Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Tõmba moblasse sammulugeja! Tragimatele auhinnad Kõnni terviseks Sulge
Add link

"saturn" - 356 õppematerjali

saturn on kuues planeet Päikesest Suuruselt teine Päikesesüsteemis Saturni läbimõõt (120 600 km) ületab Maa oma umbes 9 kordselt ning mass (5.6846×1026 kg) 95 kordselt Saturni keskmine kaugus Päikesest on 9,5 astronoomilist ühikut Saturn koosneb ~75% vesinikust ja 25% heeliumist Saturni ööpäev kestab 10 tundi 32 minutit ja 15 sekundit, täistiiruks ümber Päikese kulub tal 29,5 Maa aastat Saturn on planeetidest kõige väiksema tihedusega; tema tihedus väiksem kui veel
saturn

Kasutaja: saturn

Faile: 1
4
docx

NEPTUUN

oktoober 2012 Rannamõisa Päikesesüsteemis on 8 planeeti: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn , Uraan ja Neptuun. Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetitest. Ta asub Päikesest kõige kaugemal, 30 korda kaugemal kui Maa. Neptuuni märkas taevas esimesena Galileo, aga tema pidas seda täheks. Planeedi Neptuun asukoha arvutas 1846. aastal välja prantsuse matemaatik Urbain Le Verrier, kui ta vaatles Jupiteri, Saturni ja Uraani. Le Verrier kirjutas oma avastusest saksa astronoomile Johann Gallele ja juba samal õhtul, 23. septembril 1846, avastatigi uus planeet. Neptuun sai oma sinise värvuse tõttu nime Vana-Rooma vetejumala Neptunuse järgi. Neptuun on gaasiline ja suuruselt neljas planeet. Neptuunil on väga suured tormid. Tuuled puhuvad kuni 2000 km/h ja on kõige kiiremad Päikesesüsteemis. Nept...

Loodusõpetus - Põhikool
2 allalaadimist
20
docx

Referaat (Päikesesüsteem)

Kooli nimi Päikesesüsteem Referaat Koostas: Klass: Juhendaja: 2014 Sisukord Sissejuhatus......................................................................3 Ülesehitus ja struktuur.........................................................4 Päikesesüsteemi tekkimine....................................................5 Päike..............................................................................6 Maa-tüüpi planeedid ...........................................................7-8 Hiidplanee...

Füüsika - Põhikool
10 allalaadimist
30
doc

Päikesesüsteemi tekkimine

Kadrioru Saksa Gümnaasium Päikesesüsteemi tekkimine Referaat Rene Randlane 12. a Tallinn 2013 Sisukord 1. Suur Pauk...................................................................................................................3 1.1 Universumi varajane ajalugu................................................................................4 1.2 Inflatsiooniline universum...................................................................................6 1.3 Kvarkide periood..................................................................................................7 1.4 Topofaas...............................................................................................................7 1.5 Neli vastasmõju...

Astronoomia ja astroloogia - Keskkool
4 allalaadimist
618
pdf

Upstream Intermediate B2 - Teacher book

re d i a l o g u ei sn p a i r s AnswerKey(Seeoverprinted answers) b a t t e r yw o u l dg o f i a t a n dI w o u l db e u n a b l et o r e c h a r giet o n s i t eb e c a u siei e . e . Pre-Reading A:s k S s t o l o o k a t t h e t i t l e a n d t h e plcture Ask Whatdo you think the articleis about? (Earth,planets,space)Elicitthe names of the other planets (Mercury,Venus,Earth,Mars,Jupiter,Saturn, Uranus,Neptune,Puto) Ask Ss to read the first sentence Ask lf you couldhavea holidayon oneof the planets,whichwouldyouchoose? Why? . Explainthe task Ss completethe task CheckSs, answersby askingindividual Ssto readfrom the text AnswerKey(Seeoverprinted answers) 42(r) E x p l a i nt h e t a s k a n d r e a d o u t t h e e x a m p l eA l l o w S s . Whatistheofficiallanguage? - Spanish s o m et i m e t o n r e n a r et h e i r a n s w e r sA s k v a r i o u sS st o . Whatisthehighest mountain? - PicoBolivar r e a do u t t h e i rs e n t e n c e s . Whatis thelongestr...

inglise teaduskeel - Keskkool
49 allalaadimist
2
doc

Kosmoloogia

l tuumast gaasiliseks,magnetväli 20 korda tugevam kui maalATMOSFÄÄR: kooneb 90%vesinikus,10%heeliumist ja metanni,vee,ammoniaagi lisandiga, Suur Punane Laik ehk keeriseline moodustis,mille läbimõõt on paar korda suurem maa omast, on ka virmalisi ja välgunooli.SISE:atmosfääri all on 24000 km paksune kiht, milles gaas läheb sujuvalt üle vedelaks molekulaarseks vesinikuks ja 46 000 km paksume metallilise vesiniku tsoon, maa taolise tiheda(kivimitest) koosneva tuuma raaidus on 4000km.TEMP:jupietri keskmes on 20 000 kraadi ja kiirgab 1.9 korda rohkem soojust kui ta päikeselt saab, pilvedes temp -140 kraadi, maapinnal -125 kuni 17 kraadi.elu võimalik jupiteri kuudel.HIIDPLANEET:jupiteri tüüpi p...

Astronoomia ja astroloogia - Keskkool
1 allalaadimist
8
docx

Planeetide kaaslased ja rõngad

*Jupiteri kuud saab jagada neljaks grupiks. Esimesed kaks gruppi -- neli sisemist pisikuud ja Galilei kuud -- tiirlevad planeedi ekvaatori tasandil peaaegu ringikujulistel orbiitidel, *Kõige sisemisemad teadaolevad kaaslased Metis ja Adrasthea asuvad Jupiteri rõnga välispiiril. Järgmine kuu Jupiteri poolt lugedes -- Amaltheia -- on samuti väga tume, *Amaltheia pind on tihedasti kraatritega üle külvatud. Ka Theva peaks olema koostiselt sarnane Amaltheiale, ta albeedo on ainult natukene suurem, *Jupiteri välimised kuud võib orbiidi raadiuse järgi jagada kahte gruppi. Planeedile ligema välisgrupi kuud -- Leda, Himalia, Lysitheia ja Elara -- tiirlevad nagu sisemised kuudki Jupiteri pöörlemise suunas. Kaugeim kuude grupp, kuhu kuuluvad Ananke, Carme, Pasiphae ja Sinope, tiirleb aga vastassuunas. saturn *üle 60ne kuu, *Kõik Saturni kuud on saanud oma nimed kreeka mütoloogiast, välja arvatud rooma jumala nime kandev Janus, *Titan on Saturni kõige suurem kuu, *Titanil on tihe atmosfäär ja ta on kaetud läbipaistmatu pilvekihiga, * Peale Maa on Titan ainus keha Päikesesüsteemis, mille pinda katavad talvel külmuvad ja suvel sulavad ookeanid. *Apetus on huvitav kahepalgeline kuu. Tema liikumise poole suunatud külg on kümme korda tumedam kui vastaskülg, *Dione't iseloomustavad heledamad kraatririkkad alad, tumedamad kraatrivaesed alad ja heledad jooned. *Tethys jaguneb samuti kaheks alaks. Põhjapoolkeral paikneb 450-kilomeetrine Odysseuse hiigelkraater, *Enceladus on kõige parem peegeldaja Päikesesüsteemis -- ta on kaetud jääga, *Mimas on samuti suure kraatri omanik, *Hyperion -- 4 kraatrit ja 3 valli, *Janus -- harvad kraatrid, ebakorrapärane kuju, *Epimetheus -- teatakse kahte kraatrit. uraan *27 kuud, *Es...

Füüsika - Keskkool
7 allalaadimist
9
docx

Kuu teke, atmosfäär, suhe Maaga ja tähtsamad missioonid

Vostok 1 veetis 108 minutit Maa orbiidil ning sisenes taas Maa atmosfääri Nõukogude Liidu kohal, kus 7000 meetri kõrgusel Gagarin katapulteerus ning maandus langevarju abil. USA jõudis järgi alles pea aasta hiljem, saates atmosfääri Freedom 7, mille pardal oli Alan Shepard, esimene ameeriklane kosmoses. 7 5.4. Esimene inimene Kuul ja Apollo 11 Vaieldamatult kosmose võidujooksu tipp-punkt jõudis kätte aastal 1969, kus USA oli enda jõud kokku võtnud ja Nõukogude Liidust mööda läinud tehnoloogiaga – NL kosmoseprogramm oli hädas, kuna neil puudus tehnika Kuul maandumiseks samas, kui USA oli eelnevate Apollo programmidega tõestanud oma kuumooduli võimekust ja oli käes tegelikuks maandumiseks. Apollo 11 meeskonda kuulusid Neil Armstrong, Michael Collins ja Buzz Aldrin. 16. juulil 1969 startis Kennedy Kosmosejaamast rakett Saturn V, pardal Apollo 11. Jõudnud orbiidile, asusid Armstrong ja Aldrin kuumoodulisse nimega Eagle ning alustasid maandumist Kuule. Teel tekkis mitmeid arvutivigu ning Armstrong oli 180 m kõrgusel sunnitud juhtimise käsitsi üle võtma ning juhtis mooduli Kuul asuvasse „merre“ Mare Tranquillitatis, ladina keeli Rahu Meri, kell 16:17 EDT ajatsooni järgi 20. juulil 1969. Meeskond ootas veel kuus tundi enne Kuu pinnale astumist ning täpselt kell 22:56:15 EDT astus esimese inimesena ajaloo vältel Kuu pinnale Neil Buzz Aldrin Kuul Armstrong ja lausus oma kuulsad sõnad: „Üks väike samm inimese jaoks, üks hiiglaslik hüpe inimkonna jaoks,“ samm, mida televisiooni vahendusel jälgis vähemalt 500 miljonit inimest Maal. Kokku veetsid Armstrong ja Aldrin kuukulgurist väljas vaid veidi üle kahe tunni ning järgmine päev naasid Apollo 11 jaama, mis edukalt lahkus Kuu orbiidilt ning sisenes Maa atmosf...

Astronoomia ja astroloogia - Kutsekool
1 allalaadimist
20
doc

Euroopa poliitiline kaart keskajal, linnad, kultuur

Tunnistati maa kerakujulisust ja usuti, et see asub universumi keskpunktis ning et päike ja teised planeedid tiirlevad selle ümber. Arvati, et leidub ka kuplikujuline jumalikust muusikast täidetud taevas. Lihtinimesed uskusid seda midanägid- maa on lame ja taves selle kohal. Usuti, et planeedid ja tähed mõjutavad inimese saatust.kirik suhtus astrologiasse taunivalt. Geograafias tunti 3 maailmajagu (Euroopat, Aasiat ja Aafrikat), maailma keskpunktiks Jerusalemm. Paljud õpetlased uskusid, et ka lõunapoolkeral on andrid. Ekvaatorit peeti tulikuumaks vööndiks, kus vesi keeb ja päike põletab naha mustaks. Kopernik, Galilei ja Bruno lükkasid selle ümber. Kopernik väitis, et päike on universumi keskpunkt ja planeedid tiirlevad selle ümber ning omakorda pöörlevad ümber oma telje.. 5 planeeti: marss, Veeus, Jupiter, Merkuur ja Saturn . Al Idiris oli araabia geograaf, 12.s valmis tal esimene maailmakaart, koos geograafilise kommentaariga (araablased rändasid rohkem, see tõttu suured teadmised). Al Idiris oli üks neist, kes usukus, et Maa on kettakujuline. Tema kaardil on põhi all ja lõuna üleval, suure osa kaardist võtsid enda alla Vahemere maad, eriti Itaalia ja Sitsiilia. Sinna oli märgitud Aafrika põhjaosa (kuni ekvaatorini). Aasiast meretee Hiinasse, Euroopas ei teatud põhjaalasid. 10-11.s olid suurimad avastajad viikingid (P-Ameerika, Kanada, Island). 15. S tuntakse ka Ameerikat ja Aafrikat, Põhjamaid. Arstiteaduses toimus taandareng- kirik keelas laipade lahkamise (ülikoolides lahati ikka, linnavaesed). Kuni 15.s ei tuntud arstlike tekste, tugineti taime teadustele. 16.s Leonardo da Vinci anatoomia joonistused. 16.s saksa arst Vesalius I teaduslik anatoomia õpik. 16.s inglise arst Harvey- vereringe avastamine...

Ajalugu - Keskkool
10 allalaadimist
4
docx

Päikesesüsteem

Päikesesüsteemi kuuluvateks taevakehadeks on Päike, 8 suurt planeeti (kui Pluutot mitte arvestada), asteroidid, perioodilised komeedid ehk sabatähed, planeetide kaaslased (kuud) ja meteoorne aine ehk kosmosetolm. 2. Planeedid alates Päikesest on: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Neptun, Uraan, Saturn , Jupiter (ja Pluuto). 3. Maa rühma kuuluvad planeedid Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Seda rühma ühendavad sarnane tihedus, mass ja mõõtmed. Maa rühma planeetidel on vähe kaaslasi ja nad pöörlevad aeglaselt, lisaks sellele koosnevad nad silikaatkivimitest ja neil on kihiline ehitus. 4. Hiidplaneetideks on Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Kõik on hiiglaslikud gaasilised kerad, mille peamistekst koostiselementideks on vesinik ja heelium, lisaks sellele esineb ka ammoniaaki, metaani ja vett. Kõigil hiidplaneetidel on metallidest ja räniühenditest südamik. Hiidplaneetidel on arvukalt kaaslasi ja esinevad rõngad. 5. Planeetide orbiidid on praktiliselt ringikujulised ja samas tasapinnas, ümber Päikese tiirlevad planeedid Päikesega samas suunas ja orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse alusel. 6. Merkuur on Päikesele lähim ja Maa-sarnastest planeetidest väikseim. Merkuuri...

Astronoomia ja astroloogia - Keskkool
1 allalaadimist
26
docx

Päikesesüsteem referaat

Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud kaheksa planeedi vahel. Päikesesüsteemis on ka neli väiksemat sise planeeti Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, mida nimetatakse ka Maataolisteks planeetideks mis koosnevad peamiselt kivimitest ja metallist. Päikesesüsteemis on ka neli välimist Gaasilist hiidplaneeti on võrreldes Maataoliste planeetidegaoluliselt massiivsemad. Päikesesüsteemis on kaks suurimatplaneeti ja nendeks on Jupiter ja Saturn , koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. Päikessüsteemi kõige kaugemad planeedi on Uraan ja Neptuun , arvatakse olevat tahkesiseosa, mis koosneb põhiliselt kivimite ja erinevat tüüpijääde (nt. vesi, ammoniaak ja metaan) segust. Seetõttu nimetatakse neid vahel eraldi mõistega "jäähiiglased„. Päikesesüsteem koduks ka paljudele väiksemateleobjektidele. Asteroidide vöö, mis asub Marsi ja Jupiteri vahel, koosneb sarnaselt Maa-taolistele planeetidele põhiliselt mineraalsetest ja metallist objektidest.(2) 3 PÄIKE – SÜSTEEMI PEREMEES Päike on meie süsteemi täht mis on Maal heledaim täht. Päikese vanus on 4,57 miljardit aastat. Päikeselt paiskuvad völja laetud osakeste vood, mis levivad üsna kaugele. Päikese pinna aktiivsus, laigud ja plahvatused põhjustavad Maal magnettorme, virmalisi ja raadiohäireid, nad avaldavad kindlasti mingit mõju ka eluslood...

Bioloogiline füüsika - Kutsekool
5 allalaadimist
24
doc

KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 2014 sügis

Linnutee. V: liigitakud nende nähtava kuju järgi: •Elliptilised •Spiraalsed •Ebareeglipärased (ebakorrapärased) Hubble galaktikate klassifikatsioon Linnutee – meie kodu galaktika, sisaldab päokesesüsteemi, Maa asub Galaktika keskpunktist kahe kolmandiku kaugusel kogu Galaktika suurusest, varbspiraalne, sisaldades 200–400 miljardit tähte, läbimõõt 100000 valgusaastat, paksus 3 262 valgusaastat 3. Päikesesüsteemi tekkimine. V: Katastroofihüpoteesid Nebulaarhüpotees(Immanuel Kant Pierre Simon Laplace) Kombineeritud hüpoteesid Praegusel ajal arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus veidi enam kui 4,6 miljardit aastat tagasi külmast molekulaarse gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli tavalise tähetekke, mitte mingi eksootilise protsessiga nagu kunagi usuti. 4. Päikesesüsteemi planeedid. Planeetide liigitus. V: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn , Uraan, Neptuun Liigitus: Maa tüüpi e. KiviplaneedidLähisplaneedid (4 esimest) ja Jupiteri tüüpi e. GaasplaneedidKaugplaneedid (4 kaugemat) Klassikalised planeedid Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn Kaasaegsed planeedid Uraan (1781), Neptuun (1864) Siseplaneedid–Merkuur, Veenus • Välisplaneedid–Marss, Jupiter, Saturn Uraan, Neptuun 5. Päikesesüsteemi väikekehad (asteroidid, komeedid, meteoorid). V: Asteroidideks nimetatakse tahkeid ebakorrapärase kujuga üldjuhul Marsi ja Jupiteri vahel tiirlevaid kehi (Vesta Pallas Hygiea) C-tüüpi asteroidid – Koosnevad karbonaatsetest kivimitest • S-tüüpi asteroidid – Ni, Fe, magneesiumsilikaadid • M- tüüpi asteroidid – Ni+Fe Komeedid e sabatäht Udused, tahke tuuma ja pika gaasilise sabaga Päikesesüsteemi väikekehad. koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest METEO...

Keskkonafüüsika - Tartu Ülikool
22 allalaadimist
22
docx

Kosmoseraketid ja nende areng

Sisukord 2 2. Sissejuhatus 3 3. Vedelkütusrakettide sünnilugu 4 4. Programm „Apollo“ 5 4.1 Saturn V 6 4.2 Ares V 8 5. NSV liidu kosmoseprogramm 9 5.1 Sputnik 1 9 5.2 NSV liidu loomad kosmoses 9 5.3 NSV liidu inimesed kosmoses 9 6. Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Kosmose võidujooks NSVL ja USA vahel sai alguse 4.oktoobril 1957 a. kui NSVL saatis esimese sateliidi „Sputnik“ kosmosesse. Mitte kaua pärast seda, 1957 a. novembris, saatis NSVL sateliidi „Sputnik 2“ Maa orbiidile, mille pardal oli koer Laika. 4 a. hiljem 12. aprillil 1961, lennutas NSVL kosmosesse esimese inimese Juri Gagarini, kosmoselaeval „ Vostok 1“. Esimest korda läks USA võidujooksu juhtima aastal 1969, tänu Apollo 11 missioonile, millega lennutati Kuule esimene inimene Neil Amstrong. Aastal 1961 kuulutas J.F. Kennedy välja ettevõtmise, saata inimene Kuule aastakümne lõpuks. Esialgu oli kavas 10 ekspeditsiooni...

Astronoomia ja astroloogia -
4 allalaadimist
2
docx

Mikolaj Kopernik

Alghariduse sai Kopernik oma kodulinna koolides. Torunis oli kiriku- ja kloostrikoolide kõrval juba XIV sajandil asutatud ka linnakool. Onu finantseeris õepoja õpinguid ja organiseeris noore Koperniku kanoonikuks valimise. Kanooniku sissetuleks võimaldas Kopernikul rahulikult oma õpingud lõpetada ja kindlustad materiaalsetest probleemidest vaba elu kuni surmani. Kopernik õppis Krakowi ülikoolis õigusteadust, usuteadust, astronoomiat. Padrova ülikoolis meditsiini ja matemaatikat ning omandas seal litsentsi meditsiini praktiseerimiseks. 1503 sai ta Ferrara ülikoolis kirikuõiguse doktorikraadi. Kui Kopernik alustas oma teaduslikku tegevust oli astronoomia üsna lootusetud ja kriitilises seisukorras. Juba tuhat aastat enne teda oli õpetatud, et Maa ümber, mis seisab liikumatuna meie päikesesüsteemi keskel, tiirlevad seitse taevakeha: Kuu, Veenus, Markuur, Päike, Marss, Jupiter ja Saturn . 1514. aastal levitas ta oma sõprade seas väikest käsikirja „Commentariolus“ ehk „ Väikesed kommentaarid“, milles ta esitas ideid kuidas loobuda senisest maailmasüsteemist. Ta pani liikuma Maa, Päikese seisma ning matemaatilises mudelis kasutas deferenti ja kahte epitsüklik. Ta sõbrad kiitsid idee heaks ning seda leoti ette ka Rooma paavstile ja kardinanile, kust saabus ka positiivne tagasiside. Oma peateose „Taevasfääride pöörlemisest“(„De Revolutionibus orbium coelestium“) avaldas ta 1543. aastal. Võrreldes „Väikeste kommentaaridega“ läks Kopernik selles teoses tunduvat sügavamale teemasse. Sisse oli toodud mitu uut matemaatilist lahendust. Selles töös väitis Koperniks, et tähtede, planeetide ja Päikese näiv liikumine on lihtsasti seletatav, kui oletada, et Maa ühes teiste planeetidega tiirleb ümber Päikese, pööreldes seejuures ka ümber oma telje. Teos muutus revolutsiooniliseks,...

Ajalugu - Keskkool
8 allalaadimist
16
odt

Päikesesüsteem ja selle väikekehad

Häädemeeste Keskkool PÄIKESESÜSTEEM JA SELLE VÄIKEKEHAD Referaat Brigya-Renata Piiri 12. klass Juhendaja: Raimu Pruul Häädemeeste SISUKORD 1.Päikesesüsteem..................................................................................................................................3 2.Asteroidid..........................................................................................................................................5 3.Komeedid..........................................................................................................................................5 4.Meteoorid..........................................................................................................................................6 5.Meteoriidid...

Astronoomia ja astroloogia -
2 allalaadimist
16
pdf

Päikesesüsteem

❏ Suurem osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist on jagunenud 8 planeedi vahel. ❏ Ümber päikese tiirleb 8 planeeti. Alates Päikesest: Merkuur,Veenus,Maa, Marss,Jupiter,Saturn,Uraan ja Neptuun. ❏ Päikesesüsteemi kaugemateks piirkondadeks on heliopaus ja hüpoteetiline Õpik-Oorti pilv. 1.2 Päikesesüsteem ❏ Planeedid tiirlevad ligikaudu ühes tasapinnas. ❏ Päike, planeedid ja paljud väikekehad moodustavad terviku ja sellepärast on antud Päikese ,,perekonnale’’ nimetus süsteem. ❏ Kaks suurimat planeeti, Jupiter ja Saturn , koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist. ❏ Planeedid tiirlevad ümber Päikese ligikaudu ringjooneliselt trajektooridel. Päike ❏ Päikese läbimõõt on 1,400,000 kilomeetrit. ❏ Päikese sisemuse temperatuur on 15 mld kraadi. ❏ Päike on üks tähedest. ❏ Vesiniku muundumisel heeliumiks eraldub, energiat mille arvelt Päike kiirgab soojust ja valgust. ❏ Teadlased on seisukohal, et Päike on tekkinud 4,6 mld aastat tagasi. 1.2 Päike ❏ Üks päikese kiirguse lii...

Astronoomia ja astroloogia - Põhikool
4 allalaadimist
24
pptx

Planeedid

 Puudub tahke pind, vaadeldav vaid pilvkatte välispind  Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum. Jupiter  Ta on Päikesesüsteemi kõige suurem planeet  Asub Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa  Teleskoobis on näha heledad ja tumedad pilvevööndid, mis tiirlevad ümber planeedi eri kiirusega  Magnetväli on jupiteril 20 korda tugevam kui Maal  Kaaslasi on Jupiteril 67  Suur Punane Laik Jupiter Saturn  Ta on kuues planeet Päikesest ning suuruselt teine  Planeet näib hele-kollane atmosfääri ülemistes kihtides asuvate ammoniaagi kristallide tõttu  Saturnil võib tuul puhuda kiirusega 1800 kmh  Silmapaistev ringide süsteem  Kaaslasi vähemalt 60 Saturn Uraan  Päikesesüsteemi seitsmes planeet  Tema raadius on Päikesesüsteemi planeetide seas kolmandal ja mass neljandal kohal  Uraani atmosfääri temperatuur on teiste planeetide hulgas kõige madalam  Sisemus koosneb kivimitest ja jääst Uraan Neptuun  Neptuun on kaheksas ja viimane suurtest planeetidest meie päikesesüsteemis  Suuruselt on Neptuun diameetri järgi neljas.  Kiired tuuled piiratud laiuskraadide joontega, esinevad suured tormid või keerised  Neptuuni kaugus Päikesest on kolm korda suurem kui Saturnil (ja 1,5 korda suure...

Astronoomia ja astroloogia - Keskkool
1 allalaadimist
8
doc

Füüsika: olekud, aatomid, tuumareaktsioonid, universum

kursus ­ 12. klass 1. Kirjelda vedeliku ehitust ja üldisi omadusi, mis eristavad vedelikku gaasist ja tahkisest. Vedelik ­ gaas: Vedelikud on palju tihedamad; molekulid palju lähemal. Vedelik ­ tahkis: Vedeliku molekulid on korratus liikumises (vahetavad kohti) - voolavus 2. Mis on märgamine ja mittemärgamine? Märgamine on olukord, kus vedelik mööda pinda laiali voolab. Mittemärgamine on olukord, kus pindpinevuse tõttu võtab vedelik kera kuju. 3. Võrdle ja põhjenda difusiooni ja soojusjuhtivust vedelikes ja gaasides. Difusioon on vedelikes väiksema kiirusega, sest vedelik on palju tihedam ja seega molekulid põrkuvad ajaühikus tunduvalt rohkem. Vedelike soojusjuhtivus on gaaside omast parem, kuna soojusjuhtivus oleneb ka aine tihedusest ja erisoojusest, siis tänu nendele on vedelike soojusjuhtivus parem. (Vedelike tihedus on u. 1000 korda suurem ning ka erisoojus on suurem.) Difusioon ­ ühe aine...

Füüsika - Keskkool
13 allalaadimist
4
docx

Taevakehad ja planeedid

klass 1.Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päikesesüsteem koosneb ühest tähest ­ Päikesest, kuudest, planeetidest, asteroididest, meteoriitidest, komeetidest ja meteooridest. 2.Loetlege 8 suurt planeeti. Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn , Uraan ja Neptuun. 3.Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Maa rühma kuuluvad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Selle rühma planeedid on mõõtmetelt väikesed, suure tihedusega, tahke pinnaga, kõrgema pinna temperatuuriga ja neil on vähe kaaslasi. 4.Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? Hiidplaneetide e Jupiteri rühma kuuluvad Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Selle rühma planeedid on mõõtmetelt suured, väikese tihedusega (e hõredad), gaasilised, madalama pinna temperatuuriga, neil on palju kaaslasi ja rõngaste süsteem. 5.Mille poolest erineb Pluuto te...

Astronoomia ja astroloogia - Keskkool
10 allalaadimist
6
doc

Astronoomia

3.Joonis õpikust! 4.Kuuvarjutus tekib siis, kui Maa jääb Päikese ja Kuu vahele, varjates Kuu niimoodi, et talle ei paista päike peale. Päikesevarjutus tekib siis, kui kuu läheb Päikese ja Maa vahele, varjates päikese. 5.Uurimis meetodid on : 1) Vaatlus 2) Lääts-,peegel-,raadioteleskoobiga 3) Kosmoselennud 4) Igasuguse aparatuuriga:sodid, kulgurid jne. 6.Eesti astronoomiale panid aluse Whilhem Struve, Jaan Eenasto, Peep Kalv. 7.Ajavööndid saavad alguse nullmeridiaanist,Greenvichis(on 24 h) ja Eesti asub ajavööndis +2. 8.Kuupäev saab alguse idast Vaiksest ookeanist, Beringi väinast. 9.Maarühma planeedid on Merkuur, Veenus, Mars j Maa. Nende üldiseloomustus on : Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad; Neil on vähe kaaslasi või need puuduvad üldse; Neil on tahke pind; Nad pöörlevad suhteliselt aeglaselt. 10.Hiidplaneedid on Jupiter, Saturn , Uraan ja Neptuun. Nende üldiseloomustus on : Nende ümber on tihe atmosfäär; Nad pöörlevad aeglaselt vööndite kaupa; Neil on palju kaaslasi; Kõigil on rõngad ümber; Neil on suur mass, suured mõõtmed ja väike tihedu...

Füüsika - Keskkool
5 allalaadimist
10
docx

Maa, Päike ja meie Galaktika

XXX Gümnaasium Maa, Päike ja meie Galaktika Referaat Mann 12kl 2014 Sisukord Maa, Päike ja meie Galaktika.....................................................................................................1 Referaat......................................................................................................................................1 Maa on jaotatud mitmeteks kihtideks:.......................................................................................4 ....................................................................................................................................................5 2 Maa Maa on üks üheksast päikesesüsteemis Päikese ümber tiirlevast planeedist. Meie koduplaneet on ainulaadne, sest erineva...

Füüsika - Keskkool
2 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun