1. Moisted: · Inertsus keha voime sailitada oma kiirust, ka paigalseisu, soltub vordeliselt keha massist. · Impulss liikumshulk, p=mv (kg*m/s) · Impulsi jaavuse seadus vastastikmojus olevate kehade impulss on jaav. p1+p2 = p1'+p2' => m1v1 + m2v2 = m1v1' + m2v2' · Too A=F*s*cos (J) · Voimsus N=A/t (w), uhtlasel liikumisel N=Fv · Kineetiline energia liikuva keha energia, K=mv2/2 (J) · Potensiaalne energia vastasmoju energia, P=mgh · Tood tehakse energia arvelt, A=K, A=P. · Uldine energia jaavuse seadus energia ei teki ega kao, vaid muutub uhest liigist teise voi kandub uhelt kehalt teisele.
Looduse seadused versus inimese seadused Inimene on üks osa loodusest. Ja sellest lähtudes ei saa inimene sekkuda looduslikesse protsessidesse, sest me oleme ise üks osa neist. Inimest eristab ülejäänud loomadest see, et meil on abstraktne mõtlemisvõime, mistõttu me suudame ette näha ja analüüsida oma tegevust ja selle tagajärgi, kuid see ei anna minu meelest põhjust inimest ja loodust vastandada. Kui kobras rajab ojakesele tammi, muudab ta selle ümbruse niiskusreziimi, hävitab hulga elupaiku, et luua endale sobiv elupaik. Samamoodi on ka inimesega - me loome endale võimalikult sobivaid elupaikasid, kus meil oleks meeldiv viibida. Ja sarnaselt oja ülestammitavale koprale hävitame ka meie oma tegevusega teiste liikide elupaiku, luues aga ka uusi - nagu looduses ikka. Miks aga ühe liigi tegevust elupaikade loomisel loetakse looduslikuks protsessiks, aga teist mitte, jääb paljudele arusaamatuks. Võimalik, ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 8 OT IMPULSIMOMENDI JÄÄVUSE SEADUS Töö eesmärk: Töövahendid: Kuuli kiiruse määramine ballistilise Ballistiline keerdpendel, kuulid, ajamõõtja, keerdpendli abil. mõõtejoonlaud. SKEEM Kuuli kiiruse määramine Absoluutne Mõõdetav või arvutatav suurus Tähis Mõõtarv ja -ühik
17.03.2011 Uued mõisted HEA USU PÕHIMÕTE TÖÖLEPINGU SEADUS TsÜS §138 õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Võrdleva õigusteaduse õppetool Triinu Hordo [email protected] ÕIGUSTLOOVA AKTI ANALÜÜS: SÕJAHAUDADE KAITSE SEADUS Seminaritöö Juhendajad Prof. R. Narits Lektor S. Kaugia Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.OBJEKTIIVNE ÕIGUS.....................
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 6 TO: IMPULSIMOMENDI JÄÄVUSE SEADUS Töö eesmärk: Kuuli kiiruse määramine Töövahendid: Ballistiline väändependel, kuulid, ballistilise väändependli abil. õhu- või vedrupüss, ajamõõtja, mõõdulint, läbipaistev joonlaud, kaalud. Skeem Kuuli kiiruse määramine
erinevad asjad. Tsiviilõiguse mõiste tuleneb rooma õigusest (ius civile), aga mitte sisu. TsÜS reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Reguleerimisese – Mida reguleerida? Varalised suhted ja isiklikud-mittevaralised suhted (nt perekond) Reguleerimismeetod – kuidas reguleerida? TsÜS-is poolte võrdsuse alusel Ius civile – reguleeris Rooma kodanike käitumist ja õigusi Tsiviilõiguse üldosa – Tsiviilseadustiku üldosa seadus reguleerib üldiseid küsimusi, sätestatakse üldpõhimõtted. Kuulub kõikidesse õigusharudesse. Reguleerib varalisi suhteid, isiklikke mittevaralisi suhteid, reguleerimise (subjektist sõltumatu, eraõigus) Õiguse allikad – koht, kus me leiame õigust – PS, seadused, määrused, õigusaktid, tava, kohtupraktika. Tsiviilõiguse allikad – Põhiseadus, seadused, seadusest madalamal seisvad õigusaktid, tavad, kohtupraktika (on ja ei ole)
Nurkkiirus - pöörleva keha pöörlemiskiirust iseloomustav suurus. Ta näitab kui suure nurga võrra radiaanides ajaühiku jooksul keha pöördub. Vooluallika sisetakistus - on elektrienergia allika iseenda takistus laengukandjate liikumisele ehk elektrivoolule. Vahelduvvoolu tugevuse efektiivväärtus - nimetatakse sellist alalisvoolu tugevust, mille korral eraldub vahelduvvooluringis võrdse aja jooksul sama suur soojushulk kui alalisvoolu korral. Joule'i-Lenzi seadus - elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojus võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Q = I²Rt = IUt = U²t / R Ohmi seadus kogu vooluringi kohta - voolutugevus suletud vooluringis on võrdne vooluallika elektromotoorjõu ja vooluringi kogutakistuse suhtega Takistuse temperatuuritegur - tegur, mis väljendab mingi aine elektritakistuse temperatuurisõltuvust. Ülijuhtivus - on füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel muutub aine
1. Koondamine. 1) Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). 2) Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine: 1) tööandja tegevuse lõppemisel; 2) tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. 3) Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. 4) Tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet. 5) Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nime...
PARKINSONI SEADUS EHK KASVAV PÜRAMIID Enne kui alustan selle kirjatöö kohustusliku osaga, pean ma ära märkima selle, et kõnealuse raamatu lugemine valmistas mulle tohutut raskust. Seda aga absoluutselt mitte sisu, vaid vormi tõttu. Enamikuga esitatud väidetest sain ma kas täielikult või osaliselt nõustuda ja ka antud teemal kirjutamise idee iseenesest tundub põhjendatud, stilistika oli aga piinarikas. Raamat oli suuresti üles ehitatud nõretavale küünilisele huumorile, mis teatud koguses võib olla isegi värskendav, antud juhul aga ületas kriitilise piiri juba peale esimest peatükki ning muutis edasilugemise katsumuseks. Mulle tundub, et ehk osaliselt just sellest tulenebki ka mu peatükivalik esimene- sest siis suutsin ma veel jälgida sisu, mitte niivõrd erutuda vormist. Lõigu lõpetuseks pean ent lisama ka seda, et nähtavasti tuleneb minu tohutu kriitika sellest, et kon...
Energia jäävuse seadus: Energia ei teki ega kao vaid võib muunduda ühest liigist teise Molekulaar kineetilise teooria põhialused: o Gaas koosneb molekulidest o Molekulid on pidevas kaootilises liikumises o Molekulide vahel on vastastikmõju Mikroparameetrid: -molekulide kiirus V (m/s) -molekulide mass M0 (g) -tihedus roo=mass/ruumala (kg/m3) Makroparameetrid: - ruumala V (m3) - rõhk p (Pa) - T kraad ° Olekuparameetrid on mikro- ja makroparameetrid Ideaalne gaas on: o Molekulid on punktmassid (molekulide V loetakse kaduvväikseks) o Molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed (mol kiiruse väärtus põrkamisel ei muutu) o Molekulide vahel ei ole vastastikmõju (tõmbe- ja tõukejõude) Normaalrõhk on 760 mmHg Temperatuur on suurus mis isel. keha soojuslikku seisundit. Ideaalse gaasi puhul siseenergia mõõt. Soojushulk on siseenergia,...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 8 TO: Impulsimomendi jäävuse seadus Töö eesmärk: Kuuli kiiruse Töövahendid: Ballistiline määramine ballistilise keerdpendel, kuulid, ajamõõtja, keerdpendli abil. mõõtejoonlaud. Skeem: Kuuli kiiruse määramine Mõõtarv ja Absoluutne Mõõdetav või arvutatav suurus Tähis -ühik viga Koormise 5 mass M
Laboratoorne too Ohmi seadus (simulatsioon) Too eesmark: teha kindlaks seos tarbija otstele rakendatud pinge ning tarbijat labiva voolutugevuse vahel. Toovahendid: PHET arvutisimulatsioon "Virtuaalne vooluringi labor" https://tinyurl.com/ohmiseadus Too kaik: 1. Tutvu virtuaalse vooluringi labori voimalustega. Moned vihjed: a) vooluringi osade uhendamiseks vea nad napuga toolauale; b) osadeeemaldamiseksvooluringist hoia nappu eemaldataval elemendil, ,,loika" ta lahti ja siis tosta tooriista kasti tagasi. c) uhenduste katkestamiseks hoia nappu soovitud kohal ja ,,loika" see kaaridega lahti, d) kui soovid muuta vooluringi osade omadusi, siis puuduta vastavat elementi napuga ja ,,reguleeri" ekraani alumisse ossa ilmuvast menuust soovitud omadust (pinget, takistust vms). 2. Koosta simulatsioonis kasutada olevatest vooluringi elementidest vooluringi mudel, mis koosneb KAHEST HOOGLAMBIST, LULITIST, PATAREIST ja UHENDUSJUHTMETE...
Iseseisev töö nr1. Kodulehekülg http://www.staff.ttu.ee/hiljat Õppetöö Linke internetitööks http://osh.sm.ee/ - Euroopa töötervishoiu ja tööohutuse agentuur Töötervishoiu ja ohutuse seadus Ohutegurid töökeskkonnas on: füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised- mis ei tohi ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Füüsikalised ohutegurid: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk;
Töö- ja puhkeaja seadus Tööaeg on seaduse, haldusakti, kollektiiv- või töölepingu või poolte kokkuleppega määratud aeg, mille kestel töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile. Tööaja võib jagada kahte alaliiki: Üldine tööaeg- riiklik norm ei või ületada 40 tundi nädalas Lühendatud tööaeg- ei või ületada: 1) 1314-aastastel töötajatel 20 tundi nädalas; 2) 1516-aastastel töötajatel 25 tundi nädalas; 3) 17-aastastel töötajatel 30 tundi nädalas. (2) Töötajatel, kes töötavad allmaatöödel, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel, on lühendatud tööaja kestus kuni 35 tundi nädalas. (3) Koolide ja muude lasteasutuste õpetajatel, kasvatajatel ja teistel pedagoogikaspetsialistidel on lühendatud tööaja kestus kuni 35 tundi nädalas Tööajanorm -on seaduse, haldusakti, kollektiiv- või töölepinguga määratud töötundide arv mingis kalendriajavahemikus (päev, nädal, kuu või muu ajavahemik). Rii...
genotüüpide homo- ja heterosügootsust./ Intermediaarsus on geenipaari seisund, mille puhul kumbki alleel ei domineeri ja heterosügootse genotüübiga isendil avaldub vahepealne tunnus./ Polüalleelsus on geenifondi omadus, mille koral ühe fenotüübilise tunnuse määramisel osaleb populatsioonis rohkem kui kaks alleeli(ilmneb AB0-süsteemi vererühmade määramisel)/ Suguliiteline geen Inimese X-kromosoomis paiknev geen. Mendeli esimene seadus (ühtlikuse seadus) homosügootide omavahelisel ristamisel on moodustunud esimene järglaspõlvkond geno- ja fenotüübiliselt ühtne. Aa X Aa (heterosügoodid) AA, Aa, Aa, aa (F1) Mendeli teine e. lahknemisseadus heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub järglaspõlvkonnas lahknemine. Fenotüübiliselt suhtes 3:1 või 1:2:1 ja genotüübilises suhtes 1:2:1
1 3. Elektromagnetism 3.1. Elektriline vastastikmõju 3.1.1. Elektrilaeng. Elektrilaengu jäävus seadus. Iga keemilise aine aatom koosneb klassikalise - teooria kohaselt positiivselt laetud tuumast ja selle ümber tiirlevatest negatiivse laenguga elektronidest. Mitmesuguste ainete aatomite koosseisu kuuluvad elektronid on ühesugused, + kuid nende arv ja asend aatomis on erinevad. Mistahes keemilise elemendi aatom tervikuna on normaalolekus elektriliselt neutraalne. Sellest järeldub, et aatomituuma
" Katapult " Kätrin Türin & Carolina Tali Häädemeeste Keskkool 2012 Sisukord * Katapult & tema ajalugu *Katapultide kasutus * Katapuldi ehitamine * Elastsusjõud & Hooke seadus * Erinevad katapuldid * Pildid Katapult & tema ajalugu Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Katapult on suur masin ,mis talletab
KESKMINE KIIRUS NIMETATAKSE KOGU TEE JA KOGU AJA SUHET. KIIRENDUS KIIRUSE MUUTUMISE KIIRUS. ÜHTLASELT MUUTUV LIIKUMINE LIIKUMINE , KUS KIIRUS MUUTUB MISTAHES VÕRDSETE AJAVAHEMIKE JOOKSUL ÜHESUGUSTE VÄÄRTUSTE VÕRRA. VABALANGEMISE KIIRENDUS G= 9,8M/S2 VABA LANGEMISE KORRAL ON KÕIKIDEL KEHADEL ÜHESUGUNE KIIRENDUS, SÕLTUMATA KEHA MASSIST JA OLEMASOLEVA KIIRUSE SUURUSEST. INERTS KEHA PÜÜAB SÄILITADA LIIKUMISE KIIRUST. NEWTONI I SEADUS = VASTASIKMÕJU PUUDUMISEL (VÕI VASTASTIKMÕJUDE KOMPENSEERUMISEL ON) KEHA PAIGAL VÕI LIIGUB ÜHTLASELT JA SIRGJOONELISELT. NT MAAKÜLGETÕMME JA JÄÄ VASTUPANU. NEWTONI II SEADUS =KEHA KIIRENDUS ON VÕRDELINE TEMALE MÕJUVA JÕUGA JA PÖÖRDVÕRDELINE MASSIGA. ÜHIK/VALEM: A=F/M, ÜHIK ON NJUUTON EHK N = 1KG* M/S2 JÕUD FÜS. SUURUS, MILLE MÕJUL MUUTUB KEHA KIIRUS VÕI KUJU. GRAVITATSIOONISEADUS =KAKS KEHA MÕJUTAVAD TEINETEIST JÕUGA ,
verega- kontrollitakse doonoriverd, vaktsineerimine, kondoom Mendel Monohübriidsus- uuritavad vormid erinevad ainult 1 tunnuse poolest nt. seemnevärvvus Alleel- 1 geeni erivorm Homosügootsus- geenipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paiknev sama tunnuse suhtes sama alleel (AA, aa) Heterosügootsus- erinevad alleelid (Aa) Dominantne, avaldub heterosügootses olekus, retsessiivne ei avaldu Mendeli I seadus (ühetaolisuse seadus): homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnasgenotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased järglased. Mendeli II seadus (lahknemisseadus): homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel toimub teises übriidpõlvkonnas genotüüpide ja fenotüüpide lahknemine seaduspärastes suhetes. Dominantne Naerulohud Juuste kasv lauba keskjoonel Varane kiilaspäisus Pruun juuksevärvus Mittepunapäisus Pruunid silmad Tedretähnid Normaalne nägevus
Impulss See artikkel räägib mehaanika mõistest; närviimpulsi kohta vaata artiklit Närviimpulss; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Impulss (täpsustus) Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. Kehtib ka liikumishulga jäävuse seadus, mis ütleb: suletud süsteemi kuuluvate kehade liikumishulkade geomeetriline summa on nende kehade igasuguse vastasmõju korral jääv. Suletud süsteem tähendab siin süsteemi, mis ei ole vastastikuses mõjutuses süsteemiväliste kehadega. Impulsi valem on: m = keha mass 0v = keha kiirus Ühik: kilogramm-meeter sekundi kohta (kg*m/s). Impulsi jäävuse seadus Artikkel vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet.
Toote ja teenuse ohutuse seadus elektriohutuse võtmes §1. Seaduse eesmärk ja reguleerimisala (1) Seaduse eesmärgiks on tagada turul olevate toodete ja pakutavate teenuste ohutus. (2) Seaduses tuuakse võlja põhimõtted, mille järgi turul olevad tooted ning pakutavad teenused ohutuks loetakse. Seadus näeb ette, kuidas peab toimuma järelvalve ohutuse tagamiseks. (3)/(4) Toote ja teenuste ohutuse seadus kehtib nendele toodetele ja teenustele mahus, mis on väljaspool elektriohutusseadust. (5) Toodest, mille suurs või kuju eksitab tarbijat, tuleb teha tootjale või edasimüüjale ettekirjutis, milles kästakse puudused kõrvaldada, toode müügist kõrvaldada või vajadusel tagasi osta. Ettekirjutise mittetäitmisel määratakse tootjale või edasimüüjale trahv. §2. Mõisted (1) Toote all peetakse silmas vallasasju (esemeid), mille asukohta on võimalik muuta.
Columb'i seadus kirjeldab laetud kehade vastastikmõju. Kehtib laengu jäävuse sedauds: elektriliselt isoleeritud süsteemi koguleng on jääv suurus. Laetud keha iseloomustatakse elektrilaenguga. [q]=1C Columib'i seadus: Kaks punktlaengut mõjutavat teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengutega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=k q1q2 / r2 Laetud kehade vastastikmõju toimub elektrivälja vahendusel. Elektriväli ümbritseb laetud kehi ja elektriväli mõjub laetud kehadele. Sellepärast kasutatakse elektrivälja uurimiseks proovilaengut. Elektrivälja iseloomustav füüsikaline suurus elektrivälja tugevus E. Elektrivälja tugevuseks nim laengute mõjuva jõu ja laengu jagatist
TAKISTUS. Eriliiki juhtidel sõltub voolutugevus pingest erinevalt. Pinge voolu tunnusjoone saamiseks tuleb mõõta erinevate pingeväärtustele vastavad voolutugevused. Ohmi uuris katseliselt voolu ja pinge vahelist seost metalljuhtide korral ja tegi kindlaks seaduspärasuse. Voolutugevus I juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega U. I=U/R. Juhi takistus on üks oom, kui juhi otstele rakendatud pinge 1V takistab juhis voolu 1A, seega 1oom= 1V/1A. Ohmi seadus kehtib ka elektrolüütide lahuste kohta. Voolu korral pooljuhtides, gaasides jne on sõltuvus I ja U vahel tunduvalt keerukam. Takistus on peamine juhi elektrilisi omadusi iseloomustav suurus. Ta sõltub juhi materjalist ja mõõtmetest ühtlase ristlõikega juhi takistus. Aine eritakistus näitab, kui suur on sellest ainest valmistatud, ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistus. Eritakistuse ühik 1 *m
Nimivõimsus-elektriseadmel arenev võimsus; Nimipinge-pinge, millel elektriseade arendab nimivõimsust; Joule'i-Lenzi seadus-elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t; Kõrvaljõud-mitteelektrilised jõud, mis rakenduvad vooluallikas; Ohmi seadus kogu vooluringi kohta-voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega; Pinget- välistakistusel nim vooluallika klemmipingeks; Tühijooks-vooluallika töö piirolukord, kui seda ei kasutata; Tühipinge- elektromotoorjõud, sest ta võrdub vooluallika tühijooksul katkestuskohas tekkiva pingega; Lühis-kui välistakistus on lähedane nullile;
Termodünaamika I etapp Koostja: Jaana Orhidejev · Termodünaamika esimene seadus väidab, et energia ei saa tekkida ega hävida. · Üks järeldus sellest seadusest on, et energiahulk, mis voolab mingisse seadmesse, võrdub energiahulgaga, mis seadmest välja voolab. Näide: Võtame elektrilambi. Energia voolab elektrilampi elektri kujul. Kui elektrivool läheb läbi lambi, annab lamp soojust ja valgust, ning koguenergia, mille lamp soojuse ja valgusena välja annab, on võrdeline selle elektrienergia hulgaga, mida lamp ära tarvitab
Taimedelt (transpiratsioon) Jää-, vee-, lume-, maapinnalt (evaporatsioon) Aurumine on tähtis osa veeringest Mis mõjutavad aurumist? Õhutemperatuur Õhurõhk Veeauru rõhk Päikesekiirgus Tuule kiirus Aluspinna iseloom Veekvaliteet (soolsus) Kuidas saab aurumist määrata? Aurumise kaudne mõõtmine- spetsiaalsed aurumismõõturid Veebilansi meetod Empiirilised valemid (Daltoni seadus) Energiabilansi meetod Daltoni seadus Sellega kirjeldadakse aurumise intensiivsust E= (e-e)(a+b*v), kus E- aurumise kiirus, e- küllastav veeaururõhk veepiiri temp, e- õhu tegelik aururõhk, a,b,c- empiirilised koefitsendid, v- tuule kiirus(km/h) Kasutatud materjal file:///C:/Documents%20and %20Settings/Birgit/Local%20Settings/Temporary %20Internet %20Files/Content.IE5/G6R3MTCD/4_Aurumine %5B1%5D.ppt#256,1, Aurumine http://www.msi.ttu.ee/~elken/Hmfkon3.doc http://et.wikipedia.org/wiki/Aurumine Pildid :
6. P 6.1. Milline on ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise teepikkuse võrrand? ? 4 6.2. Milline on ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiiruse võrrand? v=v0+at 6.3. Millist võrrandi osa kehastab kiirendus eelnimetatud võrrandites ja kui suur on selle võrrandi liikme väärtus ühtlase sirgjoonelise liikumise võrrandis? ? 6.4. Mis on vastasmõju mõõt? Newtoni II seadus: Jõud on kehade vastasmõju mõõt. 6.5. Mis on keha inertsuse mõõt? Mass on keha inertsuse mõõt. 6.6. Punktmassi kiirus alghetkel oli 2 m/s ja ta liigub x-telje positiivses suunas kiirendusega 0,5 m/s2. Kirjutage punktmassi kiiruse võrrand. 7. P 7.1. Newtoni 1. seadus (sõnastus, näited) Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt
Isaac oli veel Cambridge'i ülikooli professor ning Inglise riigirahapaja juhataja ja Londoni Kuningliku Seltsi ja prantsuse Teaduste Akadeemia liige. Isaac Lõi klassikalise mehaanika, sõnastas mehaanika kolm põhiseadust ning ülemaailmse gravitatsiooniseaduse. Rajas taevamehaanika alused. Newton töötas põhjapanevalt ka optika alal - lahutas valge valguse prisma abil spektrist, uuris valguslainete interferentsi ja difraktsiooni ja ehitas peegelteleskoobi. NEWTONI ESIMENE SEADUS Newtoni esimene seadus ütleb: Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõju kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada nimetatakse inertsiks. Seepärast nimetatakse Newtoni I seadust ka inertsiseaduseks. NEWTONI TEINE SEADUS Newtoni teine seadus ütleb, et Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga.
Juhtivuselektronid metallis: metalli muudab juhiks suure hulga vabade laengukandjate olemasolu. Laengukandjateks on metalli aatomi väliskihi elektronid ehk valentselektronid. Valentselektrone, mis võivad vabalt liikuda kogu metallitüki ulatuses, nim. juhtivuselektronideks. Voolutugevust määravad suurused : suurust, mis näitab laengukandjate arvu aine ruumaalaühikus, nim. laengukandjate kontsentratsiooniks. Seega , kus N on laengukandjate arv ja V on vaadeldav ruumala. Voolutugevus . Ohmi seadus. Takistus ja eritakistus. Voolutugevuse sõltuvus pingest: Suurema pingega kaasneb suurem voolutugevus. Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi rakendatud pingega. Sellises sõnastuses tuntakse teda ka Ohmi seadusena vooluringi osa kohta. Võrdetegurit G nimetatakse juhtivuseks, tema pöördväärtust , aga juhi või vaadeldava vooluringi osa takistuseks. Tavaliselt esitatakse Ohmi seadust takistuse kaudu kujul .
........................................................................................................................... 2 2.Voolutugevuse sõltuvus pingest. Ohmi seadus ...............................................................................................
SISUKORD HÄDAOLUKORRA SEADUS Vastu võetud 15. juunil 2009. a............................................................................................... 4 1. peatükk.................................................................................................................................. 4 ÜLDSÄTTED............................................................................................................................. 4 2
p=mv Raskusjõud gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. F=mg Hõõrdejõud jõud, mis mõjub mööda pinda liikuvale kehale ja on liikumisssuunaga vastupidine. F=F N Elastsusjõud keha kuju või mõõtmete muutumisel kehas tekkiv jõud. F=-kl Üleslükkejõud vedelikus või gaasis asuvale kehale mõjuv jõud, mis on vastassuunaline raskusjõule. F=gV Impulss liikumishulk keha massi ja kiiruse korrutis. Newtoni I seadus keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle ei mõju jõudusid või kui need jõud tasakaalustuvad. Newtoni II seadus keha liikumise kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Newtoni III seadus kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete kuid vastassuunaliste jõududega. Gravitatsiooniseadus kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside
TARTU ÜLIKOOL Õigusteaduskond Avaliku õiguse instituut Võrldeva õigusteaduse õppetool Avatud Ülikool VÄLISMAALASELE RAHVUSVAHELISE KAITSE ANDMISE SEADUS Bakalaureuseõppe uurimistöö Tartu 2008 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2.1 Seaduse rakendamiseks välja töötatud Vabariigi Valitsuse määrused 2.2 Seaduse rakendamiseks välja töötatud siseministri määrused 2.3 Teised mõjutavad seadused 2.4 Illuka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskuse põhimäärus 3. Vastavus Euroopa Liidu õigusele 2. Kokkuvõte 3
rahva ja Eesti riigi kohus nii oma kui maailmakultuuri ees. Rahvusliku kultuuripärandi säilitamise kohustuse sätestab Eesti Vabariigi põhiseadus. Kultuuripärandi kui terviku järjepidevat hoitust tuleb teostada igapäevaselt ka selle pärandiosa suhtes, millel hetkel ei ole silmanähtavat päevakajalist või poliitilist tähtsust. Erilist tähelepanu vajab hävimisohtu sattunud kultuuripärand ja üha enam digitaalsena tekkiv kultuuriväärtus. Sundeksemplari seadus Sundeksemplar üldises mõistes on väljaandja poolt tasuta raamatukogudele loovutatav trükis, auvis või elektrondokumendi eksemplar. Vastu võetud 12. 02. 1997. a seadusega. Sundeksemplari seadus määrab kindlaks trükiste, auviste ja elektrooniliste teavikute sundeksemplaride loovutamise alused ja korra ning trükistele, auvistele ja elektroonilistele teavikutele ning nende sundeksemplaridele esitatavad nõuded. Kultuuriväärtuslike väljaannete säilitamine
Avaliku teabe seadus - oht või võimalus? Käesoleva lühiessee raames püüan vaadelda probleemi lähtudes sellest olukorrast, et essee teema küsimusele selge vastus puudub. Kas avaliku teabe seadus on oht või võimalus sõltub sellest, kelle vaatenurgast käsitleda seda teemat. Kõigepealt alustan antud essee avaliku teabe defenitsiionist. Avaliku teabe seaduse (mis on vastu võetud 15.11.2000) kohaselt avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. (Avaliku teabe seadus, § 3).
VPG 11.B Andre Marie Ampere Elas aastatel 1775-1836. Suur prantsuse füüsik ja matemaatik. Üks elektrodünaamika rajajaid. Tõi füüsikasse elektrivoolu mõiste Lõi esimese magnetismiteooria Avastas elektrivoolude mahaanilise vastasmõju ja vastasmõjujõudude kohta kehtiva seaduse. Ta tegeles ka mehaanikaga, tõenäosusteooriaga ja matemaatilise analüüsiga. Ampere seadus On magnetväljas asuvale vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline voolutugevusega I juhtmes, vektoriga B, juhtmelõigu pikkusega l ning siinusega nurgast voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. F= B I l sin . Ampere'i katsetega oli eelkõige kindlaks tehtud, et kahe vooluga juhtme vahel mõjuv jõud on võredeline voolutugevusega mõlemas juhtmes. Magnetvälja jõujooned Magnetvälja jõujoonteks nimetatakse jooni,
Väljaandja: Riigikogu Akti liik: seadus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2018 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 28.02.2018 Avaldamismärge: RT I, 28.11.2017, 30 Töölepingu seadus1 Vastu võetud 17.12.2008 RT I 2009, 5, 35
arvamusi. Mõned väidavad, et abort peaks olema seadusega keelatud, aga teised ei näe probleemi ja pooldavad seda. Kas abort peaks olema seaduslik või mitte ja kas aborti tehes inimesed süümepiinu ei tunne? Enamikes riikides on abort lubatud, aga on ka riike, mis on selle ära keelanud. Keelustamist põhjendatakse enamasti sellega, et aborti tehes tapetakse inimene ja see on lubamatu. Mina arvan, et teatud juhtudel on ikka mõistlik rasedus katkestada ja seadus ei tohiks selle tegemist keelustada. Näiteks, kui ema, isa on liiga noored ja/või ei suudaks lapsele head elukeskkonda pakkuda. Mina arvan, et iga rasedus, mis ei ole soovitud, peaks olema lubatud seaduslikult katkestada. Huvitav seis on muidugi Hiinas, kus teatud juhtudel on lausa kohustuslik teha abort. See on karm poliitika, aga minu arvates on see mõistetav. Hiinlased sigivad nii palju, et kui nad aborte ei teeks, siis toimuks veel suurem ülerahvastumine, kui seda praegu toimub
Alalisvool- elektrivool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. (I-Voolutugevus(A), e-1,610¹³ C, n-juhtimiselektronide konsentratsioon, S-juhtme ristlõike pindala, v-elektronide triivimise keskmine kiirus). Vooluallikas- seade, mis tekitab vooluringis voolu ja säilitab seda küllalt pika aja jooksul. Elektromotoorjõud- näitab kõrvaljõudude poolt laengu ümberpaigutamisel tehtava töö ja laengu suuruse suhet. (-elektromotoorjõud, A-kõrvaljõudude töö, q-laeng). 1.Ohmi seadus-voolutugevus vooluringi mingis lõigus on võrdeline pingega selle lõigu otstel ja pöördvõrdeline selle lõigu takistusega.( (I-voolutugevus, U-pinge, R-takistus). 2.Ohmi seadus- voolutugevus vooluringis on võrgeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline vooluringi kogutakistusega. (I-voolutugevus, -elektromotoorjõud, R-väliskeha takistus, r-vooluallika sisetakistus, R+r-kogutakistus). Lühis leiab aset siis, kui väliskeha takistus saab väga väikeseks, mille tulemusena vooluta...
Karl Marx ,,Kapital" Kapitalistliku akumulatsiooni üldine seadus (ptk. 4, 5a ja 5b) Kokkuvõte Üldiselt võib öelda, et antud tekstis on väga hästi kirjeldatud ülerahvastuse eksisteerimisvorme. Välja on toodud, et ülerahvastus võib olla nii akuutne (terav, äge, teravalt päevakorral olev), mis on loomulik pigem kriiside ajal, kui ka krooniline (pikaldane), mis üldiselt lööb välja loiu äritegevuse ajal. Kuid kui need aspektid kõrvale jätta, siis omab relatiivne ülerahvastus pidevalt kolme vormi: voolava, varjatud ja
1. Elektrilaeng. Mõiste, liigid, saamine. Elektrilaeng füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti osaleb laetud keha elektromagnetilises vastastikmõjus. Elektrilaenguid on kahte liiki: positiivseid ja negatiivseid. Kõige lihtsam on kehale elektrilaengut anda hõõrumise teel (nt juuste kammimine, kampsuni seljast võtmine, autost väljumine). 2. Nimeta 5 elektrijuhti ja mittejuhti. Elektrijuhid: vesi, metall (kuld, hõbe, vask, raud). Mittejuhid: plastmass, õhk, puit, kumm ja klaas. 3. Mis on elektrivool? Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist elektrijõu toimel. 4. Mis on voolutugevus? Elektirivoolu iseloomustab füüsikaline suurus voolutugevus. Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur elektrilaeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. 5. Selgita Coulomb'i seadust. Seadus: 2 laengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengute vahelise...
peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab juhtmelõigule mõjuva jõu suunda. 4) Magnetinduktsioon- B näitab magnetjõudu Fm(indeks m), mis mõjub ühikulise vooluga ja ühikulise pikkusega juhtmelõigule selle juhtmega ristuvas magnetväljas. 5) Elektriväli Sarnasus Magnetväli Mõju põhiseadus on Coulomb`i materiaalsed, Mõju põhiseadus on Ampere`i seadus. seadus. Välja kirjeldab energia olemas Välja kirjeldab magnetinduktsioon.Aine väljatugevus.Aine omadusi omadusi kirjeldab aine magnetiline kirjeldab aine dielektriline läbitavus läbitavus 6) Superpositsiooniprintsiip- ehk liitumise põhimõte. Selle printsiibi kohaselt võrdub elektrivälja korral laetud kehade süsteemi väljatugevus üksikutest kehadest põhjustatud väljatugevuste vektoriaalse summaga.
Tähis E, mõõtühik 1J Energia seos mehhaanilise tööga - Jäävuse seaduse järgi tehakse tööd sama palju kui energia muutub. Mehaanilise energia kaks põhiliiki Kineetiline energia - energia, mis on tingitud liikumisest Ek=mV2/2 Potentsiaalne energia - energia, mis on tingitud jõududest. Ep=kl2/2 Potentsiaalse energia suhtelisus Ep=mgh Mehhaaniline koguenergia - keha potensiaalse ja kineetilise energia summa Energia jäävuse seadus: Kehade süsteemi või keha mehaaniline koguenergia on muutumatu. Ep+Ek=Const Võimsus - f.-suurus, mis näitab töö tegemise kiirust. Tähis N, valem N=A/t, mõõtühik 1W Ülesanded erinevate energiate leidmise ja energia jäävuse seaduse rakendamise kohta:
asusid ka kreeklaste kolooniad, kes tõid kaasa oma müüdid, jumalad, tähestiku, linnriikliku valitsemise jne. Etruskid ● Nimeta muistne piirkond, kus elasid etruskid. Vastus: Etruuria ● Mis ajavahemikku jääb etruskide hiilgeaeg? Vastus: 7.-6. Sajand eKr ● Tõesta kolme näite abil, et etruskide kõrgkultuur oli arenenud ning oli eeskujuks roomlastele. Näide 1 - Neil oli hea ehituskunsti Näide 2 - Käsitöö (metall) kõvasti arenenud Näide 3 - Kiri ja seadus / ennustuskunst ● Selgita mõistet “etruski teadus”. Vastus: Ennustuskunst - ennustati, mis hakkab saama või kuidas miski juhtus. Rituaalid ● Miks on etruskide hauakambrid olulised ajalooallikad? Vastus: Olid elavate liinade koopiad. Hauad olid uhked, kus olid maalid , mis kujutasid pidusööminguid, sporti ja tantsimist. Rooma linna rajamine ● Mis maakonda tekkis Rooma linn? Vastus:Latiumi maakonda ● Kuna tekkis Rooma linn, kui uskuda arheoloogiat? Vastus: 10
N2S Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. 1N 1 N on selline jõud, mis mõjudes kehale massiga 1 kg põhjustab kehale kiirenduse 1 m/s 2 Jõud Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõul on alati olemas kindel suund, mis teeb ta vektoriaalseks Deformatsioon Deformatsiooniks nimetatakse keha osakeste vastastikuse asendi muutusi, mis tingivad selle keha kuju ja mõõtmete muutuse Hooke'i seadus Hooke'i seaduse kohaselt on elastsusjõud võrdeline vedru pikenemisega(lühenemisega) Toereaktsioon Toereaktsiooniks nimetatakse kehale mõjuvat aluse elastsusjõudu Riputusvahendi pinge Riputusvahendi pingeks nimetatakse kehale mõjuvat riputusvahendi elastsusjõudu Gravitatsiooniseadus Gravitatsiooniseadus avaldub kahe keha tõmbumisega teineteise poole. See jõud on võrdeline nende massidega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga
1911. aastal avastati, et elavhõbeda jahutamisel -269 kraadini kaob selle elektritakistus. Nähtust hakati nimetama ülijuhtivuseks. See on väga kasulik nähtus, sest kui takistus puudub, siis juhtmed ei soojene ja kadusid ei teki. R=R0·(1+·t) R- takistus (), R0- takistus 0 kraadi juures (), - takistuse temperatuuritegur (1/°C), t temperatuuri muutus (°C) 3. Elektrivoolu soojuslik toime ja töö. Joulie'i-Lenzi seadus Selle avastasid teineteisest sõltumatult J. Joulie ja E. Lenz. Soojusliku toime seadust nimetatakse Joulie'i-Lenzi seaduseks. See seadus ütleb, et elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruudu juhitakistuse ja voolukestusega. Q=I2RT A=Q Q soojushulk (J), I voolutugevus (A), R juhi takistus (), t aeg (s), A töö (J) Kui elektriseadme ülesandeks on anda soojust, siis on seadme pool tehtud
........................................................................... 2 1. Isaac Newtoni elulugu ............................................................................................................4 2. Newtoni looming.................................................................................................................... 8 3. Newtoni füüsikaseadused......................................................................................................10 3.1. Newtoni I seadus e. inertsiseadus.................................................................................. 10 3.2. Newtoni II seadus ......................................................................................................... 12 3.3 Newtoni III seadus.......................................................................................................... 13 3.4 Newtoni gravitatsiooniseadus......................................................................................... 14
Praktikum nr. 8 impulsimomendi jäävuse seadus. Tabel, arvutused, kaitstud.
- tekib hetkeline vool, kuna magnetvälja muutus kutsub esile elektrivälja. 2. VOOLUGA JUHTME LIIKUMINE TEISE JUHTME SUHTES. - Vooluga juhe tekitab hetkelise voolu vooluta juhtmes, kuna elektrivälja muutus kutsub esile muutuva magnetvälja ja muutub magnetväli kutsub esile elektrivälja. 3. VOOLU MUUTUMINE JUHTMES (lüliti sisse-välja lülitamine) - Vooluta juhtmes tekib samuti vool, kuna muutuv elektriväli tekitab muutuva magnetvälja jne.. FARADAY SEADUS: Tekkinud induktsioonivoolu suurus sõltub magnetvoo muutumise kiirusest. Ei induktsiooni elektromotoorjõud 1V k konstant 1 -magnetvoo muutus 1Wb t- ajavahemik 1s -, kuna tekkinud vool on vastupidine teda põhjustavale voolule. MAGNETVOOG - magnetvoog 1Wb B magnetiline induktsioon 1T S ristlõike pindala, mida läbib magnetväli 1m² nurk, pinnanormaali (pinnaga risti olev sirge) ja mag. indukts. suuna vahel. LENZI REEGEL :
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
