kool autor Planeetide kaaslased Referaat Juhendaja: .................. koht, aasta 1 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................2 REGULAR SATELLITES......................................................................................................................3 IRREGULAR SATELLITES..................................................................................................................4 MINOR PLANET MOONS...................................................................................................................5 PÄIKESESÜSTEEMI PLANEETIDE KAASLASED........................................................................6 Kuu................................
Aastaajad, sest tiirleb ümber Päikese 66-kraadise kalde all. Telg laperdab – 27000 aastat. Marss Peaaegu poole väiksem maast. Massilt 10 korda väiksem. Marsil on 2 kaaslast. Punane planeet, sest väga suur rauasisaldus (pinnavärvus). Poolustel on jää. Jupiter Kõige suurem Päikesesüsteemi planeet. Läbimõõdult 12 korda suurem kui Maa. 300 korda suurem mass kui Maa. Saturn Väiksem kui Jupiter. Massilt kolm korda väiksem kui Jupiter. Saturnil on hästi märgatavad rõngad. Uraan Hiidplaneet. Madal atmosfääri temperatuur. Aasta kestab ~84 Maa aastat. Pöörlemistelg peaaegu paralleelne Päikesesüsteemi tasandiga. Neptruun Viimane Päikesesüsteemi planeetidest. Ruumalalt 42 Maad. Aasta kestab ~165 Maa aastat. 14 kaaslast. Mass ~17 Maad.
planeetideks , koosnevad kivimitest ja metallidest. Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Samuti iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Neli välimist gaasilist hiidplaneeti on võrreldes Maataoliste planeetidega oluliselt massiivsemad. Neile on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed, aga väike tihedus, pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus. Kaks suurimat planeeti, Jupiter ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Kahel kaugeimal, Uraanil ja Neptuunil, arvatakse olevat tahke siseosa, mis koosneb põhiliselt kivimite ja erinevat tüüpi jääde (nt. vesi, ammoniaak ja metaan) segust. Seetõttu nimetatakse neid vahel eraldi mõistega "jäähiiglased". · Planeedid & nende kaaslased Merkuuri atmosfäär on Päikese läheduse tõttu äärmiselt hõre
See on tähtis elu säilimise vaatepunktist: kui Päike sattuks suure haru sisse, kasvaks tõenäosus, et tema lähedusse ilmuks palju lühikese elueaga massiivseid tähti. Plahvatades supernoovadena Päikese lähedal, need tähed seaksid elu Maal ohtu, kuna plahvatustest tingitud röntgenkiirguse ja osakeste voog kahjustaks osoonkihti ja radiatsioonitase Maal ületaks ohutu elamise piiri. Päike tiirleb koos oma planeetidega ( Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ümber galaktika keskme kiirusega 250 km/s. Teleskoobis paistab Päike heleda teravalt piiritletud kettana. Kettal on mõnikord näha tumedamaid piirkondi (päikeseplekid või -laigud); tugeval suurendusel võib näha ühtlast teralist mustrit - nn. granulatsiooni. Laikude liikumine näitab, et Päike pöörleb; seejuures on pöörlemisperiood ekvaatori lähedal 25 päeva, pooluste lähedal kuni 10 päeva pikem.
tohutul hulgal energiat, millest suurem osa kiirgub kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul. Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgusena. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslastest ja rõngastest. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto), asteroidid, komeedid, Neptuuni- tagused objektid ja Kuiperi vöö objektid, teoreetiline Öpiku-Oorti komeedipilv ning planeetidevaheline tolm ja gaas. Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. Päikesesüsteem on osa Linnutee galaktikast, umbes 100 000 valgusaastase
2 - maapealt vaadatuna tähendab see aega kahe järjestikuse päikese - planeedid neid on 9 ja alates Päikesest on nad : Merkuur, Veenus, Maa, Marss, kulminatsiooni vahel Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto - (selgitus sideerilise 23h56m ja sünoodilise 24h perioodi kohta) - asteroidid e. pisiplaneedid tiirlevad ümber päikese ja neid on mõnituhat - aasta on aeg, mille jooksul maa teeb ühe tiiru ümber päikese - komeedid e. sabatähed tiirlevad suure ekstsentrilisusega orbiitidel
Aastaajad, sest tiirleb ümber Päikese 66-kraadise kalde all. Telg laperdab 27000 aastat. Marss Peaaegu poole väiksem maast. Massilt 10 korda väiksem. Marsil on 2 kaaslast. Punane planeet, sest väga suur rauasisaldus (pinnavärvus). Poolustel on jää. Jupiter Kõige suurem Päikesesüsteemi planeet. Läbimõõdult 12 korda suurem kui Maa. 300 korda suurem mass kui Maa. Saturn Väiksem kui Jupiter. Massilt kolm korda väiksem kui Jupiter. Saturnil on hästi märgatavad rõngad. Uraan Hiidplaneet. Madal atmosfääri temperatuur. Aasta kestab ~84 Maa aastat. Pöörlemistelg peaaegu paralleelne Päikesesüsteemi tasandiga. Neptruun Viimane Päikesesüsteemi planeetidest. Ruumalalt 42 Maad. Aasta kestab ~165 Maa aastat. 14 kaaslast. Mass ~17 Maad. Supernoova suure tähe lõppfaas
Üheatmosfäärisel rõhul sulab ammoniaak temperatuuril 78oC ja aurustub temperatuuril 33 oC, ning umbes selline rõhk Jupiteri pilvepiiril ongi. Allapoole minnes kasvab nii rõhk kui temperatuur. Kusagil 12-15 km sügavusel, kus õhurõhk ulatub 2-3 atmosfäärini, algavad jääkristallidest koosnevad pilved. Mis toimub nende all, pole praegu teada, kuid ilmselt on seal veelgi soojem. Jupiteril oma rõngad Üle kolme ja poole sajandi peeti planeeti Saturn ainulaadseks teda kaunistavate rõngaste tõttu. Tõsi, nende olemasolu pidasid mitmed astronoomid võimalikuks ka Jupiteril, kuid avastada neid ei õnnestunud. 1976. aastal saatis automaatjaam "Pioneer 11" Maale andmed laetud osakeste paiknemisest Jupiteri ümbruses. Nende jaotus viitas rõngaste võimalikule olemasolule. Nii juhtuski, et esimest korda pildistasid Jupiteri rõngaid "Voyagerid" 1979. aastal. Rõngad paiknevad planeedi ekvatoriaaltasandil umbes 55 000 km kaugusel pilvepiirist
Siis tehke nii, nagu eelpool naine tegi : et "tema" on ka ingel. Kujutage ette, et kõik need, kes on teie elus teile haiget teinud ja mäkra mänginud, on ka inglid! Kuigi on vahel väga raske mõelda! Meie ei hakka tihti enne mõtlema, kui oleme sattunud mingisugusesse väljapääsmatusse olukorda. Kui öelda: mina saan aru, miks mul see koht valutab, siis teejuhid teevad kõik selleks, et sulle see märksõna anda. Põlved valutavad ja põlved on Kaljukitse sodiaagimärk ja valitseb Saturn. Tema põhiideed on: õpi vastutama, õpi enesedistsipliin selgeks, ole kohusetruu ja ole õiglane! Me oleme kanged teiste üle kohut mõistma, et nad ei ole õiglased, aga meil ei ole seda õigust, et teiste üle kohut mõista. Isegi Looja ei mõista mitte kellegi üle kohut Kõige tähtsam on see, et olge ise õiglased ja laske teistel, olla ebaõiglased! MEDITATSIOON Täna läheme Universumi tervendavasse templisse.
täna mõjutavad loodusseadused on universaalsed ehk ajas muutumatud. Aktualism seisukoht, mille kohaselt tegelikult ei ole olemas teisi võimalikke maailu peale tegeliku maailma. 2. Maa tüüpi väike e. siseplaneedid nende üldine keemiline koostis ja ehitus. Merkuur, Veenus, Maa, Marss suure tihedusega, koosnevad rasketest elementidest (Fe, Si, Mg, O, S ja vähe H, He) 3. Jupiteri tüüpi välis-e. hiidplaneedid nende üldine keemiline koostis ja ehitus. Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun suuremõõtmelised, väikse tihedusega, koosnevad peamiselt gaasidest H, He, CH3, NH3(vähe) 4. Päikesesüsteemi tekke nebulaarhüpoteesi olemus ning Maa oletatav vanus? Maa oletatav vanus ~4,6 miljardit aastat. Nebulaarhüpotees: Tähtedevahelises hõrendatud gaasiga ja tolmja ainega (Ø mõni mikron) täidetud ruumis eksisteerivad samuti külmad (-170°C) tähtedevahelised pilved, milles aines (80% H, 15%He, mõni % Si, Fe, Al, Ca jt. raskeid
Viimsepäeva kohus annab sulle märguande, et elu muutub ja toimuvad kiired arengud, sest vanamoodi enam edasi minna ei saa. Kõik takistused, mis on olnud su teel, saavad eemaldatud ning energiad pääsevad justkui paisu tagant valla, andes kõigile valdkondadele, mida on tabanud seisak, uue hoo ja hingamise. Ennustamisel välja tulles näitab kaart, et toimub sihi saavutamine ja „surnud punktist“ üle saamine. Kaart number XXI: Maailm Vastab planeedile Saturn. Kaart tähistab absoluutset rahu ja täiuslikku tasakaalu. Pildil on enamasti kujutatud ring, mille sees on inimfiguur hõljumas maa ja taeva taustal, olles kõiksusega harmoonias. Ta on täitnud oma ülesande ja tema teekond on lõppenud. Kaart näitab kõige seotust, olles samal ajal „kõik“ ja „eimiski“. Maailma võib vaadata kui kaarti, mis viitab hetkeliselt täiuslikkusele. Oled õigel ajal, õiges kohas. Hinda end õiglaselt ja hoia oma süda täis armastust
maapealsete sündmustega. Tänapäeva teadus eitab planeetide mõju, sellele vaatamata kasutavad astroloogilised süsteemid praegugi ennustuste - horoskoopide tegemisel planeetide asendit taevas. Rändavate tähtede keeruline ja raskesti ennustatav liikumine oli sajandite vältel suureks stiimuliks mitte üksnes astronoomia, vaid ka füüsika ja matemaatika arengule. Palja silmaga nähtavaid planeete on viis, lugedes Päikese poolt: Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter ja Saturn. Kõige heledam planeetidest on Veenus, järgmine on Jupiter. Ülejäänud vahetavad kohti edetabelis sõltuvalt asukohast Maa ja Päikese suhtes. Planeetide liikumine on erinev: Veenus ja Merkuur püsivad alati Päikese lähedal, olles vaadeldavad kas enne päikesetõusu (koidutäht) või pärast loojangut (ehatäht). Ülejäänud kolm rändavad Päikesest sõltumatult, muutes perioodiliselt oma liikumissuunda. Kui kanda planeedi tee taevakaardile, näeme, et see meenutab silmust.
suurem kõrguste muutumise diapasoon. Asimuudi muutumise väärtused 1 minuti jooksul on toodud meretabelites MT tab. 15g. tabelisse mineku argumentideks on laiuskraadi diapasoon, poolringasimuut ja taevakeha kõrgus. 24 PÄlKESESÜSTEEM Päikesesüsteemi üldvaade Päikesesüsteemi vaade ekliptikapooluselt Saturn # Maa Jupiter # Merkuur Hidalgo Paike # Mars Veenus
Päikese pinna temperatuur on 6000K. Sellisel temperatuuril on paljude elementide aatomid ioniseeritud olekus. Sügavamal tõuseb temperatuur 15 miljoni K-ni, milles aine on plasmana. Maa rühma Merkuur, Veenus, Maa ja Marss (alates Päikesest). Nende mõõtmed, massid ja tihedused planeedid on võrreldavad. Samuti iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Hiidplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun (alates Päikesest). Neile on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed, aga väike tihedus. Hiidplaneedid pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus. Asteroidid ehk väikeplaneedid tiirlevad enamuses Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel ning nende orbiidid on tihti välja venitatud. Nende läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist ligi tuhande kilomeetrini ning paljud neist on korrapäratu kujuga
temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem osa kiirgub kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul. Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgus. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun) ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid (näiteks veel hiljuti planeediks peetud Pluuto), asteroidid, komeedid, Neptuuni-tagused objektid ja Kuiperi vöö objektid, teoreetiline Öpiku-Oorti komeedipilv ning planeetidevaheline tolm ja gaas. Tahkete kehade kogupindala Päikesesüsteemis on 1 700 000 000 km2. Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus normaalses tähetekke protsessis, mis
Päikese pinna temperatuur on 6000K. Sellisel temperatuuril on paljude elementide aatomid ioniseeritud olekus. Sügavamal tõuseb temperatuur 15 miljoni K-ni, milles aine on plasmana. Maa rühma Merkuur, Veenus, Maa ja Marss (alates Päikesest). Nende mõõtmed, massid ja tihedused planeedid on võrreldavad. Samuti iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Hiidplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun (alates Päikesest). Neile on iseloomulik suur mass, suured mõõtmed, aga väike tihedus. Hiidplaneedid pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus. Asteroidid ehk väikeplaneedid tiirlevad enamuses Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel ning nende orbiidid on tihti välja venitatud. Nende läbimõõt ulatub mõnest kilomeetrist ligi tuhande kilomeetrini ning paljud neist on korrapäratu kujuga
Loogikaandmed, -avaldised ja funktsioonid Väärtused ja tehted Võrdlused AND ja OR-funktsioonide kasutamine Nimi Väärtus Kontroll a 50 1 täht a 1 Funktsiooni kuju ja täitmine Andmete kontroll Nimi Väärtus Kontroll 1.väärtus Koosta D10 lahtrisse tehe,9 mis Ühekordne on tõene, kui 0 a< a <= 100. Kasuta AND 50 Kahekordne funktsiooni. 2.täht Koosta D11 lahtrisse atehe, Kahekordne mis on tõene, kui C11 lahtris on täht a, b või c. Kasuta OR funktsiooni. 3. D18 lahtrisse: kui väärtus on <10, on vastuseks tekst Ühekordne, vastupidisel juhul Kahekordne. 4. D19 lahtrisse: kui 0 < a <= 100, jääb lahter tühjaks, vastupidisel juhul tekst Viga! 5. D20 lahtrisse: kui täht on a, b või c, j...
I kursus. Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine on liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajvahemikes võrdsed nihked. s l s = vt x = x0 + vt v= vk = t t Ühtlaselt muutuv liikumine on liikumine, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra. at 2 at 2 s = v0t ± x = x0 + v0t + v 2 - v02 = ±2as 2 2 Taustsüsteem on kella ja kordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Teepikkus on määratud keha poolt läbitud trajektoori pikkusega. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. Hetkkiirus on kiirus, mida keha omab trajektoori antud punktis, antud ajahetkel ja m...
Veenus 10,4 km/s Maa 11,3 km/s Kuu 2,4 km/s Marss 5,1 km/s Jupiter 60,1 km/s Saturn 36,6 km/s Uraan 21,6 km/s Neptuun 23,9 km/s Pluuto 3,5 km/s? Kui molekulide keskmine kiirus on 4,5 korda väiksem II kosmilisest kiirusest, siis atmosfäär hajub 30 000 000 aastaga. Kui molekulide keskmine kiirus on 5 korda väiksem II kosmilisest kiirusest, siis atmosfäär
Kinemaatika 1 rad on kesknurk, mis toetub raadiuse pikkusele kaarele. 1Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke). Amplituud maksimaalne hälve. Hälve kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t. Hetkkiirus e kiirus antud trajektoori lõigus võrdub seda punkti sisaldava (küllalt väikesele) trajektoori lõigule vastava nihke ja selleks nihkeks kulunud ajavahemiku suhtega. Joonkiirus v on võrdne nurkkiiruse ja pöörlemisraadiuse korrutisega. Keha kiiruseks nim vektoriaalset suurust, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega. Kehade vabalangemiseks nim kehade langemist vaakumis. Keskmine kiirus näitab, millise nihke sooritab keha keskmiselt ühes ajaühikus. Keskmiseks kiirenduseks nim kiiruse muutu ajaühikus. Ühikuks on 1m/s 2, st ühes sekundis muutub keha kiirus 1m/s võrra. Kiirendus näitab keha kiiruse muutumist ajaühikus. Koordinaat on arv, mis näitab keha kaugu...
Kui tegemist pole just silmapettega, siis võiks põhjuseks olla pragudest eralduva gaasi helendumisega. Vulkaanilist tegevust peetakse seejuures vähetõenäoliseks. 11 2. REISID KUULE 2.1. Apollo 11 Apollo 11 oli kosmoselaev, mis viis esimese inimese Kuu pinnale. Apollo 11 meeskonda kuulusid komandör Neil Armstrong, juhtimismooduli piloot Michael Collins ja kuumooduli piloot Edwin Aldrin. 1969.aasta 16.juuli hommikul andis hiidrakett Saturn V Kennedy Kosmosekeskuses kosmoselaevale stardi. Apollo 11 tegi poolteist tiiru ümber Maa ning võttis seejärel suuna Kuule. Kuule jõudmiseks pidi kosmoselaev läbima 384 000 kilomeetrit. Selleks kulus peaaegu neli päeva. 19. juuli õhtul jõudis Apollo Kuu lähedale ning hakkas pidurdama. Kosmoselaevast sai Kuu tehiskaaslane, mis tiirles 110 kilomeetri kõrgusel. Neil Armstrong ja Edwin Aldrin istusid kuumoodulisse Eagle (Kotkas), mis hakkas aeglaselt Vaikuse mere poole laskuma
he thought, learned nothing since their earliest encounter with Aristotle. Around 1609 Galileo had news of a development from Holland a lens grinder had taken two lenses and placed them at opposite ends of a metal tube. A rudimentary telescope was the result. Galileo made his own telescope as well as a compound microscope. Galileo directed all of his attention to the heavens. He was the first man to see craters on the moon, sun spots and the rings of Saturn. He also observed the phases of Venus. He determined that the Earth's moon was not a source of light but rather of reflected light. He saw the moons of Jupiter. And of course, Galileo was also a Copernican: "Sol est centrum mundi, est omnio immobile motu locali," ("The sun is the center of the universe and the earth moves.") In 1611, Galileo packed his brass telescope in his bag and decided to go to Rome. Criticism of Galileo's observations began immediately
Geograafias tunti 3 maailmajagu (Euroopat, Aasiat ja Aafrikat), maailma keskpunktiks Jerusalemm. Paljud õpetlased uskusid, et ka lõunapoolkeral on andrid. Ekvaatorit peeti tulikuumaks vööndiks, kus vesi keeb ja päike põletab naha mustaks. Kopernik, Galilei ja Bruno lükkasid selle ümber. Kopernik väitis, et päike on universumi keskpunkt ja planeedid tiirlevad selle ümber ning omakorda pöörlevad ümber oma telje.. 5 planeeti: marss, Veeus, Jupiter, Merkuur ja Saturn. Al Idiris oli araabia geograaf, 12.s valmis tal esimene maailmakaart, koos geograafilise kommentaariga (araablased rändasid rohkem, see tõttu suured teadmised). Al Idiris oli üks neist, kes usukus, et Maa on kettakujuline. Tema kaardil on põhi all ja lõuna üleval, suure osa kaardist võtsid enda alla Vahemere maad, eriti Itaalia ja Sitsiilia. Sinna oli märgitud Aafrika põhjaosa (kuni ekvaatorini). Aasiast meretee Hiinasse, Euroopas ei teatud põhjaalasid. 10-11
1. Geograafia kui teadus, tema koht teaduste süsteemis, üldmaateadus ja selle jagunemine. -teadus, mis tegeleb geosüsteemide,nende kujunduse, toimimise ja arengu seaduspärasuste uurimisega. Geograafia probleemide alla kuuluvad nii loodus- kui ka ühiskonnateadused. Jagunemine*loodusgeograafia(füüsilineg.) *sotsiaal g(majandus g.) *Teoreetilineg(kaartide analüüs). 2. Universum, galaktikad (ja Galaktika) ning Päikesesüsteem. Millised taevakehad on Päikesesüsteemis, kas neil on geograafilist tähtsust? - Universumi põhilisi struktuuriüksusi nimetatakse galaktikateks. Meie Päike kuulub hiigelsuurde tähesüsteemi, mida nimetatakse Galaktikaks e Linnuteeks. Päikesesüsteem taevakehade süsteem, mille moodustavad Päike, planeedid koos oma kaaslastega(kuudega), asteroidid, komeedid ja planeetidevaheline tolm ja gaas. Tekkis ~5 miljardit aastat tagasi iseenda raskuse mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest. 3. Päikesesüsteemi planeedid. Mille poolest er...
Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massiston jagunenud kaheksa planeedi vahel. Need planeedid tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringikujulisel enam-vähem samatasandilisel orbiidil. Neli väiksemat siseplaneeti Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, mida nimetatakse ka Maa-taolisteks planeetideks, koosnevad põhiliselt kivimitest ja metallidest. Neli välimist gaasilist hiidplaneeti on võrreldes Maa-taoliste planeetidega oluliselt massiivsemad. Kaks suurimat planeeti, Jupiter ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Kahel 29 kaugeimal, Uraanil ja Neptuunil, arvatakse olevat tahke siseosa, mis koosneb põhiliselt kivimite ja erinevat tüüpi jääde (nt vee, ammoniaagi ja metaani) segust. Seetõttu nimetatakse neid vahel eraldi mõistega "jäähiiglased". Lisaks planeetidele on Päikesesüsteem koduks ka paljudele väiksematele objektidele
vesinikust ja heeliumist. Uldse on avastatud Paikesel ule 70 keemilise elemendi olemasolu. Paikese pinna temperatuur on 6000K. Sellisel temperatuuril on paljude elementide aatomid ioniseeritud olekus. Sugavamal touseb temperatuur 15 miljoni K-ni, milles aine on plasmana. Maa ruhma planeedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss (alates Paikesest). Nende mootmed, massid ja tihedused on vorreldavad. Samuti iseloomustab neid vaike kaaslaste arv ja aeglane poorlemine. Hiidplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun (alates Paikesest). Neile on iseloomulik suur mass, suured mootmed, aga vaike tihedus. Hiidplaneedid poorlevad kiiresti ja neil on suur lapikus. Asteroidid ehk vaikeplaneedid tiirlevad enamuses Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel ning nende orbiidid on tihti valja venitatud. Nende labimoot ulatub monest kilomeetrist ligi tuhande kilomeetrini ning paljud neist on korraparatu kujuga. Oletatakse, et tegemist on kunagi eksisteerinud planeetide kildudega.
süsteemi element. Meie Päike kuulub suurde tähesüsteemi, mida nimetatakse Galaktikaks ehk Linnuteeks. Tähtede arv selles on 100-150 miljardit. Enamik Galaktika tähti paikneb ketta-kujuliselt. Selle ketta läbimõõt on u 100000 valgusaastat. Päikese ümber tiirlevad kaaslased - planeedid, mis kokku moodustavad päikesesüsteemi. Palja silmaga on Maalt näha 5 planeeti. Päikesesüsteem koosneb 9 planeedist: 1) maa 2) merkuur 3) veenus 4) marss 5) jupiter 6) saturn 7) uraan 8) pluuto 9) neptun Maakera omadustel, tema liikumisel ja asendil päikesesüsteemis on suur tähtsus geograafilistele protsessidele. Maa külgetõmbejõud võimaldab kinni hoida atmosfääri. Maa kaugus päikesest tagab eluks vajaliku energia. Kuna Maa telg on orbiidi tasandiga võrreldes kaldu, vahelduvad aastaajad. Aastaajad -tiirlemisest ümber päikese. Maakera on sõltuv ka teistest maailmakehadest. Päikese ja Maa vahelise gravitatsiooni tõttu püsib Maa oma orbiidil
planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit sarnasem komeetide kui planeetide omale; teiseks on ta väga palju väiksem (läbimõõt 1/5, mass 1/500 Maa omast) ja kolmandaks, tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. Meie päikesesüsteemi üheksat planeeti saab liigitada mitmel viisil. · Avastamise ajaloo järgi: Klassikalised planeedid (ingl. classical planets): Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn. Neid planeete tunti juba antiikajal. Kaasaegsed planeedid (ingl. modern planets): Uraan, Neptuun, Pluuto. Avastatud kaasajal, ei ole palja silmaga nähtavad. · Koostise järgi: Maa-tüüpi ehk kiviplaneedid (ingl. terrestrial or rocky planets): Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest, on suhteliselt suure tihedusega,
8 × 1011 M* (M* - Päikese mass). Mõõtmetejärgi kuulub Galaktika hiidgalaktikate hulka. Päikesesüsteem on päikesekeskne taevakehade süsteem, mille ulatus piirneb Päikese gravitatsiooniväljaga s.o. Päike ning kõik tema ümber tiirlevad taevakehad (8 planeeti (146 kaaslast), kääbusplaneedid, meteoorid, asteroidid, komeedid). Meie Päikesesüsteem asub linnutee servaalal. 6. Päikesesüsteemi planeedid. Päikesest eemaldudes: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 7. Maa tüüpi väike e. siseplaneedid nende üldine keemiline koostis ja ehitus. 1 Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Keemiline koostis: Fe-Ni tuum. Ehitus: silikaatkivimiline vahevöö ja koor, õhuke atmosfäär. Tahked. Pinna (geoloogiline) vanus määratav nt. meteoriidikraatrite tiheduse järgi. Maa tüüpi planeedid on selgelt liigendunud tuumaks, vahevööks ja õhukeseks kooreks! Maa tüüpi
mõtetele. Kui Päike hommikuti lillede õiekarikad avas ning Kuu need karikad õhtuti taas sulges, oletati selle taga jumalikku võimu, mis võis samamoodi määrata ka inimese töid ja toiminguid. Päike ja Kuu olid esimesed taevakehad, mis vanadele egiptlastele mingit süsteemi tähendasid. Öise taeva vaatlemisel lisandus neile veel viis tähte, mis liikusid nagu Päike ja Kuu ning muutsid oma heledust ja värvi. Need olid Saturn, Marss, Merkuur, Veenus ja Jupiter. Seitse tähte olid seega esimesed jumalad (Ra, Thot, ?, ?, ?, Horos, ?). Selge, et püramiidi ehitusel olid astronoomilised pidepunktid mänginud üpris olulist osa. Kas saab see olla juhus, et teatud kindlad tähed paistsid kindlatel aegadel piki allapoole suunduvat kaldkäiku kuningakambrisse? Üks püramiidideuurija on arvamusel, et püramiidikäigud on rajatud Siiriuse vaatlemiseks (jumal Seth). Selle teadlase väitel oli pika ja pimeda käigu lõpust
Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel. Need planeedid tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringikujulisel enam-vähem samatasandilisel orbiidil. Neli väiksemat siseplaneeti Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, mida nimetatakse ka Maataolisteks planeetideks, koosnevad põhiliselt kivist ja metallist. Neli välimist gaasilist hiidplaneeti on oluliselt massiivsemad kui Maataolised planeedid. Kaks suuremat planeeti, Jupiter ja Saturn, koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist; kaks kaugeimat, Uraan ja Neptuun, koosnevad põhiliselt erinevat tüüpi jääst nagu vesi, ammooniaak ja metaan. Neid nimetatakse tihti eraldi mõistega "jäähiiglased". Lisaks planeetidele on Päikesesüsteem koduks ka paljudele väiksematele objektidele. Asteroidide vöö, mis asub Marsi ja Jupiteri vahel, koosneb sarnaselt Maa-taolistele planeetidele põhiliselt kivist ja metallist objektidest.
galaktikaks ehk eestikeeles Linnuteeks. Tähtede arv on selles 100 kuni sada viiskümend miljardit. Enamik galaktika tähti paikneb ketta kujuliselt. Selle ketta läbimõõt on umbes sadatuhat valgus aastat ja paksus 1200 valgusaastat. Päikese ümber tiirlevad kaaslased planeedid, mis kokku moodustavad päikese süsteemi. Päikese süsteem koosneb 8-st planeedist: · Maa · Merkuut · Veenus · Mars · Jupiter · Saturn · Uraan · Neptun · Varem kuulus ka süsteemi Pluuto Maakera omadustel, tema liikumisel ja asendil päikese süsteemis on tohutu tähtsus gegraafilistele protsessidele. Maa külgetõmbe jõud võimaldab kinni hoida atmosfääri. Maa kaugus päikesest tagab eluksvajaliku energia, kuna maa telg on orbiidi tasandigu võrreldes kaldu, vahelduvad aastajad. Maa püürlemisest ümber oma telje on tingitud öö ja päeva vaheldumine, tiirlemisest ümber päikese aga
v = 100 km/h = 27,78 m/s a = 27,78/12,3 = 2,26 m/s2 t = 12,3 s F = 1300 x 2,26 + 0,03 x 1300 x 10 = 2 g = 10 m/s = 2938 + 390 = 3328 N µ = 0,03 . F=? Ûlesande lahenduset järeldub, et autole kiirenduse andmiseks läheb vaja 7,5 korda rohkem jõudu kui tema hoidmiseks jääval kiirusel. Ülesanded: 1. Planeedi Saturn mass on Maa massist ligi kûmme korda suurem. Milline vôiks Saturnil olla sama massiga keha raskusjôud vôrreldes Maaga (suurem, väiksem, sama vôi môni muu variant.) ? 2. Planeet Marsi mass on Maa massist ligi kûmme korda väiksem. Milline võiks Marsil olla sama massiga keha raskusjõud võrreldes Maaga (suurem, väiksem, sama vôi mõni muu variant.) ? 3. Hobuse mass on 500 kg. Milline on tema raskusjôud ? 4
Sisukord: Suured avastusretked Veovahendid Laevad Läänemerel Navigeerimisvahendid Merekaardid Sõjatehnika Püssirohi Suurtükk Püssirohi ja teadus Optika Galileo Galilei ja eksperimentaalne füüsika Simon Stevin, lahtiütlemine igiliikumise ideest Muutused majanduses Teaduspööre Renessansi tehnika Üleminek kivisöele Uuendused rauatööstuses Olukord keemias Tehnilise keemia sünd Mõttelaadi uuenemine Inimese suhe loodusega Leonardo da Vinci Uuenev mehaanika Mehaaniline kell Kronomeeter Meetodi tähendus Teaduslikud huvid tehnikas Mõtleva masina idee Tekstiilitööstus Rasketööstus Uute jõumasinate otsingud Kokkuvõtteks Kasutatud kirjandus Suured avastusretked Sügavad muutused füüsikalises ja geograafilises maailmapildis pidid paratamatult kajastuma samasuguste muutustena ka inimese vaimuelus, põhjustades siingi uusi otsinguid, uute tõdede ja väärtuste avastamist. Ka vaimselt oli vaja kohaneda äsjaste avastuste...
I loeng 06.02.2012 VANA-EGIPTUS 06.02.2012 4000 e.m.a. Maailma vanim tsivilisatsioon. Koosneb kahest piirkonnast: Alam- Egiptus (Niiluse delta) ja Ülem-Egiptus (Niiluse org kuni Aswanini) 20-40 km lai, viljakandev Püramiidid ehitatud vaaraote hauakambriteks, neid ehitati 2000-2500 e.m.a.; püramiide Egiptuses ~20 tk. Enamik egiptlasi mattis surnuid kõrbeliiva Memphis (muistne Egiptuse pealinn) Teeba , Kuningate Org Amarna 4000. e.m.a. tekkis Egiptuses kiri ja riik (2 tsivilisatsiooni märki). Kiri oli alguses piltkiri 5000 märgiga. Hieroglüüf püha märk tõlkes Kiri info säilitamise, hoidmise ja taasesitamise süsteem Riigi toimimiseks vaja inimesi, kes 1) Suutelised valitsema, kaitsma - aristokraate 2) Administreerima, haldama Piltkirja 5000 märki kahanes 24-ni. Kuju lihtsustus. Kirjaoskajaid inimesi oli tollal 2% rahvastikust. On säilinud püramiidide seintele, sarkofaagide seintel kirju, säilinud ka ilukirjandust (Sinuhe ju...
meregeoloogidega (näiteks Neugrundi veealuse meteoriidikraatri uurimine ) ning mitmete tellimustööde tegemisel koos Tuukritööde OÜ-ga. Viimastel aastatel on tehtud süstemaatilisi allveeuuringuid endisel Juminda miiniväljal, kust otsitakse Läänemere suurima ja ohvriterohkeima merelahingu käigus hukkunud laevu. Senini on leitud 42 vrakki, millistest osa on õnnestunud identifitseerida. Ära on tuntud jäämurdjad Truvor ja Krisjnis Valdemrs, reisilaev Vironia, päästelaev Saturn, hüdrograafialaev Vostok, suurtükilaev I-8, allveelaev Stsa-301 Stsuka, miinitraaler T-202 Bui ning kaubalaevad Ergonautis, Leeni, Utena ja Kretinga. Töö jätkub. Eesti Meremuuseum Piirivalvelaev PVL 105 TORM Torm - PVL 105 (ex KNM P968 ARG), pärineb Norras algselt suurtükipaadiks projekteeritud ja 1965-1968 ehitatud 20 laevasest (algselt kavandati 23 tk) seeriast. NATO klassifikatsiooni järgi fast attack craft STORM class.
Neugrundi veealuse meteoriidikraatri uurimine ) ning mitmete tellimustööde tegemisel koos Tuukritööde OÜ-ga. Viimastel aastatel on tehtud süstemaatilisi allveeuuringuid endisel Juminda miiniväljal, kust otsitakse Läänemere suurima ja ohvriterohkeima merelahingu käigus hukkunud laevu. Senini on leitud 42 vrakki, millistest osa on õnnestunud identifitseerida. Ära on tuntud jäämurdjad Truvor ja Krisjnis Valdemrs, reisilaev Vironia, päästelaev Saturn, hüdrograafialaev Vostok, suurtükilaev I-8, allveelaev Stsa-301 Stsuka, miinitraaler T-202 Bui ning kaubalaevad Ergonautis, Leeni, Utena ja Kretinga. Töö jätkub. Eesti Meremuuseum Piirivalvelaev PVL 105 TORM Torm - PVL 105 (ex KNM P968 ARG), pärineb Norras algselt suurtükipaadiks projekteeritud ja 1965-1968 ehitatud 20 laevasest (algselt kavandati 23 tk) seeriast. NATO klassifikatsiooni järgi fast attack craft STORM class.
märja termomeetri lugemite järgi. Antakse termomeetrite järgi kuiva ja märja õhu temperatuurid ja nende kaudu saab suhtelise niiskuse jooniselt vaadata. Suhteline niiskus RH = osarõhk(psühho valemitega) e / maksimaalne võimalik veeauru rõhk E (Magnuse valem) Maa tiirlemised pöörlemised ajasüsteemid jne. Kõik planeedid pöörlevad ühes suunas umber oma telje va veenus mis teeb seda vastupidi ja väga aeglaselt . Planeedite järjestus : Merkuur , Veenus , Maa , Marss , Jupiter ; Saturn ; Uraan , Neptuun Keskmine päikeseööpäev on keskmine ajavahemik päikese kahe alumise kulminatsiooni vahel. 24 tundi. Täheaasta on period mille jooksul maa teeb täistiiru umber päikese. (365.25 päikeseööpäeva) Juuliuse kalender Egiptuses 7000 aastat tagasi . Tugines loodusnähtustele ja kestis 365 päikeseööpäeva. Juliuse Caesari ajal tehti kalendri aasta 365.25 ööpäeva pikkuseks. Tegijapoiss 2010
I Üldosa 1. Üldise maateaduse objekt, aine ja ülesanded. Üldmaateadus uurib Maa kui terviku ehituse, koostise, arenemise ja geograafilise liigestuse üldisi seaduspärasusi. 2. Geograafiliste teaduste süsteem, üldmaateaduse koht teadussüsteemis. Loodusgeograafia tegeleb looduse uurimisega. See teadus jaguneb omakorda terveks reaks teadusharudeks (geomorfoloogia, hüdroloogia, biogeograafia jne.). Ühiskonnageograafia tegeleb ühiskonnateaduste hulka kuuluvate geograafiliste probleemide uurimisega. Siia kuuluvad sellised geograafia haruteadused nagu rahvastikugeograafia, poliitiline geograafia, kultuurigeograafia jne. Üleminekuteaduste geograafia asub loodus- ja ühiskonnateaduste piiril ning hõlmab eriteadusi nagu meditsiinigeograafia, looduskasutuse geograafia jne. Üldmaateadus on geograafilise hariduse peamine õppeaine, loodusgeograafiliste teaduste alus. Üldmaateadus uurib Maa kui terv...
veel päikesejumal Utu, kuujumal Nanna, armastusjumalanna Inanna ja jumalate ema Ninhursaga Ainuüksi peajumala otsimine võimaldaks kirjutada terve raamatu. Esialgu näib troonivat An, kelle poja Enki poeg on Marduk. 7 Astroloogia pärineb Mesopotaamiast. (Astroloogia üheks põhikomponendiks on antiikaja seitse planeeti -- Päike , Kuu , Merkuur , Veenus , Marss , Jupiter ja Saturn ). Mesopotaamias avastati viis planeeti: Jupiter, Veenus, Saturn, Merkuur, Marss Astroloogia polnud kaugeltki ainus ennustamisõpetus Mesopotaamias, kus ennustuskunst oli suure au sees, põimudes läbi ka ravimaagiaga. Ennustamiseks kasutati loomamaksa, arvesse võeti varjutusi, atmosfäärinähtusi, lindude lendamist jne. Maailmapilt oli sel ajal mütoloogiline, mille üheks tunnuseks on kõige seotus kõigega. Maksa seisukorra ja lindude lendamise järgi ennustasid ka etruskid ning
/ Maateaduste Alused I (6.sept) Isomorfism-nähtus kus mineraali kristallstruktuuris teatud aine on teise poolt asendatud (Na-Ca, Fe-Mg). Erineva ainete vahekorraga mineraale nimetatakse kokkuleppeliste piiride(protsentides) järgi erinevalt. Ametlikult kinnitatud ~3600 mineraali liiki(anorg.). Kivimid esinevad kivimkehadena(kiht, soon, laavavool..). Aktiivselt kasutuses mõnisada eri nimetust. Kindlat klassifikatsiooni otseselt pole. Settekivimid - kihilised, sisaldavad fossiile. Moondekivimid - plaatjad (kildad) (300-400'C moodustunud) või vöödilised (gneisid) (suurem temp), kus võib esineb koldelise sulamise jälgi (migmatiseerumine), osaliselt juba tard- e magmakivim Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulk...
AJALOO RIIGIEKSAM 2010 EESTI AJALUGU Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid periood Eesti kaart pöördepunktid (haldusjaotus) muinasaeg 8 suurt maakonda + 4/6 Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) kuni 13. väikest, kihelkonnad (45) sajandi alguseni keskaeg a) neli feodaalriiki: Jüriöö ülestõus 1343-1345 (Taani valduste 13.saj.-16. Tartu piiskopkond müümine, muutused talupoja õiguslikus olukorras: Saare-Lääne piiskopkond pärisorjuse ja teoorjusliku mõisamajanduse sajandi Eestimaa hertsogkond kujunemine), keskpaik (Taani valdus) Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4) Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi ...
LÜMF MUST SAPP TALV SÜGIS VANADUS TÄISKASVANUIGA VESI MAA FLEGMAATIK MELANHOOLIK KUU SATURN Apostel Peetrus Apostel Johannes (Tabel raamatust Western Medicine. An Illustrated History, lk 32) KOLLANE SAPP Koleerik / Tuli Kuiv Kuum MUST SAPP VERI Melanhoolia/Maa Sangviinik/Õhk
inimese esialgu astroloogilistele mõtetele. Kui Päike hommikuti lillede õiekarikad avas ning Kuu need karikad õhtuti taas sulges, oletati selle taga jumalikku võimu, mis võis samamoodi määrata ka inimese töid ja toiminguid. Päike ja Kuu olid esimesed taevakehad, mis vanadele egiptlastele mingit süsteemi tähendasid. Öise taeva vaatlemisel lisandus neile veel viis tähte, mis liikusid nagu Päike ja Kuu ning muutsid oma heledust ja värvi. Need olid Saturn, Marss, Merkuur, Veenus ja Jupiter. Seitse tähte olid seega esimesed jumalad (Ra, Thot, ? ? ?, Horos, ?). Selge, et püramiidi ehitusel olid astronoomilised pidepunktid mänginud üpris olulist osa. Kas saab see olla juhus, et teatud kindlad tähed paistsid kindlatel aegadel piki allapoole suunduvat kaldkäiku kuningakambrisse? Üks püramiidideuurija on arvamusel, et püramiidikäigud on rajatud Siiriuse vaatlemiseks (jumal Seth). Selle
p¨uhamuga selle keskel. Uudismaa avamist nimetati 田, m¨ark ( ) kuju- tab Maaisa poole palves sirutatud kahte k¨att. Maa kuulus kuninga juures oleva p¨uhakoja 社 haldusesse. 音符 ⇒ 社 VANASTI H A¨ ALDUS ¨ 土 SAMA 比較! ⇒士 MOODI KUI 社 参考 ⇒吐 1 pinnas, maapind 6 Saturn (planeet) 2 maaema, kodupinnas 7 savist muusikainstrument 3 maa, valitsusala 8 rituaal maajumalale 4 maarahva moodi, maakomme 9 laup¨aev 5 element maa, maisus (kesk 火 ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO 4 414 11 38
;P ulJbijlg lsBN 978-1-8432s-569-7 Illllll]ililil]t llll ||||rl 9 x781843x255697x Conlenls UNI T1 househol d & appl i ances; dw el l i ngs ln Searchof the Perfect My Home is my chores;colours& rooms;home H ome(mul ti pl choi e ce) Castle(pp. 5-19) safety TheCharmingPast:Blarney ...
;P ulJbijlg lsBN 978-1-8432s-569-7 Illllll]ililil]t llll ||||rl 9 x781843x255697x Conlenls UNI T1 househol d & appl i ances; dw el l i ngs ln Searchof the Perfect My Home is my chores;colours& rooms;home H ome(mul ti pl choi e ce) Castle(pp. 5-19) safety TheCharmingPast:Blarney ...
;P ulJbijlg lsBN 978-1-8432s-569-7 Illllll]ililil]t llll ||||rl 9 x781843x255697x Conlenls UNI T1 househol d & appl i ances; dw el l i ngs ln Searchof the Perfect My Home is my chores;colours& rooms;home H ome(mul ti pl choi e ce) Castle(pp. 5-19) safety TheCharmingPast:Blarney ...
;P ulJbijlg lsBN 978-1-8432s-569-7 Illllll]ililil]t llll ||||rl 9 x781843x255697x Conlenls UNI T1 househol d & appl i ances; dw el l i ngs ln Searchof the Perfect My Home is my chores;colours& rooms;home H ome(mul ti pl choi e ce) Castle(pp. 5-19) safety TheCharmingPast:Blarney ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
