descriptive law (kirjeldav õigus) - laws which simply describe how people or even natural phenomenas usually behave nation (riik) - country with its own goverment citizen (kodanik) - person native of a country; realationship between country and a person stranger (välismaalne) - person who is unfamiliar, from another country penalty (karistus) - punishment fixed by law, as for a crime or from any soical groups goverment (valitsus) - organization which controlls a stre or community System of Courts (kohtusüsteem) - organization applying law in the name of states to commit a crime (kuritegu läbi viima) - breaking a law, usually given out by the goverment fine (trahv) - certain sum of money person pays for breaking a law corruption (korruptsioon) - dishonest or unethincal conduct by a person entrusted with a position of authority suspension (kõrvaldamine) - form of punisment that people recieve for violating rules and regulations Civil Acti...
I teema. Õiguse eelastmed ja õiguse mõiste 1. Õiguse eelastmed (arhailine õigus). Õiguse eelastmeteks on moraal ja tava. On sotsiaalne harjumus, mis korrastasid inimkäitumist. Mõlemad vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb käitumiseeskirjadest ehk moraali-ja tavanormidest. Moraali-ja tavanormid kui tüüpilised normid on üldise iseloomuga ja kohustuslikud. Kujunesid välja pikaajalise inimkäitumise tulemusena. On kindla sisuga, üldkohustusliku iseloomuga. Algseid inimkäitumise masttape võib nimetada tava-ja moraalinormideks. Situatsiooni reguleerimine inimühiskonnas: individuaalset (kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel); normatiivne reguleerimine (inimkäitumise korrastamine üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõigile sama liiki juhtudele). Üldiste reeglite abil saab kindlustada inimkäitumise korrastamis...
· Käskivus ja ühepoolsus,kui haldus õigusliku reguleerimise oluliseimad tunnused ei välista vajalikkel juhtudel õigustatava vahendite kasutamist, mille tulemusena võivad tekkida reguleeritavad haldus suhted e. nende tahteavaldused on võrdõigustatud. Kuid õiguste kasutamine kirjutatakse samuti ette haldusõigus normidega (vastavate lubade näol). 6. Haldusõiguse õigus allikad.( Põhiseadus, formaalsed seadused, seadlus, määrused ja käskkirjad). · Põhiseadus · Formaalsete seaduste iseloom on sellistel õigusnormidel, mis on antud riigiõiguslikult ettenähtud seadusandlike organite poolt riigiõiguslikult ettekirjutatud seadusandliku menetluse korral. Siia kuuluvad meie õiguskorras Riigikogu kui parlamendi poolt antud õigusnormid e (parlamendi poolt vastuvõetud seadused) · Seadlused on vormiks, mille kaudu Vabariigi Presient kehtestab õigusnorme
24.09.2013 Õiguse allikad 1. Õiguse allikate kujunemisloost mandri Euroopas 2. Ajalooline koolkond 3. Õiguse allikad Eesti õiguskorras a. Ülipositiivne (loomu-) õigus b. Õigustloov akt 4. PS a. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud osa b. Konstitutsioonilised seadused c. Seadused; seadlus d. Määrused e. KOV määrused 2. Ajalooline koolkond · Vanimaks õigusallikaks on tava. See on täitumine, mis on läbi korduva käitumise harjumuseks muutunud. · Kokkulepe on selline, et tuleb nii käituda, nagu tavareegel ette näeb. · Kuigi kasutatakse tihti mõistet sugukond, on tegemist ühiskondliku korraga. Lepiti kokku korras, et elu raskustele vastu pidada. Et kord oleks majas, et julgeolek oleks majas.
kuid kõigi raames võib konkretiseeruda teatud kategooriale: pensionärid; üliõpilased; kaitseväelased; 3) üldnormid loovad objektiivse õiguse ning sellest tuleneva subjektiivse õiguse, kuid üldnorm ei realiseeru konkreetse juhu korral iseenesest; 4) formaalne liigitunnus, mille nimetus (termin) sisaldub üldakti pealkirjas (pealdise osa) rekvisiidina: nt põhiseadus, seadus, seadlus (dekreet), määrus. Kui vormistatavas õigusaktis on kasvõi üks üldnorm, tuleb õigusakt vormistada üldaktina sõltumata lisanduvate üksiknormide hulgast. P.3.2. Üksikaktid Mõistete ja terminite seose osas: üksikakt = õigustkohaldav (õigustrakendav) akt = individuaalakt. Üldakti üldnorme realiseeriv iseloom määrab üksikakti olemuse: üksikakt ning õigustrakendavad üksiknormid on üldakti ning üldnormide suhtes eksekutiivse, st kohaldava, täitmisele allutatud iseloomuga.
akt. Õigusnorm täidetakse riikliku sunniga. 3.2 Õigustloov akt ja õigust rakendav akt - Õigusakt on juriidiline dokument, millel on õiguslik tähendus, toob kaasa teatud õiguseid ja kohustusi. Õigusakt on pädeva organi või ametiisiku poolt vastuvõetud kirjalik otsus, millega luuakse, lõpetetakse või muudetakse õigussuhteid. Õigusakt võib olla: 1) õigust loov akt ehk üldakt 2) üksikakt 3.3 Õiguse allikad Eesti õiguskorras: seadus, seadlus, määrused - Seadus on seaduse vormis seadusandliku võimu poolt või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusvõim. Seadused jõustuvad Eestis 10 päeva pärast avaldamist Riigi Teatajas, kui seaduses endas ei ole määratud teisiti. Määrused on EL-i teisese õiguse aktide hulgas kõige kõrgema juriidilise jõuga õigusaktid. Määrusi võtavad vastu Euroopa Parlament koos Euroopa Nõukoguga ning Euroopa Nõukogu ja Euroopa komisjon, määrust
1. Tutvusta lühidalt kolme põhilist lähenemisviisi õigusele. Õigus tegevusalana Olulisemad õiguse valdkonna toimijad Eestis, nagu üldse Lääne Demokraatiates, on: -riigivõim kui õiguse kehtestaja -kohtud kui põhiline õigusemõistmise keskkond -õiguse tagamise ja elluviimise organid. Nende ül. On hoida inimesi tagasi õiguskorra vastaselt käitumiselt, vajadusel rikkujaid karistades. -juristid kui eelmainitud institutsioonide ja nende normide süsteemis hästi orienteeruvad isikud, kelle teadmised põhinevad haridusele või osalt kogemusele. Õigus sotsiaalse reaalsuse osana Õigus on üks osa, mille inimesed on loonud, et saada hakkama ohuga, mida kujutavad endast teised inimesed kes võivad meid tappa või orjastada. Õigus kohustuslike normide süsteemina Õigus on riigi tahteaktina kehtestatav üldkohustuslik käitumisnormidstik, mida loovad kindlal viisil pädevad institutsioonid ning mis mittejärmise korral tagatakse riigi sunniga. On kriteerium...
(2 ptk. Põhiõiguste eriosa) §18 Üldine vabaduspõhiõigus I Sätestus PS §19 on üldine vabaduspõhiõigus, mis on erakordselt tähtis! (§20 …“isiku vabadusele ja puutumatusele“ määratleks paremini). II Kaitseala Üldine vabadusõigus kaitseb kõigi nende riigi riivete eest, mis ei lange ühegi spetsiaalse põhiõiguse kaitsealasse. Kitsas teooria- eneseteostuse väärikaim viis ainult kaitstud. Lai teooria- kõik tegevused, omadused, seisundid, mis ei ole kaetud spetsiaalse vabaduspõhiõigusega (§19 ei peaks kaitsma kõiki eneseteostuse võimalusi, sest siis peaks ka kuritegelikke eneseteostuse viise kaitsma). III Piiriklausel Probleemkohaks, kas §-il19 on piirklausel ja kui on, siis milline. §19 lg2 on kõigi õiguste kohta käiv lihtne piiriklausel. §19 Erilised vabaduspõhiõigused Elu ja kehaline puutumatus PS §16 elu on bioloogilis-füüsiline eksistents, mis algab sünni ja lõpeb surma hetkega. Elu õigus per...
RK liikmetel, fraktsioonidel, komisjonidel. 91. Seaduse ja seadluse vahe Seadus – kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt. Seadustel on ülimuslik iseloom: kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega; seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ. Kõik seadused tuleb teatavaks teha avaldamise teel. Seadlus - sisuliselt seadusjõuga õigusakt, mille kehtestamise õigus kuulub presidendile. Vastavalt põhiseadusele saab president võtta vastu seadlusi ainult erandlikes olukordades. (Kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmnevad edasilükkamatud riiklikud vajadused või kui on kehtestatud riigis eriolukord.) 92. Eelnõu seletuskiri ja täiendav seletuskiri Seletuskiri - Iga seaduseelnõuga kaasnev eelnõu vajadust seletav kiri.
1. AVALIK HALDUS - Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. MÕISTE: Organisatsioonilises mõttes AVALIK HALDUS haldusorganisatsiooni tähenduses. haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes halduskandjate ja organite kogu tegevus. Lisaks materiaalse haldusena mõistetud tegevusele kuuluvad siia ka teised riikliku tegevuse liigid. Materiaalses mõttes riiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid. Materiaalse halduse märatlemiseks on kaks meetodit: - negatiivne meetod avalik haldus on selline riigi tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusemõistmine. See lähtub võimude lahususest. Puuduseks o...
Ühiskond, riik, õigus Ühiskond kui inimeste kooselu vorm eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allmumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste, jahi- või sõjapidamisoskuste või muude oskuste tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul ei olnud, kuid võim oli täiesti reaalne. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt aluseks võetud tavad. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tava üldkohustuslik iseloom on endastmõistetav ( ei teki küsimust, miks peab seda täitma). Positiivne aspekt- tavade järgimine tagatakse harjumuse jõuga. Negatiivne aspekt- on väga konservatiivsed ja avaldavad uutel...
o Legislatiivaktideks vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt (õigusloome Riigikogu) o Haldusaktideks riigi juhtimissüsteemi puudutavad. o Jurisdiktsiooniaktideks volituse realiseerimise aktid (kohtuorganid, politsei, õigusorganid) 12. Seadluse mõiste (Presidendi poolt antav õigusakt): Seadlus e. Dekreet on riigipea õigusakt ja selle juriidiline jõud sõltub riigipea õiguslikust seisundist, mis on kindlaks määratud põhiseaduses. Eesti vabariigi põhiseaduse järgi võib president seadlusi vastu võtta eriolukorras (edasilükkamatud riiklikud vajadused), kui riigikogu ei saa kokku tulla. Kehtib vaid teatud aja. Presidentaalses riigis (nt. USA) on riigipeal väga ulatuslikud dekreediõigused. Õigus anda seadlusi nim. Presidenti dekreediõiguseks
Õigusnorm õigusaktis on paberkandjal fikseeritud (dokumenteeritud) käitumiseeskiri. Üldakt = normatiivakt = õigustloov akt — üldaktid üldkohustuslikke õigusnorme loovas tähenduses on alati ka legislatiivaktid. Ainuüksi legislatiivaktid on seadused (legislatuuri ehk seaduseandja – parlamendi – legislatiivaktid). Õigustloov akt (mõiste): Üldakt=õigustloov akt=normatiivakt= legislatiivaktid – seadus kitsas ja laias tähenduses – seadus, seadlus, määrus; Õigustloov akt (seadus, määrus jne) peab sisaldama õigusnormi (formuleeritud käitumiseeskiri). Oluline on see, et kui õigusakt ei pruugi sisaldada õigusnormi (ta võib olla loodud ka ükskijuhtumi reguleerimiseks), siis õigustloov akt PEAB seda sisaldama. Norm on käitumiseeskiri, õigusnorm on aga formuleeritud käitumiseeskiri. Õigustloovad aktid on alati legislatiivaktid, olenamata sellest, kas seda võtab vastu seadusandlik, täitevvõim või kohalik omavalitsus
Eesti Õiguskorda võib sündida seadus ka rahvahääletuse teel. Rahvas teostab kõrgemat võimu õiguskorras: riigikogu valimistega, rahva hääletusega. Põhiseadsu kehtestab kaks juhtu, millal seaduse vastuvõtmine rahvahääletusel on kohustuslik. Ainult rahvahääletusel saab muuta põhiseaduse esimest ja viimast peatükki. Rahvahääletuse otsus on riigiorganite täitmiseks kohustuslik. Erakorralises olukorras ei tohi teha rahavahääletuse otsuseid. 4.2.2 Seadlus Seadlusandluse õigus kuulub presidendile. Kõik formaalsed seadlused on funktsionaalselt õigustloovad aktid. Kuigi president on vastavalt tema pädevusele haldusorgan, on tal täita ka legislatiiv-funktsioon.Seadlused on sarnased dekreetidega, sest nad on funktsionaalselt haldusorganiks oleva organi ehk presidendi õigusorganiteks. Dekreet on materiaalses mõttes seadus, kuigi formaalses mõttes mitte. Seadus võetakse vastu riigikogu poolt, dekreet riigipea poolt
b)Konstitutsioonilised ehk orgaanilised seadused täiendavad ps. Need seadused võetakse vastu ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega (vähemalt 51). C)Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Võetakse vastu kõige lihtsama menetlusega - vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Seadlus ehk dekreet on riigipea normatiivne õigusakt. Seadlus on oma juriidiliselt jõult seadusest madalam. EV President võib anda seaduse jõuga seadlusi, kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja seadluse andmiseks on tekkinud edasilükkamatud riiklikud vajadused. Presidendi dekreedile annab kaasallkirja peaminister, viimase puudumisel asjaomane minister. Kui Riigikogu on kokku tulnud, esitab Vabariigi President seadlused Riigikogule, kes võtab viivitamatult vastu nende kinnitamise või tühistamise seaduse
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND HALDUSÕIGUS Sisukord 1. Avalik haldus ................................................................. 3 2. Haldusõigus ................................................................. 8 3. Haldusõigussuhe ja subjektiivne avalik õigus ........................ 20 4. Haldusõiguse allikad ..................................................... 24 5. Haldusorganisatsioon ..................................................... 28 6. Haldustoimingud ................................................................. 35 7. Haldusmenetlus ................................................................. 42 8. Haldussund ja haldustäide ..................................................... 47 9. Halduse kontroll ................................................................. 52 10. Riigivastutus .....................................
Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi mõiste ja tunnused. Tava- käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: 1)rahvas, 2)riikkondlased. Riigi tekkimist iseloomustas: 1) ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, s.t avaliku võimu tekkimine, 2) selle võimu teostamine territoriaalpõhimõttel, mitte sugukondlikul alusel, ja 3) võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus rahvas. Riigi tekkimine tähendas ühiskonna sees uue institutsiooni sündi, mis võttis endale mitte ainult keskse seisundi, vaid ka juhi rolli. Riik esineb ühiskonna suhtes juhtimisvahendina, selle ühiste asjade ajaja, esindaja ja kaitsjana. Selles rollis on ühiskonna ja riigi vastastikused suhted kujunenud al...
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendam...
SÜGISSEMESTRI TULEMUSED Vastuseid allolevaile küsimustele peab jurist peast teadma. Vaja ei ole pähe tuupida loetelusid, menetluslikke detaile ega ms, aga vaja on teada, kust järele vaadata. Vastused on leitavad PS kommenteeritud väljaandest, loengute eel lugemiseks antud materjalidest (kursuse kavas kirjas, enamik linkidena) ja asjakohastest seadustest. Head kordamist! ÜLDTEADMISED JA -OSKUSED e-RT, Riigikohtu veebilehe, Riigikogu veebilehe, Euroopa Inimõiguste Kohtu veebilehe1, Euroopa Liidu institutsioonide veebilehtede, EurLex-i, teiste riikide õigusaktide usaldusväärsete andmebaaside kaudu vajaliku teabe leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendam...
VI kaasus 1. Tegemist on töötaja ja tööandja vahelise õigustsuhtega, sest töötaja allus tööandjale. Kontrollisuhe oli olemas. 2. Tuleb hakata tuvastama asjaolusid (kontrolli, juhitavust, kokkulepet tööaja ja palga osas) VII kaasus §9 reeglina lepingud on tähtajatud. Tähtajalisi lepinguid saab sõlmida ainult mõjuvatel põhjustel(töömahu ajutune suurenemine jne). See et üüripinda kasutatkse midagi ei määra. VIII kaasus Soolise võrdõiguslikkuse seadlus. 1. §6 lg 2 p 3. Kui tööandja kehtestab töötajatele erineva palga. Tegemist on soolise otsese diskrimineerimisega, sest inimesed on samal ametikohal, kuid tulenevalt soost on neil erinev palk. 3. §7 lg 3 (3) Töötajal on õigus nõuda tööandjalt selgitust palga arvutamise aluste kohta ja saada muud vajalikku teavet, mille põhjal saab otsustada käesoleva seaduse § 6 lõike 2 punktis 3 nimetatud diskrimineerimise esinemise üle. Mari võib pöörduda
ÕIGUSE ALUSED 1. Õiguse mõiste ja olemus 1.1 Õiguse tekkimine Ühiskonna arengu käigus tekib organiseeritud ühiskond, mida iseloomustab sotsiaalse võimu esinemine, sotsiaalse juhtimis ja allumissuhete olemasolu. Ilma nende tingimusteta ei ole võimalik inimtegevus ühise tegevuse suunas. See organiseeritud ühiskond ja sotsiaalne võim tekkis ammu enne riigi tekkimist. Ta esines riigieelarves ühiskonnas erinevates vormides. Tänapäeva tingimustes, kus on välja kujunenud riik, on võimu teostamine lahutamatult seotud juba poliitilise tegevusega. Poliitilise tegevuse eesmärgiks on alati riigivõimu omandamine, kasutamine ning säilitamine. Selles poliitilises tegevuses esinevad aga erinevate huvidega inimeste rühmad (poliitilised parteid, ühingud, seltsid, huvigrupid). Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonnas ajaloo vältel läbi teinud olulise arengu. Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon s...
1. normistik Hans Kelsen 2. põhivailik Carl Schnitt 3. integratsiooni protsess Rudolf Smend 4. väärtuskord Rudolf Smend 5. ühiskonlik leping John Locke III Õigusnormi hierarhia ( määrab normi muudetavus, mida raksemini muudetav, seda kõrgemal hierarhias) Konstitutsioonilised seadused: 1. põhiseaduse I , XV peatükk, PSTS 2. põhiseaduse II XIV peatükk, PSRS 3. konstitutsionaalsed seadused põhiseaduse § 104 II 4. lihtseadus 5. seadlus 6. Vabariigi Valitsuse määrus 7. Ministri määrus 8. KOV volikogu määrus 9. KOV valitsuse määrus 10. (kehtiv õigusnorm) individuaalakt 9 IV põhiseaduse struktuur Preambula - 1.Üldsätted - 2.Põhiõigused, vabadused ja kohustused - 3.Rahvas 4.Riigikogu 5.Vabariigi President 6.Vabariigi Valitsus - 7.Seadusandlus 8.Rahandus ja riigieelarve 9.Välissuhted ja välislepingud 10
1. normistik Hans Kelsen 2. põhivailik Carl Schnitt 3. integratsiooni protsess Rudolf Smend 4. väärtuskord Rudolf Smend 5. ühiskonlik leping John Locke III Õigusnormi hierarhia ( määrab normi muudetavus, mida raksemini muudetav, seda kõrgemal hierarhias) Konstitutsioonilised seadused: 1. põhiseaduse I , XV peatükk, PSTS 2. põhiseaduse II XIV peatükk, PSRS 3. konstitutsionaalsed seadused põhiseaduse § 104 II 4. lihtseadus 5. seadlus 6. Vabariigi Valitsuse määrus 7. Ministri määrus 8. KOV volikogu määrus 9. KOV valitsuse määrus 10. (kehtiv õigusnorm) individuaalakt 9 IV põhiseaduse struktuur Preambula - 1.Üldsätted - 2.Põhiõigused, vabadused ja kohustused - 3.Rahvas 4.Riigikogu 5.Vabariigi President 6.Vabariigi Valitsus - 7.Seadusandlus 8.Rahandus ja riigieelarve 9.Välissuhted ja välislepingud 10
1. normistik Hans Kelsen 2. põhivailik Carl Schnitt 3. integratsiooni protsess Rudolf Smend 4. väärtuskord Rudolf Smend 5. ühiskonlik leping John Locke III Õigusnormi hierarhia ( määrab normi muudetavus, mida raksemini muudetav, seda kõrgemal hierarhias) Konstitutsioonilised seadused: 1. põhiseaduse I , XV peatükk, PSTS 2. põhiseaduse II XIV peatükk, PSRS 3. konstitutsionaalsed seadused põhiseaduse § 104 II 4. lihtseadus 5. seadlus 6. Vabariigi Valitsuse määrus 7. Ministri määrus 8. KOV volikogu määrus 9. KOV valitsuse määrus 10. (kehtiv õigusnorm) individuaalakt 9 IV põhiseaduse struktuur Preambula - 1.Üldsätted - 2.Põhiõigused, vabadused ja kohustused - 3.Rahvas 4.Riigikogu 5.Vabariigi President 6.Vabariigi Valitsus - 7.Seadusandlus 8.Rahandus ja riigieelarve 9.Välissuhted ja välislepingud 10
põhiseaduse I , XV peatükk, PSTS (rahvahääletusel muutmine) § 162 2. põhiseaduse II – XIV peatükk, PSRS 3. konstitutsionaalsed seadused põhiseaduse § 104 II (riigikogu koosseisu häälteenamus) 4. lihtseadus 5. seadlus 6. Vabariigi Valitsuse määrus § 87 p 6 7. Ministri määrus § 94 lg 2 8. KOV volikogu määrus 9. KOV valitsuse määrus 10
Dekreet – sisaldab õigusnorme, on üldakt, omab seadusega võrdset õigusjõudu, omab õigusliku alusena põhiseaduse volitust, väljastajaks on avalik administratsioon. Erakorralisi dekreete antakse välja julgeoleku tagamiseks ja eriseaduste põhjal. Hädadekreet on üldakt, mida teostatakse ainult hädaolukordades. Hädadekreedid asendavad seadusi. Seadlus – tuleneb PS §109st, mis sätestab, et kui Riigikogu ei saa kokku tulla, võib President vajaduse korral anda seaduse jõuga seadlusi. 35 Määrused – on seadusele alluvad halduse üldaktid. Nad on obligatoorsed ja neid väljastavad haldusorganid. Määruste andmiseks
Viimaste hulka kuulub näiteks tavaõigus. Eesti põhiseaduse järgi on primaarseteks õigusallikateks kirjalikud õigusallikad. Õigusallika kirjalik vorm teenib õiguskindluse eesmärki, kuna tema abil määratakse kindlaks õigusnormi tekkimise aeg ja selle sisu. Õigusnormi sõnastus võib olla mitmetähenduslik ja kahtlusi tekitav, kuid tal on olemas kirjalik alus, mis on pidepunktiks tema tõlgendamisel. 2. Kirjalikud õigusallikad: põhiseadus, formaalne seadus, seadlus, määrus, käskkiri, kohaliku omavalitsuse määrus Kirjalikke õigusallikaid võib, lähtudes normiloojatest, liigitada järgmistesse rühmadesse: 1) põhiseadus. Põhiseadus on rahva poolt vastu võetud riigi õiguslik põhikord. Põhiseaduse normid on ülimusliku juriidilise jõuga, on nn. baasnormideks teistele õigusnormidele. Põhiseadus on aluseks ja määraks haldusele ning haldusõigusele, ta sisaldab palju norme, mis otseselt või kaudselt on halduse jaoks regulatiivse toimega;
Viimaste hulka kuulub näiteks tavaõigus. Eesti põhiseaduse järgi on primaarseteks õigusallikateks kirjalikud õigusallikad. Õigusallika kirjalik vorm teenib õiguskindluse eesmärki, kuna tema abil määratakse kindlaks õigusnormi tekkimise aeg ja selle sisu. Õigusnormi sõnastus võib olla mitmetähenduslik ja kahtlusi tekitav, kuid tal on olemas kirjalik alus, mis on pidepunktiks tema tõlgendamisel. 2. Kirjalikud õigusallikad: põhiseadus, formaalne seadus, seadlus, määrus, käskkiri, kohaliku omavalitsuse määrus Kirjalikke õigusallikaid võib, lähtudes normiloojatest, liigitada järgmistesse rühmadesse: 1) põhiseadus. Põhiseadus on rahva poolt vastu võetud riigi õiguslik põhikord. Põhiseaduse normid on ülimusliku juriidilise jõuga, on nn. baasnormideks teistele õigusnormidele. Põhiseadus on aluseks ja määraks haldusele ning haldusõigusele, ta sisaldab palju norme, mis otseselt või kaudselt on halduse jaoks regulatiivse toimega;
Kodifitseerimine erineva kvaliteediga normid peavad leidma võimalikult adekvaatse koha (sarnased ühes allikas, teised teises allikas). Kodifitseerimise idee jätkub ka allika sees. Kodifitseerimine on süstematiseerimine õiguse vallas. PÕHISEADUS Konstitutsioonilised normid Rahvusvaheline tavaõigus SEADLUS SEADUS MÄÄRUS KOV 1 AVALIKU JA ERAÕIGUSE NORMID · Õigusharu on suhteliselt iseseisev õigusnormide kogum era- või avalikus õiguses. Suhteline iseseisvus tuleneb üksiku õigusvaldkonna õigusliku reguleerimise esemest. Õigusliku
allutamist haldaja ühtsele tahtele, mille väljendajaks on täidesaatva võimu teatud subjekt. Järelikult on haldusõiguslik reguleerimine mõeldud valdavalt selliste ühiskondlike suhete jaoks, mille on välistatud nende osaliste juriidiline võrdsus. Kõiki haldusõiguse reguleerimise vorme iseloomustab ühine meetod autoritaarne meetod. Millised on haldusõiguse õigusallikad? Kirjalikud õigusallikad: põhiseadus, formaalne seadus, seadlus, määrus, käskkiri, kohaliku omavalitsuse määrus. Millised on haldusõiguse üldpõhimõtted? Tegemist on mitte üksnes üldprintsiipidega, vaid sageli ka reeglitega, mida õiguskirjandus ja eelkõige õigusemõistmine on kuni üksikasjadeni konkreetiseerinud, välja arendanud ja süvendanud. Nad ei kujuta endast iseseisvat õigusallikat, neid ei saa ka taandada teatud kindlale õigusallikale. a) tavaõigus; b) riigiõiguse konkreetiseerimine;
Sellised suhted eeldavad alati hallatavate tahte teatud allutamist haldaja ühtsele tahtele, mille väljendajaks on täidesaatva võimu teatud subjekt. Järelikult on haldusõiguslik reguleerimine mõeldud valdavalt selliste ühiskondlike suhete jaoks, mille on välistatud nende osaliste juriidiline võrdsus. Kõiki haldusõiguse reguleerimise vorme iseloomustab ühine meetod - autoritaarne meetod. Millised on haldusõiguse õigusallikad? Kirjalikud õigusallikad: põhiseadus, formaalne seadus, seadlus, määrus, käskkiri, kohaliku omavalitsuse määrus. Millised on haldusõiguse üldpõhimõtted? Tegemist on mitte üksnes üldprintsiipidega, vaid sageli ka reeglitega, mida õiguskirjandus ja eelkõige õigusemõistmine on kuni üksikasjadeni konkreetiseerinud, välja arendanud ja süvendanud. Nad ei kujuta endast iseseisvat õigusallikat, neid ei saa ka taandada teatud kindlale õigusallikale. a) tavaõigus; b) riigiõiguse konkreetiseerimine;
1. HALDUSTOIMINGUD õigustoimingud reaaltoimingud faktilised toimingud tõestamistoimingud teatamistoimingud üldaktid üksikaktid (haldusaktid) dekreet korraldus (KOV, VV) seadlus (president) otsus (KOV) määrus (KOV, VV, min) käskkiri (min) muud aktid: - põhikiri - põhimäärus - juhend - eeskiri alluvad halduskohtu kontrollile: reaaltoimingud halduse üksikaktid (haldusaktid) notari- ja perekonnaseisuameti aktid alluvad Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve kolleegiumi kontrollile: halduse üldaktid Haldustoimingute liigitus: a. õigusliku iseloomu alusel
2) KÄITUMISEESKIRI (ÕIGUSNORM) ON REEGLINA IMPERSONAALNE, KUID SPETSIAALSUBJEKT VÕIB OLLA LIIGIMÕISTE ALUSEL PIIRITLETUD 3) KÄITUMISEESKIRI (ÕIGUSNORM) ON OBJEKTIIVSE ÕIGUSE NORM KÕIGILE, OBJEKTIIVSEST ÕIGUSEST TULENEVAID SUBJEKTIIVSEID KOHUSTUSI JA ÕIGUSI SAAB ÕIGUSTATUD SUBJEKT VAHETULT RAKENDADA VAID ÕIGUSE JÄRGIMISE VÕI KASUTAMISE JUHUL; ÜLDAKT LOOB OBJEKTIIVSET ÕIGUST. 4) FORMAALNE TUNNUS ÕIGUSAKTI LIIGI JÄRGI: SEADUS KITSAS (PÕHISEADUS, SEADUS) JA LAIAS (KÕIK SEADUSED + SEADLUS (DEKREET), MÄÄRUS) TÄHENDUSES. PS § 139: õiguskantsleri pädevuse määratluses sisaldub mõiste õigustloov akt. HMS kasutab määruse kohta mõistet õigusakt. Selline kasutus, kus mõiste õigusakt esineb koos konkreetse õigusakti liigi nimega, on Euroopas üldlevinud. KOKS § 7 lg 1 kasutab mõistet üldakt. Mõiste normatiivakt oli laialdaselt kasutusel endise N.Liidu õiguskirjanduses, kuid kasutati ka Ungaris ja nt enne II MS ka Eesti õiguskirjanduses.
Pärast seaduse väljakuulutamist avaldatakse see Eesti Vabariigi ametlikus väljaandes, Riigi Teatajas. Lisaks seadustele võtab Riigikogu vastu ka otsuseid, mittenormatiivse sisuga akte, mis käsitlevad ametiisikute ametisse nimetamist või mingit sisemise töö üksikküsimust. Seadlus ehk dekreet on riigipea normatiivne õigusakt või õiguse rakendamise akt, mille juriidiline jõud sõltub riigipea põhiseaduses kindlaks määratud õiguslikust seisundist. Seadlus kui seadusjärgne akt on oma juriidiliselt jõult seadusest madalam. Vabariigi Presidendi otsused ja käskkirjad on individuaalsed aktid, need ei oma normatiivset sisu. Otsustega nimetab ta ametisse kõrgemaid ametiisikuid ja kohtunikke, kuulutab välja seadusi, annab armu jne, käskkirju annab ta Eesti riigikaitse kõrgeima juhi funktsioonides. Määrus on täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja riigipea normatiivsest aktist madalam
Rahvahääletusel vastu võetud seaduse on president kohustatud välja kuulutama. 2. algatab Põhiseaduse muutmist. S.t. et tal on õigus esitada Riigikogule Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Praktikas on seda võimalust ühel korral ka kasutataud. 3. annab seaduse jõuga üldakte, mida nimetatakse seadluseks. Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseaduse §-s 104 nimetatud seadusi, samuti riiklikke makse ja riigieelarvet.Põhiseaduse järgi on seadlus võimalikanda kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja on ilmnenud edasilükkamatu riiklik vajadus. Seadlusel peavad olema Riigikogu esimehe ja peaministri kaasallkirjad. 120. Vabariigi Presidendi pädevus riigiametnike ametisse nimetamise alal. Riigiametnike ametisse nimetamise alal. Siin on tema pädevus kahesugune: 1. ühtedel juhtudel teeb ta Riigikogule ettepaneku nimetada üks või teine isik ametikohale. Ametikohale nimetamise otsustab Riigikogu hääletamise tee
Sisukord Riigiõigus -- üldosa Riigiõiguse mõiste, süsteem, normid ja allikad Riigiõiguse mõiste Riigiõigus kui õigusharu Riigiõigus kui teadusharu Riigiõigus kui õppedistsipliin Riigiõiguse süsteem Riigiõiguse üldprintsiibid Riigiõiguse instituudid Riigiõiguse normid Riigiõiguse allikad Konstitutsioon Seadused Täitevvõimu aktid Tavad Kohtupretsedendid Õiguse üldtunnustatud põhimõtted Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted Riigiõiguse norme sisaldavad välislepingud Euroopa Liidu institutsioonide poolt antud aktid, kui neil on riigiõiguslikku tähendust Rahvusvaheliste kohtute otsused, kui need omavad riigiõiguslikku tähendust Muud riigiõiguse allikad Konstitutsiooniteooria alused Konstitutsiooni mõiste ja liigid Konstitu...
väljapääsu. Samal päeval alustas Wehrmacht pealetungi Saaremaa vallutamiseks. 3. oktoobril lõpetati vastupanu ning 21. oktoobriks olid saared sakslaste võimu all. Punaarmee 22. laskurkorpus: Moodustati Eesti rahvaväest, mis oli omakorda moodustatud reorganiseeritud Eesti sõjaväest. Sinna kuulus 15 142 inimest. Hävituspataljonide loomine ja terror: Hävituspataljonide loomine: Loomise aluseks oli Nõukogude Liidu Ülemnukogu Presiidiumi seadlus 24. juunist 1941 "Ettevõtete ja asutuste kaitsmisest ja hävituspataljonide loomisest", samal päeval väljastati määrus "Abinõudest võitluseks vaenlase langevarjudessantide ja diversantide vastu rindelähedases vööndis." Anti välja ellurakendamis direktiiv. Hävituspataljonide juhtimise, väljaõpetamise ja kasutamise ülesanne lasus NKVD'le. L. Beria andis 25. juunil käskkirja, mis kohustas liiduvabariikide julgeolekuorganeid
Aluste § 121 järgi oli pärandi avanemise kohaks pärandaja viimane alaline elukohta ja § 127 järgi kinnitab pärandaja isadust lapse suhtes, kuna perekonnaseadusest tulenevalt selline kanne ei tõenda määrati pärimissuhted kindlaks selle maa seaduse järgi, kus oli pärandaja viimane alaline elukoht. lapse põlvnemist isast. Apellatsioonikohus tuginedes ebaõigesti TsK §-le 551 lg 2 luges pärandi Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 30. septembri 1964. a seadlus "Eesti NSV tsiviilkoodeksi ja hageja poolt vastuvõetuks, kuna ta pöördus enne kuue kuu möödumist pärandaja surmast isaduse tsiviilprotsessi koodeksi ellurakendamise korra kohta" p 15 järgi kohaldati "Eesti NSV tuvastamise ja pärandvara jagamise nõudega kohtusse. tsiviilkoodeksi" §-e 531-565 ka enne "Eesti NSV tsiviilkoodeksi" kehtestamist avanenud päranditele,
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliiti...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
