Pythagorase (u 580-500 e.m.a) kohta on vähe kindlaid andmeid. Tema elukirjeldused pärinevad meie aja esimestest sajanditest ning arusaadavalt on seal tema kohta palju kokku luuletatud.Välimuselt olevat Pythagoras olnud suursugune ning õpilastele olevat tundunud, nagu oleks ta Apollon ise (s.o kreeka valgusjumal). Räägitakse, et kord, kui nähti Pythagorast lahti riietumas, olevat märgatud, et tal on kullast puus. Samuti olevat kord kuuldud, kui Pythagoras üht jõge ületama asus, kuidas see jõgi teda valju häälega tervitab. Pythagoras asutas Krotoni linnas kooli, kuhu võis astuda nii mees kui ka naine (see oli tol ajal tavatu). Viis aastat pidi kandidaat ainult kuulama, mida talle räägiti ja vaikima see tähendab, ta pidi kõik kuuldu vaidlemata omaks võtma. Selliseid kandidaate nimetati akusmaatikuteks (kr akousma 'kuuldu'). Alles seejärel võis saada kooli täieõiguslikuks liikmeks matemaatikuks (kr mathema 'teadmine, õpetus, teadus'). K...
Romantism Kersti Kaupo 12a Üldiselt romantismist Romantism kui kunstisuund tekkis 19. sajandi algul ja kestis sama sajandi keskpaigani Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine Iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest,individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik Romantism väljendas kahtlust ja pettumust valgusajastu ideaalides Romantismi tunnused Nimetus romantism kandub kunsti üle kirjandusest Väärtuslikumad romantismi saavutused maalikunstis Romantism seab esiplaanile isiku-ja loominguvabaduse, rõhutas tundeelu tähtsust Eeskujusid leiti keskajast, eksootilistest idamaadest ja barokk- kunstist Maalikunsti tuleb taas liikumine, järsud valguskontrastid, hoogne pintslikäsitlus Pearõhk kloriidil Eugene Delacroix, 1798-1863 Oli prantsuse kõige tuntum maalikunstnik ja graafik Tema maalid on dünaamil...
Padrova ülikoolis meditsiini ja matemaatikat ning omandas seal litsentsi meditsiini praktiseerimiseks. 1503 sai ta Ferrara ülikoolis kirikuõiguse doktorikraadi. Kui Kopernik alustas oma teaduslikku tegevust oli astronoomia üsna lootusetud ja kriitilises seisukorras. Juba tuhat aastat enne teda oli õpetatud, et Maa ümber, mis seisab liikumatuna meie päikesesüsteemi keskel, tiirlevad seitse taevakeha: Kuu, Veenus, Markuur, Päike, Marss, Jupiter ja Saturn. 1514. aastal levitas ta oma sõprade seas väikest käsikirja „Commentariolus“ ehk „ Väikesed kommentaarid“, milles ta esitas ideid kuidas loobuda senisest maailmasüsteemist. Ta pani liikuma Maa, Päikese seisma ning matemaatilises mudelis kasutas deferenti ja kahte epitsüklik. Ta sõbrad kiitsid idee heaks ning seda leoti ette ka Rooma paavstile ja kardinanile, kust saabus ka positiivne tagasiside.
MERKUUR Näitab, mil viisil mõjutavad märgi omadused mõtlemist ja suhtlemisoskust. MARSS Näitab kuidas keegi end tegutsedes väljendab. Osutab ka sellele, millisel alal inimene edasi püüdleb, millised on tema ambitsioonid. JUPITER Annab informatsiooni inimese eetilistest, usulistest ja filosoofilistest vaadetest ja tõekspidamistest Näitab huvi filosoofia ja kõrghariduse vastu. SATURN Näitab, mille eest tuleb inimesel vastutada ja kuidas arendada enesedistsipliini. Näitab, kuidas püüdleb inimene positsiooni ja tuntuse poole. URAAN Näitab inimese vabadus- ja individuaalsuspüüdlusi, originaalseid ideid, inspiratsiooni elu mõitsmiseks. NEPTUUN Näitab inimkonna ideaalide väljendumist 14 aastate perioodide jooksul. Tänan kuulamast!
sügavune lõhe. Osa pinnavorme (kuivanud jõesänge meenutavad orud, poolenisti ärauhutud valliga kraatrid) lubavad arvata, et varem on Marsil olnud vett. Gravitatsioon on 38% Maa külgetõmbejõust. Keskmine pinnatemperatuur on 55 °C, max +20 kraadi, min -140. Tuum sisaldab lisaks rauale arvatavasti suhteliselt suure osa väävilt. Aasta pikkus on 687 päeva. Ilmnevad kliimavöötmed ja aastaajad. Võimalik, et kunagi on elu eksisteerinud. Hiidplaneedid on Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Jupiteri mass on 1.899×1027 kg, tihedus 1.326 g/cm3. Atmosfäär on 1000 km paksune, koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. Tähelepanu äratab Suur Punane Laik (tohutu keeristorm). Kaugus Päikesest on 778,330,000 km. Kaaslasteks on 16 kuud, neist 4 suured. Gaasilistel planeetidel ei ole tahket pinnast, nende materjal läheb lihtsalt sügavamal tihedamaks
16. Millal tekib rõngakujuline päikesevarjutus? Kui Kuu varjukoonise ots täielikult maapinnani ei ulatu, on päikese serv näha. 17. Milline võib olla kuuvarjutus (2 tüüpi)? 1) kuu on täielikult maa taga varus, teda pole näha. 2) kuu on osalises varjus, teda on näha. aga tuhmimalt. 18. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Planeedid, Päike, Kuud, asteroidid, komeet, meteoriidid, meteoorne aine. 19. Loetlege üheksa suurt planeeti. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto 20. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Koosn peam kivimeist ja metallidest, suht suure tihedusega, tahke pind, pöörlevad aeglaselt, pole rõngaid, vähe kaaslasi. 21. Millised kuuluvad hiidplaneetide rühma? Millised on selle rühma tunnused? Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. diameeter on suurem kui 48000 km 22. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest?
Taevakehade ehituse ja arengu uurimine. Sõna astronoomia on tulnud kreeka keelest. Astron- taevatäht, namos- seadus.2. Aristotelese maailmamudeli keskmes asus kerakujuline liikumatu maa, mille ümber tiirlesid mööda ringjoonelisi orbiite Päike, kuu, planeedid ja tähed. Ptolemaiose maailmamudel- oli selline, kus maa oli ümbritsetud 8sfääriga, milles liikusid kuu päike, tähed ja viis sel ajal tuntud planeeti: Merkuur, veenus, maa, marss, jupiter ja saturn. Planeedid ise tiirlesid mööda väikesi ringjooni, mille keskpunktid tiirlesid omakorda mööda suuremaid ringjooni. 3. epitsükkel- on ajalooline mõiste astronoomias, mida kasutati taevakehade orbiitide kirjeldamiseks. Mõnedes maailmasüsteemides kirjeldati planeetide orbiite kahe ringjoone abil: esimesel ringjoonel liikus teine, harilikult väiksem ringjoon. Teist väiksemat ringjoont, millel planeet liikus nimetatigi epitsükkliks. 4
Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nimetatakse orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujutletava telje. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Planeedid saab jagada kaheks: sise- ja välisplaneetideks. Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss(kuna nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine.)
Nad on nagu kivitükid. Polaarmütsikesed: poolustel olevad arvatavasti süsihappe lumest ja osalt ka jääst koosnevad piirkonnad. Nn. Marsi kanalid - kujutavad endast kuivanud jõe sänge. See tõestab, et kunagi oli Marsil aktiivne tegevus. Lisaks on avastatud kustunud vulkaanide kraatreid. Marsi aasta on 686 päeva ja ööpäev on 25h. HIIDPLANEEDID Neli viimast Päikesesüsteemi planeeti moodustavad hiidplaneetide rühma(Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun). Nad moodustavad 99% planeetide kogumassist. Nad on gaasilised kehad. Vesinik ja Heelium ja veidike on Metaani, Amoniaaki ja vett. Jupiter ja Saturn metalliliseks e tahkeks. Vb leidub seal ka metalli ja räni. Neid iseloomustab kuuderohkus. Jupiteril 16tk. Saturnil 18tk. Uraanil 15tk. Neptuunil 8 tk. Lisaks ümbritsevad neid veel rõngad. Tuntud Jupiteri kaaslane on Io - peaaegu Merkuuri suurune. Io pealt on avastatud ka vulkaane.
Päikesest 5,2 a.ü. * triibuline välimus * kiirgab kaks ja pool korda rohkem soojust, kui ta Päikeselt saab. päikesest * Sarnaneb siseehituselt 6 Saturn keskmiselt 9,5 a.ü. 18 120 600 km javälisilmelt Jupiteriga kaugusel * Planeedil on tugev magnetväli. * nähtav palja silmaga.
Keskne kera muutus Päikeseks ja ketta materjalist tekkisid planeedid ja teised kehad. Palju kasutamata materjali kandus eemale kosmosesse. Planeedid Planeedid hakkasid moodustama umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Päikesele kõige lähemast ainest on tekkinud neli kivist maailma: Merkuur, Veenus, Maa ning Marss. Eemal kaugemal välises kettas, kus on palju külmem, tekkisid kivised kehad ja tõmbasid siis enda poole suuri gaasihulki. Need on suured gaasilised hiidplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Pluuto on tehtud teistsugustest materjalidest. Asteroidid ja komeedid Kivist ainest Marsi ja Jupiteri vahel ei tekkinud planeeti, sest Jupiteri tugev gravitatsioon ajas pidevalt seda ainet laiali. Sellest materjalist sai Asteroidide vöö, sõõrikukujuline kividest rõngas. Päikesesüsteemi äärel, kaugel planeetide teest, oli miljardeid tolmu-,kivi- ja lumekamakaid. Palju ainet oli Päikesesüsteemist välja paisatud, kuid suur hulk oli järele
samas emotsionaalsed ja pidevalt kaitsepositsioonil. Jõuliste isiksustega suhtlemisel on nad pigem ettevaatlikud, nende vead tulenevad harilikult liigsest emotsionaalsusest. Vähid on sageli juhtivad ja sõbralikud. Kõige paremini sobib kokku Kaljukitsega. Planeetide mõju Vähi valitsev planeet on Kuu, eksaltatsiooniliselt mõjutab Jupiter, vastasmärk on Saturn, langus märk on Marss. Nii et, kui valitseb Kuu planeet siis on Vähil kõige parem aeg oma suuri otsusi teha, kui aga valitseb Saturn siis see tekitab Vähile segadusi ja kui valitseb Marss siis jäägi Vähk parem oma koju ja ärgu tehtku suuri otsueid, need teevad talle ainult halba, kuna ta pole sel perioodil piisvalt mõtte võimeline. 4 Sünnikaardi majad Sünnikaartide maju on olemas kaksteist nagu ka tähtkujusid. Esimesed kuus maja seletavad lahti isiksust ja tema omadusi, viimsed kuus suhteid teiste inimstega ja perekonnaringist väljapoole jäävaid asjaolusid
ioniseeritud olekus. Sügavamal tõuseb temperatuur 15 miljoni K-ni, milles aine on plasmana. Päikesesüsteem - Päike koos temaga gravitatsiooniliselt seotud kehadega(planeedid, asteroidid, komeedid jne) planeedid - suure massiga kerakujuline taevakeha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumasünteesi abil energiat. Planeediks kvalifitseerumiseks peab mass olema piisav, et puhastada gravitatsiooniliselt oma ümbrus. Merkuur, Veenus, Maa ja Marss on maatüüpi planeedid. Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun on jupiteritüüpi ehk hiidplaneedid. Eelnevalt olid planeedid järjestatud Päikesest kauguse kasvamise järgi. Suuruse järgi alates suuremast on järjestus Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Maa, Veenus, Marss, Merkuur. Pluutot loetakse alates 2006 aastast väikeplaneediks. Kõigil hiidplaneetidel on olemas rõngad. planeetide kaaslased (tähtsamad) a)Merkuur puudub b)Veenus puudub c)Maa Kuu d)Marss Phobos ja Deimos
B 15000 15000 C 6400 6400 D 17600 17600 E 16400 400 16000 Kokku Ebat.arvete 0,5% 1,6% 7% 22% 55% eelmiste perioodide tegelik % Leidke maksetähtaegade meetodit kasutades 31.12.2012 ebatõenäoliselt laekuvate summade suurus. 3. Ettevõte AS Saturn kasutab ebatõenäoliselt laekuvate arvete individuaalse hindamise meetodit. AS Saturn esitab ostjale AS Kuu arve kauba eest 35 000, millele lisandub käibemaks 20%. Arve on AS Kuu poolt tasumata. Arve ei laeku ja AS Saturn kannab arve ebatõenäoliselt laekuvana aruandeperioodi üldhalduskuludesse. Järgmisel aruandeperioodil laekub siiski 50% arve summast AS Saturni arvelduskontole. Ülejäänud summa tunnistatakse lootusetuks nõudeks.
Päikese andmed *)Päike on meie päikesesüsteemi täht. *)Ta on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel. *)Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit. *)Päikese mass on 1,9891×1030 kg. *)Päikese pinnatemperatuur on 5780 C°. *)Päike koosneb peamiselt vesinikust (73,46%) ja heeliumist (24,85%). *)märksa kuumemad on Päikese kroon kuni 5 miljonit C° ja tuum kuni 13,6 miljonit C°. *)Päike on umbes 4,5 miljardit aastat vana. *)Päike on suurim objekt meie Päikesesüsteemis. Tas sisaldab rohkem kui 99.8% kogu Päikesesüsteemi massist *)Päikesetuul avaldab suurt mõju komeetide sabadele ja omab isegi mõõdetavat mõju kosmoselaevade trajektooridele. *)Päikese magnetväli on väga tugev ja väga komplitseeritud. Lisaks kuumusele ja valgusele paiskab Päike välja ka madala tihedusega laetud osakeste voolu (enamasti elektronid ja prootonid), mis on tuntud kui päikesetuul. Päikesetuul liigub läbi Päikesesüsteemi kiirusega umbes 450 km/sek. Päik...
23. Miks paistab Kuu faasidena? See oleneb sellest, kui suurt valgustatud pinda me näeme 24. Mis on tsiteeriline kuu? Ajavahemik, mille jooksul teeb kuu ühe täistiiru ümber Maa tähtede suhtes (27,3 ööp) 25. Mis on sünoodiline kuu? Ajavahemik, mille jooksul teeb kuu ühe täistiiru ümber Maa Päikese suhtes (29,5 ööp) 26. Mida Kuul ei ole? Atmosfääri, magnetvälja, vett 27. Päikesesüsteemi planeedid? Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto 28. Maa-rühma iseloomustus? Kaugus päikesest väike; Läbimõõt väike; Mass väike; Tihedus suur; Tiirlemine väike; Pöörlemine suur; Kaaslased puudub/vähe; Temperatuur kõrge 29. Hiidplaneetide üldiseloomustus? Kaugus päikesest suur; Läbimõõt suur; Mass suur; Tihedus väike; Tiirlemine suur; Pöörlemine väike; Kaaslased palju; Temperatuur madal 30. Millised taevakehad kuuluvad veel süsteemi
Marss-aastaajad,polaarmütsikesed jääst,Deimos ja Phobos ,,hirm ja õudus",2/3 maismaad, jõeorud,kanjonid,temp max 10, hõre atmosf. 95% CO2,3% N, väike rõhk, tolmutormid,25km mägi Asteroidid e. Väikeplaneedid- u. 3000 tkki,Ceres 1 km, Eros pikkus 30km, bolliit Maa atmosf. Sattunud asteroid Jupiter-3x teised planeedid,gaasiline,H ja He,1000km atmosf->vedel->tahke tuum, punane laik-tsüklon,ööpäev=9h,aasta 12a, kaaslasi 16-Io&Europa,tuul 100km/h,temp-140 Saturn-gaasiline,rõngad 30cm jää ja kivitükid, 23 kaaslast,Titan-Maa sarnane,temp-200. Uraan- telg on kõhuli,rõngas püsti,17 kaaslast,,temp-210 Neptuun-temp-220,sinine,8 kaaslast,Triton-235 Asteroid Pluto + Charon- maast 9x väiksem,temp -230 Komeet: pea,tuum,saba,tuum kivist v rauast,läbimõõt 10km,perioodilised-halley komeet 70a,juhuslikud,nähtavaid 50,langevad pika aja jooksul Meteoor: nn tähesadu,maa atmosfääri sattunud kivi v rauatükk, 1)aurustuvad 2)põlevad 1mm-10cm, regulaarsed tähesõ...
Pilet nr. 18 1 . Vaba punkt - Silm . 2 . Gravitatsioon . 3 . Ülesanne keha kiiruse kohta . 1 . Silm . Silm on nägemiselund. Enamike organismide silma ehitus on sarnane. Tähtsamad silma osad, mis omavad tähtsust optilisest seisukohast on silmalääts, klaaskeha, võrkkest & silmaläätse pingutav lihas. Silma langev valgus läbib esmalt sarvkesta, siis silmaläätse ja klaaskeha, murdub neis ning langeb seejärel võrkkestale. Võrkkesta moodustavad valgustundlikud nägemisrakud kolvikesed & kepikesed. Nendes on eriline aine, mis valguse toimel laguneb. Selle tulemusena tekib rakkude erutus, mis suundub nägemisnärvi kaudu peaajusse, kus tekib valgusetaju. Kolvikesed reageerivad erinevatele värvustele ja nende abil tajume esemeid värvilisena. Kepikesed aga reageerivad nõrgale valgusele ja võimaldavad näha hämaras. Nõrgas valguses paistavad esemed mustvalgena, sest kepikestes tekkiv signaal ei anna infot valguse värvuse kohta. Inimise silmas teravu...
võib kuni 1300C. · Marsil on kaks väikest kaaslast: Phobos ja Deimos. Jupiter · Päikesesüsteemi viies ja suurim planeet. · Keskmine kaugus Päikesest on 7,78 x 1011m. Tiirlemisperiood kestab 11,8 Maa aastat ja pöörlemisperiood on 9 tundi 50 minutit. · Raadius on 71300 km, mass on 1,9 x 1027 kg ja tihedus on 1,34 g/cm3. · Temperatuur on madal, laskudes 1450C - ni. · Jupiteri ümbritsevad rõngad ning on 17 kaaslast. Saturn · Keskmine kaugus Päikesest on 1,427 x 1012m. Tiirlemisperiood on 29,5 Maa aastat ja pöörlemis- periood kestab 10 tundi ja 39 minutit. · Raadius on 60100 km, mass on 5,68 x 1026kg, tihedus on 0,7 g/cm3. · Saturni silmapaistvaim detail on teda ümbritsev rõngas, mis koosneb seitsmest kihist(A;B;C;D;E;F ja G).Rõngaste diameeter on umbes 250000 km, paksus 1,5 km ja nad koosnevad põhiliselt jääst. · Saturnil on 18 kaaslast . Uraan
Inimene kuul Teel Kuule Apollo 11 meeskonda kuulusid komandör Neil Armstrong, juhtimismooduli piloot Michael Collins ja kuumooduli piloot Edwin Aldrin. 1969. aasta 16. juuli hommikul andis hiidrakett Saturn V Kennedy Kosmosekeskuses kosmoselaevale stardi. Selle pardal olid 38-aastased Neil Armstrong ja Michael Collins ning 39-aastane Edwin Aldrin. Apollo 11 tegi poolteist tiiru ümber Maa ning võttis seejärel suuna Kuule. Kuule jõudmiseks pidi kosmoselaev läbima 384 000 kilomeetrit. Selleks kulus peaaegu neli päeva. 19. juuli õhtul jõudis Apollo Kuu lähedale ning hakkas pidurdama. Kosmoselaevast sai Kuu tehiskaaslane, mis tiirles 110 kilomeetri kõrgusel.
Maa ümber tiirleb Kuu mis on maa kaaslane. Kuu on maast 348 000 km kaugusel. Kuu on ka esimene taevakeha kus on inimene käinud. Kui taevas on selge on öösel võimalik seal näha korraga umbes 800 tähte. Ükski täht ei muuda üksteise suhtes auskohta. Taevakehad mis aga võivad taevas muuta asukohta on planeedid ehk rändtähed. Ka nemad tiirlevad ümber päikese. Meie päikesesüsteemi suurimad planeedid alates päikesest on: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ning Pluuto mida praegusel ajal enam meie planeetide nimistusse ei loeta. Kui taevasse ilmub sabaga moodustis ning mis püsib seal pikemat aega, seda nimetatakse komeediks ehk sabatäheks. Teatud aegadel vilksatavad sähvatusena taevas meteoorid ehk lendtähed mis maa atmosfääri sisenedes üldjuhul põlevad ära. Näiteks augusti kuus näeme me kõige rohkem meteoore. Kui aga me näeme taevas mõnda muud
· Päike · Kaheksa suurt planeeti · Mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi · Planeetide kaaslased · Sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte") · teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." 2. Loetlege kaheksa suurt planeeti. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuu. 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle
Pöörlemine koos tiirlemisega määravad ööpäeva, tiirlemine ja pretsessioon aasta pikkuse. Aastat, mida mõõdetakse Päikese läbimineku järgi kevadpunktist, nimetatakse troopiliseks, kinnistähtede suhtes sooritatud täistiiru sideeriliseks. Planeedid ja tähistaevas Planeedid on Maa sarnased, samuti ümber Päikese tiirlevad taevakehad. Planeetide näiv silmusekujuline liikumine seletub nende vaatlemisega liikuvalt Maalt. Palja silmaga nähtavad planeedid: Veenus, Jupiter, Marss, Saturn, Merkuur. Varjutused Saaros- 18 aastat 11 päeva ja 8 tundi. Päikse ja kuuvarjutuse kordumise ajavahemik. Kuu võib varjutada ka tähti. Astronoomiainstrumendid Teleskoop suurendab esemeid ja koondab valgust. Teleskoop on ka mõõteriist. Saab mõõta, kuna teleskoop on liikumatul alusel ja liikuva teleskoobi asendit liikumatul alusel on lihtne mõõta. Teleskoopi läinud valguse abil saab kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostise, elektri ja magnetväljade tugevuse.
ühendamisel moodustavad kujundi. 88 tähtkuju. 12 sodiaagitähtkuju. · Taevaskera näib pöörlevat; ööpäevaga täistiir- see on maakera peegeldus. · Geotsentriline maailmasüsteem- maailmasüsteemi keskpunkt on Maa Ptolemaios, Platon, Aristoteles. · Heliotsentriline maailmasüsteem- keskpunktiks maailmas on Päike- Kopernik. Päikesesüsteem: * keskne keha on Päike * planeedid (10) (Maarühma- Merkuur, Veenus, Maa, Marss; hiidplaneedid- Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun; kääbusplaneet- Pluuto (+ Xena). * kaaslased (puuduvad Merkuuril, Veenusel) * asteroidid e. väikeplaneedid * komeedid * plutiinod * meteoorkehad Kepleri seadused- planeetide liikumisest. 1) Kõik planeedid liiguvad ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike. Maa on päikesele lähemal (joonis) jaanuaris, kaugemal juulis. 2) Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad.
nii Turu konservatooriumis kui Sibeliuse Akadeemias. Viimasena tuli ettekandele Gustav Holsti (1913-1976) teos ,,Planeedid", mis on kirjutatud aastatel 1914-1916. Holst on pärit suurte muusikaliste traditsioonidega perekonnast. Ta lõpetas Londoni Kuningliku Muusikakolledzi trombooni erialal, õppinud samas ka kompositsiooni. Tema sümfooniline süit ,,Planeedid" koosneb seitsmest eri osast ehk seitsmest eri planeedist: Marss, Veenus, Merkuur, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptun. Kõik need erinevad osad kõlavad üksteisest täielikult erinevalt. Lugudes oli palju huvitavaid erinevate pillide ,,võistlusi" . Esimeses loos oli eriti hästi tunda trompetite ja tenortuuba vahelist ,,võistlust". Teine lugu Veenus oli esimesest tunduvalt rahulikum. Kolmas lugu on jällegi kiire tempoga ning muudab keelpillid tuulepööriseks ja kogu orkestri paindlikuks ja kärmeks instrumendiks. Neljas lugu kõlab väga rõõmsalt ning majesteetlikult. Viies
Arnold Alois Schwarzenegger elulugu Isa-Gustav Schwarzenegger (19071972) Elas Austrias nagu ka Arnoldi ema. 1990. aasta juulis tõusis esile tema isa Gustav Schwarzeneggeri minevik NSDAP liikmena. Astus rühmitusse1938. aastal vabatahtlikult, kuid ei leitud tõendeid, et ta oleks olnud sõjakurjategija või Sturmabteilungi (SA) või Schutzstaffeli (SS) liige. Los Angeles Times leidis Austria riigiarhiivist dokumente, mille järgi Schwarzeneggeri isa oli SA liige. Keskuse juht Marvin Hier selgitas, et need dokumendid ei olnud neile uurimise ajal kättesaadavad. Arnoldi mõlemad vanemad töötasid kohalikus politseis. Sellega jäigi Arnoldi ema, Aurelia Schwarzenegger (19221998), ajalukku. Arnold Schwarzenegger Sündis Thalis, väikeses külas suurlinna Graz lähedal. Hoidis ema poole, sest isa eelistas vanemat venda, Meinhardi. Vanemad olid tõsised katoliik...
Teel Kuule Apollo 11 meeskonda kuulusid komandör Neil Armstrong, juhtimismooduli piloot Michael Collins ja kuumooduli piloot Edwin Aldrin. 1969. aasta 16. juuli hommikul andis hiidrakett Saturn V Kennedy Kosmosekeskuses kosmoselaevale stardi. Selle pardal olid 38-aastased Neil Armstrong ja Michael Collins ning 39-aastane Edwin Aldrin (alates 1988 Buzz Aldrin). Apollo 11 tegi poolteist tiiru ümber Maa ning võttis seejärel suuna Kuule. Kuule jõudmiseks pidi kosmoselaev läbima 384 000 kilomeetrit. Selleks kulus peaaegu neli päeva. 19. juuli õhtul jõudis Apollo Kuu lähedale ning hakkas pidurdama. Kosmoselaevast sai Kuu tehiskaaslane, mis tiirles 110 kilomeetri kõrgusel.
Kosmoloogia Päikesesüsteem koosneb Maa tüüpi planeetidest, Hiidplaneetidest, asteroididest, komeetidest, meteooridest, meteoriitidest ja kääbusplaneetidest. Päikesesüsteemi planeetideks on: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Maa tüüpi planeetideks kutsutakse Merkuuri, Veenust ja Marssi. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. On olemas maapind. Hiidplaneetide rühma kuuluvad: Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nad on tunduvalt suuremad kui eelmised ja palju väiksema tihedusega, samuti neil ei ole kõvat maapinda. Pluuto sarnaneb oma suuruse ning orbiidi poolest asteroidide või komeetidega. Samuti on tema orbiit palju piklikum. 21
3. Päikesesüsteemi tekkimine. V: Katastroofihüpoteesid Nebulaarhüpotees(Immanuel Kant Pierre Simon Laplace) Kombineeritud hüpoteesid Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus veidi enam kui 4,6 miljardit aastat tagasi külmast molekulaarse gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli tavalise tähetekke, mitte mingi eksootilise protsessiga nagu kunagi usuti. 4. Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide liigitus. V: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Liigitus: Maa tüüpi e. Kiviplaneedid/Lähisplaneedid (4 esimest) ja Jupiteri tüüpi e. Gaasplaneedid/Kaugplaneedid (4 kaugemat) Klassikalised planeedid Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn Kaasaegsed planeedid Uraan (1781), Neptuun (1864) Siseplaneedid–Merkuur, Veenus • Välisplaneedid–Marss, Jupiter, Saturn Uraan, Neptuun 5. Päikesesüsteemi väikekehad (asteroidid, komeedid, meteoorid).
temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem osa kiirgub kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul. Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgus. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto), asteroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja Kuiperi vöö objektid, teoreetiline Öpiku-Oorti komeedipilv ning planeetidevaheline tolm ja gaas. Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus normaalses tähetekke protsessis, mis
8. Kokkuvõte 1. Päikesesüsteem Päikesesüsteem koosneb Päikesest, planeetidest, nende kaaslastest, asteroididest ja komeetidest. Päikesesüsteem moodustustohutust gaasi- ja tolmupilvest ligikaudu 4500miljonit aastat tagasi. Planeete hoiab kindlal Orbiidil Päikese külgetõmbejõud. Planeete on kahesuguseid siseplaneedid e. maa-tüüpi planeedid: Merkuur,Veenus, Maa ja Marss ning välisplaneedid e. hiidplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto 2. Maa areng Maa arengu muuseum on kivimid. lubjakivis võib näha mitmesuguse kujuga moodustisi. Neid loomade ja taimede kivistunud jäänuseid nimetatakse kivististeks e. fossiilideks. Pikka aega Maa ajaloos elasid elusolendid vaid veekogudes, maismaa nägi välja kõle ja tühi. Siis ilmusid elusolendid vesistele aladele ja läks veel miljoneid aastaid, enne kui tekkisid
Raskusjõul ja keha kaalul on üks erinevus raskusjõud mõjutab keha, keha kaal aga tuge. Sageli on keha kaal võrdne raskusjõuga, kuid mitte alati. MINU KAAL TEISTEL PLANEETIDEL Minu oma kaal =>68 Planeedid ja Kuu MERKUUR VEENUS KUU MARSS Sinu kaal on 25,7 Sinu kaal on 61,6 Sinu kaal on 11,2 Sinu kaal on 25,7 JUPITER SATURN URAAN NEPTUUN Sinu kaal on 172,2 Sinu kaal on 72,4 Sinu kaal on 61,5 Sinu kaal on 77
Teema Päikesesüsteemi kokkuvõtteks. 1. Milliste uurimismeetodite abil füüsikat uuritakse?- Teoreetilised ja eksperimentaalsed. 2. Mis on füüsikaline suurus? - Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav omadus või olek, mida saab matemaatiliselt tõlgendada suurusena ja mis võimaldab inimesel objekti tähise ning mõõtühiku abil arvuliselt kirjeldada. Füüsikalised suurused on näiteks skalaarsed suurused, vektorsuurused või üldiselt tensorsuurused. 3. Mida tähendab geotsentriline maailmasüsteem? - Geotsentriline maailmasüsteem on maailmasüsteem (universumi mudel), mis paigutab Maa universumi keskpunkti. 4. Kes ja mis aastal pakkus välja teooria heliotsentrilisest maailmasüsteemist ja mida see tähendab?- Heliotsentriline maailmasüsteem ehk heliotsentriline mudel on maailmasüsteem ehk universumi mudel, mille kohaselt Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber maailma keskmes asuva Päikese. Mikolaj Kopernik pakkus selle välja. ...
algkogus 5570 aasta jooksul poole võrra.Meetodit kastutakse peamiselt arheoloogias,bioloogias ja geoloogias. GALAKTIKA DEFINITSIOON Kõik kehad galaktikas tiirlevad ümber galaktika keskme.Galaktikad võivad koosneda mitmetest tähesüsteemidest.Galaktikaid võib leida igas suuruses.Galaktika on süsteem,mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tähtedevahelisest tolmust ja tumedast ainest. PÄIKESESÜSTEEMI KAHEKSA PLANEETI Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. MAA SFÄÄRID Litosfäär, pedosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär ja biosfäär. LITOSFÄÄR Litosfääri on kahte liiki: ookeaniline litosfäär, mis on seotud ookeanilise maakoorega ja mandriline litosfäär, mis on seotud mandrilise maakoorega. Ookeaniline litosfäär on tavaliselt 50-100km paks, mandriline aga 40-200km. TARDKIVIMID Kivimid, mis tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal. Tardkivimi struktuuri
40 aasta eest, 1969. aasta juulis jõudis kätte ameerika kuuprogrammi kulminatsioon. President J. F. Kennedy poolt 1961. aastal väljakuulutatud suurejooneline ettevõtmine (saata inimesed Kuule aastakümne lõpuks) oli jõudnud eesmärgini määratud tähtajast poolteist aastat varem. Esimesele maandumisele Kuule eelnes kaheksa aastat pingelist ettevalmistustööd. Need olid ettevalmistavad lennud Gemini programmi raames, Apollo kosmoselaeva, kuumooduli, hiigelraketi Saturn V ja tema nooremate vendade Saturn-I ning Saturn-IB konstrueerimine ja maapealse katsekompleksi ning infrastruktuuri ehitamine. 1968. aasta jõulude ajal jõudsid kolm inimest esmakordselt kuuorbiidile Apollo-8 pardal ja nägid meie planeedi kaaslase pinda lähemalt kui keegi varem. 1969. aasta mais suundus järgmine kolmik Kuu poole, et katsetada kuumoodulit kuuorbiidil. Ja siis, 20. juulil 1969. aastal astusid esimesed inimesed Kuu pinnale: need olid Neil Armstrong ja Edvin (Buzz) Aldrin
Tekib kui päikesevarjutuse ajal ei satu vari Maa pinnale ning päikeseketta serv on näha. Millistest taevakehadest koosneb päikesesüsteem? Päikesesüsteem koosneb 8 suurest planeedist, mõnetuhandest väikeplaneedis-asteroidist, sadakond perioodilisest komeedist, planeetide kaaslastes, teadma koguses meteoorsest ainest-„tolmust“, mis Maa atmosfääri sattudes tekitab le taeva lendleva tulejuti – langeva tähe. Loetlege üheksa suurt planeeti Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Millised planeedid kuuluvad Maa rühma?Millised on selle rühma tunnused? Maa rühma kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Iseloomulikud omadused: *Suur tihedus *Suhteliselt väikesed *Aeglane pööremisperiood Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide rühma?Millised on selle rühma tunnused? Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun Iseloomulikud omadused *Väike tihedus->koosnevad peamiselt gaasidest *Suhteliselt suured *Kiire pöörlemisperiood
Universum on oletuste põhjal tekkinud 12 kuni 15 miljardit aastat tagasi. Teadlased on välja uurinud, et galaktikad tormavad meist ja ka üksteisest eemale. Toimub Universumi paisumine, mis on justkui tingitud ammusest suurest plahvatusest. Astronoomid nimetavad seda plahvatust Suureks Pauguks. Aeg sai alguse Suurest Paugust, mistõttu ei saa ,,ennet" olemas ollagi. Meie päikesesüsteemi kuuluvad kaheksa planeeti ja nende kaaslased (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ja rõngad. Päikesesüsteem on taevakehade süsteem, millesse kuuluvad Päike ja selle gravitatsiooniväljas tiirlevad väiksemad taevakehad. Arvatakse, et päikesesüsteem moodustus normaalses tähetekkes. Täheteke on protsess, mille käigus molekulipilved muutuvad tähtedeks. Planeedid tiirlevad ümber Päikese erineval kaugusel. Nad ei liigu mitte piki täpset ringjoont, vaid ovaalset teed mööda.
muutuvad, sest Marsil esinevad aastaajad, samas puudub Marsil magnetväli. JUPITER. Kaugus Päikesest 778 mlj km. Läbimõõt 142 800 km. Tihedus 1,3 g/cm3. Keskmine temp. -130C. Kaaslasi 20, neist kõige omapärasem on Jo (seal on vulkaaniline tegevus). Väga tugev magnetväli. SATURN. Kaugust Päikesest 1427 mlj km. Diameeter 120 600 km. Tihedus 0,7 g/cm3. Kesk. temp. -185C. 18 kaaslast, võib tulla ka juurde. Tugev magnetväli, rõngaste olemasolu. Suurim kaaslane- Titaan. Saturn on viimane planeet, mida näeb palja silmaga. URAAN. Kaugus Päikesest 2870 mlj km. Läbimõõt 51300 km. Tihedus 1,3 g/cm 3. Kesk. temp. -210C. 18 kaaslast. NEPTUUN. Kaugus Päikesest 4497 mlj. km. Läbimõõt 49 100 km. Tihedus 1,6 g/cm3. Kesk. temp. -220C. 8 kaaslast. PLUUTO. Kaugus Päikesest 5900 mlj km. Läbimõõt 2300 km. Tihedus 2g/cm 3. Temp. -230. 1 kaaslane. (Kõikide nende planeetide jaoks tiirlemisel ümber Päikese kehtivad 3 Kepleri seadust: 1
Aastat, mida mõõdetakse Päikese läbimineku järgi kevadpunktist, nimetatkse troopiliseks, kinnistähtede suhtes sooritatud täistiiru aga sideeriliseks e. täheaastaks. Planeedid tähistaevas Muutumatu tähistaeva taustal liikuvat ja oma kuju muutvat Kuud jälgides märkasid vana-aja tähetargad teisigi "rändavaid tähti", mida hakati nimetama planeetideks Palja silmaga nähtavaid planeete on viis, lugedes Päikese poolt: Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter ja Saturn. Kõige heledam planeetidest on Veenus, järgmine on Jupiter. Ülejäänud vahetavad kohti edetabelis sõltuvalt asukohast Maa ja Päikese suhtes. Varjutused Et Maa on Kuust suurem, pole tema täielik kadumine Kuu varju võimalik. Siiski võib eriti soodsal juhul Kuu varjukoonuse ots ulatuda Maa pinnani, tekitades täieliku päikesevarjutuse. (Kuu vari liigub Kuuga kaasa!) Lisaks Päikesele võib Kuu oma teel kinni katta ka tähti või planeete. Neid sündmusi nimetatakse Kuuga kattumiseks
Päike Sol Päike on tavaline täht, üks rohkem kui 100st biljonist tähest meie galaktikas. diameeter: 1,390,000 km. mass: 1.989e30 kg. temperatuur: 5800 K (pinnal) 15,600,000 K (tuumas) Päike on suurim objekt meie Päikesesüsteemis. Tas sisaldab rohkem kui 99.8% kogu Päikesesüsteemi massist (Jupiter mahutab suurema osa ülejäänust). Päike on isikustatud paljudes mütoloogiates: kreeklased kutsuvad teda Helioseks ja roomlased kutsusid teda Sol. Päikese mass koosneb praegusel ajal 75% vesinikust ja 25% heeliumist (92.1% vesinikku ja 7.8% heeliumi aatomite arvu järgi); kõik ülejäänud ("metallid") moodustavad ainult 0.1%. See koostis muutub aja jooksul aeglaselt, kuna vesinikku muundatakse Päikese tuumas ümber heeliumiks. ...
taga ning ei ole nähtav. Alumise üheduse korral asub siseplaneet Maa ja Päikese vahel ning on Maa poole valgustatud küljega. 13. Iseloomusta Maa tüüpi planeete. Maa-tüüpi planeedid on Merkuur Veenus Maa Marss. Need on väikesed, tahked planeedid, millel on vähe kaaslasi või pole neid üldse. Atmosfäär on suhteliselt hõre või puudub. Planeedi tuum on rauast või niklist. 14. Iseloomusta hiidplaneete. Hiidplaneetide kategooriasse käivad Jupiter Saturn Uraan, Neptuun. Hiidplaneedid on Maa- tüüpi planeetidest kümneid kordi suurema massiga. Paks ja tihe atmosfäär koosneb tolmust, jääst ja kivitükkidest. Nendel planeetidel on palju kaaslasi. 15. Selgita kuu faaside vaheldumist. Kui kuu tiirleb ümber Maa, siis on kogu aeg tema päikesepoolne külg valgustatud.(Sisering.) Maalt on näha erinev osa Kuu valgustatud küljest. Nähtava valgustatud osa suurus muutub perioodiliselt. Seda nähtust nimetatakse Kuu faaside vaheldumiseks
Päikesesüsteem Päikese mõjuringis orbiitleb üheksa planeeti ja palju muid väiksemaid objekte. Planeet Kaugus(000km) Raadius(km) Mass(kg) Avastaja Aeg Merkuur 57,910 2439 3.30e23 Veenus 08,200 6052 4.87e24 Maa 149,600 6378 5.98e24 Marss 227,940 3397 6.42e23 Jupiter 778,330 71492 1.90e27 Saturn 1,426,940 60268 5.69e26 Uraan 2,870,990 25559 8.69e25 Herchel 1781 Neptuun 4,497,070 24764 1.02e26 Galle 1846 Pluto 5,913,520 1160 1.31e22 Tombaugh 1930
"Face/Off" "Kahe/Võitlus" Castor Troy/Sean Archer 1998 "City of Angels" "Inglite linn" Seth 1999 "Bringing Out the Dead" "Viimase vindi peal" "8mm" Tom Welles 2000 "Gone in Sixty Seconds" "Kadunud 60 sekundiga" 2004 "National Treasure" "Rahvuslik aare" Benjamin Franklin Gates 2007 "National Treasure: The Book Of Secrets" "Rahvuslik aare: Saladuste raamat" Benjamin Franklin Gates Here are some of his adwards, what he has earned: Achivments: ShoWest Decade of Achievement Award 2001 Special Saturn Award "Shadow of the Vampire" 2001 MTV Movie Award Best Onscreen Duo "Face/Off" 1998 MTV Movie Award Best Onscreen Duo "The Rock" 1997 Toronto Film Critics Lifetime Achievement Award 1996 Boston Society of Film Critics Award Best Actor "Leaving Las Vegas" 1995 Chicago Film Critics Award Best Actor "Leaving Las Vegas" 1995 Golden Globe Award Best Actor in a Motion Picture (Drama) "Leaving Las Vegas" 1995 Los Angeles Film Critics Association Award Best Actor "Leaving Las Vegas" 1995
perioodilist komeeti (,,sabatähte``), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet. 25. Loetlege kaheksa suurt planeeti. Veenus, Marss, Maa, Merkuur, Jupiter, Neptuun, Uraan. 26. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Veenus, Marss ja Merkuur, sest need on väikesed ja tihedad planeedid. 27. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Neptuun, Saturn ja Uraan, sest need on suured ja väikese tihedusega planeedid. 28. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Ta on piklik, tal on ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit, mis on sarnasem komeetide omale; ta on palju väiksem; tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. 29. Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad.
a. valguskiirgus b. soojuskiirgus c. ultraviolettkiirgus d. röntgenkiirgus e. raadokiirgus f. korpuskulaarkiirgus 2. Päikese aktiivsuse tsükli pikkus on: 11 aastat 3. Millal esineb päikese-, millal kuuvarjutud 4. Millised faktid kuu kohta on õiged a. atmosfäär puudub b. magnetväli puudub 5. Inimene astus esmakordselt kuule 1969a. 6. Vali, ms on Maa rühma planeet, mis on hiidplaneet ja mis on mõne planeedi kaaslane a. Merkuur Maa rühma planeet b. Saturn hiidplaneet c. kuu kaaslane d. marss Maa rühma planeet e. uraan hiidplaneet f. jo kaaslane 7. Millised neist planeetidest on päikesele lähemal kui Maa? Merkuur ja Veenud 8. Järjesta hiidplaneedid alustades päikesele kõide lähemast a. Jupiter b. Saturn c. Uraan d. Neptuun 9. Milline hiidplaneet on tuntud oma rõngaste poolest? saturn 10. Sea vastavusse objekti kirjeldus ja selle nimetus a
Lähemaid taevakehi saab uurida vahetult, neist proove võttes ja neid maapealsete meetoditega uurides. Kosmosetehnika lubab uurida Maad kui planeeti, vaadates teda väljastpoolt ning täiendades maapealseid geofüüsikalisi uuringuid. PÄIKESESÜSTEEM 1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteemi kuuluvad Päike, üheksa suurt planeeti, hulgaliselt väikekehi. 2. Loetlege Päikesesüsteemi planeedid. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto . 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väiksed. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Nad on tunduvalt suuremad ja väikese tihedusega. 5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest?
Päikesesüsteem ja Maa-tüüpi planeedid Katre Pohlak XII klass Rakke Gümnaasium Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid Merkuur Veenus Maa Marss Jupiter Saturn Uraan Neptuun Pluuto Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide suurused on mõõtkavas, kaugused aga mitte. Päikesesüsteem mis see on? Päikesesüsteemi tsentriks on Päike - hõõguvkuum gaasikera, mille mass on üle tuhande korra suurem suurima planeedi Jupiteri omast ning 330 000 korda suurem Maa massist Lisaks päikesele kuulub päikesesüsteemi üheksa suurt planeeti ja hulgaliselt väikekehi Päike moodustab 99,8% süsteemi kogumassist ja on selle ainus energiaallikas Plaaneedid on päikesega gravitatsiooniliselt seotud Planeedid live-s Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
Sarnasused: Nad on mõlemad riistapuud kaugemale vaatamiseks , mis koosnevad optika süsteemist ja kandevkonstruktsioonist, mis on omavahel ühendatud nõnda, et teleskoobi optilist osa saaks kellamehhanismi abil taevavõlvi pöörlemisega kaasa pöörata. 14. Millal tekkis päikesesüsteem? Päikesesüsteem tekkis ligikaudu viis miljardit aastat tagasi. 15. Nimeta kõik päikesesüsteemi planeedid alates lähemast! Kuidas neid liigitatakse? Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Liigitakse: · Avastamise ajaloo järgi · Koostise järgi · Suuruse järgi · Kauguse järgi Päikesest · Asendi järgi Maa orbiidi suhtes 16. Mis sa tead planeedist Phaeton?' Ma tean, et Phaeton on hüpoteetiline planeet, mis kunagi olevat olnud meie päikesesüsteemis Marsi ja Jupiteri vahel ning purunes siis Jupiteri ja Päikese gravitatsiooni ühismõjul. 17. Milleks on Maa atmosfääris kasulik osoonikiht?
suhtes. Vasara tähendab päevi nädalas. Nädalapäevi on 7, nende nimedeks on sanskripti keelsed taevakehad, mis sellele päevale kuuluvad. nädalapäevad RAVI ehk pühapäev, selle päeva taevakeha on päike SOMA ehk esmaspäev, taevakehaks on kuu MANGALA ehk teisipäev, taevakeha on mars BUDHA ehk kolmapäeva, taevakeha on merkuur GURU/BRUSHASPATI ehk neljapäev, taevakehaks on jupiter SHUKRA ehk reede, taevakeha on veenus SHANI ehk laupäev, taevakeha on saturn kuud Chaitra (?????, ???) Vaishkh (?????, ?????) Jyaishtha (???????, ???) shdha (????, ?????) Shrvana (??????, ????) Bhaadra or, Bhdrapad (???????, ????) shwin (??????) Krtik (???????) Agrahayana /Mrgashrsha (??????????, ????) Paush (???) Mgh (???) Phlgun(???????) PÜHAD PAIGAD Pühasid paiku on Indias palju, nende hulka loetakse nii templeid, pühasi iidseid linnu kui ka Induse jõge. Pühadeks peetakse ja kummardatakse ka loomi, näiteks lehma.
Päike katab endas tervenisti 99.8% Päikesesüsteemi kogumassist. Päikesesüsteem ise kujutab endast aga Päikest (täht) ning sellega gravitatsiooniliselt seotud astronoomilisi objekte, millest suurema osa katavad endast kaheksa planeeti. Need planeedid tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringikujulisel enam-vähem samatasandilisel orbiidil. Neli lähimat planeeti, Merkuur, Veenus, Maa ja Marss nimetatakse ka Päikesesüsteemi siseplaneetideks. Neile järgnevad Jupiter, Saturn, Uraan ning Neptuun, kuid need on võrreldes esimestega hiiglaslikumad, mistõttu nimetatakse neid Päikesesüsteemi välisplaneetideks. Lisaks planeetidele on Päikesesüsteem koduks ka paljudele väiksematele objektidele. 1.2 Päikese omadustest Päike asub Maast ~150 miljoni km (täpsemalt 149 597 870 700 meetri) ehk ühe astronoomilise ühiku kaugusel. Tema nurkläbimõõt on 32 kaareminutit, mis vastab 1,4 miljonile kilomeetrile (109 Maa läbimõõtu)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
