......... 10 3.4 René Descartes (1596–1650) ........................................................................ 10 4 UUSAJA FILOSOOFIA ...................................................................................... 12 4.1 Immanuel Kant (1724-1804) ......................................................................... 12 4.2 William Whiston (1667–1752)...................................................................... 12 4.3 Arthur Schopenhauer (1788 – 1860) ............................................................. 12 4.4 David Hume (1711-1776) ............................................................................. 13 4.5 Miguel de Unamuno (1864-1936)................................................................. 13 KOKKUVÕTE............................................................................................................. 14 KASUTATUD KIRJANDUS ..............................................
reaalsust võib mõista vaid ajalooliste seletuste kaudu maalima ajaloo struktuur on mõistuspärane ja võti selle mõistmiseks peitub arenguseaduses ehk siis dialektikas ("arenguseaduseks") võõrandumine Teised Hegelist "Aristotelese suhe talle eelnenud hellenistliku mõtte arenguga on samasugune nagu Hegeli suhe kogu eelneva filosoofia arenguga alates antiigist ja isegi idamaadest, kuni tema oma ajani."- Benedetto Croce "filosoofiline posija"- Arthur Schopenhauer "tema kogu mõtlemine põhineb võltsprobleemidel"- Rudolf Carnapi "müstik, kes soosib müütilis-poeetilis- religioosseid kujundeid"- Anders Wedberg Hegel... on süsteemilooja, kes viib kõik ühtede ja samade kategooriate alla tema kõiketeadev koondsüsteem on ühe filosoofia ajaloo kõige kuulsamatest kogu tema hiigelperioodi filosoofia on ühe ja sama põhiteema korduv, tihti tüütuseni üksikasjalik kirjeldamine teeb ajaloo mõisteliseks
,,Raamat on nagu peegel" (Arthur Schopenhauer) Raamat on nagu peegel, millesse igaüks vaadates näeb end sellisena nagu ta on. Üks inimene võib sealt välja lugeda kogu maailma tarkuse, kui samas mõni teine ei suuda seda sama üldse mõista. Autoril on oma teost kirjutades võim panna meid nägema kõiki neid ilusaid ja koledaid asju meie ümber. Lisaks on raamatusse peidetud kirjaniku poolt ta eelistused. Raamatutes peitub palju huvitavaid ja põnevaid elutarkusi, mida esmapilgul ei pruugigi näha ega pealkirjast välja lugeda. Eelkõige peegeldab raamat tema loojat, kirjanikku, kes paneb sellesse oma hinge ning tükikese oma elustki. A.H.Tammsaare teoses ,,Tõde ja õigus" on kujutatud Vargamäe talu peremehe igapäeva elu, selle ilu ja valu. Ka autor ise on kasvanud talus üles. Romaanis perepoeg Indrek läks linna kooli ning nautis seda, mida tegi. Sama tegi ka Tammsaare, ta armastas kirjutamist, mis teadagi tuli tal väga hästi välja. Minu jaoks siia...
Vaja on keelepraktikat. Juhiabi peab kindlasti hakkama saama situatsioonides, kus on vaja rääkida võõrkeeles ja kliendile ennast arusaadavaks teha, samuti mõistma kliendi soove ja vajadusi, jäädes ise rahulikuks ning viisakaks. Inglise keelega on meie ühiskonnas kergem hakkama saada. Noored vaatavad palju televiisorit ja kasutavad arvutit, kust saavad ka rohkem keelepraktikat. Samuti on neil tutvusi välismaal ning sealtkaudu on võimalik oma keeleoskust parandada. Arthur Schopenhauer on öelnud: ,,Viisakus on tarkus, järelikult on ebaviisakus rumalus." Juhiabi kui ettevõtte visiitkaart, peab olema viisakas igas olukorras ja situatsioonis. Inimestele meeldib suhelda eelkõige meeldiva, asjaliku ja sõbraliku inimesega. Kliendiga tuleb rääkida viisakalt, vajadusel talle asju uuesti üle seletada. Olukorras kus juhiabil on puudulik info, ei tohiks muutuda kõhklevaks ja kahtlevaks, vaid tuleb välja uurida, kust saada vajalik info asja lahendamiseks. Juhiabi töös tuleb
Terve inimene võib olla palju õnnetum kui haige. Mõni tõsisem haigus paneb inimese rohkem eluväärtusele mõtlema, sest elu lõppemine tundub palju reaalsem. Igapäeva mured tunduvad selle kõrval väikesed ja pisiasi, nagu terve pere viibimine ühise toidulaua taga võib valmistada suur rõõmu. Need, kellel on tervis korras ei oskagi sellistest enesestmõistetavatest asjadest rõõmu tunda. Õnn ja edu kõik inimese mõtlemises kinni. Juba filosoof Schopenhauer on öelnud, et tegelikult elavad kõik inimesed erinevates maailmades: rõõmsameelne inimene elab näiteks teistsuguses kui kurvameelne. Võtame näitena liiklusõnnetuse, kus ohver jääb liikumisvõimest ilma ja peab kogu oma ülejäänud elu ratastoolis veetma. Rõõmsameelne inimene leiab, et ellujäämine on positiivne ning talle on antud võimalus elada ja end tõestada teistsugusena. Kurvameelne
Öeldakse, et see on vaba maailm. Kuid miskipärast tunnevad ikka paljud inimesed ennast ahistatu ja kohustatuna. Tihtipeale rõhuvad meid reeglid ja piirangud. Mingil määral on need meie endi loodud. See aga ei tähenda, et me peaksime neisse takerduma. Tuleb vaadata ringi ja leida teisi võimalusi, et ei tekiks ahistatu tunnet. Igaühel on oluline teada, kas tema elu juhib inimene ise või hoopis tumedad mõtted, mis muudavad ta elu süngeks. Saksa filosoof A. Schopenhauer on öelnud, et me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures selle pärast, mida meil pole. See ongi suurim viga, mida inimene teha saab. Ta ei mõtle selle peale, mida väärtustada, mille eest olla tänulik või mille eest ennast kiita. Me ju ei täna igapäevaselt üht või teist inimest lihtsalt selle eest, et ta on meie jaoks alati olemas, sest me peame seda täiesti normaalseks. Armastus on aga emotsioonidest suurim
neid armastuse abil lapsi soetama 25th of April 2:23 matis Schopenhauer väitis, et meie maailm on halvim võimalikest. Millises mõttes võimalikest? a. Halvim kõigist mõeldavatest maailmadest. b. Halvim neist maailmadest, mida positiivselt mõtlevad inimesed heaks peaksid >>c. Halvim tegelikult võimalikest maailmadest; veel halvem maailm ei saaks >>tegelikkuses eksisteerida. 25th of April 2:23 matis Kui palju varandust (raha, asju jms) on vaja, et olla õnnelik? Schopenhauer arvas, et a. peaks omama nii palju varandust, et ei peaks tööl käima. >>b. õnne ei saa rajada rikkusele, sest "rikkus sarnaneb mereveega..." c. peaks kuuluma vähemalt keskklassi. 25th of April 2:25 matis Siin on link millega saab töö ära hinnata: http://webct.e-uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1046029628+1+VIEWALL 26th of April 9:56 Agur Schopenhauer rääkis omandatud iseloomust. Iseloomu omandamine tähendab seda, et >>a
neid armastuse abil lapsi soetama 25th of April 2:23 matis Schopenhauer väitis, et meie maailm on halvim võimalikest. Millises mõttes võimalikest? a. Halvim kõigist mõeldavatest maailmadest. b. Halvim neist maailmadest, mida positiivselt mõtlevad inimesed heaks peaksid >>c. Halvim tegelikult võimalikest maailmadest; veel halvem maailm ei saaks >>tegelikkuses eksisteerida. 25th of April 2:23 matis Kui palju varandust (raha, asju jms) on vaja, et olla õnnelik? Schopenhauer arvas, et a. peaks omama nii palju varandust, et ei peaks tööl käima. >>b. õnne ei saa rajada rikkusele, sest "rikkus sarnaneb mereveega..." c. peaks kuuluma vähemalt keskklassi. 25th of April 2:25 matis Siin on link millega saab töö ära hinnata: http://webct.e-uni.ee/SCRIPT/ITK_fil/scripts/student/serve_quiz_marked.pl?DO_GRADE+1046029628+1+VIEWALL 26th of April 9:56 Agur Schopenhauer rääkis omandatud iseloomust. Iseloomu omandamine tähendab seda, et >>a
d. fatalism- on usk saatuse kõikemääravasse jõusse ning see on omane paljudele usunditele ja idealistlikele filosoofilistele vooludele. e. verifikatsioon- tõe määramise viis, oli seotud Viini ringiga (filosoofide ja teadlaste rühm Viinis, mida juhtis Moritz Schlick.) 3. Millised olulised fil. teosed kuuluvad järg. autoritele? a. Loodusest Anaximandros b. Maailm kui tahe ja kujutlus A. Schopenhauer c. Õhtumaa allakäik O. Spengler d. Teadusrevulatsioonide struktuur T. Kuhn e. Politeia Platon 4. Kes olid järgmised isikud? a. Leukippos- oli tähtis loodusfilosoof, pärit Mileetosest või Traakiast. Leukippos kirjutas 2 teost, oli aatomiõpetuse looja. b. Siddhartha- buddismi rajaja, kes lahkus kodust eesmärgiga leida vastust küsimusele miks inimesed kannatavad. Ta oli 29. aastane prints. c
Võimaluste suurenedes kasvavad ka unistused. Tegelikkuses tuleb keskmisel eestlasel poes targalt ringi vaadata ja olla kokkuhoidlik, et mõnikordki teatrit või kontserti külastada. Sellised mured on arenenud ühiskonnas. Samas teame me kõik lugusid nälgivatest Aafrika lastest, kus raha väärtus on hoopiski teine. Elu oleks märkimisväärselt lihtsam, kui maailmas poleks kapitalistlikku suurusehullustust ja mõtlemisviisi: ,,Võidab see, kel on surres rohkem asju". Juba Schopenhauer ütles, et me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures selle pärast, mida meil ei ole. Pealiskaudsena paistvast demonstratiivsest jõukusest pean tähtsamaks hinge ilu. Olen alati mõelnud, et kui olen puhta südametunnistusega, aus, siiras ja lahke, saavutan oma eesmärgid ja tunnen enda üle uhkust. Paraku olen õppinud, et sellisena maailmas läbi ei löö. Just selle pealiskaudsuse ja edule orienteerituse tõttu, mis on tänapäeval valdavaks trendiks
Tolerantsus enda ja teiste suhtes Ühiskond on arenenud viimaste sajanditega jõuliselt. On tekkinud palju uusi arusaamasid, kombeid, hoiakuid ja uskumisi. Nii mõnigi neist on vastukarva teisitimõtlejatele, mis tekitab paljudes pahameelt ning vajadust mässamiseks. Saksa filosoof Arthur Schopenhauer ütles kord, et kuigi ümbrus on sama, elab igaüks meist erinevas maailmas. Samuti ei tohi ka unustada, et inimene, kes ennast ei armasta, ei suuda armastada ka kedagi teist. Selleks et muuta maailma paremaks paigaks, tuleb alustada iseendast. Oma arvamuste, hinnangute ja ka välimuse väärtustamine on oluliseks aspektiks edasisel eluteel. Julgus öelda välja mõte sellisel kujul, mis on mõtlejale kõige omasem, puudub paljudel
(nt inimest). · kui poleks tajuvat subjekti (nt inimest), siis näiteks maju ei oleks - küll aga oleksid näiteks puud, lilled ja taevakehad. Schopenhaueri arvates aitab intelligentsus (vaimurikkus) · leida palju sõpru, kelle seltsis mõnusalt aega veeta. · edasi jõuda oma ametialal (tehes karjääri). · vältida igavust ning mõttetuid tegusid. Kui palju varandust (raha, asju jms) on vaja, et olla õnnelik? Schopenhauer arvas, et · peaks omama nii palju varandust, et ei peaks tööl käima. · õnne ei saa rajada rikkusele, sest "rikkus sarnaneb mereveega..." · peaks kuuluma vähemalt keskklassi. Iga nauding tekitab vajaduse uute naudingute järele (tavapärane ei suuda meid enam rahuldada). Schopenhauer arvas, et · see on hea: just sellepärast inimesed püüavadki elus edasi jõuda (nt karjääri teha) ning mitte jääda ühele kohale manduma.
Eestlane- kes ta on? Inimesi on liiga palju. Seda avastatakse tavaliselt ühistranspordiga sõites, kui tunned kellegi küünarnukke oma neljanda ja viienda ribi vahel. Vaadates aga eestlasi arvuliselt, siis ei tundu neid sugugi nii palju. Kuid kas meie arv on üldse oluline? Oluline on inimene ise- see, kes ta tegelikkuses on. Maailm on meie kujutlus. See, millisena inimene maailma tajub, kujutleb, sõltub sellest, kes on ta ise. Saksa filosoof Artur Schopenhauer on oma "Elutarkuses" toonud välja inimese olemuse olulisi aspekte, mis teevad inimesest selle, kes ta on. Alati on otsustav see, mis keegi on ja mida ta seega eneses omab, sest tema individualiteet saadab teda alati ja kõikjal ja temast on varjundatud kõik, mis ta läbi elab. Raskeid õnnetusjuhtumeid kõrvale jättes on vähem otsustav see, mis kellelegi elus juhtub ning osaks saab, kui see, kuidas ta seda tajub, tähendab tema vastuvõtlikkuse laad ning aste igast vaatepunktist.
Ta oli õrn armastaja, uhke ning tundeküllane poeet. Tema filosoofia teostes tahab õpetada, kuidas elada täiuslikult. Hesse arvas, et inimene ei ole ainuüksi ta ise, vaid ta on unikaalne, väga tähtis punkt ning märkimisväärne kõigil neil juhtudel, mil kõik maailma ilmingud kohtuvad vaid ühe korra ja ei iialgi samal määral uuesti. Hesse kasutas teostes Idamaist kultuuri, budismi ning omaenda filosoofiat. Kõige rohkem mõjutasid teda Nietzsche, Burckhardt, Plato ja Schopenhauer. Samuti oli suur mõju ka India ja Hiina filosoofial. Ta armastas muusikat ülekõige. 3 Looming Hesse esimene läbimurre kirjanduses oli 1904. aastal valmiskirjutatud novell ,,Peter Camenzind", kus on palju tema autobiograafiat ning mis jääb kõige kuulsamaks kuni praeguseni. Teostega, nagu ,,Stepihunt", ,,Siddhartha" ja ,,Klaaspärlimäng", tagas Hesse omale kindla koha kirjanduse ajaloos. 1946
teoloogiateaduskonda, kuid juba 1865 aastal läks üle filoloogiateaduskonda, kus külastas Freidrich Wilhelm Ristchili seminare ja kui õppejõud sama aasta sügisel Leipzigi ülikooli üle viidi järgnes ta õppejõule. Nietzsche kannatas ome elu viimased kümme aastat vaimuhaiguse käes ja ta suri 1900. aastal Weimaris. Nietzsche moraalifilosoofia Nietzsche maailmavaate võib jagada laias laasuts kolmeks, mis kergendavad selle mõistmist. Esiteks avaldasid Nietzschele suurt mõju Schopenhauer ja Darwin. Schopenhauer väitis, et maailma olemus on tahe, Nietzsche aga sõnastas selle ümber ja ütles konkreetsemalt, et kõige elava olemus on tahe. Darwini evolutsiooniteooria järgi jäävad ellu paremini kohastunud organismid ning see tagab kõige elava progressi; organismid on ainult vahendid. Nietzsche arvates on inimühiskonnas samuti tähtis inimese kui sellise areng ning elu üldine edenemine,
· Kanti järgi tuleb kõike teha inimese nimel. Inimeksistentsi kõrgeim väärtus on Kanti järgi temas endas; seega on kõlblus ja inimkond ainsad, mis omavad väärikust; Kanti eetika on kompromissitu · Kanti järgi kõik muud motiivid ähmastavad kõlbluse olemust. Inimarmastuse olemuseks on Kanti järgi teha head · Kanti kategoorilise imperatiivi põhimõte on jäänud tänini eetikas üheks peamiseks lähtepunktiks SCHOPENHAUER · Arthur Schopenhauer (1788-1860) ei olnud maailmast ega inimestest heal arvamusel, vanaduspõlves oli ta heaks kaaslaseks puudel · Ta filosoofia allikateks on a) Vana-India filosoofia (meelelise maailma illusoorsus); b) Platon (tõeline ja mittetõeline olemine) ja Immanuel Kant (asi iseeneses Ding an Sich) ja asi meie jaoks - Ding für uns) · Kantil oli asi iseeneses eksisteerimas sõltumata tajujast; seda ei iseloomusta ei aeg, ruum ega põhjuslikud seosed; ei ole tunnetatav
Ooper 19.sajand Üks juhtivamaid muusika zanre Reageerib tundlikult ühiskonna probleemidele Huvi ooperi vastu väga suur(BUUM) Pariis: Ooperi pealinn.Kõige paremad tingimused,raha olemasolu.Ooperite ainestik ikka antiikajaloost ja mütoloogiast,aga pöörduma ajaloo ja olistiku süzeede juurde.Huvi troopika,salapära,ajaloo vastu. Ooperid endiselt tellimustööna. Kuni 1850 suhtuti ooperisse kui toormaterjali, mis võis enda nägemuse järgi muuta.Eesmärk-publiku soosing.1850 hakati ooperit väärtustama omaette kunstiteosena, mida püüti võimalikult vähe muuta. Itaalia: Impressaario-üürib teatri,koostab trupi koosseisu ja tellib ooperid. 1 aasta jooksul 3 hooaega ehk stagionet.Igaks hooajaks pandi kokku uus trupp.Kavva võetud oopereid mängiti nii kaua kuni oli publikut.Helilooja tegi ooperi valmis ja müüs impressaariole,helilooja sai raha peale 3.ndat etendust, heliloojal ei olnud ooperile enam õigusi....
"Rääkimise vastand ei ole kuulamine. Rääkimise vastand on ootamine" Fran "Targad valetajad nimetavad üksikasju, aga kõige targemad mitte" "Kui te ei too pariisi endas kaasa, siis te siit seda ei leia" John M.Shanahan "Nõu paludes otsime harilikult liitlast" Markii Charles Varlet de La Grange "Mõelda tähendab ei öelda" Emile Auguste Chartier "Kalmistud on täis asendamatuid inimesi" Charles de Gaulle "Me kaldume uskuma neid, keda me ei tunne, sest nemad ei ole eid kunagi petnud" Dr. S. Johnson "Kõige loovam inimene varjab oma allikaid kõige paremini" "Arukus tervitab omi ja kaotab kõik seisuvahed" Ralph Waldo Emerson "Kiireim viis sõja lõpetamiseks on selle kaotamine." Samuel Goldwyn "Parem elada tund aega hiilguses, kui igaviku tundmatuses." "Mine nii kaugele kui näed ja kui sa oled kohale jõudnud, näed kaugemale." "Ma ei kahetse midagi." Rudolf Hess "Kodumaa eest surra tähendab elada." kontraadmiral Etsuzo Kur...
Pole siiramat armastust, kui armastus toidu vastu. George Bernard Shaw Tsivilisatsiooni aksepteerimine, nii nagu ta on, tähendab allakäigu heakskiitmist. Teadmata Hinda meest tema küsimuste, mitte vastuste järgi. Voltaire Naer annab inimesele tagasi jõu, mille talt võtsid pisarad. Rahvatarkus Selge mõistuse esimeseks eelduseks on enamike arvamusega mittenõustmine. Oscar Wilde Kui meie ei aita üksteist, siis kes seda veel teeb? Barbara Mandarell Andesta oma vaenlastele, kuid ära unusta nende nimesid. John F. Kennedy Oma probleemid oleme ise tekitanud - ja lahendada saame neid ainult me ise. John F. Kennedy Kujutlusvõime on tähtsam kui teadmised. Albert Einstein Me kõik oleme erandjuhtumid. Albert Camus Ainult väga ükskõiksed või väga intelligentsed inimesed saavad muutustele vastu panna. Sokrates Headest asjadest tuleb mõelda sellepärast, et mitte mõelda halbadest asjadest. Kõigi kuritegude põhjuseks on valestimõistmised või ...
Voltaire väitis, et Pascali eesmärgiks oli näidata inimest jälgis valguses, inimloomuse vastu kirjutab ta nii, nagu kirjutaks jesuiitide vastu, ta solvab inimsugu ilukõneliselt. Lõpuks nimetas Voltaire Pascali rafineeritud misantroobiks. Filippov kirjutas, et mõnedel Pascali arutlustel inimese tühisusest on mõrkjas huumorisära, mis meenutab Schopenhaueri huumorit. Kumbagi seisukohta ei saa pidada õigeks. Schopenhauer on Pascalilt võtnud nii mõndagi, eriti "Elutarkusesse", kuid Pascali mõtted on ta pööranud teise vaatevinklisse. Nende peamine erinevus on selles, et Schopenhauer on elitaarne ja Pascal egalitaarne. Esimene vihkab ja põlgab rahvast, nimetades seda "pööbliks", teine tunneb ahvale kaasa. Tema jaoks ei ole "pööblit" olemas. Valu ja kibestumist on Schopenhaueri huumoris vähem kui kahjurõõmu ja ühemõttelist irvitamist nende üle. Viimane puudub Pascalil täielikult
" Selles ta näitab, et kreeka draama saladus seisneb pessimismi dionüüsoslikus vôitmises kunsti läbi. See on traagiline optimism. Ta leiab, et koos I. Kanti filosoofiaga olevat dionüüslik ajastu lôplikult maha maetud. Kas see võiks kuidagi tagasi tulla? Kas ei ole Richard Wagner mitte see, kes draama dionüüsliku ekstaasi ühendab taas muusikaga? Nietzsche ülistab elu ja tugevat tervist, kuid ise on haigustest muserdatud, 35-selt juba pensionil. Esilagsed eeskujud Schopenhauer ja Wagner muutuvad varsti põlastava kriitika objektiks. "Liiga palju on elutsejaid ja liiga kaua nad ripuvad oma oksade küljes. Tuleks torm ja raputaks maha kôik need mädanenud ja ussitanud!" kirjutas ta oma raamatus "NÖNDA KÖNELES ZARATHUSTRA". Zarathustra ongi kirjutatud otsekui vastuseks Wagneri PARSIFALILE. Parsifal on tema jaoks liialt kristlik. Ja vastusena kirjutab ta oma "Zarathustra". 1883-84 sünnivad selle teose kolm osa. Iga osa on umbes kümmne päevaga valmis kirjutatud
46. Selgitage Schopenhaueri väidet: Maailm on minu kujutlus. Maailm iseendas on tahe, kuid samamoodi nagu inimene näeb ainult iseennast tahte ja kujutlusena, kõik teisi ainult kujutlusena, paistab ka maailm inimese jaoks ainult kujutlusena. See kujutlus on iga inimese jaoks ühesugune. Samas mõjutab seda kujutlust iga indiviid eraldi (iga inimene näeb maailma läbi oma prisma lõbusa, masendunud jne.), seega elab iga inimene teisest pisut erinevas maailmas. Seeläbi väitiski Schopenhauer, et maailm on minu kujutlus. 47. Selgitage Schopenhaueri arusaama, et surmahirm on irratsionaalne. Surma ei tohiks Schopenhaueri arvates karta kolmel põhjusel. Esiteks, kui kardame surma kui mitteolemist, siis peaksime kartma ka seda aega, millal meid veel sündinud polnud. Enne sündi olnud mitteolemist me ei karda, seega ei tohiks karta ka pärast meid tulevat mitteolemist, kuna need on täpselt üks ja sama mitteolemine. Teiseks kui igasugune kurjus eeldab olemasolemist ja teadvust
Maailm iseendas on tahe, kuid samamoodi nagu inimene näeb ainult iseennast tahte ja kujutlusena, kõik teisi ainult kujutlusena, paistab ka maailm inimese jaoks ainult kujutlusena. See kujutlus on iga inimese jaoks ühesugune. Samas mõjutab seda kujutlust iga indiviid eraldi (iga inimene näeb maailma läbi oma prisma – lõbusa, masendunud jne.), seega elab iga inimene teisest pisut erinevas maailmas. Seeläbi väitiski Schopenhauer, et maailm on minu kujutlus. 47. Selgitage Schopenhaueri arusaama, et surmahirm on irratsionaalne. Surma ei tohiks Schopenhaueri arvates karta kolmel põhjusel. Esiteks, kui kardame surma kui mitteolemist, siis peaksime kartma ka seda aega, millal meid veel sündinud polnud. Enne sündi olnud mitteolemist me ei karda, seega ei tohiks karta ka pärast meid tulevat mitteolemist, kuna need on täpselt üks ja sama mitteolemine. Teiseks kui
"Kiri on nagu hing, tal on hääle nii tõeline kaja, et õrnatundelised inimesed arvavad ta armastuse suurimate väärtuste hulka." (Balzac) "Inimene õpib 2 aastat rääkima, et õppida ülejäänud elu vaikima" (G.B.Shaw) "Üksnes eluraskused õpetavad elu hüvesid hindama." (Goethe) "Kui inimene mõtleb ainult endale ja otsib kõiges omakasu, siis ei saa olla õnnelik. Kes tahab elada tõelist elu, see elab ka teistele." (Seneca) "Armastus on lihtne, kui kohtad keerulist armatust on tegu võltsinguga." (T.Tüür) " 1 põhjus, mix inimesed klammerduvad viha külge on see, et viha puudumisel tuleb neil keskenduda valule " (Caldwin) *"Peaaegu igaühe jaox maailmas on kõige raskem asi taibata, et see, keda armastad Sina, ei armasta Sind..." (Charles Percy Snow) ( "Surm purjede all", lk.164 ) *"Kui tahate head teenindust - teenindage end ise." (O.Wilde) *Vaba on see kellel on jõudu loobuda kõikidest soovidest üheainsa nimel. (M. Gorki) *Inimene ei armasta täiusli...
Aforismid: arukas on 3. Millised olulised fil. teosed kuuluvad järg. autoritele? inimene, kes ei kurvasta selle üle, mida tal ei ole vaid ta on rõõmus selle üle, mis tal a. Loodusest Anaximandros on. Ühe aruka inimese sõprus on parem kui kõigi arutute sõprus. b. Maailm kui tahe ja kujutlus A. Schopenhauer 8. Rooma helleniseerumine väljendus c. Õhtumaa allakäik O. Spengler A Hellenistlikud õpetused- skeptitsism, epikureism ja stoitsism, kandusid üle Rooma, d. Teadusrevulatsioonide struktuur T. Kuhn ka Kreeka filosoofia. e
............................10 2 Sissejuhatus Referaadi eesmärgiks on anda ülevaade Ludwig Wittgensteini elust ja loomingust ning tema mõjust 20. ja 21. sajandi filosoofias. Et hakata tema filosoofia olemust analüüsima, tuleb vaadata minevikku. 20. sajandi filosoofia sai mõjutusi 19 sajandist - maailmatunnetuse filosoofia ehk elufilosoofia, millele panid aluse Bergson, Nietzsche ja Schopenhauer. 20. sajand oli filosoofiale väga soodus tekkisid uued riigikorrad ning ideoloogiad. Paljud mõtlejad arutlesid just nende teemade üle. Wittgenstieiniga tegutses samal ajal Sigmund Freud, kes pani aluse psühhoanalüüsile, mis on leidnud kasutust nii kirjanduses, kunstis, psühholoogias ja paljudel teistel aladel. Eelteadmised mul Ludwig Wittgensteini kohta puuduvad. 3 Elu
................................................................................. 8 2.5. Kierkegaardi mõtted teiste filosoofide kohta............................................................................ 9 2.5.1. Georg Wilchelm Hegel.......................................................................................................9 2.5.2. Friedrich Wilhelm Joseph von Schelling......................................................................... 10 2.5.3.Arthur Schopenhauer.........................................................................................................10 2.6. Kierkegaardi filosoofia taasavastamine ja selle väärtus tänapäeval........................................10 3. Peatükk. Mõned Kierkegaardi teosed.............................................................................................11 3.1. Emb-kumb.........................................................................................................................
järel teine enimõpitud võõrkeel. Saksa kultuur on väga rikas, riiki tuntakse kui das Land der Dichter und Denker (poeetide ja mõtlejate maa). · Heliloojad: Bach, Beethoven, Brahms, Händel, Mendelssohn, Schumann, Wagner. · Kirjanikud: Böll, Goethe, Grass, Heine, Hesse, Mann, May, Schiller, Schweitzer. · Kunstnikud: Altdorfer, Dürer, Ernst, Baselitz, Beuys. · Filosoofid: Engels, Habermas, Hegel, Heidegger, Kant, Leibniz, Marx, Nietzsche, Schopenhauer. · Teadlased: Born, Bunsen, Einstein, Gauss, Heisenberg, Hertz, Hilbert, Kepler, Ohm, Planck, Röntgen. · Leiutajad: Benz, Diesel, Gutenberg, Lilienthal, Linde, Otto, Siemens, Zuse. Saksamaa lipp Saksamaa vapp 9
J.G.Fichte-Saksa filosoof, kes nimetas filosoofiat teaduseõpetuseks (wissenschaftlehre). D.Hume- nimetas filosoofiat teadusteisandaks. Pierre Proudhon- Prantsuse filosoof, iseõppija. MRP- Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939. See oli mitte kallaletungileping. Filosoofia mõtteviisid: 1) kriitiline mõtlemine. Xenephanes- tema leidis, et inimesed on oma jumalad ise välja mõelnud ning kujutanud nad enda taolistena. Antropomorfne- inimesesarnane Imagodei- jumala imidziga inimesed (Lenin) 2) loogiline mõtlemine- see on teadus mõtlemisest. Püütakse anda edasi tõepäraseid teadmisi. Loogikaisaks on Aristoteles. Toetus süllogistikale- järeldusõpetusele. 3) Üldistav mõtlemine Induktiivne mõtlemine- mõtlemisprotsess toimub üksikust üldise suunas. Deduktiivne mõtlemine- toimub üldiselt üksiku suunas. FILOSOOFIA PÕHIPROBLEEMID: Jagunevad kolmeks: a) metafüüsiline-kõige tähtsam on see, mis on tegelikult olemas. Monism-ühe alge käsitlus Dualism- ka...
Ühe inimese kõrva tagant on leitud kummaline kiip, mis purunes kohe, kui see eemaldati. Iga mõne aja tagant tekivad kehale jäljed, mis meenutavad lööke ja põletusi ning mis on pea alati sümmeetrilise kujuga, nendega samaaegselt ilmuvad süstlajäljed käsivartel. Need ja muud tõestusmaterjalid, nii suulised kui kirjalikud, viitavad millelegi, millest me ei peaks teadma. ,,Inimese sõna on kõige vastupidavam materjal," ütles Saksa filosoof Arthur Schopenhauer. See võibki olla põhjus, miks inimesi, kellega on need jubedused juhtunud, üritatakse vaikima sundida. Jaan Kaplinski sõnas: ,,Tõestuse puudumine ei ole puudumise tõestus." Me ei saa kunagi väita, et midagi ei ole lihtsalt selle pärast, et me seda alati ei näe. Kuid tulles tagasi inimkatsetuste ja eetika juurde. Kindlasti tekib mõte: ,,Miks ei võiks katseteks kasutada loomi ja miks ei tehtud seda kahe suure totalitaarse reziimi ajal
METAFÜÜSIKA- filosoofia osa, mis uurib reaalsust kui sellist; õpetus reaalsuse kõige üldisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest SUBSTANTS- reaalsuse põhinemine aines 1.SOKRATES- vanakreeka 469-399 eKr ■ esimene süstematiseeritud filosoofilise mõtlemise esindaja ■ ei kirjutanud ühtegi teost (Platoni ja Xenophoni vahendusel säilinud) ■ “Ma tean, et ma midagi ei tea” ■ 1)lausel saab olla 2 komponenti, tervikuna saab olla vaid väär (olgugi, et ta ise midagi ei tea, et ta teab) 2)väide on silmakirjalik 3)mida rohkem teadmisi, seda suurem on kokkupuude teadmatusega ■ Sokratese filosoofia peamiseks meetodiks oli dialektika, kasutas 4 elementi 1)iroonia (eironeia) 2)maieutika (õpetamismeetod- õpetaja ei jaga uut teavet, vaid esitab küsimusi, mille vastamine juhib õpilase ihaldatud teadmiseni) 3)määratluse otsimine 4)üldistamine ■ arusaam surm...
7. * Kogu aeg enesesse sisestatud hariduse tähtsus... liial- * Selline äärmuslik vastandumine isale kui ühiskonnale muutis dused Indreku kibestunuks ning pessimistlikuks inimeseks. ja nn * Värske õhk ja puhas loodus on tohutult võimas inspiratsiooni allikas, ilutse- millest võiks kirjutada, luuletada, näidelda ja laulda aastaid ilma mine vahetpidamata. * ...aidates inimesi puhtast õilsusest midagi vastu tahtmata. * Filosoof Arthur Schopenhauer leiab, et inimene võib õnnelikuks saada mitmel viisil, kuid ainult üks väike pisiasi võib teha õnnetuks. * Sellepärast tulebki oma eesmärgid ja soovid läbi kaaluda, sest raha avab küll ukse, kuid sulgeb seejuures akna. * Unistus hoida maailma tulevikku vaataval trajektooril on võimalik, kuid selle mõtte teostamiseks oleks vaja, et inimesed muudaksid oma vaenulikku suhtlemist kaaskodanikesse.
I Teoloogiline -- maailma seletatakse Jumalast lähtuvalt; II Metafüüsiline -- filosoofilised teooriad; III Positiivne -- teaduslikud tõestused. Uskus, et tõese teadmise annab üksnes positiivne arengu etapp, sest see rajaneb teaduslikel faktidel. Oli veendunud, et tõeline tulemus on see, mis on tõestatav teaduslikku metoodikat kasutades. Positiivsete teadustena pidas Comte silmas matemaatikat, astronoomiat, füüsikat, keemiat, bioloogiat ja sotsioloogiat. ARTHUR SCHOPENHAUER (17881860) Peateos "Maailm, kui tahe ja kujutlus". Muuhulgas kirjutanud laiale lugejaskonnale mõeldud raamatu "Elutarkus". Schopenhauer uskus, et tahe on maailma tõeline olemus, mille võimuses kõik inimesed on. Inimeste surelikud minad on kõigest universaalse tahte tööriistad. Tahtest võib jagu saada kunstide, eriti muusika vaatlemise kaudu. Tahte ainuke soov on eksisteerida üksnes kujutluste maailmas. Schopenhauer põlgas seltskondi, sest neis ei toimu midagi
Ka filosoofia ja filosofeerimine on võimutahe. Samuti kirjandus. Veel ühes võimutahte omaduseks on see, et ta otsib ise endale vastupanu ja kannatusi, et neid siis ületada ja selles ületamises rahuldust saada. See ongi võimutahte olulisemaid omadusi. Tema eesmärk on kujutada inimest, kes loob oma elu ilma Jumalata, ukna väljaspoolt antud käskude, korralduste ja moraalikoodeksita. Sest kes on kirjelduse objekt? "tõeline filosoof", tõeliselt iseseisev vaim nagu Schopenhauer, kindla pilguga mees ja rüütel, kes julgeb olla see, kes ta on, kes oskab siesta üksi omil jalul ega oota käsutajaid või vihjeid kõrgemalt" Selle on Nietzsche ise läbi proovinud kirjutades oma "Nõnda kõneles Zarathustrat": "hoolimata sellest ja otsekui tõestamaks minu mõtet, et kõik otsustav sünnib "hoolimata sellest", sündis just sel talvel ja just neis ebasoodsates oludes minu Zarathustra" . Nietzsche tervis oli kaostavalt nõrk, ja aja möödudes haigused temas aina süvenesid
("Reini Kuld", "Valküürid", "Seigfried", "Jumalate hukk") - libretod ning hakkas koheselt komponeerima 1853. aasta novembris "Reini Kulda" ja "Valküüre" 1854. aastal. 1856. aastal asus ta töötama Siegfriedi kallal, kuid jättis asja pooleli oma uue idee tõttu Tristian ja Isolde. Tristian ja Isolde kirjutamisel olid tal kaks inspiratsiooni allikat: Esimene põhineb 1854. aastal kui tema sõber poeet Georg Herwegh tutvustas teda filosoof Arthur Schopenhauer töödele. Hiljem nimetas Wagner seda sündmust tema elu kõige olulisemaks. Üks Schopenhaueri õpetusi ütles ,et muusikal on kunstus ülim roll. Ta väitis ,et muusika on maailma olemuse kõige otsesem väljendusviis pime, impulsiivne tahe. Paljud tolle filosoofi õpetuste aspektid jõudsid kahtlemata Wagneri järgnievatesse libretodesse. Näiteks enesest lahtiütlev poeet Hans Sachs "Die Meistersinger's" - arvestatud kui Wageri kõige poolehoidvamat karakterit on
(Octavianus Augustus) · Teadmine on jõud. (Francis Bacon) Kui aforismidele lähedased vanasõnad ja kõnekäänud on anonüümsed, siis aforism on enamasti individuaallooming. Esineb nii iseseisva zanrina kui ka lülitatult pikemasse teksti, mis tervikuna ei ole aforistlik. Lakoonilist ja täpset väljendusviisi nimetatakse aforistlikuks stiiliks. Kuulsamaid aforiste: Platon, Seneca, Augustinus, Michel de Montaigne, Blaise Pascal [1], Voltaire, Oscar Wilde, Friedrich Nietzsche, Arthur Schopenhauer, Georg Christoph Lichtenberg [2] Eesti autoritest on aforisme on tekstidesse poetanud Friedrich Reinhold Kreutzwald, Juhan Liiv (teoses "Ääremärkused: Kivide varjudest ei saa müüri, küll aga kividest enestest"), Friedebert Tuglas, Anton Hansen Tammsaare, Karl Ristikivi ("Imede saar: Ainult nõrk kardab vasturääkimist"). Aforismikogumikke on avaldanud ka Arvo Valton ("Uksed kriuksuvad öösiti", "Märklaud kilbiks", "Tagasi tulevikku").
kohtadel." Aristofanes "Ka vaenlaselt vib ppida." Aristofanes "Paljud on kopeerinud Mona Lisat, ometi seistakse jrjekorras, et nha originaali." Louis Armstrong "Vgivald on rumaluse viimane vimalus." Isaac Asimov "Kige rohkem valetatakse prast jahiretke, sjaajal ja enne valimisi." Otto von Bismarck "Et kurjus saaks vidutseda, selleks piisab heade inimeste tegevusetusest." Edmond Burke "Raamatud on nagu peegel. Kui vaatab sisse eesel, ei saa sealt peegelduda ingel." A. Schopenhauer "Elu eesmrk on enesearendamine." Oscar Wilde "Meie vaenlase arvamus meie kohta on tihti tele lhemal kui meie endi omad." La Rochefoucauld "Melge sellele, et tnast peva ei tule enam kunagi." Dante "Ainult minevik on surematu." Delmore Schwartz "Kriitik on jalutu, kes petab teisi jooksma." Channing Pollock "Vaimukus on haritud lbus." Aristoteles "Elu petab vaid neid, kes sellest pivad." Belinski "Ideaal kui telisus on kttesaamatu, kuid temani pelda on kohustuslik!" Immanuil Kant
pooleli- otsustas hakata õppima keemiat 26. aastaselt oli ülikooli professor ja sai doktorikraadi nsm, tal oli halb tervis ning pühendus filosoofiale 1979-1989 kirjutas ta iga aasta ühe raamatu. Alguses ei tekitanud need mitte mingit vastukaja. Viimased 11 aastat oli nii vaimselt kui füüsiliselt haige ja ei teinud eriti midagi. Teda mõjutasid Schopenhauer ja Wagner. Schopenhauerit omakorda mõjutas Kant. Wagner: ,,Maailm on minu kujutlus." Tahe- kogu maailma juhtiv ja determineeriv alge, selle tõeline olemus. N: Tahtevabadus on illusioon. Meie maailm on võimalikeist halvim ja maailma valitsev tahe põhjustab inimestele kannatusi. Eetika saab põhineda ainult kaastundmisel ja kaaskannatamisel. Inimvaimu kõrgeim saatus on kunst- võimaldab tahtest vabaneda, kannatusest vabanemine on võimalik elutahte
Antiikaeg Thales - kõik on tekkinud ürgainest(vesi). kriitiline suhtumine, mütol, üleloomulike jõudude loobuimine -> nähtused alluvad loodussadustele. keskkonda on võimalik kontrollida. Anaximandros - Thales õpilane. Ürgainetest kõik, aine muudab vormi, maailmad arenenud, mitte loodud. elusolendid niiskest elemendist. Inimesed kaladest. Herakleitos - Kõik on alatises muutumises. Vastandid(elu-surm, öö-päev). Maailmas võitlus, vastuolud ühinevad ja harmoonia. epistemoloogiline küsimus: Kuidas saab teada, kui kõik on pidevas muutumises? Parmenides - eitas muutumist, ratsionaalne teadmine. ainult olev on olemas. Mõistuse usaldamine. Pythagoras - Thales õpilane. Sensoorsed maailmad ei võimalda teadmist. dualism, abstraktset arvudemaailma saab kogeda vaid mõtlemise kaudu. Empedokles - muutumine ja püsimine saavad eksisteerida. tajuteooria viitas meeltele. 4 põhi (tuliõhkvesimaa). 2põhijõudu(armastusvihkamine). Kõik on neist tekkinud. Demokri...
Kunst on esteetika töövaldkond. 7. Kus on esteetilise mõtlemise juured? Millised mõtlejad on selles suhtes olulised? Esteetika eelkäiateks võib lugeda Atiik-Kreeka filosoofe(Platon, Aristoteles). Esteetika nimetusele pani aluse aga Gottlieb Baumgarten(u1750a.). Olulised mõtlejad: Platon, Aristoteles, Plotinos, Baumgarten, Hume, Denis Diderot, George Santayana, Immanuel Kant, Georg Wilhelm Hegel, Arthur Schopenhauer, Friedrich Nietzsche. 8. Mida tähendab ilu defineerimine harmooniana? Tooge näiteid! (Plotinos ja Plaaton väljendasid ilu vormi ja vaimu harmoonia kaudu) Meie keha/näo on sümmeetriline, aga mõnikord see on ilus, mõnikord kole - see tähendab, et ilu sõltub mitte ainult sümmetriast, selle taga seisab midagi veel (hing). Ilu sõltub objekti osade suurusest, suhtest, kuidas nad omavahel klappivad, nende koostööst. (objekt on terviklikult ilus, siis tema
ellu viinud ajalooliselt vajalikke asju. Toob välja kolm kuju: Alexander Suur, Caesar, Napoleon. Nende tegusid ei saa hinnata hariliku moraali mõõdupuuga, sest nad on hukutanud miljoneid inimelusid. Kui nad olid oma ülesande täitnud, siis kaotas maailmavaim nende vastu huvi ja nende lõpp oli traagiline (Alexander Suur jõi end surnuks, Caesar tapeti senaatorite poolt, Napoleon tapeti pagenduses). 11 ARTUR SCHOPENHAUER 1. Maailm kui tahe! Pidas maailma olemuseks võimutahet. On nõus Kantiga selles, et on olemas asi iseeneses, kuid erinevalt Kantist arvab, et kui inimene süüvib iseendasse, siis ta näeb, et tema olemuseks on tahe. Tahe on igavene alge. See pole mitte mõistus ega jumal, ta ei jaotu ruumiliselt, ei ole algust ega lõppu seega ongi asi iseeneses. Kuna tahe on pime siis on Schopenhaueri maailm eesmärgitu. Tahe avaldub looduses loodusseadustena ja
Hegel on maetud Berliini , filosoof Fichte kõrvale. Peateos: · Vaimu fenomenoloogia Ta oli panteist jumal ja loodus on üks ja see sama Herakleitos vanakreeka filosoof, kes mõjutas Hegelit kõige rohkem. Ta õpetas seda, et maailm on vastuoluline, 2 vastandit on inimloomuses olema. ( Nt inimene on hea ja halb, surnud ja surematu ideed elavad edasi) Dialektika areng, vaidluskunst. ,,Inimene on ajavaimu hing" ,, Üksikisik ei suuda oma soovide järgi ajalugu muuta" Artur Schopenhauer (1788-1860) Isa oli ametilt kaupmees. Kohtus Goethega. ,,Mulle ei meeldi mu ema, sest tal ei ole minu jaoks aega" Ütles oma emale : ,, Tulevikus ei ole sa keegi, kui sinust räägitakse, siis vaid minu kaudu." Tema ainsaks seltsiliseks oli koer, keda kutsuti Nooreks Schopenhaueriks. Vihkas oma ema ja seega vihkas ka naisi. Peateosed: · Elutarkus · Maailm kui tahe ja kujutlus Tema mõtted · ,,Inimene on inimesele hunt" · ,,Maailm on meie kujutlus."
Romantismiga algas ühe osa kunstnike nn boheemlus, isikupära rõhutav ja tavaliste inimeste nn normaalset elu trotsiv käitumine. Boheemlane peab kunstnikuksolemist, loomisseisundis viibimist tähtsamaks kui lõpetatud kunstiteost. Kunstnikke ühendas ühine ellusuhtumine, mitte sarnane vormikäsitlus. Õigem ongi romantismi nimetada mitte stiiliks, vaid vooluks, mis sarnast sisu väjendades kasutab erinevaid stiile. Millisena näeb A. Schopenhauer kunstide tähendust? Kõik elavad erinevas maailmas, Mõjutatud Kantist- huvitu kaemus.Neutraalne meditatiivne vaatlus. Inimtunnetuse tulemus. Tõel on vabastav toime. Kõrgeim kunstiliik muusika. Mis on Hegeli arvates esteetika kui ilu filosoofia objektiks? Miks? Ta võtab esteetikat kui teadust, mis käsitleb tundeid ja emotsiooni, kuid kasutame seda ka tunnete kirjeldamiseks. Tunnete nagu hirm, kaastunne, nauding, imetlus jne. Kõnekeeles
Ilu mõiste muutmine esteetika ajaloos Natukene esteetika teooriast. Inimese esteetiline suhe tegelikkusse on mitmekülge ja mitmekesine, eriti väljendub see kunstis. Kunst - on kirjandus, muusikaõpetus, kunsti ajalugu ja teooria, teater jne. Kunsti teaduse valdkonnad täidavad esteetika suhtes teaduse erialade funktsiooni. Samas täiendavateks erialadeks on ka sotsioloogia kunst, kunsti psühholoogia, epistemoloogia, semantika, jne. Esteetika kasutab paljude teadusharude paljude. Erisuhe esteetika ja kunsti vahel on näha kunstikriitikas. Esteetika - teoreetilina kriitika toetus, aitab tal tõsiselt aru saada kunsti probleemi ja tõestasa küsimusi, mis on inimese ja ühiskonna kunstiga kooskõlas. Esteetika võimaldab kriitikal luua hindamiskriteeriumid. Iidsete ida rahvade esteetiline arusaamine. Vana-Egiptus. Egiptlased on teinud suuri edusamme astronomias, matemaatika-, inseneri- ja ehituskivide teadustes, meditsiinis, ajaloos ja geograafias...
Ilu mõiste muutmine esteetika ajaloos Natukene esteetika teooriast. Inimese esteetiline suhe tegelikkusse on mitmekülge ja mitmekesine, eriti väljendub see kunstis. Kunst - on kirjandus, muusikaõpetus, kunsti ajalugu ja teooria, teater jne. Kunsti teaduse valdkonnad täidavad esteetika suhtes teaduse erialade funktsiooni. Samas täiendavateks erialadeks on ka sotsioloogia kunst, kunsti psühholoogia, epistemoloogia, semantika, jne. Esteetika kasutab paljude teadusharude paljude. Erisuhe esteetika ja kunsti vahel on näha kunstikriitikas. Esteetika - teoreetilina kriitika toetus, aitab tal tõsiselt aru saada kunsti probleemi ja tõestasa küsimusi, mis on inimese ja ühiskonna kunstiga kooskõlas. Esteetika võimaldab kriitikal luua hindamiskriteeriumid. Iidsete ida rahvade esteetiline arusaamine. Vana-Egiptus. Egiptlased on teinud suuri edusamme astronomias, matemaatika-, inseneri- ja ehituskivide teadustes, meditsiinis, ajaloos ja geograafias...
esteetilise hoiaku subjekt kaldub oma tähelepanu nõnda suunama mitte kunstiteosele, vaid oma isikliku elu kogemustele. 1. Esteetilise hoiaku episteemiline õigustamine seisneb väites, et esteetilise hoiak on vahendiks uute teadmiste saavutamisel. Henri Bergson uskus, et esteetiline hoiak aitab näha asjade omapära, indivuaalsust. Me kipume nägema vaid asjade, olendite üksikuid praktilisi omadusi, esteetiline hoiak aitab seda leevendada. Arthur Schopenhauer on väitnud, et esteetiline hoiak on objekti olemuse tunnetamise eeltingimus. Asja vaatamine ilma väliste seosteta aitab välja tuua selle asja idee platonlikus võtmes (metafüüsiline argument). 2. Esteetilise hoiaku moraalsel õigustamisel eristatakse konsekventsiaalset ja kontseptuaalset viisi. Konsekventsiaalne väidab, et esteetilise hoiaku sagedasel sissevõtmisel on moraalselt head tagajärjed (näiteks on inimesed vähem egotsentrilised ja dogmaatilised)
Kanti originaalsuse ja geeniusekontseptsioon. GEENIUSE KONTSEPTSIOONID GEENIUSE ideed uusaegsed keskajal üksikisik allutatud jumalale ja antiigis igaüks tegeles endaga, ei muutnud maailma,KANTI geenius ei tõuse massist kõrgemale ta kehtestab endale normid, kuid neil on väärtust niivõrd, kui need saavad universaalseks, üleüldise meeldivuse esemeks. ROMANTISM hakkab kunstniku geniaalsust vastandama tühisele ja argisele maailmale. Schopenhauer ja eriti Nietzsche (hiljem Adorno jt.) ideedes geenius saab väärtuse tõukudes ja eemaldudes massist. Romantiline geenius saab eksistentsiaalseks esteediks vastandina valgustuslikule. Valgustuslik geenius ratsionaalne, mõistuslik didaktika ja progress. Romantiline geenius subjektiivne, salapärane, seletamatu, hull, voluntarist, keda juhivad pimedad ja fatalistlikud tahte jõud. Romantism. Jena romantikute vaated.
teine enimõpitud võõrkeel. Saksa kultuur on väga rikas, riiki tuntakse kui das Land der Dichter und Denker (poeetide ja mõtlejate maa). · Heliloojad: Bach, Beethoven, Brahms, Händel, Mendelssohn, Schumann, Wagner · Kirjanikud: Böll, Goethe, Grass, Heine, Hesse, Mann, May, Schiller, Schweitzer · Filosoofid: Engels, Habermas, Hegel, Heidegger, Kant, Leibniz, Marx, Nietzsche, Schopenhauer · Teadlased: Born, Bunsen, Einstein, Gauss, Heisenberg, Hertz, Hilbert, Kepler, Ohm, Planck, Röntgen · Leiutajad: Benz, Diesel, Gutenberg, Lilienthal, Linde, Otto, Siemens, Zuse
Kas aatomid on midagi, mis on päriselt olemas? Või on aatomid printsiip? Nietzsche väitel on teadmine inimese enda loodud konstruktsioon – me fabritseerime enda jaoks reaalsust. (mõtleme need aatomid ise välja, et kontrollida maailma) Sellest ka valgustusidee illusioonsus?? Järelikult me ei saa teadmistepõhiselt maailma vaadelda. Mõistuse surve on see, mis inimest aitab piiritleda ja kontrollida????? Wille zur Macht – võimutahe – Schopenhauer – „tahe on kõige alus“ 1886 „Sealpool head ja kurja“ – käsitleb võimutahte teemat. Võimutahe võib inimese asetada väljapoole hea ja kurja piire. Nietzsche sõnul lähtusid 19. saj läänemaailma inimesed judeo-kristlikust arusaamast. .. loomulike tungidega. Inimloomus samuti seotud loomulike tungidega – need annavad antiikaja inimesele arenemisvõime. Kõige olulisem tung – võimutahe, mingis mõttes on see elutahe. „Kõik elav tahab väljendada oma võimu“
kokku panna. Tundmatu Kui kurb on see, et ma ei saa nautida üheaegselt hauarahu ja päikesesoojust. Tundmatu INIMENE JA ÜHISKOND Mida vähem mul on, seda rohkem ma olen. R.Rolland Häda inimesele, kelle nimi on suurem kui ta tegu. E. Canetti Nõustuda autasuga tähendab tunnistada valitsuse või valitseja õigust mõista teie üle kohut. C. Baudelaire Me mõtleme harva selle üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures selle pärast, mida meil pole. A. Schopenhauer Iga inimese mälu on tema erakirjandus. A. Huxley Me mõtleme vastavalt loomusele, räägime reeglite ja tegutseme tavade järgi. F. Bacon Kõik kurdavad oma mälu üle, kuid mitte keegi ei kurda mõistuse üle. F. de la Rochefoucauld Kurjusesse usume kohe, headusesse alles pärast järelemõtlemist. Tundmatu Et asjade üle vaielda, pole vaja neist aru saada. P.A.de Beaumarcais Kiireim viis sõda lõpetada on see kaotada. G. Orwell Parem on olla rikas ja terve kui vaene ja haige.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
