Tuleohutuse tagamiseks tuleb tankides kõigi operatsioonide ajal hoida hapniku kontsentratsioon alla 8 %. 7.9. Inertgaaside süsteem Plahvatus- ja tuleohu välistamiseks asendatakse hapnik tankide atmosfääris inertgaasiga, tavaliselt süsinikdioksiidiga (CO2). Inertgaasi saadakse tankeritel katlasuitsust gaasi- või diislikütuse põletamisel inertgaasi generaatoris. Inertgaasisüsteemi põhimõtteskeem Enne inertgaasi tankidesse suunamist pestakse teda mereveega seadmes, mida nimetatakse vedelikneutralisaatoriks (scrubber). Selle ülesandeks on põlemisgaaside jahutamine ning vääveldioksiidi ja tahkete osakeste eemaldamine. Inertgaaside koostis Komponent Enne neutralisaatorit Pärast neutralisaatorit Lämmastik N2 80 80 Süsihappegaas CO2 14 14
indikaator on lõpetanud vilkumise, siis lülita välja "ONLINE"-reziim. Seejärel vajuta klahvile "FEED". 93 Tööreziim Spectrum Reziim võimaldab mõõta uuritava proovi neeldumis- ehk absorptsioonispektrit, st mõõta absorptsiooni väärtust (ABS; A) lainepikkuse funktsioonina sel viisil, et etteantud lainepikkuste vahemikus toimub seadmes proovile langeva valguse lainepikkuse sujuv muutmine. · Vajuta klahvile ,,MODE" ekraanile ilmub mõõtmisviiside valik (8 erinevat). Vali NUMBRIKLAHVI 2 abil mõõtmisviis Spectrum, mis tähendab, et absorptsiooni mõõtmine toimub valitavate lainepikkuste vahemikus skaneerimisreziimis. Ekraanil näed skaneerimise parameetrite loetelu. · Sisesta NUBRIKLAHVI 2 abil lainepikkused (, nm), milliste vahemikus soovid absorptsiooni mõõta
prioriteetide jagamine - Igale terminalile on määratud, millise prioriteediga signaalpakette ta võib kasutada, signaalpaketiga on kaasas antud paketi prioriteetsus. Teatud jaamad saavad tõsta järjekorras prioriteeti, kuid peavad taastama eelneva prioriteedi koheselt peale andmeülekannet. 42. Datagrammide edastus läbi võrkude (võrgukihi ja kanalikihi tasemel) + Igas IP datagrammi päises on kirjas saatja ja saaja aadressid. Selle järgi toimetatakse pakett konkreetse masinani. Igas seadmes on olemas oma ruutimise tabel, mille alusel otsustatakse, kuhu pakett vaja toimetada on. Kui saadetakse välja pakett, mis on mõeldud mõnele samas võrgus asuvale terminaalile, siis toimetatakse see vahetult kohale. Kui sihtarvuti ei asu samas võrgus, saadetakse see edasi võrguväravasse (gateway), mis uurib, kas paketti on võimalik vahetult edasi toimetada (s.t. kas sihtarvuti asub samas alamvõrgus, mis gatewaygi). Kui see pole võimalik, saadetakse
reguleerimiseks (drossel). Rõhuregulaatorite ülesandeid hüdroajamis on kaks: 1. piirata süsteemi sisest rõhku 2. piirata väliste jõudude poolt tekitatud rõhku Tagasivooluklapp • on ventiil torustiku automaatseks sulgemiseks ja avamiseks voolavale vedelikule või gaasile • Tagasivooluklapi ülesanne on juhtida töövedeliku liikumist ainult ühes suunas Kaitseklapp On seade, mille ülesandeks on vältida keskkonna ülerõhku töötavas seadmes või torustikus. Kui rõhk tõuseb üle lubatud piiri, avab kaitseklapi sulgur keskkonnale väljapääsu, rõhu vähenemisel aga sulgeb selle. Normaalolekus on kaitseklapi sulgur suletud. Vastuklapp – süsteemi kaitseseadmed, mis väldivad ülekoormuse ja süsteemi iseenesliku tühjenemise pumba mootori seiskumisel (vastuklapp, kaitseklapp) Drossel • on reguleeritav või mittereguleeritav voolu ristlõike pindala muutev hüdrauliline takistus. Drosselid jagunevad
"Gates ütles hiljem, et Windows 7 peaks keskenduma ka parandada. Steven Sinofsky hiljem laiendati selle punkti , milles kirjeldatakse Engineering Windows 7 blogis, et firma oli kasutades mitmeid uusi jälgimise vahendid, et mõõta tulemuslikkust paljudes valdkondades operatsioonisüsteem jooksvalt aitab leida ebaefektiivne koodi teed ja mis aitavad vältida tulemuslikkuse regressioon. Senior Vice President Bill Veghte teatas, et Windows Vista kasutajad rändavad Windows 7 ei leia sorti seadmes ühilduvusprobleeme nad esinevad rännet Windows XP .Rääkides Windows 7 kohta 16. oktoober 2008, Microsoft CEO Steve Ballmer kinnitas ühilduvus Vista ja Windows 7, mis näitab, et Windows 7 oleks rafineeritud Windows Vista versioon. 2.3.Uued ja muudetud omadused Windows 7 sisaldab mitmeid uusi funktsioone, nagu näiteks edusammud puudutada ja käsitsikirjatuvastuse toetamine virtuaalne kõvaketas , paranenud on multi-core protsessorid,
Määrata põlemisgaaside temperatuur korstnast väljumisel, kui on teada, et maht väljumisel on vähenenud 2,8 korda (p=konst). Lahendus: Leiame kõigepealt põlemisgaaside mahu väljumisel, V2 = V1/2,8 = 4,5/2,8 = 1,6m3 Kasutades Gay-Lussaci seadust, leiame põlemisgaaside väljumistemperatuuri korstnas, T2 = V2T1/V1 = 1,6 (1200+273)/4,5 = 524 K T2 = 524-273 = 2510C . 3.Ülesanne: Gaasi rõhk tehnoloogilises seadmes temperatuuril T = 473 K on p1 = 7 kGm/cm2 7 105Pa . Milline on gaasi rõhk kui temperatuur tõuseb 565 K-ni? Lahendus: kasutame Charlesi võrrandit ja leiame p2 = p1T1/T0 = 7 105 565/473 = 7 105 1,2 = 8,4 105Pa p2 = 0,84 MPa . 4.Ülesanne: Määrata SI-süsteemis atsetüleeni (C2H2), metaani (CH4) ja süsinikmonooksiidi (CO) gaasikonstandi väärtused. Lahendus: C2H2 = 26 R = 8314/ = 8314/26 = 319,8 J/kg K
t. tekib segatud võrk (IPv4+IPv6). Kasutatakse kahestackilisi ruutereid, mis võimaldavad pakette teisendada ühest aadressiruumist teise. Teine võimalus on kasutada tunneleid, kus IPv6 paketid liiguvad kapseldatuna IPv4 sees. 26. Datagrammide edastus läbi võrkude Igas IP datagrammi päises on kirjas saatja ja saaja aadressid. Selle järgi toimetatakse pakett konkreetse masinani. 13 Igas seadmes on olemas oma ruutimise tabel, mille alusel otsustatakse, kuhu pakett vaja toimetada on. Kui saadetakse välja pakett, mis on mõeldud mõnele samas võrgus asuvale terminaalile, siis toimetatakse see vahetult kohale. Kui sihtarvuti ei asu samas võrgus, saadetakse see edasi võrguväravasse (gateway), mis uurib, kas paketti on võimalik vahetult edasi toimetada (s.t. kas sihtarvuti asub samas alamvõrgus, mis gatewaygi). Kui see pole võimalik, saadetakse pakett edasi
Levinenumad ohutusklasside, kaitseastmete, maanduste ja hoiatuste tähised on järgmised: II ohutusklass (kaitseisolatsioon) III III ohutusklass (kaitseväikepinge) Kaitseväikepingetrafo (tähisena kasutusel ka SELV) IP23 või IP43 vihmakindel IP34 või IP44 pritsmekindel IP 67 veetihe kaitsejuhi klemm või kaitsejuhi kaudu maandatav (I ohutus klassi) seade kaitsejuhiga ühendamise (maandamise) keeld seadmes eluohtlik pinge ! enne kasutamist lugeda seadme juhendit. Igas riigis kehtivad elektriseadmetele omad kvaliteedi- ja ohutus- nõuded, mis võivad erineda. Kui seadme vastavust mingis riigis kehtiva- tele nõuetele on kontrollitud selle riigi sertifitseerimis- või järelvalve- asutuses ja seade on tunnustatud ohutuks, varustatakse seade selle asutuse vastavusmärgiga. Seade võib olla varustatud mitme vastavus- märgiga, mis tähendab, et seade vastab mitme erineva riigi ohutus-
Sensorpea sees olev pöörlev mehhanism suunab skanneri "elektronsilma" dokumendi igale skaneeritavale reale. Projektsiooniskanneri väliskuju on näha järgmisel joonisel. Slaidiskannerid - võimaldavad sisestada nt. fotosid otse slaidilt, mis tagab palju parema kvaliteedi. Käsiskannerid - on lihtsad ja odavad tänu suhteliselt piiratud vaateväljale ja mitmete komponentide asendamisele käemusklite tööga. Sensor ja valgusallikas paiknevad ligikaudu kümne sentimeetri laiuses käeshoitavas seadmes. Sisselugemiseks tuleb seda käsitsi libistada üle skaneeritava dokumendi. Arvutisse installeeritud lisakaart tõlgib loetud info digitaalkujule, kasutades seejuures skanneri juurde kuuluvat tarkvarapaketti. Mõned käsiskannerid on varustatud programmidega, mis võimaldavad ka skanneri laiusest paar korda laiemat pinda skaneerida ja seejärel kokku liita. Järgmisel joonisel ongi näha tüüpilise käsiskanneri väliskuju.
Printimise detailinfo levib heli või ultraheli kaudu ja on mikrofonidega salvestatav. - Akustilisel kattuvusel teiste seadmetega. Heli muutmine elektrisignaalideks toimub heli suhtes tundlike seadmedetailidega, mis võivad teatud eeldustel töötada nagu ,,mikrofon". Edasi toimub levimine mööda metalljuhti või elektromagnetilise ruumikiirguse kujul. - Paljastavat kiirgust võib tekitada ka seadmete väline manipulatsioon. Kui nt kiiritada seadet kõrgsagedusliku energiaga, võivad seadmes toimuvad elektrilised protseduurid saabuvaid laineid selliselt mõjutada, et need kannavad endas nüüd töödeldud infot. Igal juhul mõjutab seadmete installatsioon ehk nende omavahelised kaablid ja ühendus vooluvõrguga olulisel määral kiirguse levikut ja seega ka ulatust. Siian mõningad kaitsemeetmed mis vähendavad ohtu ilma et sellega kaasneks olulisi lisakulusid: - Tsoonimudel Tsoonimudel arvestab paljastava kiirguse levimistingimustega seoses vastavate hoone
Bituumeni pehmumistäpp on vee temp sel hetkel kui bituumeni ,,tilk" puudutab alumist riiulit. Viskoossus- määramine toimub 60 kraadi juures. Viskosimeeter kujutab endast suuremas vee anumas olevat väiksemat bituumeni anumat, mille põhjas on kuulklapiga suletav standardne ava (10 või 5mm). Mõõdetakse mitme sekundiga voolab läbi selle ava 50 cm3 bituumenit. Murdumistäpp- painduv plekist plaat 0,5mm paksusega kaetakse bituumenikihiga ja painutatakse seda seadmes, mis on paigutatud kliimakambrisse kindla temp juurde. See temp, mille juures bituumenikiht murdub, määrab bituumeni ilmastikukindluse. Murdumistäpp on madalaim temp, mille juures bituumeni kiht praguneb. 51.Plastmasside koostis- Koostisesse võivad kuuluda polümeer (vaik), täiteaine, värvaine, plastifikaator, stabilisaator jne. Koostise järgi jagatakse liht- ja liitplastmassideks. Lihtplastmass koosneb peamiselt polümeerist (vaik) ja täiteainet ei sisalda
ne. Optimeerimisülesande lahendamise tulemuseks on q = e = 2,71... Sellise süsteemi loomine on äärmiselt keeruline ja tehnilisest küljest mitteotstarbekas. Selle tõttu digitaaltehnikas on kasutamist leidnud positsiooniline arvusüsteem alusega q = 2 kahendarvusüsteem. Selle süsteemi definitsioonist lähtudes on juba selge, et siin võivad figureerida ainult kaks numbermärki: 0 ja 1. Nulli ja ühe esitamine: 1) Paberil: 0,1 ; ,,0", ,,1" ; LOW, HIGH ; (L,H) 2) Seadmes: Vooluga Mõnikord tehakse. Pingega Mugavam. Enamasti pingega! Voolusüsteemi näide: ,,1" 20mA, ,,0" 4mA. Kui vool puudub, siis on sidekaabel puruks läinud. Kui pingega, siis vahelduvpinge, alalispinge. Vahelduvpinge puhul 0 ja 1 esitajaks võib olla: Amplituud; Sagedus; Algfaas; Kandevsignaali moduleerimine
soojusjõuseadmed kaheks: mullilise keevkihi ja tsirkuleeriva keevkihtkoldega seadmed. Rõhu all keevkihtkoldega katel paikneb teraskorpuses joonis 8. Kütuse söötmine koldesse toimub kas pneumaatiliselt st kuivalt või segatuna veega pastana spetsiaalsete märgpumpade abil. Kütus söödetakse koldesse segatuna absorbendiga, milleks on lubjakivi või dolomiit. Kütuse ja absorbendi osakese läbimõõt on tavaliselt all 5 mm. Kütuse põlemistemperatuuriks koldes on 860ºC ning rõhuks seadmes 1,2 1,6 MPa. Mullilise keevkihtkatla iseärasuseks on aurutus küttepindade paiknemine keevkihis. Tingituna ülerõhust on gaaside maht väike ja gaaside kiirus kihis jääb alla 1 m/s, mis tagab küttepinna torude tagasihoidlikuma kulumise. Seega rõhu all põletades on mulliline keevkiht etem kui tsirkuleeriv. Kihi kõrgus koldes on 3,5 - 4 m. Kolde soojuskoormust reguleeritakse kihi massi ning kõrgusega. Katlast väljuv suitsugaas suundub kaheastmelisse tsüklonite plokki ja
1. ÜLDINE KOMMUNIKATSIOONI MUDEL Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe olemi vahel. Allikas saatja edastaja vastuvõtja sihtpunkt. Allikaks on olema, mis genereerib info, et see kuskile edastada. Saatja on seade, mis kodeerib allika poolt genereeritud signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED ·· Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; ·· liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); ·· Signaalide genereerimine(edastamine) (...
Liiga väike plastikaatori kogus põhjustab pressimispragude tekkimise ja pressise väikse tugevuse. Liiga suur plastifikaatori kogus võib põhjustada kuumutamisel pooride tekke paagutamisel, samuti pikeneb väljapõletamise kestus. Eelöeldut arvestades on optimaalne sisseviidava plastifikaatori kogus on tavaliselt 1-2 % (kaalu järgi) 22 pulbrisegu kogukaalust. Plastifitseerimine viiakse läbi tavaliselt spetsiaalses seadmes plastikaatori segajas. See kujutab endast kuuma veega kuumendavat korpust, milles pöörlevad vastassuunas kaks Z kujulised laba. Pulbrisegu ja plastifikaator segatakse koos kuni pulbrisegu täieliku kuivamiseni. Tavaliselt kestab see protsess 1-3 tundi sõltuvalt pulbrisegu kogusest. Kuivanud segu valatakse plastifikaatorisegajast välja ja sõelutakse vibrosõelal tavaliselt läbi võrgu silmaga 0,315 mm. Automaatpressidel pressimiseks tuleb pulbrisegu voolavust parandada. Selleks
Bituumeni pehmumistäpp on vee temperatuur sel hetkel kui bituumeni "tilk" puudutab alumist riiulit. Viskoossuse määramine toimub harilikult +60ºC juures. Viskosimeeter kujutab endast suuremas vee anumas olevat väiksemat bituumeni anumat, mille põhjas on kuulklapiga suletav standardne ava (10mm või 5mm). Mõõdetakse mitme sekundiga voolab läbi selle ava 50 cm³ bituumenit. Murdumistäpi määramine. Painduv plekist plaat 0,5mm paks kaetakse bituumenikihiga ja painutatakse seda seadmes, mis on paigutatud kliimakambrisse kindla temperatuuri juurde. See temperatuur, mille juures bituumenikiht murdub, määrab bituumeni ilmastikukindluse. Murdumistäpp on madalaim temperatuur, mille juures bituumeni kiht praguneb. 50. Plastmasside koostis, omadused (eelised, puudused, keemiline püsivus, tugevus) Plastmasside koostisse võivad kuuluda polümeer (vaik), täiteaine, värvaine, plastifikaator, stabilisaator jne
kaupa edastamine. Peale seda on jälle reserveerimispaketikord jne. 42. DATAGRAMMIDE EDASTUS LÄBI VÕRKUDE (VÕRGUKIHI JA KANALIKIHI TASEMEL) ==> Andmete edastus võrgukihi ja kanalikihi tasemel nõuab kahesuguseid aadresse. Omavaheliseks suhtluseks kasutatakse IP aadresse, mida kasutab võrgukiht. Andmete edastuseks vajab kanalikiht nn füüsilist aadressi e MAC aadressi, mida annab välja USA ühendus IEEE. MAC aadressid on kõik unikaalsed ja vastavuses IP aadressidega. Igas seadmes on olemas oma ruutimise tabel- kuhu pakett saata. Kui saadetakse välja pakett, mis on mõeldud samas võrgus asuvale terminalile, siis toimetatakse see vahetult kohale. Kui sihtarvuti ei asu samas võrgus, saadetakse see võrguväravasse, mis uurib kas sihtarvuti asub samas alamvõrgus. Kui ei, siis saadetakse pakett järgmisele ruuterile. Nii tehakse senikaua, kui jõutakse alamvõrku kus sihtarvuti asub. // ==> EHK NÄIDE: A tahab saata datagrammi B-le läbi Ri. Oletame, et A teab B IP
pakett kohe uuesti. Nii pole ühe vea tõttu vaja uuesti saata kogu andmemassiivi Andmepaketti nimetatakse ka kaadriks ja datagrammiks Andmete edastus võrgukihi ja kanalikihi tasemel nõuab kahesuguseid aadresse. Omavaheliseks suhtluseks kasutatakse IP aadresse, mida kasutab võrgukiht. Andmete edastuseks vajab kanalikiht nn füüsilist aadressi e MAC. MAC aadressid on kõik unikaalsed ja vastavuses IP aadressidega. Igas seadmes on olemas oma ruutimise tabel-kuhu pakett saata. Kui saadetakse välja pakett, mis on mõeldud samas võrgus asuvale terminalile, siis toimetatakse see vahetult kohale.Kui sihtarvuti ei asu samas võrgus, saadetakse see võrguväravasse, mis uurib kas sihtarvuti asub samas alamvõrgus. Kui ei, siis saadetakse pakett järgmisele ruuterile. Nii tehakse senikaua, kui jõutakse alamvõrku kus sihtarvuti asub. 43. Ethernet Ethernet - Kohtvõrgu standard IEEE 802
sõlm SetS sõnumiga. Mõlemad korrigeerivad jälle oma tabeleid ja ring toimib edasi. 42. Datagrammide edastus läbi võrkude (võrgukihi ja kanalikihi tasemel) Andmete edastus võrgukihi ja kanalikihi tasemel nõuab kahesuguseid aadresse. Omavaheliseks suhtluseks kasutatakse IP aadresse, mida kasutab võrgukiht. Andmete edastuseks vajab kanalikiht nn füüsilist aadressi e MAC aadressi, mida annab välja USA ühendus IEEE. MAC aadressid on kõik unikaalsed ja vastavuses IP aadressidega. Igas seadmes on olemas oma ruutimise tabel, kuhu pakett saata. Kui saadetakse välja pakett, mis on mõeldud samas võrgus asuvale terminalile, siis toimetatakse see vahetult kohale. Kui sihtarvuti ei asu samas võrgus, saadetakse see võrguväravasse (gateway), mis uurib kas sihtarvuti asub samas alamvõrgus. Kui ei, siis saadetakse pakett järgmisele ruuterile. Nii tehakse senikaua, kui jõutakse alamvõrku kus sihtarvuti asub. Näide: A tahab saata datagrammi B-le läbi ruuteri R
KÕIK OLULINE TERVISLIKUST TOITUMISEST E-AINED TOIDUS Üha rohkem eestlasi on hakanud hoolima oma tervisest, hinnates sealjuures kvaliteetset ja puhast toitu. Tehes valiku mahekauba kasuks, saab kindel olla, et vilju on kasvatatud ilma taimekaitsevahenditeta ning valmistoodetesse pole lisatud kunstlikke E-aineid. Tihti tuleb aga valik teha suurpoodides müüdavate toodete seast, milles paratamatult leidub E-aineid. Alljärgnevalt leiad vastused küsimustele - millised on toidu lisaained, miks neid toitudesse lisatakse ning milliseid lisaaineid tervislik toituja kindlasti vältima peaks. Kui valmistoitude pakenditel peenes kirjas koostist lugeda, siis selgub, et lisaks tavapärastele toiduainetele sisaldub enamuses neist ka mingi võõrapärase nimega ühend või E-täht koos numbrikoodiga. E ja numbrikoodiga tähistatakse Euroopa Liidus toidu lisaaineid, kuid toidu lisaaine võib pakendil olla välja kirjutatud ka täispika nimetusega (nt E 621 või naat...
Autentimisprotsess · Ühepoolne - üks ütleb teisele: "Minu parool on ****." teine vastab: "Selge" ja ligipääs antakse · Kahepoolne - nagu panga koodikaart - küsitakse kindlat infot, mis kasutaja annab · Kolmepoolne Vahendusreziimis - kellegi kaudu (usaldatud isik) On-line-reziimis - 1. suhtleb Kerberosega, saab pileti ja esitab 2., 2. esitab pileti Kerberosele ja saab tead, kas on kehtiv pilet Off-line-reziimis - CA-sertifikaadid kohalikus seadmes, a la ID-kaardiga allkirjastamine. Paroolid · Entroopia -- parooli tugevuse mõõt - erinevad märgid & võimalikult pikk · Ründed: Paroolide ära arvamine · Kogemusele tuginedes - ei tohi viidata isikule (sünniaeg, aadress, nimi, pereliikmed, lemmikloomad jne) · Kõigi paroolide proovimise teel - olgu piisavalt pikk · Sõnastikurünne - ei tasu kasutada sõnu, sõnade puhul ei piisa tähtede asendamisest numbritega
alumist riiulit. · Viskoossuse määramine toimub harilikult +60ºC juures. Viskosimeeter kujutab endast suuremas vee anumas olevat väiksemat bituumeni anumat, mille põhjas on kuulklapiga suletav standardne ava (10mm või 5mm). Mõõdetakse mitme sekundiga voolab läbi selle ava 50 cm³ bituumenit. · Murdumistäpi määramine. Painduv plekist plaat 0,5mm paks kaetakse bituumenikihiga ja painutatakse seda seadmes, mis on paigutatud kliimakambrisse kindla temperatuuri juurde. See temperatuur, mille juures bituumenikiht murdub, määrab bituumeni ilmastikukindluse. Murdumistäpp on madalaim temperatuur, mille juures bituumeni kiht praguneb. · Penetratsiooni määramine toimu harilikult +25ºC juures. Standardses anumas asuv bituumen asetatakse penetromeetri nõela alla ja jälgitakse kui sügavale vajub nõel 5 sek jooksul. Nõela vajumist mõõdetakse 1/10mm- tes. 50
42. Datagrammide edastus läbi võrkude (võrgukihi ja kanalikihi tasemel) Andmete edastus võrgukihi ja kanalikihi tasemel nõuab kahesuguseid aadresse. Omavaheliseks suhtluseks kasutatakse IP aadresse, mida kasutab võrgukiht. Andmete edastuseks vajab kanalikiht nn füüsilist aadressi e MAC aadressi, mida annab välja USA ühendus IEEE. MAC aadressid on kõik unikaalsed ja vastavuses IP aadressidega. Igas seadmes on olemas oma ruutimise tabel, kuhu pakett saata. Kui saadetakse välja pakett, mis on mõeldud samas võrgus asuvale terminalile, siis toimetatakse see vahetult kohale. Kui sihtarvuti ei asu samas võrgus, saadetakse see võrguväravasse (gateway), mis uurib kas sihtarvuti asub samas alamvõrgus. Kui ei, siis saadetakse pakett järgmisele ruuterile. Nii tehakse senikaua, kui jõutakse alamvõrku kus sihtarvuti asub.
energia, jms), tähis U. Siseenergia on üks süsteemi olekufunktsioonidest. Siseenergia absoluutväärtust mõõta ei saa, küll aga selle muutusi (U). Termodünaamika I seadus Isoleeritud süsteemi siseenergia on konstantne suurus ja ei saa muutuda süsteemis kulgevate protsesside tagajärjel. Kui süsteem vahetab väliskeskkonnaga soojust ja/või teeb tööd, siis tema siseenergia muutub: Kui protsess toimub püsival ruumalal (näit. hermeetiliselt suletud seadmes, V = const, isokoorne protsess), siis süsteem tööd ei tee. Järelikult on sellisest süsteemist eralduv või selles neelduv soojushulk võrdne süsteemi siseenergia muuduga. (alaindeks (V) tähistab püsivat parameetrit, antud juhul ruumala) Kui protsess toimub püsival rõhul (P = const, isobaarne protsess), siis gaaside eraldumisel teeb süsteem (paisumis)tööd: Sellisel juhul Suurust H nimetatakse entalpiaks. Entalpia muut on püsival rõhul süsteemi poolt vastu
ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t : Q = I 2 R t . Juhis tehtav töö on võrdeline voolutugevusega I, pingega U juhi otstel ja ajaga t : A = I U t . Elektriseadme võimsuse saab esitada voolutugevuse ja pinge korrutisena N = I U . Kütteseadme või lambi takistus tööolukorras on leitav nimivõimsuse N ja nimipinge U kaudu valemist R = U 2/N . Üks kilovatt-tund (1 kW. h) on energia, mis ühe tunni jooksul eraldub seadmes võimsusega üks kilovatt. 1 kW. h = 3 600 000 J Vooluallikaks nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Vooluallikas rakenduvad mitteelektrilised jõud ehk kõrvaljõud. 16 Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: I = /(R + r) või = I R + I r, voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogutakistusega (r on vooluallika sisetakistus).
ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t : Q = I 2 R t . Juhis tehtav töö on võrdeline voolutugevusega I, pingega U juhi otstel ja ajaga t : A = I U t . Elektriseadme võimsuse saab esitada voolutugevuse ja pinge korrutisena N = I U . Kütteseadme või lambi takistus tööolukorras on leitav nimivõimsuse N ja nimipinge U kaudu valemist R = U 2/N . Üks kilovatt-tund (1 kW. h) on energia, mis ühe tunni jooksul eraldub seadmes võimsusega üks kilovatt. 18 1 kW h = 3 600 000 J . Vooluallikaks nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Vooluallikas rakenduvad mitteelektrilised jõud ehk kõrvaljõud. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: I = /(R + r) või = I R + I r, voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogutakistusega (r on vooluallika sisetakistus).
Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks
ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t : Q = I 2 R t . Juhis tehtav töö on võrdeline voolutugevusega I, pingega U juhi otstel ja ajaga t : A = I U t . Elektriseadme võimsuse saab esitada voolutugevuse ja pinge korrutisena N = I U . Kütteseadme või lambi takistus tööolukorras on leitav nimivõimsuse N ja nimipinge U kaudu valemist R = U 2/N . Üks kilovatt-tund (1 kW. h) on energia, mis ühe tunni jooksul eraldub seadmes võimsusega üks kilovatt. 1 kW. h = 3,6 MJ Vooluallikaks nimetatakse seadet, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Vooluallikas rakenduvad mitteelektrilised jõud ehk kõrvaljõud. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: I = /(R + r) või = I R + I r, voolutugevus ahelas on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline kogutakistusega (r on vooluallika sisetakistus).
Radiobioloogia ja kiirguskaitse I. Sissejuhatus Radiobioloogia mõiste Inimene on püsivalt ioniseeriva kiirguse mõjusfääris. Looduslik kiirgus, kunstlikult tekitatud kiirgus. Inimtegevuse tõttu lisandub looduslikust foonist saadud elanikkonna keskmisele aastadoosile ca 15-20%, kusjuures kiirguse meditsiiniline kasutamine annab sellest põhiosa. Radioloogiaosakonna töötajad peavad saama teadmised kiirgusfüüsikast ja – bioloogiast ning radioloogiast. Nad peavad kindlustama patsiendi efektiivse diagnostika/ravi, kuid samas saavutama seda patsiendile ohutuimal viisil. Samal ajal peab hästi töötav kiirguskaitseprogramm olema lülitatud rahvuslikku tervisekaitseprogrammi. Põhjus, miks üldes rääkida radiobioloogiast - sest ta on kiirguskaitse teoreetiline alus. Ioniseeriva kiirguse vastastoime elusorganismiga jaguneb kolmeks põhifaasiks (füüsikaline, keemiline ja bioloogiline). 1. 1. Füüsikalises faasis toimub energia neeldumine organismis. T...
El. uimastaminel 1 sek jooksul saavutada voolutugevus 1,3 A, mõjuaeg vähemalt 3 sek. Voolutugevus vähemalt 259 V (opt.300) Kõige sagedamini kasut. El.tange (elektroodid kuulmekäikudest ettepoole) Vool peab läb. Peaaju. Soov enne uimastamist siga osaliselt fikseerida El.uimastamist südame seiskumisega tehakse pea-selja uimastusseadmega. Seljapeki isoleeriva toime tõttu võib kasut ka pea-jalg elektrilist uimastamist. Pea-keha el.uimastamine automaatses seadmes toimub see rennkonveieril, kus sigade kõrvade kõrgusel on eelktroodid ning siga mõjut elektrivooluga ka rinnakuelektroodi kaudu. Sigade uimastamisel CO2 konts. Peab olema uimastamiskambris vähemalt 70 mahu% õhu-gaasi segus. Uimastatud loomal on lihased lõtvunud, kärsa ümbrus loomulikku värvi, silmamunad ei reageeri puudutusele ja loom jääb uimastatud olekusse ka vertikaalses olekus. Poltpüstoliga uimastamine pole soovitav. Seda lühikese toonilise faasi ja sellele järgnevatele
Joonis 1.15 32 VT2. Antud ajavahemiku vältel laadub kondensaator vastassuunalise polaarsusega pingega ning see protsess kordub jälle. Nagu harilikult vähendab MOSFET-transistoride piiratud tööpinge vaheldi tõhusust ning trafode abil pole seda probleemi võimalik lahendada. Antud olukord esineb üha sagedamini samuti nagu kütuseelementidega toidetavas seadmes, kus sisendpinge on madal (reeglina 25V ja 60 V), kuid nõutav väljundpinge vastab harilikult vahelduvpingete standardile, nt 110 V või 230 V. See aga tähendab, et pingete ülekandesuhe on 5 ja 9 juhul, kui kütuseelement töötab nimivõimsusel. Resonantsvaheldid, mis on toodud joonisel 1.17, koosnevad lülitusahelast VT1...VT4 ja madalapingelisest resonantsahelast LC. Resonantsahela LC maksimaalne sagedus on + +
kasutada ka kööki paigaldatud elektrikalorifeeriga värske õhu klappe. Joonis 13.20 Meltemi ruumipõhine ventilatsiooniagregaat M-WRG (vasakul) ja keraamilise soojustagastiga ruumipõhise paarisseadme üks osa (paremal). Soojustagasti tehnilise lahenduse alusel saab ruumiagregaadid jagada plaat- ja keraamilise soojustagastiga seadmeteks. Plaatsoojustagastiga agregaadil (vt. Joonis 13.20 vasakul) paiknevad sissepuhke ja väljatõmbe õhukanalid lähestikku ühes seadmes. Väljatõmbeõhult saadav soojus kantakse läbi plaatsoojusvaheti sissepuhutavale õhule. Keraamilise soojustagastusega seadmete puhul (vt. Joonis 13.20 paremal) on lahenduse peamiseks ideeks seadmete töötamine paarides, kus üks seade töötab sissepuhkefunktsioonis, samal ajal kui tema paariline töötab väljatõmbefunktsioonis. Pärast 70-sekundilist töötsüklit vahetavad seadme osad oma funktsioonid. Eelmise tsükli
töötab ning kui on vaja midagi muuta, siis on teada, kus neid asju leida ja kus muudatusi teha. 4) Arvestuse haldamisega Kui on vaja arvestust pidada näiteks raha üle. 5) Turvalisuse haldus Selleks, et reguleerida õiguseid, et kes kuhu tohib ligi pääseda. Halduse infostruktuur näeb välja selline, et on olemas haldav seade, võrguhalduri arvuti. Haldur siis suhtleb hallatavate seadmetega (arvutid, ruuterid, printerid), mis on võrgus. Igas seadmes on agent, kellega haldur suhtleb ning agent vastab andmepäringutele ja saadab andmeid haldurile ning tema nende andmete järgi jälgib, mis võrgus toimub. Kõik see infot kokku tuleb haldusinfobaasi. OSI standardite järgi töötati välja protokoll CMIP, aga selle välja töötamine võttis kaua aega ja tegelikku ellu ehk de facto standardiks muutus protokoll SNMP, mille eelkäijaks oli SGMP. SNMP Kogu võrguhaldus sisaldab infobaasi ehk MIB-d. Siis veel keelt, mille abil
Edastatud sümbolite arvu kontrolliks on skeemis ploki pikkuse register, sümboliloendur ja võrdluslülitus. Tsükli alguses laaditakse etteantud ploki pikkus registrisse ning loendur nullitakse. Pärast sümboli edastamist suurendatakse loenduri sisu ühe võrra niikaua, kuni see võrdub ploki pikkusega. Selle momendi fikseerib võrdluslülitus, mis annab ka käsu töö lõpetamiseks. Tööks otsingurežii mis on seadmes võrdlussümboli register koos programmeeritava maskiga, andmepuhver ja vastav võrdluslülitus. Nende abil kontrollitakse, kas loetud sümbol ühtib võrdlussümboliga, mis laaditi registrisse tsükli alguses. Maski abil, mida samuti defineeritakse programmiga, saab osa bitte võrdlusprotsessist kõrvaldada. See võimaldab otsingut koodi mingi osa järgi. Süsteem on universaalne, selle abil luuakse otseside mitmesuguste seadmete vahel. 109
Voolu korral juhis teeb elektrijõud laengukandjate liikumist takistavate jõudude vastu tööd. Seda tööd nimetatakse elektrivoolu tööks A = IUt, kus U on pinge, I voolutugevus ja t aeg. Töö tegemist elektrivoolu poolt nimetatakse sageli ka voolu tekitava elektrivälja energia ehk lihtsalt elektrienergia kasutamiseks. Elektrienergiat mõõdetakse kilovatt-tundides. Üks kilovatt-tund (1 kW.h) on ühe tunni jooksul teisteks energialiikideks muunduv elektrienergia seadmes, mis parajasti arendab võimsust üks kilovatt. 1 kW. h = 3 600 000 J. Töö on defineeritud kui liikumissuunalise jõu ja nihke korrutis. Mõjugu elektrivälja poolt laengule q jõud F ja selle jõu toimel nihkub laeng kaugusele d. Siis töö A avaldub: A = Fd. Kuna jõudu ja nihke suurust on raske mõõta, siis avaldame need hõlpsasti mõõdetavate suuruste kaudu. Selleks avaldame jõu väljatugevuse ning laengu abil: F = Eq ja paneme töö avaldisse
ümbritseva pinnaga sarnaneva maskeeriva teibiga, jättes katmata vaid rajale suunatud sensori ava. Taolise teipimise eesmärgiks on võimaliku vandalismi vältimine. Sensori tegevusulatus on 6 meetrit. Sensor on meetrise kaabliga ühendatud väikese kastikesega, mis salvestab andmeid ning kus asub toiteallikas. Kastike on oma suuruselt võrreldav tavalise audiokassetiga: 11 x 7 x 3 cm. Toiteallikana kasutatakse kolme tavalist AA suuruses patareid, mis kestavad seadmes kuni kolm aastat. Patareide tühjaks saamine ei hävita salvestusseadmesse juba salvestatud infot, andmed säilivad ka ilma toiteta. Seadet saab häälestada salvestama kirjetena külastajate arvu ühes tunnis, ühes päevas või siis individuaalsete kirjetena, mis on varustatud salvestushetke kellaaja ja kuupäevaga. Seade suudab salvestada maksimaalselt 14 000 kirjet. Võimalik on seadistada seadet registreerima
lihtsalt andmebaasimootor. Lisaks relatsioonilisele (relational) andmebaasimootorile kaasneb SQL Serveriga mitmeid teisi komponente. SQL Server võimaldab hoida andmebaasis nii struktureeritud, poolstruktureeritud (nt XML) kui ka struktureerimata andmeid (nt pildid, muusika). SQL Serveriga kaasnevad teenused, mis võimaldavad andmebaasis olevaid andmeid otsida, sünkroniseerida, analüüsida ning muuta aruanneteks. Andmebaas võib paikneda nii suures serveris, tööjaamas kui ka mobiilses seadmes. SQL Serveriga kaasnevad lisavahendid, mis võimaldavad andmeid mugavalt kasutada nii oma programmide valmistamisel .NET platvormil kui ka Office paketti kuuluvates programmides. SQL Server 2008 perekond SQL Server 2008 perekonda kuulub päris palju liikmeid. Kõik liikmed omavad ühtemoodi head relatsioonilist andmebaasimootorit, kuid erinevad üksteisest kas riistvara kasutamise oskuste või lisavõimaluste poolest. 7
üht standardset riiulit mitmeks madalamaks riiulivaheks. See on ruumikasutuse seisukohalt eriti oluline väikeste detailide ladustamisel. Vertikaalkarusselli riiulitele võib laadida kaupa kogukaaluga 15–20 t. Kettidele kinnituva riiuli kandevõime on enamasti 600 kg. Seadmes hoitavad kaubad on hästi kaitstud ja nende vigas- tamiste arv väike. Laoseadme ust saab avada ja sulgeda operaatori juhtimispaneelilt, kasutades elektroonilist koodlukku. Vertikaalkarusselli mooduli sügavus võib olla vahemikus 1,25–2,0 m. Riiulite sügavused
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
