Rakendusteadus- teadmiste praktiliste rakenduste leidmine Üldbioloogilised teadused- geneetika, molekulaarbio, rakubio, arengubio, öko, evolutsioon Eribioloogilised teadused- botaanika, loomafüsioloogia, taimegeo, lihhenoloogia Rakendusbioloogia- bio haruteaduste avastatu praktilise kasustuse võimaluste uurimine. Biotehnoloogia- meetodid ja protseduurid, mille puhul kasutatakse elusorganisimile omaseid protsesse seadmetes ainete tootmiseks või sigimise ja pärilikkuse mõjutamiseks Roheline revolutsioon- ristamise ja pärilikkuse abil uute põllukoltuuride aretamine Biotõrje- kahjurite hävitamine teiste organismide või nende toodetud toksiinidega Louis Pasteur-marutõvevaktsiin, mikrobioloogia ja immunoloogia rajaja, avastas molekulide kiraalsuse, selgitas käärimist, töötas välja pastöriseerimise ja vaktsineerimise põhimõtte Pastöriseerimine-kuumutamise teel toiduainete töötlemist vältimaks
SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED 1. Termodünaamiline keha e. töötav keha. Termodünaamilises süsteemis asuvat keha või kehi, mille vahendusel toimub energiate vastastikune muundumine nim. termodün.kehaks. Termodün.kehaks on veel keha, mille kaudu toimub soojuse muundumine mehaaniliseks tööks või töö muundamine soojuseks. Tdk võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised kehad. Soojusjõumasinates nagu sisepõlemismootor soojuse muundumisel mehaaniliseks tööks on tdk tavaliselt kütuse põlemisgaasid. Aurujõuseadmetes on enamikul juhtudel tdk veeaur. Töötava keha olekuparameetrid. Neande all mõistetakse füüsikalisi makrosuurusi, mis määravad kindlaks töötava keha oleku. Intensiivseteks nim. selliseid töötava keha parameetreid, mis ei sõltu termodün.süsteemis oleva keha massist või osakeste arvust. Intensiivne parameeter on nt. rõhk ja temp. Aditiivseteks e. ekstensiivseteks termodün parameetriteks on parameetrid, m...
väävelhappe tootmisega Lämmastikoksiidide eraldumist keskkonda võib mõjutada kahel viisil: takistades nende moodustumist (primaarmenetlused) töödeldes juba tekkinud lämmastikoksiide (sekundaarmenetlused) Termilise NOx teke intensiivistub, kui temperatuur ületab 1300oC. Kasutusel on nn. Low-NOx põletusseadmed – vähendatakse lämmastikoksiidide teket kütuse vahelduva pealeandmisega kolde eri punktidesse kütuse ja põlemisõhu suhte optimeerimisega Nendes seadmetes toimub põlemine mitmes järgus, madalamal temperatuuril ja võrreldes tavaliste kolletega pikema aja jooksul. katalüütilisi meetodid – kasutatakse tänapäeval kõige rohkem põlemisel tekkinud ja keemiatööstusest eraldunud lämmastikoksiidide kõrvaldamiseks suitsugaasidest. metaani (CH4), süsinikoksiidi (CO) ja vesinikku (H2) – lämmastikhappetööstuses kasutatakse NOx taandajatena. SNCR-protsess (selektiivne mittekatalüütiline taandamine)– põhineb NOx selektiivsel
Külmutussedmetes kasutatavaid TD kehi nimetatakse külmutusagenssideks. Töötavad pöördringprotssesides. Külmutusagenssidena kasutatakse madalatel temperatuuridel keevate vedelike aurusid. Näiteks: Freoonid ja amoniaaki(kuna toksiline siis vähe) Omadused: *madal külmusmistemperatuur ja madal keemistemp et saaks kasutada külmutusseadmetes. *head soojusülekande omadused. *väike viskoosus et voolaks kiiresti seadmetes. *tuleohutu, mitte toksiline, ei tohiks loodusele kahjulik olla. 57. Aurukompressorkülmutusseadme ringprotsess Ts diagrammil.Jahutusteguri avaldis. 1.Kompressoris komplimeeritakse külmutusagensi kuiv aur rõhult p1 rõhule p2. 1.-2.Siis ta liigub edasi kondensaatorisse kuhu ta annab ära soojuse
väljundis olla vale kood. Rööpülekandega (sünkroone) loendur. Sünkroonne – ehk rööpülekandega, toimub trigeritevaheline signaali ülekandmine kõigi astmete jaoks üheaegselt, mistõttu ei teki hilistumist. Ümberlülitumine toimub samaaegselt v. paralleelselt. 74. Mida tähendab analoogsignaali digitaliseerimine? Kuna helid, värvid jms. on meid ümbritsevas keskkonnas analoogkujul ning arvutites ja paljude teistes tänapäevastes seadmetes on nad digitaalkujul, siis on vajalikud spetsiaalsed meetodid andmete muundamiseks nende kahe tehnoloogia vahel. Andmete muundamiseks analoogkujult digitaalkujule on meetodid ja seadmed, mis konverteerivad analoog võnked diskreetsete numbrite jadaks. Seda protsessi nimetatakse digiteerimiseks (ka digitaliseerimiseks) (digitizing ehk ka sampling) ning vastavat seadet analoogdigitaalmuunduriks ADC (Analog to Digital Converter). 75. Mida tähendab digitaalsignaali muundamine analoogsignaaliks?
Harilikult = 5..15 K. 2.4. Koormusgraafikud Aja jooksul muutuvat koormust kujutatakse koormusgraafikutega. Perioodi kestvuse jrgi jagunevad need: - vahetuse graafikud, - pevased graafikud, - aastased graafikud. Vaadeldava suuruse jrgi liigitatakse: - aktiivvimsuse graafikud, - reaktiivvimsuse graafikud, - tisvimsuse graafikud, - koormusvoolu graafikud. Kuna temperatuuri muutus toimub seadmetes aeglaselt, nidatakse mdetavad suurused graafikutel 15..60 min keskmistena, mistttu graafikud on astmelised. Kui graafik on esitatud tegeliku aja jrgi mdetuna, nimetatakse seda kronoloogiliseks graafikuks. Arvutuste lihtsustamiseks kasutatakse ka nn koormuste jrgnevuse graafikuid, siin ajatelje muut tj i nitab koormuste P Pi pevast kestvust Mlemat liiki graafikute integreerimisel on vimalik saada tarbitud energia: Graafikute asemel vib kasutada ka nende phinitajaid:
millele on peale mähitud mähis. Kui sellest mähisest läbi lasta elektrivool, siis tekkib rauast südamiku ümber kas tõmbe –või tõukejõud, mis sunnib juhitavat keha oma asukohta muutma. Peale elektrivoolu katkestamist ennistatakse detaili algne positsioon vedru jõul. Solenoididega on juhitavad väga paljud releed elektrotehnikas, samuti ventiilid hüdro- ja pneumotehnikas jpm. Reguleeritava magnetväljatugevusega solenoide nimetatakse elektromagnetiteks, mida kasutatakse seadmetes, kus on tarvis rakendada suuri jõudusid. Hüdraulilisteks ja pneumaatilisteks täituriteks on tihtipeale kas pöörlevad mootorid, lineaarselt liikuvad kolvid/ silindrid, või juhtimisventiilid. Pneumaatilised täiturid kasutavad suruõhku mehaanilise energia tekitamiseks mootori võllil. Nad sobivad väikese kuni keskmise 7 jõudlusega aga ka kiiresti pöörlevate mehhanismide käitamiseks
kõrgematel platvormidel ja ühtlasi aitas vett transportida kaugemate distantside taha suurematest veeallikatest eemale. Kuulsaim vesiratastesüsteemi abil olev ehitis oli Babüloni rippaiad(10). Võib olla tänapäeval üks tähtsaimaid jõuülekande mehhanisme on hammasratas. Neid kasutas esmakordselt Archimedes oma mehhaanilises planetaariumis pannes vända abil tööle kogu päikesesüsteemi. Hammasrattad on kasutuses peaaegu kõigis tänapäeva mehhaanilistes seadmetes. Tuule ja vee- energiat ära kasutades hakati looma uusi seadmeid töökoormuse vähendamiseks. Üha tihedamini leiutati igiliikureid, millest kahjuks üksi ei täitnud oma põhiülesannet. Tuule abil ei pandud liikuma vaid üksnes laevu kui ka purjedega ratastel nö laevu maismaal. Juba 4000 aastat tagasi lahutasid vaaraod kõrbetes purjelaevadega ringi kihutades oma meelt(6). 17. sajandil pandi tõllad sakslaste ja prantslaste poolt liikuma sõtkemehhanismidega. Enam
kompleksühenditeks. Näiteks etüleendiamiintetra-äädikhappe (EDTA) dinaatriumisool ehk triloon-B. 45. Karbonaatset karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaadid Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2. Temperatuuri tõustes üle 80°C need soolad lagunevad. Magneesiumkarbonaat reageerib omakorda veega ja annab väga kõva ning raskesti lahustuva hüdroksiidi. Tekkinud sade juhib väga halvasti sooja ning ummistab tehnoloogilistes seadmetes jahutusvee kanaleid. 46. Mittekarbonaatne karedus ehk püsivat karedust põhjustavad vees lahustunud sulfaadid (CaSO4, MgSO4), silikaadid (CaSiO3, MgSiO3,), kloriidid (CaCl2, MgCl2) jt. Need soolad ei sadestu vee kuumenemisel, kuid kloriide sisaldav vesi põhjustab metallide korrosiooni. Tööstuses tuleb jahutusveena eelistada võimalikult pehmet vett, vajaduse korral tuleb seda pehmendada. Merevee kasutamine jahutussüsteemis on keelatud. 47.soolade kõrvaldamine
alternatiivvariandiks. Lämmastik ühendite eraldamine Lämmastikoksiidide eraldumist keskkonda võib mõjutada kahel viisil - takistades nende moodustumist (primaarmenetlused) ja töödeldes juba tekkinud lämmastikoksiide (sekundaarmenetlused). Tänapäeval on kasutusel nn. Low-NOx põletusseadmed, milledes vähendatakse lämmastikoksiidide teket kütuse vahelduva pealeandmisega kolde eri punktidesse ning kütuse ja põlemisõhu suhte optimeerimisega. Nendes seadmetes toimub põlemine mitmes järgus, madalamal temperatuuril ja võrreldes tavaliste kolletega pikema aja jooksul. Ka keevkihikolletes tekib madalamast põlemistemperatuurist tingituna vähem . Põlemisel tekkinud ja keemiatööstusest eraldunud lämmastikoksiidide kõrvaldamiseks suitsugaasidest kasutatakse tänapäeval kõige rohkem katalüütilisi meetodeid. NOx kõrgtemperatuurilise taandamise katalüsaatoriteks on plaatina grupi metallid (plaatina,
Lämmastikoksiidide eraldumist keskkonda võib mõjutada kahel viisil: takistades nende moodustumist (primaarmenetlused) töödeldes juba tekkinud lämmastikoksiide (sekundaarmenetlused) Termilise NOx teke intensiivistub, kui temperatuur ületab 1300oC. Kasutusel on nn. Low-NOx põletusseadmed – vähendatakse lämmastikoksiidide teket kütuse vahelduva pealeandmisega kolde eri punktidesse kütuse ja põlemisõhu suhte optimeerimisega Nendes seadmetes toimub põlemine mitmes järgus, madalamal temperatuuril ja võrreldes tavaliste kolletega pikema aja jooksul. katalüütilisi meetodid – kasutatakse tänapäeval kõige rohkem põlemisel tekkinud ja keemiatööstusest eraldunud lämmastikoksiidide kõrvaldamiseks suitsugaasidest. metaani (CH4), süsinikoksiidi (CO) ja vesinikku (H2) – lämmastikhappetööstuses kasutatakse NOx taandajatena. SNCR-protsess (selektiivne mittekatalüütiline taandamine)– põhineb NOx selektiivsel taandamisel
sagedusele ja antenn ühendatakse VV sisendiga sobitatud toiteliini kaudu. Toiteliini lainetakistus RL peab võrduma nii antenni sisetakistusega RA, kui ka VV sisetakistusega RV. Seega RL = RA = RV 3) raamantennid Tööpõhimõte: võtab vastu ainult EMV magnetvälja komponenti ja omavad teravat suunamõju. Kasutus: raadionavig. ja eriotstarbelistes seadmetes (nt. peiling) Eriliigi moodustavad magnetantennid, kus õhksüdamik on asendatud ferromagnetilisest keraamikust, st. ferriidist pulgaga ning seetõttu on ta tuntud FIIDERANTENNina. Nad võimaldavad suundvastuvõttu ja reageerides EMV magnetilisele komponendile võimaldavad vähendada tööstuslike raadiohäirete mõju vv-tul. Elektrivälja mõju max-ks välistamiseks tuleb ferriidantenn nagu
21 · Tsink-õhk patareid kasutatakse kuuldeaparaatides ja piiparites. · Hõbeoksiid patareid kasutatakse elektroonilistes kellades ja kalkulaatorites. · Liitium patareid (Li) kasutatakse kellades ja fototarvetes. Akude tüübid: · Pliiakud on rasked, kuid odavad. Neid kasutatakse autoakudena ja rasketes seadmetes, nagu näiteks ratastool. Kuna Eestis ostetakse neid kokku, siis on nende käitlemisel parem silma peal hoida. · Nikkel-kaadmiumakud (NiCd) on pikaealised (4-5a). On muutumas järjest populaarsemaks. Neid kasutatakse elektrilistes tööriistades, arvutites, telefonides. Need akud sisaldavad mürgiseid aineid. Võimaluse korral tasub neid vältida. · Nikkelmetallhüdriidakusid (NiMH) kasutatakse mobiiltelefonides ja sülearvutites.
Mälukiibi korpuse peal on spetsiaalne "aken" läbi mille on võimalik UV kiirgust otse inegraallülituse peale lasta. EEPROM (Electrically Erasable PROM) Edasiarendatud EPROM, kiibi sees olevaid lülitusi on võimalik elektriliselt kustutada. Enamik kaasaeja püsimälu on teostatud just EEPROM kiipide abil. Näiteks kõik mälukiibid, mida tuntakse flash mälu nime all on ehituslikult EEPROM kiibid. Omamoodi vastuolu on selles, et pea kõik multimeediumi seadmetes kasutusel olevad mälumeediumid on tegelikult inglisekeelese maailma jaoks ainult lugemiseks mõeldud mälu. Tegelikkuses on võimalik seal olevat infot tuhandeid kordi ülekirjutada. Muutmälu Muutmälu mõiste oleks inglisekeelest tõlgituna juhupöördusmälu. See tähistab mälutüüpi, kus suvalisele mälupiirkonna poole pöördumine võtab sama ajahulga (alguse ja lõpu poole pöördumine on sama ajakuluga).
väävelhappe tootmisega Lämmastikoksiidide eraldumist keskkonda võib mõjutada kahel viisil: - takistades nende moodustumist (primaarmenetlused) - töödeldes juba tekkinud lämmastikoksiide (sekundaarmenetlused) Termilise NOx teke intensiivistub, kui temperatuur ületab 1300oC. Kasutusel on nn. Low-NOx põletusseadmed vähendatakse lämmastikoksiidide teket kütuse vahelduva pealeandmisega kolde eri punktidesse kütuse ja põlemisõhu suhte optimeerimisega Nendes seadmetes toimub põlemine mitmes järgus, madalamal temperatuuril ja võrreldes tavaliste kolletega pikema aja jooksul. katalüütilisi meetodid kasutatakse tänapäeval kõige rohkem põlemisel tekkinud ja keemiatööstusest eraldunud lämmastikoksiidide kõrvaldamiseks suitsugaasidest. metaani (CH4), süsinikoksiidi (CO) ja vesinikku (H2) lämmastikhappetööstuses kasutatakse NOx taandajatena. SNCR-protsess (selektiivne mittekatalüütiline taandamine) põhineb NOx
USB pistik (Allikas: Learning Minute) ehk mitu lehekülge minutis suudab Materials for Information Technology seade töödelda Professionals (EUCIP-Mat)) ühendatavus - reeglina USB Massmäluseadmete jaoks olulised parameetrid: - Salvestustehnoloogia: Optiline salvestustehnoloogia on kasutusel CD-, DVD- ja Blu-Ray seadmetes. Neid seadmeid iseloomustab andmete salvestusmaht ja andmevahetuse kiirus, mis võib erineda lugemisel ja kirjutamisel. Kiirust mõõdetakse kordades baasühikust. Magnetiline salvestustehnoloogia on kasutusel kõvaketastel - HDD (Hard Disk Drive). Kõvakettal kasutatakse andmete salvestamisel pöörlevat magnetplaati, mille kohal paikneb lugemis/kirjutamis pea. Suurim viivitus on seotud lugemispea
· Termoprinterid. Liikuvate osade vähesuse tõttu on termokontaktiga printerid on lihtsad ja väga töökindlad, müravabad ning tagavad küllaltki rahuldava prindikvaliteedi. Nende peamiseks puuduseks on vajadus spetsiaalse termopaberi järele. Samuti on nad suhteliselt aeglased ning eralduvad gaasid võivad olla ebameeldivad. Prinditud tekst võib ka aja jooksul tuhmuda. Siiski kasutatakse neid tänapäeval paljudes eriotstarbelistes seadmetes, näiteks faksides, samuti kassa- ja etiketiprinteritena. Termosiirdeprinterites on analoogiline trükipea nagu maatriksprinteris ainult selle peas ei ole lööknõelad ,vaid peas on takistid, mida saab kuumutada. Need takistid moodustavad samasuguse maatriksi nagu maatriksprinteris. Värvilint on selline, et temas olev vaha sulab kuumutamisel paberile. Kuumutades vastavaid punkte moodustubki kujund paberile. Termokontaktprinterites on analoogiline trükipea, kuid puudub värvilint
10% väljavoolavasse vette. Võrreldes Bioloogilise puhastusega on aktiivmudaprotsess on pindlik talub teatud piireb muutusi ja setitavaid ühendeid, siiski tuleb hoiduda tugevatest mürkidest. Puhasti tööreziim valitakse vooluhulga, reovee kanguse ja nõutava puhastusastme järgi. 1c. Täidisega aerotank sisaldab nii üht kui teist seal on biokile ning hõljub aktiivmuda. 2. Anaeroobne puhastamine ennekõike tööstusliku reovee puhastamise, reovesi suht kange. Tehakse sellistes seadmetes nagu metaantangid. Reovesi soendatakse ette ja pannakse kinnisesse mahutisse käärima. Kinnises mahutis pole hapnikku ja mass hakkab seal käärima ja tekib biogaas. Selle biogaasi saame mahutiu tipust kätte. Biogaas on 1 produkt, mida saame kasutada. Tavaliselt tehakse sellest elektrit või saab seda mingi objekti kütmisel kasutada. Settekäitlus Settekäitlus tegeleb sellega, mis jääb reoveest üle kui vesi saab puhtaks. Kuhugi peaevad
sealjuures väga kõrget eredusastet. OLED ehk orgaaniline valgusdiood. Orgaaniline valgusdiood ehk OLED on valgusdiood, milles kiirgavaks elektroluminestsentseks kihiks on orgaaniline ühend, mis kiirgab valgust elektri toimel. See orgaanilise pooljuhi kiht asub kahe elektroodi vahel. Üldjuhul on vähemalt üks elektrood läbipaistev. OLED-e kasutatakse enamasti televiisorite ekraanides, arvutite monitorides, väikestes portatiivsetes seadmetes nagu näiteks mobiiltelefonid ja pihuarvutid. Samuti kasutatakse neid valgusallikatena, ent oma varajase arengufaasi tõttu kiirgavad nad tavaliselt vähem valgust pindühiku kohta kui mitteorgaanilised LED valgustid. OLED ekraanil puudub taustvalgustus ning seetõttu suudab kuvada palju sügavamaid musti värve ning võib olla ka palju õhem ja kergem kui hetkel turul olevad LCD ekraanid. Sarnaselt võivad OLED ekraanid hämarates ruumides saavutada kõrgema kontrastsuse kui tavapärased LCD
võimalikult lühike voolu juhtiv kanal. Parimateks taolisteks transistorideks on D- MOSFET transistorid, mille kanali takistus võib olla 0,1 oomi ja vähem. See on eriti oluline suuremate voolude korral mitmesusgustes jõupooljuhtmuundites. Samal eesmärgil kasutatakse ka IGBT transistore, mille sisendi omadused sarnased väljatransistori omadega, väljundi omadused aga bipolaartransistoriga. Tema kasutamisel lüliti rezhiimis töötavates seadmetes on nende kasutegur parem kui MOS transistoride kasutamisel ID U =0 GS Takistusreziim U =U
tinditilgake) Aastal. Erinevalt teistest printeritüüpidest puudub sellel tehnoloogia puhul vahetu mehaaniline kontakt prindipea ja andmekandja vahel, pole vaja kasutada värvilinti ja kergesti võib jäädvustada nii teksti kui ka graafikat, samuti on suhteliselt hõlbus värviprintimine. Termoprinterid (termosiire ja sublimatsioon) - olid tuntud juba 60. aastatel, vahepeal huvi nende vastu mõnevõrra langes, ehkki neid kasutati palju eriotstarbelistes seadmetes (näiteks faksides ja kassaprinterites), kuid huvi on uuesti kasvamas seoses kvaliteetsete värviprinterite ilmumisega. Tavalises termoprinteris tekitatakse kirjamärke kuumutuselementide rakendamisel otse vastu soojustundlikku paberit. Sellise printeri põhisõlmedeks (joonis) on: värviline rull 1, värvilint 2, surverull 3, soojustundlik paber 4 ja termoelementidega prindipea 5.
nõutavale tasemele. Stabilisaatori ülesandeks on hoida väljundpinge muutumatuna, võrgupinge ja väljundvoolu muutuste korral. Sõltuvalt konkreetsest olukorrast võib üks või teine blokk toiteseadmes puududa, kuid kunagi ei tohi puududa sealt alaldi. Vaadeldud blokkskeemi nimetatakse klasikaliseks blokkskeemiks. Tema puuduseks on suhteliselt suur mass, mille määrab põhiliselt trafo. Eeliseks on, aga lihtsus ja töökindlus. Seadmetes, kus on oluline võimalikult väike mass kasutatakse toiteseadmetes klassikalise blokkskeemi asemel sageduse muundamisega blokkskeemi (joonis). Võrgupinge alaldatakse ilma trafota alaldi abil. Saadakse alalispinge umbes 300. See alalispinge muundatatakse kõrgsageduslikuks vahelduvpingeks 20-100KHz. Saadud vahelduvpinge muudetakse trafos sobiva suurusega vahelduvpingeks, ning alaldatakse ja silutakse. Lülitus on keerulisem ja seetõttu ka vährm töökindel, kuid selle võttega väheneb
suureneb koos loenduri astmete arvuga. Suure loendusastmete arvu ning taktiimpulsside sageduse korral võib hilistumine ületada takti kestuse. Sel juhul ei vasta loenduri väljundsignaal enam tegelikult loendatud impulsside arvule ning süsteemis tekib viga. Vea vältimiseks tuleb vähendada taktiimpulsside sagedust, mis omakorda alandab kogu seadme töökiirust. Rööpülekandega loendurit kasutatakse suure töökiirusega seadmetes. Võrreldes jadaülekandega loenduriga toimub trigeritevaheline signaalide ülekanne kõigi astmete jaoks korraga ning seetõttu ei sõltu hilistumine loenduri astmete arvust. Rööpülekandega loenduri skeem ja signaalidiagramm on joonisel. Rööpülekandega loenduri iseärasuseks on, et sisendimpulsid antakse kõikidele trigeritele korraga ning eelmiste astmete väljundid lülitatakse järgmiste astmete trigerite sisenditesse. Nii valmistatakse järgmised astmed ette ümberlülitumiseks, mis
süsivesikuid). Nad ei talu anaeroobseid tingimusi. Vegetatiivsed vormid ei talu termotöötlust, spoorid aga taluvad. Selleks, et vältida hallitusseente ahenemist, tuleb regulaarselt desinfitseerida, puhastada ja inspekteerida ruume. Torustikku ja seadmeid tuleb regulaarselt puhastada, pesta ja desinfitseerida. Ruumid peavad olema hästi ventileeritavad. Valmistada virret ja kääritama ja kupaziima kalja tuleb suletud seadmetes. 17. Nimetage peamised mineraalvee rühmad. Iseloomustage neid. · väga madala mineraalsoolade sisaldusega veed (sooli vähe, kui 50 mg liitri vee kohta) · madala ehk väikse mineraalsoolade sisaldusega veed (oligomineral). Nendes vetes jääb soolade sisaldus alla 500 mg/l. · keskmise soolsusega (500...1500 mg/l) · kõrge mineraalsoolade sisaldusega veed, milles soolade kogus ületab 1500 mg liitris vees. 18
Geograafia. 1. geograafilise uurimistöö etapid. 2. Kuidas määrata asukohta. 3. kuidas määratakse arheoloogiliste leidude vanust. 4. mis on geo info süsteem. 5. mis on süsteem. Millest koosnevad geograafilised süsteemid 6. nimetada meid ümbritseva looduse sfäärid 7. litosfääri mõiste. Mis on astemossfäär 8. mis on laam 9. millega tegeleb laamdektoolika 10. magma vertikaalne rinkkäik 11. mis on pedosfäär 12. mis on muld. Kuidas tekib muld? 13. mulla profiili horisondid 14. muldade degradatsioon, sellFe liigid 15. atmossfääri mõiste. 16. atmossfääri vertikaalne kihistumine 17. lühi- ja pikalaineline päikese kiirgus 18. mis on coriolisi jõud? 19. mis on passaadid 20. mis on mussoonid 21. tsükronid ja anti tsükronid 22. mis on transpiratsioon 23. mis on kaste punk. 24. osooni kihi hõrenemise põhjused. Osooni augud 25. kasvuhoone efekti olemus 26. mis on hüdrosfäär? 27. väike ja suur veeringe 28. mis on põhjavesi 29. mi...
laiuselt 70 kuni 250 mm.ni.lihtsamalt öeldes kuni 28 mm paksust materjal mille laius on tooterea lõpuni 70 mm kuni 250mm. 7. Latid või ka peenprussid või prussik on paksusega alates 33mm kuni 45 mm ja laiusega 45-120 mm. 8. Pruss on saematerjal mis algab 70 mm kuni 250 mm ja laiusest 70mm kuni 250mm 9. Plan Hööveldatatud materjalid On mitmesugused ehitus lauseseppa töödeks ettenähtu spetsiaal ristlõikega materjali.toodetakse neid suurte tootlikusega seadmetes na n. nelikant höövel pinkidelgud,hööveldatu materjalid võivad liikkide järgi olla järgmised: 1. Hööveldatud laud ehk voodrilaud eht kämpingu laud.antud materjalid jaotatkse tunnuste järgi ja need tunnused antakse 3 täheliselt mille järgi esitatakse ka ristlõikega mõõt.kasutuskoha järgi s:sisevooder,u:välisvooder,h:vaikvooder. 2. Punni ehk nuudi tüübi järgi: t:täispuit,y:poolpunn ehk liht punn 3
Piiratud võimalustega lõppseadme pinumälu maht on kuni 4KB. Kõiki võimalusi omava seadme mälumaht on kuni 32 KB. Võrgu koordinaator vajab lisamälu seadmete andmebaasi ja andmevahetuse juhtimiseks. 802.15.4 standard määrab ära 26 elementaartoimingut (primitiivi). Võrgukihi primitiivide arv võib ulatuda tosinani. Kasutatavate primitiivide hulk on seega küllalt väike võrreldes Bluetooth'is kasutatava 131 primitiiviga. Seetõttu saab ZigBee seadmetes kasutada lihtsaid 8 bitiseid mikrokontrollereid. 802.15.4 on küllalt uus standard ja vajab täiustamiseks teatud üleminekuaega. Koduvõrgud ja nende seas ka ZigBee on selle standardi üks suuremaid rakendusalasid 5 11.Traadita kohtvõrgud, standard 802.11 Traadita võrkudest on kõige kauem olnud kasutuses traadita kohtvõrgud. Need võrgud on üles ehitatud standardi IEEE 802
Piiratud võimalustega lõppseadme pinumälu maht on kuni 4KB. Kõiki võimalusi omava seadme mälumaht on kuni 32 KB. Võrgu koordinaator vajab lisamälu seadmete andmebaasi ja andmevahetuse juhtimiseks. 802.15.4 standard määrab ära 26 elementaartoimingut (primitiivi). Võrgukihi primitiivide arv võib ulatuda tosinani. Kasutatavate primitiivide hulk on seega küllalt väike võrreldes Bluetooth'is kasutatava 131 primitiiviga. Seetõttu saab ZigBee seadmetes kasutada lihtsaid 8 bitiseid mikrokontrollereid. 802.15.4 on küllalt uus standard ja vajab täiustamiseks teatud üleminekuaega. Koduvõrgud ja nende seas ka ZigBee on selle standardi üks suuremaid rakendusalasid 5 11.Traadita kohtvõrgud, standard 802.11 Traadita võrkudest on kõige kauem olnud kasutuses traadita kohtvõrgud. Need võrgud on üles ehitatud standardi IEEE 802
30. Joonis 3.30. Türistori pinge-voolu tunnusjoon. Lihttüristore e. harilikke trioodtüristore (SCR - Silicon Controlled Rectifier) kasutatakse muundurites, kus väljalülitamine toimub vahelduvpinge mõjul, nagu võrguga sünkroniseeritud tüüritavad alaldid, vaheldid ja lihtsad vahelduvpinge-regulaatorid. Lihttüristore kasutatakse ka akulaadijates, keevitusagregaatides, asünkroonmootorite sujuvkäivitites, kontaktivabades käivitites jt seadmetes. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 37 Lihttüristoride kasutamisel alalisvooluahelates tuleb nende sulgemiseks kasutada sulgeahelaid (sundkommutatsiooniahelaid). Joonis 3.31. Lihttüristori sulgahela skeem [2]. Joonisel kujutatud lihtne sulgeahel töötab järgmiselt. Põhitüristori T1 avatud (voolu- juhtivas) olekus voolab vool läbi koormuse RL
Gaasilised kütused: Maagaas puhastatakse tolmust, niiskusest ja ka mõningatest ebasobivatest komponentidest juba siis, kui see maa alt välja võetakse. Biogaasi puhul on seda vaja puhastada kohapeal. Sagedasti on biogaasis korrosiivseid ühendeid. Lisaks toimub sagedasti ka gaasi rõhu alandamine enne põletusseadet. Vedelkütused: Nafta, sarnaselt maagaasiga puhastatakse maast välja tulles. Energeetilistes seadmetes kasutatakse juba rafineerimise produkte. Masuut, mida kasutatakse laialdaselt soojuselektrijaamades, katlamajades ja ka suurtes diislites (laevad) on tavalise ümbritseva keskkonna temperatuuril sültjas ja ei voola hästi. Saamaks seda mahutitest (ka rongi tsisternid) kätte ja põletites kasutada, tuleb seda soojendada üle 100°C, temperatuur sõltub masuudi omadustest. Tahked kütused: Fossiilsete kütuste korral toimub rikastamine kaevanduste juures. Elektrijaamades toimub
Kaheksakümnendad aastad esindasid integraallülituste, hübriid- ja moodul andmemuundurite tootmise kiiret kasvu. Üheksakümnendate pooljuhtelektroonika põhirakendusteks olid tööstuse juhtimine, mõõtetehnika, mõõteaparatuur, meditsiin, audio- ja videoseadmed ning arvutid. Täiendavalt jätkus madala maksumusega ja väikese võimsusega muundurite kasutamine kõikides modemites, mobiiltelefonides, raadiosides ja muudes kantavates seadmetes. Suund kõrge integratsiooniastmega skeemidele ja võimsuskadude vähendamisele kestis kuni 2000- ndate aastateni. Türistori leiutamisega aastal 1956 algas jõupooljuhtide ajastu. Tuginedes sellele leiutisele on välja töötatud mitmed jõupooljuhtseadiste põlvkonnad. Aastaid 1956...1975 võib lugeda 9 esimese põlvkonna pooljuhtseadiste ajastuks. Teise põlvkonna kestel aastast 1975 kuni 1990
materjalidel, mida kasutatakse vedelkristall-näiturite valmistamisel valgustjuhtivate elementide elektroodid raadiotehnikas ja elektroonikas: elektrikontaktid (kinnitub hästi klaasiga jt. materjalidega) eriklaasides, mis neelavad soojusneutrone InSb (indiumstibiid) ja InAs (indiumarseniid) – kasutatakse peam. 1) “öise nägemise” seadmetes (infrapunavalguse detektorid, IP ( nähtav) 2) Hall’I efekti andurites (magnetil. induktsiooni mõõteriistades) magnetväli ( elektriväli: H ( E (U) (vooluga juhis) * vastavas juhis (pooljuhis) vajalik laengukandjate suur liikuvus (sobivad veel Ge, GaAs) InP (indiumfosfiid) Kasut.: pooljuhtlaserites valgusdioodides kõrgsagedusgeneraatorites transistorides valgustundlikes elementides In (lihtaine) – peam. kasutusalad
Spektrofotomeetrite oluliseks karakteristikuks on mõõtmiseks kasutatava kiirguse lainepikkuste intervall (riba laius) ja absorbtsiooni mõõtmise lineaarne piirkond (ulatus). Ained, mille neeldumismaksimum(id) on nähtava valguse piirkonnas, st 400800 nm, näivad silmale värvilised ja absorptsiooni mõõtmiseks selliste ainete lahustes võib kasutada lihtsaid spektrofotomeetreid, mida nimetatakse kolorimeetriteks (color värvus). Neis seadmetes eraldatakse mõõtmiseks kasutatav spektririba valgusallikast lähtuvast kiirgusest filtrite abil. Proovi läbiva valguse detektorina kasutatakse fotoelementi, milline genereerib elektrivoolu, mis on proportsionaalne talle langeva valguse intensiivsusega. Voolutugevust mdetakse galvanomeetriga, mis on logaritmiliselt kaliibritud absorbtsiooni (optilise tiheduse) ühikutes. Täiuslikumad spektrofotomeetrid võimaldavad töötada elektromagnetkiirguse spektri
F v Z võnkumise kiirusega Z- vibraatori mehaaniline takistus (resonantsi puhul Z=R). Magnitostriktsiooniline pöördefekt tekitab muutuva magnetvälja tugevusega H, mis on võrdeline jõuga F. Magnetvälja võnkesagedus on võrdne heli võnkesagedusega. Magnetvälja tugevus H tekitab vardas magnetvoo ψ = μΗQ, mis indutseerib vibraatori mähises vahelduva elektromotoorjõu . Hüdroakustiklistes seadmetes kasutatakse peamiselt kaht tüüpi magnitostriktsioonilisi vibraatoreid – riba- ja rõngasvibraatoreid. Ribavibraatori võnkesüsteem koosneb nikkelliistakute paketist, mida ümbritseb mähis. Lõõmutamisel tekib nikli pinnale õhuke oksiidi kiht, mis on väga hea isolaator, tänu millele pole liistakuid tarvis üksteisest isoleerida. Rõngasvibraatori võnkesüsteemi moodustab rõngakujulistest nikkelliistakutest koostatud pakett, mille keskele on paigutatud
rakendatud algsündmuse tekke tõenäosuse vähendamiseks. (2) Õnnetuste võimalikud põhjused: 1) tehnoloogia ja nõuete eiramine; 2) inimlikud eksimused või tahtlik ebaõige käitumine (väärad otsused, ebakompetentsus, hooletus, võimete ülehindamine, väsimus, ülekoormusega töötamine, juhtimisvead, vale töökorraldus, tahtlikud õnnetuste tekitamised); 3) inimese emotsionaalne ja tervislik seisund; 4) tehnilised rikked (vead ja häired seadmetes, seadmete kulumine, praakseadmete teadmatu kasutamine jne); 5) välised tegurid (piirkonna looduslikud ja geograafilised iseärasused, ilmastikunähtused, asustustihedus jne); 6) sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid (nt elektriliinide vargused). §9. Võimalike õnnetuste tagajärgede hindamine (1) Riskianalüüsis kirjeldatakse õnnetuse kõiki võimalikke tagajärgi. (2) Tagajärgede hindamiseks on tarvis analüüsida õnnetuse mõju ja sellest tulenevalt
kirjeldada neid ennetavaid meetmeid, mis on rakendatud algsündmuse tekke tõenäosuse vähendamiseks. (2) Õnnetuste võimalikud põhjused: 1) tehnoloogia ja nõuete eiramine; 2) inimlikud eksimused või tahtlik ebaõige käitumine (väärad otsused, ebakompetentsus, hooletus, võimete ülehindamine, väsimus, ülekoormusega töötamine, juhtimisvead, vale töökorraldus, tahtlikud õnnetuste tekitamised); 3) inimese emotsionaalne ja tervislik seisund; 4) tehnilised rikked (vead ja häired seadmetes, seadmete kulumine, praakseadmete teadmatu kasutamine jne); 5) välised tegurid (piirkonna looduslikud ja geograafilised iseärasused, ilmastikunähtused, asustustihedus jne); 6) sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid (nt elektriliinide vargused). (3) Õnnetuse toimumise tõenäosuse hindamisel võetakse aluseks viieastmeline süsteem (lisa 1). (4) Riskianalüüs peab sisaldama tõenäosuse klassi määramise aluseid koos argumenteeritud põhjendustega. § 9
kus on püütud tekitada võimalikult lühike voolu juhtiv kanal, nagu D-MOSFET transistoridel, mille kanali takistus võib olla 0,1 oomi ja väiksem. Selline transistor on kasutatav suuremate voolude korral mitmesugustes jõupooljuhtmuundites. Samal eesmärgil kasutatakse ka IGBT transistore, mille sisendi omadused on sarnased väljatransistori omadega, väljundi omadused aga bipolaartransistoriga. Nende kasutamisel lülitireziimis töötavates seadmetes on kasutegur parem kui MOS- transistoride kasutamisel. 6.7 Stabiilse voolu generaatorid e. püsivooluallikad 6.7.1 Bipolaartransistoridega püsivooluallikad Püsivooluallikaid e. konstantse voolu allikaid e. lühendatult pv-allikaid kasutatakse toitelülitustes, aga ka diferents- ja operatsioonvõimendites. Ideaalset vooluallikat (e. voolugeneraatorit) läbiv vool ei sõltu tema klemmipingest, mistõttu jääb ideaalse vooluallikaga ühendatud koormustakistust läbiv vool püsivaks e.
trahvida Tagajärg: Mageveevarude vähenemine. VETE RISUSTAMINE Põhjus: Looduslikul teel oksad, kallaste muld jne. Kunstlikud jaotatakse: 1. veele ohutud klaaspudel, osa metalle, mõnikord ka puit. 2. veele ohtlikud tahkeid aineid ja asjad, mis lahustuvad vees väga kiiresti: osa plastmasse, tahked soolad, paljud metallid, tahked orgaanilised ained. Mõju: 40% rauast on kõikvõimalikes seadmetes ja 60% looduses, sealhulgas ka vees. Jäätmete uputamine merre on keelatud, kuid sellegipoolest satub laevadelt mette ca 30 t jäätmeid minutis. 27 VETE REOSTUMINE Põhjus: Vette on lastud orgaanilisi või anorgaanilisi aineid või vee temperatuuri on muudetud. Kõik, mis saastab õhku võib sealt sattuda ka vette ja mulda. Veereostuse allikad: Põllumajanduslikud: Mittepõllumajanduslikud: 1
urotropiini), et vähendada lahuste korrodeerivat toimet. 52. Karbonaatne karedus Põhjustavad vees lahustunud Ca- ja Mg vesinikkarbonaadid. Temperatuuril üle 80kraadi, need soolad lagunevad. Magneesiumkarbonaat reageerib omakorda veega ja annab väga kõva ning raskesti lahustuva hüdroksiidi. Tekkinud sade juhib väga halvasti sooja ning ummistab tehnoloogilistes seadmetes jahutusvee kanaleid. 53. Püsiv ehk mittekarbonaatne karedus põhjustavad vees lahustunud sulfaadid (CaSO4, MgSO4), silikaadid (CaSiO3, MgSiO3,), kloriidid (CaCl2, MgCl2) jt. Need soolad ei sadestu vee kuumenemisel, kuid kloriide sisaldav vesi põhjustab metallide korrosiooni. Tööstuses tuleb jahutusveena eelistada võimalikult pehmet vett, vajaduse korral tuleb seda pehmendada. Merevee kasutamine jahutussüsteemis on keelatud. 54
Lämmastikoksiidide teket saab vähendada põlemisõhu koguste vähendamisega ja põlemistemperatuuri alandamisega ning kütuse ja põlemisõhu pealeandmise reguleerimisega koldesse. Tänapäeval on kasutusel nn. Low-NOx põletusseadmed, milledes vähendatakse lämmastikoksiidide teket kütuse vahelduva pealeandmisega kolde eri punktidesse ning kütuse ja põlemisõhu suhte optimeerimisega. Nendes seadmetes toimub põlemine mitmes järgus, madalamal temperatuuril ja võrreldes tavaliste kolletega pikema aja jooksul. Põlemisel tekkinud ja keemiatööstusest eraldunud lämmastikoksiidide kõrvaldamiseks suitsugaasidest kasutatakse tänapäeval kõige rohkem katalüütilisi meetodeid. Lämmastikhappetööstuses kasutatakse NOx taandajatena metaani (CH4), süsinikoksiidi (CO) ja vesinikku (H2). Lämmastikoksiidid taanduvad nende
Katlakivi eemaldamiseks kasutatavatele lahustele lisatakse inhibiitorit (näiteks urotropiini), et vähendada lahuste korrodeerivat toimet. 50. Karbonaatne karedus Põhjustavad vees lahustunud Ca- ja Mg vesinikkarbonaadid. Temperatuuril üle 80kraadi, need soolad lagunevad. Magneesiumkarbonaat reageerib omakorda veega ja annab väga kõva ning raskesti lahustuva hüdroksiidi. Tekkinud sade juhib väga halvasti sooja ning ummistab tehnoloogilistes seadmetes jahutusvee kanaleid. 51. Püsiv ehk mittekarbonaatne karedus põhjustavad vees lahustunud sulfaadid (CaSO4, MgSO4), silikaadid (CaSiO3, MgSiO3,), kloriidid (CaCl2, MgCl2) jt. Need soolad ei sadestu vee kuumenemisel, kuid kloriide sisaldav vesi põhjustab metallide korrosiooni. Tööstuses tuleb jahutusveena eelistada võimalikult pehmet vett, vajaduse korral tuleb seda pehmendada. Merevee kasutamine jahutussüsteemis on keelatud. 52. Soolade kõrvaldamine veest ioniitidega
ei ole midagi saata. CDMA (code division multiple access) – koodipõhine multipöördus. Igale kasutajale antakse unikaalne kood. Kõik kasutavad sama sagedust, kuid kõik kodeerivad saadetavad andmed oma koodiga. Koodid on ortogonaalsed ja sellepärast ei sega erinevad saatjad üksteist. Vastuvõtjas teatakse saatja koodi ja selle järgi on võimalik andmed dekodeerida. CDMA-d kasutatakse enamasti juhtmeta seadmetes (mobiiltelefonid, sateliitside jne). 44. ALOHA, CSMA/CD Aloha ja CSMA/CD on juhupöördusprotokollid. Aloha protokolli on kaks liiki. Slotted Aloha puhul on kanal jaotatud võrdseteks ajavahemikeks (slottideks) ning iga saatja võib oma suva järgi kasutada mingit ajavahemikku andmete saatmiseks (saatmine algab ja lõppeb sloti vahetumisel). Kõik saadetavad kaadrid on võrdse pikkusega ja iga kaader on võimalik ära saata ühe sloti jooksul. Kui kaks saatjat
mehaanilise ekvivalendi arvväärtuse. See andis aluse termodünaamika esimese seaduse formuleerimiseks. Tehniline termodünaamika on baasiks mitmetele uute energiate tootmisviiside väljatöötamisel ja täiustamisel Tehniline termodünaamika koos soojusülekandega annab kõigile soojustehnilistele distsipliinidele teoreetilised alused. Õppematerjali I osas antakse algteadmisi tehnilisest termodünaamikast, mis on vajalikud soojuse olemuse ja soojustehnilistes seadmetes toimuvate protsesside mõistmiseks. 1. PÕHIMÕISTED. IDEAALSETE GAASIDE OMADUSED. 1.1. Termodünaamiline süsteem ja väliskeskkond. Termodünaamika mõistete ja seaduste käsitlemisel on oluline tähtsus termo-dünaamilise süsteemi ja väliskeskkonna mõistetel. V ä l i s k e s k k o n n a all mõistetakse kõigi teatud ruumi osas paiknevate meelevaldsete füüsikalis-keemiliste omadustega kehade kompleksi.
Lubatav müra piirnorm on 85dB. Helitugevust (helirõhku) väljendatakse detsibellides (dB) ja tema piirväärtusteks on kuuldelävi ( sellest nõrgemat heli inimene ei kuule) ja valulävi (tugevam heli tekitab valutunde kõrvades). Eristatakse löögi, -mehaanilist, aerodünaamilist, hüdrodünaamilist müra. Mehaaniline müra tekib kompressorite, pumpade, ventilaatorite, liikuvate ja pöörlevate osade töötamisel. Aero-ja hüdrodünaamiline müra tekivad torustikes ja tehnoloogilistes seadmetes keskkonna liikumisel suure kiiruse juures, keskkonna suuna muutumisel torupõlvedes. Müraallikate ruumide isolatsiooniks kasutatakse heliisoleerivaid seinu ja vahelagesid. Üldreeglina tuleb teha kõik võimalik mürataseme vähendamiseks töökohtadel, milleks on alljärgnevad võimalused: Vali vaikne töömeetod Kasuta vaiksemaid seadmeid Kata mürarikkad masinad Müra vähendamine töökoha ja töö organiseerimisega Eralda mürarikas töö vaiksest tööst.
Lämmastik ühendite eraldamine Lämmastikoksiidide eraldumist keskkonda võib mõjutada kahel viisil - takistades nende moodustumist (primaarmenetlused) ja töödeldes juba tekkinud lämmastikoksiide (sekundaarmenetlused). Tänapäeval on kasutusel nn. Low-NOx põletusseadmed, milledes vähendatakse ämmastikoksiidide teket kütuse vahelduva pealeandmisega kolde eri punktidesse ning kütuse ja põlemisõhu suhte optimeerimisega. Nendes seadmetes toimub põlemine mitmes järgus, madalamal temperatuuril ja võrreldes tavaliste kolletega pikema aja jooksul. Ka keevkihikolletes tekib madalamast põlemistemperatuurist tingituna vähem . Põlemisel tekkinud ja keemiatööstusest eraldunud lämmastikoksiidide kõrvaldamiseks suitsugaasidest kasutatakse tänapäeval kõige rohkem katalüütilisi meetodeid. NOx kõrgtemperatuurilise taandamise katalüsaatoriteks on plaatina grupi metallid (plaatina,
1 3. Elektromagnetism 3.1. Elektriline vastastikmõju 3.1.1. Elektrilaeng. Elektrilaengu jäävus seadus. Iga keemilise aine aatom koosneb klassikalise - teooria kohaselt positiivselt laetud tuumast ja selle ümber tiirlevatest negatiivse laenguga elektronidest. Mitmesuguste ainete aatomite koosseisu kuuluvad elektronid on ühesugused, + kuid nende arv ja asend aatomis on erinevad. Mistahes keemilise elemendi aatom tervikuna on normaalolekus elektriliselt neutraalne. Sellest järeldub, et aatomituuma positiivne laeng on võrdne elektronide negatiivsete laengute summaga. Välismõjude toimel võivad aatomid kaotada osa elektronidest. Sel juhul osutuvad aatomid positiivselt laetuks ja neid nimetatakse positiivseteks ioonideks. On võimalik, et aatomitega ühineb täiendavalt...
Telefoniside teeninduspiirkonna suhtes. Globaalne sidesusteem Kõige lihtsam sidesüsteemi näide ,koosneb kahest teenindab abonente uhest maailma otsast teise abonendist A ja B ,ning neid ühendavast võrgust. ,ning lokaalne sidesusteem teenindab abonente A ja B nimetatakse ka terminaliks ,millesse ainult sisestatavad andmed liiguvad labi võrgu punktist hoone raames. Naiteks jagunevad vorgud soltuvalt A punkti B. Juurdepääsuvõrk on võrk mis oma suurusest jargmistesse liikidesse. ühendab otseselt lõppkasutajaga ehk teenuse WAN (laivork) wide area network kasutajaga. Juurdepääsuvõrk on ühendatud MAN (regionaalvork) metropolitan area network magistraalvõrguga mis koosneb suuri keskjaamu LAN (kohtvork) local area network ühendavatest liinidest. CAN (linnakuvork) campus area network Juurdepääsuvõrk ja ühe...
4.6 EESTIS VALMISTATAVATE JUHTMETE JA KAABLITE KASUTUSALAD Tüüp Kasutusala Vaskjuhtmed PL Kohtkindlaks paigaldamiseks pinnapealsetes (EVS 719:1996) või süvistatud torudes, karbikutes vm. ja PK (EVS 718:1996 kinnistes paigaldustarindites. Kohtkindlaks paigaldamiseks välistoimete eest kaitstult valgustite sise- või välisjuhistikus ja elektri- seadmetes pingega 1000 V vahelduvvoolul või 750 V (maa suhtes) alalisvoolul. Juhtme isolatsiooni temperatuur ei tohi kestvalt olla 36 üle 70 0 C, pärast 5-sekundilist lühist aga mitte üle 150 0 C. Vähim lubatav paigaldus- temperatuur on -25 0 C. Vasksoonega,polüvi- Kohtkindlaks paigaldamiseks pinnale või
määravaks teguriks avalikus ja erasektoris, majanduses, kultuuris ja poliitikas kujuneb IT kasutamine. 2000. aasta probleemiks nimetatakse sellist olukorda, kus kas arvuti või tarkvaraprogramm või mõni tehnikaseade ei tööta korrektselt, kuna see ei oska arvestada õigesti kuupäevi pärast 2000. aasta saabumist. 2000. aasta probleem võib tekkida siis, kui arvutiprogrammides ja tarkvaras ning mikroskeeme sisaldavates seadmetes kasutatakse kuupäeva, milles tähistatakse aastaarvu kahekohalisena ja puuduvad esimesed sajandit tähistavad numbrid (1995 asemel 95). Selletõttu võib arvuti 2000. aasta 1. jaanuari saabumist tõlgendada aastaarvuna kasutatud kahekohalist arvu 00 kui aastat 1900 või hoopis kuupäeva määramisega hätta jääda. 2000. aasta probleem ei teki kõikides arvutites ja arvutiprogrammides, vaid ainult nendes, mille valmistamisel ei ole 2000. aasta korrektselt programmeeritud
"Keemia alused" 3. kontrolltöö Küsimused, mis on toodud kaldkirjas, ei tule kontrolltöösse, kuid võivad esineda eksamiküsimustes. Tudeng peab teadma erinevate rühmade elementide peamiste ühendite nimetusi, oskama kirjutama ühendile vastavat keemilist valemit või vastupidi. Tudeng peab oskama kirjutama erinevate rühmade elementide peamiste ühendite tekkereaktsioone ning neid tasakaalustama. 1. Tähtsamad perioodilised seosed aatomite omadustes. Selgitage, kuidas muutuvad aatomiraadius, ionisatsioonienergia, elektronafiinsus, elektronegatiivsus ja polariseeritavus perioodilisustabelis. Aatomiraadiused vähenevad perioodis vasakult paremale ja rühmas kasvavad ülevalt alla. Aatomi raadius väheneb perioodilisuse tabelis vasakult paremale ja suureneb ülevalt alla. Igas uues perioodis lisanduvad uued elektronid järjest välimistele elektronkihtidele, mis asuvad aina kaugemal tuumast ja seetõttu suureneb raadius üleva...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
