Mõisted Classicus ladina keeles ,,esmaklassiline", ,,parim", millest sai nime kunstivool 18.-19. sajandil Eelklassitsism nö üleminekuaeg barokilt klassitsismile ajavahemikul 1720-1760 Varaklassitsism (klassikalise) muusika preiood, mille jooksul vormid ja zanrid jõudsid oma kunstilise küpsuseni, ajavahemikul 1760-1780 klassitsismi kõrgaeg (klassikalise) stiili kõrgaeg, aastatel 1780-1810, millal kolm Viini klassikut lõid oma suurimad teoseid valgustusajastu mõttevool, mis mõjutas suurelt ka klassitsismi Rousseau üks suurimaid prantsuse valgustusajastu filosoofe, kelle õpetuse järgi on tähtsaim loomulikus ja looduslikkus Voltaire üks valgustusjastu suurimaid prantsuse filosoofe, mässumeelne kirjanik ja ajaloolane, kes elas lõpuaastatel Sveitsis paguluses. Suur Prantsuse revolutsioon 18. sajandi lõpus tervet Euroopat raputanud sündmus, mis mõjutas suuresti tollast mõtlemisviisi. Ühes riigis asendus monarhia demokraatiaga V...
KLASSITSISM. KLASSITSISMIAJASTU MUUSIKA. 18. sajandi II pool 19. sajandi I veerand. Klassitsism oli kunstisuund, mis levis 18. sajandi teisel poolel, vastandudes tugevalt eelmiseajastu toretsevale ja liialdustesse kalduvale barokkstiilile. Eeskujuks võeti antiikkultuuri, milleiluideaale vormi lihtsus, tasakaal, harmoonia hakati pidama klassikalisteks (classicus ladk tähendab esmaklassiline, eeskujulik). Klassitsismile avaldasid tugevat mõju prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau), keskritiseerisid kuninga- ja kiriku ainuvõimu, seisusest tulenevaid pärilikke privileege, ainateravnevat vastuolu erinevate ühiskonnaklasside vahel, aadlike pillavat ja tühist elulaadi jne.Valgustajad ülistasid mõistust, haritust ja inimese loomupäraseid õigusi. Aina enam levisidvabaduse, võrdsuse ja vendluse ideed. 18. sajandi lõpul toimusid Euroopas suured muutused, mis said alguse Suurest Prantsuserevolutsioonist ja jätkusid ...
Rootsi keel 7. Muusika Nartsissid, roosid, nartsissid, sinililled, nartsissid, tulbid, nartsissid Variatsiooni vorm: Teema ja vähemalt kaks variatsiooni A A1 A2 A3 Ludwig van Beethoven (1770-1827) Neefe- andis Beethovenile tunde Terve elu oli vabakutseline 9 sümfooniat 3. sümfoonia „Eroica“- Napoleoni auks Franz Schubert (1797-1828) Kannatas kogu elu puuduse all ning oli sageli haige, ei leidnud omale tööd. Kirjutas üle 600 laulu. Tema laulud ei olnud avalikult tuntud, ta esitas neid kitsas sõpraderingis ühistel seltskondlikel koosviibimistel, mida tema nime järgi nimetati šubertiaadideks . Tänu Schubertile tekkis uus muusikažanr kammerlaul ehk lied. Lied- nendes lauludes on soolohääl ja klaveri saatepartii terviklikult läbi komponeeritud.
Renessanss (14. sajandi teine pool kuni 16. sajand) Seda ajastut iseloomustab kõige paremini sõna ,,taassünd". Toimus eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimkeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Renessansi ajal hakati uuesti huvi tundma unarusse jäänud antiikaja kultuuri, igapäevaelu, kirjanduse, filosoofia ning kunsti vastu. Renessanss oli nagu antiikaja kultuuri taassünd, aga mis ei tähenda tingimata seda, et kõik piirduks ainult vana meenutamisega, antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. Teine väga tähtis märksõna renessanse puhul on humanism, tähelepanu keskmesse jäid inimvärtused ning inimese vaba areng. Hinnati inimest, kes teostab ja kehtestab end iseseisvalt. Kirjandus ja kunst võtsid suuna inimlikkuse poole, kui varem oli jumal alati kõige kõrgemal, siis nüüd pääses esile ka inimk...
Robert Schumann 8.juuni 1810 - 29. juuli 1856.a. Saksa pianist,helilooja ja muusikakriitik. Elulugu Schumann sündis Saksi provintsilinnakeses Zwickaus 8.juunil 1810. a. Juba lapsepõlves avaldusid tal paralleelselt kirjanduslikud ja muusikalised anded ning esialgu oli raske valikut teha, millele pühenduda. Kirjandus abistas edaspidi alati ta muusikalist fantaasiat ja rida muusikapalu sündiski kirjandusteostest saadud inspiratsioonil. Juba koolipõlves olevat Schumann loonud kaasõpilastest teravmeelseid muusikalisi karakteristikaid. Isa surm 1826. a. lõi segi Schumanni plaanid saada professionaalseks muusikuks, sest ema soovil pidi ta 1826. a. astuma Leipzigi ülikooli juurat õppima. Leipzigis tutvus Schumann tuntud klaveripedagoogi Friedrich Wieckiga ja selle tütrega, imelapse ja pärastise kuulsa pianisti Clara Wieckiga. Schumann hakkas innukalt täiendama oma klaverimängutehnikat ja a...
Päide küla läbiv Selja jõgi on paisutatud kenaks järvekeseks. Tõrremäe külas asub kaubanduskeskus "Põhjakeskus". Rakverest Pärnu suunal Kullaaru bussipeatusest (700 m paremal) asub Kullaaru mõis, kus aidamehe pojana sündis kirjanik Eduard Bornhöhe (1862-1923). Kirjaniku sünnikohta paigaldati mälestuskivi 1972 a. Arkna Rakverest 5 km põhja poole asub hooneterohke Arkna mõis. Uue, suhteliselt suure härrastemaja ehitas 1877-1879 maanõunik Julius von Schubert. Hoone kauneim osa on tornikestega trepikoda. Mõisas tegutses aastatel 1922-1993 Arkna Põllumajanduskool ning hiljem EPA Katsemajand. Mõisahoonet ümbritseb liigirikaspark (kaitseala),mida läbib Selja jõgi. Seal on rippsild ja paatiminekutrepp, peahoone edelaotsas viib ilusa rinnatisega graniitsild üle kraavi, jõe pool on ringikujuline paviljonimüür. Tagapool läheb külatänav üle algupärase graniitplokkidest silla, idakaldal on põlise Jõekalda talu, maakividest laut ja ait-kuivati
HELILOOJAD Tähtsamad punktid · Franz Joseph Haydn (1732 1809) "Lahkumissümfoonia", "Aastaajad". · Wolgang Amadeus Mozart (1756 1791) "Figaro pulm", "Võluflööt". · Ludwig van Beethoven (1770 1827) "Kevadsonaat", "Kuupaiste". · Claudio Monteverdi (1567 1643) "Orpheus", "Odysseuse kojutulek". · Robert Schumann (1810 1856) "Lastestseenid", "Karneval". · Franz Schubert (1797 1828) "Ilus mölrineiu", "Talvine teekond". · Fryderyk Franciszek Chopin (1810 1849) "Revolutsiooniline etüüd" - uued zanrid: etüüd, prelüüd, nokturn. Tantsudest: masurka, valss, polonees · Pjotr Tsaikovski (1840 1893) "Aastaajad", "Lastealbum". MUUSIKATEATER Tähtsamad punktid · Ooper lavateos, mis põhineb teksti, vokaal- ja instrumentaalmuusiak, näite- ja kujutava
Romantilise muusika ülesehituse aluseks jäid küll klassikalised vormid, kuid neid käsitleti vabamalt. Sisu määras nüüd vormi. Hiljem jõudsid heliloojad-romantikud ka vaba ülesehitusega teosteni. Üleminek romantismi ajastusse jääb 19. sajandi esimesse veerandisse, mil üheaegselt tegutsesid klassik Beethoven ning esimesed romantikud 7 Weber ja Schubert. Tolleaegses muusikapildis sai tähtsa koha väljendusrikas ja tundeküllane meloodia. Muusikal oli tihe seos kirjanduse ja kunstiga. Pöörduti fantaasiamaailma, huvituti erinevatest rahvuskultuuridest ning oma maa rahvaloomingust. 19. sajandi algul muutus olulisemaks tekstiga seotud muusika: soololaulud ja ooperid. Tõsise ooperi kõrvale astus peagi meelelahutuslik operett. Instrumentaalmuusikas olid armastatumad lühipalad, orkestrimuusikas
Tõrva Gümnaasium Piia Pähklamäe 11 klass Arsis "Südamlikud jõulud" Retsensioon Tõrva 2010 Arsisest Täna kuuluvad Arsisesse: o 8-liikmeline professionaalne ansambel; o neli noorteansamblit ühtekokku 48 liikmega; o kaks Arsise kellade kooli ühtekokku 300 õpilasega. Arsis alustas 1990. aastal kammerkoorina. Koor oli kuulus oma kütkestava repertuaari ja kontsertkavade poolest võites mitmeid esikohti ning auhindu mainekatelt festivalidelt ja konkurssidelt. Koor tegutses aktiivselt 1997. aastani. Arsise kellade ansambel kasvas välja Arsise kammerkoorist 1993. aastal. Täna koosneb ansambel kaheksast professionaalsest mängijast, kelle käsutuses on üks maailma parimaid kellakomplekte: 7+4 oktaavi Inglise käsikelli ja 7 oktaavi chime'e. Ansambel on käinud kontsertreisidel pea üle kogu maailma: Rootsis, Soomes, Norr...
Saksa ooper võitles 19.sajandi olemasolu nimel. Neil ei olnud häid teoseid ega heliloojaid. Wagner kirjutas oma ooperilibertod ise, võttes enamasti aluseks Skandinaavia ja germaani legende ning müüte. Muusika ning lavategevus peavad arenema katkematult. Oli kaks teatriliiki. Õukonnateater ja linnateater. Selline linnateater tegutses ka Tallinnas Laia tänava alguses. Arendas sakslaste kultuuri elu. Linnateatrites tegeleti kõikide zanritega. Franz Schubert ( 1797-1828) On Austria helilooja. Sündis Viini lähistel pere 12nd lapsena. Lapsepõlves õppis viiuli ja klaveri mängu. Viis aastat laulis Viini õukonna kapellis. Kolm aastat töötas isa juhitud koolis algklasside õpetajana. Pärast seda sai temast vabakutseline helilooja. Komponeeris kiiresti impulsiivselt ilma klaverita. Tema sõbrad korraldasid tema auks niinimetatud schubertiaade. Looming: Esi kohal 9 sümfooniat. Kuulsaim neist kaheksas ,,lõpetamata sümfoonia." Teisel kohal
ROMANTISM Monarhliku süsteemi lõplik lagunemine, demokraatlikud ideed hävitasid Heliloojad olid reeglina vabalooja seisundis, Klassikalise sümfooniaorkestri pillid said Kunstide sünteesi põhiideed väljendas ooperizanr. Põhivoolu esindajad: Franz Schubert, Robert 19. saj rahvusriikide tekke protsessi. lootes muusikatellimustele. Leingujärgselt tänapäevase kuju; vaskpillidele lisandusi Uute zanritena kerkisid esile: soololaul (tihti loodi Schumann, Fryderic Chopin, Johannes Viimane tervikliku esteetikaga kultuurisajand
4 Muusika Austria oli ja on jäänud tänaseni maailmakuulsaks muusikakoldeks. Muusikaelu on Austrias alati olnud tihedalt seotud Saksamaa omaga, samuti Habsburgide keisririigiga. Vanasse Viini koolkonda kuuluvad heliloojad aitasid välja kujundada Viini klassikalise stiili, mille peamisi esindajaid on Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja saksa helilooja Ludwig van Beethoven. Nende tööd olid eeskujuks 19. sajandi heliloojatele, nagu Franz Schubert, Johann Strauss, Anton Bruckner, Hugo Wolf ja Gustav Mahler. [1. ] Kirjandus Ajaloolased ja kriitikud on pikalt vaielnud, kas Austria kirjandus väärib omaette uurimist või tuleks seda lugeda pelgalt Saksa kultuuri täienduseks. Need kaks on alati olnud tihedasti seotud, kuid Austria kirjanduses on ka Ungari, slaavi ja romaani mõjutusi. Austria kirjanduse lähemal vaatlemisel ilmneb ruttu selle mitmekesine rikkalik ja sõltumatu loomus ning ainulaadsed omadused. Suuremat
kiirguvate raadiolainete järgi. Möödunud aastal andis analüüs pöörlemisperioodiks 10 tundi ja 47 minutit. Et planeedi pöörlemiskiirus peab tegelikult olema erakordselt stabiilne, siis ei usu keegi, et nii ruttu muutunud võiks olla. Nüüd väidavad kaks teadlast, et nad on välja rehkendanud, kui kiiresti Saturn ikkagi tegelikult pöörleb. Nende tulemus on 10 tundi ja 32 minutit. See on 7 minutit vähem kui Voyageride mõõdetu. Ameerika astronoomid John Anderson ja Gerald Schubert leidsid nii Voyageride ja Cassini kui ka Pioneer 11 mõõtmistulemuste põhjal Saturni täpse kuju ning arvutasid välja, kui kiiresti ta pöörlema peab, et selline kuju kujuneks. Seniarvatust suurem pöörlemiskiirus annab alust oletada, et planeedi tahke südamiku mass on väiksem kui seni hinnatud. Üldlevinud teooria järgi moodustus Päikese ümber tiirelnud gaasi- ja tolmupilves esmalt planeedi kivine südamik, millele ajapikku gaasikiht ümber kogunes
oli üles ehitatud kõrvalistele akordidele. Kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, mille teemaks peamiselt oli loodus, ajalugu või rahvalooming. Interpretatsioonikunst muutus virtuoossemaks. Samuti arenesid ka muusikainstrumendid edasi. Vaskpillidele tekkisid ventiilid, puupuhkpillidele tekkis Böhmi klappidesüsteem ning pikendati sõrmlauda ja poognat keelpillidel. Romantilisi heliloojaid: Carl Maria von Weber, Franz Schubert, Robert Schumann, Richard Wagner, Giuseppe Verdi, Gioacchino Rossini, Niccolo Paganini, Hector Berlioz, Georges Bizet, Charles Gounod, Frereric Chopin, Ferefc Liszt, Edvard Grieg, Jean Sibelius ning Pjotr Tsaikovski. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Vanamuusika http://et.wikipedia.org/wiki/Vanamuusikaansambel http://et.wikipedia.org/wiki/Vanamuusikaansamblite_loend http://et.wikipedia.org/wiki/Keskaja_muusika http://ak.rapina.ee/eda/barokkmuusika/sissejuhatus_barokkmuusikasse
· riigikeel saksa keel · poliitiline süsteem parlamentaalne liitriik Rahvastik · 91,1% on austerlased · 8,9% välismaalased · Austrias elab horvaate, ungarlasi, sloveene · etniliselt ja keeleliselt ühtne · saksa keelt räägib 98% kodanikest ja 89% rahvastikust · usk - 73,6% rooma-katolikud Osatähtsus maailmakultuuris · seondub eelkõige muusikaga · joodeldamine · rahvatantsust ländler on kujunenud klassikaline Viini valss · Mozart, Schubert, Beethoven, noorem ja vanem Strauss Muud valdkonnad: · Bioloog Gregor Mendel · Bioloog Konrad Lorenz · Psühholoog Sigmund Freud Suuremad linnad · Viin 1,5 miljonit, koos eeslinnadega 2 miljonit · Graz 221 000 · Linz 180 000 · Salzburg 145 000 · Innsbruck 112 000 · Klagenfurt 91 000 · Villach 59 000 Ajalugu · Austria aladel elati juba paleoliitikumis · Willendorfi Venus 22 000 24 000 a eKr
Lavale jõudsid aga uutena balletid ja operetid. Balletis toimub tegevus liikudes orkestri saatel. Operett on lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, kõne ja tants. 19. saj keskel hakati ehitama Euroopas muusikakatreid, kus orkester viidi lavaauku. Heliloojad: F.Schubert (1797-1828) oli austria helilooja. Oma lühikese elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erineva teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas. Schubert oli sõbralik, heatahtlik ja tagasihoidlik. Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, instrumentaalloomingus oli esikohal programmiline muusika; väga tähtsal kohal olid lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolu. Schubert sündis kooliõpetaja peres, kus väga armastati muusikat. Esimesteks muusikaõpetajateks olid tal isa ja vanem vend. 11-aastaselt astus ta Viini kiriku koori laulma. 1813
F. Chopin R. Schumann referaat Katrin Olhovikov Tartu H. Masingu kool 11. klass Tartu, 2008 Frédéric Chopin 1810-1849 ELU F. Chopin (sünninimega Fryderyk Franciszek Chopin) sündis elazowa Wola külas Varssavi lähedal. Chopini sünnimaja elazowa Wolas Tema isa oli päritolult prantslane, ema aga poolatar. Chopini sünni ajal oli isa Poola aristokraatlikes peredes koduõpetajaks. Aastal 1810 kolis perekond Varssavisse, ning Chopini isast sai Varssavi Lütseumi prantsuse keele ja kirjanduse õppejõud. Noore Chopini muusikaline anne avaldus varakult. Esimesed klaverimängu õppetunnid sai ta oma vanemalt õelt. Juba 7-aastaselt kirjutas ta oma esimesed 2 poloneesi.Tema esimene professionaalne klaveriõpetaja oli poola viiuldaja Wojciech Adalbert ywny, kes juhendas Chopini aastail 18161822. Chopin esines esimese klaverikontserdiga 8-aastaselt. Erakordsed pianistivõimed tegid ta varakult...
üleriigilisel mandoliiniorkestrite konkursil esikoha. Aastatel 1991-2001 kirjutas Kangro 12 erinevat teost pealkirjaga "Display". Need on mitmesugustele kammeransamblitele (sh kammerorkestrile) ning valminud erinevate muusikafestivalide ja interpreetide tellimusel. Display'd on otsekui muusikalised portreed, mille "modellideks" on olnud Steve Reich (Display I), Mozart (II), Vivaldi (III), Schubert (VIII), aga ka ufonaut (VI) ja palverändur (VII). Ajaloolised isikud on andnud muusikalise algimpulsi, näiteks Schuberti portrees kuuleme hetketi tema tuntud laulu "Das Wandern" ("Rändamine"), mõistagi ohtras kangrolikus kastmes. "Display XI: Kaardunud lüüra" on loodud menukale poogenklaveri ansamblile. Sarjas on ka Kangro üks põnevamaid instrumentaalteoseid, jazzi ja idamaise muusika sugemetega efektne "Display IX: Jeeriku pasunad". Vokaalmuusika
On korraldanud üle-eestilised kontsert-tuurid "Klaver tuleb külla" (1997 ja 1999) esinedes kirikutes, tuues meeskonnaga klaveri kohale. Muusikapropagandistlik tegevus hõlmab lisaks esinemistele väikestes maakohtades ka telesaadete sarja "Muusika väikese m-iga" (1997-1998). Võitis Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi (1973) ja sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis, Saksamaal (1976). Lemmikheliloojad Bach, Beethoven, Schubert, Chopin ja Liszt. On olnud ka paljude eesti heliloojate teoste esmaettekandjaks. Esinenud soolokontsertidega endises NSV Liidus, paljudes Euroopa linnades, samuti enamuses suurimatest linnadest USA-s, Kanadas ja Austraalias. Klassikalise heliloojana kirjutab ta heakõlalises post-modernistlikus stiilis. On kirjutanud palju klaverile ja neid ise ette kandnud - näiteks tsüklid Naiivsed ja Süütud palad (1980-82), Klaverikontsert (1984), Cruise Control (1991), Six-pack piano (1997).
· Mis on: Avamäng- Avamäng jaotub tempolt kui ka põhiplaanilt kolmeks.Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chop...
· Mis on: Avamäng- Avamäng jaotub tempolt kui ka põhiplaanilt kolmeks.Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chop...
On korraldanud üle-eestilised kontsert-tuurid "Klaver tuleb külla" (1997 ja 1999) esinedes kirikutes, tuues meeskonnaga klaveri kohale. Muusikapropagandistlik tegevus hõlmab lisaks esinemistele väikestes maakohtades ka telesaadete sarja "Muusika väikese m-iga" (1997-1998). Võitis Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi (1973) ja sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis, Saksamaal (1976). Lemmikheliloojad Bach, Beethoven, Schubert, Chopin ja Liszt. On olnud ka paljude eesti heliloojate teoste esmaettekandjaks. Esinenud soolokontsertidega endises NSVLiidus, paljudes Euroopa linnades, samuti enamuses suurimatest linnadest USA-s, Kanadas ja Austraalias. HELILOOJA - KLASSIKA Klassikalise heliloojana kirjutab ta heakõlalises post-modernistlikus stiilis. On kirjutanud palju klaverile ja neid ise ette kandnud - näiteks tsüklid Naiivsed ja Süütud palad (1980-
aastal. Pere kolis 1850 aastal Naumburgi, kus elati Karl Ludwigi ema juures. Fredrich pandi juba viie aastaselt õppima rahvakooli ja hiljem erakooli. Fredrich ei tundnud ennast just koolis mugavalt, ta oli pisut kinnine ja vähese jutuga, kollektiivist eraldustunne jäi teda saatma kuni tema elu lõpuni. Õpingud koolis ja hiljem gümnaasiumis kujunesid talle kergeks. Õppimisest rohkem huvitus Fredrich aga poeesiast. Tema ebajumalateks kujunesid klassikud: Mozart, Haydn, Schubert, Mendelssohn, Beethoowen ja Bach. Neid kes muusikat põlgasid, pidas Nietzsche ,, hingetuteks, loomasarnasteks olevusteks" . 1858. aastal tehti Fredrichi emale ettepanek võimaldada pojal asuda edasi õppima Pforta internaadis, mis oli üks mainekamaid Saksamaa õppeasutusi. Maailmavaade, mis Fredrichil internaadis välja kujunes leidis tema poolt kajastust 1861. avaldatud essees Johann Hölderini kohta. Ta köitis noormeest seetõttu, et Hölderlin oskas väljendada just neid meeleolusid, mis
Dobermanni poolt koostatud hoonete nimekiri. Nimekirja kohaselt olid sel ajal olemas mõisahoone, viljaait, saun, sepikoda ja kolm puidust rehielamut. Lisaks sellele veel kaks paviljoni, hobusetall, viinavabrik, härjalaut ning kivist vesiveski. 19. sajandi alguses oli mõisaomanike majanduslik olukord väga raske; tipnedes võlgadesse langemisega ning seetõttu olid nad 1809. aastal sunnitud mõisa oksjonil maha müüma. 23. veebruaril 1810. a. sai Vihula omanikuks Alexander von Schubert. Schubertite perekond oli pärit Elbingist Lääne-Preisimaalt. Alexander von Schuberti isa oli pastor ning hiljem Venemaa tsaari Paul I kojanõunik. Vihula ehitati tänapäevasel kujul üles von Schubertite ajal. Historitsistliku peahoone ehitamine lõpetati 1880ndatel, kuid enamik teisi hooneid ehitati 1820-1840. Peamiseks sissetulekuallikaks von Schubertite ajal oli piiritusetootmine ja puidumüük. 1917. a. novembris, revolutsiooniliste aegade pöörises, laastas mõisa Punaarmee. Mõisas
Jaan Sootak - Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor, PhD Riho Tänak - Politseiameti arendusbüroo koordinatsioonitalitluse juhtivkorrakaitseametnik, komissar Antero Habicht - Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talitluse juhataja Einar Hillep Justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talitluse nõunik Wolf-Rüdiger Nickel ICADTS (International Council on Alcholol, Drugs and Traffic Safety), President Wolfgang Schubert DGVP (Deutche Gesellschaft für Verkehrspsychologie), President, Prof. Dr. Rer. Nat. 5 1. Mõisted Antud töös on kasutatud järgmiseid mõisteid: Mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine või peatumine on isikul mootorsõiduki juhtimise ajutine keelamine (Liiklusseadus, 2011). Mootorsõiduki juhtimisõiguse peatab politseiasutus või Maanteeamet
Hiljem kujunes välja ka iseseisev muusikaline missa kui tsükliline kooriteos: · mida esitatakse a´cappella või instrumentaalsaatega · võib sisaldada ka soolo- ja ansamblisolisti · tekst on enamasti ladinakeelne · 5 põhiosa on ordinaariumiga samad · uuemal ajal esitatakse muusikalisi missasid eraldi kontserdina Keskaegsed muusikalise missa kirjutajad olid: Dufai, Desprez, Palestrina. Hilisemad missameistrid on ka J.S.Bach, Mozart, Beethoven, Schubert, Liszt jne. Reekviem Reekviem on leinamissa, katoliku kiriku jumalateenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks. Nii nagu missa, kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertzanriks. Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel. Ta koosneb kindlaks kujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest, kuid teos ei sisalda kõiki neid osi.
Romantism Romantismi nime all tuntud liikumine, mis 19. saj. alguses lõi laineid üle terve Euroopa, kujutas endast mässu kõige kanoonilise ja kunstliku vastu, mis valitses vana aristokraatlikku maailma. Ühise lipu alla koondusid Voltaire'i filosoofia, kelle satiirid pilasid religiooni ja monarhia igivanu vorme, Goethe luule, kes uuris oma tunnete siseilma, Jean Jacques Rousseau' teooriad, kelle 1762. aastal kirjutatud "Ühiskondlik leping" ülistas demokraatiat ja innustas Prantsuse revolutsiooni juhte, seni kuni Napoleon ennast keisriks kuulutas. Romantism oli vastureaktsioon valgustajate filosoofiale. Romantism nautis looduse ettearvamatut jõudu. Romantikud kiitsid emotsionaalseid äärmusi ja tundusid olevat oopiumisõltlased. (mõned olidki) Väljendati kunstniku/helilooja tundeid. Kirjanduses paistsid silma Goethe, Schiller, Heine, Byron, Scott. Muusikasse leidis romantism tee märksa hiljem kui kirjanduses. Tavaliselt "romantikutena" käs...
orkestrilt. 2. Programmiline sümfoonia nelja osaline teos sümfoonia orkestrile millel on sõnaline sisuseletus. 3. Operett meelelahutus zanr kus erinevalt ooperist on suur osa sõnal, teemaks on tavaliselt õnneliku lõpuga armastuslugu, kuid ta võib olla ka ajakajaline. 4. Ballett muusikaline lavateos kus teose sisu antakse edasi tantsides. Heliloojad romantikud 1. Niccolo Paganini Itallia (1782-1840) 2. Franz Schubert Austria (1797-1828) 3. Carl Maria von Weber - Saksamaaa (1786-1826) 4. Hector Berlioz - Prantsusmaa (1803-1869) 5. Robert Schumann - Saksamaa (1810-1856) 6. Felix Mendelssohn - Saksamaa (1809-1847) 7. Fryderyk Chopin Poola (1810-1849) 8. Ferenc Liszt Ungari (1811-1889) 9. Giuseppe Verdi Itaalia (1813-1901) 10. Richard Wagner Saksamaa (1813-1883) 11. Johannes Brahms Saksamaa (1833-1897) 12. Georges Bizet Prantsusmaa (1838-1875) 13
sümf. orkestrid; uuelaadsed muusikaühingud (kodanlus ühineb kooridesse- meeslauluühingud; koduseks pilliks klaver- väikevormide viljelemine)Romantismile omaseid jooni leidus Haydni, Mozarti kui Beethoveni loomingus. Romantiline ooper- teemaks inimene üleloomulike jõudude mõjusfääris, süüa ja lunastada idee; teisalt kodanlik suund-salmilaulude ja hubase miljööga laulumäng, rahvalikud elemendid. F.Schubert oli esimene romantik muusikas.(tema iidoliks oli Beethoven) 2. Franz Schubert (1797- 1828) Sündinud Viini lähistel, isa õpetaja, elav kodumuusika harrastus. Laulupoiss, pedagoogiline stuudium, abiõpetaja, hiljem sõprade toetusel vabakutseline. Varaküps helilooja ilma põhjaliku teooriakoolituseta, (18 aastaselt 150 laulu sh. "Metshaldjas")Kõrgete vaimsete huvidega sõpradering luuletajatest ja kunstnikest. Suri 31 aastaselt närvipalavikku, veidi enne surma Viini õueorganist ja teoreetiku Sechteri teooriaõpilane.
koosseisus on lisaks orkestrile neli vokaalsolisti ja koor. Beethoveni eeskuju tõi kaasa teatud probleemid: noore põlvkonna romantiliste heliloojate lähtepunkt oli sageli laul, laulev meloodia (Schubert), ja seda mitte ainult traditsiooniliselt kõrvalteemas, vaid ka juba peateemas (Schuberti h-moll sümfoonia I osa peateema poleks kunagi saanud olla peateema Beethoveni sümfoonias liiga lüüriline ja subjektiivne). Ent selline teema allub halvemini motiivilisele töötlusele. Schubert lahendas selle küsimuse nii, et rohkem varieeris pikemaid lõike kui töötles lühikesi motiive. (Palun mitte unustada, et Schubertil on 9 sümfooniat ja et Schuberti teoste kataloogi pani kokku O. E. Deutsch, nii et Schuberti teoste katalooginumbri ees on D täht: D 920 jne.). Tähelepanuväärseid sümfooniaid kirjutas 1830-40 Mendelssohn, 1840. aastatel ja 1850. aastate alguses Robert Schumann (kokku 4 sümfooniat). 1830
erialal. · 19771979 järgnesid õpingud Moskva konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi klassis. · 19911995 õppis Lõuna-California Ülikoolis magistri- ja doktoriõppes heliloomingut Stephen Hartke klassis. Faktid Võitis Eesti Vabariigi Pianistide Konkursi (1973) ja sai lõppvoorus auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis, Saksamaal (1976). Lemmikheliloojad Bach, Beethoven, Schubert, Chopin ja Liszt. On olnud ka paljude eesti heliloojate teoste esmaettekandjaks. Esinenud soolokontsertidega endises NSV Liidus, paljudes Euroopa linnades, samuti enamuses suurimatest linnadest USA-s ja Austraalias.6 On tuntud telesaate ,,Eesti otsib superstaari´´ üks kõrgelt hinnatud kohtunikest. 5 http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/rannap/elu.htm 6 Sama allikas 5
Terfel, Jan-Hendrik Rootering; Rundfunkchor Berlin, Prager Philharmonischer Chor, Tölzer Knabenchor. Berlin, Philharmonie, Grosser Saal, 1994. CD Deutsche Grammophon 445 843-2. (Kommentaar: 1994 on salvestamisaasta, 1995 CD ilmumisaasta.) Näide 14. Noodiväljaanne on allikas Gustav Mahler. Symphonie No. 8 1977. Partituur. Budapest: Musica; Wien: Universal. Kui on oluline, kes on nooti toimetanud (redigeerinud), tuleb see lisada. Franz Schubert. Sonaten für Klavier und Violine 1973. Noot. Red. Monika Holl, David Oistrahh. Wien: Wiener Urtext Edition. Kui noote on rohkem, nii et moodustub alagrupp noodiväljaannetest, pole vaja pärast aastaarvu kirjutada, et tegemist on noodiga. Näide 15. Allikad pärinevad arhiividest, muuseumidest (NB! Enne peavad lühendid olema seletatud!) Arhiivimaterjalidele viitamine toimub põhimõttel, et viide peaks võimaldama lugejal vastavat materjali üles leida
teos). Eelistati programmilist muusikat, tekib tsüklilisus. · Artistidelt oodati virtuoossust, pillid omandasid tänapäevase ehituse. · Kunst väljus kiriku rüpest. Kontsert muutub ,,kättesaadavamaks" tekkisid esimesed kontsertorganisatsioonid. Palju oli rändavaid muusikuid, mis soodustas muusika levikut. · Arenesid välja rahvuslikud koolkonnad. · Muuhulgas taaselustati J.S. Bachi ja G.F. Händeli loomingut. Franz Schubert (1797-1828) Austria · Peetakse esimeseks romantikuks. · Elas peamiselt Viinis. · Kirjutas arvukalt klaverisonaate, oopereid (laulumänge), 10 sümfooniat; tuntud soololaulude tsüklid "Ilus möldrineiu","Talvine teekond","Luigelaul". Tema laulude saated on kunstiliselt iseseisvad. Robert Schumann (1810-1856) Saksamaa · Elas Leipzigis. · Unistas saada pianistiks. · Looming: klaveripalade tsükkel ,,Karneval"; laulutsüklid ,,Poeedi armastus","Naise elu ja armastus"; 4 sümfooniat.
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Xxxx xxxxxx Õpimapp Õpimapp aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD PÜSILILLED .................................................................................................................................. 5 Kortsleht (alchemilla) ................................................................................................................. 5 Jaapani või hubei ülane (Anemone) ............................................................................................ 8 Metspipar (Asarum) .................................................................................................................. 10 Aster (Aster) .............................................................................................................................. 12 Astilbe (Astilbe) ...........................
Mängu liiga tõsiselt võtmise eest lubatakse talle hukkamist, kuid lastakse tegelikkuses vabaks. Ta võtab vastu ühe Pablo ,,maagilistest sigaritest" ning teda karistatakse 12-tunnise teatri sissepääsukeeluga. Probleemid: Suutmatus kohaneda keskkonnaga. Harry on kinni ,,kahe maailma vahel", ta ei suuda kohaneda suurte XX sajandi alguse muutustega ning tunneb seetõttu poolehoidu pigem igavikuliste suurkujude, nagu Goethe, Mozart ja Schubert, suhtes. Sõda. Harry on patsifist ning näeb sõda vaid inimeste ühishauana. Tema arvates peaks võitlus surma vastu olema püha. Tolleaegses inflatsioonist räsitud Saksamaal valitses aga tugev revansism I MS võitjariikide suhtes ning Harry ääl jäi vaid ,,hüüdja hääleks kõrbes". Armastus ja seksuaalsus. Teoses on väga palju käsitletud armukeste ning armastuse temaatikat. Samuti on tugevalt sees Freudi seksuaalsus ja omasooiharus, piiride tunnetamine ja katsetamine.
Confectionary, Fats, Fruits, and Functional Foods. Cereals, Cheese, Confectionary, Fats, Fruits, and Hoboken, N.J.: John Wiley and Sons. Functional Foods. Hoboken, N.J.: John Wiley and Fujita, H., K. Yokoyama, and M. Yoshikawa. 2000. Sons. Classification and antihypertensive activity of angio- Jahreis, G., H. Vogelsang, G. Kiessling, R. Schubert, C. tensin I-converting enzyme inhibitory peptides Bunte, and W. P. Hammes. 2002. Influence of probi- derived from food proteins. Journal of Food Science otic sausage (Lactobacillus paracasei) on blood lipids 65:564–569. and immunological parameters of healthy volunteers. Gibson, G. R., H. M. Probert, J. A. E. Van Loo, R. A. Food Research International 35:133–138. Rastall, and M. B
Rudolf Tobias (1873-1918), Aleksander Läte (1860-1948) and Artur Kapp (1878-1952). Aleksander Läte, after graduating from the Dresden Conservatoire where he studied choral composition between 1895 and 1897, settled in Tartu in 1900. There he founded the first Estonian symphony orchestra composed of students, school teachers and pupils from the secondary school. The first performance of the orchestra took place in November 1900, compositions by Haydn, Schubert and Cherubini were performed and the audience’s reception was extremely warm. Inspired by this success Läte organised two choirs to perform cantatas and oratorios. At the same time he was active as a music critic and one of the pioneers of Estonian chamber music. His most fruitful years were between 1900 and 1907. The output of the composer indicates a transition, after a long formative process, from following German patterns to a more crisp expression.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
