VANAITAALIA JA ETRUSKIDE KUNST · Rauaaja kultuuridest Villanova kultuur PõhjaItaalias · Etruskid pärit Toscana maakonnast · Etruskide usulised vaated olid väga omapärased ja sünged · Kunsti poolest seotud väga Kreekaga · Usulised omapärasused avalduvad arhitektuuris(eriti tempel ja haudehitistes) · Etruskide kunst valitses KeskItaalias kuni III saj eKr, kuni hellenismini · Ehituskunstis esineb kükloopilist ehitust; eriti järje kindlalt v õ l v · Etruski tempel: ruudukujuline; sügav eeskoda mille lagi toetas üksteisest kaugele asetatud sammastele; hoone tagaosas kolm ruumi, millest keskmine oli suurem; tempel seisis kõrgel alusel poodiumil; puudub kreeka templi kunstipärasus ja harmoonia · Etruskide elamu: koosnes ühest suurest keskruumist aatriumist, milles oli tulekolle; aatriumi laes nelinurkne ava peamine valgusallikas ja seetõttu põrandas auk vihmavee vastuvõtmiseks · ...
tagasi ja lõppes u 10 000 a. Tagasi algas üleminek anastavalt majanduselt viljelusmajandusele. Inimene hakkas teadlikult põlluvilju kasvatama ja maad harima. Inimeste eluviis muutus üha enam paikseks. Toodeti senisest keerukamaid tööriistu ja esemeid, rajati esimesed asundused, kõneldi esimesi keeli ja loodi esimesed kunstiteosed. Arenes oluliselt käsitöö. Hakati valmistama suuremaid lihvitud kiviesemeid ning õpiti kivi puurima. Võeti kasutusele savinõud. Tähtsad leiutised olid ketramine ja riidekudumine. Tööriistu, savinõusid ja muid tarbeesemeid kaunistati geomeetrilise ornamendiga. Esiaeg jagatakse tööriistade materjali järgi: 1) kiviaeg; 2) pronksiaeg; 3) rauaaeg Metallidest võeti esmalt kasutusele vask. Hiljem õpiti vaske sulatama koos tinaga ning saadi pronks. Pronks leiutati umbes 2500 a.e.Kr. Vahemeremaades. Umbes 1300 a. eKr. hakati VäikeAasias tootma rauda. Raud tõrjus nii kivist kui ka pronksist tööriistad peagi kõrvale
5. Kuulsamad skulptorid on : Polykleitos, Myron ja Praxiteles Nt. Kettaheitja, kaapija, hermes dinoysosega Hellenistlik periood 1. Suurepärane tehnika 2. Suurte mõõtmetega figuurid 3. Keerukamad ja dramaatilised poosid 4. Teosed muutuvad emotsionaalsemaks Nt. Samothrake nike, laokooni grupp ja milose veenus Vana-Kreeka maalikunst Kreeka maalikunst tunneme peamiselt vaasimaali põhjal. Vaasid olid erineva kuju ja ülesandega savinõud: 1. Amfora - kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutatii õli, veini, vee, teravilja jm. Säilitamiseks ja transportimiseks. 2. Hüdria – on Vana-Kreeka veekandmisnõu. Hüdrial on kolm sanga, millest kaht kasutatakse kandmisel ja kolmandat valamisel. 3. Krateer – on Vana- Kreeka suur kahe sangaga ning maalingutega kaunistatud savi- või metallnõu, milles segati veini. Arenes 2 vaasimaali stiili:
Iseloomustus ning võrdlus valdkonniti ( elatusalad, matmiskombed ) Mesoliitikum 9000-5000 Kunda kultuur · Töö-ja tarberiistade materjalid Kivi, luu, savi, puu · Tegevus-/elatusalad Kalastamine, jaht · Asutuse paiknemine, eluase, eluviis Rändav eluviis, kodaelamu püstkoja laadne · Matmiskombed - Neoliitikum ehk noorem kiviaeg al 5000 eKr Kammkeraamika al 4000 eKr · Töö-ja tarberiistade materjalid Ümarapõhjalised savinõud, mille välispinda oli ilusti kaunistatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega. Kammitaoline tempel · Tegevus-/elatusalad Jahi-ja tööriistade valmistamine, küttimine, korilus (looduse poolt pakutava max ära kasutamine e. Hankiva majanduse õitseng · Asutuse paiknemine, eluase, eluviis Rändav eluviis, jõgede ja järvede ääres, mõned mererannad või väikesaartel · Matmiskombed
Reljeefidel on kujutatud lõvijahi tseene, kindluste piiramisi ja vangi võtmisi. Uus-Babüloonia kunst 612 539 eKr. UusBabüloonia riigi esiletõus on seotud kuningas Nebukadnetsar II valitsemisajaga, mil Babülon linnana taastati ja rajati mitmesuguseid uusi ehitisi. Tähtsamaks keskuseks Babüloni linn. Babülon oli 6.saj eKr maa- ilma suurim linn u. 300 000 elanikuga Babülon ümbritseti paksu kahekordse kaitsemüüriga. Keraamika Savinõud -ja kujud loojatel kindel vormitaju, kasutati ka meistrilike materjale. Ehituskunst Peamised saavutused: templid, lossid, linnade kindlused. Ehitatud peamiselt savist. Oluliseks muutub monumentaalarhitektuur, ent selles pole midagi uut võrreldes Assüüria perioodil tehtud uuendustega nüüd järgitakse põhiliselt kassiitide ajal väljakujunenud tavasid. Kassiidid olid Lääne-Iraanist pärit rahvas, kelle keeleline kuuluvus on ebaselge.
Üks päev kammkeraamikakultuuris Ärkasin täna hommikul õige vara üles. Hommikused soojad päiksekiired tungisid läbi maja katuse, mille moodustasid üksteise peale asetatud oksad. Haarasin nurgast põdranahast riidehilbu ja tõmbasin selle omale selga. Kuna teised veel magasid, läksin vaikselt majast välja. Meie maja asub aeglaselt voolava jõe ääres. Võtsingi sammud mäest alla jõe äärde. Teisel pool jõge leidub samuti ulualuseid. Tõsi, need ei ole sugugi nii hästi ehitatud, kui meie oma siin pool jõge. Mu hommikune ähmane pilk jäi pidama ühe habetunud mehe peal, kes samal ajal teisel pool kaldal odaga kala püüdis. Tema kõrval oli märgata mitmeid kalu, kuid nii kaugelt ei seletanud silm ära, mis kalad või kui suured need olla võisid. Viipasin tema poole tervituseks käega, kuid ta ei märganud mind, vaid oli üdini keskendunud kalapüügile. Jätsin ta sinnapaika ja liikusin jõele päris lähedale, et seal oma nägu ära pe...
Neoliitikumi tööriistadel oli nooleots ühtlaselt töödeldud ning kivikirved olid silmaauguga. 5. Elati peamiselt veekogude lähedal rannikul, kuna seal on lihtsam kalandusega tegeleda, mis oli ka peamine toiduallikas. Tööriistadeks oli mõne sentimeetrine odaots ja kirves. Tegeleti peale kalanduse veel küttimise ja korilusega. 6. Kammkeraamika kultuuri ajal sängitati surnuid. Lisaks olid tööriistad lihvitud, savinõud paremad-vastupidavamad. Ka kunstioskus oli kõrgem (merevaigust kujud) 7. Nöörkeraamika kultuuris asus kalmistu asulat kaugel ning hakati tegelema loomakasvatuse ja maaviljelusega. Tööriistu lihviti eelnevast veelgi rohkem. 8. Kuna pronksi on tunduvalt lihtsam töödelda 9. Eestis ei leidu vaske ja tina, mille segamise tulemus on pronks. Pronksi oli vaid rikkamatel. 10.Lambakasvatus ja maa (taheti maad suurendada). 11
Kunda kultuur: Asulad rajati veekogude lähedusse, kus elati 15-30 liikmeliste kogukondadena, neil oli mitu elukohta mida vahetati pidevalt. Töö- ja tarberiistad olid valmistatud kivist, luust, sarvest ning puust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, kasutati ka kvartsi. Kasutati kivikirveid. Sageli kasutati ka luid ja sarvi. Peamisteks elatusaladeks oli kalastamine ja jahtimine. Kala ja liha kõrvale söödi ka loodusande. Kammkeraamika kultuur: Kasutusele tulid paremad savinõud. Asulad paiknesid samuti jõgede ja järvede ääres. Elamud asetsesid ridastikku ukseavaga veekogu poole. Jahi- ja tööriistad olid rohkem arenenud, paremini töödeldud. Lahkujatele pandi hauapanust. Kunstitase oli kõrde, vooliti kujusid, tehti ehteid. Seda aega peetakse kalastamise, küttimise õitsenguajaks.. Nöörkeraamika kultuur: Nimi tuleb sellset, et savinõusid ilustati nöörijäljenditega. Teiseks iseloomustavad seda aega väga hoolikalt lihvitud ning sissepuuritud
1. Mesoliitikum, püügimajanduslik kiviaeg aeg, asulakohad, majandus, töö- ja tarberiistad, Pulli asulakoht. - Mesopoliitikum e. keskmine kiviaeg. Kestis viimase jääaja lõpust kuni viljelusmajanduse alguseni( u 9700 eKr- 4000 eKr). Elupaikadeks valiti veekogude kaldad ja rannikualad (Võrtsjärve vesikond, Emajõe ja Jägala jõgikond jne). Seda seepärast, et seal olid soodsad võimalused jahiks ja kalapüügiks. Peale jääaega hakati kasutama rohkem maad, rahvaarv kasvas. Elatati ennast jahist, karilusest ja kalapüügist. Peamised jahiloomad põder ja kobras, hiljem metssiga ja tarvas. Keskmise kiviaja teisel poolel hakati ka hülgeid jahtima. Töö- ja tarberiistu tehti kivist, luust, sarvest. Kokkuvõttes looduslikud materjalid. Umbes 5500 eKr hakati valmistama keraamikat(põletatud savinõud). Kivist valmistati nugasid, kõõvitsaid, kirveid jne. Luust tehti pistodasid, samut...
m.a) ja noorem kiviaeg ehk neoliitikum (III aastatuhandest kuni II aastatuhande keskpaigani e.m.a). Mesoliitikumi aja inimesed said ülalpidamise kalastamisest, küttimisest ja korilusest, kasutasid kivist ja luust tööriistu, elasid vete ääres. Tähtsamad tollest ajast teada olevad asukoad olid Sindi ja Kunda lähedal. Neoliitikumi ajal elupaigad püsisid veekogude lähedal. Õpiti valmistama varasemast paremaid tööriistu nt venekirved, hakkasid levima kumera põhjaga paja taolised savinõud, mida kaunistati sissevajutaud soonekestega kammkeraamika või nöörornamendiga nöörkeraamika. Kunda kultuur oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur. Kunda kultuuri ajal elas Eestis umbes 1500 inimest ning peamised asulakohad asusid veekogude läheduses, millest tulenes ka peamine tegevusala kalapüük. Veel tegeleti koriluse ja jahipidamisega. Eluviis oli rändlev- vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele.
8700 4950 eKr. Elanikke liigitatakse Kunda kultuuri alla. Iseloomulikud jooned: Elati veekogude ääres Sarnased kivist, luust ja sarvest tööriistad Peamised elatusalad jaht ja kalapüük Matusekombed maasse kaevatud hauad maja all või asula piires surnud osalt kividega kaetud üle puistatud ookri ehk punamulla kihiga kaasa pandud tööriistu ja ripatseid maeti sellili Neoliitikum ~ 5000 eKr võeti Eestis kasutusele savinõud. Ajalises järjestuses eristatakse Narva, kammkeraamika ja nöörkeraamika kultuure. Kõigis on erinev savinõude valmistamise ja kaunistamise viis. Järjest olulisemaks muutuvad karjakasvatus ja algeline maaviljelus. Suured muutused toimuvad matusekommetes: matma hakatakse elukohast kaugemale, surnud on kägarasendis ja kinniseotud. Pronksaeg Eesti alalt vanimad esemed 1300 eKr, sirp ja odaots. Valdavalt jätkati kivi ja luu kasutamist. Suuremad muutused:
· usuti hingedesse · eluiga pikenes · kaaslasi maeti ning pandi neile kaasa · paikne eluviis neile kalleid esemeid/asju · tingimused polnud kõiil võrdväärsed · esimesed joonised luul, sarvel, kivil · käsitöö · palju naisekujukesi · valmistati suuremaid kiviesemeid · sugulust arvestati naisliinipidi · savinõud · koopamaalid · riide ketramine ja kudumine · rändav eluviis · kunstis geomeetriline ornamentika Metallid · kõigepealt õpiti tundma vaske, mida esineb ka looduses ehedal kujul · esialgu vormiti tagumise teel hiljem sulatati · hiljem tuli kasutusele pronks mis saadi kui tina ja vask sulatati kokku · vahemeremaades · u. 2500 a. eKr.
3. Kiviaja kultuurid. • Kunda kultuur – levis 11000-7000 a eKr ,Euroopa lõunaalad, asukohaks Pulli küla, Läänemere idakallas Poolast Soomeni. Tööriistad kivist, luust ja sarvest, kõvast kivimist, maeti selili, käed kinni seotud, asju pandi juurde, elatusaladeks oli jahtimine ja kalapüük, korilus. Peamiseks loomaks põder, kellelt saadi nahka kehakatteks. Elati püstkodades • Kammkeraamika – levis u 7000-5000 a eKr, Idast, Soome -Ugrilased, Karjalased, paremad savinõud, mis oli kaunistatud kammitaolise kammiga ja lohukestega, tööriistad olid tulekivist, mis olid lihvitud kogu üle pinna, tööriistad moondekivimist: kirved, talvad, surnuid meti asula territooriumile, vahel põranda alla, kaasa pandi noake, kõõvits ja ehted, küttimine, kalapüük, põlluharimine. 4 kandilised majad viilkatusega • Nöörkeraamika e venekujulised kirved - levis u.5000- 3000 eKr, savinõusid
kl Kordamine 1. Millal algab ja lõpeb muinasaeg Eesti ajaloos? Umbes 9000 eKr-13 sajand 2. Millistele allikatele toetudes uuritakse Eesti ajalugu? Arheoloogilised allikad, kirjalikud allikad (kroonikad) 3. Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Sest sel ajal oli Eesti kaetud jääga ja inimasutus puudus. 4. Mille poolest erinesid tööriistad ja savinõud kammkeraamika kultuuris, nöörkeraamikakultuuri esemetest? 5. Millest valmistati tööriistu vanemal pronksiajal? Kivist, sarvest, luust. 6. Miks arenes pronksiajal rannikupiirkond kiiremini kui sisemaa? Rannikualadel olid küllalt õhukesed, aga viljakad mullad, mida oli kergem harida, lihtsam oli küttida ja kala püüda. 7. Mil moel muutis raua kasutuselevõtt inimeste elu eelrooma rauaajal?
Jääaeg kujundas Eesti maastiku(mäed,järved,jõed,rändrahnud,Kagu-Eesti kuplid,Kesk- Eesti voored); inimesi oli väga vähe,aga mõnel jäävaheajal võis neid siis sattuda. Peamised tegevusalad:kiviaeg-kivist tööriistad,küttimine,kalapüük, korilus,rändkarjakasvatus, keraamika(kamm,nöör); pronksiaeg-mõned pronksist tööriistad, karjakasvatus,põlluharimine (alepõletamine),küttimine,kalapüük,kindlustatud asulate areng, kivikirstkalmed; rauaaeg- põlluharimine,karjakasvatus,käsitöö areng(raudesemed),mõned linnused,külade kujunemine, ribapõllud,tarandkalmed,elavnesid sidemed ülemeremaadega. Eestlaste esivanemad tundmatu rahvas.Tänapäeva keelekasutuses nende sõnad:oja,järv,jõgi jne.Kunda kultuuri asukad eestlaste kauged esivanemad,aga neid ei saa pidada eestlasteks.Eestlaste kujunemisele on mõju avaldanud idapoolsed sugulased,germaani ja baltihõimud,tihedad kontaktid sakslaste, rootslaste jt. Kundakultuur:kõik Eesti mesoliitikumi asulad.E...
Eesti ajalooperioodid Muinasaeg, Muistne vabadusvõitlus, Orduaeg, Rootsi aeg, Vene aeg, Eesti Vabariik, Nõukogude aeg, Eesti taasiseseisvumine Kiviaeg: Kivist tööriistad Pulli VII a-t eKr Lammasmägi VIII a-t eKr Idast soome-ugri hõimud Lõunast balti hõimud Püstkojad Savinõud, kammkeraamika Korilus, kalapüük, küttimine Kodustati koer Pronksiaeg: II a-t eKr kaupmeeste kaudu pronksist tööriistad, ise valmistati kivist, luust Karjakasvatus (siga, lammas, hobune, lehm, kits) Asulate ümber palkidest tarad Rauaaeg: I a-t eKr õpiti rauda kasutama Kaubavahetuse areng Sisse: sool, raud, hõbe, merevaik, tööriistad, relvad Välja: lina, mesi, vaha, karusnahad, vili Alepõllundus Põlispõllud Kasvatati hernest, otra, nisu, naerist, lina Muinasaja lõpp: Tihedam asustus Kesk-Eestis Kolmeviljasüsteem Käsitöö (ketramine, kudumine) Sepikojad, metallitöö Kaubitsemine 50 kihelkonda 8 maakonda Linnused, vanemad, malevad Muistne vabadusvõitlus Allikas Läti He...
künklik maastik). pulli asula pärnu jõe ääres sindi lähedal pulli külas, 9. aastatuhat eKr, kunda kultuur. kunda kultuur levis mesoliitikumis, elanikud rajasid asulad veekogu äärde, tööriistad valmistati luust, sarvest ja puust, tööriistad tulekivist ja kvartsist: nooleotsad, kivikirved, ahingud, tuurad, harpuunid, tegeleti kalastamise, küttimise ja korilusega. kammkeraamika levis neoliitikumis, paremad savinõud, mis oli kaunistatud kammitaolise kammiga ja lohukestega, tööriistad olid tulekivist, mis olid lihvitud kogu üle pinna, tööriistad moondekivimist: kirved, talvad, surnuid mateti asula territooriumile, vahel põranda alla, kaasa pandi noake, kõõvitsja ehted. nöörkeraamika levis neoliitikumis, savinõusid kaunistati nöörijäljenditega, venet, mis meenutas paati, mis oli lihvitud ja kuhu oli sissepuuritud silmaaukudega kivikirved, tegeleti
Sellesse perioodi kuulub mitu asulakohta Narva jõe ääres - Kroodi ja Vihasoo III asulad, kust on leitud Eesti vanimat Narva tüüpi keraamikat . Kuna varaneoliitilised asulad on tihti seotud varasema asustusega, võiks arvata, et vana mesoliitiline rahvastik püsis vähemalt osaliselt edasi. III ja II aastatuhandetel e.Kr. levis Eestis nn. venekirveste kultuur, mida iseloomustavad kaunilt lihvitud vene(paadi)kujulised, silmaga kirved ning väikesed nöörijälgedega savinõud. See rahvas mattis oma surnuid madalatesse maahaudadesse. Üks tuntumaid on Sope kalmistu, kust on ühtekokku leitud 9 luustikku. Teine sarnane matmiskoht paiknes Koogu mõisa lähedal. Venekirveste kultuuri asulatest on leitud suhteliselt nõrku jälgi: nöörkeraamikat esineb mõnede varem tekkinud asulate (Narva, Riigiküla) kultuurkihis, aga ka Jäbara kivikalme all ning Jõuga kääbaskalmistu alal. Kiviaja üliminek pronksiajale on väga pikaajaline
harpuune, nooleotsi, talbu, naaskleid jne. Elatusalad: 1. Veekogu ääres paiknevad asulad pakkusid häid võimalusi kalastamiseks 2. Tähtis oli ka jaht 3. Kala ja liha igapäevases menüüs oli ka loodusannid( taimed, juurikad, marjad, pähklid ) Noorem kiviaeg ehk neoliitikum ( u 5000- u 1800 eKr ) 1. Selle alguseks peavad arheoloogid keraamika kasutuselevõttu umbkaudu 5000 a paiku eKr 2. Eesti vanimad savinõud valmistati savist , millesse oli segatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipudru Kammkeraamika kultuur: 1. Umbkaudu 4000 a paiku eKr levis Eestis uus arheoloogiline kultuur. 2. Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispinda oli ilustatud lohkuste ja täkete ridadega 3. See levis Lõuna- Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode Venemaa aladel 4. Selle asulad paiknesid enamasti jõgede ja järvede ääres, mõned ka mererannal või
Muistse inimese tegevusalad-põhitegevuseks oli küttimine,korilus ja kalapüük.Hiljem hakati tegema koopamaale.Muutused-vase sulatamine, savinõud,kiviesemete levimine,Muistsete inimeset uskumused-arvati et igal inimesel, linnul loomal aga ka puul ja kivil on , või mõnel loodusobjektil on oma hing.Hiljem asenudus metsloomade ja linudude austamine nende jõudude kultusega.Esikohale hakkas tõusma päikese ja maa kultus, kujuneisd uued maagilised tominugud päikesele väe lisamiskes.Muistne ühiskond-tekkis ebaühtlane areng, arenev ühiskondlik tööjaotus tõi kaasa ka kauabavahetuse suureneimse
KUNSTIAJALUGU 2 VI. Etruski kultuur ja kunst · ETRUSKID ON LOONUD ITAALIA KÕIGE VARASEMA KÕRGKULTUURI · SEE RAHVAS ELAS KESK-ITAALIAS, TÄNAPÄEVA TOSKANAS, MIDA VANASTI KUTSUTI ETRUURIAKS · KREEKLASED KUTSUSID ETRUSKE TÜRREENIDEKS · ETRUSKIDE PÄRITOLU ON SEGANE, NAD ISE ON VÄITNUD, ET NAD TULID ITAALIASSE MERD MÖÖDA · NEID ON PEETUD EGEUSE KULTUURIGA SEOTUD RAHVAKS, MÕNIKORD KA ITAALIA PÕLISELANIKEKS · ITAALIASSE ASUSID ETRUSKID ELAMA U. 10. SAJ EKR · ETRUSKI KULTUURI KÕRGAJAKS ON 6-5 SAJ EKR · ETRUSKID EI SUUTNUD LUUA ÜHTSET RIIKI, AINULT SÕDADE KORRAL VÄLISVAENLASEGA ON NAD MOODUSTANUD LÕDVA KONFÖDERATSIOONI 12 LINNA LIIDU · KÕIGE TÄHTSAM LINN OLI TARQUINII, KUS ASUS ETRUSKI PEAPÜHAMU · ETRUSKID ON ÜLE VÕTNUD MITMEID HILISEID KREEKA KUNSTI ELEMENTE · NAD...
Valjala jt.). 1030. a. kirjalikes allikates on esimest korda mainitud Tartut, 1154. esimest korda Tallinna. Skandinaavia allikates leidub korduvalt teateid sõjakäikudest Eesti rannikule, kuid alates 11. sajandist käisid ka eestlased sõjaretkedel Rootsi ja Taani rannikualadel (Rootsi pealinnas Sigtunas). Töö-, tarbe- ja majapidamisriistadeks olid peamiselt kivi-, raud-, puit- ja rantkirved, luust noole- ja harpuuniotsad, mõõgad, nooled, sirbid, savinõud, niinest vakad, käsikivid, konksadrad jpm. Muistsete soome-ugri hõimude kultuurile olid omased kujutlused úamaanist ehk nõiast, kes võis oma erakordse hingejõuga mõjutada (nõiduda). Oli kujutlus ka vägevatest loomadest, keda austati inimeste esivanematena ja kelle hingi tuli lepitada nende tapmise puhul (nagu Põhja rahvaste karutapmise rituaalid). Keskne koht muistses usundis oli surnutekultusel. Surnute hauatagust elu kujuteldi jätkuvat samasugusena nagu maapeal
Noorem kiviaeg ehk neoliitikum (u 5000 1800 eKr Neoliitikumi alguseks peetakse keraamika kasutuselevõttu Kujult meenutasid nõud teravneva põhjaga padasid Nende püstihoidmiseks kaevati maasse auk või ümbritseti põhi kividega Toidu keetmiseks tehti lõke ümber paja Tehti ka väiksemaid savinõusid, mida võidi tarvitada taldrikutena Kammkeraamika kultuur Levis umbes 4000. aasta paiku eKr Kasutusele tulid paremini valmistatud savinõud, mille välispind oli kaunistatud lohukeste ja täkete ridadega Viimaseid tehti kammi meenutava hambulise templiga Kuna selliselt kaunistatud nõud olid väga tüüpilised võeti kasutusele nimetus kammkeraamika kultuur Levis ulatuslikul territooriumil: Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja ka Loode-Venemaa aladel Sidemed eri piirkondande vahel olid tihedad Kammkeraamika kultuuri asulad paiknesid jõgede-järvede ääres, mererannal või väieksaartel
Eesti keel on oma alged saanud Kunda keelest Püstkoda Asulate kujunemine Kammkeraamika kultuuri ajastul Hakati valmistama veekindlaid savinõusid Mõju- nende maha jäetud potikillud annavad informatsiooni Püügimajanduse, küttimise ja kalapüügi kõrgaeg Majad Nende oskus savinõusid teha paranes Ümarad, teravatipulised savinõud Nöörkeraamikakultuuri ajastul Talud Hakati maad harima Üleminek põllumajandusele ja talulisele eluviisile Uute asulate saabumine, konfliktid Tubane elu muutus- lauad, toolid, magamisesemed Hakati kangast kuduma Alt siledad keraamilised potid Töötegemise koormus vähenes, efektiivsus suurenes
MESOLIITIKUM ja NEOLIITIKUM e. keskmine ja uuem kiviaeg Need on kaks viimast suuremat esiaja ajastut, kus kasutati enamasti veel kivist tööriistu ja relvi. Esiaeg lõppes riikide ja linnade tekkimisega. Esimesed kõrgkultuurid tekkisid Mesopotaamias ja Egiptuses (u 4000 a eKr), need loodi veel kivist tööriistadega. Mesoliitikum on üleminekuperiood, mis algas u 10 000 eKr ja seega on selle lõpp piirkonnati varieeruv, enamasti peetakse selle lõpuks põlluharimise ja karjakasvatamisega tegelemisega hakkamist u 8000 eKr, mõnel pool ka keraamika kasutuselevõttu. Eesti aladele jõudsid savinõud u 4000 eKr, põlluharimine võeti kasutusele u 2000 eKr. Mesoliitikumis ja Neoliitikumis võib täheldada maalikunsti allakäiku koopamaalinguid enam ei tehtud, kuna koopaid ei tarvitatud enam elupaigana. Seoses paikseks hakkamisega areneb arhitektuur. Suuri kivist linnu on leitud neoliitkikumi algusest. Vanim selline linn oli Jeeriko/Je...
· Seinamaalingud freskod, keraamika, väikesed skulptuurid. · Kasutatakse rõõmsaid ja heledaid värve. · Kujutatakse pidulikke sündmusi, jumalannasid, naispreestreid, taimi, loomi. · Vahel kohtame ka figuure egiptuse poosis, aga nad mõjuvad vabamalt, on kujutatud elavalt, mänglevalt ja maaliliselt. ,,Pariisitar" Stseenid sõnnide ja akrobaatidega Keraamika oli väga hästi arenenud. Vanemad näited on tumedal põhjal heledamate abstraktsete mustritega savinõud. Uuemad kirjeldavate piltidega, keerukate inimese ja loomakujutistega. Nn ,,akvaarium vaasid" Suuremõõtmelist skulptuuri ei olnud. Väikesed terrakotast, fajansist ja pronksist jumalannakujukesed: jumalannad madudega Egeuse kultuuri keskus kandus ~1600 eKr KreetaltMükeenesse, pärast seda kui Kreeta saar sai kõvasti kannatada maavärinate ja vulkaanipurske läbi. MÜKEENE KUNST Mükeene asub Peloponnesose poolsaarel, mandril. Pidevalt tuli võidelda põhja
Ajaloo kt muinasaeg 1) Kuidas jaotatakse ajalugu? Kuidas jaguneb muinasaeg? Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg -puuduvad kirjalikud allikad, umb 8,5 a.tuh ekr – 13 saj Kiviaeg (paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum) Pronksiaeg (Eesti mitte väga oluline, sest Eestis polnud tina ega vaske) Rauaaeg (vanim rauaaeg, keskmine rauaaeg, noorim rauaaeg) Vanaaeg Umbes 3000ekr- 5 saj. 476 Lääne Rooma langus Keskaeg Umbes 5saj (476) 1453 konstantinoopol vallutati. 1492- Ameerika avastamine 1512- reformatsioon Saksamaal, piibel peab olema emakeeles+jumala teenistus Patukirju hakati kirjutama ja abielluda võis. Uusaeg 1 MA (1914-1918)poliitiline korraldus lakkas olemast 1961 Kuninganna Viktoria 1 sureb, lõppeb viktorialik ajastu 1871 Saksa- Keisri riigi sünd Lähiajalugu Kestab veel 2) Kiviaja kultuurid. Kunda kultuur (11000-7000 a tuh tagasi) Sai oma nime Lammasmäe asukoha järgi, elamust...
Kiviajal valmistati enamus töö ja tarberiistu kivist, luust, sarvedest kui ka puidust. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, kuna seda oli hea kasutada lõiketööriistana, sellele järgnes kvarts, kuna tulekivi ei leidunud väga palju Eestis. 2. Iseloomusta nooremat kiviaega Eestis (kammkeraamika, nöörkeraamika). Kammerkeraamika ajajärk umbes 4000. aasta paiku eKr, siis levis eestis uus arheoloogiline kultuur. Kasutusele võeti ise valmistatud savinõud, mille välispinda oli kaunistatud lohukeste ja väiksemate täkete ribadega. Nöörkeraamika ajajärk umbes 3000. aasta paiku eKr. Üks iseloomulik tunnus oli paati meenutavad, väga hoolikalt valmistatud kivikirved. Nöörkeraamika kultuur levis kohtades, kus leidus rohumaid koduloomadele ja sobivat mullakihti maaviljeluseks. 3. Mis iseloomustas vanemat Pronksiaega Eestis? Ajajärk oli umbes 1800-1100 eKr. Endiselt kasutati laialdaselt kivist esemeid.
Neoliitukumi alguses siseveekogude kallastale ja mereranda rajati elupaigad, lõpuosas nihkusid elupaigad maaviljeluseks sobivatele aladele 9000 eKr Läänemere ja Vahemere vahelise ala ulatuslik kultuuripiirkond kammkeraamika kultuur 3000 eKr uus ühiskond nöörkeraamika kultuur [venekirveste kultuur]; tõenäoliselt tekkisid rahvaste rändamisel Rannikul ja saartel eksisteerisid nöörkeraamika kogukond kõrvuti kammkeraamika kogukonnaga Savinõud: kammkeraamika nõud, mis on hambulise kammilaadse templiga suured ümara või terava põhjaga potid; nöörkeraamika nõud, mis on nöörijäljenditega lamedapõhjaga potid ja ka väiksemad peekrid Tööriistad kivist, luust, sarvest, puust jt Kammkeraamika inimrühmad matsid elupaikade juurde või sisse, nöörkeraamika inimesed matsid kaugemale Erinevate metallide ja nende sulamite kasutuselevõtt, 5000 eKr Kagu-Euroopa
Neoliitukumi alguses siseveekogude kallastale ja mereranda rajati elupaigad, lõpuosas nihkusid elupaigad maaviljeluseks sobivatele aladele 9000 eKr Läänemere ja Vahemere vahelise ala ulatuslik kultuuripiirkond kammkeraamika kultuur 3000 eKr uus ühiskond nöörkeraamika kultuur [venekirveste kultuur]; tõenäoliselt tekkisid rahvaste rändamisel Rannikul ja saartel eksisteerisid nöörkeraamika kogukond kõrvuti kammkeraamika kogukonnaga Savinõud: kammkeraamika nõud, mis on hambulise kammilaadse templiga suured ümara või terava põhjaga potid; nöörkeraamika nõud, mis on nöörijäljenditega lamedapõhjaga potid ja ka väiksemad peekrid Tööriistad kivist, luust, sarvest, puust jt Kammkeraamika inimrühmad matsid elupaikade juurde või sisse, nöörkeraamika inimesed matsid kaugemale Erinevate metallide ja nende sulamite kasutuselevõtt, 5000 eKr Kagu-Euroopa Vanem pronksiaeg (1800 eKr - 1100 eKr)
aulaeum eesriie (nt. teatril), ka selle imitatsioon (kivist, stukist vm materjalist) basiilika piklik neljakandiline löövidega hoone, algselt Rooma raekoda, ametnikeruumid, turu- ja kohtusaal, hiljem lisatud poolkaarekujuline apsiid, hiljem kujunes sellest varakristlik kirik bibertito Vitruviuse väljend Etruski templi kahe võrdse (või peaaegu võrdse) proportsiooni kohta bilingva kahes keeles tekst bucchero etruskite musta läikiva pealispinnaga savinõud caldarium kuum pesemisruum antiikaja termides canabae algselt müügiputkad ja väikepoed leegionlaagrite ääres; hiljem arenesid neist omavalitsuslikud kogukonnad, kus elanikud suhtlesid sõjaväelastega carceres ülestõstetava barjääriga areenist eraldatud hobukaarikute stardiboksid hipodroomi otsaseinas cardo, cardus ehk cardus maximus, linna peamine(-sed) põhja-lõunasuunaline põiktänav (- vad), kus tavaliselt kaubitseti carnareum - laohoone liha hoidmiseks (mitm
Saabujatele vaatas vastu äärmuslik, konarlik ja samas mitmekesine loodus ühes suurte mägede ja vulkaanidega. Umbes kakskümmend tuhat aastat eKr. tõusis aga merevee tase ning Jaapan lõigati muust maailmast ära ning sellest sai saarestik. Merevee tase tõusis siis arvatavasti seoses igijää sulamise ja jääaja lõpuga. Kümme tuhat aastat hiljem algas Jõmani ajastu Jaapanis. Inimesed tegelesid küttimise ja korilusega, valmistati esimesed põletatud savinõud maailmas. Selle aja sees asusid esimesed inimesed elama sisemaale, toiduks hakati kasvatama vilja. Varsti aga mindi tagasi rannikualadele ning aretati välja uued ja väga efektiivsed kalapüügi meetodid, mis aitasid meestel oma peret palju paremini ära toita. Kolmsada aastat eKr. algab Yayoi ajastu. See kestis umbes kuussada aastat. Jaapanisse saabuvad Kagu-Aasiast, Hiinast ja Koreast inimesi, kes toovad teadmisi riisikasvatuse, metallvalu, põllunduse ja kangakudumise kohta.
Kreeka skulptuur Kore riietatud naisfiguurid. Kuros alasti mehekujud. Kreeklased kujutavad skulptuuridel perfektset inimest. Kujud on rahulikus poosis, aga pinges see ongi ideaalne skulptuur. Kreeklaste reljeefid on kõrgreljeefid ja suurepäraselt, peaaegu nagu skulptuurid. Nad tundsid kiviraiet. Vaasid Kasutavad värvimist, mitte glasuurimist, kuigi nad seda teadsid. Kreeka vaasid olid kärbenõud hoiti vett, õli, veini ja serveeriti toite. Kreeklastel olid maalitud igast savinõud, mitte ainult vaasid. Umbes 600 e.m.a. kujunes välja mustafiguuriline vaasimaal (Atikas), kus kujutised ja ornament kanti musta läikiva värviga savinõu heledale pinnale. Detailid kraabiti musta värvi sisse ja naisfiguurid kujutati valgena. U 540 e.m.a. akkas levima punasefiguuriline stiil. Nüüd maaliti nii, et kaeti tagapind värviga, figuurid jäeti aga värvimata. Kujutised paiknesid mitme ribana vaasi peal.
Sellest lähtudes eraldatakse kivi-, pronksi- ja rauaaega, mis jagunevad veel alaperioodideks. Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas jääaja lõpuga. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg kestis Eestis VIII aastatuhande keskpaigast kuni IV aastatuhande teise veerandini eKr. Neoliitikum ehk noorem kiviaeg kestis IV aastatuhande teisest veerandist kuni II aastatuhande keskpaigani eKr. Võeti kasutusele savinõud. Pronksiaeg kestis II aastatuhande keskpaigast kui VI sajandini eKr. Kuna siin pronksiks vajalikku vaske ja inglistina ei leidu, kasutati üksikute imporditud pronksriistade kõrval edasi ka kivi- ja luuesemeid. Rauaaeg jaguneb vastavalt esemetüüpide, matmiskommete ja tegevusalade muutumisele neljaks ajajärguks: varane rauaaeg (VI sajandist eKr kuni I sajandini pKr), vanem ehk rooma rauaaeg (I sajandist kuni V sajandi
Kuidas periodiseeritakse Eesti muinasaeg? (nimi, tähendus, aeg) Kiviaeg Paleoliitikum e. vanem kiviaeg (esimeste inimeste saabumine - jääaja lõpp) Sellest ajast me Eestis inimasustust ei tunne Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (VIII a.t. keskpaik - IV a.t. II veerand) Töö- ja tarberiistu valmistati kivist, sarvest ja luust. Neoliitikum e. noorem kiviaeg (IV a.t. II veerand II a.t. keskpaik) Võeti kasutusele savinõud ning töö- ja tarberiistu täiustati. Pronksiaeg Pronksiaeg (II a.t. keskpaik VI sajand eKr) Eestis levisid pronksesemed, kasutati ka kivi ja luud Rauaaeg Varane rauaaeg (VI sajand eKr I sajand pKr) Vanem e rooma rauaeg (I sajand pKr V sajandi keskpaik) Keskmine rauaaeg (V sajandi II pool VIII sajandi lõpp) Noorem rauaaeg (IX sajand XIII sajandi algus) Eesti kiviaja iseloomustus. (Mis toimus kiviaja?)
kõvaks hangunud mett) 28 · Mett ei või säilitada. - raud-, - tsink- ega - vasknõudes (mees leiduvad orgaanilised happed võivad lahustada metalle ja moodustada inimorganismile kahjulikke soolasid). · Alumiiniumnõudes hoidmine tõstab mee alumiiniumisisaldust · Mee säilitamiseks ei sobi ka okaspuust ja tammest valmistatud nõud 29 · Mee hoidmisel on ideaalsed: - klaaspurgid (kuni 3 l) - glasuuritud savinõud - toiduplastik 30 Mee kasulikud omadused · Magustaja · Energia allikas · Kaalu alandaja · Kehaliste võimete arendaja · Vitamiinide ja mineraalainete allikas · Anti-bakteriaalsed omadused · Antioksüdant 31 Mee kasutamine · Kõige varasematel aegadel (2500 a tagasi) oli mesi inimesele põhitoidus. · Edaspidigi on mett hinnatud kui väärtuslikku toiduainet. · Mett on tarvitatud: - värskelt, - viina,
Kiviaeg 9000 eKr a. Tekkis Pulli asula. Sellega algas Eesti alal 7000 eKr Kunda kultuur, asutati Kunda Lammasmäe. Kultuuri iseloomustus elatuti küttimisest, korilusest. Rändlev eluviis. Jääb keskmisesse kiviaeg e. mesoliitikumi aega. Kammkeraamikakultuur Paremini valmistatud savinõud. Nöörkeraamikakultuur Balti Hõim Venekirveskultuur- olid karjakasvatajaid, kes küttisid kitsi, lambaid, veiseid ja sigu. Alepõllundus Puud raiuti maha, põletati juuriti. Tulekivi loodi Lääne-Venemaalt, Leedust ja Valvgevenest.(ta tükid annavad lõhestamisel lõikamistöödeks hästi teravaid servi ) Noorem Kiviaeg e. Neoliitikum 5000 eKr Elati veekogude ääres. Juba paikselt külades kuni 50 inim. Jaht, kalastus, korilus. Kasvatada püüti otra ja nisu. Neoliitikumi teisel poolel e 9000a eKr, hakati kasvatama eestis veiseid, kitsi, lambaid ja sigu. Suurenes põlluharimine ja asutati elama rohkem sisemaal. Pronksiaeg Asulaid hakati ümbritsema paeplaatid...
üheksat kontsentrilist kaart kümne kihilise taevaga ja segmenteeritud "õhupalli" allpool allmaailmaga, mida kutsuti Avaikiks. Hõlmates " kõige olemasoleva juurt" kõige all, kuus sisemist vaheseina keskel ja maapinna ülalosa kõige peal. Kreeka vaasimaal Taust: Kreeklased hindasid kõrgelt oma maalikunsti, kuid meieni pole jõudnud peaaegu üldse kreeka seina või tahvelmaale. Jällegi saame aimu Rooma koopiatest. Paremini tuntakse kreeklaste keraamikat ja vaasimaale, mis olid savinõud, erinevate ülesannete ja otstarbega. 3 käepidemega veenõu hüdria, kahe sangaga amfora veini jaoks ja lai krateer, milles segati vett ja veini. Eri nõud teravilja ja õli säilitamiseks. Kasutati mälestusmärgina haudadel. Keraamikat valmistati pöörleval kettal ja sellele oli lihtne joonistada jooni, mis jagasin anuma pinna horisontaalseteks vöönditeks. Vöönditesse maaliti kujundeid, nt kolmnurki, rombe ja meandreid. Hiljem sekkusid kujundite hulka ka inimeste ja loomade kujutised
väiksemad kui pronksiaegsed kindlustatud asulad, samas olid nende kindlustised enamasti jätkuvalt üsna nõrgad. Ringvall-linnuste kultuurkiht on reeglina väga õhuke, mis võib osutada sellele, et neid kindlustisi kasutati vaid ohu korral. Võimalik, et ka varasemate kindlustatud asulate kohal paiknenud eelrooma rauaaegseid kindlustisi (kui need olid kindlustised) kasutati vaid hädaohu korral, mis seletaks ka selleaegsete leidude vähesuse. Savinõud 7 Eelrooma rauaaja esimesest poolest on Eestis leitud vähe esemeid. Kõige rohkem on leitud ehteid ja savinõukilde, mis on saadud peamiselt varastest tarandkalmetest. Eelrooma rauaaja algul jätkus keraamika areng pronksiaja põhjalt. Koostisest ja nõude suurusest lähtuvalt eristatakse jäme- ja peenkeraamikat. Jämekeraamika nõud on valdavalt
· Eesti alal alates 3000eKr. · Savinõudel nööri jäljendid · Venet e paati meenutavad lihvitud kivikirved. · Peamised tegevusalad loomaaksvatus ja maaviljelus. Pronksiaeg (1800-500 eKr.) Suuremad muutused: · Väljendusid eriti Põhja ja Lääne-Eestis, kus inimesed hakkasid elama kindlustatud asulakohtades. · Tekkis põlispõllundus, hakati rajama põllupeenardega süsteeme. · Hakati rajama kivikirstkalmeid. · Kasutusele tulid uued ehted ja savinõud. · Kultuuri ilmus kõige rohkem skandinaaviamõjusid. Asulad: Enamik rahvast elas eraldi asuvates taludes keset põldu (hajaasustus). Hakati ehitama kivitarasid ja palkseinu õmber külade. Tuntumad kindlustatud asulad: Arva, Ridala, Kaali (asuvad Saaremaal), Iru, Narva joaoru. Honed on muldpõrandatega, ristkülikukujulised maasse süvendatud koldeasemetega. Kõigist asulatest on leitud pronksi valamis jälgi. Kasvatati otra, millest tehti putru, leiba ja õlut
Asukoht · Asub Lõuna- Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. · Portugal piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. Asukoht kaardil Kliima Portugal asub lähis- troopikas, tal on lähistroopiline vahemereline kliima Suvi Palav ja kuiv Talv Soe ja niiske Majandus · Põhiliselt toodetakse Portugalis : tekstiile , jalatseid , riideid , portselan , klaas-ja savinõud ning paber. · Turism mängib ka majanduses olulist rolli. · Väga palju külastatakse just Portugali saart Madeiral'i · Portugal toodab ka korke (olles suurim korgitootja pea kogu maailmas) · Peale selle on veel tsementi , mööbli ja autotööstus (Seat , Volkswagen). · Portugal on maailmas viies riik Wolframi tootmisel ja kaheksas riik veini tegemisel. Kommunikatsioon ,transport , Energia · Elektrit toodetakse peamiselt söe-ja bensiinijõul tegutsevatest jaamadest
Hiina kunst Sisukord: Kunstkäsitöö Skulptuur Maalikunst Arhitektuur Vanimad kunstimälestised Hiinas on säilinud aastast 3000e.Kr. Nendeks on peamiselt savinõud, esineb ka spiraalmotiiv. 1100 255 e.Kr. pärinevad kuulsad pronksnõud. Neid kaunistav ornamentika koosneb lihtsatest geomeetrilistest motiividest ja stiliseeritud fantastilistest loomafiguuridest Pada, 5000 3000 eKr Kunstkäsitöö 618 907 Esemeid tehakse pronksist (kannud ja vaasid). Erilised on pronkspeeglid, mis on kaunistatud, vabas ja voolavas stiilis, looma ja taimemotiividega.
püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Seetõttu ongi nende kunst täis helget rõõmu ja elu. Kaks tantsijat (480-470 a. e.Kr.) Seinamaal. Skulptuur: · Peamiseks materjaliks savi. Tehti ka metallitöötlust (pronksi valamine). Terrakotad - Põletatud savist kujud, mis ilutsesid kirstu kaanel. Neile omasteks näojoonteks olid suur nina, raskete laugudega veidi viltused mandlisilmas ja lopsakad huuled. Kanoobid - Inimpeakujulised savinõud hauakambrites. Kimäärid - hirmuäratavad koletised Terrakota Kimäär Arhitektuur: · Templid olid puidust; templi ees asus ilusate sammastega eeskoda; katus oli järsk ning friisi asset täitsid erinevad kaunistused. · Kasutasid võlvide ehitamis tehnikat. · Hoone paigutati kõrgele alusele. Etruski temple Veii`s
lihvitud enamasti vvaid tera. Silmaauke polnud, kirves puuvarre küljes nahkrihmaga. ELATUSALAD kalastamine ahingutega suuremad kalad. Kalatõkked, algelised võrgud ja mõrad. Luust õngekonks. jaht põtru, kopraid. Linde, veelinde. Viskeodad, vibud, nooled, püünised, lõksud. rannarahvas hülgekütmine. loodusannid taimed, juurikad, marjad, pähklid, seened. NOOREM KIVIAEG E NEOLIITIKUM (5000-1800eKr) Algus keraamika kasutuselevõtt. Savinõud savist, millesse segatud teokarpe, purustatud taimi ja kivipurdu. Suured teravneva põhjaga padad. Tehti ka liuataolisi savinõusid taldrikud. Kammkeraamika 4000a eKr levis uus arheoloogiline kultuur. Paremini valmistatud savinõud, mis olid kaunistatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega, mis tehti kammi meenutava hambulise templiga. Kammkeraamika kultuur Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaal. ASULAKOHAD Asulad jõgede ja järvede ääres
skulptuure (st kunst oli kujunenud) Kodustati koer. · Kangast kududa (alates hilisest kammkeraamikast) · Algeliselt põldu harida · Tekkinud oli religioon Töö-ja tarberiistad Kivikirved, Savinõud, kivikirves, Samad, erinevuseks ahinguotsad, vibu, oda, talv, nuga, silmaauguga harpuunid, püünised, kõõvits, kivikirves. nooled, viskeodad, kalapüügivahendid, naasklid, talb. kõblas jt. Elatusalad Kalapüük, korilus, Küttimine, kalapüük, Loomakasvatus,
Jõedjärved pakkusid paremaid liikumisvõimalusi kui paksud metsad. Riistad: tööja tarberiistad valmistati kivist, luust, sarvest, puust. Kasutati ka kvartsi ja tulekivi. Valmistati ebakorrapärase kujuga kivikirveid. Elatusalad: kalastamine, jahtimine(põdrad, koprad, veelinnud). Jahil kasutati viskeodasid, vibu ja nooli, mitmesuguseid püüniseid ja lõkse. Loodusandidest kasutati kõike(taimed, marjad, seened jne). Noorem kiviaeg. Kasutusele võeti keraamika. Kuna savinõud oli nüüd väga levinud leiud, nimetati see kultuur kammkeraamika kultuuriks. Levis LõunaLätis kuni PõhjaSoomeni ja LoodeVenemaa aladel. Asulakohad: jõgede järvede ääres, mõned ka mererannas või väikestel saartel. Riistad: jahija tööriistade valmistamise oskus olid selle kultuuri elanikel varasemaga võrreldes palju arenenud. Tööriistu teritati ja lihviti igalt poolst, mitte vaid lõikepinnalt. Kombestik: paremini tuntakse matmiskombeid: surnud sängitati elamu põranda alla
•2.leid Kunda, Lammasmägi-vanim kultuur ( Lõuna-Soomest Põhja- Lätini) Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg 9000-5000 eKr •Esimesed inimasustuse jäljed, eesti ajaloo algus •tegevusalad-kalandus, korilus, jahindus •Töö- ja tarberiistu valmistati kivist, savist ja luust. Neoliitikum ehk noorem kiviaeg 5000-1800 eKr •Kasutati edasi kivist, luust ja sarvest esemeid, aga nüüd olid need paremini töödeldud, uuendusena võeti kasutusele savinõud. Keskaja lõpp. •Kammkeraamika- savinõud kaunistatud kammitaolise esemega loomakasvatus, mongoliidne rass-soome-ugrilaste eelkäijad, arvatavasti meile andnud keele ja mõttemaailma. •Nöörkeraamika(vene kirves)- savinõud kaunistatud nööritaolise esemega, algne maaviljelus->alepõllundus, europiidne(geen dominantne) päritolu ->eestlaste väimus Pronksiaeg – (1800- 500 eKr) Eestisse levisid pronksesemed, aga kuna
seintega magamisniss. Mööblit valmistasid samad puusepad, kes ehitasid maju. Itaalia oli esimene maa, kus mööbelsepad eraldusid tavalisest puuseppadest omaette ametkonnaks. Itaalia mööblimeistrid hakkasid valmistama sisselükatavaid sahtleid ning õppisid väärispuiduga katma massiivseid mööbliesemeid. Renesanssiajal võeti kasutusele rikkalikult kaunistatud puhvetid ja kapid, kuhu pandi välja dekoratiivsed metall- ja savinõud. Inimeste elurütm olenes peaaegu täielikult loomulikust valgusest. Hommikul oldi koos päikesega jalul ja pimeduse saabudes hakati seadma magamaminekuks. Valgustusega oli lugu kehv. Vahaküünlad olid kallid ja nende põletamist võisid endae lubada vaid kirikud ning feodaalid. Linlased ajasid läbi õlilampide ning haisvate rasvaküünaldega. Talurahva peamine valguseallikad oli pird. Pimedatel ja pikkadel õhtutel kogunes pere kamina ümber või kolde ette. Naised
Kõik Eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad nn. Kunda kultuuri. Kunda kultuuri elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse. Kivimitest kasutati tööristade valmistamisel tulekivi, kuna tulekivi leidus Eestis vähe, siis kasutati küllalt arvukalt kvartsitükke. Tähtsal kohal oli jaht metsloomadele. Eestimaa esimesed asukad pole kadunud päris jäljetult, kuna olid üheks komponendiks meie rahva pikas kujunemisloos. 5. Neoliitikum ja kammkeraamika Esimesed savinõud olid valmistatud jämedast savist, mille sisse segati kivipudru, tekarpe ja taimi. Umbes 3300 eKR jõudis Eestisse paremini valmistatud savinõude tüüp. Nende pind oli kaunistatud Kammi meenutava riistaga valmistatud lohukesed ja väiksemad täketest read.Enamik arheolooge seostab kammkeraamika kultuuri ilmumist uute hõimude saabumsega Eesti aladele. Sisserändajad olid kütid ja kalastajad, kelle tööriistade valmistamisoksused olid paremad. Muutusid ka
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Referaat Pronksiaeg Eestis Koostaja: Geio Tischler Rühm: PA-09B TALLINN 2009 Sisukord 1.SISSEJUHATUS 2.VANEM PRONKSIAEG 2.1.ASULAD 3. NOOREM PRONKSIAEG 3.1.ASUSTUS, MAJANDUS JA ÜHISKOND 3.2.LAEVKALMED 3.3.SAVINÕUD 3.4.ESEMELINE MATERJAL 3.5.EHTED 4.ELATUSALAD 5.KOKKUVÕTE 1.Sissejuhatus PRONKSIAEG (II at.kp.eKr. 6.saj.eKr) . Pronksiaeg jaguneb kahte gruppi: Vanem pronksiaeg (u 1800 u 1100 EKR) ja Noorem pronksiaeg (u 1100 u 500 EKR). Umbes 3,5 tuhat aastat tagasi jõudsid Eestisse esimesed import pronks esemed (odaots,sirp). Pronks esemed olid kallid ja muretseti eelkõige kirveid. Paralleelselt kasutati endiselt kivist ja luust esemeid. Pronksiajal hakati oma asulaid kindlustama, kas paekivimüüriga või palkseinaga. Kõige tuntum on Asva asula saarel. Asulates kaitsti peamiselt pron...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
