Eraõiguslikus suhtes ei ole üldjuhul võimu, vaid suhte osaliste võrdsus e pariteet (erandid: vanemlik võim, tööandja distsiplinaarvõim). 6. Õiguse klassifitseerimine Ius non scriptum- õiguse eelajalugu: Õigus eksisteeris enne seda, kui tema kohta tekkisid kirjalikud allikad. Näiteks otsustas sugukonna vanem õiguse ja õigusemõistmise üle, tulenevalt tavadest. 2 Ius scriptum: On formaalselt määratletud ja lähtub sageli riigi kui institutsiooni tahtest, mis on väljendatud seaduse vormis. Avalik õigus on õigusvaldkond, mis reguleerib riigi tegevust ning riigi ja üksikisiku vahelisi suhteid. Avaliku õiguse valdkonda kuuluvad riigiõigus, kontstitutsiooniõigus, rahvusvaheline õigus, haldusõigus, karistusõigus, kirikuõigus, menetlus e protsessiõigus ja finantsõigus. Eraõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib isikute vahelisi suhteid poolte võrdsuse ja
tsiviilõiguse õpik sõda · Institutiones, Digesta ja Penelope abikaasa Tähtsamad Codex said Justinianuse korraldusega omadused: kavalus ja sõnaosavus seaduse jõuIus Romanum Trooja hobune · fas, mos, ius Mykonose vaas, ca 670 eKr, fas religioossed normid, fas lex varasemaid Trooja hobuse kujutusi divina, ius lex humana mos tavaõigus, ius non scriptum Odysseus antiikkirjanduses ius õigusnormid, ius scriptum KREEKA · ius, iustitia, suum cuique Ilias ja Odüsseia Telegoneia (eepilise küklose osa) 20 tragöödiad (Sophokles: Philoktetes, Aias; William Blake'i illustratsioon Euripides: Hekabe, Rhesos, Dantele (18. saj lõpp) Palamedes [frg.])
jaotusega mõisted "ius non scriptum" ja "ius scriptum"? Õiguse kui teatud sotsiaalse korra kujunemine on protsess, mida vôiks tinglikult jagada ôiguse eelajalooks ja ôiguse ajalooks. Sellise jaotuse aluseks on kirjaliku ôiguse allikate olemasolu vôi nende puudumine. Kuna ôigus eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Seda perioodi ôiguse ajaloos vôibki nimetada ôiguse eelajalooks e. ius non scriptum. Nii kohtab ôiguse ja ôigusemôistmise tunnusjooni juba sugukondliku korra ajal, kus sugukonna koosoleku positiivselt vôi negatiivselt otsustatud küsimus muutus üldkohustuslikuks 127 otsuseks. Näiteks tavade vastu eksimise korral sugukonnast väljaheitmine, mis sisuliselt vôrdus surmanuhtlusega (kiviaja tingimustes üksi elamine). Igal juhul on siin olemas kriminaalkaristuse
See saab olla lühendil, mille viimane täht lõpeb häälduses kaashäälikuga: K ja R-i nõusolek, EL-i valitsusjuhid. Kas sõnu Eesti Vabariik võib lühendada? Sobimatu on lühendada EV president, EV valitsus, EV 75. aastapäev. Olenevalt kontekstist tuleb EV asemel kirjutada Eesti Vabariigi või riigi või polegi riigi nimetamine tarvilik. Kuidas kirjutatakse ladinakeelsed lühendid? Ladinakeelsed lühendid on tsitaadid, kirjutatakse kaldkirjas: P. S. post scriptum Isikunimede lühendamine Nimetähti võib kirjutada punktita kokku või punktiga lahku: RK, R. K. Kui lühendatakse ainult eesnime, siis tuleb eesnimetähe (-tähtede) järele panna punkt: E. Vilde, T-R. Viitso. KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE NE- JA LINE-OMADUSSÕNA * meetrilaiune, mäekõrgune, sajanditepikkune, rahuaegne, laupäevaõhtune, jõulueelne, linnadevaheline, omavalitsustevaheline, heledavärviline 17
Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Urmas Arumäe Äriõiguse loengukonspekt Juhtimine ja õigus I. osa Sissejuhatus õigusesse Loengukonspekt Toimetaja Urmas Arumäe Autor Urmas Arumäe © Urmas Arumäe, 2012 ISBN 978-9949-30-611-4 (I. osa) Trükk EBS Print OÜ Kõik õigused käesolevale väljaandele on kaitstud. Ilma autoriõiguse omaniku eelneva kirjaliku loata pole lubatud ühtki selle väljaande osa paljundada ei mehhaanilisel, elektroonilisel ega muul viisil. 2 Sissejuhatus Omades märkimisväärset ettevõtja ja ärijuhi kogemust ning olles juba aastaid tegelenud peamiselt ettevõtluse ja juhtimise eriala üliõpilastele õigusainete õpetamisega ning pea sama kaua ka vandeadvokaadina äriklientide nõustamisega, on autoril olnud piisavalt aega kogeda Eesti ettevõtluskeskkonda ja saada aimu probleemidest organisatsioonide valitsemisel ja juhtimisel. Teisiti öeldes on autori praktiline tegevus ning...
Ühiskondlik praktika on näidanud, et moraalinormid on kõigist sotsiaalsetest normidest tegelikult kõige vähesõltuvad jõu ning võimu alusest. Meelekindel isik ei taandu oma moraalinormide alusest, ehkki ta ülevõimu tingimustes neid lihtsalt ei avalda või ei ole tal võimalust neid parajasti realiseerida (vaikiva ühiskonna olustik totalitaarse poliitilise re?iimi juhul). Kui riikluse tekkides oli võimalik osa tavaõiguse normide transformeerumiseks ius scriptum normideks (tavaõiguse normid kirjutati üles), siis paljusid moraalinorme ei ole võimalik päris üks ühele sarnaselt üles kirjutada. Miks? Sest üks ja sama moraalinormi väärtushinnang võib olla paljude teiste sotsiaalsete normide eelduseks, aluseks ning mõõdupuuks. Rida moraaliprintsiipe (sh õiglus; egaliteet) on sedavõrd universaalsed, et nad on aluseks ja kriteeriumiks praktiliselt kõigi õigusnormide osas. Moraalinorme tavaliselt ei fikseerita seadustes, v
Heaoluriiki saab luua reformidega ehk ühiskonda saab muuta. Kuid on ka probleeme: ei ole klassid, on grupid; kõiki inimesi ei saa kaasata; vaesust ei saa lahendada, vaid saab leevendada. 6. LOENG 26. Nimetage ja seletage lahti kolm õigluse tüüpi ja nende allliike (eristav ja võrdsustav) Tasuv a) Probleem: saad rohkem, kui oled seda väärt. b) Standard - silm silma vastu, ius scriptum · Ümberjagav a) Probleem: ebaprooprtsionaalselt rohkem kui teised b)universaalne, ratsionaalne, moraalne elukorraldus ja reformide aluseid c)inimvahelised konfliktid, enda ja teiste vajadused · Vahetuskeskne a) Probleem: pettus kui piirang b) isiklikud suhted ja kohustused Eristav Võrdsustav ümberjagamine hüved kriteeriumi alusel võrdselt
Allikas: Õigusteaduse metodoloogia. Narits, lk 11 jj NB! Keerulisus seisneb selles, et vanade allikate keel võib ise ka vana olla, lisaks ei oska me ennast asetada olukorda/ühiskonda, kus vastav ajalooline tekst sündis. Isegi kehtivast õigusest saavad inimesed erinevalt aru. Lisaks tihti ühe ja sama allika põhjal tehakse erinevaid järeldusi. Õigusajaloo problemaatika seisneb selles, et õiguse tekkimise varajased etapid pole uurijale kunagi ius scriptum vormis tunnetatavad olnud. Õigusega kuuluvad tihedalt kokku seadusandja, kohus, õiguskaitse riiklikud struktuurid jne. Õiguse ajaloo eesmärk on avardada meie tunnetamisulatust õigusest. Kuid lisaks on vaja kunagi eksisteerinud positiivse õiguse tähendust tänapäeva kanda, selleks on vaja võrrelda. Õigusajaloo esemeks peab olema varasemate ajalooliste epohhide õiguskorrad. Esiplaanil asuvad kirjaliku õiguse allikad, ilma selleta ei ole võimalik olukorda täielikult mõista.
ja õiguse ajalooks? Kuidas seonduvad selle jaotusega mõisted "ius non scriptum" ja "ius scriptum"? Õiguse kui teatud sotsiaalse korra kujunemine on protsess, mida vôiks tinglikult jagada ôiguse eelajalooks ja ôiguse ajalooks. Sellise jaotuse aluseks on kirjaliku ôiguse allikate olemasolu vôi nende puudumine. Kuna ôigus eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Seda perioodi ôiguse ajaloos vôibki nimetada ôiguse eelajalooks e. ius non scriptum. Nii kohtab ôiguse ja ôigusemôistmise tunnusjooni juba sugukondliku korra ajal, kus sugukonna koosoleku positiivselt vôi negatiivselt otsustatud küsimus muutus üldkohustuslikuks otsuseks. Näiteks tavade vastu eksimise korral sugukonnast väljaheitmine, mis sisuliselt vôrdus surmanuhtlusega (kiviaja tingimustes üksi elamine). Igal juhul on siin olemas kriminaalkaristuse pôhitunnused hukkamôistva hinnangu ja väljaheidetule kitsenduste ja keeldude näol. Ajaloost on
Küll aga on maakondade tasandil, maade tasandil. Tema loogika ütles, et kui keegi Lääne- Eurpoopast tahab öelda, et eestlased pole mittekeegi, siis see on vale, sest on lepingud, kus on eestlaste pitsatid. Relva kandmine keskajal oli vaba mehe tunnus, oluline staatuse tunnus. Aadlimees ei tohtinud mitte mingil juhul olla ilma relvata. Kui relv ära võeti, siis eeldati, et see inimene on ebausaldusväärne. Eestis hakkas levima kirjutatu õigus- ius scriptum. Levinuim oli kanooniline õigus. Katoliiklastele on kanooniline õigus väga tähtis. Kiriku õigus oli kõige olulisem. See oli seisuslik õiglus. See ei reguleerinud üksnes vaimulikku õigust, see oli laiem. Kõik, kes tahtsid saada maksimaalselt tuge, pidid saama paavstilt toetuse. Seega kõik vanad linnaõigused ja ülikoolid said paavstilt heakskiidu/kaitse. Kiriku võim hakkas tekkima kohalike elanike üle. Oli vaja ristida-kui valitseja vahetas usku, siis
1. Intellektuaalomand Sissejuhatus Inimene on suuteline oma intellekti ehk arukuse abil looma midagi uut. Selles on nähtud inimese jumalanäolisuse märki. Oma bioloogiliste eelduste poolest on inimene sarnane loomale, kes ei loo, vaid kopeerib juba olemasolevat, kohandades seda oma vajadustele. See loomulik käitumine vastandub inimeses teadvustatud püüdlusele hea, ilu ja tõe poole, mis väljendub oma elukeskkonna paremaks muutmises (leiutised), selle kaunistamises (kujutav kunst, muusika, kirjandus) ja teadusega tegelemises. Loomulik käitumine tähendab ka tugevama võimu, oma egoistlike huvide kaitsmist jõuga. Sellele vastandub ühiskonna liikmete välise vabaduse vastastikune piiramine õiguse (Evgenij Nikolaevich Trubeckoj määratlus) vahenditega, millega esiteks tagatakse võimalus kõigi ühisonnaliikmete kooseksisteerimiseks ja teiseks luuakse eeldused koostööks ühiste eesmärkide saavutamiseks (Wolfgang Friedmann’i...
kui teatud sotsiaalse korra kujunemise protsess oiguse eelajalooks ja oiguse ajalooks? Kuidas seonduvad selle jaotusega moisted "ius non scriptum" ja "ius scriptum"? Tava, moraal, õigus (ius scriptum, ius non scriptum), sund ja võim 337. Millest koosneb oiguse idee? Õiglusest, eesmärgipärasusest ja õiguskindlusest. Sisuliselt on õiguse filosoofia näol tegemist õiguse idee kandvaima osa otsingutega õigluse otsingutega. Õiguse filosoofiat võib seepärast nimetada õiglust otsivaks teaduseks. 338. Kuidas defineerida oiglust? Milline on oiguse
Kõik sotisaalsed normid on konvensionaalsed, nende käitumise sisu on inimkoosluste poolt kokku lepitud. Kokkuleppe ulatus on aga erinev, aga see ei muuda kokkuleppelisust. Õigus pole kuskilt väljaspoolt peale surutud, see on kokkulepe! Õiguse eelajalugu e arhailine õigus (enamasti toimus tavaõigus) ja õiguse (tõeliseks) ajalooks. Nende kahe etapi eristamise alus on korrareegli kirjapanek või sisi mitte kirjapanek. Ius nonscriptun vs ius scriptum, kus norme hakatakse kirjalikult fikseerima. Korraga on alati kaasnenud sotsiaalse võimu situatsioon - inimesed on sotsiaalses suhted teatud allatutavuse suhtes.. (mõtle nt kursusevanem vms) Need kohad, kus norme hakatakse kirjalikult fikseerima, on õigusallikas - koht, kust leiame õigust. Kirjalikult fikseeritud korrareeglid rääkisid tegelikult juba millestki sellisest, milles oldi enne kokku lepitud. Tavaõigus sanktsioneeriti. Ning sisult uue õiguse loomine.
protsess õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks? Kuidas seonduvad selle jaotusega mõisted “ius non scriptum” ja “ius scriptum”? Õiguse kui sotsiaalse korra arenemine on protsess, mis jaguneb õiguse eelajalooks ning õiguse ajalooks. Jaotus tuleneb kirjalike allikate olemasolust või nende puudumisest. Õigus eksisteeris enne kui ta kirja pandi. See periood on õiguse eelajalugu – ius non scriptum. Õigust mõisteti ka sugukondliku korra ajal. Õiguse püsivad väärtuslikud ideed evisid ammu enne kirjakunsti. Püsiv väärtus on siiski seotud aegruumiga. Õiguse eelajaloos polnud sotsiaalne kord eraldunud tava- ja moraalikorrast. Normatiivsed üldistused olid 41 Narits, R.(2007). Õiguse entsüklopeedia. Tallinn, lk 209 42 Kruuser, A. (2011). Õiguse alused, õigusteaduse põhimõisted. Sissejuhatus õigusteadusesse. Tallinn. lihtsad.
Dotsent Norbert Peder Loenguteesid õppeaines "Õiguse alused" (kõik õppeliinid) Teema: Sotsiaalsed normid, õigus ja õigusnorm. Sissejuhatus §1 Sotsiaalsed normid 1.Sotsiaalsete normide mõiste, kohustused. 2. Sotsiaalsete normide põhitunnused 3. Sotsiaalsete normide funktsioonid 4. Sotsiaalsete normide liigid §2 Õiguse tunnused ja mõiste 1. Õiguse tunnused 2. Mõiste õigus tähendusi 3. Õiguse mõiste §3 Õigusnormi tunnused ja mõiste . Õigusnormide liigid 1. Õigusnormi tunnused 2. Õigusnormi mõiste 3. Õigusnormide liigid §4 Õigusnormi loogiline struktuur Kirjandus: Raul Narits Õiguse entsüklopeedia.Õpik TRÜ 1995 Juri Liventaal Riik ja õigus.T. 1999 Juriidiika 2001-2004-04-21 1 Sissejuhatus Eesti Vabariigi õiguskultuur on tihedalt seotud Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemiga ja traditsioonidega.Tartu Ülikoolis on õigusteaduskon...
ÕIGUSE ALUSED 2011/2012 KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: 1) Avalik võim. 2) Territoorium, millel avalik võim kehtib. 3) Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik...
Õiguse alused MÕISTED PÄHE ÕPPIMISEKS! ÕIGUSE OLEMUSEST Õigus on ühiskonna juhtimise vahend raha jaotamise (riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarve) kõrval. Õiguskord on teatud mängureeglite kogum, seaduste täitmine on selle mängu põhireegel. Terves ühiskonnas peab ühiskonnaliikmete enamus õigeks, vajalikuks ja võimalikuks seadusi jm. õigusnorme täita. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Kirja pandud (ius scriptum) , kehtestatud ettenähtud menetluses pädeva riigi- või kohaliku omavalitsuse organi poolt, nende täitmine tagatakse riikliku sunniga. Õigusnormid on kirja pandud ja ettenähtud korras avaliku võimu (Riigikogu, Valitsus, minister, valla-...
Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kirjandusteaduse alused 1. Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem ...
· Codex Gregorianus · Codex Hermogenianus · Codex Theodosianus Siiski ei suutnud eelmainitud rahuldada ühiskondliku elu nõudeid, tekkis vajadus ühtse, täieliku ametliku ja süstematiseeritud seadustekogu järele. See teostati Bütsantsi imperaatori Justinianuse poolt. Vanim õ allikas on tavaõigus. Suuline tavaõ. Sugukonnaõigus, mis kehtis teatud inimkoosluse enda sees. Pärast seda, arhailine riik, milles eeldused kirjutatud õ tekkele. Ius scriptum polnud algusperioodil ühtne ja universaalne inimkäitumise regulator teatud territooriumil. Rooma riigis eksisteeris kuni 3. saj-ni p.Kr eriline õiguse süsteem- rooma kodanike ja võõramaalaste jaoks eraldi, pikka aega Mandri-Euroopas nn isiklik süsteem (igal grupil oma süsteem). Ius scriptum aga oli tõeline õ, kuna oli fornaalselt määratletud ja lähtus riigist kui institutsioonist. Rooma õ on tähtis kirjutatud õ kontekstis, et mõista mandrieuroopalikku õ. Kultuuri. Rooma õ
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
