Eelrooma rauaaja esimesest poolest on Eestis leitud vähe esemeid. Kõige rohkem on leitud ehteid ja savinõukilde, mis on saadud peamiselt varastest tarandkalmetest. Eelrooma rauaaja algul jätkus keraamika areng pronksiaja põhjalt. Koostisest ja nõude suurusest lähtuvalt eristatakse jäme- ja peenkeraamikat. Jämekeraamika nõud on valdavalt suured lamedapõhjalised potid, mis on valmistatud üldiselt jämedama mineraalse lisandiga (enamasti kivipurd) segatud savist. Jämekeraamika koostises oli jämedamat purdu. See oli vajalik selleks, et muuta nõud vastupidavaks kuumutamisele, näiteks keetmisel. Nõude pinnad on riibitud, kaetud tekstiilivajutistega või lihtsalt tasandatud. Joonis 4. Tekstiilkeraamika kild Ornament on võrdlemisi tagasihoidlik, mõnevõrra esineb vaid lohke ja erinevaid täkkeid nõude ülaosas. Peenkeraamika hulka kuuluvad suhteliselt väiksemad kumerapõhjalised
2. Ideede kogumine (esmased ideed stseenidena paberil); 3. Video filmimine ehk siis juhendaja abiga filmitakse igat rühma liiget vastavale kavandile ja kliendi juhistele 4. Video kopeerimine arvutisse, video töötlemine 5. Sobiva keskkonna leidmine internetist (pildid, videod) 6. Vide ja piltide töötlemine, erinevate kihtide kasutamine 7. Video esitlemine, arutelu Maristritöös asendas üks rühma liikmetest endast tehtud video lõpuks hoopis savist tehtud kujuga. Valitud keskkonnad olid väga erinevad: · Ameerikas populaarse wrestlinguring · kuulsate räpparite seltskond · kauge väljamõeldud planeet koos seda ümbritsevate taevakehadega Tallinn 2013 Visuaalkunstiteraapia erinevad tehnikad 10 Kavandi esitlusviis Videosalvestus rohelise ekraaniga Tallinn 2013
a Hilis r.a (Need kõik kokku oli esiaeg e muinasaeg) IV Keskaeg (12 saj-15-16 saj. vahetus) V Uusaeg (16 saj-19 saj algus) VI Lähiajalugu (20 saj) (Need kokku = Ajalooline aeg). Mesoliitikum Vanim teadaolev asukoht on Pulli asula, kus elati u. 9000-5000e.Kr. Ajaliselt järgmine on Kunda Lammasmägi 8700-4950 e.Kr. Isel. Jooned: · Veekogude ääres · Tööriistad-kivist, lust ja savist. · Peamised elatusalad-kalapüük ja jaht. Matmisviis: · Maasse kaevatud hauad · Maetud selili sirgasendis · Osaliselt kividega aketud · Üle puistatud ookri e punamulla kihiga · Haudades on palju ripatseid pmst looma hammastest · Kaasa pandud tööriistu. Tööriistad: · Valmistatud kivist lust ja sarvest ning ka puust. · Tulekivi-kasutati lõikamistöödeks ja ka kvarstitükke.
jahimaagiliste kombetalituste objektiks või oli tegemist sugukondlike tootemloomade kujutistega. Sellisel juhul võiksid nad olla isegi omalaadsed ikoonid, mille ees esiemadele/isadele meelepäraseid palveid loeti, lauldi, tantsiti, musitseeriti ja rituaale toimetati. · Koopad: Lascaux, Niaux, Altamira, Tres Combarelles, Chauvet, Kapovo jt. 2. ESIAEGNE SKULPTUUR Skulptuure peetakse üldiselt koopamaalidest mõnevõrra vanemaks. Nad on valmistatud tavaliselt kas luust, savist või pehmest kivimist nii ümarplastikana kui ka reljeefidena. Vanimatel, 15-20 cm pikkustel skulptuuridel kujutati naisi, kelle kehaproportsioonid olid äärmiselt ebaloomulikud. Neil olid rõhutatult kujutatud rindu, tuharaid, puusi jt. kehaosi, mis on seotud suguelu, viljakuse ning sigimisega. Pea, nägu, käed ja jalad kui ebaolulised kehaosad on tavaliselt detailselt välja töötamata. Erandlik on teiste seas üks tuntuimaid paleoliitilisi naiseskulptuure, nn. Willendorfi Veenus, kellele
mõistatuslikumad muistised-väikeselohulised kultusekivid. Lohkude omaaegne tähendus pole teada. Arvatavasti on tegemist Skandinaaviast lähtunud kivikultusega, millel võivad olla seosed ka esivanemate austamisega. Oma raua tootmine. Majanduse areng hakkas märgatavalt kiirenema pärast seda, kui kohapeal õpiti ise rauda tootma. Meil leidub mitmel pool soodes soorauamaaki. Pruunikad roostekänkraid meenutav maak tambiti peeneks ja pandi koos puusöega umbes meetrikõrgustesse savist ja kividest valmistatud koonilistesse ahjudesse. Lõõtsaga pumbati ahju õhku, et söed pidevalt hõõguksid ja annaksid vajalikku kuumust. Söel oli tähtis osa ka raua eraldamisel maagist. Eesti ühed vanimad rauasulatusega seotud leiud avastati Tindimurrus Põhja-Tartumaal, kus toodeti rauda juba umbes 2000 aastat tagasi. Põllunduse edusammud. Metallist tööriistadega edenes tegevus igal elualal. Oluline areng toimus põllumajanduses
millele oli vasakult ülevalt alla paremale nurka jooksev naelte riba pandud ning ülevalt rippus nööri otsas puust tükk. Isiklikult ma ei leidnud selles mitte midagi erilist ning see ei tekitanud minus mingeid emotsioone, liikusin edasi. Eelneva kõrval asetses kõrgemal platvormil kaks kujukest. Esialgu, kui korra pilgu neile peale viskasin, vaatasin, et kaks suurt teokarpi, kuid lähemalt uurides avastasin, et see oli savist valmistatud kinni keeratud rätik, millele nimeks pandud ,,Hästi hoitud saladus." Imepärane idee ning sügava sisuga. Väga salapärane, kuna vaatajale jääb see mõistatuseks, mida kunstnik saladuse all mõtles. Savi peale oli tehtud rätiku kõrtsud ja lohud, mis muutsid kuju tõesemaks. Lähedalt vaadates oli kõik väga kena ja ilus aga eemalt tundus nagu oleks tegu ühe suure ümmarguse kiviga. Kuna need savikujundid minu peas küsimusi tekitasid ja
Kümneid aastatuhanded lahutavad meid sellest ajast mil kultuur seisis veel väga algelisel arenguastmel. Nii tolle aja inimesed ei tundnud metalle oma tarberiistad valmistasid nad puust, luust, kivist, sellepärast nimetame me seda aega kiviajaks. Eristatakse kolme ajastut: 1)Vanemat kiviaega 2)Keskmist kiviaega 3)Noorem kiviaeg 1) Kuulub ajavahemikku mis sai alguse 30000 ekr. Ulatub umbes aastani 8000ekr. Inimeste asukohtadest on päevavalgusele tulnud kivist, luust, savist skulptuure. Nende hulgas on äärmiselt tugevasti toonitatud keha vormidega naise kujundid. Kõige huvitavamad on vanema aja kivi/maali teosed. Oli värvitud õlivärvidega. Kõige rohkem leide on leitud Hispaanias ja Lõuna-Prantsusmaal. Koobaste seintele on kujutatud piisoneid, mammuteid, põtru, hobuseid, inimesi. Imetlusväärne on nende piltide loomutruudus. Ka keerulisi liigutusi on kiviaja meister osanud hästi tabada. Loomade pildid ei
Viimase nimetused läti puder ja mulgi puder asenduvad põhja pool uute nimetustega, näiteks poolvillane puder. XIX-XX sajandi vahetusel hakkasid eesti külades levima uued toidud, mida varem oli valmistatud vaid linnades ja mõisates. Järjest enam võitsid poolehoidu mitmesugused küpsetatud saiad või koogid, tangupuder asendus manna- või riisipudruga. Hakati kohvi keetma, millest sai peagi traditsioon paljudes peredes. 5. Lauanõud ja kombed Lauanõud olid taludes enamasti puust ja savist. Laua keskel asuvast suurest kausist võttis igaüks kordamööda lusikaga toitu. Igal sööjal oli ka oma nuga. Söömise ajal oli igal pereliikmel laua ääres kindel koht. Laua otsas istus peremees, tema läheduses oli leivapäts, kust ta igaühele viilu lõikas. Vanemad inimesed istusid, lapsed pidid sööma püstijalu. Vallatust söömise juures ei lubatud. Pärast sööki tänati toidu eest. Sööjatele sooviti "Jätku leiba", millele vastati "Jätku tarvis". 6. Toidukordade jaotus
jooksul alles jäänud muud kui mulla- ja savihunnikud. Arheoloogiliste kaevamiste tõttu on avastatud , et ehitiste juures oli kasutatud sisseveetud kivist detaile , nagu näiteks uksepiitu , sambaid jms. Nende järgi oli arhitektidel võimalik kindlaks määrata vanade hoonete põhiplaanid. Templid polnud Mesopotaamias ainult pühamuteks. Need olid kogu elu keskused. Seal asusid töökojad , laod ning mingis mõistes bürooruumid , kus kirjutati ning loeti savist raamatuid. Kõige tüüpilisemaks tunnuseks Mesopotaamia template juures olid tsikuraadid. See on kõrge massiivne torn , mis ülespoole aheneb. Astangute külgedel asusid trepid ning mitmesuguseid muid väljaehitisi. Torni kõige ülemisel korrusel asus pikk ja kitsas tempel koos jumalakujuga. Templi ukseni ei pääsenud otse , sinna pääses pühaliku protsessiooniga keerulist teed pidi , näiteks tehes ringi umber iga astangu. Tsikuraatide jäänuseid on
Lauanõude esmakordsel hankimisel tuleb veenduda, et neid on võimalik hiljem juurde saada. Lauanõu nimetus, näiteks lihavaagen, punaveiniklaas või magustoiduvaas ei tähenda üksnes nimetusest tulenevat otstarvet, vaid neid võib kasutada ka muude roogade ja jookide serveerimiseks. Tipprestoranid kasutavad firmamärgiga nõusid, mida valmis tatakse eritellimusel. Portselannõud, fajanss ja keraamilised nõud valmistatakse savist ning põletatakse seejärel kõrgel temperatuuril. Muster ja firmamärgid kantakse nõudele enne põletamist. Portselan ja fajanss on peenkeraamika tooted. Restorani sööma tulnud klient eelistab kas kaunist portselani või, kui ta on valinud rahvusrestorani, keraamikat. Viimasel juhul peab kogu serviis olema ühesugune. Portselanist toodetel on sile pind, kerge löögi puhul kostab kõrge puhas helin ja õhukesed kohad on läbipaistvad. Need omadused saavutatakse
spetsiaalset hoonet. Talupegade poliitiliste ja sotsiaalsete ideaalide ning ootuste vormidele olid määravaks kristlik õpetus. Nende jaoks oli hästi mõistetav nii sakramentide lepitav toime kui ka algkiriku ajalooline eeskuju. Talupoeg kandis kodukootud linasest või villasest kangast halle, pruune ja musti rõivaid. Talvel tõmbas ta selga veel lambanahkse urbi. Põhja-Euroopa talupoegade majad olid tehtud palkidest ja katus õlgedest või roost. Lõuna pool olid aga kivist või savist elamud, mille katused olid laotud katusekividest. Maja koosnes enamasti ühest muldpõrandaga ruumist, mille keskel või nurgas paiknes tulekolle. Kuna korstnaid ei olnud, pääses suits välja erilisest katuseaugust, aknaavadest või uksest. Mõnikord elasid koduloomad sama katuse all. Tavaliselt oli majas suur voodi, mis mahutas kogu pere, ja suur puust söögilaud. Toa nurgas seisis kirst rõivaste ja muu vara hoidmiseks. Talupoja
ajavahemikust 16621722. Skulptuur Skulptuuri ei loetud muistses Hiinas kõrgete kunstide hulka nagu maali ja kalligraafiat. Materjaliks oli keraamika, kivi pronks, puu, elevandiluu ja bambus. Hiina skulptuuri iseloomustab peen ja puhas detailide töötlus, armastus voolava joone ja vormi vastu ning peen pinnakäsitlus. 1974. aastal leiti Hiina riigi ühendanud ja aastal 210 e.Kr. surnud keisri Qin Shi Huangdi hauast sadu elusuuruses savist sõdurifiguure. Kujud on skemaatilised ja näitavad inimese hingeelu isikupära. Vibulaskja, keiser Qin Shi Huangdi hauast. Terrakota Buddha figuurid Budismi levimise ajal, alates 3. sajandist, loodi Buddha figuure. Üheks tuntuimaks on hiiglaslik, 7. sajandil loodud, 25m kõrgune, kuju Louyangi lähedal. Draakoni värava koopad Luoyangi lähedal 206eKr. 220 pKr. Sellest ajast pärineb hiina kunstnike oskus nii
Tsikuraat · Tsikuraat on massiivne, astamgutena ülespoole ahenev torn · E. astmiktempel · Tipus asus väike tempel, kus preestrid said ühendust võtta jumalatega Eanna tsikuraat Ur'is Sumeri linnriigid · Iga linnriigi keskel oli linna kaitsejumalale pühendatud astmiktempel e. tsikuraat · Ümberringi paiknesid kitsaste tänavate ääres ühe- või kahekorruselised savist majad. · Linnriigid olid piiratud tugevate müüridega. Müüridest väljapoole jäid põllud, aiad ja karjamaad · Tähtsamad linnriigid olid: Adab, Eridu, Isin, Kis, Lagas, Larsa, Nippur, Uruk ja Ur · Elanike arv domineerivates asulates oli 30 000- 50 000 · Valitsesid monarhid, kuid suur maj. ja sots. ning kõrge prestiiz oli ka templitel ning preesterkonnal Linnriik Ur · Üks Mesopotaamia tähtsamaid linnriike · Asub Eufrati ja Tigrise
Tänapäeva inimesed on hämmingus selle ehitise suurusest ilusast skulptuurist ja arhidektuurist. 6. Hiina arhitektuur on enamasti rajatud kaarukatele palkkonstruktsioonile. Ehitiste üheks iseloomulikuks elemendiks on reljeefidega kaunistatud ja värviliseks maalitud palk. Mida kasutatakse sammasteks, taladeks, piitaseks. Iseloomulik on ka ehitiste eriline katusevorm ja armastus mitmekorruseliste katuste vastu, mille materjalik on kasutatud glasuuritud savist katusekive. Ehitisi kaunistatakse ohtralt värvilise keraamika ja puunikerdustega. Kiviehitisi on vähem ja nesit on palju üle võetud puitehitiste konstruktsioonist ja vormikõnest. Raudne pagood, Pailou Xidis 7. Pagood on ehitis-monument, sümboolne austusavaldus Buddhale. 8. Hiina maalikunsti peamisteks vormideks on tusi- ja akvarellmaal paberil või siidil. Iga joon ja plekk peab olema läbi kaalutud, sest tehnika ei võimalda mingite paranduste tegemist
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mariliis Allikvee VIIMNE RELIIKVIA Loovtöö Pärnu 2020 Sisukord 2 SISSEJUHATUS „ Viimne Reliikvia” on legendaarne film, mis loodi aastal 1969. Filmi sisu põhineb Eduard Bornhöhe romaanil "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased päevad”. Filmi režissööriks on Grigori Kromanov. Muusika heliloojateks Uno Naissoo ja Tõnu Naissoo. Olulistemaks näitlejateks filmis on Ingrida Andrina kes oli Agnese rollis, Aleksander Koloborodko kes mängis filmis Gabrieli osa, Peeter Jakobi oli Ivo osatäitja, Elsa Radzina kloostri abtsissi rollis, Rolan Bõkov vend Johannese rollis ja viimaseks Uldis Vazdiks kes oli Siimu osatäitjaks. Film räägib 16.sajandist, mil oli Vene-Liivi sõda. Selle käigus vallutati Pirita Klooster. Filmi aluseks on eelnevalt mainitud Eduard Bornhöhe romaan. ...
miniatuurseid. Eriti tuleb märkida hiinlaste oskust materjali omapära kasutamisel. Näiteks puu juurte ja oksatüügaste loomulikke kõverusi, mõhnasid ja lohkusid arvestades on loodud väga huvitavaid ja fantastilisi puunikerdusi. Hiina skulptuuri iseloomustab peen ja puhas detailide töötlus, armastus voolava joone ja vormi vastu ning peen pinnakäsitlus. 1974. aastal leiti Hiina roogi ühendanud ja aastal 210 e.m.a surnud keisri Qin Shi Huangdi hauast sadu elusuurusi savist sõdurifiguure. Kujud on kehavormide edasiandmise poolest küllalt skemaatilised, kuid rõhuvad tabavalt inimeste hingeelu isikupära. Terrakota sõdalased on veel üks näide hiina skulptuurist. Skulptuuri mõjutas tugevasti budism. Palju kujutati buda munkasid ja asteete ning tihtipeale olid need hämmastavalt elutruud. Nende skulptuuride juures toodi välja hiinlaste komme kujutada kõike ümaralt- kõrvad, huuled ja põsed. Hiina maalikunst
REHIELAMU Grupi töö Pirje Pesor Jana Ardan Merily Lempu PT- 14 ● Rehielamu oli talu kõige tähtsam hoone. Tegemist on Läänemeresoome keskkonnas kujunenud kultuurinähtusega .Rehemaja kolm tähtsamat osa olid rehetuba, rehealune ja kambrid Rehielamu keskne ja vaieldamatult tähtsaim ruum oli küttekoldega rehetuba, mida kasutati aastaringselt elutoana. Rehetoa põrand tehti savist, kuhu segati ka liiva või mulda. Toitu valmistati ahjusuu ees lahtisel koldel tuhkhaua kohal rippuvas pajas. Suuremas ruumis hoiti talvel loomi ja kui oli suurem pidustus siis tantsiti seal samas ruumis. Voodid asusid rehe toas meetri kõrgusel põrandast voodis oli neil külje all põhk mis hoidis talvel sooja neil olid rehielamutes akende asemel lükandluukidega suletavad avad (pajad) Kasutati ka seapõit või maokelmet
See on pärit 13. sajandist ning seega vanim raekoda Baltimaades ja Skandinaavias. Kultuurimälestis nr 1199 . Kunagise turuväljaku lõunaküljel paiknev hoone on 36,8 meetrit pikk, laius läänes on 14,5 ja idas 15,2 meetrit. Hoone on kahekorruseline ja avara keldrikorrusega. Tallinna raekoja torni tipus 1530. aastast asuv tuulelipp Vana Toomas on kujunenud üheks Tallinna sümboliks. Torni kõrgus maapinnast on 64 meetrit. Raekoda on ehitatud hallist paekivist, katus aga savist katusekividest. Hoone ehitati kahekorruseliseks. See on piklik kellerdatud paekiviehitis. Kõrge sadulkatuse ja teravnurksete otsaviiludega hoone idafassaadist kerkiv, ülaosas masikuliitaoliseks friisiks laienev sale kaheksatahuline konsooltorn lõpeb kolmeosalise hilisrenessanss-stiilis lahtiste rõdudega tornikiivriga (16271628, G. Graff, taastatud 1952, arhitekt Albert Kukkur). 1433. aastal parandati tornikiivrit, 1439 seati üles kell. Tornikiivri tipus on tuulelipp Vana Toomas. C
KONTROLLTÖÖ 10kl 1.Seleta mõisted ja too näiteid. Originaal kunstniku enda poolt tehtud maal. ( ,,Girl Before A Mirror" P.Piccaso, ,,Dr. Tulpi anatoomiatund" Rembrandt, ,,Karje" Edward Munch, ,,Surmatants" Bernt Notke) Koopia originaali järgi jäjendatud maal (Prado ,,Mona Lisa" -Leonardo da Vinci õpilase maalitud. Helene Fourment'i portree Koopia P. P. Rubensi järgi. Autor Neff, Carl Timoleon von) Marinist meremaalija ( Aivi Vint, William Turner, Michelangelo ) Professionaalne kunst eriharidusega inimese poolt tehtud kunst. (Piccaso, Evald Okas, Eduard Viiralt, Jüri Arrak, Aivi Vint, Mare Vint, Tõnis Vint.) Muralism seinamaal, mis on suuremõõtlmeline poliitilise või ajaloolise motiiviga. Sai alguse mehhikost. 1) Kirjeldav Mehhiko ajaloo muralism Rahvuslikus Palees mehhiko linnas. 2) Detroidi tööstus põhja seinas ja lõuna seinas, Detroidi kunsti instituut. 3) Mees, kontrollib universumit 4) Muralism P...
maja suurusest), polnud nii kõverad kui Hiinas Tihti oli maja katus ka osa veradna katusest, selle jaoks oli vaja väga tugevaid toetusi,mida kutsutakse tokyo´deks Fusumad - väga õhukesed liigutavad seinad Esimesed templid juba 3. saj., eeskujuks olid talumajad Vanimatel neist olid kõrged ja paksud õlgadest katused, toestuseks puust postid 6. saj. Jõudsid Jaapanisse Hiina ja budismi kunsti mõjud, uuenesid ehitustehnilised võtted, mis segunesid kohalike võtetega Katused valmistati siis savist katusekividest Ehitised olid valgel kivist alusel Matsumoto kindlus Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Maailma suurim puitehitis(47m) Todaiji, mis ehitati 743. aastal. Click to edit Master text styles Second level
preaeguse Toskaana aladel 8-3 saj. e.Kr. · Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Seetõttu ongi nende kunst täis helget rõõmu ja elu. Kaks tantsijat (480-470 a. e.Kr.) Seinamaal. Skulptuur: · Peamiseks materjaliks savi. Tehti ka metallitöötlust (pronksi valamine). Terrakotad - Põletatud savist kujud, mis ilutsesid kirstu kaanel. Neile omasteks näojoonteks olid suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandlisilmas ja lopsakad huuled. Kanoobid - Inimpeakujulised savinõud hauakambrites. Kimäärid - hirmuäratavad koletised Terrakota Kimäär Arhitektuur: · Templid olid puidust; templi ees asus ilusate sammastega eeskoda; katus oli järsk ning friisi asset täitsid erinevad kaunistused.
Klombitud telliseid kasutatakse seinte välis- ja harvem sisepindade katteks. Ahjutellis on kuumakindlam, ta kuulub raskestisulavate materjalide hulka. Mõõdud 250 x 120 x 65, 250 x 100 x 50, 200 x 100 x 50 mm. Margid on neil madalamad ( 150, 125, 100, 75). Ahjutellist kasutatakse ahjude, pliitide ja soemüüride sisemuse ladumiseks. 5 Samott-tellis valmistatakse suure tulekindlusega savist, millele on liiva asemel juurde lisatud põletatud ja seejärel jahvatatud savi. Enam levinud samott-telliste mõõdud on 250 x 123 x 65 ja 230 x 113 x 65 mm. Tellised on tavalistest laiemad, kuna samottmüüritis laotakse väga õhukese vuugiga (4 mm). Mark vähemalt 100, kuumakindlus vähemalt 1550 °C. Värvilt on nad heledad (kollakad). Samott-tellist kasutatakse kohtades, kus esinevad väga kõrged temperatuurid
tihedus 1850kg/m3.Kasuta:põhiliselt seinte ja sammaste ladumisel.Auk-:tihedus 1400kg/m3, külma.>15ts,moodultellis>250x120x88mõõtudega.Viimistlus-:külma>25ts,veeimavus6..12%. Ahju->kuumakindlam&kuulub raskeltsulavate mater hulka.Samott>valmis suure tulekind savist,millele on liiva asemel juurde lisatud põletaud&seejärel jahvatatud savi.Levi mõõt:230x113x65.Erikuju tel:mõeldud peamiselt restaureerimistöödeks&tehakse neid eritellimuse järgi.Porotherm kärgt.:toodeta parim kvalit savist.12N/mm2 tugevus võimaldab konstruk- tsiooniliselt keerukate majade ehitamist.Punn-soon ühendusega püstvuuk teeb ehitamise lihtsaks,kiireks&ökonoomseks.Tellistähis:VTT-65(paks)>vääriktäistellis, KTT>kortsna täistellis.FAT>fasaadiauktellis.19.Savit.tug.klas.määramisel.kontrolli.surve-&paindetug.Surve- määra.saet.tellis pooleks&saadud pooled kleebi.tse.-taignaga kokku.Saada.kuubikuj.proovik.mis peale tse.kivis.aset.pressi alla&surut.katki.Painde-määra.murta
Nelinurkse hoone ees omased näojooned , nagu suur nina asus lihtsate sammastega eeskoda. Kõige A raskete laugudega veidi viltused K mandlisilmad ja lopsakad huuled. omapärasem joon templi juures, mille võtsid üle ka U roomlased, oli hoone paigutamine kõrgele alusele. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati U tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil külitavad E S patjadele toetudes skulptuursed abielupaarid kas sõbralikus vastluses või eine juures. N K
Radiosüsiniku dateeringud, mida võrreldi puuringidega näitasid, et enne aastat 1000 eKr olevad 14C dateeringud olid liiga noored tegelike kalendriaastatega võrreldes. St enne aastat 1000 eKr kasvanud puud (ja kõik teised elusolendid koos nendega) said suurema koguse radiosüsiniku osaliseks, kui praegu. Dendroparandus võimaldab määrata muistise vanust täpsemalt 14C dateeringute kalibreerimist. Arheo- ehk paleomagnetiline meetod võimaldab dateerida põletatud savist esemeid. Iga maagiliik, sh savi, sisaldab rauamagneti olluseid. Savi kuumutamisel 670°C tema magnetilisus kaob, jahtumisel tekib aga uuesti ning on nüüd juba vastav Maa geomagnetilisele väljale, mis savieseme jahtumise momendil eksisteeris. Maa magnetväli on pidevas muutumises. Määrates magnetjoonte suuna jahtunud savinäidises ning teades Maa magnetvälja suunda ja pingekõverat, on võimalik dateerida ka vastavat eset.
.................................................................................4 Illustratsioonid......................................................................................................7 Kasutatud kirjandus..............................................................................................8 Vana-Kreeka skuptuur Kreeka skulptorid on maailmale andnud palju imetletud töid. Nii kujusid, kui ka reljeefe valmistati savist, pronksist, marmorist ja teistest kvaliteetsetest lubjakividest. Nikerdati käsitsi metallist tööristadega. Kreeka skulptuurid püüdlesid 3 varakult ilmekuse, proportsionaalsuse, monumentaalsuse ja ühtlasi loomulikkuse pool.e. skulptuuridele püüti anda kestvust ja isikupära. Vanimad meile tuntud skulptuurid pärinevad arhailisest ajastust. Need on veel
saarestikust. u. 2000 saarestikust. u. 2000 e.m.a. e.m.a. Vaas kaheksajala Pronksist mehekujuke. Jumalanna madudega. kujutisega. u. 1500 u.1700 e.m.a. u. 1500 e.m.a. e.m.a. Maalingutega Savist sarkofaag. u. sarkofaag. Hagia 1800 e.m.a. Triada loss, u. 1400 e.m.a. Mükeene kunst. Mükeene linnuse Heinrich Schliemann rekonstruktsioon. u. Kullast surimask, nn. (1822-1890), Trooja ja 1600-1100 e.m.a. Agamemnoni mask. u. Mükeene avastaja ning
KALLIGRAAFIA e. ilukiri Vaimne looming. Hieroglüüfide maalimine oli kõrgema klassi hariduse üks osa, seda ei tehtud avalikult, vaid nauditi kõrgema seltskonna siseringis. SKULPTUUR Ei loetud kõrgete kunsti hulka. Loodi sellest hoolimata ohtralt. Materjal: kivi, pronks, puu, elevandiluu jne. Iseloomulik: peen ja puhas detailide töötlus, armastus voolava joone ja vormi vastu ning peen pinnakäsitlus. Näide: Shi Huangdi hauda valvavad terrokotasõdalased. 8000 elusuuruses, põletatud savist, glasuurimata figuuri. 4. Jaapani aiakunst Puitkonstruktsioon, mitmekorruselised hooned, hoone ja aed kindlas paigas, majad tavaliselt põhja ning aiad lõuna poole, mõjutatud Hiina arhitektuurist, kindel vastavus ilmakaarte suhtes. Väldib reeglipära j sümmeetriat ning jätab mulje nagu kõik oleks juhuslikult kujunenud (nagu vabas looduses). Aia tüübid: · avarad aiad vanemad, aias järv või tiik, tavaliselt suletud aiad.
taandumine M A A T (Eesti geoloogiline baaskaart.Seletuskiri 2005) E akumulatsioon A D U ablatsioon S taandumine Liustike kuhjelised pinnavormid: moreen sorteerimata liustikusete savist liivast rahnudeni M A A Küljemoreen T E A D Otsamoreen U Moreen S Mäestikke kujundavad välisjõud M Liustik kulutab mäestiku külgi ja viib järsunõlvaliste
Ühes mesitarus võib elada ka mitu mesilasperet. Enamik mesilasi, v.a. parasitoidsed liigid, ehitavad pesa, et kaitsta arenevaid vastseid. Valmikud surevad tavaliselt enne kui nende järelkasv täiskasvanuks saab. Munad munetakse pesa sisemusse tihti paigutatakse need kaitsvatesse, pealt suletud kärje- kannudesse ning varustatakse tuleviku tarbeks toidu- tagavaradega (nt nektari või putukatega). Astlaliste pesad on mõnikord hämmastavalt keerukad paberimassist, vahast või savist ehitised. Tarus teevad mesilased vahakärgi, mis koosnevad paljudest kuuetahulistest kärjekannudest. Mesilased käivad korjelennul - korjavad karvaste jalgade külge õite tolmukatelt õietolmu. Suistega imevad mesilased õitest nektarit. Õitelt imetud nektar läheb mahukasse pugusse ja segatakse pugunäärmete eritistega. Korjelennult naasnud mesilane asetab nektari vahast kärjekannudesse, kus see segu muutub meeks. Paljunemine
tugevamad. Jätkus sigu, hobuseid. ja sisemaa. kivikirstkalmeid. kivikirveste Põlluviljad:nisu, oder, Kujunes välja Laibamatus. valmistamiseks. lina, uba, herned, põllumaa Teised esemed tihti hirss. eraomandus. kivist, savist, sarvest Sise-Eesti oli ja luust. hõredamalt Pronks(tina ja vase asustatud-> segu)-skandinaaviast paikne eluviis. RAUAAEG al Esimesed Käsitöö areng, Paikne eluviis. Tarandkalme. 500 eKr
1)ajalooallikad:ARHEOLOOGIA-uurib perioode,kus kirjalikud allikad puuduvad,tehakse väljakaevamisi.ETNOLOOGIA- uurib rahvaste tavasid,kultuuri,elamuid,rõivaid ja kogu eselist materjali.Kroonikad on kirjalikud allikad.2)inimese kujunemine:AUSTROLOPITEEKUS-liiguvad kahel jalal(käed pikemad kui meil)aju arenenum kui ahvil.HOMO HABILIS: (tekkis Kiviaeg e. paleoliitikum)oskas valmistada tööriistu.HOMO ERECTUS:2/3 inimese ajust,head ja paremad tööriistad.HOMO SAPIENS:Aafrikas. U 200000a. Tagasi,täiuslikumad tööriistad(luust ja savist).3)kunst kiviajal:35000- 13000 aastat tagasi pärinevad esimesed kunstisaavutused-kujukesed ja koopamaalingud.Tuntumad koopamaalingud:Lascaux(Prantsusmaa),Altamira(Hispaania).Inimesed lootsid tänu koopamaalingutele jahiõnne.4)metallide kasutusele võtt:Ulatuslikum metallikasutus tööriistade ja relvade valmistamise sai alguse Lähis-Idas IV lõpupoole eKr.Valdavaks muutus see siis, kui õpiti töötlema pronksi(vase ja ti...
kasutasid nad sümboleid ornamente. Sellistest sümbolitest ja tinglikest märkidest kujunes aja jooksul välja piltkiri. Skulptuure peetakse üldiselt koopamaalidest mõnevõrra vanemaks. Pisiskulptuuride peamisteks levikualadeks on Kesk- ja Ida-Euroopa ning Siber, kus koopad puudusid. Skulptuure on saadud juhuleidudena esiaegsete küttide ja kalastajate peatuspaikadest. Nad on valmistatud tavaliselt kas luust, savist või pehmest kivimist nii ümarplastikana kui ka reljeefidena. Vanimatel, 15-20 cm pikkustel skulptuuridel kujutati naisi, kelle kehaproportsioonid olid äärmiselt ebaloomulikud. Neil olid rõhutatult kujutatud rindu, tuharaid, puusi ja teisi kehaosi, mis on seotud suguelu, viljakuse ning sigimisega. Pea, nägu, käed ja jalad kui ebaolulised kehaosad on tavaliselt detailselt välja töötamata. Erandlik on teiste seas üks tuntuimaid
pistodad, talbud, naasklid hülgeküttimisega kõplalaadsed esemed * korilus marjad, taimed, juurikate kaevamiseks juurikad, pähklid ja seened * tööriistade valmistamine Noorem 5000 * savinõud, mis valmistati Kammkeraamika Kammkeraamika * alguse tunnuseks savinõude kiviaeg 1800eKr savist, millesse segati * tööriistate valmistamis- * asulad veekogude ääres kasutuselevõtt ehk teokarpe, taimi, kivipurdu; oskused arenenud * elamud ridastikku uksega neoliitikum tehti ka liuataolisi * kunstitase kujukesed, vee poole Kammkeraamika (taldrikud) kasutatakse ehetena *suured neljakandilised ja * levis Lõuna-Lätist Põhja-
tuntum on Hokusai värvilise puulõike sari "36 Fuji vaadet", *shunga "Kalamehe naise unistus". 11. Jaapani arhitektuur- Templeid hakati ehitama 3.saj. Eeskujuks talumajad. Vanematel templitel kõrged ja paksud õlgedest viilkatused, mis toetusid puust postidele (ühe sellise vorm säilinud). Omapära püstpalkidele toetuv massiivne katus. Budismi mõjud al. 6. saj. mitmed ehitustehnilised võtted, segunesid kohaliku traditsiooniga.Katuseid hakati valmistama savist katusekividest. Ehitise mahtude jaotus muutus vähe. 7. saj. Horyuji buda usu klooster pealinn Nara lähedal, selle tempel vanimaid puuehitisi maailmas. 752. a. Suure Buddha Saal Todaiji kloostris Naras maailma suurim puuehitis. Kloostrites lisandusid viilkatusega hoonetele pagoodid, nende katuseräästad ulatuvad tornist kaugele ja kaarduvad hoogsalt ülespoole. Ehitised seisavad valgest kivist alusel, millele toetuvad lakitud puust postid, mis kannavad katust
Näiteks võib tuua Pagood Yingxianis. Jaapani arhitektuuri eripära seisnes selles, et nende templite eeskujuks olid talumajad. Vanemad templitel olid kõrged ja paksud õlgedest viilkatused, mis toetusid puust postidele. Hiina mõjust lisandusid pagoodid, kuid Jaapanis ulatuvad katuseräästad tornist kaugemale ja kaardusid hoogsamalt ülespoole. Elumajades ei olnud sümmetriat, tube eraldasid liigutavad vaheseinad, lükanduksed. Ehitusmaterjalina kasutati Jaapanis puitu ja savist katusekivisid. Näiteks sobivad hästi Horyuji buda usu klooster ja tempel Naras. Nendel maadel on ka erinev skulptuur. India skulptuur oli mänglev ja dünaamiline. Liigutused ja zestid, mis seal kujutati olid mitmekesised. Inimeste kehad skulptuuril painduvad nii, et inimestel poleks luid ning proportsioonidest ei peeta kinni. Skulptuuris kasutatakse materjalina kivi, vaske ja pronksi. Valitsevaks vormiks reljeef, mis läheneb ümarplastikale. Jutustatakse
Kujutava kunsti olulisemaid žanre, mille puhul valmistatakse jäigast või plastilisest materjalist kolmemõõtmelisi kujutisi. Skulptuuri põhivormid on: Reljeef – skulptuuriteos, mille puhul kujutatud figuurid ja esemed eenduvad tasapinnast millel nad paiknevad ja millega nad kindlalt seotud on. Reljeefe kasutatakse hoonete või esemete kaunistamiseks, neid valmistatakse kivist, savist, kipsist, puidust või tehismaterjalist. Eristatakse madalreljeefi, poolreljeefi ja kõrgreljeefi. Vana- Egiptuses oli levinud ka süvistatud reljeef. Ümarplastika – igast küljest töödeldud ja vaadeldav skulptuur nt figuur, portreeskulptuur, hauaskulptuur, monument vms. Ehitusplastika – teatud ehitise jaoks loodud ja sellega orgaaniliselt seotud figuraalplastika. On enamasti kivist vormitud ning võib asetseda nii sees kui
Colosseum on maailma suurim amfiteater, mis võis mahutada kuni 50 000 inimest. Keskel asuvat areeni ümbritses metallvõre , mis kaitses pealtvaatajaid raevunud metsloomade eest Akveduktid Rooma ehitustehnika kõige eriomasem saavutus oli veejuhtmed ehk akveduktid -suurejoonelised rajatised, mille kaudu varustati linna veega. Linna piiril koguti vesi hoidlatesse (piscinae limariae), kust ta castellum aquae kaudu voolas linna veevärki, mis oli ehitatud tinast või põletatud savist valmistatud torudest. Selle kaudu jaotati vesi eluhoonetesse, termidesse, avalikesse saunadesse, tiikidesse, eramajadesse, aedadesse, purskkaevudesse. Mood Rooma naised veetsid päevas tunde enda sättimisega, kasutades seejuures orjade ,,teenust". Nagu Kreeklasedki käidi päevas mitu korda vannis, raseeriti pimsskivi abil, õlitati masseeriti, turgutati väsinud nägu turgutati eesli piima, mee, jahu ja veinipäradega. Nii mehed kui ka naised kandsid parfüüme, mis olid tehtud lilledest ja
Esialgu oli nagu pronksiajalgi rauast esimeid raskem saada ning need olid ka kallimad. Pronksiaegsed kindlustatud asulad jeti maha. Levisid uued pllussteemid, teistsugused kalmed, ajutised linnused, rauasulatuskohad jms.Surnuid hakati matma tarandkalmetesse ( pikust lk 21 lemine pilt ). Majandus hakkas kiiremini arenema kohaliku rauatootmisega seoses. Kasutusele veti soorauamaak. Pruunikaid roosetknkraid meenutav maak tambiti peeneks ning pandi koos puusega savist ja kividest valmistatud ahjudesse, kuhu pumbati ltsaga hku, et sed pidevalt hgudes vajalikku krget kuumust annaksid. ROOMA RAUAAEG - ( 50 - 450 ) Mju avaldas hiigelsuur Rooma impeerium. Peamiseks elatusalaks kujunes plluharimine koos karjakasvatusega. Pllumajandustoodangust piisas raelamiseks ning isegi vljaveoks. Arenes ka ksit. Kaubandushuvid prdusid lunasse, Rooma impeeriumi poole. KESKMINE RAUAAEG ( 450 - 800 ) Tekkisid linnused, mis rajati jrskude nlvade
Kujunes välja orjapidamine (orjad ainult barbarid) Vabadel inimestel rohkem võimalusi enda arendamiseks Sealt pärit sportimine Olümpiamängud (776 eKr) Eristatakse kolme perioodi: 1) Arhailine e. varajane ajajärk 7.-6. saj eKr 2) Klassikaline e kõrgaeg 5.-4. saj. eKr 3) Hellenistlik e. hiline ajajärk 323 eKr – 30 pKr Arhitektuur Esimesed suuremad ehitised templid Esialgu ehitati puust ja savist, hiljem kivist (marmorist), sidumiseks metallist klambrid. Rahvas nägi pühakoda ainult väljast Templi väliskülje kujundamisele pöörati suurt tähelepanu Tähtis ilu ja harmoonia Hoone allus kindlale reeglistikule Templid ehitati kõrgemale kohale, enamasti kolmeastmelisele alusele. Põhiplaanilt ristkülik (eeskujuks Mükeene losside peasaal megaron) Ümber kogu hoone kulges ühe-või kaherealine sammastik
Kuivade ja märgade tehiskivide survetugevused 5. Järeldused Tehiskivide keskmine tihedus on 1918,8 kg/m3 (brutokivi tiheduse klass on 2,0). Tehiskivide veeimavus on massi järgi 9,90% ja mahu järgi 19,03%. Kuiva tehiskivi survetugevus on 4,07 kN ning märja puhul 3,13 kN - proovikehad kuuluvad survetugevuse klassi 35. Järeldub, et survetugevus (tõenäoliselt ka muud tugevused) vähenevad katsekehade veega immutamisel. 6. Küsimused 1. Keraamilisi telliseid valmistatakse savist. 1000ºC juures põletamisel valmib looduslik tehiskivi, mille värvus ja omadused saavad alguse savis leiduvatest mitmesugustest ainetest ja valmistamise tehnoloogiast. 2. Keraamilisi telliseid kivistatakse kuivatades ja seejärel põletades. 3. Silikaattelliseid valmistamisel pressitakse lubjast ja liivast koostatud muldniiske segu kokku tehis-kiviks. 4. Silikaattelliseid kivistatakse autoklaavis veeauru keskkonnas temperatuuril 180 ºC. 5
1. Kõrgtrükk värvi kannavad paberile trükiplaadi kõrgemad osad; materjal puit, linoleum 2. Sügavtrükk värvi kannavad paberile trükiplaadile sisse kraabitud jooned, siledalt pinnalt pühitakse värv maha; materjal metall nt. Vasegravüür 3. Lametrükk trükiplaadi pind on tasane, värv kinnitatakse sellele erinevate keemiliste võtete abil TARBEKUNST hõlmab tarbeesemeid, millel on kunstiline tähendus. Sageli liigitatakse materjalide järgi: 1. keraamika savist esemed 2. klaasikunst 3. metallehistöö 4. nahkehistöö 5. tekstiil 6. puitehistöö DISAIN on tööstustoodangu kavandamine(disainimine), tekkis 19. saj. lõpul - 20. saj.alguses. FOTO, tekkis 19. saj. keskel. 20. SAJ KUNSTILIIGID: 2 · MEEDIAKUNSTID: Film, video, arvutikunst ehk net-art, tekkis 1960-datel ja hoogustus 80-90- datel seoses arvutitehnoloogia täiustumisega.
nii jumalakujutis kui ka päikeseketas9. Sellise monumendi ülesseadmine kindlustas valitseja järeltulijatele pärimisõiguse ja samas ka, et seda valitsejat ikka endistviisi mäletatakse ja austatakse ka eesolevatel aegadel. Tahvel avastati kõigepealt umbes 250 aastat pärast selle valmistamist kuningas Nabopolassari poolt (625-605 eKr), kes asetas selle säilitamise nimel savikasti, kuhu lisas ka dokumente endast. Savist jäljendus nikerdatud paneelist asetati kaitseks kivitahvli pealispinnale. Originaalne Nabu-apla-iddina asetatud kaitse oli purunenud, kui Nabopolassar tahvlit taastama asus. Ta asendas vana kaitse uuega ning pani originaali kasti koos tahvliga, mis jäid uut avastamist ootama. Umbes ajast 870 eKr pärineb Sipparist Nabu- apla-iddina kivitahvel, kuhu on salvestatud
aastatuhande keskel e.m.a. 4. Mis on tsikuraat? Kus asus ja milline nägi välja vanim? Kus asus ja milline nägi välja läbi aegade suurim? Tsikuraat on kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Selleni ei viinud sirge trepp, vaid sakmeliste käänakutega tee, nii et igal astangul oli trepp torni erineval küljel. Kõige paremini on sälinud tsikuraat sumerite linnas Uris. Tsikuraadid ehitati asfaldist, savist ning pilliroost ning need püsisid aastatuhandeid. Tsikuraatide terrassid olid alati ristkülikukujulise põhiplaaniga, seinad olid erineva paksusega ning veidike kaldu. Tsikuraadid olid tavaliselt 25-30 meetrit kõrged. Terrassidele viis kolm välistreppi: kaks külgtreppi esimesel astmikul paikneva sissepääsuväravani ning üks järsult kõige kõrgemal asuva templini. Astmikud olid kõik seest
Teispoolsusega suhtlemise rituaale juhtivad nõiad kandsid maske. Ornamendid kaunistused, sageli rituaalse tähendusega. Võivad olla nii loodusvormilised kui geomeetrilised. Tingmärke võib leida ka petroglüüfide hulgas. Meieni on säilinud põletatud ornamentidega keraamikat. Vanim keraamika leitud Jaapanist, Euroopasse levis 8. at eKr. Eesti aladel kasutati kammkeraamikat. Neoliitikumist on säilinud jälgi asulatest, mis olid kas savist või kivist. Vanimad asulad olid Jeeriko (ümbritsetud kividest kaitsemüüriga) ja Catal Hüyük (leitud seinamaale, sh linnakaart pandi alus kartograafiale). Leitud ka portreeskulptuure kipsiga täidetud kolpasid. MEGALIITEHITISED usulised monumendid Enim leidub Loode-Euroopas, Inglismaal ja Prantsusmaal. Stonehenge kromlehh, Cornwalli poolsaarel, ilmselt rajatud 2. at eKr. Keskel asus altar. Newgrange hauakamber, Iirimaal, maeti kuningaid
Suurimad Tarquinias ja Cerveteris. 14 Sageli sisustatud eluruumina, seintele maalitud uste ja akendega. 15 Kaunistatud seinamaalide, skulptuuridega, käsitööesemetega. 16 Hauamaalid (freskod) väga elurõõmsad (peod, jahiretked, spordivõistlused, viibimine pereingis jne) 17 Seinamaalis Kreeka kunsti mõjutused. 18 koloreeritud joonistused lihtsates heledates toonides. 19 meesfiguurid tumedad, naised heledad. 20 Üldine stiil on elav 21 Surnute tuhk savist või kivist urnides, kaanel kadunukese portree. Enamasti valmistatud alabastrist ja kullatud. 22 Tähtsamad isiku savist või kivist sarkofaagid, kaanel skulptuurid lahkunutest pooleldi lamavas asendis. Korrapärase planeeringuga ning võimsate müüride ja väravatega linnad, templite, teede ning veesüsteemidega. Enamik ehitisi, ka templid, olid valmistatud puidust ega ole säilinud. (Roomlaste kirjeldused) Etruski tempel sarnanes Kreeka templiga, aga
Täiteaineks on marmorjahu, kriit, valge savi ja jahvatatud merekarbid. Krohv sobib eelkõige kuivadesse ruumidesse täites ka kergeid ebatasasusi. Sobib pea kõikidele pindadele, välja arvatud kunstmaterjalidele ja metallile, mineraalsed seinad (kipsplaat, betoon) vajavad eelnevat pahteldamist. [3] 1.3. Struktuurne kaseiin- savivärv Siseruumide (lagede ja seinte) värvimiseks. Värvid on lõhna- ja lahustivabad ning reguleerivad õhuniiskust. Koosneb peeneks jahvatatud savist, liivast ja liimaineks on kaseiin ning booraks, paraja viskoossuse saavutamiseks lisatakse vett ning värvaineks värvipulbrit. Pind jääb sametine ja liivaterad annavad seinale väikese sädeluse. Pindu on võimalik ka niiske lapiga kergelt puhastada, kuid pesemisele ja hõõrumisele värv vastu ei pea. [5][6] 3. Lubikrohv ja- värv 1.4. Lubimört ja- värv Lubi on elastne ning niiskust läbilaskev materjal. See talub müüritise nõrka liikumist ning
väljaannetest välja lõigatud piltide tükkidest, lisades juurde riidematerjali ja looduslikku materjali. Kollaazpilt võimaldab töötada tekstuuridega, arendades fantaasiatning julgustades katsetama. Materjalide valik ja kokkusobitamine on osa teraapiaprotsessist ja selle jaoks peab küllaldaseltaega varuma. · Skulptuur: Skulptuur annab võimaluse luua ruumilist kujundit( ees, taga, sees, kõrval, all). Skulptuuri on võimalik luua näiteks savist, kipsist, papist, plastiliinist jne. Võib luua erinevaid murekarpe, soovisüdameid, mägesid, minu edu monumente jne. Skulptuur oma ruumilisusega võimaldab vaadelda erinevaid elu vaatenurki ja probleemi lahendusi. · Portree; Portree joonistamine või maalimine võimaldab keskenduda iseendale, oma hoiakutele, kehatundele. see annab võimaluse analüüsida oma käitumist ja suhteid teistega. Ennast võib kujutada ideaalsena, koomilisena või müstilisena. lapse
Seda märgates, hakkasid palsameerijad proovima eemaldada lagunemiskollet aju. Aju eemaldati nina kaudu ja see põhjustas seejuures ninapiirkonnas küllaltki suuri luukahjustusi. Koljud, millelt leiti kahjustusi, olid huvitaval kombel leitud aga kohtadest, kus olid rikkalikult varustatud hauad, seega võib arvata, et selliseid eksperimente katsetati vaid kõrgemate sotsiaalse kihtide muumiate juures, et anda neile võimalikult parim võimalus mumifitseerimiseks. Juba esiajast on leitud savist kujukesi, millel on maalitud kas siis nahamaalingud või tätoveeringud, seejuures ei teatud, kummad need on, kuniks leiti Keskmise riigi muumiad, mille nahal võis üheselt tõdeda tätoveeringuid. 1891. aastal avastati Dair al Bahris Mentuhotepi templi välisõues Hathori preestritari Amuneti haud. Muumia kandis luksuslikke ehteid, käevõrusid ja sõrmuseid. Kaunistatud oli ka tema nahk, nimelt tätoveeringutega üla ja alakõhul ning õlgadel ja kätel. 1922
KONSTRUKTIIVNE LOOGIKA- kõikide detailide ja proportsioonide vastastikune sõltuvus ja põhjendatus. AKROPOL- kreeklaste püha paik, mida seostati paljude müütidega; kõrgeimale kaljule rajatud kindlus. KARÜATIID- Erechtheioni templi ühe eeskoja talastikku kandvad sambad, mis on naise kujuga. KONTRAPOST- poos (skulptuuris), kus keha raskus on suunatud ühele jalale, teine jalg on vabaks jäetud. HÜDRIA- kolme käepidemega savist veenõu. KAPITEEL- iluotstarbeline samba või pilastri ülaosa, samba tüvese ning kantava osa ehk antablemaani vaheline detail. Kapiteelile toetub talastik, kaar või võlv. Eristatakse kuupkapiteeli, karik-, ja lehtkapiteeli, kapiteelide ehitusel oli sõltuvalt ajajärgust erinev laad: dooria, joonia ning korintose stiil.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
