Alkoholi joomine võib põhjustada näo veresoonte lõhkemise. Sellepärast näevadki joodikud pidevalt näost punased välja. Alkoholi tarbimise tulemusel võivad silmad näha välja paistes ja punased. Alkohol põhjustab ebameeldivat hingeõhku. Pidev alkoholi tarbimine võib põhjustada kõri-, suuõõne- ja söögitoruvähki. Alkohol ärritab magu. Väike kogus ajab iiveldama, suur aga oksele. Pidev alkoholi tarbimine võib tekitada verejooksu maos. Vahel arvatakse ekslikult, et saunas saab ruttu kaineks. Tegelikult aga nii purjusoleku kui ka pohmelduse aega ei saa saunatamise ega raske füüsilise tööga lühendada ega kergendada. Alkoholi imendumisaeg organismis ehk siis inimese kainenemise aeg on konstantne suurus - üks gramm puhast alkoholi kümne kehakaalu kilogrammi kohta tunnis. Lõviosa joodud alkoholist töödeldakse maksas, vaid viis protsenti eemaltatakse organismist uriini, hingeõhu ja higiga.
Iga kord kui Gregor ära käis, helistas Marts ja ütles, et raha ei ole. Anni hakkas see huvitama ja aina enam uuris ta selle äri kohta. Taaskord korraldas Gregor peo diskoteegis, kuid Anni auks. Sel ajal oli ka Kätlin Tallinnas. Õhku tekkisid jälle küsimused Martsu ja äri kohta. Gregor kadus kuskile, kuid tagasi tulles pakkus ta kõigile narkootikume. Silva,Tiit ja Gregor tegidki, kuid Ann mitte. Järgmine pühapäev toimus jälle pidu, kuid siis juba hotelli saunas. Sander filmis kõike, mis toimus. Järsku tekkis sõnelus Reena ja Anni vahel. Reena sõimas Anni, sest ta olevat temalt Gregori üle löönud. Ann lahkus. Koju jõudes sai Ann teada, et kohe peale seda kui nad lahkusid, kutsuti lärmi pärast politsei. Politsei konfiskeeris ka kaamera, millega oli filmitud. Kätlin kartis, sest ka tema tegi narkootikume ja see võis lindile jääda. Järgmine päev palus Ann isalt abi seoses Gregori äriga, kuid peale seda ei olnud Gregorist midagi kuulda
Krõõt ja Mari tõetruu üldistus Eesti talunaise saatusest 19. sajandi Eesti taluperes oli tähtsaim alati mees. Mees oli pere töörügaja ja juht. Mehe otsustada oli, kuidas ja mida talumaadega tehakse. Mees ütles, kes tuleb sulaseks ja kes elab saunas. Perenaine jäi üldjuhul kõrvaltvaatajaks, saamata avaldada oma arvamust. Naisi peeti nõrgemaks, mehele alluvaks, pere ja maja hoidjaks. Tegelikult oli talunaise elus palju katsumusi, millele aga ei tohtinud alla vanduda. Noore neiu esimene katsumus oli abielu. Kuna peres oli tavaliselt palju lapsi, oli ka pea igas peres talukoha pärija. See tähendas, et vajadus koduväiks oli väike ja enamasti said uue elukoha mehele minevad noorikud
Niisketes ruumides kasutatakse seinte tegemiseks plokke ja need kaetakse glasuuritud plaatidega (vettpidav materjal). 1.4.3 Põrandad Põrand valatakse betoonist. Armeerimine 5 mm võrguga, silm 150 (ülekate suurem kui 150). Vähemalt iga 3x3 tagant tuleb valamise ajal tekitada vertikaalselt paigaldada õigele kõrgusele, mis suurendab valamise kvaliteeti. Põrandad kaetakse naturaalparketiga alusekattel, va. eeskojas, saunas ja WC-vannitoas, mis kaetakse keraamiliste plaatidega. Kalded antakse betooniga trapi suunas. 1.4.4 Aknad ja uksed Kasutatakse kolmekordse klaasiga pakett-klaasiga varustatud PVC aknaid. Uksed on täispuidust ning mõlemad välisuksed on soojustatud. 1.4.5 Katus. Katuselagi Vihmaveesüsteemid ja lumetõkete asukoha määrab paigaldav firma. Korsten laotaske punastest tellistest. Sees krohvitakse, katuse väljaulatuv osa kaetakse katusevärvi plekiga. 1
spordimeditsiinis kasutuses olemisele leidnud rakendust ka tänapäeva taastusravis. Teibi elastsus on võrreldav inimlihaste elastsusega. Tänu sellele, et teip on veekindel ja väga hea hingavusega, on seda võimalik pikaajaliselt kanda. See ei sega ka igapäevatoimetusi nagu pesemine või saunas käimine,. Samuti ei sisalda kinesioteip farmatseutiliselt aktiivseid või liimuvaid aineid ning on naha jaoks neutraalne. [1] Loodud elastne ja nahasõbralik teip aitab taastada, parandada ning soodustada lihaste ja liigeste liikumist. [2] Kust on kinesioteip pärit ? Kinesioteipimine on üpriski noor nähtus, kuna too meetod on umbes 30 aastat vana. Loojaks on Jaapanist pärit doktor Kenzo Kase, kes soovis luua lisaks teraapiale abikätt, mis mõjutaks
Nüüd oli valgust vähe ning päev lühike. Sel päeval, kui hakati härrastemaja pesu pesema, ärkas Illimar enne aovalgust. Peale riiete pesemist läksid pesunaised minema. Eeskotta toodi suur punane lehm ning tapeti siis ära. Illimar nägi pealt, kuidas Hirmu Juhan kirvega looma tappis. Kui Illimar hommikul ärkas oli eeskoda täiesti puhas ning ei olnud jälgegi, et seal eelmisel päeval lehma tapetud oleks olnud. Oli laupäev ning õlletares köeti sauna. Saunas käisid enne mehed ja siis naised ja lapsed. Järgmisel päeval riputasid Illimari ema ja Peep sauna seasingid suitsema. Peep tegi selleks vastava tule saunaahju. Illimari ema muretses, et singid ikka seest toored ei jääks ning liiga ära ei kuivaks. Illimari kohutas algul mõte, et ta peab oma sulusea liha sööma, kuid kui ta seda maitsta sai, siis muutis ta meelt. Jõuludeni olevat siis veel olnud vaid nädal, kui isa otsustas saaniga linna minna. Karla lubati jõuludeks koju
KÕRBOJA PEREMEES Villu saabus vanglast. Ta oli sinna sattunud inimese tapmise tõttu, enda sõnul kaitses ta selle teoga Eevit, sest Künka Otto oli tüüdanud teda. Kuid raamatu vältel on villu töökas, kohati sant, tahtejõuline( olid unistused ja tahtis neid ellu viia), joomamees, tugeva iseloomuga(pärast haiglat), jäärapäine(ei andnud järele ning lõhkus kive edasi ka peale seda, kui isale see ei meeldinud) , kergesti ärrituv. Villu on saabunud koju, lubab edaspidi tööd tegema hakata, kuna on õppinud tööd tegema. Läks järvele linnatolmu pesema. Villu leidis jälje ja uuris seda, ta sai teada Kõrboja Anna kohalolekust ja muud palju muud temast. Saabusid nelipühad. Villu tegi palju töid: parandas, sättis, lõhkus ja tassis kivimäel kive. Peo ajal ta järve äärde teiste juurde ei läinud. Kõrboja Rein ootab Annat koju (et talukoht talle anda) ja mõlgutab oma mõtteid Annast ja oma naisest...
tütred olid juba läinud oma peigmeeste juurde . Nii see jäigi . 8. Mida tähendas Pearule ,,Laual käimine" 9. Mis oli Andrese laste nimed ? Andrese lapsed Krõõdaga olid - Liisi, Maret, Anni, Andres Andrese lapsed Mariga - Indrek Olid veel Kata ja Juku ,kes olid tegelikult Jussi lapsed , aga Andres võttis nemad ka omaks 10. Kes olid romaanis : Hundipalu Tiit - Oli Indreku ristiisa Mari Mari oli saunanaine , kes elas Jussiga saunas . Hiljem Andresega . Taar - ta oli rätsep, tema jaoks oli kõige tähtsam raha . Lambasihvler nii kutsuti Pearu naist ,kes põgenes kodust ära Kassiaru Jaska Rikas taluperemees , tema lapsed surid lasteepideemiasse . 1. Kirjuta välja 3 sulle olulist tsitaati . Kirjuta ühe kohta, miks see on sulle tähtis . Tõlgenda autori mõtet. Andres ütles : "Ma peaksin laskma siis tõe ja õiguse jalge alla tallata, sest et mina olen targem ,,
(esimene asi oli kõndimine sõnad tulid hiljem! ) Rõõmustasin esimeste sõnadega, kõndimistega ja naljade tegemisega vanemaid ja vendi.Meie traditsioonid oli sünnipäevad, jõulud ja uus-aastad. Need olid peamised tähtsad asjad mida tuli iga aasta pidada. Jõulude ajal olid kõik rõõmsad ,tõime kuuse tuppa,ehtisime ära, meile lastele oli see hästi põnev ja me tahtsime ise ehteid kuuse külge panna,jõulutraditsioonihulka kuulus ka alati saunas käimine, mõnikord käisime ka kirikus aga kirik oli kodust kaugel ja sellepärast jäi seal vahest käimata. Kui jõululaud oli kaetud,vahetasime kingitusi,lugesime salme ja sõime koos jõulusööke. Mäletan veel seda ,et suvel käisime koos emaga Võrumaal vanaemal-vanaisal külas,tädi elas ka nendega koos.Sõitsime bussiga ,siis rongiga,siis jälle bussiga ja lõpuks käisime pika maa jalgsi. Isa oli mul kombainer,sügisel ,kui vilja koristati ootasin põllu servas .Kui isa jõudis
kohtub Eliisabetiga. Selle päeva tähistamine pärineb 1263.aastast. 1568.aastast laienes päeva tähistamine kogu katoliku kirikule. Traditsioonideks oli maarjapuna joomine, peeti vahet heinateol ja tehti tuld. Inimesed puhasid sel päeval. Samuti korjati värviliste õite või lehtedega taimi, näiteks rukkilille ja kõrvenõgest. Inimesed värvisid nende taimedega lõnga. Korjati veel puudelt oksi ning okstest tehti saunavihtasid. Õhtuti tehti lõket, käidi saunas ja pidutseti. Heinamaarjapäeval ei tohtinud teha naistetöid, nagu näiteks käsitööd. Vanasti inimesed uskusid, et muidu läheb lammastel halvasti. Samuti oli keelatud kala püüda. Heinamaarjapäeva traditsiooniks oli leedutuli, see laoti kõrgemale kohale või rannale. Leedutuli tagas viljaõnne ja kalasaagi. Samuti oli uskumus, et kui seda päeva ei tähistatud, pidid igasugused hädad ja õnnetused inimesi tülitama. Toidutraditsiooniks oli leiva tegemine ja joodi maarjapuna. 15
sellele suletuks. Kui krõõt jäi neljandat korda lapseootele, siis tundis ta iga oma keharakuga, et see võtab tal hinge seest. Lõpuks oligi kauaoodatud kohapärija sündinud, kuid taaskord tõi see rohkem kurbust kui õnne, sest Jumal andis kohapärija kuid võttis Krõõda. Peale Krõõda surma sai Vargamäe perenaiseks elava loomuga Mari. Mari oli algul Mäe talu juures hoopis tüdrukuks, kes abiellus sealse sulase Jussiga. Nad elasid saunas ning neil sündis kaks last- poiss ja tüdruk. Nende pereõnn kestis nii kaua kui Mari pidi täitma Krõõdale antud lubadust-hakata tema lastele emaks kui teda enam elavate kirjas pole. Mari veetis pühad ning enamus aja peres, see aga ei meeldinud Jussile. Tema korduvatele palumistele ei tulnud Mari enam sauna tagasi, Juss tundis end üleliigsena ning poos enda. Jussi surm jäigi Mari ja Andrese pereelu segama, sest Mari peab end süüdlaseks Jussi surmas. Nii kadus ka laul Mari
Talurahva toidud Kadri Kivirand EKL-4kõ Toidusse suhtumine ,,Saia süüakse isuta, õlut juuakse januta" ,,Karask ajab kargama, segapuder santima" ,,Pikk leem peab pere koos" ,,Kook ei jõua üksi kõhtu täita" ,,Seda näeb igaüks, mis sul seljas, seda mitte, mis sul kõhus" ,,Rukis on maja peremees" ,,Ega kõik päevad ole saamapäevad, aga kõik on söömapäevad" Vanad söögitraditsioonid (toidukorrad) Toitu valmistati reheahjus Suvel 3 ja talvel 2 kindlat söögiaega Linnupete Õhtusööki keedeti 13 korda nädalas Leiba küpsetati kord nädalas, nädalaid ette Paremad toidud tähistasid pulmi, lapse sündi, matuseid, suurte tööde lõppu ja olulisemaid kalendripäevi ning pühi Vanad söögitraditsioonid (nõud/anumad) Lauanõud pärnast, haavast, sanglepast Hapupiim piimapütis Kali või taar kapas või kaanega kannus Kahvleid ja lauanuge ei olnud Toitu lõigati tavalise töönoaga Söögikott/teemoon/lõunamoon kasetohusugad...
Tormiilm tuleb aga hingede rändamisest, elav liikumine sünnitab tuult ja tormi. Oma suguvõsa kunagisi liikmeid austati väga. Kodusid külastavaid hingesid võeti vastu nii, et neile valmistati paremaid toite (eriti lihatoite) ja pruuliti õlut ning viidi kausiga tarepealsele või mujale (rehe alla, sauna, aita). Eriti oluliseks roaks oli puder, mis kindlasti ei tohtinud muude toitude seast puududa. Usuti, et hinged võivad süüa juua ning neil on vaja saunas käia nagu inimestel ikka. Suur oli rõõm, kui hingedele viidud toit oli vähenenud, sest see oli märk, et hinged on annid vastu võtnud ja võis loota ka nendepoolset heldust ja armu. Neilt oodati nähtamatut abi ja tuge. Hingedelt paluti, et nad ka edaspidi põldu ja karja kaitseksid ning hoiaksid. Puutumata toit aga valmistas pererahvale tuska, sest siis tuli karta hingede pahameelt midagi polnud esivanematele meelepärane olnud see võis tähendada õnnetust.
- Üksjalad adratalupoegade nooremad pojad, kes asutasid väikese talu kuhugi ääremaale, tegu tuli teha üks jalapäev nädalas. - Vabatalupojad tasusid koormisi rahas, olid teotööst vabad. - Maavabad muistsete eesti ülikute järglased, omasid talu läänikirja alusel, sõja korral teenisid feodaali sõjaväes, muid koormisi ei olnud - Vabadik külaelanike alumine kiht, vähese maaga, palgatööst elatuvad, elasid saunas - Trääl ori, peremehe eestkostja, sõjavang, põgenik, surmamõistetu, kes oli karistusest lahti ostetud, õigusi polnud Kestaegsete linnade nimetused: Keskaegsed hansalinnad: 1. Dorpat - Tartu Tallinn 2. Fellin - Viljandi Tartu 3. Reval - Tallinn Pärnu 4. Wesenberg - Rakvere Viljandi 5. Weissenstein Paide
Manilaiu sadamas vaadake plaani ja asuge matkama, taluni 2,5 km (võimalik tellida taksot). Kokku on seal 6 tuba,22 kohta ja 15 lisakohta. Manilaiul asuv Riida talu on kui väike paradiis mere rüpes. Kaunis ja rahulikus keskkonnas saab läbi viia nõupidamisi, koolitusi, kokkutulekuid, pulmi ja sünnipäevi, aga ka mõnusat perepuhkust veeta - koduloomade seltsis ja taluelu tundma õppides. Suuremate ürituste tarbeks on rannas kuursaal. Riidal saate päikest ja merd nautida, saunas ennast kosutada ja hõrgutavaid roogasid süüa. Valmistame sööki kohapeal kasvatatud aedviljadest, maitsta saab ka kohalikku hõrku lamba ja mägiveise liha. Soovi korral tagame väga privaatse olemise. Talvisel ajal saab saarele üle jää matkata, uisutada või suusatada. Lisavõimalusteks on veel sportimine rannavolleplatsil, sõudepaat, kalastamiseks ja loojangureisideks lappajapaat. Saun, grillimiskoht, suitsuahi, koduloomad. Võimalus sõita huvireisile Kihnu ja alates 15
Tuleb oma talitluse juhtimisega iseseisvalt toime, ei vaja kõrvalist abi. Nt Hingamise juhtimiseks ei ole vaja aparaati. Kui normaalne regulatsioon on häiritud, võib kasutada kunstlikku abi. Nt südamestimulaator Kestvaks eksisteerimiseks vajalikud tingimised: Hapniku olemasolu teatud temperatuuri olemasolu (pikemaajaliselt 35 kuni -25 vahel, kannatab viibimist ka madalama ja kõrgema temp juures, aga lühiajaliselt, nt kuivas saunas üle 100 kraadi, lõunapoolusel -60 kuni -70 kraadi), oluline on ka kohanemine toit ilma toiduta olemise pikkus erineb inimeseti, mõned nädalad võib hakkama saada, mõni paar päeva, tekivad häired. Joogita suudab olla mõned päevad, tekivad tõsised häired. Valgus polaaröö ajal loomulikku valgust ei ole, kunstlik valgus, võivad tekkida hallutsinatsioonid Organismi põhiomadused/funktsioonid (elu iseloomustavad tunnused) :
LED-pirnide võrdlus luminofoor- ja hõõgpirnidega Karina Sein Juhendajad: Erikki Tempel (õpetaja) Kalev Uiga (M. Sc, TÜ keskkonnatehnoloogia eriala) Sissejuhatus v Euroopa Liidu nõudel tuleb Eesti Vabariigil suurtes kogustes energiat (sh elektrienergiat) säästa. v Valgustusele kulub umbes neljandik hoone energiakulust, mida saab vähendada LED-lampide kasutusele võtmisega. v 2014. aasta Nobeli füüsikapreemia said Jaapani ja Ameerika Ühendriikide teadlased tõhusa sinise valgusdioodi loomise eest. v Antud uurimistöös võrreldi erinevat tüüpi elektripirnide (nt hõõg-, luminofoor- ja valgusdioodpirn) kasutamisega kaasnevaid kulusid tarbijale ning üritati leida sellest tulenevaid kokkuhoiu võimalusi nii kodumajapidamistes kui ka avalikes hoonetes (nt klassiruumis). LED-lampide kasutamise positiivsed kü...
Veel sajand varem oli tava jaanikastes kukerpalli visata, mis pidi vältima seljahaigused talurahva nuhtluse ja aitama olla terve. Jaanitulelt tulles korjasid noored neiud üheksat sorti lilli, punusid pärja ning panid selle ristteel pähe. Tagasi vaadata ega kellegagi kõnelda ei võinud. Kodus pandi pärg padja alla, siis pidi unenäos oma tulevast nägema /3/ Erilisi omadusi oli teistelgi jaanilaupäeval leitud esemetel või sooritatud toimingutel. Näiteks jaanilaupäeval saunas ihu külge kleepunud vihalehega sai armastust võita. Saunas võeti suvaliselt pihku vihalehti ning loeti üle: kui oli paarisarv, siis pidi mõeldud salasoov täide minema /3/ Jaaniööl tulevikku ennustades loodeti tavaliselt õnnelikku saatust välja tingida. Ainult ristteedel ja kirikuukse juures võis näha öösel kell12, kes järgmisel aastal surema pidid. Jaaniöö teeb eriliseks veel see, et siis on võimalus leida peidetud varandust. Tavaliselt pidi
meelel. "Ära rõõmusta, vanamees! See põle sinu jägu, vaid see on meie noorema venna jägu, kes praegu kodu on," ütlesid noored mehed vanamehele. Sellepeale astus vanamees noortemeeste ligi, torkas oma halli kepiga igaühe nende külge ja pomises mõnda nõiduse sõna, mispeale kõik halliks kiviks endid muutsid. Kõige noorema tüdruku, keda noorem vend pidi saama, võttis hall vanamees omale sauna, naiseks. Naisterahval hakanud viimaks saunas igav ja kippunud sagedasti ära: "Mis ma teen siin metsas, mul on kange igav." Vanamees ütelnud: "Põle viga! Kui ma juhtungi ära surema, siis võta see hall kepp ja torka nende hallide kivide külge, mis siin sauna ees on, siis tõusevad su õed ja õemehed jälIe kõik elusse ja sa võid nendega minna. Ma olen ilma südameta, ma ei sure [---] küll kunagi ära." Siis küsind tüdruk: "Kus su süda siis on?" "Kas ma seda pean siis sulle ütlema?" ütelnud vanamees
Sellest hetkest oli süttinud armastus üksteise vastu, mida kunagi ei väljendatud. Võib pidada täiesti mõistatuslikuks, miks Annat köitis joodikust sant, kes oli istunud vangis ning mitte midagi märkimisväärset saavutanud. Ta ähvardas isegi oma isa Kõrbojalt äraminekuga, kui too ei nõustu sellega, et Katku Villust järgmine Kõrboja peremees saab. Just niimoodi oli noore näitsiku pea segamini aetud. Selles raamatus ei olnud Anna ainuke salapärane naine. Kuusiku saunas elas Eevi, kes oli Villu poja ema. Tema elu keerles vaid töö, haige ema ja oma lapse ümber. Päevast päeva samad toimetused, millel lõppu ei paistnud tulevatki. Sellegipoolest valutas Eevi oma südant Villu pärast iga päev, oodates, et too varsti tuleb ja ta endale naiseks võtab. Ei tea, mis vägi seda naist koguaeg edasi viis, et ta aina tõusis, pesi pesu, söötis last ja ikka ootas, et Villu tuleks. Ühel öösel ärkas Eevi raskete sammude peale, mis sauna poole lähenesid
Andrese ägeda viha eest. Kuna Mari ei löönud millegi ees risti ette ning sai kõigega hakkama, võib öelda, et ta sai oma kohustustega Vargamäel suurepäraselt hakkama. Peale Mäe perenaiste-Krõõda ja Mari, oli teose tegelasteks veel teisigi naisi. Üks neist oli saunanaine. Saunanaisel polnud küll perenaisega võrdseid kohustusi, kuid ega temagi elu kerge polnud. Kerge polnud tema elu just seepärast, et oma lapsed oli ta pidanud juba üsna varajases eas hauda panema.Kuna ta elas saunas, siis pidi ta ka oma ulualuse eest pererahva heaks tööd rabama. Peale selle oli vaja veel oma lehm lüpsta ja oma vanamehe eest hoolitseda. Ainsaks tõeliseks rõõmuks tema elus oli keelekandmine, kuna see oli ainuke asi, mis talle tõeliselt huvi pakkus ja närve kõditas. Üheks teose naispeategelaseks oli veel Oru Pearu naine, kelle elu oli Mäe perenaiste omast veidi kergem. Seda eelkõige seetõttu, et Pearu ei tapnud teda tööga nii, nagu Andres oma naisi
KÕRBOJA PEREMEES Katku Villu (29) naaseb kodutallu vangist, kus ta on istunud aasta kakluse käigus inimese tapmise eest. Villu on salakütt, puskariajaja, mõtlematu purjutaja, kes naiste pärast tihti kaklustesse sattunud. Lisaks on ta teinud vallaslapse Kõrboja talu endisele teenijale Eevile, kes nüüd elab Kuusiku talu saunas ema juures. Villut pole talutöö huvitanud, teda huvitasid tööriistad ja masinad, üritas rikkaks saada hangeldamise ja puskariajamisega - siit ka joomine ja pahandused. Ema armastab Villut tingimusteta, isa aga toob eeskujuks Vabadussõjas langenud venda. Villu kuuleb, et suurde mõisataolisse Kõrboja tallu on linnast naasmas peretütar Anna (27), kellega ta noores eas sõbrustanud oli. Anna süü läbi on Villu metsas joostes noorena ühe silma kaotanud
Siiski arvan, et "rehepaplikkus" pole just see olulisim, mida meie esiisad geneetiliselt meile edasi on andnud. Kuigi peab tõdema, et riukalikku olemust on meil veres kindlasti sees, kuid see läbib punase joonena, võin julgelt väita, kõiki inimesi siin maamunal. Mitmetahulise eestlase helgemaid tahke on kujutanud paljud pagulaskirjanikud, kes võõrvõimu repressioonide tulemusena on pidanud suure osa oma elust elama välismaal. "Minagi olin Arkaadia teel, kuigi ma sündisin saunas. Mõnikord mõtlen, et läheksin veel, muretu nooruk Arkaadia teel, marssalikepike paunas." Need read oma luulekogust "Inimese teekond" on lausunud Karl Ristikivi. Kuigi see kajastab tema enda eluteed, sobib see minu meelest ka eesti rahva kirjelduseks. Eestlased on otsi rahvas, me soovime leida oma ainuõiget Arkaadia teed. Me teame oma rahva raskest minevikust ning tunnistame, kust me pärit oleme. Sündisime siin hurtsikus, mis on sajandeid olnud võõrvõimu käes sonkida
Voodid näitasid peremehe jõukust. Naljakas oli see, et kuna magati alasti, siis pandi mõnikord külalise ja perenaise vahele paljastatud mõõk, et hoida ära halbu mõtteid. Esines hiidvoodi, kuhu viis 1-2 astet. Söömise ja joomise on mainimata jäetud see, et levinud oli komme, et söödi kõht täis, siis mingi vetsu oksendama ja siis tagasi sööma, kõht oli jälle tühi ja mahtus nii palju sööki sisse, kui laua peal oli. Raamatus kirjas see komme, et käidi vahepeal saunas, siis läks kõht tühjemaks ja sai jälle uuesti süüa. Kirjutatud on küll seda, et feodaalide ja linnakodanike pidusöögid kujunesid sageli prassimisteks, kus söödi ja joodi üle igasuguse määra. Nakkushaiguste suur levik oli teada-tuntud probleem, sest põhimõtteliselt igasugused hügeenitingimused puudusid. Uudiseks oli see, et üks osa linlasi korraldas ,,peo katku ajal", sest oldi juba käega löödud. Lähtuti põhimõttest, et
Nende pärast hoitakse uue aastani vaikust, toit laual, voodid tühjad ja tuba öösel valge. Toidunõudel ei tohi kaasi peal olla. Jõuluajal ei tohi öösiti valgus toas kustuda. Valgus ei tohi välja paista. Jõuluöödel oleks hea üleval olla. Kui muidu ei jaksa, siis kasvõi vahetustega. Kui magama heidetakse, siis soovitavalt õlgedele põrandal ja täies riides. 24.XII on üldine saunaskäimise päev. Saun pannakse küdema juba hommikul ja enne pimedat peab kindlasti saunas käidud olema. Hinged lähevad sauna vihtlema peale pererahvast. Ollakse kodus oma perega. Jõulupühade ajal ei maksa kodunt välja minna: küla peal kõndides võid endale halba õnne kaela saada. Külalisedki võivad tuua õnnetust. Alles südaööst, kui algab uus aasta, võivad poisid ja mehed minna küla peale. Linnaski on võimalik jõulusid maakombel pidada, oluline on 21.24.XII hoida toad öösel valged, aknad pimedad ning toit laual.
Katku Villu (29) naaseb kodutallu vangist, kus ta on istunud kaks aastat kakluse käigus inimese tapmise eest. Villu on salakütt, puskariajaja, mõtlematu purjutaja, kes naiste pärast tihti kaklustesse sattunud. Lisaks on ta teinud vallaslapse Kõrboja talu endisele teenijale Eevile, kes nüüd elab Kuusiku talu saunas ema juures. Villut pole talutöö huvitanud, teda huvitasid tööriistad ja masinad, üritas rikkaks saada hangeldamise ja puskariajamisega - siit ka joomine ja pahandused. Ema armastab Villut tingimusteta, isa aga toob eeskujuks Vabadussõjas langenud venda. Villu kuuleb, et suurde mõisataolisse Kõrboja tallu on linnast naasmas peretütar Anna (27), kellega ta noores eas sõbrustanud oli. Anna süü läbi on Villu metsas joostes noorena ühe silma kaotanud. Ema ei
soomlased linnadest enda suvemajadesse,mille üle on nad väga uhked et neil on suured ja ilusad suvemajad. Jõule ja eriti jõululaupäeva peetakse soomes eriliseks sündmuseks. Samuti nagu eestiski peetakse jõule pereliikmete ning lähedaste seltsis.Kombeks on meeles pidada soomlastel meeles pidad oma lahkunud lähedasi,süütada haual küünal.Seda teeme meiegi, käime pühadeajal oma omaksetele hauapeale küünlaid süütamas. Saun on soomlastele väga olulisel kohal. Saunas käivad vaid perekeskis. Avalikke saunu, kus mehed ja naised koos käiksid ei ole.Soomlased pettuvad kui sõbrad kelle auks on köetud saun.Soomlastel on tavaks käija saunas.Väga paljudes soome elamutes on ehitatud saunad.Eestlastele meeldib ka saunad,aga meil on tavaks saanud nii öelda''pühapäeva saun''seega väga palju köeti nädalavahetusel sauna.
kodukeemiat)ning spetsiaalset puhastuslappi. 3.Ärge kunagi kasutage prillide puhastamiseks kodukeemiat. 4.Ärge asetage prille kõvale alusele klaasid allapoole. 5.Ärge kandke prille laubale või juustele tõstetult- see deformeerib sangade kinnitusdetaile ja võib prillide purunemist põhjustada. 6.Prillide hoidmiseks kasutage prillitoosi. 7.Asetage prillid ette ja võtke eest ära kahe käega. 8.Vältige prillide sattumist kuuma kätte- ärge kandke prille saunas ega jätke neid autos või rannas päikese kätte, 9.Külastage aeg-ajalt meie prillipoode,et meie meistrid saaksid teie prillid üle vaadata, vajalikku remonti soovitada ja lahtised detailid kinnitada- see teenus on meie klientidele tasuta. Kontaktläätsede eest hoolitsemine Kontaktläätsed on ühed ohutumad nägemise korrigeerimise viisidest, kuid vaid siis kui järgitakse täpselt käsitsemise nõuandeid. Puhas ja ohutu kontaktläätsede käsitsemine on üks olulisemaid meetmeid, mida
See tekitab haigusi ja isegi surma inimestele ning toob kaasa viljaikaldust. Nõiad viskavad loomade ligidale nõiutud lihatükke, neile sellega kahju soovides. Majapidajad peavad ettevaatlikud olema sellistel päevadel. Kui nõial õnnestub nõidus-aineid kuhugi sokutada, tuleb need kohe ära põletada. Sellega valmistab ta nõiale kohutavat valu, mida nõiakunstid ei suuda kõrvaldada. Nõiavõidega määritud kohtadelt tükid peab ära raiuma ja tulle heitma. * Nõiad teevad tavaliselt saunas tõbesid ning targad arstivad neid seal, katsudes nõidust tühjaks teha. Arstimisel peab täielik vaikus olema. Tark arstib sõnade ja vihaga. * Keskajal usuti, et nõiaks saaja peab saadanale nimetissõrmest verd ohverdama, ohverdatud vere eest teeb saadan ta nõiaks. Seejärel kutsub ta nõiaks saaja enda juurde peole. Keskajal vanemad nõia nõudsid õppijatelt ja abiotsijatelt kolm tilka verd. Kui need anda ei tahtnud, siis seletasid nõiad aitamise ilma vere andmiseta võimatuks
· Tilguta määratud ravimeid korrapäraselt · Ära köhi kõvasti, see võib põhjustada operatsioonihaava avanemise 27 Soovitused peale operatsiooni (2) · Ära hõõru silma, see võib põhjustada operatsioonihaava avanemise · Toitu tervislikult, vältides kõhukinnisust · Väldi raskuste (üle 6 kg) tõstmist ja pika aja vältel kummargil, pea allapoole töötamist (näiteks rohimine) · Ära võta kolm nädalat saunas leili. 28 Lubatud on · Lugeda · Televiisorit vaadata valgustatud toas · Teha käsitööd · Juhtida autot, kui silm ei sega · Ka peale operatsiooni peab käima regulaarselt silmi kontrollimas, silma siserõhku mõõtmas ja vaatevälja uuringuid tegema. 29 Allikloend · S, Koort. (2007). Glaukoom, infovoldik patsiendile
Paketi hind: Koit sept- dets. 108. Hämarik sept- dets. 94. Romantiline õhut kahele Pivarootsi Tuulikus ( 1 öö ) Romantiline õhtu on ootamatu ja üllatav. Kes on käinud, see teab, et Pivarootsi tuuliku ilu lummav ja sviit romantiline. Pakett sisaldab: · Lillekimpu kaaslasele ( 3 roosi ). · Tervituskohvi ja puuviljad. · Liha grillimist püstkojas. · Kvaliteetveini valimist hoidlast. · Pidulikku õhtusööki kaminatule valgel. · Saunamõnude nautimist tuuliku saunas. · Ööbimist tuuliku avaras sviidis. · Hilist hommikueinet söögisaalis. · Tennise ja minigolfi mängimist. · Ratastega sõitmist mereäärde. · Talvel tulles ootavad teis soojad ruumid ja soodushind. Paketi hind: 179. MINU ARVAMUS. Paketid Villa Wesset ja Pivarootsi Tuulik osutusid minu lemmikuks. Roosta Puhkeküla romantika paket on kesine ja mitte nii ahvatlev kui teised kaks paketti. Kui ma peaks valima
Praktika Tähetorni Hotellis Praktika sooritasin alates 09.06.2014 kuni 04.07.2014 kokku 160 tundi.Praktika juhendaja oli Tarmo Laks ja suurem osa peakokk Diana.Minu tööülesandeks oli täita peakokka juhendid,nagu hommikusöögi ettevalmistamis tööd ja päevased ettevalmistus tööd.Õhtul sai aidata taldrikute garneerimisel ja väljastamisel.Praktika päev algas hommikul kell 8.15 ja lõppes õhtul(sest täpselt kella aega ei saa öelda,kõik päevad olid erinevad,kõik olenes tellimusest ja söögi gruppidest). Selles praktikas suurem huvi oli mull garneeringute vastu ja liha töötlemine ja ettevalmistamine. Hommikusöök pakkus ka palju huvitavat,nagu vaagna kaunistamine.Praktika koha see kord sain õpetaja Tiina Tambeti abil.Praktika mineku jaoks muretsesin praktika lepingu,siis koos õpetaja abiga sain ööbimis koha.Uurisime marsruuti praktika koha minekuks.Siis muidugi leppisime kokku praktika aja ja kooskõlastasime prak...
Õpetaja pani ta istuma pikkade juustega poisi juurde, kelle nimi oli Toots. Too rääkis Arnole punanahkadest ja Kentuki lõvist. Samal päeval tutvus Arno ka teiste kooliõpilastega. Pärast koolipäeva ruttas Arno teelet koju saatma. Järgnevatel päevadel sai Toots igasuguste koerustükkidega hakkama. Märkimisväärseim neist oli minu arvates see, kuidas ta püstoliga kooli läks ning sellega saunaakna kildudeks lasi. (Kirikumõisa rentnik oli samal ajal saunas ja karjus aknast:” Te kuradi hinged! Te tapate inimesi!”) Ühel päeval ilmusid kooli juurde kirikumõisa noorhärrad, kellel olid piibud suus ja ratsapiitsad käes. Tõnisson vihastas selle peale, et noorhärrad kutsusid neid matsideks ja viskas neid kiviga — algas kaklus. Seejärel jooksis Toots klassituppa ja võttis kuumaksaetud roobi välja kaasa, mille peale kirikumõisa noorhärrad jooksu panid. Tõnisson jäi vahejuhtumis süüdi ning pidi nädal aega pärast tunde üheks
kaheksa ilmikut, kes pidid abistama preestreid igapäevastes töödes. Mitmete muude reeglite seast, mida uues ordus ette nähti, on huvitav ära märkida oreli mängimise keeldu kirikutega enamasti lahutamatult seotud orelit peab birgitiinide kloostrites asendama laul. Kloostris oli mitmeid süütegusid, millele järgnesid karistused: Kerged süüteod- nt kui õde pesemata ringi käib või kui õde ei kummarda abtsissile ja ei näita oma aupaklikust, käimlas rögastamine, saunas rohkem rääkimine kui tarvis Rasked süüteod- Rohkem kui 14 päeva pihtimata olek, kõva häälega laulmine, kloostris ilma loori ja kroonita ringi käimine, paastu ajal seebi söömine, rääkimine siis kui ei tohi Raskemad süüteod- Viha ja vimma külvamine, vale pealekaebamine, varastamine jne. Väikseim karistus raske süüteo puhul on kolm päeva kartseris kinniseotult olemine ja pärast seda 55 Ave Maria palvet lugeda.
..A-B-C-D-E Mineraalainetest eraldi välja: Ca, Mg, Zn, Fe. 5 Füüsikalised taastumisvahendid Saun Saun oli muistsetele eestlastele püha paik. Tänapäeval on saun saanud värskenduse ja lõõgastumise kohaks. Sauna all mõistetakse kohta, kus inimesed saavad istuda kuiva või niiske kuumuse käes. Sauna liike on erinevaid, aga kõige parem on meil saunast ettekujutus saada soome sauna eeskujul. Soome saunas istutakse tavaliselt üle 80 kraadise temperatuuri käes, mis tekitab lõõgastumist ja soodustab higistamist. Soome saunas võib leili visata, aga alati ei pea. Saunas on tavaliselt keris, kuhu visatakse kuuma vett õhu niiskuse tõstmiseks ja saunalava, kus istutakse, aga võib ka lebada. Lisaks saab saunas vihelda. Enamasti on vihaks kaseviht, samuti kasutatakse, nõgese, kadaka jne vihtasid. Saunaskäik on tavaliselt sotsiaalne tegevus, kus käimiseks peab aega varuma
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Ettevõtluse Instituut INNOVATSIOON TURUNDUSES Referaat Juhendaja: Aet Kull, MA Mis on innovatsioon? Sõna innovatsioon tuleneb ladina keelest - in tähendab sisse ning nova on uus - otsetõlkes on innovatsioon uue (asja) sisse toomine. Innovatsioon turunduses Eesti Entsüklopeedia järgi on innovatsioon uuendus, mingi teadusliku, tehnilise või organisatsioonilise avastuse, leiutise vm saavutuse rakendamine ühiskonnas. Innovatsiooniga on nagu armastusega - kõik räägivad sellest, aga mitte keegi ei ole seda näinud. Innovatsioon turunduses - lõpmatu allahindlus toodele, mida ka tasuta saada ei taha innovatsioon tootearenduses -...
Anton Hansen Tammsaare ``Kõrboja peremees`` Küsimused: 1. Võrdle omavahel Katkut ja Kõrbojat( vähemalt 4 erinevust ). 2. Miks sattus Villu vanglasse? Mida ta ise rääkis sellest? 3. Kuidas suhtub Katku Jüri Villusse?(Näited) 4. Milline suhe oli Villul Kuusiku Eeviga? 5. Milline peremees oli Kõrboja Rein? 6. Mis oli juhtunud Villu silmadega? 7. Miks ja millal ütles Loigu Kusti: `` Kõrboja läheb oma kahe Mousiga``? 8. Millisel tingimusel võttis Anna vastu perenaise koha Kõrbojal?( Rääkides oma isaga) 9. Miks arvati, et Villu sobiski Kõrbojale rohkem peremeheks, kui Katkule? 10. Kes oli Kõrboja Madli? 11. Miks olid Katku ja Kõrboja omavahel riius? 12. Miks peab Eevi oma kodust lahkuma? 13. Pärast Villu surma otsustas Anna linna minna. Miks muutis meelt? 14. Anna hinnang romaanile. Vastused: 1. Kõrboja oli suurem kui Katku. Katkul ei olnud nii vilj...
avaldanud, nüüd siis Karin tuleb kohtus sellega lagedale. Indrek mõistetakse õigeks. Karin tunnistas oma truudusetuse üles. Lõpp: Juhtub see: karin arvab et kui indrek teda lasi, siis indrek ikka armastab teda. Karin jookseb indrekule järele, selles suures kiiruses, ei vaata ta kuskile ja jääb trammi alla. Indrek hoiab karinit oma käte vahel indrek tunneb oma süüd. V osa . algab sellega, et Indrek on tulnud tagasi Vargamäele. Vana andres on loobunud tööst, elab saunas, talu on andnud tütrele Maretile nemad suhtuvad talupidamisse tänapäevasemalt. IV osas oli müstiline tegelane, saab siin peategelaseks, see on Tiina, kes oli I ja K juures teenijaks. Karin oli ta peale armukade, kuna T ja I said hästi läbi. Tiina armastas Indrekut, aga ta ei surunud seda peale. V osas tunnistas üles, et armastab teda. Tuleb ka välja, et ta on sama väike tüdruk, kes väiksena ei saanud käia, see lombakas tüdruk, kelle juures I oli üüril olnud. (I oli
Ta sättis pearätikut ja muheles endamisi. Nooruses korjas ta tüdrukutega jaanikastet ja pesi sellega nägu, et kauem noorem ja siledam püsida, et vistrike ja näopaiseid ei tuleks. Nüüd aja möödudes, ei aitaks enam palakaga korjatud jaanikastegi. Taimedelgi on jaaniööl tugev ravi- ja nõiajõud. Vanasti varuti lausa terve kuhi jaaniheina talveks varuks, et lehmad saaksid pärastpoegimist kosuda. Saunavihas on täna üheksa rohtu sees. Marta ei käi enam saunas. Ise ei jaksa kütta ja teiste sauna ei ole tahtnud minna. Martale aga meeldis saunaskäimine väga. Kui tütar külla tuleb, siis teevad nad alati sauna. Martal on õue peal vana suitsusaun. Linnainimene võib sellise nõgise ruumi peale lausa ära ehmatada. Aga suitsusauna leil on kõige parem. See soojendab keha ja tõmbab kõik haigused välja. Marta ema pesi oma keha ahjutahmaga. Hõõrus naha siidideks ja vihtles jaanivihaga. Ta oli üleküla plika. Kõik poisid unistasid teda naida
Seetõttu on külalistele visatud tuhka järele või riputatud seda nende jälgedesse. Härgi ei tohtinud ikkesse ega hobuseid rakkesse panna tekib kõõm ja naha kestendus. Samal põhjusel ei tohi lambaid niita. Vanades 19. sajandi kommetes oli oluline koht tuha sõelumisel ja pesu pesemisel tuhka saab palju, pesu aga on aasta jooksul erakordselt valge ja puhas, seda on kerge pesta. Mõnel pool, eeskätt rannikualal, on käidud saunas "liha maha vihtlemas" oli ju algamas suur paast. Saaremaal viidi teistele uste taha kärbseid või jahvatati putukaid, mis olid rohkem madisepäeva kombed. Toidud Kõiki selle päeva toite kutsutakse tuhatoitudeks, ehkki valmistamisviis on tavapärane. Valmistati tuhakakk, tuhapull, tuhavatsk ehk -leib - tegelikult üsna harilik leib; tehti karaskit ja saiakesi. Tavalisim oli odrakaraski ja odrakuklite küpsetamine. Mulgimaal ja mujalgi on küpsetatud lihaga kakke ja karaskit
saab moodustada mitmed nn. näitetrupid ja osa lastest saab olla publikuks. NÄIDEND „Vaeslaps ja talutütar“ Tegelased: Jutustaja, vaeslaps, talutütar, hiir, Vanapagan, vanapagana 3 poega. Vahendid : pink (saunalavale), särk, vöö, seelik, kingad, suur padi, nöör (tõlla jaoks), paberis kuu ja päike. JUTUSTAJA: Laupäev on vanadele eestlastele ikka olnud suur saunapäev. Saunas käijaid oli mitmesuguseid, meie näidendi peategelane on aga heatahtlik tütarlaps, kes aitas vanureid ja sai ise lavale minna alles siis, kui kõik saunalised olid ära läinud. Nii ka seekord... Kilin ja kolin, tuleb Vanapagana tõld tuleb (2 last hobustena ees). VAESLAPS (omaette): Mis nüüd siis lahti on, selline lärm nagu suur tõld oleks ukse ees peatunud. Vaatan üle ukseprao, mis seal toimub (NäebVanapaganat ja teeb risti ukse ette, läheb sauna tagasi).
Jõud on ka füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõudu määratleb tugevus ja suund. Jõu liigid: · raskusjõud · elastsusjõud · hõõrdejõud · üleslükkejõud · gravitatsioonijõud 15. Venitusharjutuste positiivsed mõjud organismile: · lõdvestavad lihaseid pärast trenni · pikendavad lihaseid · aitavad parandada keha vereringet · leevendavad stressi 16. Sauna positiivsed mõjud organismile: · saunas higistades väljuvad kehast mürgised ained · saun parandab vastupanuvõimet haigustele · vähendab stressi ja lihasvalu · elavdab autonoomse närvisüsteemi tööd · kiirendab ainevahetusprotsesse 17. Tervisliku toidu toitumispüramiid: 18. Miks vajab organism süsivesikuid? Nimeta toiduaineid, mis neid sisaldavad (5). Organism vajab süsivesikuid, sest süsivesikud on organismi tähtsaimad energiaallikad. Toiduained, mis sisaldavad süsivesikuid: · viinamarjad, kiivid, õunad
Järva-Jaani Gümnaasium Pühad 2016. aastal Referaat Koostas: Siim Sander 8. Klass Järva-Jaani Gümnaasium 2016 Sisukord 1. Jaanipäev 2. Jõulud 3. Näärid 4. Jüripäev 5. Allikad Jaanipäev Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Tänapäeval kohtuvad rohkem ühevanused sõbrad. Paljud rahvad seostasid jaanituld algselt päikesepüha ja -kultusega. See kehtib ka eestlaste kohta
Üldine kujundus ise oleks võib-olla pidanud isegi räpakam olema. Kuigi visuaalses pooles midagi väga rohket ei kasutanud, oli tehtud töö huvitav - on väga teistsugune ja omapärane ehitada terve visuaalne külg üles mingisugustest alustest. Kuna üldine ülesehitus oli lihtne, oli ka publikul lihtsam koondada tähelepanu tegevusele ning märgata huvitavaid detaile. Siiski oli ka üks häiriv aspekt - kui tegevus toimus saunas, siis sauna taga põlev lamp pimestas rõdul olijate silmi. 6. Teose ettekande analüüs: a) esineja(te) tase, esitatu korrektsus-puhtus, lauljate puhul - hääle ilu, kõlavus, teksti selgus, näitlejameisterlikus Hääle ilu, kõlavus, esinejate tase, näitlejameisterlikkus oli väga hea, ent teksti selgus oli mõneti küsitav - taustamuusika oli selleks liiga vali. Kui viimane välja arvata, oli esitatu korrektne ja puhas. b) enam ja ka vähem meeldinud esinejate esiletoomine;
Viirusinfektsioonid ja stress võivad kiirendada ja raskendada haiguse kulgu. Haigus esineb peamiselt naistel ning seda võivad tingida füüsiline ja vaimne stress, unepuudus, trauma, pidev külmetamine ning harvadel juhtudel ka mõni reumatoloogiline haigus. Vahel on probleemiks halb meeleolu, mäluhäired, sage urineerimine, kõhuvalu, ärritatud soole sündroom ja Raynaud sündroom. (inimene.ee ) Haiged kirjeldavad valu erinevalt: tuikav, näriv, põletav, kipitav, lõikav. Saunas valud vähenevad, kuid halvenevad jälle pärast sauna (n-ö saunapohmelus). Lisaks valule on tavalised ka väsimus, jõuetus, tursumise ja jäikuse tunne. Valutaju häire märgiks esineb ka teistsuguseid valusid, nagu peavalu, kuupuhastus-, mao- ja kuseelundite valud. (Peets 2004) Diagnoosimine Diagnoos pannakse haigustunnuste ja arsti läbiviidud kliinilise uuringu alusel, lülitades välja suure rühma teisi valu põhjustavaid haigusi. Läbivaatusel uurib arst valupunkte. Need on
silikaatkividega. Sokkel soojustatakse ja kaetakse õhukeste betoonplaatidega. Katusekatteks tuleb Eststein-katusekivi. Siseviimistlusest Laed, katuslaed Elutoa lage kandvate liimpuittadade vahele pannakse Visa 12 mm kasevineer või laudis vineer kaetakse valge lakiga. Garaazi lakke kinnitatakse tulekindlad plaadid. Leiliruumi ehitatakse ripplagi lehtpuulaudadest 8 mm vahedega, kõrgusele 230 cm Seinad Seinad krohvitakse silekrohviga, pahteldatakse ja värvitakse helehalliks. Vannitoas ja saunas liimitakse seintele keraamilised plaadid kõrguseni 210. Leiliruumi seintele kinnitatakse lehtpuulauad. Nende taha peab jääma õhkvahe Põrandad Elutoas, köögis, 1 k magamistoas ehitatakse põrandad õlitatud vääris-puulaudadest Teise korruse ruumides lakitud okaspuu-põrandalauast. Esikus, saunas, garderoobis, katlaruumis, vannitoas tehakse keraamilistest plaatidest põrandad. Terrassid kaetakse terrassilaudadega. 4 Garaazi ehitatakse betoonsillutiskividest põrand.
Andres vihastas Mari peale, sest ta ainult nuttis Jussi taga ja ei olnud enam rõõmus. Ainsaks rõõmuks Vargamäel olid lapsed.Jaagup ja Roosi, Leena armukolmnurk. Jaagup ei tahtnud kroonusse minna. Jaagupi läbipeksmine, Miina rasedus, minema ajamine, Jaagup läks kroonusse. Lapsed aimasid, et Miina rase ja Indrek sai teada, mis on rasedus ja miks sellepärast Miina ära aeti (sohilaps, polnud abielus) XXX Jaagup külastab Eesperet, ta sai poja, hakkavad elama saunas. Jaagup jäi haigeks pärast kroonut, Mart võeti uuesti karjapoisiks, keegi ikka käib kiusamas Mari ja Andrese loomi laudas. Andres teab, et Mari süda kuulub Jussile ada vihastab et Mari sellest üle ei saa. Pearuga tuleb jälle jama, milleks piir. Mart tuli tööle tagasi Andrese juurde, et Pearule kättemaksta. Jälle kohtus käimine. Andres peksab Mari. Matu ja Peaaru teema. XXXI Meenutatakse vana Vargamäge, Indrek hoolib vanemast vennast Andresest, see aga ei ole vaimne,
Õlgedel veedeti aega terve perega: mängiti jõulumänge, aeti juttu, naljatleti, küsiti üksteiselt mõistatusi, maitsti õlit ja mürati. Ilma selleta polnudki õigeid pühi. Jõuluööl õlgedel magamisel oli ka mitu viisi ja tähendust: magama pidi kõrvuti ja ühtepidi, et suvel rukis risti ei läheks. Kui sukad jalga jäeti, polnud suvel karta ei ussihammustust ega jalavigastusi. Jõululaupäeval käidi saunas, mis pandi kütte juba hommikul ja enne pimedat pidi kindlasti käidud olema. Usuti, et peale pererahvast lähevad hinged sauna vihtlema. Pärast sauna käimist pandi selga puhtad riided ning jõulud võisid alata. Söömine oligi jõuluöö tähtsaim toiming. Usuti, et peres, kus ei valmistata jõuluroogasid, pole järgmisel aastal midagi head loota. Pidulaual pidi kindlasti olema õlu, sealiha (poolik seapea), jõululeib ja jõuluvorstid
Norra alade väljarändajad eelistasid mägiseid paiku ja asustasid Islandi, Orkney või Fääri saared, Sotimaa ja Iirimaa. Taanlased asusid ümber Normandia ja Ida-Inglismaa tasandikualadele, seiklesid Prantsusmaa, Hispaania ja Põhja-Aafrika rannikul. Rootslased purjetasid Balti aladele ja Venemaale. Viikingid olid äärmiselt edevad ning pidasid tähtsaks enese eest hoolitsemist. Iga päev kammiti juukseid, iga nädal käidi saunas, riideid vahetati korrapäraselt. Riietuti maitsekalt ja järgiti kaasaja moodi. Kanti eelkõige nahka, aga ka villast, linast, harva ka siidiriiet. Harjumused võisid paikkonniti ka erineda. Viikingid elasid pikkmajades. Need majad olid pikad ja kandilised, aknaid polnud. Katused olid kaetud õlgedega. Pikkmaja juurde kuulus ka palju muid hooneid: talu sepikoda, laut ja ait. Viikingid pidasid ka orje, kes aitasid perenaist kodutöödel ja tegid tööd ka põllul
seaduspärasus. Pärast seda saabus ajajärk, kus tavad kaotasid oma tähtsuse, kuid nüüd on põlvest põlve kommete pärandamine taas ausse tõusnud. Vanu traditsioone püütakse elustada, et ka tänapäeva lapsed neist osa saaksid. Nii tekibki küsimus, milliseid tundeid tekitavad traditsioonid lastes ja täiskasvanutes. Tavade esmaseks ülesandeks on perekonna ja põlvkondade ühendamine. Vanasti oli kombeks laupäeva õhtul saunas käia ning seejärel tanguputru ja pohlapirukat süüa. Pühapäeva pühitseti, seega tööd ei tehtud ning lõunalaua kohustuslik osa oli hapukapsasupp, milles võis leida maitsvaid ja suuri keedukartuleid. Jõulud olid aasta suurim ning tähtsaim sündmus. Jõlulaupäeval sõideti perekonniti kirikusse hobustega, kellele oli suured jõulukellad kaela riputatud. Kõik õrnemad-nooremad pereliikmed, eelkõige lapsed, olid mähitud suurrättide sisse, sest talved olid käredad. Traditsioonid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
