lõtvumist Uuesti seksuaalvahekorda astudes kasuta uut kondoomi. Kuidas toimib? Seemnepurske ajal jääb sperma kondoomi sisse ja viljastumist ei toimu. Naistekondoom Õhuke polüuretaanist kotike kahe plastrõngaga, mille abil saab kondoomi tuppe asetada. Kasutamine: Kondoom tuleb võtta ettevaatlikult välja pakendist, siis rullida lahti ja asetada tuppe nii kaugele kui võimalik. Kuidas toimib? Sperma ei satu tuppe. Süstitav hormonaalne meetod Iga kolme kuu tagant süstitakse lihasesse kollaskehahormooni, mis tagab väga tõhusa rasestumisvastase toime. Kuidas toimib? Süsti tulemusena ei toimu ovulatsiooni, emaka limaskest õheneb (viljastatud munarakk ei saa pesastuda) ja lima emakakaelas pakseneb, muutudes seemnerakkudele raskesti läbitavaks. Lisaks: Kaitsev toime emakavähi, emakavälise raseduse, emaka healoomuliste haiguste vastu Emakasisene vahend 1
omad: suur läbitungimisvõime, keemiline toime,bioloogiline toime. peab olema kõrgem temp kui ümbritseval keskkonnal(inim, mootor)värvitud pindade kuivatamiseks, pimedas pildistamiseks, soojusravi. Ultravalgus-lainepik on väiksem kui 380.omad: fotokeemiline toime, väike läbitungimisvõime(meditsiinis). Valguse difraktsioon-valguse sattumine varju piirkonda. Varju piirkond on ruumiosa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu.(avade mõõtmed natuke suuremad lainepik). Valgus interferent-valguslain liitumine, mille tulemusena valguse intensiivsus mingis ruumipunktis suureneb v väheneb Interferentsi max-lained liitumisel tugevdavad üksteist,kui pool lainepikkust on lainete käiguvahe. Interferentsi min-lained liitumisel nõrgendavad üksteist,kui lainete käiguvahe on paaritu arv pool lainepikkust. Lainete käiguvahe-teepikkuste erinevus,mis tuleb lainetel läbida liitumispunkti jõudmiseks.
DIFRAKTSIOONIRIBAD VALGES VALGUSES, ON MITMEVÄRVILISED, SEST ERINEVAD VALGUSLAINED PAINDUVAD ERINEVALT, JÄRELIKULT NENDE LIITUMISE KOHAD ASETUVAD SAMUTI ERINEVATESSE KOHTADESSE. HUYGENSI-FRESNELI PRINTSIIP: IGA RUUMIPUNKT, KUHU VALGUSLAINE JÕUDNUD ON MUUTUB ISE NAGU PUNKTVALGUSALLIKAKS, MILLEST LAINED LEVIVAD KÕIKVÕIMALIKES SUUNDADES. SEEPÄRAST VÄIKESTE AVADE VÕI TÕKETE TAGA LEVIB VALGUS KA VARJU PIIRKONDA. VARJU PIIRKOND- RUUMI OSA, KUHU SIRGJOONELISELT LEVIV VALGUS EI SATU. VALGUSE INTERFERENTS- KAHE LAINE LIITUMINE, MILLE TULEMUSENA ERINEVATES RUUMIPUNKTIDES VÕNKUMISED TUGEVDAVAD VÕI NÕRGENDAVAD TEINETEIST. VALGUSLAINETE LIITUMISE TULEMUS: KUI KÄIGUVAHE ON VÕRDNE TÄISARVU LAINEPIKKUSTEGA, SIIS KOHTUVAD LAINED SAMAS FAASIS JA VÕIMENDAVAD TEINETEIST, SEEGA VALGUS TUGEVNEB. KUI KÄIGUVAHE ON VÕRDNE PAARITU ARVU POOL-LAINEPIKKUSTEGA, SIIS KOHTUVAD LIITUVAD LAINED VASTASFAASIDES JA NÕRGENDAVAD TEINETEIST (VALGUS NÕRGENEB VÕI KUSTUB).
piirkonda. Mida kitsam on ava, seda seda enam kalduvad lained varju piirkonda. Valguslainete puhul toimub see vaid siis, kui avad või tõkked ei ole valguse lainepikkusest (0,001 nm) palju suuremad. Vastasel juhul on difraktsioon tühine ja valguse levimist võib pidada sirgjooneliseks. Vari- tekib tõkete korral, mille mõõtmed on palju kordi suuremad laine pikkusest Varju piirkond- ruumi osa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. Huygensi printsiip- Iga ruumipunkt kuhu laine jõuab on uueks laineallikaks, kust kiirgub elementaarlaine. Tekib pilu. Fresneli printsiip - Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. Vastasfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist. 5. Valguse interferents: Interferents- kahe laine liitumine, mille tulemusena erinevais ruumipunktides võnkumised tugevdavad või nõrgendavad teineteist. Saab vaadelda läbi kaksikpilu.
11.Mis on antibiootikumiresistentsus, millised haigused, #multiresistentsed bakterid? Antibiootikum-resistentsus on bakterite omadus mitte alluda antibiootikumide toimele. 12.#Millest tekivad juustu augud? 13.# Mida tead bakterikultuurist ME-3? 14.#Marutaud/tõbi, koolera, siberi katk. 15.Mille poolest on biotõrje (bioregulatsion) parem kui keemiline tõrje? Põhjenda pikemalt, oska tuua konkreetseid näiteid. See on keskkonnale kasulikum ei satu mürke mulda ega põhjavette. Feromoonide kasutamine- pole vaja mürke. Bakteritokisiin putukate vastu. 16.#Feromoonid, nende toime, konkreetsed näited. 17.Iseloomusta reovee puhastamist. Biopuhastid, 18.Millal ja kus toimus roheline revolutsioon, milles see seisneb? 60-70 ndatel Mehhikos, Pakistanis, Indias. Seisnes sellesst, et puhasliinide ristamisel on esimese põlvkonna viljakus kõrgem vanemliini omast. Aitas prandada näljahäda. Lk.19-20 1
eeskuju ning sedamoodi üha suureneb võimalus, et traagilisel hetkel on vajalikud varud osaliste aitamiseks olemas. Sirvides Eesti veredoonorluse lehte märkasin jahmatusega, et on olemas mõned inimesed, nagu näiteks Endla Härm, Anne Link, kes on verd annetanud üle saja korra. Minul on väga raske isegi pakkuda, mitmele inimesele on seetõttu antud võimalus uuele elule. Nemad on lihtsalt inimesed meie hulgast, kes ei satu kunagi ajalehtede esikaantele. Ometigi on nad teinud meie riigi jaoks rohkem, kui oskaksime kujutleda. Hea on tõdeda, et mitmeid staažikaid doonoreid on tänaseks autasustatud Eesti Punase Risti V klassi ordeniga, sest see näitab, et nende heasoovlikkust on meeles peetud. Kangelane poleks ka meil olla sugugi raske, piisaks vaid ühest korrast, kui minna ja lasta endalt natukene ühte vedelat kude ära
Morfoloogiline analüüs KÄÄNDSÕNA MORFOLOOGILISED KATEGOORIAD 1. Arvukategooria: ainsus ja mitmus Mitmuse tunnused: -d (mitmuse nimetavas), -de, -te (alates mitmuse omastavast de- mitmuses); -e (jalg/e, rind/e, silm/e); -sid (mitmuse osastavas: tubli/sid, seppa/sid); -i (aglutinatiivne vokaalmitmus alates mitmuse osastavast: sipelga/i/d, hamba/i/d); tüvemitmus (alates mitmuse osastavast – sulandunud tüvevokaal ja mitmuse tunnus: kurté, huulí, pärní, leibú). 2. Käändekategooria (14 käänet) 1) nimetav e nominatiiv (kes? mis?) Lõputa; 2) omastav e genitiiv (kelle? mille?) Lõputa; 3) osastav e partitiiv (keda? mida?) -da (te/da, mõn/da); -d (puu/d, mer/d); -t (soolas/t, hapu/t, peenar/t, kät/t); 0 (pesa, sõpra); 4) sisseütlev e illatiiv (kellesse? millesse? kuhu?) -ha (ma/ha), -he (pä/he); -hu (su/hu); -sse ...
putukate ligimeelitamine Loomtolmlemine putuktolmlemine nahkhiirtolmlemine sipelgatega tuultolmlemine vesitolmlemine Foto Tiina Ploom Tolmlemine - õietolmu kandumine tolmukalt emakale Isetolmlemine <=> risttolmlemine Isetolmlemise vältimiseks Emakad ja tolmukad asuvad eri taimedel (kahekojalised) valmivad erineval ajal (proterandria, proterogüünia) asuvad õies nii, et tolm ei satu emakale (erikaelasus) Tuultolmlejatel tamm sarapuu õiekate väike, et mitte takistada tolmu juurdepääsu Putuktolmleja peab olema märgatav Raipekaktus Rafflesia Putuktolmleja õie ehitus peab sobima putuka "tööriistadega" Õisikud Suured õied üksikult, pisikesed koonduvad õisikutesse. Vahel üksikud õied üsna taandarenenud ja koondunud õisikusse, mis
Telluriidid: InTe, In2Te3 Nitriidid: InN Indium pole biometall. Mõnede autorite arvates kuulub indium mürkmetallide hulka. Indiumi ühendid ja sissehingatud indiumi tol põhjustavad põletikulisi protsesse kopsudes ja kahjustavad maksa. Indiumi lahustuvad ühendid avaldavad nahale, limaskestadele ja kudedele sööbivat mõju. Indium on hajutatud element, ei kontsentreeru pinnases, vähe on seda looduslikes vetes ja ka inimtegevuse tulemusena ei satu indium oluliselt elukeskkonda. Indiumi ühendid soodustavad juuksekasvu. Lambakasvatuses on neid rakendatud villatoodangu suurendamiseks. Indiumi kasutusalad: · päikesepatareid · joodised, laagrid · vormeli mootori laagrid · klaaside katted · vere- ja kopsu uuringud · peeglite valmistamine · sulamites (hamba plombeerimissulmid) · aktseptorilisandina ja joodisena pooljuhtide tehnikas
10. Mida nimetatakse difraktsiooniks? ©anmet.ptg 2007 1 Füüsika 11. klassile __________________________________________________________________________ Difraktsiooniks nimetatakse valguslainete kandumist varju piirkonda. 11. Mida nimetatakse varju piirkonnaks? Varju piirkonnaks nimetatakse seda ruumiosa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. 12. Millised tingimused peavad olema täidetud, et tekiks valguslainete difraktsioon. Selleks, et jälgida valguslainete difraktsiooni, peavad avade või tõkete mõõtmed olema võrreldavad valguse lainepikkusega. 13. Mida nimetatakse interferentsiks? Interferents on valguslainete liitumine. 14. Millised on tingimused, et liituvad valguslained tugevdaksid teineteist? Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. 15
Käiguvahe näitab, kui palju erinevad lainete poolt läbitud teepikkused liikumisel valgusallikast lainete liitumiskohta. Valguslained tugevdavad teineteist suundades, kus on täidetud tingimus =2k/2=k Lained on sel juhul samas faasis. Valguslained nõrgendavad teineteist suundades, kus on täidetud tingimus =(2k+1)/2=(k+1/2) . (j6)(j7). Valguse difraktsiooniks nimetatakse valguse sattumist varju piirkonda. Varju piirkond on ruumiosa, kuhu sirgjooneliselt levib valgus ei satu. Valguse difraktsioon ilmneb, kui avade (tõkete) mõõtmed on natukene suuremad valguse lainepikkusest. Kui ava mõõtmed on valguse lainepikkusest palju suuremad, levib valgus sirgjooneliselt. Difraktsiooni ja interferentsi saab jälgida, kui valguslained on koherentsed st neil on sama lainepikkus ja ajas muutumatu faaside vahe. (j8) Difraktsiooni tõttu väljuvad aukudest B ja C kaks teineteist osaliselt katvat valguskoonust. Ekraanil tekib interferentsipilt. Difraktsioonivõre
just selle sama sissejuhatava aine kuulsuse pärast, mis talle külge on poogitud. Kui teismeline järsku avastab, et kanep polegi nii paha võib ta hakata mõtlema, et ehk siis pole teised ka. Esimene joint tuleb ikka sõprusringkonnast ja kuidas peaksidki noored uskuma mustades toonides maalitud pilti kanepist ja narkootikumidest üldse, kui nad näevad enda ümber sõpru, kes tarvitavad ja ei hakkagi kohe heroiini süstima ega satu hullumajja. Kuna kanepi teeb ohtlikuks pigem see, et ta on sissejuhatavaks aineks teel kangemate narkootikumide poole, mitte niivõrd ta ise, ei ole õige lasta sel vabalt tänavatel ringelda. Kui kanepi kättesaadavus ja puhtus oleksid kontrolli all, kaotaks see oma rolli lävepakuna. Fakt on see, et kes tahab, saab seda nagunii teha. Ja nende samade tuttavate käest ei ole just raske ka kangemat kraami osta
ESMAABI, KAS KÕIK SUUDAVAD? Esmaabi tundub teoorias imelihtne, lihtsalt ole inimene ja satu õigel ajal õigesse kohta ning põhimõtteliselt hakka elusid päästma. Kahjuks ilmselgelt avariipaigal ja abivajaja(te) keskel see nii lihtne pole. On juba inimesi, kes puhtfüüsiliselt seda ei suuda. Nad ei salli verd ja abivajajat nähes on väga hea, kui ta vähemalt kiirabisse helistada suudaks. Praegu tunduks, nagu vastaksin teemaks püstitatud küsimusele ära, kuid kas see on ka nii. Olen arvanud oma elupäevade algusest, et verd ei karda ja kui vaja siis ka aitaksin esmaabi
desinfitseeritud, vaid jätma osa tööst ka oma immuunsüsteemi hooleks. Antibakteriaalsed geelid ja seebid võivad just põletikuküllaste nahahaiguste tekkimist suurendada, ehkki neist võib olla kasu seagripi vältimisel, võib liigne või pikaajaline kasutamine lõppeda ebameeldivate tagajärgedega. Kõige tavalisem nahal leiduvate bakterite perekond on stafülokokid. Stafülokokkbakterid on ohutud, kuni nad ei satu haavadesse. Põletik on vigastusest paranemisel elementaarse tähtsusega, on võime seda leevendada samuti tähtis, kuna pikaajaline põletik võib kaasa tuua nahahaiguseid nagu psoriaas. Nahapinnal elunevad stafülokokid pole ainsad bakterid, kellest me sõltume. Maoski kontrollivad sõbralikud bakterid põletiku taset, samal ajal kui suu sisemuses võivad nende suguvennad hävitada kaariest ja halba hingeõhku põhjustavaid bakteritõuge
Difraktsiooniks nimetatakse valguslainete kandumist varju piirkonda. Varju piirkonnas lained interfereeruvad, kui lained on koherentsed. Varju piirkonnaks nimetatakse seda ruumiosa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. Impulsiks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist: . Impulssi iseloomustab purustusvõime. Kehale mõjuv jõud F ja impulsi muutus p on omavahel Siit saame, et impulsi muutus . Mida lühema aja jooksul impulss muutub, seda suurem jõud mõjub kehale. Hooke'i seadus. Elastsel deformatsioonil tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega: Fe = - k l, kus Fe on elastsusjõud, l keha pikenemine ja k – jäikustegur . Jäikustegur näitab, kui suurt
Klass: Imetajad (Mammalia) Selts: Närilised (Rodentia) Sugukond: Mullatuhnurlased (Bathyergidae) Alamsugukond:Paljastuhnurlased (Heterocephalinae) Perekond: Paljastuhnurid (Heterocephalus) Liik: Paljastuhnur Paljastuhur on kohanenud eluks maa-all,kus ta elab urus.Loomakese paljana näiva keha ja saba katavad mõned valged karvad.Koonul ja mokkadel asetevad kompekarvad e vibrsissid. Jäsemetel harjased.Kõrvad ja silmad on väiksed aga laod paksud.Lõikehamabd ulatuvad mokkadest välja,nii ei satu kaevamisel mulda suhu.Sel liigil on imeline võime taluda kõrget co2 ja ammoniaaagigaase. Nende kolooniad paiknevad üksteisest 100-1 km kaugusel. Igal perel on oma lõhn ja suhtlemisel kasutatakse enam kui 18 häälitsust. Urus on huvitav elukorraldus,kus elatakse kolooniana.Sigida saab vaid üks emane,kes valib endale välja 3 paarilist.Teised liikmed,keda on kokku 20-300 isendit,on “töömesilased” ehk teevad kõike mida vaja,kaevavad urge,toovad toitu,vaatavad poegede järgi.
9. Milles seisneb bioloogiline isolatsioon? Ristumisbarjäär e bioloogiline isolatsioon – liigi bioloogilised iseärasused (ökoloogilised, käitumuslikud, biokeemilised, geneetilised), mis takistavad edukat ristamist teiste liikidega. 10. Milles seisneb geograafiline isolatsioon? Geograafiline isolatsioon – kui levilad on üksteisest ruumiliselt eraldatud kas suure vahemaaga või mingite ökoloogiliste tõketega (mäestik,veekogu,maismaa,kõrb), siis liigid ei satu kokku. 11. Kuidas tekib hübriid, too näiteid hübriididest? Hübriid on ristumise või ristamise tagajärjel geneetiliselt (genotüübilt) suhteliselt erinevatest vanemorganismidest alguse saanud järglane. muul (hobusemära ja eeslitäku ristand), bester (beluuga ja sterleti ristand), sebroid (sebra ja hobuse või eesli ristand) 12. Nimeta liigitekke peamised tegurid? Liigiteke on omaette genofondiga organismirühma kujunemine ja püsimajäämine looduskeskkonnas
Keha paistab valgena, kui enamus talle peale langevast valgusest peegeldub. 10.Millal paistab keha mustana? Keha paistab mustana kui enamus talle pealelangevast valgusest neeldub. 11.Millal paistab keha värvilisena? Valge valgus on liitvalgus. Keha paistab värvilisena siis kui värviline pind peegeldab seda värvi valgust, mis värvi pind ise on ja neelab kõik ülejäänud värvi valgused. 12.Miks tekib vari? Vari on piirkond, kuhu valgus ei satu. Vari tekib läbipaistmatu keha taha. Vari tekib valguse sirgjoonilise keha tõttu. Vari koosneb täisvarjust ja poolvarjust. 13.Valguse peegeldumisseadus. Valguse peegeldumisseadus: peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga. 14.Kui suur on valduse kiirus vaakumis? Valguse kiirus vaakumis on 300 000 km / s 15.Mis määrab keskkonna optilise tihenduse? Keskkonna optilise tihedus tekib valguse kiirusest antud aines. Mida väiksem
9. Valguse intensiivsus I Valguslaine poolt kantav energiahulk läbi pinnaühiku. Igapäevases elus kasutatakse ka väljendeid valguse tugevus või heledus. 10. Mida nimetatakse difraktsiooniks? Difraktsiooniks nimetatakse valguslainete kandumist varju piirkonda. 11. Mida nimetatakse varju piirkonnaks? Varju piirkonnaks nimetatakse seda ruumiosa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. 12. Millised tingimused peavad olema täidetud, et tekiks valguslainete difraktsioon? Selleks, et jälgida valguslainete difraktsiooni, peavad avade või tõkete mõõtmed olema võrreldavad valguse lainepikkusega. 13. Mida nimetatakse interferentsiks? Interferents on valguslainete liitumine. Kui interfereeruvad lained tugevdavad teineteist, siis nende amplituudid liituvad, tekib
Laiad, väljapoole pöördunud sõrataolised, alt mõhnalised varbad ei lase kaamelil pehme liiva sisse vajuda. Paks karv kaitseb teda öösel külma ja päevalpalavuse eest. Pikk kõverdunud kael võimaldab haarata söödavaid taimi. Pikad tihedad ripsmed kaitsevad silmi kõrvetava päikese või jäise pakase eest. Liivatormi ajal laskub kaamel nahksetele põlvemõhnadele, tõmbab kõrvad peadligi, suleb silmad ja suu ning peaaegu täielikult ninasõõrmed. Nii ei satu tema hingamisteedesse liiva ega tolmu. (Illustreeritud lasteentsüklopeedia). Kaamel sobib kõrbeeluks paremini kui enamik maailma loomi. Et tema seljaküürus on rasvavaru, suudab kaamel söömata ja joomata läbida pikki vahemaid. Rasvavaru kasutab ta toidu- ja veepuudusel. Kaamelid hoiavad end päikese suhtes teatud nurga all, et keha üle ei kuumeneks, nad higistavad vähem kui teised imetajad ning hoiavad seega väga palju vett kehas kokku ning see vähendab nende veetarvet
9. Valguse intensiivsus I Valguslaine poolt kantav energiahulk läbi pinnaühiku. Igapäevases elus kasutatakse ka väljendeid valguse tugevus või heledus. 10. Mida nimetatakse difraktsiooniks? Difraktsiooniks nimetatakse valguslainete kandumist varju piirkonda. 11. Mida nimetatakse varju piirkonnaks? Varju piirkonnaks nimetatakse seda ruumiosa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu. 12. Millised tingimused peavad olema täidetud, et tekiks valguslainete difraktsioon? Selleks, et jälgida valguslainete difraktsiooni, peavad avade või tõkete mõõtmed olema võrreldavad valguse lainepikkusega. 13. Mida nimetatakse interferentsiks? Interferents on valguslainete liitumine. Kui interfereeruvad lained tugevdavad teineteist, siis nende amplituudid liituvad, tekib
Võiks mõelda, et meie vanaemad on juba sõltuvustest välja kasvanud või liiga targad,et sõltuvusse sattuda aga võtke neilt ära igahommikune kohvitass, võtke vanaisalt ära ajalooline romaan, peitke tädi eest ära tema sukavardad-te kohe näete,et nad lihtsalt mitte ei armasta neid asju, vaid,et nad on nendest sõltuvuses. Järgnevalt vaatamegi lähemalt sõltuvuse erinevad liike sõltuvuse tekke põhjusi. Sõltuvuse tekkimine Üleöö ei satu sõltuvusse mitte keegi, see on pikem protsess. Sõltuvus areneb välja etappide kaupa. Kõigepealt proovimine (mõni proovib uudishimust, mõni tahab olla kambaliige, mõni ei julge öelda ei). Siis hakatakse juba seda ainet tarvitama. Alguses tundub asi olevat kontrolli all, endale tundub, et võin igahetk tarvitamise lõpetada, ei näe oma tegevuses mingit probleemi endale ega teistele, perekond sageli ei saagi aru, et midagi on valesti. Sõltuvus süveneb ja järgneb liigtarvitamine
suudmealal Põhjavesi Põhjaveeks nimetatakse maakoore kivimite ja setete poorides, lõhedes jm tühikutes olevat vett Vettkandev kiht – vesi liigub vabalt poorides Vettpidav kiht – vett mitteläbilaskvad materjalid Põhjavee kiht – tekib vett mitteläbilaskvale kihile Infiltratsioon – sademed või pinnaseveed ei satu otse vooluvetesse, vaid imbub raskusjõu mõjul läbi pinnase Karst – põhjavee lahustav ja uuristav toime Vee liikumiskiirust pinnases mõõdetakse filtratsioonimooduliga (cm/s, m/ööpäevas) Põhjaveevaru suureneb Sademevee infiltratsioon Soodest imbumine Karstilehtrites ja kurisutes neeldumine Põhjaveevaru väheneb Allikate äravool Taimede veetarve Auramine maapinnalt
kunstmineraalõlisid.Enamasti valitakse tooteid oma lõhna järgi. Erinevates niisutavates 4 näokreemides on ka lõhnaained ja säilitusanied, mis põhjustavad allergiat. Hetkel on 26 teadaolevat allergiat põhjustavat lõhna- ja säilitusainet. (Kenk 2009) Deodorandid ja parfüümid on kasutusel spreidena või aerosoolidena ja võivad sattuda sissehingamisel ka meie organismi. Seega kõik kosmeetika ei satu meie organismi naha kaudu. Pihustusvahendid sisaldavad alkoholi, mis võib kuivatada ja ärritada tundlikku nahka.(Mõtle mida tarbid) 2.2 Ohtlikud ained kosmeetikas Vahuaine SLS - (Sodium Lauryl Sulphate), ehk eesti keeles naatriumlaurüülsulfaat. SLS ärritab nahka, see imendub läbi naha ning ladestub organismi pikaks ajaks. Südant, maksa, aju, kahjustav. Võib ka tekitada kahjustusi silmadele, mitte ainult silma sattude vaid läbi organismi. (Puhas Elu 2011)
on väga huvitav, kaasahaarav ja seda ei ole igav vaadata. Monoloog etendus võib olla väga huvitav ja kaasa haarav, sealt võib leida nii mitmedki humoorikaid väljendeid ja seiku ning näha ühte inimest nii mitmeid erinevaid rolle mängimas. Etendus Rekvisiitori tähetund jättis endast väga hea mulje ning pakkus huvitavat elamust monoloog etendusena, milles sai teada nii mõndagi teatri elust ja näha ühe mehe võimalust näidata ennast rahva ees, kes muidu sinna ei satu ja kedagi muidu tähel ei panda ning kelle olemasolust üldiselt ei teatagi tavaliselt kui külastatakse teatrit.
munkadele almuse kogumise ebameeldivaks muutnud, soovivad nad sellest loobuda. Valitsus aga on ähvardanud asendada mungad näitlejatega, kuna see tseremoonia on riigile tulus tuluallikas. Vientianes asub ka Laose vanim ja tähtsaim religioossne rajatist, kuldne That Luangi klooster. Laod valmistavad ise käsitööna väga paljusid erinevaid alkohoolsed jooke (viski, puskar, õlu). Kui Reisida lao riiki ning minna ka sinna, kuhu turistid tavaliselt ei satu võid peaaegu kindel olla, et saad korralikult kostitatud. Laod kasvatavad ka siidiusse millest valmistatakse siidi. Kogu töö tehakse käsitsi ning ilma tänapäevaste masinateta. Kokkuvõte: Laosest kirjutama asudes avastasin ennast päris suure hulga huvitava materjali seest. Pidin tegema ka valikuid, millest kirjutada ja millest mitte. Sain teada, et laos on erinevalt minu varasemast arusaamast väga vaene riik. Huvitav oli ka teada
Järgnevalt hakkavad nad tungima jõgedesse ja jõgede kaudu järvedesse, Eestis peamiselt Pärnu jõgikonda (Peipsis ja Võrtsjärves kasvatatakse sissetoodud angerjaid). Suguküpseiks saavad isased 5...7, emased 7...12 aastase magevee-elu järel. Huvitav on ka see, et kuni 24 cm pikkustel (kolmeaastastel) angerjatel pole sugu veel kindel. Magevees ning vähesoolases vees Läänemere rannikul elavad peamiselt vaid emased angerjad, isased Läänemerre üldiselt ei satu. Angerjad on rangelt öise eluviisiga. Kogu valge aja veedavad nad veekogu põhjamudas, kust õhtu saabudes jahile siirduvad. Angerjas on röövtoiduline, toitudes vastavalt oma suurusele jõukohasest saagist: veeputukate vastsetest, ussidest, väikestest kaladest. Piisavalt suureks kasvanud angerjatega toimub taas muutus: nad omandavad heledama värvuse, süvaveekaladele sarnaselt pungis silmad ning lahkuvad magedast veest ookeani.
noolteta seintel ja kompassita võib seal ringi ekselda tundide kaupa, ilma et hauakambrile sammugi lähenetaks. Mõned koridorid on nii madalad, et neist pääseb läbi ainult roomates, teised on küllaltki kõrged, kuid ka neis on raske hingata, sest aastatuhandete jooksul püramiidi soojendanud päike on selle sisetemperatuuri tõstnud üle kolmekümne kraadi. On järsu kallakuga koridore, mõned aga lõpevad äkki nagu põhjatu kuristikuga. Nendesse koridoridesse tänapäeva külasaja ei satu, talle jätkub täiesti sellest, kui ronib mööda neoonlampidega valgustatud niinimetatud "turistikoridore". Cheopsi püramiidist on kõige rohkem kirjutatud, kuna tema ümber tekkis mingi numbrite maagia, mille huvides andmeid isegi võltsiti: osa mõõtusid kohandati, osa mõeldi hoopis välja. Seejuures lisasid veel paljud saladuste tõlgendajad püramiidile olematuid ruume ja koridore. Cheopsi püramiidi ehitamise kohta on kaks peamist teooriat. Esimese järgi, mis pärineb
4 1 2 5 3 5 3 4 1 2 1 2 5 3 4 8.Maagiline ruut 22 1 15 14 4 12 6 7 9 8 10 11 5 13 3 2 16 Liidad arvud 1 st kuni 16 ni jagad tulemuse 4 jaga . Saad teada arvu mis on 34 . Igas veerus , reas ja diagonaalis peab tulema numbrite summa 34 Vaatan et neli kõige suuremat numbrit kokku ei satu. 23 Kokkuvõte Arvan , et minu töö tuli hästi välja . Püüdsin teha võimalikult erinevaid tüüpe ristsõnu , mida oleks tore ja hea lahendada . Ristsõnade koostamine tegelikult oli raskem kui ma arvasin , kuid nende koostamine vastas minu ootustele ning neid oli hea teha . Selles töös õppisin , et ristsõnu pole tegelikult nii kerge teha kui paistab ning ristsõna peab
7. MÕNED SOOVITUSED 7.1. Hiir ja matt Hiirt kasutades oleks mõttekas asetada selle alla hiirematt: hiir liigub krobelisemast materjalist hiirematil paremini kui libedal laual. Töölauad kipuvad määrduma, nii ka hiired. Seepärast tuleks matti aeg-ajalt puhastada, paha ei tee seegi, kui mõnikord tehakse puhtaks hiirepall ja rullikud. Enamikul hiirtel on laua vastu puutuvad pallid antistaatilised, nii ei satu mustus hiire sisse siiski niisama lihtsalt. 7.2. Hiir ja juhtmed Juhtmest kinni hoides hiirt pea kohal keerutada ei maksa- juhtmeühendus võib lahti tulla. Raskema palliga hiired peaksid laua peal paremini sõitma. Selle, kui hästi hiir töötab, määrab siiski kasutatavate materjalide omavaheline kokkusobivus. 7.3. Hiir ja valgus Taiwanis toodetud odavamad optilised hiired ei taha hästi töötada, kui neile langeb hele valgus: põhjuseks on see, et hiire korpus on õhuke ja laseb
Laiad, väljapoole pöördunud sõrataolised, alt mõhnalised varbad ei lase kaamelil pehme liiva sisse vajuda. Paks karv kaitseb teda öösel külma ja päevalpalavuse eest. Pikk kõverdunud kael võimaldab haarata söödavaid taimi. Pikad tihedad ripsmed kaitsevad silmi kõrvetava päikese või jäise pakase eest. Liivatormi ajal laskub kaamel nahksetele põlvemõhnadele, tõmbab kõrvad peadligi, suleb silmad ja suu ning peaaegu täielikult ninasõõrmed. Nii ei satu tema hingamisteedesse liiva ega tolmu. (Illustreeritud lasteentsüklopeedia). Kaamel sobib kõrbeeluks paremini kui enamik maailma loomi. Et tema seljaküürus on rasvavaru, suudab kaamel söömata ja joomata läbida pikki vahemaid. Rasvavaru kasutab ta toidu- ja veepuudusel. Kaamelid hoiavad end päikese suhtes teatud nurga all, et keha üle ei kuumeneks, nad higistavad vähem kui teised imetajad ning hoiavad seega väga palju vett kehas kokku ning see vähendab nende veetarvet
Sisukord Sisukord............................................................................................................... ..................................................2 Sisukord.................................................................................................................................. 1 Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 1. Autori elu............................................................................................................................. 3 2. Autori looming..................................................................................................................... 5 3. Ülevaade teosest................................................................................................................ 6 4. Tegelaskonna iseloomustus...................................................
noolteta seintel ja kompassita võib seal ringi ekselda tundide kaupa, ilma et hauakambrile sammugi lähenetaks. Mõned koridorid on nii madalad, et neist pääseb läbi ainult roomates, teised on küllaltki kõrged, kuid ka neis on raske hingata, sest aastatuhandete jooksul püramiidi soojendanud päike on selle sisetemperatuuri tõstnud üle kolmekümne kraadi. On järsu kallakuga koridore, mõned aga lõpevad äkki nagu põhjatu kuristikuga. Nendesse koridoridesse tänapäeva külastaja ei satu, neile on mõeldud neoonlampidega valgustatud niinimetatud "turistikoridorid". Päikeselaev Omapärane vaatamisväärsus on spetsiaalsesse paviljoni paigutatud nn Päikeselaev, mille 1954. a juhuslikult avastas egiptuse arheoloog Kamal el Mallak. Laev leiti liiva ja 17-20-tonniste lubjakiviplokkide alla varjatud "sadamast" püramiidi lõunaküljel. 4500 aastat tagasi Liibanoni seedrist valmistatud veesõiduki pikkus on 43,3 m, laius kuni 5,6 m ja süvis 1,5 m. Aluse 1224
Tegemist on skulptuuri koopiaga. Lurich paigutati Pirita tee äärde 1990. aastatel. Kuju ja selle koopiat on varem ära varastatud neli korda. Aluselt maha murtud kuju on kõigil kordadel kätte saadud. Viimane vargus oli 2002. aastal. Pärast seda viidi kuju originaal Tartusse spordimuuseumi. Skulptuuri koopia on olemas ja ausammas taastatakse järgmisel nädalal. B. Vene piiri äärde sõitvatel inimestel tuleks enne reisimist Vene saatkonnast uurida, ega nad ei satu keelutsooni. Nimelt on Vene julgeolekuteenistus, kellele allub ka piirivalve, kuulutanud kohati kuni 30 km riigipiirist keelutsooniks, kuhu pääseb vaid erilubadega. Piiritsooni jäävad Pihkva oblastis Petseri, Oudova ja suur osa Setumaast. 1 Ülesanne 5. Kas sama- või ühisviitelisus? Põhjendage Uurimus hõlmab aastaid 19902000. Töö koosneb kolmest peatükist. Koerad harjuvad kiiresti. Kasse on palju raskem õpetada.
Klaas võib olla elastne või painduv ning samas väga habras. Klaas võib juhtida elektrit, aga samas olla eriti hea soojaisolatsioon. Tegelikult on tavaline aknaklaas vaid tahke vedelik. Klaas saab alguse liivateradest ning klaasi võib edasi kasutada peaaegu lõputuid kordi, seega on tal väga pikk elutsükkel. Klaasi tootmise põhiliseks keskkonna mõjuks on energiakulu ja kütuste põletamisel tekkiv õhusaastus. Materjalina on klaas väga keskkonnasõbralik, sest temast ei satu keskkonda kahjulikke ühendeid. Kuid samas klaas ei lagune looduses: prügilas või mujal keskkonda sattunud klaas säilib tuhandeid aastaid. Klaasi on väga hea ümber töödelda või taaskasutada st, et klaaspakendit on väga hea kasutada korduskasutus pakendina. Klaas on ainuke materjal, mida saab ümber töödelda lõputult. Saadud materjali omadused on samad, mis esmakordsel looduslikult sulatatud toorme sulatamisel saadud klaasil. Klaas on veel
elustada Menstruaatsükkel- ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni Ovulatsioon- küpse munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse 1.Millise muutused toimuvad naiste organismis menstruaal tsükli jooksul 1) naissuguhormoonide taseme muutused veres 2) emaka limaskesta paksenemine 3) emakasisese temperatuuri kõikumine 2.Kolm kõige paremat rasestumisvastast vahendit(toime, kellele ja miks sobivad?) 1)kondoom (ka naiste)- spermid ei satu naise organismi, ainuke vahend mis kaitseb suguhaiguste eest 2)hormoontabletid – pidurdavad ovulatsiooni ja embrüo kinnitumist, sisaldavad naissuguhormoone, peab võtma kindlal ajal 3)spiraal(ka hormoonspiraal)- sünnitanud naistele, paigaldab arst 5 aastaks, takistab loote kinnitumist emaka seinale 3.Milleks on vaja platsentat(kuidas toimub ainevahetus? Mida saab laps? Mida ema?) Ainevahetus toimub läbi nabanööri loode saab hapnikku, toitaineid ja antikehasid mõningate
Kui on vajadus vahetada kohti, siis liigub üks inimene korraga Koonda raskuskese paadi keskele ja hoia paati tasakaalus TEGUTSEMINE ÕNNETUSE KORRAL Enesepäästmine vees Hüüa appi Püüa mitte sattuda paanikasse- ole rahulik ja ära rabele Otsi silmadega ujuvaid esemeid Proovi veepinnal püsida rahulikult hõljudes, näiteks selili Riided ja isegi saapad võivad sul aidata hõljuda veepinnal Kui kallas on lähedal, uju kaldale Paadist vette kukkudes Hüüa appi Ära satu paanikasse ning jää rahulikuks Proovi ronida paati ahtrist Hoia kinni paadi reelingust, samal ajal kui teine kaldale sõuab Kui paat läheb ümber hoia paadist kinni või roni sellele Teiste abistamine: Sa võid osata põhivõtteid õnnetusse sattunud inimese päästmiseks veest, kuid ära unusta enda turvalist esimesele kohale seadmast Kui tekib väikseimgi kahtlus, et sa ei suuda ise abi anda, kutsu professionaalne abi Abi kutsumine Ära karda kutsuda abi Tea kust ja keda appi kutsuda
.................................................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS...............................................................................................................9 SISSEJUHATUS Äikesega koos esineb mitmeid ilmastikunähtuseid, mis võivad olla ohtlikud nii meile kui ka keskkonnale. Need on välk, keravälk ning õhukeerised (trombid, vesipüksid) ning rahe. Keravälk on väga haruldane. Seda ei satu niisama nägema nagu suviti tavalist välku. Sellel välgul on omad kindlad kombed, mis on siiani meie inimkonnale väga arusaamatud. Keravälk on tegelikult mõiste, mida kõik inimesed oma kõnekeeles kasutanud on, kuid siiani on teadmata, kuidas see täpselt tekib. See on köitnud sajandeid inimeste meeli ning seda suudab teha ka siiani. 2 1. KERAVÄLGULE ISELOOMULIKUD JOONED
nimmepiirkonnas ja kõhus, tupevoolus võib rohkeneda ning tekkida ka menstruaaltsükli häireid. Meestel võib katkestatud suguühe põhjustada neuroose ja häireid seksuaalelus. Kaasnevad häired on seda sagedasemad, mida kauem nimetatud meetodit on kasutatud. Samuti ei saa seda meetodit lugeda ohutuks: spermat võib ikkagi väikeses koguses sattuda tuppe ning viljastumine on seega võimalik. 7. alternatiivne suguühe: suuseks, rektaalne vahekord - kuna sperma ei satu naise suguteedesse pole viljastumine võimalik. 8. imetamine (laktatsiooniamenorröa): kuulub füsioloogilise kontratseptsiooni alla. On suhteliselt haruldane, et munarakk irdub enne esimesi sünnitusjärgseid menstruatsioone - rasestumisoht on last regulaarselt imetaval naisel 2%. Kui aga tekivad uuesti menstruatsioonid, ei saa imetamist enam lugeda usaldusväärseks raseduse vältimise meetodiks. 2. Barjäärimeetod e. mehaanilised kaitsevahendid
Sugutult sigivate organismide ja fossiilsete vormide puhul on kasutusel morfoloogiline liigimääratlus- Liik on populatsioon või populatsioonide rühm mis oluliste anatoomiliste tunnuste poolest erineb teistest populatisoonidest. Liigiteke tähendab kahe populatsiooni vahelise bioloogilise rostumisbarjääri teket. Geograafiline isolatsioon- liikide levilad on üksteisest ruumiliselt eraldatud kas suure vahemaaga või mingite ökoloogiliste tõketega, siis nad lihtsalt ei satu kokku, nad on GI-s Ristumisbarjäär e. Bioloogiline isolatsioon- liigi biolooglisi iseärasusi, mis takistavad edukat ristumist teiste liikidega nimetatakse BI-ks. BI avaldub mitmel viisil: 1. liigid võivad olla ökoloogiliselt eraldatud. N: valge- ja must toonekurg, kes pesitsevad eripaikades. 2. liigid võivad olla ajalises isolatsioonis. N: punane- ja must leeder ei saa ristuda, kuna õitsevad eri aegadel. 3
pinnakattes tekib kahetoimeline keemiline reaktsioon. Kõigepealt lagundub klaasi pinnale tekkinud orgaaniline mustus ja seejärel uhub vihmavesi eraldunud mustuse klaasi pinnalt. Kuna Pilkington Activ on hüdrofiilne, siis vesi ei moodusta pisaraid, vaid levib ühtlaselt kogu klaasi pinnal. Vesi kuivab klaasi pinnal võrreldes tavalise klaasiga kiiremini ja ei jäta inetuid kuivamisjälgi. Kui klaasid on eriti määrdunud ja kestab pikem kuiva periood või vihmavesi ei satu klaasi pinnale, on pesemine vajalik. Tavaliselt piisab veega uhtumisest, kuid lisaks võib kasutada pehmet kangast ja lahjat pesuainet. Pinnakate aktiveerub mõne aja pärast uuesti. Kuigi pinnakate on kõva, võib teda vigastada teravate esemetega, terasvillaga ja abrassiivsete puhastusainetega. [11] Kasutada võib kõikides klaasitavates kohtades akendel, talveaedades, klaasfassaadides ja klaaskatustes. [11] Foto 6
ning tavaliselt on komisjoni toimumise ajaks olukord lahenenud, laps asjast aru saanud ning peretoetus aktiviseerunud. Nende laste hulgas on enam korraliku peretausta ja hea kooliedukusega lapsi. Viiendik neist oli vaba aja sisustamise suhtes aktiivsed käisid trennis, huviringis vms. Politseisse kutsumine, vanemate hurjutamine ning vahel ka koolipoolne reaktsioon sellest piisab lapse mõjutamiseks. Reeglina on see sündmus kogu pere jaoks väga ehmatav ja tavaliselt ei satu need lapsed hiljem kunagi komisjoni. Koolikohustuse mittetäitmine (haridusseaduse paragrahvi 8 rikkumine) on komisjoni sattumise sageduselt teiseks põhjuseks (17,2% juhtumitest). Probleemi ulatusest ja tõsidusest räägib ametlik statistika: statistikaameti andmeil katkestas 2003/2004. õppeaastal õppimise 909 5.9. klassis käivat noort. Valdav osa koolikohustuse mittetäitjaist on 1516-aastased ehk need, kes ei suuda põhikooli koolikohustuslikus eas lõpetada. 17-aastaselt lõpeb
See mitme tuhande kilomeetri pikkune teekond võtab aega 2,5...3 aastat. Euroopa läänerannikule jõudnud läbipaistvad 75 millimeetrised vastsed katkestavad toitumise ja moonduvad nn klaasangerjaiks. Järgnevalt hakkavad nad tungima jõgedesse ja jõgede kaudu järvedesse, Eestis peamiselt Pärnu jõgikonda (Peipsis ja Võrtsjärves kasvatatakse sissetoodud angerjaid). Magevees ning vähesoolases vees Läänemere rannikul elavad peamiselt vaid emased angerjad, isased Läänemerre üldiselt ei satu. Piisavalt suureks kasvanud angerjatega(kümne, viieteistkümne või isegi kahekümne aastaselt) toimub taas muutus: nad omandavad heledama värvuse, süvaveekaladele sarnaselt pungis silmad ning lahkuvad magedast veest ookeani. Kaheksa tuhande kilomeetrise retke Soome lahest Sargasso merre läbivad meie angerjad pooleteise aastaga. Märgistamise teel on välja selgitatud, et soodsates tingimustes läbivad nad kuni 50 km ööpäevas. 1.2. ASURKOND VÕRTSJÄRVES
ekselda tundide kaupa, ilma et hauakambrile sammugi lähenetaks. Mõned koridorid on nii madalad, et neist pääseb läbi ainult roomates, teised on küllaltki kõrged, kuid ka neis on raske hingata, sest aastatuhandete jooksul püramiidi soojendanud päike on selle sisetemperatuuri tõstnud üle kolmekümne kraadi. On järsu kallakuga koridore, mõned aga lõpevad äkki nagu põhjatu kuristikuga. Nendesse koridoridesse tänapäeva külasaja ei satu, talle jätkub täiesti sellest, kui ronib mööda neoonlampidega valgustatud niinimetatud "turistikoridore". Cheopsi püramiidist on kõige rohkem kirjutatud, kuna tema ümber tekkis mingi numbrite maagia, mille huvides andmeid isegi võltsiti: osa mõõtusid kohandati, osa mõeldi hoopis välja. Seejuures lisasid veel paljud saladuste tõlgendajad püramiidile olematuid ruume ja koridore. Herodotos kirjutab, et Cheopsi püramiidi püstitamiseks rajati kõigepealt kümme aastat
nurga all ja reguleeritavat saagimissügavust 0 - 45 mm. Müratase 111dB(A), müravõimsus 124dB(A), vibratsioon mis môjub käele ei ületa 2,5m/s2. Ohutusnõuded: Kõik ettevalmistustööd ja tööinstrumendi vahetused tuleb läbi viia vooluvõrgusr eemaldatud pistikuga. Töötamisel saega soovitame kanda kaitseprille ning kõrvaklappe kuulmis-organite kaitseks, - vältige sôlmede teket juhtmesse, juhtme pingutust ja vigastamist teravate ning kuumade esemete vastu jälgige, et juhe ei satu sae töötsooni - enne saagimise alustamist veenduge, et saetav materjal on kindlalt kinnitatud, saeteel puuduvad kõrvalised esemed ja saeketta liikumiseks on piisavalt ruumi - töötamisel lükake saagi ühtlaselt, see on ohutum ja pikendab sae tööiga - statsionaarses asendis töötamisel kasutage kaitsekatet ja täiendavat vahelülitit - ärge töötage vihmas või lumesajus, plahvatusohtlikus või keemiliselt aktiivses keskkonnas - vältige vedelike sattumist saele - ärge maandage saagi
kus ta neid eemalt jälgib ja valvab.Nädala vanuselt lahkuvad pojad pesast. · Toidulaud. Toitub seemnetest, viljast, putukatest, konnadest, tigudest. · Arvukus. Eestis pesitseb 15 000 25 000 tuhat paari, Euroopas 1,3 - 2 miljonitpaari. · Iseärasused. Lendab haruharva, enamasti ainult rändamise ajal. Vajab 20 cm kõrgust või kõrgemat heina, et jääda nähtamatuks. Hallpea-rähn e. Hallrähn · Eluviis. Lind püüab ennast varjata ja eriti sageli silma alla ei satu. Linnu leiab üles alles siis, kui ta lendu tõuseb. Kergem on lindu otsida häälitsuste järgi. · Pereelu. Pesa uuristavad linnud ise lehtpuutüvesse, eelistades pehmema puiduga haaba või remmelgat. Pesa vooderdatakse puulaastudega. Pesas 5-10 muna. Haudeaeg 15-17 päeva. Mõlemad vanemad toidavad poegi väljaöögitud toiduga. Pojad annavad pesas valjuhäälselt märku tühjast kõhust, reetes sellega pesa asukohta. · Eluiga
Teised inimesed Välbast Mare Bachmann nendib, et kui tänases ETVs üldse peenetundelisi noori daame leidub, siis tuleb sõrmega just Anu suunas näidata. «Ta suudab väga diskreetselt inimestele oma soovid selgeks teha. Oma tahtmise saamisel ei astu ta kunagi üle piiri!» toonitab nüüdseks Välbaga aastaid koos töötanud Bachmann. Sama toonitab ka operaator Mart Viisileht: «Mingeid hommikusi skandaale pole küll iial olnud. Ja kui mõni saatekülaline hommikuti sisse magab, ei satu Välba sellest kunagi paanikasse.» Nimekas teleprodutsent Raivo Suviste ütleb, et Anu on tõeline proff, kelle saated on raudse reeglina hiilgavalt ette valmistatud. Telemaja lähedal asuvas korteris üksi elav Anu on alati teistest varem kohal ja oma materjali korralikult läbi töötanud. «Sageli vaatab ta saated hiljem uuesti läbi ja analüüsib neid,» jutustab Suviste. Mare Bachmann täiendab omalt poolt: «Kui Anu grimmitooli istub, ei vaata ta eriliselt peeglisse, mis temaga tehakse
TELEOLOOGILISED PRINTSIIBID Saab öelda, et juhtum sisaldab mingil määral hedonistlik kalkulatsiooni, mis koosneb mitmest aspektist näiteks tasub siin tuua valutunde sügavus ja kui palju inimesi on sellest mõjutatud. Teiseks on siin ka mõningad probleemid näiteks otsuse tagajärgi on raske ennustada ja tagajärjed võivad olla raskelt mõõdetavad ning sageli me ei teagi neid. DEONTOLOOGILISED PRINTSIIBID Seaduse järgi on Valdekul õigus vabadusele, aga kas ollakse kindel, et ta ei satu oma haiguse küüsi ning ei pane toime uut tapmist. Valdek on õigus teostada oma õigusi, aga ta ei tohiks sellega samas rikkuda teiste õigusi. Praeguses olukorras rikkus ta kodukohta tagasi minnes teiste õigust informeeritusele, sest lähedasi ei teavitatud, et ta haiglast välja pääses. 6. JÄRELDUSED Milline oleks eetiline valik? Eetiline valik oleks, et Valdek koliks esimesel võimalusel Sindist ära. Teiseks võimaluseks oleks, et eksperdid oleks kindlad, et Valdek ei
RAKUBIO PRAKS Apoptoos ja rakutsükkel. Apoptoos programmeeritud rakusurm. Põhjuseks võib olla raku vigastus, geneetilised vead vigastusest. Apoptoos e. kontrollitud raku surm on raku surm, mis on raku enda poolt käivitatud ja kontrollitud. Apoptoosi käigus laguneb rakk väikesteks membraaniga ümbritsetud vesiikuliteks, kusjuures tema tsütoplasma komponendid ei satu ekstratsellulaarsesse ruumi. Nekroos on raku surm, mis ei allu tema enda kontrollile. Selle käigus kaob raku membraani terviklikkus ning tema tsütoplasma komponendid satuvad ekstratsellulaarsesse ruumi, mis võib kahjustada teisi rakke ja põhjustada põletikku. Hiirtel tekivad nt varbad apoptoosi käigus, apoptoosi teel tekivad varbavahed. Staadiumid: antakse signaal see jõuab mitokondrini tsütokroomC tuleb periplasmast välja,
vajadusel kaasatakse ka kirjandusega seotud teabetekste. (Org 2010) Raamatuid loetakse järjest vähem, kodudes on vähe raamatuid ja neid ei osteta juurde. Lapsel on kadunud eeskuju lugeva lapsevanema näol, selle asemel on televiisori vaatamine, peaaegu igas kodus on internet, arvutist rääkimata. Paljud õpilased loevad kirjandust vastumeelselt või ei loe seda üldse. Kadumas on vabatahtlik lugemine naudingu eesmärgil. Suurenenud on noorte hulk, kes ei armasta lugeda, ei satu teatrisse ega kinno, nende noorte funktsionaalne kirjaoskus ei võimalda igapäevases elus edukalt toime tulla. (Rebane 2012) Kärt Hellerma sõnul ei ole niisugune olukord ainult noorte hulgas. Ühiskonnas laiemaltki on vaimsed hoiakud kiiresti asendunud ratsionaal-pragmaatilistega - kuni selleni välja, et ilukirjanduse lugemist peetakse lapsikuks ja aega raiskavaks ajaviitseks. Raamatuid asendab arvuti, väärtusi ammutatakse igapäevaelust ning
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
