sissejuhatusega, mis tutvustas teose teemat, mis oli pikem ja keerukam). Etüüd – tehnika harjutamiseks lühike pala soolopillile. Ballaad - üheosaline dramaatiline teos sooloklaverile. Rapsoodia – fantaasiarikas instrumentaalteos. Valss – ¾ taktimõõdus. Polka – 2/4 taktimõõdus. Polonees – Poola pidulik tants. Masurka – ¾ taktimõõdus. Nokturn – õhtu ja öömeeleolus miniatuur. Karakterpala – ühe ideega klaveriteos. Robert Schumann – (Saksamaa) Looming elujaatav ja rõõmsam. Laiendas sümfooniaorkestri kõlavõimalusi, lõi karaktervariatsioone. Loomingus klaveriteosed ja vokaalmuusika. Väikevormid 'Karneval' & 'Lastestseenid'. Lõi ka soololaule, mida liitis tsükliteks. 'Poeedi armastus'. On loonud 4 sümfooniat. Frederic Chopin – (Poola) looming tundeline, kaunistustega. Väikevormid – etüüdid, prelüüdid, nokturnid, valsid jne. On kirjutanud klaverikontserdeid ja soololaule.
Ood rõõmule” on pärit Beethoveni 9. sümfooniast. 19. Kuidas nimetatakse Beethoveni 5. sümfooniat ja miks? Beethoveni 5. sümfooniat nimetatakse “Saatusesümfooniaks”, sest teos algab saatuse koputuse motiiviga. 20. Kirjelda romantismi kui vaimset liikumis ühe lausega! Romantism on vaimne liikumine, mis seab tundelise palju olulisemaks mõistuslikkusest. 21. Nimeta romantismiajastu heliloojaid! (min 5) Franz Schubert, Robert Schumann, Frederic Chopin, Ferenc(Franz) Liszt, Edvard Grieg, Pjotr Iljitš Tšaikovski, Giuseppe Verdi, Johannes Brahms, Jean Sibelius. 22. Kuula Chopini etüüdi E-duur! Kirjelda muusikat! Ja too välja momendid, kus siin palas tulevad esile romantismiajastu muusikale iseloomulikud jooned! https://www.youtube.com/watch?v=82okhQiaPs0 Chopini etüüdi E-duur on emotsionaalne ja tundeline teos klaverile, kus romantismiajastu
Lied´is ühineb poeesia ja muusika. Luuletustes on oluline mõte või tunne ridade vahel, mida ainult muusika suudab sõnadeta esile tuua. Luuletustest tulenes ka lauluvorm. Lihtsa stroofilise ülesehituse kõrval kasutati varieeritud salmilaulu ja läbikomponeeritud laulu, kus muusika muutus vastavalt sõnadele ja korduvaid osi oli vähem. Kõrgromantism 1830-1850 Hector Berlioz 1803-69 Felix Mendelssohn 1809-47 Fryderyk Chopin 1810-49 Robert Schumann 1810-56 Ferenc Liszt 1811-86 Richard Wagner 1813-83 Giuseppe Verdi 1813-1901 Tegevus koondub Pariisi, salongi kunst õitses. H.Berlioz sümfoonia"Harold Itaalias", ,,Romeo ja Julia", oratooriumid ,,Fausti needmine", ,,Kristuse lapsepõli", Reekviem, Te Deum; ooperid:"Troojalased","Beatrice ja Benedict" Uut tüüpi sümfooniate looja, ühendas erinevaid zanre. Klaverimuusik Fryderyk Chopin 1810-1849, isa oli prantslane, ise pidas end poolakaks.
Virtuoosid 19. sajandil Niccoló Paganini ja Ferenc Liszti tegevuse näitel Virtuoosiks (virtus lad. k voorus, vaprus, täiuslikkus) nimetati 19. sajandil erakordsete tehniliste võimetega muusikut. Virtuoossuse kõrgaeg oli u 1820-ndate lõpust Paganini suur Euroopa turnee! kuni 1847. aastani, mil Liszt katkestas oma virtuoosikarjääri ja pühendus komponeerimisele. Virtuooside esilekerkimine 19. sajandi I poolel oli seotud avaliku kontserdielu tekkimisega. Virtuoos esines sel ajal enamasti segakavaga kontsertidel, kus oli ka teisi esinejaid. Esimesed sooloõhtute korraldajad olid Clara Wieck-Schumann ja Ferenc Liszt 1830. aastate lõpus. Tavaliseks nähtuseks muutusid sooloõhtud 19. sajandi teisel poolel. Virtuooside kavavalik: Virtuoosi tegevuse keskpunktiks 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algupoolel ei olnud teos, vaid interpreet ise pillimängija või laulja. Oma oskuste näitamisel oli olulisel ...
salongiellu: oli hea tuttav Liszti, Berliozi, Meyerbeeri ja Paganiniga, tundis ka Bellinit ning oli väga sisse võetud sajandi alguse itaalia ooperist. Kirjanikest käis läbi Heine ja Balzaciga, üks lähemaid sõpru oli kunstnik Delacroix. Chopin saavutas tuntuse nii pianisti kui ka heliloojana. Alustas edukat pedagoogikarjääri. 1830. aastate keskel esines Leipzigis ja kohtus seal ka Schumanni ja Mendelssohniga. Ehkki Schumann tunnustas Chopini annet, ei hinnanud too Sch. muusikat: heitis ette programmilisust ja vormilõtvust. 1837 hakkas tihedalt suhtlema prantsuse naiskirjaniku Georges Sandiga, nende heitlik ja suurte tülidega kooselu kestis 1846. aastani (mitmed suved möödusid Sandi suvemõisas Nohant'is). Lahkuminek andis Chopini niigi nõrgale tervisele viimase hoobi. 1848 andis viimase kontserdi Pariisis ning tegi kontsertreisi Inglise- ja Sotimaale (elu jooksul esines suure publiku ees ainult u
Muusika iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid; pateetilisus ja heroilisus. Beethoven oli oma aja muusikamaailmas üks mässajaid. Oma poliitilistelt vaadetelt oli ta uue aja inimene, kes ei tunnistanud seisuslikke vahesid. "Kui geniaalsus on olemas, pole tähtis, kas see avaldub sügavuses nagu Bachil, kõrguses nagu Mozartil või kõrguses ja sügavuses nagu Beethovenil" Schumann Kui kahekümne kahe aastane Ludwig van Beethoven 1792. aastal Viini asus, kogus ta kuulsust ennekõike kui virtuoosne kontsertpianist. Tema esimene avalik kontsert Viinis toimus 1795. aastal. Järgnevatel aastatel esines ta palju Viinis, Prahas, Dresdenis, Leipzigis ja Berliinis, kuid peamiselt siiski väiksematele aristokraatide seltskondadele ning õukonnale. Beethoveni autoriõhtuid, mida ta Viinis elades korraldas, kutsuti "muusikalisteks akadeemiateks"
Valga Gümnaasium Friedrich Kuhlbars Referaat Koostaja: Timo Stogov Hummuli 2009 Sisukord Lk. 2 Sisukord Lk. 3 Sissejuhatus Lk. 3-5 Elulugu Lk. 6-7 Kirjanduslik tegevus Lk.7 Kokkuvõte Lk. 8 Kasutatud allikad Sissejuhatus Räägime Friedrich Kuhlbarsi elust. Mis olid tema suurimad ja siiani tuntud saavutused , millega ta hakkama sai. Muidugi peame ka rääkima Friedrich Kuhlbarsi vanematest. Kuidas arenes Friedrich Kuhlbarsist nii haritud mees nagu ta oli ja viisakas härrasmees.Miks paljud ei teadnud Friedrich Kuhlbarsi kui lüürikut. Elulugu Unikülas asub luuletaja Friedrich Kuhlbarsi sünnikoht. Kunagi seisis siin tulevase kirjaniku sünnipaigaks saanud Uniküla koolimaja. Kunagise hariduskolde järgi kutsutakse seda praegugi Koolitareks (-taluks). Koolimaja põles maha aastal 1941. Nüüd seisab siin...
Muusika iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid; pateetilisus ja heroilisus. Beethoven oli oma aja muusikamaailmas üks mässajaid. Oma poliitilistelt vaadetelt oli ta uue aja inimene, kes ei tunnistanud seisuslikke vahesid. "Kui geniaalsus on olemas, pole tähtis, kas see avaldub sügavuses nagu Bachil, kõrguses nagu Mozartil või kõrguses ja sügavuses nagu Beethovenil" Schumann Kui kahekümne kahe aastane Ludwig van Beethoven 1792. aastal Viini asus, kogus ta kuulsust ennekõike kui virtuoosne kontsertpianist. Tema esimene avalik kontsert Viinis toimus 1795. aastal. Järgnevatel aastatel esines ta palju Viinis, Prahas, Dresdenis, Leipzigis ja Berliinis, kuid peamiselt siiski väiksematele aristokraatide seltskondadele ning õukonnale. Beethoveni autoriõhtuid, mida ta Viinis elades korraldas, kutsuti "muusikalisteks akadeemiateks"
5 KOKKUVÕTE Teenindus on oluline ja tähtis valdkond meie ühiskonnas. Enamik meie inimestest töötab teenindavas valdkonnas ning on rahul sellega. Hea teenindaja on olla raske. On palju kriteeriumeid, mida peab täitma, et olla hinnatud asutus. Klient on asutuses kõige tähtsam liige. Ilma klientideta, ei ole ka asutust. 6 VIIDATUD ALLIKAD 1. Schumann, S. 2012. Klienditeeninduse alused lihtsas keeles. [http://www.innove.ee/UserFiles/Kutseharidus/Kutsehariduse %20programm/HEV/Lihtsa%20keele%20klienditeenindus%202.pdf] 12.12.2015. 2. Klienditeenindus valguses ja varjus. 2005. Toimetaja: Riidas, V. Tallinn: Äripäeva kirjastus. 3. Storbacka, K., Lehtinen, J. R. 1997. Kas klientsuse reeglid või tants klientide pilli järgi. Tallinn: Aspectum Eesti. 4. Naessen, L-O. 2001. Parem teenindamine. Tallinn: Avita kirjastus.
Viimased uuringud on seadnud aga kahtluse alla, kas hauas olevad säilmed üldse kuuluvad JSB-le. 6 2. Johann Sebastian Bach, pärand Pärast JSB surma polnud tema looming moes. Teda meenutati pigem kui pedagoogi ja pillimeest. Tegelikult ei ole selles ka midagi imelikku, kuna oma eluajal toimetas JSB kõigist oma loodud (säilinud 1000) heliteostest trükki vaid 4. Kui aga mitmed muusikamaailma suurkujud – Beethoven, Mozart, Mendelsohn, Schumann, Chopin JSB heliloomingut imetlesid, muutus Bach’i looming laiemalt tuntuks. Juba 1850. aastal loodi JSB loomingu säilitamiseks ja populariseerimiseks Bach’i Selts (Bach-Gesellschaft) JSB stiil ei olnud uuenduslik, vaid võttis kokku ja arendas täiuslikkuseni temale eelnenud kolme sajandi muusika. JSB oli organistina nagu Euroopa muusikaliseks saadikuks Saksamaal - ta seadis itaalia jt Euroopa heliloojate loomingut orelile ja ka esitas seda. JSB teeneks võib lugeda ka seda, et
Tallinna Tööstushariduskeskus KLIENDITEENINDUSESTRATEEGIA KOOSTAMINE LOGISTIKAETTEVÕTTELE Referaat Koostaja: Mairo Küünarpuu 1LOG(e)g Juhendaja: Sirje Schumann Tallinn 2017 1 Teenindus on rohkem kui lihtsalt klientidega tegelemine. Teenindamine ei ole riiulilt kauba ulatamine, lubamine, jaotamine või kättetoimetamine (s.o. defitsiidiühiskonna mentaliteet.) Kauba või teenuse jaotamine suletud ühiskonnas pole võrdne kauba või teenuse pakkumisega avatud ühiskonnas. „Teenindus on protsessikeskne mittemateriaalsete tegevuste seeria kliendi ja teenindaja (laiemalt kogu toodete ja
Renessanss (14. sajandi teine pool kuni 16. sajand) Seda ajastut iseloomustab kõige paremini sõna ,,taassünd". Toimus eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimkeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Renessansi ajal hakati uuesti huvi tundma unarusse jäänud antiikaja kultuuri, igapäevaelu, kirjanduse, filosoofia ning kunsti vastu. Renessanss oli nagu antiikaja kultuuri taassünd, aga mis ei tähenda tingimata seda, et kõik piirduks ainult vana meenutamisega, antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. Teine väga tähtis märksõna renessanse puhul on humanism, tähelepanu keskmesse jäid inimvärtused ning inimese vaba areng. Hinnati inimest, kes teostab ja kehtestab end iseseisvalt. Kirjandus ja kunst võtsid suuna inimlikkuse poole, kui varem oli jumal alati kõige kõrgemal, siis nüüd pääses esile ka inimk...
majandusprotsesse vahetult, kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad täitma. Tunnusteks ettevõtjate vabakonkurents, avatud turg, eraomand, stabiilne valuuta, tugev sotsiaalpoliitika. Raeganoomika: Ronald Raegani (81-89) majanduskava mis seisnes ettevõtluse riikliku reguleerimise vähendamises, ettevõtjatele kehtinud piirangute tühistamises, maksude alandamises. Need ümberkorraldused aitasid USA-l majanduskriisist üle saada. Robert Schumann: Prantsusmaa välisminister, kelle loodud Schumani kava kohaselt loodi 1952. a kuuest riigist koosnev vastastikuse majandusabi toetamiseks Euroopa Söe-ja Teraseühendus. 9. mail 1950 pani Robert Schuman aluse Euroopa Liidule esitades solidaarsusel põhineva Euroopa ühendamise idee Euroopa Söe- ja Teraseühendus: Euroopa Liidu eelkäija, mis loodi 1952. aastal eesmärgiga lüüa 6 riigi vahel söe-ja terasealane vastastikune sõltuvus, et üks riik
) Saksa romantik-luuletaja Friedrich Schlegel võrdles instrumentaalmuusikat filosoofilise meditatsiooniga. 2. Kunstireligioon. Ühiskonna ilmalikustumine (materialism, religiooni kriitika) kunst ja muusika võtavad endale religiooni ülesanded, kunstiteose mõju on nagu palve mõju. 3. Poeetiline muusika, kunstide süntees. Ernst Theodor Amadeus Hoffmann: "Sõna ja heli saladus on ükssama." Muusika loob poeesiat edasi, täiendab. Liszt: muusika ja poeesia sisemise seose edastamine. Schumann: Poeesia on kõiki kunste ühendav element. Uus: väike poeetiline klaverpala, (kunst)laul. Programmiline muusika heliteoses kajastatakse muusikaväliseid nähtusi. Sümfooniline poeem. Kunstide süntees grand opéra, muusikadraama. (19. sajandi alguse seisukoht, et kõik kunstid pärinevad ühest algmest.) 19. sajandi keskel terav poleemika programmilise ja absoluutse muusika üle. Eduard Hanslick: "Muusika on helisedes liikuvad vormid." 4
kole ja jõh- ker. HELILOOJAD Tähtsamad punktid · Franz Joseph Haydn (1732 1809) "Lahkumissümfoonia", "Aastaajad". · Wolgang Amadeus Mozart (1756 1791) "Figaro pulm", "Võluflööt". · Ludwig van Beethoven (1770 1827) "Kevadsonaat", "Kuupaiste". · Claudio Monteverdi (1567 1643) "Orpheus", "Odysseuse kojutulek". · Robert Schumann (1810 1856) "Lastestseenid", "Karneval". · Franz Schubert (1797 1828) "Ilus mölrineiu", "Talvine teekond". · Fryderyk Franciszek Chopin (1810 1849) "Revolutsiooniline etüüd" - uued zanrid: etüüd, prelüüd, nokturn. Tantsudest: masurka, valss, polonees · Pjotr Tsaikovski (1840 1893) "Aastaajad", "Lastealbum". MUUSIKATEATER Tähtsamad punktid
Saksamaal on palju muuseume. Üks kuulsamaid on Dresdeni kunstigalerii. Saksamaal leidub rohkelt ajaloolisi ehitisi ja kohti. Hästi on säilinud vanad ülikoolid. Vaatamisväärsuste hulka kuulub aga ka kaunis loodus, nagu näiteks Rheini jõe org, Alpid ja Konstanzi järvemaastik. Saksamaa kultuur on väga rikas. Saksamaad tuntakse poeetide ja mõtlejate maana. Siit on pärit maailmakuulsad heliloojad nagu Bach, Händel, Beethoven, Brahms, Schumann, Wagner. Kirjanikest Goethe, Schiller, filosoofidest Marx, Engels ning terve rida teadlasi ja leiutajaid. VII meediakajastus Tants ümber Reini jõe keskjooksu 05.10.2007 ,,Postimees" Agnes Männiste, toimetaja Veinisõbrad, viinamarjade valmimise aeg on käes ja paras aeg sõita Saksamaale veinireisile, avastama, et Saksa vein pole vaid Liebfraumilch. Tüüpiline Reini jõe org peaaegu
kaasa islami. Saksamaa suurlinnad on kujunenud paljude Aasia ja Ameerika uusreligioonide keskusteks Euroopas. 8 Kultuur Saksa keel oli varem lingua franca Kesk-, Ida- ja Põhja-Euroopas ja on inglise keele järel teine enimõpitud võõrkeel. Saksa kultuur on väga rikas, riiki tuntakse kui das Land der Dichter und Denker (poeetide ja mõtlejate maa). · Heliloojad: Bach, Beethoven, Brahms, Händel, Mendelssohn, Schumann, Wagner. · Kirjanikud: Böll, Goethe, Grass, Heine, Hesse, Mann, May, Schiller, Schweitzer. · Kunstnikud: Altdorfer, Dürer, Ernst, Baselitz, Beuys. · Filosoofid: Engels, Habermas, Hegel, Heidegger, Kant, Leibniz, Marx, Nietzsche, Schopenhauer. · Teadlased: Born, Bunsen, Einstein, Gauss, Heisenberg, Hertz, Hilbert, Kepler, Ohm, Planck, Röntgen. · Leiutajad: Benz, Diesel, Gutenberg, Lilienthal, Linde, Otto, Siemens, Zuse.
J.S. BACH & G.F. HÄNDEL Heili Õiesaar 11B Johann Sebastian Bach Lapsepõlve ja õpingu aastad Lapsepõlv Eisenachis (16851695) Sündis 21.märts, Eisenachis. Bachi isa ja kõik onud olid proffesionaalsed muusikud. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladinakoolis. Bachi ema suri 1694. ja isa 1695. aastal. Pärast seda kolis Ohrdrufi. Lapsepõlv Ohrdruf (16951700) Johann Christoph võttis üle 14 aastat noorema venna Johann Sebastiani muusikalise harimise. Bach õppis tasuta Ohrdrufi Lütseumis, kus ta võeti kooli juures tegutsenud tänavalaulikute hulka. Õppeedukuselt oli Johann Sebastian alati parimate hulgas. Lapsepõlv Lüneburg (17001702) Bach enam tasuta haridust lütseumis. Ohrdurfi lütseumi kantor soovitas tal minna kloostrisse, andes selleks isegi stipendiumi. Õppimisvõimalused Lüneburgis olid Bachile head. Tänu kloostri rikkusele anti talle tasuta haridust, tänu ilusale poiss-soprani häälele sai Bach ...
10.1949 välja Saksamaa Demokraatliku Vabariigi (SDV) Jaanuaris 1949 asutavad NSVL ja rahvademokraatia maad Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN). Aprillis 1949 loodi ka Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO (North Atlantic Treaty Organization), kuhu kuulusid algselt USA, Kanada ja kümme Lääne-Euroopa riiki. Juulis 1952 jõustus Pariisis 1951 allakirjutatud Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping. Mõtte algatajaks Prantsusmaa välisminister Robert Schumann. Asutajaliikmeid kuus: Belgia, Holland, Luksemburg, Saksamaa Liitvabariik, Itaalia, Prantsusmaa. Loodeti, et sõjapidamiseks vajalike tööstusharude allutamine ühtsele kontrollile muudab sõja liikmesriikide, eelkõige Prantsusmaa ja Saksamaa Liitvabariigi, vahel materiaalselt võimatuks. Korea sõda 1950-1953. Teise maailmasõja lõppvaatuse aegu vabastasid NSVL-i väed Korea põhjaosa ja USA väed lõunaosa. Põhja-Korea läks kommunistlikuks, ka Lõuna-Korea ei muutunud
Komponeeris kiiresti impulsiivselt ilma klaverita. Tema sõbrad korraldasid tema auks niinimetatud schubertiaade. Looming: Esi kohal 9 sümfooniat. Kuulsaim neist kaheksas ,,lõpetamata sümfoonia." Teisel kohal soololaulud, mida on üle kuuesaja. kirjutas Goethe, Scilleri ja Shakespeare tekstidele. Laulud on koostatud tsükklitesse ,,Ilus möldrineiu", ,,Talvine teekond", ,,Luige laul". Kõige populaarsem laul on ,,Metshaldjas". On kirjutanud ka kammermuusikat ja ooperid ja missasid. Robert Schumann (1810-1856) Saksa helilooja. Kodus armastati musitseerida ja toetati tema huvi kirjanduse vastu. Õppis Leipzigi ülikoolis juurat. Samalajal võttis klaveri tunde Wieckilt ja klaveriõpetaja tütrest sai tema naine. Clara oli pianist. Roberti pianisti karjäär jäi aga väga lühiseks. Kirjaniku ja kriitikuna oli tal suur osa avaliku arvamuse kujundamisel. Ta kirjutas esimest korda rahva jaoks lahti romantilise muusika esteetika. 1843 avati Leipzigi konsrvatoorium ja Robertist ja
Põhivoolu esindajad: Franz Schubert, Robert 19. saj rahvusriikide tekke protsessi. lootes muusikatellimustele. Leingujärgselt tänapäevase kuju; vaskpillidele lisandusi Uute zanritena kerkisid esile: soololaul (tihti loodi Schumann, Fryderic Chopin, Johannes Viimane tervikliku esteetikaga kultuurisajand. Linlikes võõrandumisvaludes müüdi teos impressariole koos kõikide õiguste ventiilid, puupillidele Böhmi programmtsüklitena), sümfooniline poeem (Liszt, Brahms, Ferenc Liszt, Richard Wagner, Hector looja ülistab intuitsiooni ja tunnet. Ideelahendid enamasti traagilised. loovutamisega
oli üles ehitatud kõrvalistele akordidele. Kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, mille teemaks peamiselt oli loodus, ajalugu või rahvalooming. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks. Samuti arenesid ka muusikainstrumendid edasi. Vaskpillidele tekkisid ventiilid, puupuhkpillidele tekkis Böhmi klappidesüsteem ning pikendati sõrmlauda ja poognat keelpillidel. Romantilisi heliloojaid: Carl Maria von Weber, Franz Schubert, Robert Schumann, Richard Wagner, Giuseppe Verdi, Gioacchino Rossini, Niccolo Paganini, Hector Berlioz, Georges Bizet, Charles Gounod, Frereric Chopin, Ferefc Liszt, Edvard Grieg, Jean Sibelius ning Pjotr Tsaikovski. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Vanamuusika http://et.wikipedia.org/wiki/Vanamuusikaansambel http://et.wikipedia.org/wiki/Vanamuusikaansamblite_loend http://et.wikipedia.org/wiki/Keskaja_muusika http://ak.rapina.ee/eda/barokkmuusika/sissejuhatus_barokkmuusikasse.html http://et
Romantism Sõna "romantism" ilmus muusikasse 1810.a. saksa helilooja, kirjanik ja maalikunstnik E. T. A. Hoffmanni Beethoveni teemalistes esseedes, kus ta väitis, et muusika on kõige romantilisem kõigist kunstiliikidest ja isegi enam: muusika on ise puhas romantism. 19. saj. valitsenud positivistlik filosoofia väitis, et tunnetada saab ainult nähtumusi, st. kogemuses tegelikult antut, mitte aga asjade olemust. Arvati, et inimene on võimeline loodust mõistma ainult teatud piirini: näiteks saab mõista loodusprotsesside loogikat, aga mitte nende mõtet. Inimene võib tunda lõpmatust või teistpoolsust, kuid ta ei saa seda väljendada, kuna tal pole selleks sõnu, ega saa ka maalida, sest pole ettekujutust. Arvati, et muusika on ainuke kunstiliik, mille abil saab tunnetada looduse ürgolemust ja inimkultuuride algpäritolu, sest muusika väljendab emotsioone ja tundeid. 18.-19. saj. olid väga ilmalik...
Palju oli rändavaid muusikuid, mis soodustas muusika levikut. · Arenesid välja rahvuslikud koolkonnad. · Muuhulgas taaselustati J.S. Bachi ja G.F. Händeli loomingut. Franz Schubert (1797-1828) Austria · Peetakse esimeseks romantikuks. · Elas peamiselt Viinis. · Kirjutas arvukalt klaverisonaate, oopereid (laulumänge), 10 sümfooniat; tuntud soololaulude tsüklid "Ilus möldrineiu","Talvine teekond","Luigelaul". Tema laulude saated on kunstiliselt iseseisvad. Robert Schumann (1810-1856) Saksamaa · Elas Leipzigis. · Unistas saada pianistiks. · Looming: klaveripalade tsükkel ,,Karneval"; laulutsüklid ,,Poeedi armastus","Naise elu ja armastus"; 4 sümfooniat. Fenerc Liszt (1811-1886) Saksamaa · Õppis Viinis, päritolult ungarlane. · Suur klaverikunstnik, lõi klaverist kontsertinstrumendi. · Looming: sümf. teosed ,,Fausti-" ja ,,Dante-sümfoonia"; sümf. poeemid (,,Ungari prelüüdid") Fryderic Chopin (1810-1849) Saksamaa
FRANZ SCHUBERT (1797-1828) Referaat Sisukord 1. Sissejuhatus...................................................................................3 2. Franz Schuberti elu........................................................................4-6 3. Laulutsüklid................................................................................7-8 4. Laululooming.............................................................................9-12 5. Kokkuvõte...................................................................................13 6. Kasutatud kirjandus........................................................................14 7. Lisad..........................................................................................15 2 Sissejuhatus Franz Schubert oli lühinägelik, väikest kasvu, tagasihoidlik ja häbelik, armastas väga ema, isa, vendi ja õdesid. Juba ...
,,ilus mõldrineiu" 2. ,,Talvine teekond" Laulude iseloomustus:talv · Enamus laule baritonil (keskmine meeshääl) · Klaveri saatega · Klaveri saade annab õige tausta (loo järgi) · Kasutab põhiliselt kaasaargsete luuletajate tekste · Lähedane või sarnane austria muuskiaga. · (soovitus Peeter Volkonski ja ...) On kirjutanid veel: · 9 sümfooniat · Viimane on ,,Lõpetamata sümfoonia" · Klaveri sonaate · Kammermuusika (kuusaim on ,,Forell") Robert Schumann (1810-1856) · Tahtis saada pianistiks o Leidis õpetajaks härra Wieck, leidis tema tütre Clara, armus temasse, nain vastu, Wieckele see ei meeldinud. Kokku said kui vana ära suri. Abiellusid. · Pianistiks ei saanud, kuna käed olid harjutamisest ära rikutud. · Temast sai helilooja · Rajas saksamaal esimese muusika ajakirja o Tänu ajakirjale said terve rida heliloojaid ja pianiste kuulsaks
Poolas, Ungaris, Taanis, Rootsis, Soomes, Austrias ja mujal loodavad 100+ MEP kohta peale 26. mai EP valimisi • Volodymyr Zelenskiy- vana eliidi ja korruptsiooni vastu, lõpetab sõja, alandab (gaasi) hindu, tõstab elatustaset jne., kuid kuidas? • TV efekt- Ihor Kolomoisky (PrivatBank) erakanali presidendi komöödiaseriaal 5.1. Euroopa Ühenduste loomine • Jean Monnet – terase- ja söetööstuse ühtsele juhtimisele allutamise idee • Robert Schumann – 9. mai 1950 • Konrad Adenauer – alustas sakslaste poliitilist rehabiliteerimist; • Paul Spaak- Rooma leping ja Euratom- 1957; • Walter Hallstein- Euroopa Komisjoni esimene president, 1958. 5.2. Euroopa Liidu peamised institutsioonid Euroopa Komisjon – kaitseb kogu EL huve, initsiaator ja täideviija Euroopa Parlament – esindab EL kodanikke, kaasseadusandja Ministrite Nõukogu – esindab EL liikmesriike, peamine otsuste tegija
Kriitikud ja lauljad suhtusid ooperisse armutult. Alles tulevik tõi kuulsust ja au. · Uudne oli ka JUHTTEEMADE kasutamine -- kergelt mällusööbivad lühikesed muusikalised motiivid, mis iseloomustavad ooperi üksiktegelasi. · Puuduvad muusikaliselt lõpetatud numbrid, mis olid itaalia ja prantsuse ooperile kohustuslikud KONFLIKT - mida täiuslikumaks muutus Wagneri looming tema enese silmis, seda resoluutsemat eitamist leidis see keskkonna poolt. Isegi Schumann suhtus tema loomingusse kahtlevalt. 1845-- ooper "Tannhäuser" Valmis aastal 1844. lnspiratsiooni sai Waitburgi lossist möödudes. SISU: aluseks vana legend minnesinger Tannhäuseri eksirannakutest Veenuse riigis. Ta on võlutud Veenuse ilust ja armastusest, kuid igatseb tagasi maa peale. Tannhäuser kutsub appi püha neitsi Maria ja võluriik kaob. Leiab end Waitburgi lossi juurest. Kostab palverändurite laulu, kes lähevad Rooma. Tannhäuser
trtust, Tallinnast,V6rust, Kuressaarest, Rakverest,Paidest,Viljandist ja mujalt on v5i Narva sattusneid'lartusse, sedaiust soodsaasukohat6ttu fuia-Peter- teateidkoolikooride heatasemelise esinemisekohta. Esitati kitllalt keerukaidteoseid buri liinil. TeistehulgasesinesidTartus kolme kontserdigaka FerencLiszr (1842) ja Haydni, Mozarri, Hdndeli, aga ka heliloojate-romantikute Felix Mendelssohn- Clara Schumann (1844). Sidemed Tallinna ja Peterburi vahel tihenesid alles Bartholdy,Louis Spohri .jt loomingust. raudteeliiklusealgusega1870. aastal.Suursi.indmuseksThllinnas kujunes Beethoveni Tallinnas k6las 19. sajandi jooksul peaaegu kogu Laane-Euroopaooperite 100. s0nniaastapd.eva tdhistamine (1870), milles osalesidka ktilalissolistidSaksa-
FRANZ SCHUBERT (1797-1828) Kogu Schuberti elu möödub linna väikekodanluse tüüpilises miljöös. Ta on esimene suur helilooja, kes tegutseb algusest lõpuni täiesti sõltumatult feodaalse õukonna või kiriku teenistusest. Loomingulise iseseisvuse eest pidi ta aga kallilt maksma ja ei saanud oma eluajal peaaegu mingisugust ametlikku tunnustust. Schuberti elu 1. Õpinguaastad (1797-1813) Schubert sündis 31. jaan. 1797. a. Viini eeslinnas Liechtentalis, kus tema isa töötas kihelkonna koolmeistrina. Perekonnas harrastati palju kodust musitseerimist ja juba 5aastaselt hakkab Schubert süstemaatiliselt isa juures õppima (klaverit ja viiulit). Kaks aastat hiljem kiriku kooriregent (kapellmeister organist) Michael Holzer õpetab talle kompositsiooni ja orelimängu. Kuid Schubert lapsepõlve kasvatuses puudub professionaalne element ja peaaegu kõik oma teadmised võlgneb ta oma erakordsele muusikalisele intuitsioonile ja agarale isetegevusele....
Muusikaajalugu konspekt Perjoodid muusikaajaloos 17.01.07 I. Vanade kultuurrahvaste muusika ( kuni 5 saj. p.Kr ) II. Keskaja muusika ( 5 13 saj ) (gootika) III. Renessanss ( 14 16 saj ) IV. Barokk ( 17 18 saj I poolel ) V. Klassitsism ( 18 saj II pool 19 saj I veerand ) VI. Romantism ( 19 saj ) VII. Modertism ( stiilide paljasus) 20 saj Vanade kultuurrahvaste muusika 17.01.07 Muusika on sama vana kui inimkond. Väljakaevamistelt leitud kaunistatud tarbeesemed, vanad ehted, pillide jäänused kõik need kõnelevad meile, et inimestel on alati olnud vajadus ilu ja mängu järele. Muinasajal ei olnud helikunst omaette kunstiliik ta oli tihedalt seotud usundite ja kommetega, tantsude ja mängudega. Muusikale omastati ...
,,Pähklipureja" tsüklid ,,Aastaajad" ja ,,Lastealbum" Edward Grieg : (1843-1907) Grieg sündis ja suri Bergenis. Ta õppis varakult selgeks klaverimängu, 1858. Aastal kuulis teda Norra populaarne viiuldaja ja helilooja Ole Bull ning soovitas poisil jätkata õpinguid Leipzigis. 1858-1862 õppiski Grieg Leipzigi konservatooriumis klaverit, muusikateooriat ja kompositsiooni. Varasel loomeperioodil olid tema suurimateks eeskujudeks Schumann ja Mendelssohn. 1863-1865 elas Grieg Tanis , kus jätkas kompositsiooniõpinguid kuulsa Taani helilooja Niels Grieg käe all. 1867. Aastal abiellus Grieg oma nõo, laulja Nina Hagerupiga, kes oli talle inspiratiooniallikaks paljude laulude loomisel. Aastal 1885 rajas ta Troldhaugenisse, 6km kaugusel Bergenist villa, kus praegu asub Griegi majamuuseum, mis on Norra 1 populaarsemaid turismiobjekte. Grieg valiti ka Oxfordi ja Cambridge'i ülikooli audoktoriks. Looming :
klassikalistele heliloojatele, keda muusikamaailma-välised sündmused enamasti ei puudutanud, leidsid romantikud ainet loominguks kirjandusest, kunstist ning igapäevaelust. Muusika oli programmiline. Annab meile edasi kindlaid subjektiivseid kujutluspilte. Kui 18.saj oli muusikute jaoks enesestmõistetav raskuspunkt Viin, siis 1830. aastateks kandus keskus Pariisi. Heliloojate seas tekkis lõhenemine. Tekkisid uus saksa koolkond (Liszt, Wagner) ja traditsioonilisem grupp heliloojaid (Schubert, Schumann, Brahms, Verdi) Romantikud hakkasid rahvakunsti koguma, uurima ja loominguliselt kasutama, sest nad pidasid väga oluliseks nn. kohalikku koloriiti. (legendid, muistendid, eeposed, saagad) Vaba tundeväljenduse nimel hülgasid romantikud klassitsismiaegsed ranged vormiskeemid ning lubasid endale mitmesuguseid kõrvalekaldumisi traditsioonidest. Teosed muutusid palju pikemateks .Nad püüdsid anda muusikateosele sama sundimatult vaba jutustuse ilme, mis on omane romaanile
kaotanud palju endisi territooriume. Naabritest on suurem rahvastikutihedus vaid Madalmaades. Kultuur Peamine artikkel: Saksa kultuur Saksa keel oli varem lingua franca Kesk-, Ida- ja Põhja-Euroopas ja on inglise keele järel teine enimõpitud võõrkeel. Saksa kultuur on väga rikas, riiki tuntakse kui das Land der Dichter und Denker (poeetide ja mõtlejate maa). · Heliloojad: Bach, Beethoven, Brahms, Händel, Mendelssohn, Schumann, Wagner · Kirjanikud: Böll, Goethe, Grass, Heine, Hesse, Mann, May, Schiller, Schweitzer · Filosoofid: Engels, Habermas, Hegel, Heidegger, Kant, Leibniz, Marx, Nietzsche, Schopenhauer · Teadlased: Born, Bunsen, Einstein, Gauss, Heisenberg, Hertz, Hilbert, Kepler, Ohm, Planck, Röntgen · Leiutajad: Benz, Diesel, Gutenberg, Lilienthal, Linde, Otto, Siemens, Zuse
3. Operett meelelahutus zanr kus erinevalt ooperist on suur osa sõnal, teemaks on tavaliselt õnneliku lõpuga armastuslugu, kuid ta võib olla ka ajakajaline. 4. Ballett muusikaline lavateos kus teose sisu antakse edasi tantsides. Heliloojad romantikud 1. Niccolo Paganini Itallia (1782-1840) 2. Franz Schubert Austria (1797-1828) 3. Carl Maria von Weber - Saksamaaa (1786-1826) 4. Hector Berlioz - Prantsusmaa (1803-1869) 5. Robert Schumann - Saksamaa (1810-1856) 6. Felix Mendelssohn - Saksamaa (1809-1847) 7. Fryderyk Chopin Poola (1810-1849) 8. Ferenc Liszt Ungari (1811-1889) 9. Giuseppe Verdi Itaalia (1813-1901) 10. Richard Wagner Saksamaa (1813-1883) 11. Johannes Brahms Saksamaa (1833-1897) 12. Georges Bizet Prantsusmaa (1838-1875) 13. Jean Sibelius Soome (1865-1957) 14. Johann Strauss(senior) Austria (1804-1849) 15. Johann Strauss(junior) Austria (1825-1899)
Integratsiooniks nimetatakse nii seisundit kui ka protsessi. Protsessina on see menetlus, mis viib paljudest osakestest terviku moodustamiseni. Seisundina on ta selle protsessi tulemus (poliitilise integratsiooni tulemus). Euroopa integratsiooni protsessi käsitlemisel vastamisi kaks koolkonda: A- föderalistid, B- funktsionalistid. Föderalistid : suuremad ühendused saavad tekkida ainult siis, kui osavaldkonnad kannavad oma võimu (osa sellest) üle üksustele, millega nad teadlikult tahavad liituda. Parimad näited riigiõigusl föderalistlikust riigist- Sveits, Am Ühendriigid, ka Saksamaa. Funktsionalistide arvates tekivad integr.protssid iseenesest majand huvide ja asjaolude survel. Need protsessid viiakse ellu mittepoliit organis.tehnol orient-tud ekspertide poolt. Seega integratsioon justkui hõlmaks uusi alasid iseenesliku täienemise kaudu. Lisaks kahe nn ideaaltüüpil mudelile ka teisigi näiteks Euroopa Ühendus, kus föderal elemendina on...
49,2 1956 Tom Courtney 1.47,7 1960 Peter Snell 1.46,3 1964 Peter Snell 1.45,1 1968 Ralph Doubell 1.44,3 MR 1972 David Wottle 1.45,86 Alberto Juantorena 1976 1.43,50 MR 1980 Steven Ovett 1.45,40 1984 Joaquim Cruz 1.43,00 1988 Paul Ereng 1.43,45 1992 William Tanui 1.43,66 1996 Vebjørn Rodal 1.42,58 2000 Nils Schumann 1.45,08 2004 Juri Borzakovski 1.44,45 2008 Wilfred Bungei 1.44,65 2012 David Rudisha 1.40,91 MR [ tabel 1] Naised Aasta 1960 Ljudmila Sevtsova 2.04,3 MR 1964 Ann Packer 2.01,1 MR 1968 Madeline Manning 2.00,9
VENE MUUSIKA ARENGULUGU kuni 19.sajandini Bütsants mängib olulist rolli vene kultuuriloo kujunemisel. Aastal 988, kui Kiievi suurvürst Vladimir abiellus Bütsantsi keisri Basileios II õe Annaga, võeti Venemaal vastu ristiusk ja kuulutati riigiusuks. Siit ka Bütsantsi mõju. Kuni 10.sajandini oli Venemaal levinud küllaltki kõrgetasemeline puitarhitektuur. Ristiusu vastuvõtmisega kaasnes Bütsantsi arhitektuuri mõju (kiviehitused, kuppelbasiilika), samuti mõju kirikute sisekujunduses (ikoonimaal, mosaiik, freskod, plaatkaunistustega põrandad). Vene õigeusu kirik tekkis pärast ristiusu vastuvõtmist Konstantinoopoli patriarhaadi metropoliitkonnana. 1448.a. sai Konstantinoopoli patriarhaadist sõltumatuks. Professionaalse muusika ajalugu on samuti seotud kirikuga. Kirikulaul võeti üle Bütsantsist 10.sajandi lõpul koos ristiusuga. 11.sajandi keskelt algab Venemaal lauljate ettevalmistus suurte kirikute juures. 11/12.sajandi vahetuselt pärineva...
EL institutsioonid ja poliitika kujundamine I-II LOENG Olulisemad hetked ELi ajaloost: Peale sõda majanduslik katastroof (riigid füüsiliselt ja majanduslikult hävinenud). Ideoloogiline katastroof (koos või eraldi? Mida teha Saksamaaga? Ja mida teha NLga) Esialgsed lepped: Schumann ja Monnet 1950 (Euroopa föderatsioon. Saksa-Prantsuse leppimine). 25.juuli 1952 ESTÜ (leping 18.04.1951): 6 liiget: Prantsusmaa, Benelux, Itaalia, Lääne-Saksamaa. Foorum erimeelsuste lahendamiseks ja kaubanduse paremaks muutmiseks. Riikide ülene (idee järgi). Esimene president Jean Monnet. Hiljem majandusliit, mõeldud kõigile ECSC liikmetele + britid (Britid loovad EFTA). 1957 Rooma lepingud- Luuakse EEC ja Eurotom (Euroopa aatamienergia ühendus). Peamised
(poloneesid, krakovjakid, ligi 60 masurkat). Uus tämbririkas klaveristiil tüüpilise ornamentika ja isikupäraste mängufiguuridega saates, millel on tugev järelmõju. Sageli folkloorsete joontega harmoonia väga peene ja ehtromantilise väljenduskeele teenistuses (nokturnid) .Teosed .2 klaverikontserti, hulgaliselt klaveriteoseid sh.24 prelüüdi ja 2 vihikut etüüde.(olulised pianistliku hariduse juures). 4. Robert Schumann (1810- 1856) Sündinud Zwickaus( saksamaa) juuratudeng, muusikaõpingud Leipzigis, tegutsenud lühikest aega Leipzigi konservatooriumis, Düsseldorfis muusikasirektor .Abielus nimeka pianisti Clara Wieckiga, oma õpetaja tütrega.Vaimuhaigus aastast 1854. Oluline on tugevalt klassikutega seotud klaveri ja laululooming, tänu põhjalikule Bachi uurimisele tihedalt polüfooniline looming( fuugad teemale B-A-C-H), siit väga isikupärane rikkalikult arendatud keskhäältega klaveristiil
traumeeris tema noort hinge. 1853 oli ta koos ungari viiuldaja Ede Remenyi´ga kontsertreisil Ungaris ja Saksamaal (Ungari tantsud klaverile neljale käele). Kohtus Weimaris Lisztiga. 1853.a. oli Düsseldorfis Schumanni juures, kes kirjutas oma ajakirjas Brahmsile suurt tulevikku ennustava artikli. Tollal algas suur kiindumus Clara Schumanni vastu ("Võitlus kohusetunde ja armastuse vahel; käeulatuses oleva õnne tegelik võimatus romantikute peateema"). 1856.a. suri Schumann. Clara kolis Berliini, Brahms Detmoldi, kus juhatas õukonnakoori, mille repertuaaris oli renessanss-heliloojate ning Bachi ja Händeli teosed. Brahmsis oli kaks natuuri: lapselik geniaalne ja samas pidevalt valvel, vahel pedantselt võimukas. Ta jätkas Schumanni elutööd, kelle eesmärgiks oli arendada saksa rahvuslikku muusikat. Oli oma aja üks väljapaistvamaid pianiste. Brahmsi isiklik unistus saada püsiv töö kodulinnas Viinis
enda endiseid territoriaalseid valdusi. Naabritest on suurem rahvastikutihedus vaid madalmaades. Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 19 Kultuur Saksa kultuur on väga rikas, riiki tuntakse kui das Land der Dichter und Denker (poeetide ja mõtlejate maa). Saksamaalt on pärit läbi aegade kuulsaid heliloojaid, kirjanikke, filosoofe, teadlasi ja leiutajaid. · Heliloojad: Bach, Beethoven, Brahms, Händel, Mendelssohn, Schumann, Wagner · Kirjanikud: Böll, Goethe, Grass, Heine, Hesse, Mann, May, Schiller, Schweitzer · Filosoofid: Engels, Habermas, Hegel, Heidegger, Kant, Leibniz, Marx, Nietzsche, Schopenhauer · Teadlased: Born, Bunsen, Einstein, Gauss, Heisenberg, Hertz, Hilbert, Kepler, Ohm, Planck, Röntgen · Leiutajad: Benz, Diesel, Gutenberg, Lilienthal, Linde, Otto, Siemens, Zuse Saksa Keel
KESKAEG Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid (näit. Tours Prantsusmaal, St. Gallen Sveitsis). Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: · kirikumuusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioo...
Muusika iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid; pateetilisus ja heroilisus. Beethoven oli oma aja muusikamaailmas üks mässajaid. Oma poliitilistelt vaadetelt oli ta uue aja inimene, kes ei tunnistanud seisuslikke vahesid. "Kui geniaalsus on olemas, pole tähtis, kas see avaldub sügavuses nagu Bachil, kõrguses nagu Mozartil või kõrguses ja sügavuses nagu Beethovenil" Schumann Kui kahekümne kahe aastane Ludwig van Beethoven 1792. aastal Viini asus, kogus ta kuulsust ennekõike kui virtuoosne kontsertpianist. Tema esimene avalik kontsert Viinis toimus 1795. aastal. Järgnevatel aastatel esines ta palju Viinis, Prahas, Dresdenis, Leipzigis ja Berliinis, kuid peamiselt siiski väiksematele aristokraatide seltskondadele ning õukonnale. Beethoveni autoriõhtuid, mida ta Viinis elades korraldas, kutsuti 13
NATO eesmärgid külma sõja ajal võitlus kommunismi ajal ja selle ohu tagasitõrjumine. Tänapäeval võitlus terrorismi vastu. Eesti astus NATO-sse enda turvalisust silmas pidades. Rünnak liikmesriigi vastu on rünnak kogu organisatsioonile. 1950 alguses tulid Prantslased välja mõttega, et rajada ainult euroopa riikide sõjaline organisatsioon WEU Lääne Euroopa Liit. o Majanduslik integratsioon 9. mai 1950 tuli Prantsusmaa välisminister Robert Schumann välja mõttega, et alustada Euroopa riikide vahelist majandusalast koostööd. Nüüd tähistatakse seda euroopa päevana. 1951-1952 tekkis esimene majanduskoostöö organisatsioon ECSC (Euroopa söe ja terase koondis). See on tänapäeva EL-i oluline eelkäija. Selle rajasid Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Belgia, Holland, Luksemburg. Suurbritannia keeldus osalemast koostöös, sest ei tahetud anda seda tähtsat majandusharu rahvusvahelise kontrolli alla. Järgnevatel aastatel
majanduslikult jalule saada ja pani alusele nende hilisemale jõukusele. Euroopas mitu nõukogu. Rahvaste liit ei suutnud ära hoida II MS, sest koostöö polnud suuteline suur riike ohjama. Tüüpiline näide valitsemiste vahelisest koostööst, piiratud võimalused. Puudusid pmst täielikud mehhanismid liikmesriikidele oma tahet peale suruda. Euroopa integratsiooni kronoloogia · 1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine viis EL tekkimiseni. Jean Monnet ja Robert Schumann viis ellu selle. Nende tegevuse tulemusena sündis selline ühendus. Saksamaa ja Prantsusmaa kokkuleppel see asi sündis. Kuus riiki jäid pikaks ajaks ainsateks koostöö tegijateks. · Schumani plaan (1950) · Riikideülesuse (supranationalism) põhimõte · Idee autoriks Jean Monnet · Osales 6 riiki: JÄTA MEELDE! ·· Prantsusmaa 2 ·· Saksamaa ·· Itaalia ·· Belgia ·· Holland
Kasutatud kirjandus 1. Alt,H (2007), Loengumaterjalid 2. Kivela, M (2007) Kutseõpetajate täiendõpe, koolitusmaterjalid 3. R.Pius.; S. Roos.; H. Alt.; E. Altermann.; L. Padu.; U. Stroom.; E. Kuura ja K. Puusepp (2007). Puhastustööde juhi käsiraamat. Järvamaa Kutaehariduskeskus 4. Olivanen, E (2005). Siivoustyön menetelmäkortit. AO - paino, Mikkeli 5. Kujula, T. (2000). Siivoustyon käsikirja. OÜ Jyväskylä. 6. Schumann,S.; Lapp,S.; Alt,H. (2000) Koristaja ABC. Tallinn. kirjastus Ehitame 7. Kujula,T. (1997). Siivoustyön jodon käsikirja. IS-Paino Oy, Iisalmi 8. Juhtimine http://moodle.ut.ee/opiobjektid/projects/mig/juhtimine/index.htm (24.09.2011) l 9. Juhi omadused http://www.juhtimine.ee/millised-omadused-on-heal-juhil (24.09.2011)
Pindade kaitsemeetodid Materjal Kasutuselevõtupesu Kaitsemeetodid Puit PVC Linoleum Kivi, mosaiikbetoon + enesekontrollitest Moodle keskkonnas Kasutatud allikad 1. Andersson, T (2004). Rakennussiivous. AO - paino, Mikkeli 2. Oljakko,M. (2004) Perussiiivous. AO - paino, Mikkeli 3. Olivanen, E (2005). Siivoustyön menetelmäkortit. AO - paino, Mikkeli 4. Kujula,T. (2005). Lattiamaterriaalit. Kujula,T. (1997).www.puhtausala.fi 5. Schumann,S.; Lapp,S.; Alt,H. (2000) Koristaja ABC. Tallinn. kirjastus Ehitame. 6. Peensoo,A. Nõuanded. http://www.arkaadiapuhastuse.ee/ 7. Akende pesemine. Videod. http://www.youtube.com/watch?v=7NUG0NA- ukE&feature=player_embedded 8. Vahtpuhastus. Videod. Kraamer. Akende pesemine. Tekstiilpindade puhastus- ja plekieemaldusained. Hoolduspuhastus. Suurpuhastus. Eritööd. Mildmopp. http://www.kraamer.ee/languages/est/aknapesu.php?id=126 9
1388 2103 Saue Eero Tallinn 04:14:18 M21 1272 826 Sauman Silver Tartu 04:08:36 M21 1738 2749 Savisikk Kristjan Tallinn 04:33:33 M21 667 2545 Sceglovs Mihails Läti 03:39:19 M21 1734 2834 Schmeimann Kaido Tartu 04:33:19 M21 1632 1363 Schmidt Viljar Valga 04:27:55 M21 1581 2468 Schone Kristian Tartu 04:24:51 M21 21 10 Schumann Riivo Lääne-Viru 02:48:38 M21 1668 1281 Schütz Randel Harju 04:29:30 M21 2135 2479 Seeba Asko Tartu 05:05:03 M21 14 4 Selder Taavi Ida-Viru 02:46:34 M21 3 96 Seledkov Ivan Venemaa 02:43:17 M21 967 2119 Selga Nauris Läti 03:54:47 M21 2203 2494 Sepp Allar Tallinn 05:14:23 M21 2060 1829 Sepp Tiit Lääne-Viru 04:57:17 M21
sight: especially in harmony and the shaping of form. We consider the overture a valuable cornerstone of Estonian symphonic music, though here and in the following symphonic works of the period, the pursuit of national musical expression had yet to start. Included in the concert programme of 1907 was Tobias’s Konzertstück, the first piano concerto with orchestra in Estonian music, probably completed in 1898. The composer played the solo. We can observe the influence of Schumann, Liszt and Grieg. The romantic-lyrical spirit is dominant, dramatic elements seem to vanish into the multicoloured stream of beautiful thoughts. In spite of the classical rondo-sonata form of the Finale improvisational freedom is prevalent: poetic reverie alternates with vigorous outbursts, being somewhat decorative and spectacular. Tobias developed into a grand master in his last period in Germany, his music abounding with ideas and vitality
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
