(Saksa tsiviilseadustik BGB jõustus alles 1900. aastal, koostati 1896 – subsumeerimisprintsiibile rajatud, abstraktne.) Tänapäeval on kodifitseerimise konkurent common law. Ajalooline koolkond juhib tähelepanu sellele, et õigus ei korrasta abstraksete eluvormide elu suvalisel ajall, vaid korraldab väga kindla koosluse elu väga kindlas ajas. 2. Kehtiva õiguse allikad Õiguskorra normatiivsus: Mandri-Euroopa õiguskultuur põhineb loomuõigusele ja positivismile. Kui seadus eirab ülipositiivse õiguse põhimõtteid, siis on sõnakuulmatus positiivse õiguse vastu erandina ”õige”. Positiivne õigus pole mitte ainult olemiskord, vaid pigem positiivne olemiskord ehk pidamiskord. Õigus lubab, kohustab ja keelab. Õiguskorra normatiivsus tähendab seda, et on olemas teatud käitumise etalon, määr, seotus või kohustuslikkus, millega saab mõõta inimkäitumise kohustuslikkust. See erineb normi faktilisest ülesehitusest.
Punktlaenguks nim laetud keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata, võrreldes tema kaugusega teistest elektrilaenguid kandvatest kehadest. Jõud, millega üks punktlaeng mõjutab teist, on võrdeline mõlema laengu suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahekauguse ruuduga. q1 q 2 Jõu siht ühtib laenguid läbiva sirge sihiga. Coulombi seadus : f k k-võrdetegur, q1,q2- vastastikuses mõjutuses 2 r
8. Kohaliku omavalitsuse õiguse allikad: 8.1. Nimetada kohaliku omavalitsuse õiguse allikad (nende liigid) PS, seadused, Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused, Kohaliku omavalitsuse määrused, statuudid, kohaliku omavalitsuse määrused riiklike kohustuste täitmiseks, Euroopa õigus, kohalik tavaõigus 8.2. Milline PS alajaotus on pühendatud kohaliku omavalitsusele? 14. peatükk 8.2. Nimetage 8 kohaliku omavalitsuse jaoks olulist seadust Kohaliku omavalituse volikogu valimise seadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, kohalike maksude seadus, kohaliku omavalituse üksuste ühinemise soodustamise seadus, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus, kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadus, Avaliku teenistuse seadus, ehitusseadus, jäätmeseadus, haldusmenetluse seadus jne 8.3. Kohaliku omavalitsuse määrused Määrus on õigustloov akt ehk seadus materiaalses tähenduses, mille volikogu või valitusus annab
tasakaalu või liikumist. Järeldus: jäiga keha tasakaal ei muutu, kui kanda jõu rakenduspunkt piki mõjusirget üle keha mistahes teise punkti. 3. Jõurööpküliku aksioom. . Kui keha mingis punktis on rakendatud kaks jõudu, siis neid saab keha seisundit muutmata asendada resultandiga, mis võrdub nende geomeetrilise summaga. Aksioom kehtib ka deformeeruva keha juhul. 4. Mõju ja vastumõju aksioom (Newtoni III seadus ). Kaks keha mõjutavad teineteist võrdvastupidiste jõududega, millel on ühine mõjusirge. 5. Jäigastamise aksioom. . Deformeeruva keha tasakaal ei muutu, kui lugeda ta deformeerunud olekus absoluutselt jäigaks 6. Jõu projektsioonid tasandil: Fx ja Fy on jõuprojektsioonid - skaalarid. Fx =Fcos a Fy =Fcos b Jõu ristkomponendid on vektorid: Fi =Fx i ja Fj =Fy j, kus i ja j on telgede ühikvektorid, Fx2 + Fy2
suurus. Elektrivälja tugevust määratakse positiivse proovilaenguga. 2. Elementaarlaeng. Elektromagnetiline vastasmõju on seotud elektrilaenguga, mida on kahte liiki (+ ja -), mille algebraline summa elektriliselt isoleeritud süsteemis ei muutu ja mis saab olla vaid elementaarlaengu täisarvkordne. 1C (1 kulon) on laeng, mis läbib juhi ristlõiget sekundis, kui voolutugevus on 1 A (amper). 3. Laengute jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemis on igasuguse kehadevahelise vastasmõju korral kõigi elektrilaengute algebraline summa jääv. Laengud tekkivad ja kaovad alati paarikaupa s.t. samasuured positiivne ja negatiivne laeng korraga. 4. Coulomb´i seadus. Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.
Seotud sotsiaalsete rollidega (sooroll, ametiroll, jne). Sotsiaalne norm võib olla kirja pandud või kirja panemata. Sotsiaalsete normide liigid õigusnormid, õigusvälised sotsiaalsed normid (tava-, moraali-, korporatsiooni-, religiooni jms normid) Õigusvälised sotsiaalsed normid- võivad olla samuti kirja pandud, aga nende täitmist ei tagata sunniga. Sotsialiseerumine inimese muutumine ühiskonna ja selle erinevate gruppide liikmeks. Õiguse allikad - Põhiseadus, seadus, seadlus, määrus, EL õigus, rahvusvaheline õigus , tavaõigus nt tsiviilõiguses : tühine on tehing, mis on vastuolus heade kommetega, Riigikohtu lahendid, muud kohtulahendid (Euroopa Inimõiguste Kohus, Euroopa Liidu kohus), õigusteooria, õiguse üksikaktid. Õigusharud Õigus jaguneb avalik õigus, eraõigus, kriminaalõigus. Avalik õigus jaguneb rahvusvaheline õigus, riigiõigus, haldusõigus, finantsõigus, protsessiõigus
Pole näiteks võimalik gravitatsiooniväljast vabaneda. Kuid paljudel juhtudel pole see oluline, sest väline gravitatsiooniväli mõjub väikeses piirkonnas kõikidele kehadele ühesuguse raskuskiirendusega. Jäävuse seaduste rakendamisel on seetõttu vaja alati jälgida kuivõrd on isoleerituse nõue täidetud. Tundmatuteks jäävuse seadusteks on massi, impulsi, pöörlemishulga, laenguhulga, energia jt. jäävuse seadused. IMPULSI JÄÄVUSE SEADUS Suletud süsteemiks nimetatakse süsteemi, millele ei mõju välised jõud või nende mõjud tasakaalustuvad. Vaatleme suletud süsteemi, milles asub n keha. Nende kehade omavahelised vastasmõjud on lubatud. Olgu mingi keha algimpulss p 01 , mingi teise keha oma p 02 . Mõjutagu teine keha F2,1 esimest jõuga aja t vältel. Vastavalt valemile (5
Kõiki valguslaine frondi punkte võib vaadelda uute valgusallikatena, millest kiirgunud lainete interfereerumise tulemusena määratakse lainefrondi iga uus asend. Lainefrondi punktidest väljunud laineid nim. sekundaarlaineteks. Paarisarvu lainefrondi tsoonide korral tekib difraktsiooni miinimum. Paaritu arvu puhul jäävad ühe tsooni piires tulevad lained kustutamata ja tekib difr maksimum 1. elektriväli dielektrikutes 2. kondensaator 3. biot-savarti-laplace seadus 4. elektromagnetiline induktsioon 5. valguse interferents 1. Aatom on mittepolaarne-ei oma pooluseid. Kui aga aatomitest moodustub molekul, siis ei pruugi erimärgiliste laengute raskuskeskmed kokku langeda. Selliseid molekule nimetatakse polaarseteks. Kui poolusi on kaks nimetatakse laengusüsteemi dipooliks. Dielektrik on aine, milles vabade laengute hulk normaaltingimustel on väga väike. 2
2 MAKSUD ÜLDISELT Igal riigil on vajalik koguda ja kehtestada erinevaid makse, et riigi majandust reguleerida. Maksude kaudu on võimalik tagada vajalikud ressursid ühiste hüvede pakkumiseks, samuti on võimalik ka mõjutada majanduspoliitikat. Maksud on fiskaalne instrument, mille ülesandeks on siis hankida valitsemiseks vajalikud vahendid ja vastavalt riigi valitsemissüsteemile jagada need ka laiali valitsemistasandite vahel (Tammert, Paul 2002). Maksuseaduseks on seadus, kus sätestatakse maks, mis sätestab maksu nime, objekti ja määra, maksumaksja isiku ning temale antavad soodustused, maksulaekumise koha ja aja ning maksu tasumise korra, maksuseaduse rakendamise korra ning võimalikud maksusoodustused ja nende tegemise korra. (Tammert, Paul 2002). Makstakse makse tuludelt, kuludelt ja ka omandilt. Põhiliselt jagunevad maksud: kohalikud- ja riiklikud maksud ning aktsiisid.
· Homosügoot- vaadeldav tunnus on määratud ühesuguste alleelidega(AA, aa). Kui alleelid on organismis ühesugused, siis see genotüüp antud tunnuse suhtes on homosügootne. · Heterosügoot- vaadeldav tunnus on määratud erinevate alleelidega(Aa, Bb). · Monohübriidne ristamine- ristatakse ainult ühe tunnuse poolest erinevaid isendeid · Dihübriidne ristamine- ristatakse kahe tunnuse poolest erinevaid isendeid(nt kuju ja värvus) · Mendeli I seadus e ühetaolisuse seadus: homosügootsete vanemate monohübriidsel ristamisel tekivad esimeses põlvkonnas genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased(KK mõjutab) isendid Kollane A P(parentes) AA x aa Roheline a gam. AA aa Vastus: heterosügoodid, fenotüüp kollane F1 põlvkond Aa Aa Aa Aa · Mendeli II seadus e lahknemisseadus: homosügootsetevanemate monohübriidsel ristamisel toimub
15. Maakoore enamlevinumad elemendid? Peaaegu pool, 47% maakoorest koosneb hapnikust, teisel kohal on räni 29,5% ja kolmas on alumiinium, 8,05% - kokku moodustavad nad 84,55%. Kui neile lisada veel Fe (4,65%), Ca (2,96%), Na (2,50%), K /2,50%), Mg (1,87%) ja Ti (0,45%), siis saame kokku 99,48%. Ülejäänud elementidele jääb siis 0,52%. Enamiku elementide klargid on vahemikus 0,01 ... 0,0001%. 16. Clarki-Vernadski seadus Kõiki elemente on kõikjal, ainult analüüsi puuduliku tundlikkuse tõttu ei pruugi me neid antud süsteemis avastada. 17. Reljeefi mõju maastikele Reljeefi mõju on maastikuti erinev. On kindlaks tehtud nii suurte kui väikeste jõgede ärakande moodulid nii mägedes kui tasandikel. Mägedes on mehhaaniline denudatsioon suurem. Reljeefi madalamates kohtades, jõeorgudes ja järvenõgudes, kus pinnasevesi on maapinnale lähedal, tekivad tingimused soostumiseks, turba-madalsoo tekkimiseks.
Sajandi teisel poolel hakkas liikumine hääbuma. 1850.aastatel levis Järvamaa idaosas ja Harjumaal nn Maltsveti liikumine, mille rajajaks oli Juhan Leinberg (tuntud ka kui Prohvet Maltsvet), kes oli jõukas taluperemees, kaupmees, majaomanik. Oma senisest elust ja varast loodusel hakkas ta 1854.aastal pidama palvetunde. Tema sihiks oli päästa rahvas raskest majanduslikust olukorrast usu kaudu. 1860.aastal liitus liikumine väljarändamisliikumisega. 6. 1863. aasta passikorralduse seadus ja 1866. aasta vallareform. Pärisorjuse kaotamise järel, (19.sajandi esimesel veerandil), said talupojad piiratud liikumisvabaduse, mis aga sajandi keskpaigas hakkas üha enam takistama ühiskonna majanduslikku edenemist. Seetõttu võeti vastu 1863.aastal passikorralduse seadus, mille kohaselt said vähemalt 21-aastased talupojad, kel olid kõik seaduslikud kohustused täidetud ja lähisugulaste ülalpidamine kindustatud, õiguse taodekda 3 kuuks kuni 3 aastaks endale passi,
- mittetulundusühingute õigus 4. RIIGIÕIGUS, KONSTITUTSIOONIÕIGUS, PÕHISEADUSÕIGUS Riigiõiguse esemeks on kõik, mis puudutab riiki; kuhu kuuluvad valimisõigus, erakonnaõigus, kõrgemate riigiorganite korraldusõigus. Konstitutsiooniõiguse esemeks on konstitutsioon. Konstitutsiooni all võib mõista põhiseadust või ka põhilaadi. Põhiseadusõigus käsitleb põhiseadust (põhiseadus, põhiseaduse rakendamise seadus, põhiseaduse täiendamise seadus) 5. RIIGIÕIGUSE SÜSTEEM a.Riigi aluspõhimõtted b. Põhiõigused c.Riigikorraldus d. Riik rahvusvahelises õiguses § 2 Eesti Vabariik I Riik on mitmetähenduslik ja tuleb diferentseerida. 1. Kolme elemendi õpetus (rahvusvaheline õigus) looja Georg Jellinek a 1900 a. Rahvas kui füüsilistest isikutest ühisuse liikmed. Nottebohmi kaasus, Haagi
avaliku konkursi kaudu. Neil puudub streigiõigus. Tingimused: peab olema 21 a. ja Eesti kodanik. Tavaliselt sõlmitakse leping määramata ajaks. Kogu tegevuse kontrollimiseks on loodud spetsiaalsed institutsioonid. Lisainfo - avalikteenistus.ee. 2 ÕIGUS eesti.ee Õigus on mingis ühiskonnas kehtivate ettekirjutuste ja käitumisnormide kogu ehk sotsiaalne norm. Seadus on konkreetene seadusnorm. Õigusnormid jagunevad: regulatiivseteks (reguleerib inimestevahelisi suhteid) ja õigustkaitsvad (näevad ette õigusrikkumise karistamise). Õigusnorm on sotsialne norm, kui see kirja pannakse, siis on tegemist juba seadusaktiga. 2009-11-04 PEAMISED ÕIGUSSÜSTEEMID: · Kontinentaalne ehk Mandri-Euroopa õigussüsteem (ka Eestis) Põhineb rooma õigusel ja põhimõtetel
· president · Tallinna Sadama nõukogu · Tallinna sadama nõukogu · Mõned Euroopa Liidu liikmesmaad ei poolda liidu laienemist. Allüksus: · (S)sotsiaalministeeriumi ravi- ja hoolekandeosakond · Tallinna (T)tehnikaülikooli keeltekeskus, (R)riigikogu majanduskomisjon Perioodika · ajaleht Eesti Ekspress ~ "Eesti Ekspress" aga pealkiri "Suured ninad murdsid päid" · "Vabariigi Presidendi valimise seadus" - autoriõiguse seadus · rubriik "Aktuaalne kaamera", ooper "Traviata" · määrus nr 28 ,,Pedagoogide atesteerimine ja töötasustamine" põhiseadus, töölepingu seadus, liikluseeskiri, · aabits, piibel · Ajaloosündmus: Teine maailmasõda, Jüriöö ülestõus vrd. - Verine Pühapäev, Suur Pauk · Autasud: · Barcelona olümpiamängude kuldmedal Valge Roosi orden II liigi 1. järgu Vabadusrist · Üritused: rahvatantsupidu, inimõiguste konverents
Raamatupidamise alused Sissejuhatus majandusarvestusse 10.1.13 Mai Takkis 1 Loengu struktuur Majandusarvestus Raamatupidamise seadus Statistika ja raamatupidamine Nõuded raamatupidamisele Mis on raamatupidamine? Raamatupidamise areng Hea raamatupidamise tava Raamatupidamine organisatsioonis Hea raamatupidamissüsteemi Raamatupidamise ülesanne tunnused Raamatupidamise informatsiooni Raamatupidamise siseeeskiri kasutajad Raamatupidamise vastavus
Formaalne loogika- aristotelese loogika Form. Loogika on teadus, mis uurib kehtivate arutuste ja nende baaskomponentide vorme. Mõtlemise põhivormid mõiste, väide, järeldus. Sümbolite keeles. Formaalse loogika rajaja aristoteles Loogikaline vorm on õige siis, kui ta vastab loogikaseadustele ja loogikas kehtivatele printsiipidele. On kas tõesus või väärus. Mõnes mõttes tõene võimalust ei ole. 10 binary yeah. Õige mõtlemise seadused 1. Identsuse e samasuse seadus ühes samas kohas ja suhtes on tarvilik, et iga mõiste v väide, kui ta esineb arutluses korduvalt, oleks kasutatud kui iseendale sisuliselt identne. Aon samane A-ga. 2. Logomahhia juhul kui nõuet ei täideta. Üks aiast ja teine aia august. 3. Vasturääkivuse seadus ühes ja samas kohas, ühessamas suhtes ei saa olla korraga tõesed väide ja tema eitus. Vastasel juhul tegemist absurdiga. Erandid: paradoks
Arhiiviseadus § 1. Reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab dokumentide hindamise, arhivaalide kogumise ja säilitamise, neile juurdepääsu võimaldamise, nende kasutamise korraldamise ja vastutuse nende kasutamiskõlbmatuks muutmise ja hävitamise eest, avalikke ülesandeid täitvate asutuste ja isikute dokumendihalduse aluste kehtestamise ning Rahvusarhiivi ja kohaliku omavalitsuse arhiivi (edaspidi koos avalik arhiiv) tegevuse alused. § 2. Dokument ja arhivaal
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond ABIELU SÕLMIMISE KORRALDUS EESTI VABARIIGIS Referaat Tsiviilõigus MS.0107 Juhendaja: Lektor Reet Nurmla Tartu 2013 Sissejuhatus Juba aegade algusest peale on loommariigis välja kujunenud vastastikune suhe, kus isane ja emane isend elutsevad koos. Ühelt on see ju iseenesestki mõistetav, sest järglaste saamiseks on vaja nii isas- kui ka emaslooma, juhul kui muidugi ei ole tegemist liitsuguliste loomadega, teiselt aga tagavad erinevad sugupooled vastastikuste puuduste ja vajaduste kompenseerimise ning vajaliku toe turvaliseks eluks. Loomadelt võib peaaegu üks-ühele üle tulla inimkeskkonda ja inimsuhetele. Inimesed vajavad samuti üksteise tuge, lähedust ja hoolitsust. Küll aga ei piisa inimestele sellest, et elatakse koos ja tehakse ühiseid tegemisi. Inim...
Looduskaitseseadus Jaanika Märdimäe Taavi Tuvikene Merli Soolind Looduskaitseseadus on Eesti Vabariigis kehtiv seadus, mille peamisteks eesmärkideks on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja kaitse, taime- seene- ja loomaliikide ja nende elupaikade kaitse, samuti kultuuriloolise ja esteetilise väärtusega looduskeskkonna kaitsmine. Varem kehtis Eesti Vabariigis kaitstavate loodusobjektide seadus (KLOS). Seaduse eesmärk Looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade nind loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega. Kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine Loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine Looduskaitseseaduse tegevusalad Loodusobjekti kaitse alla võtmine Kaitse korraldamine (nt liikumine kaitstaval loodusobjektil)
Elektrivoolu suund on kokkuleppeliselt positiivsete laengukandjate liikumise suund (plussilt miinusele). Elektronid liiguvad juhis tegelikult vastupidises suunas (miinuselt plussile). Elektromotoorjõud (emj) on suurus, mis iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaengu ümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse. Ohmi seadus üldistatud kujul on Suletud mittehargnevas vooluahelas on voolutugevus (I) võrdeline elektromotoorjõudude (E) summaga ja pöördvõrdeline ahela kogutakistusega (r). Vooluringis, mis koosneb ühest või mitmest järjestikku ühendatud toiteallikast ja ühest või mitmest samasse ahelasse järjestiku ühendatud takistist, saab arvutada voolutugevust järgmiselt: Vooluahelat läbiva elektrivoolu tugevus (I) on võrdeline selle lõigu otste potentsiaalide vahega (U) ja
Liis Teppo ja Rasmus Hüdsi Me oleme staarid. Lenzi reegel Induktsiooniseaduse rakendusi Faraday seadus. Faraday seadus määrab elektromagnetilisel induktsioonil tekkiva elektromotoorjõu suuruse. Teades vooluringi takistust võime elektromotoorjõu põhjal Ohmi seadusest alati leida ka induktsioonivoolu tugevuse. Lenzi reegel. Lenzi reegel induktsioonivoolu suund on selline, et ta oma magnetvooga püüab kompenseerida induktsioonivoolu esilekutsuva magnetvoo muutumist (püüab säilitada väljakujunenud olukorda) . Näiteks püsimagneti lähendamisel juhtmepoolile on
Elektrivälja jõujooned algavad positiivselt laengult ja lõpevad negatiivsel laengul või suunduvad lõpmatusesse. Jõujoone puutuja näitab igas punktis elektrivälja tugevust. Kehade elektriseerimine on kehale elektrilaengu andmine. Elektrilaeng on mõnede kehade omadus mille kaudu väljendub nende kehade elektromagnetelist vastastikmõju. Elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Samaliigiliste kehade vahel mõjub tõukejõud,eriliigilistel tõmbejõud. Coulombi seadus Kaks elektrilaenguga keha mõjutavad teineteist võrdvastupidiste jõududega. Kummagi jõu moodul on võreline kehade elektrilaenguteabsoluutväärtuste korrutistega ning päärdvõrdeline kehade vahelise kauguse ruuduga. Võrdetegur K näitab kui suurte jõududega mõjutavad teineteist kaks ühe kuloni suuruse laenguga keha kui nende vaheline kaugus on 1m. Keskkonna suhteline dielektriline läbitavus näitab mitu korda kuloonilised
Elektrivälja jõujooned algavad positiivselt laengult ja lõpevad negatiivsel laengul või suunduvad lõpmatusesse. Jõujoone puutuja näitab igas punktis elektrivälja tugevust. Kehade elektriseerimine on kehale elektrilaengu andmine. Elektrilaeng on mõnede kehade omadus mille kaudu väljendub nende kehade elektromagnetelist vastastikmõju. Elektrilaeng võib kanduda ühelt kehalt teisele. Samaliigiliste kehade vahel mõjub tõukejõud,eriliigilistel tõmbejõud. Coulombi seadus Kaks elektrilaenguga keha mõjutavad teineteist võrdvastupidiste jõududega. Kummagi jõu moodul on võreline kehade elektrilaenguteabsoluutväärtuste korrutistega ning päärdvõrdeline kehade vahelise kauguse ruuduga. Võrdetegur K näitab kui suurte jõududega mõjutavad teineteist kaks ühe kuloni suuruse laenguga keha kui nende vaheline kaugus on 1m. Keskkonna suhteline dielektriline läbitavus näitab mitu korda kuloonilised
ühe keha kiirus ja teise kuju. • Too näiteid kehade vahel mõjuvatest jõududest. Kuidas need jõud suunatud on? Resultantjõud ja Newtoni esimene seadus, Jõudude liitmine • Samale kehale mõjuvate jõudude summat nimetatakse resultantjõuks. • Jõudude liitmisel tuleb järgida vektorite liitmise reegleid. • Erisuunaliste jõudude liitmise lihtsaim viis on kasutada rööpküliku reeglit. Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus • Teame, et vastastikmõju üheks tagajärjeks on liikumise muutumine. Kui vastastikmõju pole, siis ei saa muutuda ei liikumise kiirus ega ka suund. • Need tähelepanekud võtabki kokku Newtoni esimene seadus, mis kirjeldab keha liikumist jõudude puudumisel: kehale mõjuvate jõudude puudumisel või nende kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.
Beetakiirgus kujutab endast kiirelt liikuvate elektronide voogu. Bohri aatomimudel tugineb postulaatidele. Aatomis tiirlevad elektronid ümber tuuma ringorbiitidel ilma energiat kiirgamata. Neid orbiite nimetatakse statsionaarseteks orbiitideks. Elektroni üleminekul ühelt statsionaarselt orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab kindla sagedusega elektromagnetilist kiirgust. Kiiratud või neelatud footoni energia on määratud täisarvuga n, mida nimetatakse peakvantarvuks. Coulomb'i seadus: Kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse r ruuduga: F = kq1q2/r2, kus k on SI süsteemi ühikute korral 9 . 10 9 N. m2/C 2. Elektrilaeng näitab, kuivõrd keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Looduses leidub kahte liiki elektrilaenguid, mida kokkuleppeliselt nimetatakse positiivseteks ja negatiivseteks. Samamärgiliselt laetud
19091916. ELEKTRILAENGU JVUSE SEADUS-Makroskoopilise keha elektrilaeng vib muutuda. Sel juhul annab ta osa oma laengust le kehale, millega ta on kokkupuutes. Kehade suletud ssteemi summaarne elektrilaeng (kehade elektrilaengute algebraline summa) ei muutu. Seega saab he keha elektrilaeng suletud ssteemis muutuda ksnes nii, et lejnud kehade summaarne elektrilaeng muutub samapalju vastupidises suunas. See on elektrilaengu jvuse seadus. ELEKTRILAENGU THIS- on tavaliselt Q vi q. Elektrilaengu mthik SI- ssteemis on kulon (this: C) Coulombi seadus - C poolt kasutatud vndkaalu korral rippus traadi kljes horisontaalne mittejuhtiv varras,mille hes otsas paiknes uuritav metallkuulike,teises otsas aga kuulikest tasakaalustav raskus.Vardaga ristuva ju rakendamisel kuulikesele prdus varras seni kuni traadi vnde elastsusjud tasakaalustas kuulikesele mjuva ju.Coulomb tegi kindlaks et
ja linnavalitsused 3) maakond 4) siseministeerium (teised ministeeriumid) 5) EV valitsus, kriisikomisjon Eriolukorra riigis või selle osas kuulutab välja Vabariigi Valitsus Eesti Vabariigi põhiseaduse alusel loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. .Erakorraline seisukord kuulutatakse välja Eesti Vabariigi põhiseaduse § 129 alusel Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu puhul..Seadused ,mis on riskianalüüsi aluseks: Hädaolukorraks valmisoleku seadus, Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtumissüsteemi seadus, Maakonna ning valla ja linna riskianalüüsimetoodika, Kemikaaliseadus, Erioliukorraseadus.Kemikaali käitlemine on kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, müümine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus. TTMA - tugeva toimelised mürkainedMillest sõltub riskipildi kujunemine avariide korral TTMA-ga? TTMA keemilise ja
6. Riskianalüüsi teostamise tasandid Eestis: 1. Riskianalüüsi kohustusega objektid 2. Valla-ja linna omavalitsus 3. Maakond ja selle riskianalüüs 4. Siseministeerium (teised ministeeriumid + Vabariigi valitsus + kriisikomisjon) 7. Millal rakendatakse Eestis erakorra seadust ja millal erakorralise seisukorra seadust ja kes kuulutab selle välja? 8. Nimeta seadusi, mis on riskianalüüsi tegemise aluseks *Töötervishoiu+tööohutuse seadus * Hädaolukorras valmisoleku seadus *keskkonnamõju hindamine+keskkonna juhtimissüsteemi seadus *eriolukorraseadus *kemikaaliseadus 9. Mis on kemikaali käitlemine Kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, müümine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus 10. Millest sõltub riskipildi kujunemine avariide korral TIMA-ga? 1) keemilistest/füüsikalistest omadustest 2) avarii/lekke ulatus (kogu, hoiutingimus jne) 3) ümbritseva keskkonna iseärasused (linn, avamaastik, mets)
Aineks on juutide ja nende ning jumala vahelise suhte ajalugu. Pühakiri Seaduskoodeksid-Talmud,Misna,Haskala. Suuline seadus-sisaldab käske ja kohustusi ,mis reguleerivad Toora rakendamist. Toora sisaldab 613 juhist,millest 248 on käsud ning 365 keelud. Juutide jaoks on pole seaduse täitmine koormav kohustus,,vaid seda peetakse jumala eriliseks anniks ja vahendiks olla ühenduses jumalaga Kes on juut? Juudi seadus loeb juudiks isikut,kes on sündinud juudi emast või pöördunud judaismi vastavalt juudi seadusele(läbib gijuri). Hiljuti hakkati pidama juutideks isikuid,kelle isa on juut ja ema mittejuut ning kes on juutidena üles kasvatatud. Sõna juut on pärit heebrea keelsest sõnast yehudi,mis tähendab juudamaalane e. Juudamaa elanik või siis Juuda suguharu liige. Juutide elu Poisil 8
6. Riskianalüüsi teostamise tasandid Eestis: 1. Riskianalüüsi kohustusega objektid 2. Valla-ja linna omavalitsus 3. Maakond ja selle riskianalüüs 4. Siseministeerium (teised ministeeriumid + Vabariigi valitsus + kriisikomisjon) 7. Millal rakendatakse Eestis erakorra seadust ja millal erakorralise seisukorra seadust ja kes kuulutab selle välja? 8. Nimeta seadusi, mis on riskianalüüsi tegemise aluseks *Töötervishoiu+tööohutuse seadus * Hädaolukorras valmisoleku seadus *keskkonnamõju hindamine+keskkonna juhtimissüsteemi seadus *eriolukorraseadus *kemikaaliseadus 9. Mis on kemikaali käitlemine Kemikaali valmistamine, töötlemine, pakendamine, hoidmine, vedamine, müümine, kasutamine ja kemikaaliga seonduv muu tegevus 10. Millest sõltub riskipildi kujunemine avariide korral TIMA-ga? 1) keemilistest/füüsikalistest omadustest 2) avarii/lekke ulatus (kogu, hoiutingimus jne) 3) ümbritseva keskkonna iseärasused (linn, avamaastik, mets)
5. Järelevalvenõukogu on Audiitortegevuse seaduse alusel loodud Audiitorkogu sõltumatu järelevalveorgan, kelle ülesanne on korraldada järelevalvet avalikes huvides ning võtta meetmeid audiitortegevuse arengu eelduste loomiseks, vandeaudiitori kutsetegevuse kvaliteedi saavutamiseks ja selle kaitsmiseks. Järelevalvenõukogu on seitsme- kuni üheksaliikmeline haldusorgan, kes täidab kooskõlas avalike huvidega talle seadusega pandud ülesandeid. Audiitortegevuse seadus Seadus jõustus 1. Juuli 1999 a. Eesmärk on reguleerida kogu audiitortegevus, sätestades audiitorite kohustused, õigused, audiitorile esitatavad nõuded. Reguleeritakse audiitorite organisatsioon ja ka juhtorganite tegevust ning auditeerimise õiguslikud alused. See seadus ei kehti riigi kontrolli audiitoritele. Audiitor on audiitori kutse saanud isik, kes on kantud audiitorite nimekirja. Audiitorite nimekirja kantud audiitoräriühingud.
Loogika Sissejuhatus ja põhimõisted Peeter Müürsepp Klassikalise loogika põhiseadused 1) samasuse ehk identsuse seadus 2) vasturääkivusseadus 3) välistatud kolmanda seadus Aristoteles (384-322) 4) küllaldase aluse seadus Gottfried Wilhelm Leibniz (1646 1716) Loogika roll Loogika ei suuda üldjuhul öelda meile, millised väited või uskumused vastavad tõele. Tõde tähendab, et me teame, kuidas asjad on. Loogika ei ütle meile seda. Loogika valdamine aitab meil otsustada, kas meie väljakujunenud uskumused ja seisukohad on omavahel kooskõlas. Kooskõlalisus
valitud president. Monarh-riigipea, kellele kuulub kõrgema riigivõimu täius(absoluutne monarhia) või monarhi võimutäius piiratud(konstitutsiooniline monarhia). Parlamentaarne riik: parlament valib riigipea,riigipea on allutatud parlamendi kontrollile.Riigi esindamine rahvusvaheliselt Presidentaalne riik:riigipeale kuulub nii seadusandlik kui täidesaatev võim.presidendi valib rahvas. ÕIGUSRIIK Õigusriigi kujunemise ajaloost Mitte kuningas ei ole seadus, vaid seadus on kuningas. Õiglaseks ehk õigusele vastavaks nim sellist ühiskondlikku korraldust, kus õigus, tänu avaliku võimu toetusele, muutub üldkohustuslikuks seaduseks ja avalik võim, olles ise õiguse poolt korrastatud ja piiratud, õigusele vastavaks riigivõimuks. Seadusanda peab kontrollima kolme osa konstitutsioonist: Avalike huvide üle otsustav instants Riigiametnikud Õigusemõistmine
Tartu 2012 Aiellumine on väga tähtis samm iga ühe elus ning väga tihti tehakse emotsionaalselt ning eriti noored ei tea, missugustele nüanssidele pöörata tähelepanu ning mellest saaks natuke rohkem teada. Kui otsustakse abielluda ning kogu oma ülejäänud elu edasi koos elada, Tuleb arvestada , et 1. juulilt 2010. kehtib uus perekonnaseadus, mis reguleerib seni kehtinud abikaasade vahelisi varasuhteid praegustest oluliselt täpsemalt ja paindlikumalt. Antud seadus reguleerib abikaasade vahelised varalised õigussuhted suhed, mis tekivad abikaasade vahel abielu kestel vara soetamisega ning suhted, mis on seotud ülalpidamisega. Abiellumisavaldust tehes saab valida kolme variandi vahel see variant, mis Teile rohkem sobib: kas varaühisus, vara juurdekasvu tasaarvestus või varalahusus. Seni kehtinud seadus võimaldas abikaasadel valida kahe erineva varasuhte vahel - ühisvara- ja lahusvarareziim. Abiellujad ei ole
http://gyazo.com/b62baafedbdb166858cbbb0e2911be3c Igat elektriseeritud keha ümbritseb elektroniväli ja laengute vaheline mõju antakse edasi elektrivälja kaudu Elektriväli levib ruumis valguskiirusel e. 300 000 km/s Elektroskoobi kuulil on (+) laeng ning metallvardal ja osutil on samuti (+) laeng. Kuna samad laengud tõukuvad siis osuti kaldub kõrvale http://gyazo.com/f4b5d0f84757eb8e3358b1063a242f02 Coulombi seadus Coulombi seadus määrab ära jõu millega laengud üksteist mõjutavad. Seadus: 2 laengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline laengute suurusega, ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga. http://gyazo.com/b76802d761fc9cdc0c9c9fb2edc5a0be Q1, Q2 = laengute suurused r = (m) F=(N) k - elektriline konstant, sõltub ühikute süsteemist k = 9 x 109 ((N x m2)/c2) Kulooni jõu suuna määrab laengute märk. Elektriväli ja välja tugevus
Ühiskondlik – märka, analüüsi, tegutse; näha probleemi ja aidata abivajajat 5. Eetika Kas see on vastuolus professiooni eetikakoodeksiga? Millise punktiga? Juhtum on vastuolus Sotsiaalala Töötaja Eetikakoodeksi punkt 5, alapunkti 6 suhtes. Kas see on vastuolu moraalsete, ühiskondlike või religioossete väärtustega? Juhtum on vastuolus moraalsete ja ühiskondlite väärtustega. 6. Kas probleem on seotud juriidiliste küsimustega? Milline seadus või regulatsioon? Rahvusvahelised inimõiguste deklaratsioonid ja konventsioonid moodustavad eetilise aluse, mida aktsepteeritakse ülemaailmselt. ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon ÜRO lapse õiguste konventsioon Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta Eesti sotsiaaltööd reguleerivad järgmised alusdokumendid: -põhiseadus - sotsiaalhoolekande seadus - lastekaitseseadus - perekonnaseadus – kutseseadus. 7
Õpitud abitus – üleaitamise tagajärjel tekkinud oskamatus või saamatus oma täit potentsiaali rakendada. Muu abi (lisaks teenustele ja toetustele) – sotsiaalse keskkonna parandamisele ja sotsiaalse turvalisuse suurendamisele suunatud tegevus, mis ei ole sotsiaalteenus. Vältimatu abi – on tervishoiuteenus, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Lastekaitse seadus - Eesti Vabariigi lastekaitse seadus sätestab lapse rahvusvaheliselt tunnustatud õigused, vabadused ja kohustused ning nende kaitse Eesti Vabariigis. Sotsiaalnõustamine – sotsiaalteenus, mis annab isikule vajaliku teabe sotsiaalsetest õigustest ja võimalustest. Invatransport – sotsiaalteenus, mida osutatakse erivajadustega inimestele transportimiseks nende valitud sihtkohta. Suhteline vaesus – on olukord, kus elamistingimused on alla ühiskonna normide.
eraldatud ning omadustelt erinevad homogeensed osad on oma standardolekus Gibbsi ja Helmholtzi vaba energia- Gibbsil Delta G, Standardne põlemisentalpia soojusefekt 1 mooli vaba energia, T=const, P=const, Helmholtzil Delta F, vaba orgaanilise aine täielikul oksüdeerimisel CO2 ja veeks. energia, T=const, V=const. Standardne tekkentalpia soojusefekt 1 mooli aine Hessi seadus - võimaldab arvutada ka selliste tekkimisel puhastest lihtainetest nende standardolekus reaktsioonide soojusefekte, mida reaalelus pole võimalik Standardolek aine standardolek mingil temperatuuril läbi viia. Reaktsiooni soojusefekt sõltub süsteemi alg- ja on tema puhas vorm rõhul 1bar (u 1 atm) lõppolekust, aga mitte protsessi läbiviimise viisist ega Suletud süsteem puudub ainevahetus ümbrusega, aga reaktsiooni vahestaadiumitest
1. Voolu tekke tingimused 2. Valentselektronid jt 3. Alalisvool 4. Laengukandjate kontsentratsioon. Valem. Ühikud 5. Elektronide triiv 6. Takistus ja eritakistus. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta. Valem. Ühikud. 7. Elektrimõõteriistad. 8. Juhtide jada-ja rööpühendus . Takistuse kohta valemid ja ühikud.Skeemid. 9. Takistuse temperatuuritegur. Valem. Ühikud 1. Voolu tekke tingimused:*Elektrivoolu, laetud osakeste suunatud liikumise, korral peavada olema täidetud kaks tingimust: Peab eksisteerima see, mis liigub; Peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise*Elektrivoolu puhul on see, mis liigub, liikumisvõimeline laetud osake*Voolu
Nt: heinaniitja, hobuse koorma vedamisel, mõlemad kulutavad energiat ning peavad sööma ja puhkama, et ennast koguda. 5. Kõrgelt kukkudes on parem maanduda pehmele liivale sp, et liiv on pehmem kui asfalt. Liivalt saad nagu põrke tagasi.. nagu kergem on ka joosta pehmemal pinnal, kui asfaldil. Kui sa kukud liivale siis kindlasti ei ole sul nii suured haavad ja verd ei jookse nii palju, kui kukkudes asfaldile. Asfald on kõva pinnas. Newtoni 1. seadus: Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni temale rakendatud jõud seda olekut ei muuda. Ühtlaselt sirgjoonelist liikumist mõjutavad hõõrdumine ja gravitatsioonijõud. Newtoni 2. seadus: Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. Newtoni 3. seadus: Kaks keha mõjuvad teineteistele võrdvastupidise jõuga. Kui kehale
rakendada, seepärast määravad üleminekusätted sageli kindlaks selle, missugusest ajast hakatakse rakendama uue põhiseaduse üht või teist sätet, nt. millal läheb senisele riigipeale üle osa 5 riigipea volitustest, mis on kehtestatud uue põhiseadusega. Eesti tingimustes sisaldas 1992. aasta põhiseaduses üleminekuaja norme põhiseaduse rakendamise seadus (vt. põhiseaduse tekst). Üleminekuks Eestis 1937. aasta põhiseadusele võeti vastu spetsiaalne üleminekuaja seadus. Erandlikud normid kehtivad erandlikus situatsioonis, näiteks sõjaseisukorra või erakorralise seisukorra ajal. Nende normide olemus on, et and teatud ajaks asendavad tavaliste (alatiste) normide kehtivuse. Eestis saab erandlikke norme kehtestada sõjaseisukorra, erakorralise seisukorra või eriolukorra ajaks
abikaasat, alaealisi lapsi ja töövõimetuid vanemaid, kui üürilepingus ei ole kokku lepitud, et üürnik võib seda teha üksnes üürileandja nõusolekul. § 767 (2) Omasteks käesoleva peatüki tähenduses loetakse patsiendi abikaasat, vanemaid, lapsi, õdesid ja vendi. Omasteks võib lugeda ka muid patsiendile lähedasi isikuid, kui see tuleneb patsiendi elukorraldusest. Kaitseväeteenistuse seadus § 92 lg 3 p 4 (3) Rahuaja ametikohale võib nimetada tegevväelase: 1) kellel on ametikohal nõutav haridus; 2) kellel on ametikohal nõutav sõjaväeline auaste; 3) kellel on ametikohal nõutav sõjaväeline väljaõpe; 2 4) kes ei ole ametikoha vahetu ülema abikaasa või abieluga sarnanevas suhtes olev
................................................................................................... 24 3 Sissejuhatus Elame pidevalt muutuvas maailmas. Eestis seadusandluses olnud palju muudatusi peale iseseisvumist. Need hõlmavad ka raamatupidamise aluseks olevat seadusandlust. On vastu võetud uusi seadusi ja neid vastavalt muutuvatele vajadustele ka korduvalt muudetud. Peale iseseisvumist on vastu võetud Töölepingu seadus, Palgaseadus, Maksukorralduse seadus, Tulumaksu seadus ja Puhkuseseadus. On tõsiasi, et 1994. aastal vastu võetud Palgaseadust on muudetud tihedamini, kui kord aastas, 1992. aastal vastuvõetud Eesti Vabariigi töölepinguseadust koguni tihedamini, kui kaks korda aastas. Palgaseaduses on ära toodud palgatingimused, palga- ja lõpparve maksmise kord, palgast kinnipidamised ning tasustamine erijuhtudel. Maksukorraldus seadus määrab Eesti
"metsagaas"): happed + lubjakivi, käärimine, põlemine. Töid meditsiinist, iatrokeemiast, pürotehnikast. ) Flogistoniteooria etapp Flogiston (G.Stahl'I järgi) - kõigi põlevate (oksüdeeruvate) ainete komponent, mis põlemisel eraldub. Flogistoniteooria (FT) loojaks oli kuulus saksa arst Georg Ernst (Ernestus) Stahl (1659-1734). Silmapaistvamad esindajad Henry Cavendish (1731-1810) H² Carl Wilhelm Scheele (1742-1786)O² M.Lomonossov- massi säilivuse seadus keemilistes reaktsioonides Flogistonivastase teooria etapp XVIII saj. keemia seoses Lavoisier' töödega Antoine Laurent Lavoisier (1743 - 1794) hapniku tegelik roll põlemis- ja oksüdatsioonireaktsioonides (1777): lihtainete (väävli, fosfori, metallide kuumutamine suletud nõudes (koos kaalumisega) - uus tõlgendus (katseid tehtud ka varem). Toetus Scheele ja Priestle katsetele (O2). keemil. elemendi mõiste täpsustus "aine säilivuse
Vektorite liitmine/lahutamine Projetsiooni leidmine erinevatel telgedel Koordinaadi,nihke ja kiirenduse graafikud Keha viskamine vertikaalselt üles/alla Keha viskamine horisondiga kaldu Keha viskamine tornist horisontaalselt alla/üles Dünaamika Newtoni I seadus(inertsiseadus) käib kehade liikumise kohta vastastikmõju puudumisel . Sõnastus: Vastastikmõju puudumisel või vastasikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni II seadus vastastikmõju tagajärjel võib muutuda keha liikumine, s.t. et tekib kiirendus. Sõnastus:Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. A=F/m ; F=ma Newtoni III seadus käib kehade vastastikmõju kohta Sõnastus: Jõud tekivad kahe keha vastastikmõjus alati paarikaupa. Need kummalegi kehale mõjuvad jõud on absoluutväärtuselt võrdsed ja vastassuunalised. F1= -F2 Interts nähtus,kus kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada .
18 Jura novit curia – kohus tunneb õigust 19 Nullum crimen sine lege – ilma seadusteta pole karistust (Põhimõte välistab süüditunnistamise üksnes tavaõiguse või kohtunikuõiguse alusel ja eeldab, et kedagi saab süüteos süüdi tunnistada vaid parlamendi poolt vastuvõetud seaduse alusel ) 20 In dubio pro reo - Kahtluse korral süüdistatava kasuks. Süütuse presumptsiooni üks põhimõtetest. 21 Lex posterior derogat legi priori – hilisem seadus muudab varasema seaduse 22 Ius est ars boni et aequi – õigus on headuse ja õigluse kunst Tõlgendusargumendid (A. Aarnio) - Tõlgendusargumendiks võib pidada igasugust tõlgendusvõimaluste valikut põhjendavat asjaolu, olenemata selle argumendi laadist või sisust. Tõlgendusargumentide rühm loeteluna: 1) Semantilised argumendid – siia kuuluvad kõik kasutatud terminite tähendust puudutavad argumendid.
18 Jura novit curia kohus tunneb õigust 19 Nullum crimen sine lege ilma seadusteta pole karistust (Põhimõte välistab süüditunnistamise üksnes tavaõiguse või kohtunikuõiguse alusel ja eeldab, et kedagi saab süüteos süüdi tunnistada vaid parlamendi poolt vastuvõetud seaduse alusel ) 20 In dubio pro reo - Kahtluse korral süüdistatava kasuks. Süütuse presumptsiooni üks põhimõtetest. 21 Lex posterior derogat legi priori hilisem seadus muudab varasema seaduse 22 Ius est ars boni et aequi õigus on headuse ja õigluse kunst Tõlgendusargumendid (A. Aarnio) - Tõlgendusargumendiks võib pidada igasugust tõlgendusvõimaluste valikut põhjendavat asjaolu, olenemata selle argumendi laadist või sisust. Tõlgendusargumentide rühm loeteluna: 1) Semantilised argumendid siia kuuluvad kõik kasutatud terminite tähendust puudutavad argumendid.
Ka vedelikus asetsevale kehale mõjuvad mitmesugused jõud. Paat ujub sellepärast, et vee üleslükke jõud tasakaalustab paadi raskusjõudu. Veetilk säilitab oma kuju pindpinevusjõu toimel, mis hoiab vedelikuosakesi koos nii, nagu oleksid need elastses kestas. Kogu maailma, alates väiksematest aatomi osakestest kuni suurimate galaktikateni, hoiavad koos ülitugevad jõud. Üks neid jõude on raskusjõud, see hoiab sind Maa pinna. NEWTONI ESIMENE SEADUS Newtoni esimene seadus ütleb: Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõju kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Nähtust, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada nimetatakse inertsiks. Seepärast nimetatakse Newtoni I seadust ka inertsiseaduseks. Inerts Mida suurem on keha mass, seda rohkem on vaja jõudu, et keha liikuma panna. Sama tugevat jõudu on vaja, et liikuvat keha pidurdada ja seisata. Keha omadust
allosade vahel isendite migratsiooni ja ristumise teel. Geneetiline triiv- (geenitriiv) alleeli- ja genotüübisageduse juhusliku suuna ja ulatusega kõikumine väikeste populatsioonide järjestikustes põlvkondades; tingitud statistilisest valimiveast alleelide ülekandel vanempõlvkonnast järglaskonda. Geograafiline isolatsioon- rei populatdioonide või liikide isendite ristumist välistav ruumiline eraldatus suure kauguse, geoloogiliste või ökoloogiliste tõkete tõttu. Hardy-Weinbergi seadus populatsiooni geneetilise tasakaalu seadus: suures, vabalt ristuvas populatsioonis püsivad alleeli ja genotüübisagedused põlvkonniti muutumatuna, kui neid ei muuda mingid evolutsioonitegurid. Isolaat- Liigi põhilevialast geograafiliste tegurite poolt eraldatud väike populatsioon. Kohanemine-Individuaalne adaptsioon, isendi fenotüübi otstarbekas muutumine vastusena keskkonnategurite toimele. Kohanemine seisneb isendi tunnuste mittepärilikes muutustes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
