,,Psychology & work today". Abraham Maslow vajaduste hierarhia ehk Maslow püramiidi kohaselt jagunevad inimvajadused füsioloogilisteks, turvalisuse, armastuse ja kuuluvuse, tunnustuse, tunnetuse, esteetilisuse ja eneseteostuse vajaduste tasemeteks. Füsoloogilised vajadused on vastavalt kõige madalam, eneseteostus on püramiidi tipp. Antud teooria väidab, et kui madalama taseme vajadused on rahuldatud, püüavad inimesed saavutada järgmise astme vajaduste täitumist. (Liik, 2014; Schultz ja Shultz 2006) Frederick Herzbergi kahe faktori teoorias käsitletakse kahte vajaduste katagooriat: hügieeni- ja motivatsioonitegurid. Esimesteks on näiteks töökeskkond, palk, suhted kolleegidega, järelvavlve kvaliteet. Motivatsioonifaktoriteks on näiteks tööalased saavutused, karjäärivõimalused, eneseareng, tunnustus. Hügeenifaktorite heaolu on oluline mitterahulolematuse jaoks, head motivatsioonitegurid tagavad tööga rahulolu. (Liik, 2014; Schultz ja Shultz 2006)
Kokkuvõttes peab kogu organisatsiooni kommunikatsioon täitma ühtseid eesmärke ja kaasa aitama organisatsiooni edukusel Integreeritud turunduskommunikatsiooni definitsioon Integreeritud turunduskommunikatsioon kui uus turunduslik mõtteviis formuleeriti esmakordselt USAs 1980. aastate keskel. Seda on peetud 1990. aastate kõige märkimisväärsemaks turundusteooriaks. Integreeritud turunduskommunikatsiooni alusepanijateks on D. E. Schultz, T. R. Duncan, S. E. Moriarty, P. Kitchen ja L. Percy. Ingliskeelses kirjanduses on kasutusel mitu nimetust, mida võib võtta sünonüümidena- integrated marketing communications, integrated marketing, integrated communications. (3: lk 187). Kuna ei ole kindlat definitsiooni ITK kohta siis siin on mõningad väljapakutud seletused: ,,Integreeritud turunduskontseptsioon on turunduskommunikatsiooni planeerimise kontseptsioon, mis tunnustab tervikliku plaani lisaväärtusi, hindab erinevate
Integreeritud turunduskommunikatsiooni olemus ja eesmärk -3- (2: lk75, 76). INTEGREERITUD TURUNDUSKOMMUNIKATSIOONI MÕISTE Integreeritud turunduskommunikatsioon kui uus turunduslik mõtteviis formuleeriti esmakordselt USAs 1980. aastate keskel. Seda on peetud 1990. aastate kõige märkimisväärsemaks turundusteooriaks. Integreeritud turunduskommunikatsiooni alusepanijateks on D. E. Schultz, T. R. Duncan, S. E. Moriarty, P. Kitchen ja L. Percy. Ingliskeelses kirjanduses on kasutusel mitu nimetust, mida võib võtta sünonüümidena- integrated marketing communications, integrated marketing, integrated communications. (1: lk 187). Integreeritud turunduskommunikatsiooni paremaks mõistmiseks on toodud mõned definitsioonid. ,,Integreeritud turunduskontseptsioon on turunduskommunikatsiooni planeerimise
seotud sündmustest. Ülierutunud lapsed panevad enam tähele enenese emotsioone ja väldivad vastuolulisi situatsioone, mis mõlemad viivad teiste emotsioonidest õppimise vähenemisele. Nende ideedega kooskõlas on leitud, et koolieelikute emotsioonide juhtimise tase ennustas nende emotsioonide mõistmist 2 aastat hiljem (Schultz, Izard, Ackerman, & Youngstrom, 2001) ja et emotsioonide mõistmine vahendab emotsioonide juhtimist ning adaptiivset sotsiaalset käitumist (Izard, Schultz, Fine, Youngstrom, & Ackerman, 19992000). Denham & Burton ning Gottman, Katz, & Hooven (viidatud Eisenberg et al., 2005 j) oletasid, et emotsioonide mõistmine annab lastele võimaluse identifitseerida nende sisemisi tundeid, mis aitab omakorda neid teadvustada. Selline emotsionaalne teadlikkus annab lastele võimaluse siduda tundeid sündmustega, mis omakorda viib eduka ja sobiva emotsioonide juhtimiseni.
saj. I pool(1710-1760) 7. ROKOKOO kunst sisekujunduses - Seinad kaetud pannoodega, eraldatud peenete liistude, raamistusega Ebasümmeetriline õrn ornament taimemotiividega (lehed, varred), merekarbi poolmikku meenutav motiiv ORVAND (rocaille pr.k.), heledad pastelsed toonid (valge, kuld jt.). 8. Barokkkunst Eestis - Narva raekoda; Tallinna kindlustused 3 bastioni Harjumägi, Lindamägi, Rannavärava mägi; Tallinna Toompea lossile hilisbarokkstiilis fassaad (arhit. Johann Schultz 1766.a. ) Pärnus Tallinna värav; 9. Kadrioru loss - (1718-1723.a.) arhit. Niccolo Michetti ( 1675-1743) Katariina I suveresidents 10. Mõisaarhitektuur Maardu, Palmse, Sagadi- barokklosside eeskujul
,,Gulliveri Reisid" Jonathan Swift Petteri Schultz 10a Johnathan Swift Jonathan Swift (1667-1745) sündis Dublinis. 1682.a sai Swift bakalaureuse teaduskraadi. Kui Swift õppis magistriks, tuli tal Iirimaad segavate poliitiliste probleemide tõttu minna Inglismaale. Oma suurima teose, Gulliveri Reisid, kirjutamisel oli tal eeskujuks Defoe, kes kirjutas Robinson Crusoe. Raamatu eesmärk oli panna lugejat ümber mõtlema seni aktsepteeritud maailmapildi üle.
aastatuhandel e. Kr. elasid praeguse Pärnu jõe kaldal esimesed asukad. Nüüd on selle koha nimi Jändja. 1. aastatuhandest teatakse kolme muinaslinnust: Vilismägi, Merja linnamägi ja Jäneda linnamägi. Praegu asuksid need linnused vastavalt Kareda, Koeru ja Lehtse vallas. Mõisad Praeguseks säilinud mõisahooned pärinevad 18. sajandi lõpust ja 19. sajandist. 18. sajandi lõpul ehitatud Roosna-Alliku mõis näeb välja nagu Toompea lossi väike mudel. Mõlema arhitekt oli J. Schultz. Restaureeritud on kaks saali - Roosa Marmorsaal ja Helesinine salong. Hoone juurde kuulub ka esinduslik park. 18. sajandi varaklassitsistlikus stiilis on ka Kabala ja Koigi mõisahooned. Vaatamist väärivad kindlasti Purdi barokkstiilis 18. sajandi II poolel ehitatud härrastemaja, Särevere 19. sajandi I poolel valminud mõisa peahoone ja Kolu mõisahoone, mis on ehitatud 19. sajandil historistlikus stiilis. 20. sajandi alguse ehitis on Laupa renessanss-stiili sugemetega härrastemaja.
The A-team Story The A-Team is an American action adventure television series about a fictional group of ex-United States Army Special Forces personnel who work as soldiers of fortune, while on the run from the Army after being branded as war criminals for a "crime they didn`t commit". A-Team was created by writers and producers Frank Lupo and Stephen J. Cannell (who also collaborated on Wiseguy, Riptide, and Hunter) at the behest of Brandon Tartikoff, NBC's Entertainment president. Despite being thought of as mercenaries by the other characters in the show, the A-Team always acted on the side of good and helped the oppressed. The show ran for five seasons on the NBC television network, from January 23, 1983 to December 30, 1986 (with one additional, previously unbroadcast episode shown on March 8, 1987), for a total of 98 episodes. Story The show remains prominent in pop...
liigitatakse hilisbaroki alla. Kui klassitsistlikud vormijooned on saanud hoones juba juhtiva koha, säilitades samas osa barokseid elemente, tavatsetakse hoonet nimetada varaklassitsistlikuks. Hilisbarokne Seidla varaklassitislik Aruküla mõisa peahoone mõisa peahoone (barokk domineerib (klassitsim domineerib klassitsismi ees) juba baroki ees) Varaklassitsismi perioodi tähtsaim hoone on Stenbocki maja. Töid juhtis sakslane, Jenast pärit arhitekt ja stukimeister Johann Schultz. Sinine tuba on samuti saanud oma nime domineeriva värvi järgi. Sinises toas on sobitatud omavahel kokku eri mööblikomplektidest pärit biidermeierstiilis sisustus. Roheline tuba on saanud oma nime toa seinte ja mööblikanga värvi järgi. Rohelist esindussalongi kaunistab 19. sajandil Toompea lossi jaoks disainitud ampiirstiilis mööblikomplekt.
[Online] http://www.leadingtoday.org/weleadinlearning/transformationalleadership.htm 8. McCrimmon, M., 2008. Benefits and Limitations of Transformational Leadership. [Online] http://businessmanagement.suite101.com/article.cfm/transformational_leadership 9. Riggio, R.E., 2009. Are you a transformational leader. Psychology Today. [Online] http://www.psychologytoday.com/blog/cutting-edge-leadership/200903/are-you- transformational-leader [24.03.2009] 10. Schultz, W., 2001. Leadership: An Overview. [Online] http://www.infinitefutures.com/essays/publichealth/leadershiphtml/sld015.htm [25.11.2001] 11. Team Technology. Five Basic Principles, And How To Apply Them. [Online] http://www.teamtechnology.co.uk/changemanagement.html)
Millised kolm autorit on üldise arvamuse järgi sotsioloogiat kõige enam mõjutanud? Weber, Marx, Durkheim. Miks on kuritegevust mänguteooriaga väga raske likvideerida? Sest väga madala kuritegevuse taseme juures on kuritegevus kasulik. Milline järgmistest väidetest võiks olla globaliseerumise teaduslik seletus? Maailmas toimub globaliseerumine, kuna tehnika areng aina kiireneb. Vii kokku sotsioloogide nimed ja nende poolt kasutatud mõisted, mida autor kasutas. Alfred Schultz loomulik hoiak, Pierre Bourdieu kultuuriline kapital, Karl Marx tootmissuhted, Tolcott Parsons suur teooria, Robert K. Merton keskastme teooria, Emilie Durkheim sotsiaalne fakt, Georg H. Mead oluline teine, Max Weber ideaaltüüp, Jürgen Habermass avalik sfäär, George Homans sotsiaalne vahetus. Milline olukord kujutab rollikonflikti? Anu tunneb, et ei suuda olla korraga nii hea ema, kui tubli töötaja.
Muusikaajalugu Küsimused lk 12 1) Missugustest allikatest pärineb varasem teave Eesti alade muusikast? V: Vanadest kroonikatest või harva säilinud dokumentidest Taani ajaloolase Saxo Grammaticuse kroonikast ,,Gesta Danorum", Läti Henriku ,,Liivimaa kroonikast", Balthasar Russowi kroonikast. 2) Mida uut tõid 13.sajandi sündmused Eesti alade muusikasse? V: Eesti- ja Liivimaale kerkis järjest uusi kirkuhooneid ja kabeleid, rajati kloostreid ja võimsaid ordulinnuseid. Suuremaid kirikuis ja kloostreis, kus oli rohkem vaimulikke ja õppinud lauljaid, kõlas jumalateenistusel ka laul ühehäälne gregooriuse laul ning selle pinnal tekkinud varajase polüfoonia vormid. Kirikulaulu edendamisele aitasid kaasa piiskopikirikute ja kloostrite juurde rajatud koolid, kus valmistati ette vaimulikke. Õppekavas oli kirikulaul. 3) Kirjelda ja iseloomusta lühidalt ilmaliku muusika seniseid traditsioone ja edasist käekäiku Eesti aladel. Mille poolest erin...
atmosfääri saavutamiseks. Peagi aga leiti, et lugu saab jutustada paremini traditsioonilise muusikale struktuuri järgides, algsest proloogist jäi alles vaid avalaul ,,Willkommen" ning muusikalised numbrid seoti otsesemalt tegevusega. Muutusid ka Isherwoodi tegelased: meespeaosalisest sai ameerika kirjanik, kes õpetab Berliinis inglise keelt, juudivastaste vaadetega majaprouast aga hoopis märksa sallivam naine, kel juudisoost austaja härra Schultz. Keeleõpilased kadusid, nende asemele ilmusid prostituut preili Kost ja nats Ernst Ludwig. Viimaks ühendas muusikal kaks lugu: ühe, mis toimus Kit-Kat-Klubis ja teise reaalses maailmas selle ümber. Esietendus toimus Broadwayl 20. novembril 1966. 1967. aastal võideti Tony auhindade jagamisel parima muusikali, helilooja ja laulukirjutaja, mees- ja naiskõrvalosatäitja, lavakujunduse, kostüümide, koreograafia ning rezii (lavastuse plaan) preemia.
kogustusi täita". Ametlikku linnaarstiks kinnitamistki tuli oodata 17 aastat! Haigused kimbutavad sageli arsti ennastki (kopsupõletik, reuma) ja sellise pingega töötada nagu aastate eest, ei suuda ta ennam: näiteks 1836-1842 vaktsineeris ta 393 last, kusjuures vaktsiinigi pidi ise hankima. Selles aitavad teda Tartu arstidest sõbrad ja ametivennad Fr. R. Fahlmann, J. E. V. Panck, C. E. Sachssendahl ja W. Schultz. Krimmi sõja ajal pidi Kreutzwald toime tulema isegi 180 haavatu eest hoolitsemisega, kes peale linnahaigla veel kuues üürimajas asusid. Tänutäheks saab Kreutzwald Krimmi sõja pronksmedali ja pool aastapalka. Rõõmu see Kreutzwaldile ei valmista, pigem on ta kibestunud, sest 18 erapraksisest on ta pidanud sel ajal loobuma ja kõrgema autasu saab hoopis kreisiarst, kes neid haigeid näinudki ei olnud. Alles 1877
1. Missugustest allikatest pärineb varasem teave Eesti alade muusikast? Juhuslikud märkmed vanades kroonikatest, harvades säilinud dokumentides, Taani ajaloolase kroonikast, Läti Henriku kroonikast2. Mida uut tõid 13.sajandi sündmused Eesti alade muusikasse? Ristiusustamise-tekkisid kirikud, kabelid, kloostrid. Jumalateenistustel lauldi. Koolid, kus valmistati ette vaimulikke. Ristirüütlite tegevusega kaasnes põlirahva kultuuri ja paganlike traditsioonide hävitamise püüe. Eesti folkloor3. Kirjelda ja iseloomusta lühidalt ilmaliku muusika seniseid traditsioone ja edasist käekäiku Eesti aladel. Mille poolest erines ränd-ja linnamuusikute tegevus?... 4. Missuguseid seoseid võiks leida varase vaimuliku muusika ning eesti vanema rahvamuusika vahel?... 5. Missugused olid hariduse omandamise võimalused? Kuidas võiks sõnastada selle perioodi hariduselu eesmärke? Rajati koole, kus valmistati ette vaimulikke. Õppekavas oli ka kirikulaul ning vaja...
Olustvere TMK F.R.Kreutzwald Koostaja:Ivo Kommusaar Olustvere 2009-06-14 Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1879) Eesti rahvusliku kirjanduse looja, kirjanik ja luuletaja, tõlkija ja mugandaja, rahvavalgustaja ja publitsist, keelemees, ühiskonnategelane ja arst Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis Virumaal, Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisas 26. dets 1803 pärsiorjast mõisakingsepa ainukese pojana. Tema varane lapsepõlv möödus Jõepere läheduses asuvas Kaarli mõisas, kus isa sai peagi pärast poja sündi aidamehe koha (1804-1815). Kaarli perioodi jäävad esimesed kokkupuuted eheda rahvaloomingu ja ka Kalevipoja lugudega. 1815 vabastatakse Kreutzwaldi perekond pärisorjusest, perekonna nimeks antakse Reinholdsohn. Pärast mõneaastast katset kõrtsipidajana asub isa tööle valitsejana Ohulepa mõisas Harjumaal (1818-18...
1966. aastal mõisahoone saalis don Quijote teemaliste seinamaalide alt paljastunud maalingud kannavad tuntavalt Rousseau ,,Tagasi loodusesse" loosungit. Ka siin on kasutatud stseene ,,Metamorfoosidest". Toompea lossi iseloomustavad ühelt poolt barokk ja selle järelmõjud, teisalt klassika kui uue ja üleva 8 Eesti 18. sajandil kutse, Saksa maitse ja Preisi diktaat. Arhitekt Johann Schultz saavutas peaaegu ideaalse tulemuse lossi seintel kasutades kunstmarmorit. Toompeal on tema teemaks võiduparaad. Kohati loovutab militaarne teema koha jahisümboolikale, kohati ei piisa ka Euroopast. Schultzi töid võib näha peaaegu kõikjal, kus nõuti parimat maitset ja kõrgeimat taset. Esinduspaleed tähistavad ühe ajastu lõppu ja teise algust. Valitses elliptiline joon, süvenes huvi antiigi ja mütoloogia vastu. Ääsmäe mõis ehitati välja lausa antiiktemplina. Sargvere
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Raimo Schultz XBH Ülevaade Soome esmassektorist Soome metsamajandus ja metsatööstus Soomes on metsa suurus üle kogu riigi 22 500 000 ha ja metsasuses protsent on vastavalt 74%. Soome riigis on metsa vägagi palju , ka Eesti on üks neist riikidest mis on suurelt osalt kaetud metsaga. Arvestades aga tänapäevaseid metsaraied ja puidutööstuse tooraine vajaduse
Eesti maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristo Tikk Avinurme, Iisaku ja Illuka valla mõisad Referaat Tartu 2009 1. Sissejuhatus Mõisate eelastmeks peetakse Muinas-Eesti ülikute üksiktalu, mis olid tunduvalt uhkemad kui tavalise talupoja talu. Esimesed mõisad kui maksuvabad feodaalsed majapidamised, millel olid oma põllud ja majandushooned, tekkisid Eesti aladele juba võõrvallutuste käigus 12. Sajandi alguses. Maa läänistas selle pidajale kõrgem feodaal niinimetatud maaisand, kelle saagiks oli langenud siinne ala. Välismaiste feodaalide ulatuslikum maale asumine ja mõisate rajamine algas 13. sajandi teisel poolel, kui vallutajate seisund maal juba kindlustus. Mõisad tekkisid Eesti pinnale läbi vägivalla, võõrvallutajate poolt,...
hoonedki. Tallinnas oli ehitustegevus nimetatud ajajärgul teistsuguse suunitlusega. Kui Tartus ehitati eelkõige uusi maju, siis Tallinnas tehti palju ümberehitusi. Muudeti keskaegsete hoonete fassaade, väiksemaid naabermaju ehitati kokku üheks suuremaks (nt. Lai t. 32, Lossi pl. 4, Kiriku t. 2). ). Varaklassitsismi perioodi tähtsaim hoone on Toompea loss, vana linnuse ümberehitus kubermanguvalitsuse hooneks. Töid juhtis sakslane, Jenast pärit arhitekt ja stukimeister J. Schultz. Uusehitised muutusid valdavaks alles vahetult enne sajandivahetust või peale seda. Nendest on ülevaade kõrgklassitsismi osas. Kõige olulisema jälje jättis varaklassitsism aga mõisaehitusse. Selles oli oma osa jällegi Johann Schultzil, kes ehitas ise või oli tema looming eeskujuks teistele. Neist aastaist pärinevad Ohtu, Saue, Ääsmäe mõisahooned Harjumaal, Rägavere Virumaal, Sargvere, Norra ja Roosna-Alliku Järvamaal. Seda
mis su enda nägu on, kui Jumal Sind loonud. Maalija käsi teeb ka, aga mitte iialgi nii selgesti, kui loomus ise ja sel viisil võib inimene 2-3 rubla eest terve tosina pilte saada, tahab ta suuremaid, siis maksab muidugi natuke enam ja sedasama võib niihästi ühe kui mitme inimesega korraga teha. /.../ Siin Tartus näeme väga sagedasti pilditegija Karl Schultzi juures maalt inimesi olevat, kes ennast nõnda odava hinna eest maalida lasevad. Schultz elab Schrammi majas, mis Rüütli ja Küütri uulitsa nurga peal seisab Staabimaja nurga vastas, kus iga talve nekruteid vastu võetakse. Pildid tehakse seal ilusasti ja odavalt." Esimesed fotoateljeed töötasid loomuliku valgusega, selleks ehitati nad eluhoonete päiksepoolsesse külge klaaskatuse ja klaaskülgedega verandale. Pildistamine toimus loomulikult vaid siis, kui valgust jätkus, paar tundi enne ja pärast keskpäeva. Fotomaterjalide tundlikkuse suurendamine võimaldas aga juba 19
paratamatult Nõukogude Venemaa kallaletung Eestile. Petrogradis olles hakkas ta põranda all tegutsedes looma Eesti sõjaluure agentuuri. Laidoneri soovitusel ja juhatusel asusid mitu eesti ohvitseri teenima punaväkke. Vabadussõja ajal (ja kindlasti ka hiljem) lõid need mehed hindamatu informatsiooniallika. Osa neist tulid hiljem üle, tuues kaasa oma väeosa. Üks teadaolevaid Laidoneri poolt loodud luurevõrgu mehi oli kapten Aleksander Schultz, kes tõusis Petrogradi theka vahipolgu pataljoniülemaks ja mängis 1919. aasta sügisel selle üksuse meie kätte. Ka punadiviisi ülema Ritt'i ületulek koos brigaadiülema Aintsiga, staabiülema Maasiku ning kahe eestlastest punaväe rooduga oli ilmselt seotud Laidoneri luurevõrgu tegevusega. Sõjavägede ülemjuhataja Peale Saksamaa sõjalist kokkuvarisemist alustas taas tegevust Ajutine Valitsus ja Maapäev
-12. Klass. Selles vanuserühmas esitati võistlusele 43 tööd. Uuringus pöörati tähelepanu viiele küsimusele: · Kui sageli lapsed taskuraha saavad? · Kuidas taskuraha välja teenida või juurde saada? · Kas raha teenimine vanematelt on õige? · Kui suur on laste poolt kasutatav summa? · Millele kulub taskuraha? Tellijapoolne kontaktisik uuringus oli Kaja Kell Eesti Pangast. Aruande koostas Katrin Karma ja tekstid kodeeris Anette Schultz. [1] 14 3.1 TNS Emor uuringu tulemused Kui sageli lapsed taskuraha saavad? Taskuraha andmisel lastele ei ole regulaarsus reegliks- pigem lähtutakse lapse konkreetsetest vajadustest ning lapsevanema võimalustest. Levinuim regulaarse taskuraha jagamise sagedus on kord nädalas- iganädalase taskuraha keskmine summa oli kooliaasta alguses ligikaudu 4 eurot.
23. George Herbert Mead sümbolilise interaktsionismi juhtfiguur. Inimese mina koosneb kahes poolusest: I (aktiivne poolus) ja Me (passiivne poolus). Inimese mina kujuneb välja teistega suheldes. Sealjuures on oluline erinevate rollide proovimine: olulise teised (konkreetsed inimesed) ja üldistatud teine (kujuteldav abstraktne kõrvalvaataja). Laste juures võib tähele panna: Play (ei mõelda rollidele) ja Game (suudetakse ükskõik millisesse rolli astuda). 24. Alfred Schultz fenomenoloogiline sotsioloogia (uurib kuidas inimesed maailma tunnetavad). Loomulik hoiak suhtumine, mille inimesed võtavad omaks igapäevaseid toiminguid tehes ja selle järgi on maailm inimesest sõltumatult eksisteeriv nähtuste kogum, milles ei pea kahtlema. Eeldab, et inimesega kellega suheldakse, saab enamus asjadest samamoodi aru nagu mina. 25. Thomas Luckmann ja Peter Berger fenomenoloogiline sotsioloogia. Inimesed konstrueerivad reaalsust sotsiaalselt
Müüt ja mütoloogia 1. Mida tähistavad müüdi ja mütoloogia mõisted? Ava nende mõistete erinevaid tähendusvälju. ,,Müüt on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus algaegadel" - Ülo Valk (sõnadesse pandud lugu, loomisaja sündmuste vahendamine, kujundlik maailm, vägilased, jumalad) Müüt on religioosse pärimuse liik, mis seletab muiste inimese mõtlemise baasil maailma tekkimist, kulgemist ja saatust - teaduseväline maailmaseletus. Mütoloogia on kindlate müütide kogum. 2. Missuguste kriteeriumide alusel on võimalik müüte määratleda. Too näiteid! sisu, tüüp, aeg, päritolu 3. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Vana-Kreekas tõlgendati müüte mitmel eri moel. Neid käsitleti kui pettust, riknenud ajalugu, kritiseeriti filosoofiliselt, kuid samas ka kui allegoorilisi seletus...
endale kahju, isegi ametist vallandamist. Toimkond püüdis valimiste tulemused saladuses hoida, sest kartis vastasrinna rahulolematust. Laulukooride üldjuhiks valiti Johannes Kappel, ,,konservatooriumi õppija ja Peterburi ,,Palme" seltsi eesti osakonna laulujuhataja". Orkestrite juhiks sai Väägvere mees D.O. Virkhaus, ülemaaliselt tuntud ,,pasunakooride isa". Kõnepidajateks valiti peamiselt pastorid. Tervituskõne pidi pidama Eestimaa kindralsuperintendent W. Schultz, tema loobumise korral Rapla pastor C.E. Malm. Jutlusepidajaks valiti M. Jürmann. Altariteenistust pärast jutlust pidi pidama Karuse pastor A. Hörschelmann, loobumise korral Ambla pastor G. Knüpffer. Ilmalike kõnede pidajaks valiti J. Hurt, R. Kallas, H. Wühner ja H. Rosenthal. Piduplats asus Kadriorus ja olevat olnud kolm korda suurem kui Tartu näituseaed, eelmise laulupeo tegevuspaik. Tulevased muusikaüldjuhid avaldasid mõningaid arvamusi toimkonnale
nime, kust tuleneb ka koha eestikeelne nimi. Mõlemad mõisad kuulusid tollal von Scharenbergide aadliperekonnale. Saue mõisat hakati esinduslikult välja ehitama 1775. aastal, mil selle omandas Friedrich Hermann von Fersen. Enda järgi Friesdrichshof'iks ristitud mõisa püstitas ta kahekorruselise barokse kivihoone. Barokkstiilis kahekorruseline kivist mõisahäärber valmis 18. sajandi viimasel veerandil. Peahoone kavandajaks oli arvatavalt Eestimaa kubermangu arhitekt Johann Schultz. Hoone teeb ainulaadseks teise korruse ülirikkalik stukkdekoor, mis katab pea kõiki teise korruse kui peakorruse ruume. Vähemalt osa stukki on tsehhi (böömi) meistri Karl Kalubka töö. Majanduslikesse raskustesse sattunud Fersenid müüsid mõisa 1790tel aastatel Saku mõisa omanikule Karl Friedrich von Rehbinderile. 1786. aastast sai mõis krahv Karl Friedrich von Rehbinderi järgi uue nime Friedri. Alates 1852. aastast kuulus mõis von Ruckteschellidele,
Inimese evolutsiooni vanad ja uued probleemid Mart Viikmaa Sissejuhatus. Mida teame ja mida ei tea? Inimese põlvnemislugu on tüüpiline näide teaduslikust probleemist, kus uute andmete lisandumine muudab küsimusteringi järjest komplitseeritumaks ja lükkab oodatud lahenduse ikka edasi. Inimese evolutsiooni uurijad on kogunud äärmiselt rikkaliku andmestiku võrdleva anatoomia ja füsioloogia, etoloogia, paleontoloogia ja arheoloogia valdkondadest. Viimasel ajal on sellele lisanud hinnatava panuse itsüto- ja molekulaargeneetilised võrdlused. USA teadlase S. L. Washburni (1978) väitel peetaks hominiidide evolutsiooni kohta kogutud andmete hulka enam kui piisavaks, kui asi ei oleks seotud inimesega, vaid mis tahes muu loomaga. Inimese põlvnemislugu seisab evolutsiooniprobleemide seas tõepoolest erilisel kohal. Sellest on huvitatud väga erinevate alade teadlased, filosoofid, teoloogid ja üldsus; selles põimuvad teaduslike käsitustega filosoofi...
1. Mida tähistavad müüdi ja mütoloogia mõisted? Ava nende mõistete erinevaid tähendusvälju. „Müüt on sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus algaegadel“ - Ülo Valk (sõnadesse pandud lugu, loomisaja sündmuste vahendamine, kujundlik maailm, vägilased, jumalad) Müüdiks võib nimetada ka laialt levinud olulise tähtsusega irratsionaalset uskumust Müüdid on tähenduslikud lood minevikust, mis toetatavad rühma identiteeti. pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest; ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm Mütoloogia on teadus, mis uurib müüte 2. Missuguste kriteeriumide alusel on võimalik müüte määratleda. Too näiteid! • Vorm – sõnadesse pandud lugu – saab esitada ka vihjeliselt, pildiseeria, rituaalse draamana – võib elustuda unenägu...
siirdumine (eesti kultuuriga tegelesid peamiselt luteri kirikuõpetajad). Hiljem ka rahvuslikul ärkamisajal baltisaksa kirikuõpetajad eestlasi ei toeta. Estofiilide tegevust mõjutas Soome haritlaste tegevus soome kultuurielu edendamisel (1835 ,,Kalevala"). Kui eelmine periood oli peamiselt kirikuõpetajatega seotud, siis eelärkamisaja teise perioodi tähtsaimad tegelased olid arstid. Nimekamad estofiilid ja eestlastest kultuuritegelased: Georg Julius von Schultz (Dr. Bertram) (1808-1875). Baltisakslane. Põhiliselt elas Peterburis, seal tegeles eesti kultuuriga. Tema üheks lemmikväljendiks oli ,,ka see läheb varsti mööda". Lisaks eesti kultuuri uurimisele on kirjutanud raamatu Peipsi vanausuliste kohta. Kalevipoja idee autor. Friedrich Robert Faehlmann (1798-1850) Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) muretses oma tunnustamatuse pärast ja tahtis Venemaale minna, kuid Faehlmann keelitas teda Eestisse jääma, ütles, et siin
Eesti uusaeg. Mahtra sõda. 1856. Jüripäevast pidid uued maaseadused kehtima hakkama. 23.04 on see. Olukord muutus rahutuks, sest tahetu teada saada palju on töökoormisi. Aga loodetud tulemusi ja kergendusi ei tulnud. Nii siis pahameel kasvas ja alates aprilli lõpust mai alguseni hakkasid rahutused liikuma idast läände. Algas virumaalt algvere mõisast. Keelduti teotööst. Aprilli lõpp- septembri lõpp 1856. Toimusid rahutused- Kuulsaim 2 juuni mahtras. Talupoegade mäss, mahtra katastroof, ülestõus jne. Selles osales u 700- 800 talupoega 9-10st mõisast. Neid tuli pool roodu sõdureid maha rahustama. 2 juuni hommikuks pidid minema karistuse järgi. Hans tetsius. Ja veel mõne käskjalaga kutsuti rahvast appi. Siis saabus see rahvas, relvadega. Sõdurid piirati sisse, läks kähmluseks. Sõdurite salk sunniti kähmlusega põgenema. Seal sai surma 1 ohvitser, 13 sõdurit said haavata, ja peale seda rünnati mõisa. Põletati maha mõisa peahoon...
Lätis kahe maailmasõja vahel eraülikooli nimetatud Herderi Instituudiks. Pärast sõda Saksamaa Liitvabariigis loodi ,,Forschungsrad" Herderi instituut, mis kirjandust Balti riikidest ja Ida-Euroopast andis välja. Toetas vastavaalast uurimistööd. Parun Schoultz (1720-1782) liberaalne Liivimaa maanõunik, Aizkraukle mõisahärra. Esimese talurahvaseaduse andmine 1764, mis reguleeris talupoegade omavaheliste tülide küsimusi, suhteid mõisatega. 1789 esimene talurahva eraõigus. Schultz oli ettenägelik maapoliitik, alanud Vene keskvõimu pealetungis eriõiguste toetaja, ei tohi anda initsiatiivi käest. Reguleerida talurahva õiguseid, omavoli piirata. Põhjalik Liivimaa ajalookirjutuse katse 1773. Alates esimesest Saksa kaupmeeste saabumisest, sakslaste Aussidlungist 1158 kuni Vene riigi osaks saamiseni 1710. Rootsi aja lõpu kirjeldus, taunib keskvõimu katseid siinset olukorda muuta. Heinrich von Jannau (1753-1821) Laiuse pastor ja ajaloolane. Sündis Viljandis
Abja Gümnaasium Referaat ,,Cyrillus Kreek" ,,Mart Saar" Koostaja: Evelin Juganson Klass: 12. klass Abja - Paluoja 2 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................4 1 .Lapsepõlv...........................................................................................................................5 1.1.Cyrillus Kreegi lapsepõlv............................................................................................ 5 1.2.Mart Saare lapsepõlv....................................................................................................8 2.Muusikalise hariduse omandamine ja St. Peterburg.........................................................10 2.1. Cyrillus Kreegi muusikalise hariduse omandamine ja St. Peterburg........................10 ...
muinasjuttude kogum „Eesti rahva ennemuistsed jutud” (mis ainestikult küll eesti, aga stiililt rahvusvahelised motiivid), kogu vanasõnu ja rahvalaule. A. H. Neus – nt arvustas ja uuris eesti regivärsse, kogus rahvalaule, uurimus eesti veehaldjatest, eesti rahvalaulude kogu „Ehstnische Volkslieder” kommentaaride ja saksakeelse tõlkega. F. J. Wiedemann – käsitleb eesti rahvaluule keelt („Grammatik der Ehstnischen Sprache” G. J. Schultz, C. F. W. Russwurm, N. F. Russov, J. B. Holzmayer. J. J. Jannsen – eitav suhtumine regivärssi. Ajaleht jne. 19. saj lõpp, 20. saj algus: J. Hurt – emakeelse kooli eest, eesti keele uurija, eesti rahvaluule suurkoguja, uurija, toimetaja. Kollektiivne kogumistöö algataja, teaduslike väljaannete rajaja jne. Üleskutse „Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele”, mis tõi talle palju materjali. Arvudest: 170 köidet 122 000 leheküljega, 50 000 laulu (peam regilaulud). C
kogum ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" (mis ainestikult küll eesti, aga stiililt rahvusvahelised motiivid), kogu vanasõnu ja rahvalaule. A. H. Neus nt arvustas ja uuris eesti regivärsse, kogus rahvalaule, uurimus eesti veehaldjatest, eesti rahvalaulude kogu ,,Ehstnische Volkslieder" kommentaaride ja saksakeelse tõlkega. F. J. Wiedemann käsitleb eesti rahvaluule keelt (,,Grammatik der Ehstnischen Sprache" G. J. Schultz, C. F. W. Russwurm, N. F. Russov, J. B. Holzmayer. J. J. Jannsen eitav suhtumine regivärssi. Ajaleht jne. 19. saj lõpp, 20. saj algus: J. Hurt emakeelse kooli eest, eesti keele uurija, eesti rahvaluule suurkoguja, uurija, toimetaja. Kollektiivne kogumistöö algataja, teaduslike väljaannete rajaja jne. Üleskutse ,,Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", mis tõi talle palju materjali. Arvudest: 170 köidet 122 000 leheküljega, 50 000 laulu (peam regilaulud). C. R
1839 Carl Gottlieb Rückeri Lm spetsiaalkaart kuuel lehel. Mõõtkava 1:184275, Eesti alalt 4600 geogr nimetust Sõjaväetopograafia Liivimaal 1855-57, Eestimaal 1858-59. Koostati kaardid mõõtkavas 1:126000. 1893-1913 - uus toporaafiline mõõdistamine Eestikeelsed kaardid Piibel - kõige enam tutvustas kaugeid maid (Uus Testament ilmus trükist 1715, piibel 1739) 1849 B. Gildenmann, Mailma made öppetus, 1854 M. Kauzmann, E. W. W. Schultz, Keograhwi, ehk öppetus Ma-ilma surussest ja Ma-ilma madest. Koli-Ramat. Wies jaggo. Teine geograafiaõpik eestlastele, khk koolidele, ilmus 4 trükki ja 9500 ex, selles esimene koolikaart Eüropa ja Palästina. Laialt levis 1873 C. R. Jakobsoni kooliatlas. 1883 andis Ado Grenztein välja esimese täpsema eestikeelse kaardi ,,Eestimaa kaart" rahva hulgast kogutud kohanimedega. Aluseks kolmeverstaline topograafiline kaart.
Eesti Kultuurilugu KESKAEG (Varasem keskaeg 1227-1346; Hilisem keskaeg 1346-1520) Kroonikad ehk ajaraamatud kujutavad dateeritud sündmusi ajalises järjestuses ning olid keskajal väga levinud. Eesti keskaja seisukohalt on olulisemad kroonikad: 1) Vanim säilinud kroonika on ladinakeelne Läti Henriku kroonika (valminud umbes 1224-27), mis kirjeldab sündmusi aastatel 1180-1227 ning on koostatud Riia peapiiskopi Alberti ülesandel. 2) Liivimaa vanem riimkroonika (valminud umbes 1290) kirjeldab Liivimaa Ordu tegevust aastatel 1180-1290 ning on koostatud tundmatu sõjamehe poolt. 3) Liivimaa noorem riimkroonika (valminud 1340ndate lõpus) kirjeldab sündmused aastail 1315-1348. Käsikiri pole säilinud, tuntakse proosavormis ümberjutustusena hilisemate (Renneri, Russowi) kroonikate kaudu. 4) ,,Chronicon Livoniae" on kirja pandud Liivimaa Ordu vaimuliku Herman von Wartberge poolt ning kajastab sündmusi Liivima...
Vii kokku sotsioloogide nimed ja nende poolt kasutatud b) Läbilõikeline uuring võimaldab paremini mõisted. Vali igale vasakus tulbas kujutatid autorile jälgida ajas toimuvaid muutusi paremas tulbas mõiste, mida see autor kasutas. Iga autori c) Longitudinaalne uuring võimaldab paremini kohta üks mõiste. jälgida ajas toimuvaid muutusi 26. Alfred Schultz - loomulik hoiak suhtumine maailma, 38. Millised järgmistest on kultuurilise kapitali mis võtab paljud asjad kahtluseta omaks; näiteks: maailma indikaator? eksisteerib minust sõltumatult, teised inimesed omavad a) Koos vanematega muuseumide külastamise üldjoontes minuga sarnaseid taustateadmisi. sagedus 27. Pierre Bourdieu kultuuriline kapital kõik, mis
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on...
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsi...
The principle of social proof operates most powerfully when we are observing the behavior of people just like us (Festinger, 1954; Platow et al., 2005). It is the conduct of such people that gives us the greatest insight into what constitutes correct be- havior for ourselves. Therefore, we are more inclined to follow the lead of a simi- lar individual than a dissimilar one (Abrams, Wetherell, Cochrane, Hogg, 8( Turner, 1990; Burn, 1991; Schultz, 1999). That is why I believe we are seeing an increasing number of average-person- on-the-street testimonials on TV these days. Advertisers now know that one suc- cessful way to sell a product to ordinary viewers (who compose the largest potential market) is to demonstrate that other "ordinary" people like and use it. Whether the product is a brand of soft drink or a pain reliever or a laundry detergent, we hear volleys of praise from John or Mary Everyperson.
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põi...
Infotehnoloogia ja teadusuuringute eest vastutava ministri aruanne Taani Parlamendile, detsember 1999, mis sisaldab asjakohaseid algatusi avaliku võimu kandjate kodulehtede kvaliteedi parendamiseks pideva järelevalve abil (sealhulgas puuetega inimeste juurdepääs kodulehtedele). See algatus kannab nime "Bedst på Nettet" ("Võrgus parim") ALLIKAD · Lovtidende for Kongeriget Danmark, 1871-... · Ministerialtidende for Kongeriget Danmark, 1798-... København: J. H. Schultz,1798-... 115 · Lovtidenden, [c.n.v.]. [seadused] Veebiallikad: · Taani Ametlik Veebisait: http://www.denmark.dk/servlet/page? _pageid=85&_dad=portal30&_schema=PORTAL30&_fsiteid=175&_fid=12424 · Parlament: http://www.ft.dk/?/samling/20021/MENU/00000005.htm (ingliskeelne versioon) · Riigi Infotehnoloogia- ja Sideamet: http://www.itst.dk/mainpage.asp
Riet, Pille Rinne, Marilin Ristikivi, Pille Roaldset, Lauri Rooden, Paul-Eerik Rummo, Renate Rutiku, Siret Rutiku, Jüri Ruut, Toivo Räim, Mr S, Laur Saar, Elle Saar, Marit Saar, Indrek Saar, Lennart Saidla, Priit Salumaa, Silvi Salupere, Karl Saluveer, Vilja Saluveer, Tõnu Samuel, Stella Sarapuu, Krista Sarv, Martin Sauk, Indrek Saul, Vlada Schotter, Annette Schultz, Toomas Schvak, Viire Sepp, Aneli Shmigelskite, Janno Siimar, Sirje Sild, Meelis-Mait Sildoja, Kalli Sillamaa, Ingvar Sinka, Kairi Solmann, Mihkel Solvak, Siim Somelar, Merlin Sooaru, Sigrid Sooman, Allan Soon, Silja Soon, Signe Susi, Erki Suurjaak, Maret Suuroja, Ivar Zarans, Stanislav Zavjalov, Deivi Taal, Annika Tallinn, Andres Talts, Kerst Talving, Riivo Talviste, Hannes Tamjärv, Peeter
of the head where the colour is incompletely masked, this smudge of colour usually disappears by adulthood, but kittens with colour smudges are more likely to have normal hearing. These cats are not albinos; genetically they can be any colour, but the white is dominant to those other colours (albinism is an absence of other colours). Lacy has the dominant white gene associated with blue eyes and deafness (Lacy is deaf). Lacy owns Greg Schultz who refers to her as "The Queen". Mikey has the dominant white gene, but has green eyes rather than blue. He is also deaf. Mikey is owned by Jennifer Moore (ibjennyjenny). In some animals, the blue-eyed white trait is sex-linked (carried on the X chromosome) and is found in males more often than in females. In cats, the gene for white is carried on an autosome (a chromosome other than the X or Y sex chromosomes) and the trait occurs equally in male and female cats
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA pu...
UNO SOOMERE ESTONIAN SYMPHONIC MUSIC. THE FIRST CENTURY 1896-1996. AN OVERVIEW With a Historical and Cultural Summary IN MEMORY OF THE GREAT ESTONIAN COMPOSERS CONTENTS ESTONIA AND THE ESTONIANS FOREWORD IN THE FOLD OF TSARIST RUSSIA. EMERGENCE AND FIRST STEPS ON THE CLASSICAL-ROMANTIC PATH. HISTORICAL INTRODUCTION I. MUSICAL LIFE IN TARTU AT THE TURN OF THE CENTURY. TRAILBLAZERS: ALEKSANDER LÄTE, RUDOLF TOBIAS, ARTUR KAPP. II. THE FIRST DECADE OF THE 20TH CENTURY. ARTUR LEMBA: THE BEGINNING OF ESTONIAN SYMPHONY AND OPERA. III. NEW DEVELOPMENTS IN CULTURAL AND MUSICAL LIFE: THE END OF THE TSARIST PERIOD. THE INDEPENDENT REPUBLIC OF ESTONIA: THE INTRODUCTION OF INNOVATIONS FROM WESTERN ART AND THE EVOLUTION OF NATIONALLY ORIENTED MUSICAL TRENDS. IV. THE TWENTIES. ARTUR KAPP: ROMANTICIST AND DRAMATIST. V. THE INFLUENCE OF NEW WESTERN MUSIC...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
