Orkestrimuusika, sümfooniad. Kõige tuntum avamäng "Suveöö unenägu" Preöüüdid, fuugad 6 , kantaadid, 3 oratooriumi (Paulus, Elias, Kristus lõpetamata), kammeransambleid. · Sümfooniad 12 noorpõlve sümf selge klassikalise ülesehitusega. 5 suurt sümf 3. Ja 4. Kõige tuntumad. 5. Reformatsioonisümf, 2. Sümf kantaat "Ülistuslaul" piiblitekstiga. 8 ROBERT SCHUMANN 18101856 · Oli 19.saj muusikas oluline ja omanäoline isiksus. Klaverimuusika uuendaja, Schuberti laulutraditsiooni jätkaja. Suurepärane muusikaajakirjanik ja uue muusika eest võitleja. Schumann´i looming on zanriterikas. Ta on loonud 4 sümf, avamänge, 3 instr, kontserti (kl.kontsert amoll, tsellole amoll, viiulile dmoll) Hulgaliselt kammermuusikat (klaverkvartett, kvintett 3 keelpillikvartetti Palju teoseid viiulile Oboele klaveriga duopalad Tsellole
3. Mida mõistad virtuoosikultuse all 19.sajandi kontekstis? Virtuoosikultus - klaverimängija pandi viimase piirini proovile. ettekande keskmine oli instrumendi täiuslik tehniline valdamine. 4. Seleta mõistet "programmiline muusika" too näiteid kuulatud muusikapaladest. Programmiline on selline muusika, mille aluseks on kas kirjandusteosest või mujalt võetud süzee (=sisu). Heliteose pealkiri annab meile tavaliselt kõige selgema vihje teose programmi kohta. nt. schubert metshaldjas ja schumann ''karneval''. 5. Nim. ja iseloomusta romantismiajastu olulisemaid muusikazanre sümfooniline poeem, programmiline süit, programmiline sümfoonia, operett 6. Iseloomusta Franz Schuberti vokaalloomingut Soololaulud on Schuberti loomingu kõige tähtsam osa, neid on ta loonud üle 700. Tänu Schubertile kujunes soololaulust arvestatav kontsert- zanr. Tema meloodiad on väljendusrikkad, klaverisaatel on meloodiaga sarnaselt tähtis roll. Enamus laule on salmilaulud. Laulud räägivad
E. Grieg süit „Peer Gynt“ Hommik teada juba E. Grieg süit „Peer Gynt“ Mäekuninga koopas teada juba G. Verdi ooper „Traviata“ avamäng pikk kurb vaikne algus, valss R. Wagner ooper „Nürnbergi meisterlauljad act R. Wagner ooper „Lohengrin“ act3 pikad akordid, väikesed pausid J. Brahms IV sümf. 4.osa pikad akordid, väikesed pausid R. Schumann III sümf. 1. osa vaheldub marss, valss L. Van Beethoven “Appassionata“ 1. osa (vaikne algus, kiire klaver vahepeal) L. Van Beethoven V sümfoonia 1. osa (saatuse koputus) W.A. Mozart sümfoonia nr. 40 1. osa (viini-valss, T&J) tara tant tara tantaratanta W.A. Mozart „Väike öö serenaad“ 1. osa (kiire tempo) ta taa tatatatataaa J. Haydn sümfoonia nr. 83 „Kana“ 1. osa („säutsumine“) J. Haydn keelpillikvartett B-duur op
Suurema osa tähelepanust teenisid romantismiajastul solistid-virtuoosid, nende seas pianistid, viiuldajad, dirigendid jt interpreedid. Heliloojad, kes enam oma teoseid ise ette ei kandnud, jäid tasapisi tahaplaanile. Tekkis enneolematu virtuoosikultus. 18.Too näiteid heliloojate „spetsialiseerumisest“ kindlatele žanritele. Verdi ja Wagner kirjutasid peamiselt oopereid Nt: „Macbeth“ ja „Valküürid“ Liszt ja Chopin kirjutasid klaveriteoseid Nt: „Rännuaastad“ Schubert ja Schumann kirjutasid laule Nt: „Ilus möldrineiu“ ja „Mirdid“. Berlioz ja Brahms kirjutasid sümfooniaid Nt: „Fantastiline“ ja „Traagiline avamäng“ 19.Millega tegelesid heliloojad peale muusika kirjutamise? Mendelssohn avas 1842. aastal Leipzigis konservatooriumi. Schumann terava sulega kriitik, kes andis välja oma muusikaajakirja. Liszt oli kriitik Wagner viis ellu unistuse oma ooperiteatrist (Bayreuthi ooperimaja) ja selgitas abivalmilt publikule, kuidas on õige muusikat kuulata. 20
· Ajastu põhizanriks on ooper. · Tekkisid uued zanrid: soololaul (laul häälele klaveri saatel), sümfooniline poeem (üheosaline teos sümfooniaorkestrile, see on programmiline ehk sellel on sisu), kammerlikud väiketeosed klaverile (nokturn öömuusika; ballaad; ,,sõnadeta laul"), klaveritranskriptsioon (suurteose ümberkirjutus klaverile) ja operett (meelelahutuszanr, mis tekkinud koomilise ooperi baasil). Rober Schumann ,,Unelm" Franz Schubert (1797-1828) On Austria helilooja, kes sündis paljulapselises peres. Isa oli range koolmeister. Kodus armastati muusikat. Oma isa ja vendade eeskujul hakkas õppima erinevaid pille ja kirjutama ka muusikat. Schubert töötas abiõpetajana mõned aastad, tekkis konflikt isaga. Schubert oli veendunud, et tahtis kirjutada muusikat. Ta kirjutas muusikat erakordse kiirusega. Sõbrad olid Schuberti jaoks väga tähtsad. Sõbrad korraldasid schubertiaade.
Sünnitähtaeg 31.01.1797 Sünnikoht Himmelpfortgrund (Viini äärelinn) Surmatähtaeg 19.11.1828 (31a) Surmakoht Viin Riik Austria keisririik Elukutse helilooja Muusikainstrumendid viiul, klaver, orel Elulugu Vaene lapsepõlv Vaesed eluaastad Vaene surm Looming Paneb alguse romatismile Ei viimistle oma töid On julge- riskib ja eksperimenteerib Robert Schumann, Johannes Brahms ja Hugo Wolf. 9. sümfoonia avab tee Anton Bruckner ja Gustav Mahlerˇile. Teosed 600 soololaulu 9 sümfooniat (NB! 8 sümfoonia ) 22 klaverisonaati 19 ooperat 7 missat Teosed filmides https:// www.youtube.com/watch?v=Q3-JtBVcSFA https:// www.youtube.com/watch?v=YjAJatVv_cw https:// www.youtube.com/watch?v=3AiHC9z1N7Y Kasutatud allikad http://vmiremusiki.ru/franc-shubert.html https://
2)19 saj. ooperi ainestik? Pärineb antiikajast. Lähtutakse eksootikast ja ulmest. 3)Kirjelda 19. saj Itaalia ooperielu. Üsna viljakas. Impressaario e. projektijuht maksis raha ja helilooja kirjutas loo. Helilooja sai kolmandal esinemisel alles raha. Hinnati primadonnasid. 4)Mis on prantsuse ooperile iseloomulik? Kasutatakse tihti balletinumerid 5)Nimeta ooperiheliloojaid Itaalias, Prantsusmaal ja Saksamaal. Prants:Bizet, Verdi, Gounad Saksa: Wagen, C.M von Weber, Schumann Itaal: Donizetti, Rossini MÕISTED Impressaario- grupijuht Itaalia ooperis Opera buffa- koomiline ooper Opera seria- tõsise sisuga ooper. Belcanto- ilus laul. Itaaliale iseloomulik laulmismaneer Grand opera- suur ooper. Tihti põhjalikult läbi mõeldud prantsuse ooper(koor, ballett) Mitme zanriline teater- teater kus mängiti ühe katuseall teatrit, ooperit, balletti, sõnalavastusi, draamat. Pärineb Saksamaalt. Trenskriptsioon-teise helilooja looming klaveril. Leit motiv- juhtmotiiv
Omadussõnaliitd -ne liivane -lik mehelik -kas taibukas -tu taibutu -jas usjas -mine seesmine -ik metsik -lane haiglane -ldane vanaldane -ur pahur -ke(ne) nooruke noorukene Ortograafia: I lik liide 1. Pärisnimed a) võtab nime kokku ja kirj. väiketähega b) kirjapidist erinevat hääldust või konsonantühendi eiramist markeerib ülakoma c) pikemates nimedes võib kasutada lugemise hõlbustamiseks sidekriipsu a) Ida-Virumaa+lik = idavirumaalik Balzac+lik = balzaclik b) Degas+lik = degas'lik Schumann+lik = schumann'lik c) Alain Delon+lik = alain(-)delonlik Brigitte Bardot+lik = brigitte(-)bardot'lik 2. Tsitaatsõnad a) nõuavad kursiivi ja kirj. alati ülakomaga b) pikemates sõnades võib lugemise hõlbustamiseks kasutada sidekriipsu a) crescendo+lik = crescendo'lik performance+lik = performance'lik b) self made man+lik = self...
Keskaeg 5-13saj. Kirikukeskus,vaimulik muusika oli seotud jumalateenistusega sel puudus iseseisev roll.Muusikahariduse keskusteks kloostrid,noodikirja sünd. Tuntumad heliloojad olid Leoninus-"Viderunt omeres"kahehäälne Perotinus-"Viderunt omeres"neljahäälne Uued zanrid:Vaimulikus muusikad gregooriuse koraal,organum,liturgiline draama,motett,liturgiline missa. Ilmalikus muusilkas:rüütlilaul,instrumentaalne tantsuvorm estampli. Renesanss 14-16saj. Kultuuri ilmalikustamine.Muusikas tooniandvaks Madalmaad,Prantsusmaal ars nova,Kirkumuusika kõrvale tekkis mitmehäälne laul,noodtrükitehnika leiutamine.Muusikat tellisid ja rahastasid rikka linnakodanikud.kodune musitseerimine Tuntumad heliloojad olid Josquin Desprez-"Ave Maria..virgo serena" Giovanni Palestrin-"Kyrie" Uued zanrid: Ilmalikus muusikas motett,madrigal,villanella,balletto,instrumentaalne tantsumuusika Vaimulikus muusikas tsüklili...
Selgus ja kord olid ideaaliks. Välditi juhuslikku, segast, korratut. Töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos pidi järgima. Tõmmati selge piir ,,kõrge" ja ,,madala" vahel Range üles ehitusega teosed. Kõik osad pidid olema täpselt tasakaalus Erilise tähtsuse omandas sonaadivorm ehk sonaat- allergo Tuntumateks heliloojateks olid Viini klassikud: Haydn, Mozart, Beethoven. Romantism 19. Sajand R. Schumann : ,, mõistus eksib, tunded- mitte kunagi" 20 21 sajand Palju stiile nii et ei saa stiili nime panna. See mis varem oli müra, on nüüd muusika. Hilisromantism: Mahler, Strauss Impressionism
SISUKORD 1 Ettevõtlusvaldkonna iseloomustus .......................................................................... 2 1.1 Lühiiseloomustus ............................................................................................ 2 1.1.1 Areng........................................................................................................ 2 1.1.2 Trend ........................................................................................................ 3 1.1.3 Esindatus Eestis ........................................................................................ 4 1.1.4 Esindatus Euroopas .................................................................................. 5 1.2 Konkreetne tegevusala .................................................................................... 5 1.2.1 Majanduslik seis .......................................
soololaulude tsüklid, möldrineiu", sümfoonia" mida ühendab * ,,Talvine h-moll süzeeline arendus. teekond " 2. R. Saksa Elurõõmus romantik. * Muusika- Tsükklid: Palade * ,,Kevad- - Schumann Unistavate, kirglike ja ajakirja * ,,Poeedi tsükkel sümfoonia" mõtlike meeleolude asutaja, armastus", ,,Karneval" * ,,Reini kontrastid. toimetaja, * ,,Naise elu ja sümfoonia" Vastuoluline muusika * õppejõud armastus" kord õrn, kord temperamentne.
1. Romantismi üldjooned Romantism ülistab tunnet, kirge, intuitsiooni, meelelisust, üksikisiku läbielamisi, unistusi, fantaasiat, õudust, müstikat, pisaraid, loodust. Väga vaheldusrikas rütm, kordusrütmid. Tempode äärmuslikkus. Dünaamika nüansirikkus. Kasutatakse palju kontrasti, huvi vana muusika vastu. Põhizanrid Põhizanr on ooper. Uued zanrid ehk liigid on soololaul, sümfooniline poeem, kammerteosed, ballett, operett. Tippheliloojad Paganini, Shubert, Berlioz, Schumann, Chopin, Liszt, Verdi, Wagner, Brahms, Mussorgski, Tsaikovski, Grieg ja Sibelius. 2. Esimene üldlaulupidu - I laulupidu. Mõte tekkis Jannsenil, kes kirjutas Eesti hümni sõnad (Paciuse Soome hümn), oli lauluseltsi "Vanemuine" juht. Ta küsis 1869. a. laulupeo pidamiseks kubernerilt. Luba saadi 4 kuud enne laulupidu. Hakati kiiresti laule levitama. Korraldav komisjon peamiselt sakslastest. Eestlust ja demokraatiat propageeris Jakobson. Repertuaaris palju saksa ja vaimulikke laule
tegi ta ka seadeid tuntud teostest. 1850. aastatel reisis Brahms Saksamaa erinevates linnades, kus esines nii solistina kui erinevates kammeransamblites. Kontsertreisidel tutvus ta ungari päritolu viiuldaja Joseph Joachimi ning heliloojate Ferenc Liszti, Robert ja Clara Schumanniga. Liszti muusikaliste ideede suhtes tundis Brahms vastumeelsust. See-eest kohtumine Schumannitega mõjutas oluliselt tema edasist loomingulist tegevust: 1853. aastal avaldas Robert Schumann artikli, milles nimetab Brahmsi saksa muusika tulevikuks. Brahms oli Clarale suureks toeks Roberti haigushoogudel ja ka pärast Roberti surma ning jäid sõpradeks elu lõpuni. 1850. aastatel töötas Brahms ka klaveriõpetaja ja koormeistrina, asutas naiskoori. Sel perioodil valmib Brahmsil hulk soolo- ja koorilaule, samuti klaveri- ja kammermuusikat. 1863. aastal sai Brahmsist üheks hooajaks Viini Lauluakadeemia (Wiener Singakademie) dirigent
Grieg Sibelius 1843-1907 sündis Bergenis(seal ka suri). Esivanemad olid Sündis Hämeellinnas. 10a mängis juba päris hästi klaverit ja pärit Sotimaalt. Õppis selgeks klaverimängu. 1858-62 õppis samast ajast pärit esimesed kompositsiooni katsetused. 15a Leipzigi konservatooriumis klaverit, muusika teooriat ja viiulitunde võtma. Õde mängis klaverit, vend tsellot. Tihti kompositsiooni. Loomingu algusetapis oli eeskujudeks musitseerisid koos oma lõbuks. 1885a alustas Helsinki Schumann ja Medelsshou. 1863-65 elas Taanis. 1867abiellus Ülikkols juuraõpinguid ja astus Helsinki Muusika oma nõo, laulja Nina Hagerupiga, kes oli talle instituuti(nüüd Sibeliuse akadeemia). Huvi muusika vastu inspiratsiooniallikaks paljude laulude loomisel. 1866-74 elab võitis ja helilooja pühendus viiuli ja kompositsiooni Oslos, kus tegutseb eraõpetaja ja d...
BAROKK (17. SAJ. 18. SAJ. I POOL) Ooperile oli iseloomulik rikkalik ja toretsev lavakujundus ning suured esinejate kooseisud. Heliloojad Claudio Monteverdi Jean-Baptiste Lully Alessandro Scarlatti Jean-Philippe Rameau Kunstnikud Peter Paul Rubens KLASSITSISM (18. SAJ. II POOL 19. SAJ. I VEERAND) Heliloojad Wolfgang Amadeus Mozart Ludwig van Beethoven Kirjanikud Voltaire ROMANTISM (19. SAJAND) Heliloojad Giuseppe Verdi Richard Wagner Pjotr Tsaikovski Fryderyk Chopin Robert Schumann Kunstnikud Francisco Goya Kirjanikud ja luuletajad Alexandre Dumas Victor Hugo Eestis toimus aastal 1869. esimene üldlaulupidu.
Wagneri vastane, ühtki ooperit. Ei sallinud kasse ja lasineid vibuga. ,,kui ma kedagi ei solvanud, vabandust." Looming Moto- ,,tagasi viini klassikute juurde". Muusika oli lüüriline kahetsus mis väljendas elamusi, soove ja hingeelu. Välised effektid ei huvita. Sisu oluline- peategelane peab alalist võitlust oma saatusega. Programmita instrumentaalmuusika ja klaveripalad. Heine ja Goethe tekstid. · Klaverivaliatsioonid 1. 16 Schumann 2. 25 Händel 3. 28 Paganini · Väikevormid 1. Sonaadid 2. Ballaadid 3. Rapsoodiad 4. Klaveriteosed 4 käele · Viiulikontsert · Kontsert viiulile ja tsellole · 2 klaverikontserti- väga olulised · 4 sünfooniat · Avamängud 1. Akadeemiline 2. Troopiline · Saksa reekviem · 200 koori- ja soololaulu
Muusikaelu linnades 19.saj II poolel Linnade muusikaelu 19.sajandi II poolel oli elav ja mitmekülgne. Pärnust, Tartust, Tallinnast, Võrust, Kuressaares, Rakverest, Paidest, Viljandist ja mujalt on teateid koolikooride heatasemelise esinemise kohta. Esitati keerukaid teoseid Haydni, Mozarti ja Händeli loominguid. Tallinnas kõlas 19.sajandi jooksul peaaegu kogu Lääne-Euroopa ooperite paremik esitajaiks nii rändtrupid kui ka kohalikud baltisakslastest asjaarmastajad. Muusikaelus oli tähtsaks teetähiseks koorijuhi August Wiera algatatud muusikalavastused. Esimene eestikeelne ooperietendus oli 1883 aastal mängitud Carl Maria von Weberi ’’Preciosa’’. Innustavamat mõju eesti publikule avaldas kahtlemata saksa kooride ja lauluseltside tegevus. Just seetõttu tõusis ka esimestes Tallinna eesti seltsides Estonia(1865) ja Lootus(1878), nagu ka Tartu seltsis Vanemuine(1865), esiplaanile koorilaul. Võimekad dirigendid olid Liedertaf...
Temperatuuri skaalade autoritest Fahrenheit ja Reamur Koostas: Merilin Eberlein Daniel Gabriel Fahrenheit (1686-1736) Fahrenheit sündis 4.mail 1686-dal aastal Saksamaal. Ta oli üks Danieli ja Concordia Schumann Fahrenheiti viiest lapsest. Fahrenheiti isa oli rikas kaupmees. Kui ta oli 15. Aastane surid tema vanemad, 14-dal augustil 1701 ja siis ta saadeti Amsterdami, et teha tööd ja õppida poepidajaks, et teha äri. Pärast nelja aastat seal hakkasid Fahrenheiti huvitama teadustöö ja instrumentide ehitamine. Kuigi ta elas Amsterdamis suurema osa oma elust , on ta palju reisinud et jälgida teiste teadlaste saavutusi ja valdkondi. Fahrenheit lõpetas oma esimese kahe termomeetrite valmistamise 1714-dal aastal. Esimesed termomeetrid, Galileo ja Guillaume Amontonsi kombinatsioone kasutades, pani ta kokku...
15. Nimeta Mussorgski tuntuim ooper ja klaveripalade tsükkel. Ooper ''Boriss Godunov'' ja klaveripalade tsükkel ''Pildid näituselt'' 16. Nimeta Tsaikovski 3 balletti ''Luikede järv'' ''Uinuv kaunitar'' ''Pähklipureja'' 17. Nimeta Johann Straussi kuulsamaid valsse (3-4) ''Lood Viini metsadest'' ''Nahkhiir'' ''Ilusal sinisel Doonaul'' ''Mustlasparun'' 18. Nimeta helilooja rahvus: a) Ferenz Liszt Ungarlane b) Jean Sibelius Soomlane c) Robert Schumann Sakslane d) Mihhail Glinka Venelane e) Giuseppe Verdi Itaallane f) Franz Schubert Austerlane g) Edward Grieg Norralane h) Isaac Albeniz Hispaanlane i) Fryderic Chopin Poolakas
toimub vaaraode aja Memphises ja Teebas. Ooper telliti Verdilt Suessi kanali avamise puhul. Esietendus oli Kairos 1871. EGIPTUS 7. Nimeta kolm tuntud kirjanikku, kelle teoste alusel on G.Verdi kirjutanud oma oopereid. Nimeta ühe ooperi pealkiri, mis on loodud nende loomingu alusel. Mariette Bay, Victor Hugo, Alexandre Dumas. Rigoletto. 8.Mis zanris on need teosed ja kes on nende autoriks? Nokturnid- instrumentaal vokaalmuusika nt: Franz Liszt Reekviem- instrumentaal nt: Robert Schumann Rigoletto- instrumentaalvokaal nt: Giuseppe Verdi Carmen- -||- nt: Georges Bizet Nabucco- ||- nt: Giuseppe Verdi Poloneesid- instrumentaal nt: Frédéric Chopin 9. Kuidas oli Fr. Chopin seotud Varssavi revolutsiooniga? Revolutsiooniline etüüd (arvatavasti kirjutatud, mõeldes ülestõusule kodumaal; "etüüd vasakule käele") 10. Miks ei olnud G.Bizet`i ooperid populaarsed tema eluajal? Teised olid kuulsamad nagu näiteks Tsaikovski,Debussy, kui nad mõistsid teose suurust, siis sai kuulsaks.
kajastavaid oopereid ● Franz Schuberti (Austra helilooja, romantiline kammerlaul) looming Kõrgromantism (1830-1890) ● Muutused ooperis ja programmilises muusikas – ● psühholoogilised teemad ● suurenes orkestri osatähtsus dramaturgia edasiandmisel ● juhtmotiivid ● Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks ● Esimene operett (Jacques Offenbach „Orpheus põrgus“) ● F. Liszt, F. Chopin, R. Schumann, R. Wagner, G. Verdi Hilisromantism (1890-1925) ● Iseloomulikud suured esituskoosseisud ja väga pikad teosed ● Mõjuvõimsaim Saksamaal ja Austrias ● Suurimateks meistriteks Gustav Mahler ja Richard Strauss
Kendra-Lizbeth Laid TÄHELEPANU Juhendaja : Sirje Schumann TALLINN 2015 Sisukord Sissejuhatus 3 Tähelepanu liigid 4 4.1 Tahtmatu tähelepanu 4 Tähelepanu mõjutavad tegurid 5 Tähelepanu 6 6.1 Mis on tähelepanu? 6
Sibeliuse loomingus kajastub Põhjamaa karge loodus, Soomlase kinnine iseloom. Tegutses dirikendina, heliloojana. Looming: Esimesel kohal on sümfooniad ja neid on tal seitse. 2) Programmiline muusika- ,,Kalevala"ainelised teosed 3) Orkestriteos ,,Finlandia". On kirjutanud veel soololaule, filmimuusikat jne., Edward Grieg (1843-1907) Sündis Bergenis, õppis klaverit, Noora tuntud viiuldaja Ole Bulli soovitusel edasiõppimine Leipzigis, eeskujud Schumann ja Mendelssohn, elamine Taanis, kompositsiooniõpingud Niels Gade käe all, abielu nõo Nina Hagerupiga, elamine Oslos eraõpetaja ja dirigendina, Oxfordi ja Cambridge'i audoktor; kaunis, siiras ja varjunditundlik muusika; inspireeringud Norra rahvamuusikast; loonud miniatuure, klaverikontserte ja instrumentaalset kammermuusikat; Antonin Dvorak (1841-1904) Sündinud Nelahoseves; õppis külakoolis viiulit; oreli ja muusikateooria õpingud; elu Prahas
TALLINNA TRANSPORDIKOOL Pille-Riin Kärner TÄHELEPANU Referaat Juhendaja: Sirje Schumann Tallinn 2012 Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks ,,Tähelepanu" kuna on väga huvitav teada saada, miks on inimestele tähelepanu oluline ning kuidas nad seda saavad. Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja keskendamine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Tähelepanu hõlmab endas ühteaegu tunnetusprotsessi kui ka tegevuse regulatsioonimehhanismi. Referaadi eesmärgiks on teada saada kõike, mis on seotud tähelepanuga.
Schubert oli tohutu inspiratsiooniga luues palju zanre: missad, klaveripalad, sümfooniad (10). Lõpetamata sümf ( h-moll, peetud kõige süngemaks helistikuks romantikute seas) kaks osa, aga ka nii terviklik. Loodud samaaegselt Beethoveni IX, kuid avastati hiljem 1865 Esimene romantiline sümf. (eelmised Mozarti vaimus) Saatuse jõu ja üürikeste õnnemomentide vaheldumine. Laulvad teemad. Schubertit peetakse üheks geniaalsemaks meloodiameistriks. K: I osa ROBERT SCHUMANN 1810 1856 Saksa helilooja , pianist , muusikakriitik Alates 13 aastaselt esines pianistina. 20 aastaselt, soovides kiirendada oma sõrmede tehnilist liikuvust, painutas vastava seadeldisega oma sõrmi ja sai liigeste põletiku ning suured valud, nii ei saanudki temast maailmakuulsat pianisti. Hakkas tegelema heliloominguga. Schumann oli keskpärasuse tuline vastane ja ta sõbrad lõid uue ja eesrindliku muusikalehe Neue Zeitschrift für Musik, kus enamik artikleid oli Schumanni kirjutatud
Kolm peamist muusikateadusliku kirjutist on "Ooperi ajalugu" (saksa keeles: Geschichte der Oper; 1919), "Sissejuhatus muusika ajalukku" (saksa keeles, Einführung in die Musikgeschichte; 1920) ja esimene köide "Uue saksa laulu ajalugu "(saksa keeles: Geschichte des neuen deutschen Liedes; 1911), alapealkirjaga" Albertist Zelterini ", mis ei olnud jätkatud, kuid on osaliselt täiendatud varasemate töödega " Saksa laul pärast Schumanni "(saksa keeles: Das Deutsche Lied seit Schumann ) ja "Saksa laul pärast Richard Wagneri surma " (saksa keeles: Das Deutsche Lied seit dem Tode Rich. Wagners). On uurinud oratooriumi zanri arengut. Arnold Schering (April 2, 1877 in Breslau, Germany March 7, 1941 in Berlin, Germany) saksa muusikateadlane. Kasvas Dresdenis, õppis viiulit Annengümnaasiumis kuni 1896 aastal. Õppis Berliinis muusikakoolis viiulit Joseph Joachimi juures. 1898-1902 õppis muusikat Berliinis ja Leipzigis, kirjutas desertatsiooni
MUUSIKAS: Formaalse struktuuri Kindla helitöö emotsionaalne vajadus distsiplineeritus on kasutoov dikteerib muusika vormi 1.1. AJASTU JAOTUS MUUSIKAS 1800-1830 vararomantism Weberi "Nõidkütt" I rahvusromantiline ooper; Schuberti laulud; 1830 1850 kõrgromantism Juulirevolutsioon Prantsusmaal, Viini asemel keskuseks Pariis: kirjanikud:Hugo, Balzac, Dumas; heliloojad Paganini, Liszt, Chopin, Schumann, Mendelssohn, Wagner, Verdi... 1850 1890 hilisromantism Revolutsioonide laine, mis mõjutasid heliloojate loomingut: Liszti sümfoonilised poeemid; Wagneri muusikalised draamad; Mahleri ulatuslikud sümfooniad; 1.2. ROMANTISM MUUSIKAS Tõenäoliselt on 1789. a. Prantsuse kodanlik revolutsioon stardiks romantismile. Prantsuse revolutsioon lõhkus seisuste vaheseinad. Seni oli olnud kunsti suurimaks tarbijaks aadelkond.
teams. Culture · Scotland has a busy cultural life. A lot of musicians, actors and singers come to Scotland to give concerts. It the evenings the opera house, the cinemas and the concert halls are full. In cafes and pubs small groups sing, act, read poetry. Robert Burns Robert Burns, Scotland's national poet, was born on January 25, 1759 in Scotland. The poetry and songs of Robert Burns are famous all over the world. Robert Burns's poems and verses inspired Beethoven, Schumann, Mendelssohn and other composers who wrote music to them. The most popular poems of Robert Burns are «The Tree of Liberty», «My Heart's in the Highlands», «A Red, Red Rose» and many others. Robert Burns began to write poetry when he was fifteen. He composed verses to the melodies of old folk-songs, which he had admied from his early childhood. He sang of the woods, fields and rwonderful valleys of his native land. Burns published some of his poems in 1786. Their success was complete
keskenduti teaduse arengule ja progresseerumisele. 5.Romantismi ajal olid rahvuslikult liikumised, revolutsioonid aga klassitsimi ajal toimus linnastumine ja tööstusrevolutsioon.(?) Millised uued muusikažanrid tekkisid romantismiajastul? Kirjelda/selgita? Tekkis programmiline muusika. Nimeta esimesi romantismiajastu heliloojaid (min 34), kelle looming pani aluse uuele ajastule muusikaloos? Franz Liszt, Frédéric Chopin, Robert Schumann, Richard Wagner Kelle loomingus oli väga oluliseks žanriks soololaul ja teda peetakse ka saksa Lied’i (sk laul) isaks? Franz Schubert Nimeta Schuberti laulutsükleid! „Kaunis möldrineiu“ ja „Talvine teekond“ Mida öeldakse Schuberti 8. sümfoonia „Lõpetamata sümfoonia” kohta? Kuna ta oli sinna kirjutanud ainult kaks liikumist, kuigi ta elas veel kuus aastat peale selle kirjutamist. Arvati, et ta ei suutnud seda lõpetada sellepärast et tal oli
· Hakati rohkem korraldama avalikke kontserte kontsertsaalides. · Muusikaõpetus kuulus hea kasvatusse, tekkisid konservatooriumid. · Tekkis muusikakriitika · Tekkis teadlikkud muusikaajaloost · Muusika liikus 19.sajandil kirjandusele ja kunstile palju lähemale kui kunagi varem. · Rohamtismi ajastu inimene soovis tunnetada kõiki kogemusi maksimaalsel tasemel. HELILOOJAD- ROMANTIKUD · Franz Schubert · Robert Schumann · Johannes Brahms · Richard Wagner · Edvard Grieg · Ferenc Liszt · Fryderyk Chopin · Hector Berlioz · Giuseppe Verdi · Pjotr Tsaikovski ROMANTISM II · Tunded · Romantikud on öelnud, et mõistus võib eksida, kuid tunne ei eksi kunagi. · Esimesel kohal inimese sisemaailm · Neil on ebamaiselt kaunid ideaalid ja unelmad · Inimesed, kes kõiki tundeid välja näitavad
• ‘’Hällilaul’’ ja ‘’Saksa reekviem’’ • mitteprogrammilise nn. absoluutse puhta muusika pooldaja 5) Richard Strauss (1864-1949) Saksamaa. • 15 muusikalist lavateost • teatraalselt eredad ja väljendusrikkad meistriteosed • filosoofilise programmiga ‘’Surm ja kirgastumine’’ • ilukirjandusliku einestikuga ‘’Don Juan’’ • autobiograafiline ‘’Kangelaselu’ 6) Robert Schumann (1810-1856) Saksamaa. • esimene, kes hakkas klaveripalu tsüklitena mängima • kõige kuulsam ‘’Karneval’’ • soololaulude tsüklid ‘’Poeedi armastus’’ Tema muusikas põimuvad unistus ja reaalsus, lüürilisus ja romantilised tundepuhangud, tantsulisus ja laululisus. 7) Hector Beriloz (1803-1869) Pariis. • sümfoonilise programm-muusika rajaja • esimene programmilise sümfoonia autor • huvitavad kõlavärvid, osasid läbib üks siduv teema
Tähtsaimad muusikud olid Beethoven, Weber, Schubert, Rossini. 2. Kõrgromantism 1830-1850 Romantism levis üle kogu Euroopa. Muusikakeskuseks sai Pariis ja üldse kogu Prantsusmaa. Heliloojad Paganini, Berlioz, Mendelssohn, Chopin, Schuman, Liszt, Wagner, Verdi. Paljud kunstnikud, s.h heliloojad sooritasid enesetapu või surid nälga, mistõttu nii mõnegi eluiga ei küündinud üle 40. aasta. Nt Schumann veetis elu lõpu hullumajas, Verdi seevastu elas üsna vanaks (88). 3. Hilisromantism 1850-1890 Muusikaelu keskuseks saab taas Viin. Esilekerkisid ka väikerahvaste heliloojad nt. Norralane Grieg, tsehhid Dvorak ja Smetana, vene heliloojad Mussorgski ja Tsaikovski. Tegutsemist jätkasid veel Verdi, Wagner, Liszt. Romantism tegelikult ei lõppenud 19. sajandil. Mitmete heliloojate loomingus kestis romantism edasi ka 20
Jakob Grimm (folklorist, keeleteadlane) filosoof) Johann Wolfgang von Goethe (poeet, esseist, loodusfilosoof) Franz Schubert (helilooja) Johann Gottfried von Herder (filosoof, kirjanik) Robert Schumann (helilooja, poleemik) Ernst Hoffmann (kirjanik, helilooja, maalikunstnik) Kaulbach (kirjanik) Richard Wagner (helilooja) Heinrich von Kleist (kirjanik) Carl Maria von Weber (helilooja)
SERGEI RAHMANINOV (1873-1943) *Vene helilooja *Sündis Novgorodi kubermangus mõisniku peres *Moskva konservatoorium *ooper "Aleko" lõputööks *Moskva Suure Teatri direktor *klaveriõpetaja *esines piantistina *1917 revolutsiooni ajal läks 25.aastaks Ameerikasse LOOMING *klaverimuusika *Vene romansid (Am.)*2 klaverikontserti *3 sümfooniat ,,Rapsoodia Paganini teemale" ALEKSANDER SKRJABIN (1872-1915) *sõjaväelase perest *Moskva kadettide kool *Moskva konservatoorium *Chopin, Schumann, Mozart, Beethoven, Liszt eeskujudeks *tugev pianist, kuid pingutas üle *liigeste põletik *klaveriõpetaja LOOMING *klaverimuusika (suur ja väike vormid) *instrumentaar ,,Ekstaasi poeem", ,,Tule poeem", ,,Müsteerium" (keskajal salajane jumalateenistus)
Muusika kontrolltöö 1) Kirjelda romantismiaegset kunstnike mõttemaailma ja esteetikat. Piiritle ajalised jooned. Uus stiil vastandas end valgusajastu mõistusekeskusele, ülistades intuitsiooni , tundeid ja kirge. Põhirõhk oli tunnetel. Eemalduti tegelikkusest, kalduti unistuste- ja fantaasiamaailma. Romantikuid huvitas ka hämaram pool- õudused, müstika ja surm. Romantism muusikas 1820-1880 aa. 2) Millised muutused olid muusikas? Heliteose vorm- vormiline mõtlemine jäi 19.saj samaks, kuid vormiosade piirid avardusid ja hägustusid. Romantilises muusikas on piire seoses ühel struktuuriosalt teisele minemisega raske tabada. Mõtte sujuv vool ei katke- meloodiad pikenesid, tundusid oma arenduses lõputud. Rütmika- muutus vaheldusrikkamaks, palju kasutati trioole ja punkteeritud rütme. Tempo- armastati suuri äärmusi, kasutati palju agoogikat. Dünaamika- nüanssiderikas, kasutati kogu varjunditeska...
19. novembril 1828 süüfilisse. LOOMING umbes 600 soololaulu 9 sümfooniat (8. sümfoonia - ,,Lõpetamata") 22 klaverisonaati lühipalad klaverile Klaveripalad neljale käele (Fantaasia 4 käele f-moll) 19 ooperit 7 missat SOOLOLAULUD Schubert oli esimene, kes võrdsustas soololaulu (Lied) teiste zanridega, muutes selle kontsertteoseks. Tema Liedid on olnud eeskujuks teistele suurtele romantismiajastu laululoojatele nagu Robert Schumann, Johannes Brahms ja Gustav Mahler. Schubert kasutas oma Liedides kaasaja saksa autorite - Johann Wolfgang von Goethe (kokku 57 laulu), Schubert kasutas oma Liedides kaasaja saksa autorite - Johann Wolfgang von Goethe (kokku 57 laulu), Friedrich Schiller, Heinrich Heine, Wilhelm Müller tekste. Ta pidas sõna kõla väga oluliseks, seepärast on tema teostes muusika ja sõna seos väga loomulik. Tähtsaimaks väljendusvahendiks on siiski meloodia, mis vaatamata oma
dirigent. Ooperis esitab tantsunumbreid tantsurühm, eriti palju on tantsunumbreid Prantsuse (riik) ooperites, sest see on ka balleti sünnimaa. Ooper jaguneb sisu järgi a) opera seria e. tõsine ooper b) opera buffa e. koomiline ooper, millest arenes 19. saj. keskpaiku välja operett. 2. Nimeta 19. sajandi ooperiheliloojaid ja nende teoseid : a) Itaalias: Giuseppe Verdi „Aida“ b) Prantsusmaal: Hector Beriloz „Benevenuto Cellini“; Georges Bizet „Carmen“ c) Saksamaal: Robert Schumann „Jenoveva“; Richard Wagner „Nibelungi sõrmus“ 3. ooper jaguneb ülesehituse järgi a) (vanem tüüp) numbriooperiteks, mis koosnevad iseseisvatest, lõpetatud muusikalistest osadest b) (uuem tüüp) läbikomponeeritud ooperiteks, kus muusika areneb katkematult koos draamaga, puuduvad lõpetatud aariad, ansamblid, koorid II Loe läbi tekstid romantismiajastu ooperiheliloojatest ja lõpeta laused õige helilooja nimega. 1
teostes. • Ta muusika pani kõnelema oma keeles ja talle ainuomaste vahenditega, selleski osas olid Johannesel eeskujuks vanad meistrid. • Helilooja muusika kulgemist on võrreldud loodusjõududega. • Ajaloo üks võimsaim sümfoonik. • 19. sajandi üks väljapaistvaim laululooja, tema lauludes avaneb melanhoolsem pool. SÜMFOONIAD • Helilooja võttis õppust paljudelt kuulsatelt heliloojatelt, nagu näiteks Beethoven ja Schumann. • Johannes Brahmsil on 4 sümfooniat, nendest viimane on kõige täiuslikum. • Talle meeldis kasutada diatoonilise helirea kolmandat ja kuuendat astet. • Brahmsi mälu oli harukordne, ta mängis oma lugusid peast. KLAVERITEOSED • 3 sonaati kuuluvad vahemikku 1852-1853. • Tema sonaatides on tunda Beethoveni, Schuberti, Schumanni ja ka kirjanike Hoffmanni ja Jean- Pauli mõju. • Samas on lugudes tunda ka noort mitmepalgelist Brahmsi.
Nikolai Rimski-Korsakov [,,Lumivalgeke" (ooper), ,,Seherade" (sümfooniline pilt)] Pjotr Tsaikovski Kirjutas oma elu VI sümfooniasse, [,,Jevgeni Onegin" (ooper, sümfoonia), ,,Pähklipureja" (ballett), ,,Jolanthe" (ooper), ,,Uinuv kaunitar" (ooper), ,,Padaemad" (ooper)] Franz Schubert [,,Ilus möldrineiu" (soololaul), ,,Talvine teekond" (soololaul), ,,Lõpetamata sümfoonia" (sümfoonia)]. Robert Schumann [,,Karneval" (klaveriteos), ,,Kevadsümfoonia" (sümfoonia), ,,Reini sümfoonia" (sümfoonia)]. Ferenz Liszt [,,Rännuaastad" (klaveripala), ,,Fausti-sümfoonia" (sümfoonia), ,,Dante-sümfoonia" (sümfoonia), Ungari (sümfooniline poeem), ,,Prelüüdid" (sümfooniline poeem)]. Johannes Brahms [,,Hällilaul" (rahvalaul)]. Hector Berlioz [,,Fantastiline sümfoonia" (sümfoonia; dies irae)].
töövahendeid, et vältida oma enese tervise kahjustumist. Erinevad puhastusmasinad ja tööriistad on valmistatud just mõeldes töötaja efektiivsele töötamisele ja rahulolule. Kahjuks leidub Eestis siiski ka koristajaid kel on uued töövahendid kuid tööviisid valed. Kuid puhastusteenindus on minu meelest siiski eriala mis areneb igapäevaga üharohkem ja ergonoomial on seal juures tähtis osa. Kasutatud kirjandus Koristaja ABC. 2000. S. Schumann., S. Lapp., H. Alt. Töökeskkond ja ohutus. 2000. Piia Tint.
Ta muusika pani kõnelema oma keeles ja talle ainuomaste vahenditega., selleski osas olid Johannesel eeskujuks vanad meistrid. Helilooja muusika kulgemist on võrreldud loodusjõududega. Ajaloo üks võimsaim sümfoonik. Barhms oli 19. sajandi üks väljapaistvaim laululooja, tema lauludes avaneb melanhoolsem pool. 6. Slaid Johannes Brahms on sümfooniate koostamisel võtnud õppust paljudelt kuulsatelt heliloojatelt, näiteks Beethoven, tema enda sõber Schumann. Brahmsil on 4 sümfooniat ning neist viimane oli loodud vahemikus 1884-1885. 4. Sümfoonia on Brahmsi loomingust kõige täiuslikum. Keelpillidel on südamlik teema, see meloodia on tertsis ja sekstis (helirea kolmas aste/diatoonilise helirea kuues aste), mis on Brahmsi lemmikintervallid. Brahmsil oli haruldane mälu- Ta ei võtnud kontserditele noote kaasa, ta mängis peast. Brahms jättis jälje ka tänapäeva klaverimuusikasse, nt vaheldumisi paaris ja paaritute
Käis mallorcal tervist taastamas, suri tuberkuloosi. Teosed klaveripalad, poloneesid, masurkad. Kuulamine: etüüd"revolutsiooniline"-klaveri klimberdamine,kiire ,,vihmapiiskade"prelüüd-rahulik,aeglane,vihmapiisa kukkumine Edward Grieg: Norra, sündis ja suri Bergenis. Varakult klaverimäng selge. Ole Bulli soovitusel jätkas õpinguid Leipzigi konservatooriumis. Kuulis Clara schumanni mängimas,sai inspiratsiooni klaverikontserdi kirjutamiseks. Eeskujudeks olid Schumann ja Mendelssohn. Elas taanis,komposeeris Niels Gade käe all. Abiellus oma nõo Nina Hagerupiga,kes oli inspiratsiooniks. Elas oslos,oli eraõps ja dirigent, oli sealse muusikaakadeemia asutaja. Roomas tutvus Lisztiga,kes inspireeris. Dirigeeris Bergeni Filharmoonikuid, rajas villa,kus asub ta majamuuseum. Oxfordi ja Cambridge'i audoktor. On norra kõigi aegade kuulsaim ja rahvusvaheliselt tunnustatud helilooja. Teos Ibseni värssdraamale ,,Peer Gynt"- rida palasid.
Johannes Brahms Mõjutused: Beethoven, Mendelssohn, Schumann Ta oli programmilise muusika eitaja., sest programmidel puudus idee ja kunstiline väljendusjõud. Tema helikeelt avardavad romantismi meloodilised, harmoonilised ja rütmilised vahendid. Orkestratsioonis kasutab tumedaid toone, keerulist rütmikat ning muusika on lihtsalt ilus; puudub programm. Muusikas on ühte sulanud intellekt ja emotsioonid huvitav ja kaunis. Et mõista Brahmsi teoseid on tähtis teada,
rile. PROGRAMMILINE SuIT- mitmeosaline teos m6nele pilli- le vi sumfooniaorkestrile, kus kujutataksegi siis mingi teose sisu vi muud. Enne nimetatud Liszti teos R2nnuaastad ongi programmiline suit. Maailma kuulsaim programmiline suit on aga kindlasti E.Griegi teos PEER GYNT. Romantismi ajal sndis OPERETT. Esimese opereti ORPHEUS P6RGUS kirjutas 1858.a Prant- susmaal J.Offenbach. HELILOOJAD-ROMANTIKUD olid: Niccolo Paganini, Franz Schubert, Robert Schumann, Frederic Chopin, Ferenz Liszt, Pjotr Taikovski, Edward Grieg. Ooperiheliloojad Giuseppe Verdi ja Richard Wagner. Moodi lks RAHVAMUUSIKA kasutamine oma teostes. EESTIS oli 19. Saj. II pool rahvusliku 2rkamise aeg! Huvi hakati tundma meie maa ajaloo, rahvamuusika, rahvaluule vastu. 1861.a. ilmus meie eepos KALEVIPOEG, mille rahvamuis- tendite jrgi seadsid kokku F.R.Kreutzwald ja F.Faelmann. 1869.aastal toimus Tartus Eesti I uldlaulupidu.
Romantismi ajastu muusikat iseloomustab väga väljendusrikas ja tundeküllane meloodia, muutused rütmipildis, orkestrikäsitluses ning värvikas harmoonia. Romantikute muusikal on tihe side kirjanduse, kunsti ja fantaasiamaailmaga. Väga palju kasutati legende, muistendeid, saagasid, eeposeid lavateoste ja instrumentaalteoste loomisel. Romantismiajastu kuulsaimad heliloojad on Schubert, Chopin, Schumann, Liszt. Tšaikovski, Grieg. Romantism on vaieldamatult minu lemmik klassikalise muusika ajastu. Romantismi muusika on minu arvates väga emotsionaalne, väljendusrikas, harmooniline. Minu lemmik helilooja selles ajastus on Chopin. Tema teosed kõnetavad mind alati ning ei jäta kunagi külmaks. Teost ‘Nocturne in C sharp minor’ võin ma lõputult kuulata ja
konstruktiivse partnerina ning jätkab senist pragmaatilist hoiakut ka ELi edasises integratsioonis. Töö eesmärgiks on uurida, kuidas mõjutab Euroopa Liit Eesti majandust. 3 Euroopa Liidu loomine Euroopa Liit loodi eesmärgil kaotada korduvad ja kahjulikud sõjad (sealhulgas teine maailmasõda) naaberrikide vahel. 1949. aastal loodud Euroopa Nõukogu Lääne-Euroopa riikide poolt on esimene samm koostöö suunas. ELi loomisele pani aluse Robert Schumann, kes esitas idee ühendada Euroopa tuginevalt solidaarsusel. 9. mai 1950 esitab Robert Schumann tihedama koostöö kava ning hiljem hakatakse samal kuupäeval tähistama Euroopa päeva. Et tagada püsiv rahu, loodi Euroopa Söe- ja Teraseühendus ning sellega algas Euroopa riikide majanduslik ja poliitiline lõimimine. 18. aprill 1951 allkirjastavad Schumanni plaani põhjal Belgia, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa ja Saksamaa lepingu oma
Meloodiad enamasti rahulikus tempos. Tavaliselt lauldi mitmehäälselt, kuhu improviseerit juurde lisahääli. Alates 16. sajandist hakkas polulaarsemaks muutuma tantsu- ja pillimuusika. Tantsude saateks mängiti lõõtspilli ja suupilli. 19. sajand tõi muusikasse uuema rahvalaulu ja tantsudest said populaarsemaks lendler, valss ja polka. Austriaga piirneval Baierimaal levis joodeldamine. Tuntumad Saksa heliloojad on Johann Sebastian Bach, Georg Friedrich Händel, Ludvig van Beethoven, Robert Schumann, Johannes Brahms, Richard Wagner jpt. Maailma tipporkestirite hulka kuulub Berliini Filharmoonikud. Maailmas hästi tuntud ansambel on Rammstein. SUURBRITANNIA Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi koosseisu kuuluvad Inglismaa, Wales, Sotimaa ja Põhja-Iirimaa, mille pealinnaks on London. Kogu piirkonna ajalugu ja kultuur on paljuski sarnane. Rahvalaulude hulgas on oluline osa ballaadidel, mis räägivad kangelaste vapratest võitlustest ja ajaloosündmustest
Johann Sebastian Bachi looming oli 18. sajandi kuulajaskonna jaoks liiga raskepärane ja komplitseeritud. Tema muusika avastati laiema publiku jaoks alles 19. sajandil tänu helilooja Felix Mendelssohn Bartholdyle. Pärast helilooja surma oli just Mendelssohn see, kes Bachi Matteuse passiooni esmakordselt dirigeeris. Mendelssohni jaoks oli Bach suureks eeskujuks. Bachi loomingust olid inspireeritud veel 19. sajandi heliloojad Robert Schumann ja Ferenc Liszt. Looming Bach polnud uuendaja, vaid pigem temale eelnenud kolme sajandi muusikatraditsioonide kokkuvõtja ning sinna kuulunud stiilide ja vormide täiuslikkuseni arendaja. Bachi loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. Bachi muusikast on säilinud umbes 200 vaimulikku ja 20 ilmalikku kantaati, 4
Lied´is ühineb poeesia ja muusika. Luuletustes on oluline mõte või tunne ridade vahel, mida ainult muusika suudab sõnadeta esile tuua. Luuletustest tulenes ka lauluvorm. Lihtsa stroofilise ülesehituse kõrval kasutati varieeritud salmilaulu ja läbikomponeeritud laulu, kus muusika muutus vastavalt sõnadele ja korduvaid osi oli vähem. Kõrgromantism 1830-1850 Hector Berlioz 1803-69 Felix Mendelssohn 1809-47 Fryderyk Chopin 1810-49 Robert Schumann 1810-56 Ferenc Liszt 1811-86 Richard Wagner 1813-83 Giuseppe Verdi 1813-1901 Tegevus koondub Pariisi, salongi kunst õitses. H.Berlioz sümfoonia"Harold Itaalias", ,,Romeo ja Julia", oratooriumid ,,Fausti needmine", ,,Kristuse lapsepõli", Reekviem, Te Deum; ooperid:"Troojalased","Beatrice ja Benedict" Uut tüüpi sümfooniate looja, ühendas erinevaid zanre. Klaverimuusik Fryderyk Chopin 1810-1849, isa oli prantslane, ise pidas end poolakaks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
