Sakslaste kuulsaim keskaegne eepos "Nibelungide laul" pärineb XIII saj. Tema populaarsus Saksamaal on alati suur olnud. Seda on dramatiseeritud ja muusikasse seatud. Tuntuim on Richard Wagneri ooperitetraloogia "Nibelungide sõrmus". 4) RÜÜTLI KIRJANDUS kujunes välja sajandeid püsinud kompositsioonilise skeem: mingi tühine põhjus sunnib rüütlit õukonnast lahkuma; sellele järgneb kõikvõimalikke seiklusi - kahevõitlused rüütlite vahel, sattumine nõiduse kütkeisse. Üks vanimaid on lugu Cornwalli kangelasest Tristanist ja Iiri kunungatütrest Isoldest, kes armujoogi mõjul meeeletult teineteist armastavad ja lõpuks traagiliselt hukkuvad, sest seisuslikud eelarvamused ja saatuslikud õnnetused ei lase neil abielluda. 5) LINNA KIRJANDUS Linnad muutusid kultuuri ja haridus keskusteks. Juhtivaks kujunesid Põhja-Prantsusmaa ja Flandria linnad, eriti Pariis. Koolidega seotud isikud olidki esimesed linnakirjanikud
4) Otsesus Valimistulemustel on võimalikult suur kaal Puudel Väike erakond kes tegutseb mõne suurema/võimsama erakonna huvides. Valijate tüübid 1) Parteiaktiivsed 5.7-5.8% valijatest. Kindla partei veendunud toetajad. 2) Rutiinsed valijad teevad valiku vanast harjumusest või traditsioonide põhjal. 3) Jooksikud hääletavad selle poolt kes neile kõige paremaid mugavusi pakub. 4) Passiivsed valivad juhuslikult ning ka valima sattumine on suur juhus. Valimiste etapid: 1) Väljakuulutamine kuulutab välja president. 2) Ettevalmistus tehnilised üksikasjad, kanditaatide ülesseadmine jms. 3) Valimiskampaania 4) Eelhääletus valimiste nädala (reeglina) kolmel esimesel päeval toimuvad eelvalimised. See pakub võimaluse hääletada inimestele kes on sisse kirjutatud ühte kohta, aga elavad teises. Samuti neile, kes ei taha valimiste päevani oodata. Samal
Pencrof oli umbes 35 kuni 40 aastane, tugeva kehaehitusega, tumedamavõitu nahaga, elavate silmadega ja ausa näoga. Pencroff oli põhjaameeriklane. Ta oli sõitnud kõigil maailma meredel ning teinud läbi tohutult ebatavalised seikluseid. Pencroffil ettevõtlik loomus, ta oli inimene, kes on valmis kõigega riskima ja keda miski ei üllata. Meestel ei saa töökohti täpselt ära jaotada, sest kõik tegid kõike ja töötasid grupina. 5. Tegevusliiniks on peategelaste sattumine Lincolni saarele ja nende ellujäämine seal. Toimus Ameerika kodusõda ja peategelased olid kõik vaenlase vangilaagris. Järsku tuli eikusagilt välja Nab, kes aitas mehed kongist välja. Nad jooksid kuumaõhupalli ja lihtsalt tõusid õhku, teadmata, kuhu nad jõuavad. Torm kandis nad Vaiksele ookeanile ja nad sattusid üksikule saarele. Meeste eesmärk oli tagasi tsivilatsiooni juurde pääseda. 6. Tegelastel ei olnud kliimaga väga probleeme.
Milliseid samme saan astuda selleks, et oravarattasse mitte sattuda? Tänapäeva ühiskonnas on oravarattasse sattumine täiesti tavaline. Väga paljud inimesed ei tea, mida see endast üldse kujutab, sest koolis me taolisi teadmisi ei omanda. Kõik tarkused, kuidas rikkaks saada, tuleb ise õppida. Ajaga välja kujunenud koolisüsteemis tehakse noortele selgeks erinevad valemid ning matemaatilised ülesanded, kuid sellest ei piisa ärimaailmas. Raamatu autor Kiyosaki on poolt ideele, et koolide põhieesmärke peaks muutma, et kasvatada üles inimesed, kes oskaksid raha enda eest tööle panna.
Ilmus esimene protestantlik lauluraamat. 1684 asutati Tartu lähistele seminar, mis valmistas ette köstrid, koolmeistrid, õpetajaid Seminari nimeks sai Forseliuse seminar. 17. saj lõpul oli kohustuslik koraalilaulu õppimine koolis. Lavastati koolidraamasid. Johann Valetin Meder Elas kümme aastat Tallinnas, juhtis Oleviste kiriku muusikaelu, on kirjutanud 20 kantaati. Muusikaelu 18. 19. sajandil 1721 - põhjasõda Pikk sõjaperiood ja hiljem vene võimu alla sattumine muutsid rahva olukorra võimatuks, sõjaga kaasnes ka katk, mis hävitas pool elanikkonnast. Selle olukorra kasutasid vennastekoguduslased. Nad kandsid hoolt rahva hariduse eest - õpetasid lugema, kirjutama, laulma. Koguduse laulu elatamiseks laulsid mehed, naised ja lapsed vaheldumisi. See valmistas ette mitmehäälset koorilaulu, milleni jõuti 18. sajandi lõpul. 18 saj. teine pool - Baltisaksa kultuuri tekkimine 1784 rajati esimene asjaarmastajate teater Tallinnas.
KANTSEROGEENID PÕHJAVEES Ilona Juhanson, Martin Tamm, Agnes Suurväli, Regiina Lopetaite, Oliver Simpson TEEMAST Kantserogeensed ained Nende sattumine põhjavette Kuidas nad põhjavette satuvad Nende mõju elusorganismidele TUNTUD KANTSEROGEENID Radoon, asbest, benseen, arseen Tubakas Raskemetallid (Sb, Pb jt) Dioksiinid Tuumajaamade jäätmed, radioaktiivsed ained Halogeenid ÜLDISED MÄRKSÕNAD Kantserogeenid (carcinogens) Põhjavesi (groundwater) Terviseriskid (health risk) Kartsinoom, vähk (carcinoma, cancer) Reostus, reostamine (pollution) OTSIPROFIILID
TALINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Mikk Õun 113284IABB-12 Aja raiskamine moodsas maailmas Retsensioon aines ,,Väljendusoskus" Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2011 Sissejuhatus on esimee lõik peale annotatsiooni. Kokkuvõte on viimane lõik. Teemaarenduse olulisemad mõtted on: *Asjad mille arvelt me oma aega raiskame *Näited kuidas arvuti meie aega röövib *Seletus, kuidas nende segajatega toime tulla Kirjatöö eesmärgid: *Teadvustada inimesi, kuidas erinevad faktorid meie aega raiskavad *Õpetada inimestele, kuidas aega paremini kasutada ja mitte laiskuse ohvriks jääda *Kirjatöö lahkab probleeme, mille põhjustajaks on tänapäeva lai valik meelelahutusvõimalusi. Kirjat...
igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju. See mõju keskkonnale võib avalduda mitmel erineval viisil: õhu saastamine; osoonikihi kahanemine; globaalne soojenemine; pinnase saastumine; vee saastumine; mürgiste kemikaalide sattumine pinnasesse, vette ja atmosfääri; looduse mitmekesisuse vähenemine; Kõikide mõjude pikaajalise toimimise tagajärjel halveneb looduses taime- ja loomariigi kõrval ka inimeste elukvaliteet. On tehtud kindlaks, et inimene saab personaalselt mõjutada produtseeritavate kasvuhoonegaaside hulka 32% ulatuses kolmes põhilises valdkonnas: elektrienergia tarbimine, olmejäätmete produktsioon ja isikliku transpordi kasutamine.
ettevõtetel hindu väga kõrgeks ajada, sest inimesed ostavad igal juhul. Kuidas põllumajanduslik tootmine mõjutab keskkonda? Põllumajanduslik tootmine võib põhjustada ka: liigniiskust, erosiooni, loomade ja taimede elupaikade vähenemist, metsapinna vähenemist, väetiste ja keemiliste ainete sattumine veekogudesse ja põhjavette. Miks me ei loobu põllumajandusest? Me ei loobu põllumajandustest, sest: Traditsioonide järgi on paljud rahvad, ka eestlased juba tuhandeid aastaid tegelenud põllumajandusega. Riigile oleks väga kulukas osta sisse nii palju põllumajanduse saadusi, et toita ära kogu rahvas. Põllumajandus tagab väga paljudele inimestele töökohad. Marjad, Puuviljad, Pähklid
töötlemisel ning esinevad saadud tõrvas või õlis, samuti moodustuvad kütuse mittetäielikul põlemisel ning leiduvad siis suitsus või tahmas. See võib rikkuda raku keemilist informatsiooni, kuid see pole 100% kindel. Eripära on selles, et tekib kohe väärareng juhul kui rakk või organ ei tule toime vigade kõrvaldamisega. Nitreid esineb meie toidus väga palju, kuna taimed ei jõua lämmastikväetisi talletada ning sellega kaasnebki nitri sattumine toidulauale. Seda kasutatakse ka värvainena sinkidel ja vorstidel. Samuti sisaldab meie toit sekundaarseid amiine, mis kokkupuutel mao kõrge happesusega moodustavad nitrosomamiine, mis on ohtlikumaid kantserogeene üldse. Bensopüreen on väga levinud: põlevkiviõlis, tubakasuitsus, autode heitgaasis jm. Tänapäeval osatakse mõnel määral muuta geneetilist informatsiooni. DNA analüüs on DNA nukleotiidide järjestuse määramine. Seda
(ka......puudus) veekogudesse. (Väga tähtis Länemere gaasineutralisaatoreid, mis keemiline, bioloogiline). saastatus) Väetiste, eutrofeerumine, muundavad kahjulikud gaasid Õigeaegne väetamine mürkkemikaalide(keskkonnamürgid) katalüsaatorite abil põllumajanduses. Keelata sattumine veekogudesse. Happesademed- loodussõbralikeks gaasideks olme- ja mürkkemakaalde muudavad vee koostist happelisemaks. (H2O, CO2, N2) sattumist looduslikesse Naftasaaduste sattumine veekogudesse. veekogudesse. Merevee
..............................................7 -Baromeetrites......................................................................................................................................8 Elavhõbeda ohtlikkus...........................................................................................................................9 Elavhõbeda mõju inimorganismile................................................................................................10-11 Elavhõbeda keskkonda sattumine.......................................................................................................12 Elavhõbeda kokkukorjamine..............................................................................................................13 Elavhõbeda keemiline neutraliseerimine............................................................................................14 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................
Ohutegurid (Atsetoon on tervisele eriti kahjulik keemiline aine nii nahale sattumisel kui ka sissehingamisel Etaanhape Valem:CH3COOH Saamine või leidumine Tööstuslikult toodetud 3080 % kangusega sünteetilise äädikaessentsi või mikrobioloogiliselt valmistatud äädikat Kasutamine Kasutatakse toiduainetööstuses (söögiäädikas 30%ne äädikhape lahus), keemiatööstuses(lahustina). Ohutegur Nahale sattumine ohtlik söövitava tiomega Benseen CnH2n-6 Saamine või leidumine Benseeni saadakse nafta (vahel ka sellisest naftast , mis muidu aromaatseid ühendeid ei sisalda) ja kivisöetõrva ümbertöötlemise (süsivesinike muundumiste arvel katalüütilise ja termilisel krakkimise) protsessil. Benseeni kasutatakse lahustina ning muu hulgas ravimite, lõhkeainete, värvide ja mitmesuguste polümeeride toorainena. Ohutegurid
Kuna ka hüdroressursid on üsna olematud ja tagasihoidlik sisemaa tuul ei lubaks toota piisavalt tuuleenergiat, siis hüdrojaamade rajamine tooks kaasa pigem kahju kui kasu. Üheks taastumatutele maavaradele suhteliselt loodussõbralikus alternatiiviks energiatootmises on tuumaenergia. Efektiivsuse poolest ületab tuumaenergia mistahes fossiilse kütuse. Protsessi tulemusena tekib küll mõningane radioaktiivne kiirgus, kuid see on vähem ohutu, kui kahjulike ühendite sattumine atmosfääri. Miinusteks on jällegi suured investeeringud, mida infrastruktuuri rajamine ja nõuaks, tuumakütuse-- uraani-- vähesus ning kindlasti ka tuumakatastroofi oht. Siiani on juttu 1986. aasta Tsernobõlis juhtunust, kus hukkus loendamatul hulgal inimesi ning mille mõjud veel tänasenigi ulatuvad. Täna, 21. sajandil oleme silmitsi mitmete globaalprobleemidega, mis nõuavad kiiret lahendust
Keskkond on kõik, mis meid ümbritseb. Keskkonna moodustavad vesi, õhk, maapind, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega ning taastuvad ja taastumatud loodusressursid. Negatiivne mõju läbi inimtegevuse võib keskkonnale avalduda mitmel erineval viisil: -pinnase saastumine - osoonikihi kahanemine - globaalne soojenemine - vee saastumine - õhu saastumine - looduse mitmekesisuse vähenemine - mürgiste kemikaalide sattumine vette, atmosfääri ja pinnasesse - loodusressursside vähenemine Kõikide mõjude pikaajalise toimimise tagajärjel halveneb looduses taime- ja loomariigi kõrval ka inimeste elukvaliteet. Pinnase saastumine Pinnast saastavad mürgised või kahjulikud ained ning kemikaalid, mis satuvad keskkonda liiga suurtes kogustes või kontsentratsioonides, sh püsivad keemilised ühendid. Saastamise
tavajäätmete korral. Kõige odavam ja lihtsam viis jäätmete ohtlikkuse vähendamiseks ja taaskasutusse suunamiseks on nende sorteerimine tekkekohal ehk siis kodus. Jäätmete sortimisel kodus on mitu olulist põhjust. Esimeseks ja kõige tähtsamaks põhjuseks on meie tervis ja puhas elukeskkond. Seepärast on eriti oluline, et kogutaks eraldi ohtlikud jäätmed, ravimid, ehitus- ja lammutustooted, elektroonikajäätmed ja vanad rehvid ning romusõidukid, sest nende keskkonda sattumine või ebaprofessionaalne käitlemine on ohtlik nii loodusele kui ka inimeste tervisele. Teisalt on see keskkonnasõbralik tegu, sest kõike kokku kogudes ja tehastesse viimist oodates muutub suurem osa jäätmetest ümbertöötlemiseks kõlbmatuks, kuid ise sorteerides aitame me vähendada jäätmete segunemist omavahel ja see tagab jäätmete puhta kvaliteedi ning seetõttu ka kergema jäätmete taaskasutamise ja ümbertöötlemise
Oma toime poolest olulised kasvuhoonegaasid Maa atmosfääris on veeaur, süsihappegaas, osoon, metaan. Veeauru hulka atmosfääris suudab inimtegevus mõjutada ainult kaudselt - maakasutuse muutused ja metsade raiumised muudavad aurumist, atmosfääri saastamisega lisandub kondensatsioonituumasid, mis soodustavad sademete teket. Fossiilsete kütuste põletamine suurendab süsihappegaasi hulka atmosfääris. Kariloomade arvu kasvuga kaasneb suurema koguse metaani atmosfääri sattumine. Nii tugevdab inimtegevus Maa atmosfääri kasvuhooneefekti. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, maagaas ning kivisüsi, põletamisel; metsade mahavõtmisel (CO 2 on neeldunud puudesse, kuid kui metsa raiutakse, pääseb suur kogus süsihappegaasi atmosfääri; eriti on see probleem troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi); lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel
blog.maaleht.ee/parnumaa/wp- content/uploads/2009/03/kolbmatu- kalatrepp.jpg Seni rajatud kalatrepid on ebaefektiivsed, pole korraldatud nende hooldust ega valvet, need on röövpüüki soodustavateks rajatisteks Eestis puuduvad kalapääsude rajamise positiivsed kogemused Ehitatud kalateed ei kõrvalda teisi paisu rajamisega kaasnevaid vee omaduste (temperatuuri, vooluhulga, veetaseme ja hapnikusisalduse) muutumisi Kalade sattumine turbiini või tammi ületamine ülevoolust võib lõppeda kala jaoks surmavalt või raskete kehaliste vigastustega Kolm võimalust rändetakistuste mõju leevendamiseks Eemaldada takistused ja Rajada toimiv tarindkalapääs, konkreetsele jõele uuringutega taastada looduslik jõesäng tõestatult sobiv kalatrepp, mis arvestaks kõigi jões elavate kalade vajadustega
Nyctereutes procyonoides · Eestis tabati esimene kährik 1938, teine 1947. 1950 lasti Pikknurmee, Põlula ja Lihula metskonda lahti 86 Kalinini oblastist toodud kährikut, hiljem toodi neid veelgi sisse. · Eestis heidetakse õhukitelt metsadesse marutaudivastast vaktsiini, mis on tublisti suurendanud Eesti kährikute asurkonda · Uuritud kährikutest on 40% nakatunud keeritsusstõppe. mille sattumine inimese organismi lõpeb enamasti inimese surmaga · Eesti jahimehed ei ole kährikute laskmisest eriti huvitatud, sest nende nahku ei ole kusagile müüa. Hiina karusloomafarmides kasvatatud kährikute nahad on turuhinna üsna odavaks muutnud AMEERIKA NAARITS Mustela vison · Looduslikult on mink pärit PõhjaAmeerikast, Euroopasse toodi nad 20.
noormehe elukommete üle (nt: Vestman: ,,Tänan, ei! Ärimees ei võta tööpäeval alguooli. (riivab pilguga Sanderi klaasi). ) Vestmann suhtub austavalt nendesse meestesse, kes tegelevad äriga, pidades ülejäänud ametikohti (eesotsas loomingulise tööga seonduvaid) alamateks. Teiste suhtumine mehesse on üsna lugupidav on ju perekonnapeal võimu ning raha küllaga. Tema vastu üritati näidata austust, kuna temaga pahuksisse sattumine tähendanuks tihtipeale küllaldaselt probleeme. Vestmani riietus on igati soliidne kannab suvepalitut, kübarat ning hõbenupuga keppi, näitamaks oma taset ning staatust. Matilde Vestmani vanem tütar. Nõudlik ja enesekindel, samas siiras ja tundeline. Kuulsusejanuline ning võimukas naine; Ludvig Sanderi abikaasa. Veidi äkilise kõnelaadiga. Ihkab võimu ja avalikku tähelepanu. Tema jaoks on oluline seltskonnaelu ja kuulsus, mida ta oma mehe abil saavutada üritab. Naine on
Arvan põhjuseks üldise kultuuritaseme, eriti juba tekkinud spordikultuuri taseme olemasolu. Eestlaste hingelaadile oli see algusaegade korvpall meelepärane, kus vastase üle võit tuli saavutada pigem tehnilis-taktikaliste oskustega kui parema füüsisega ja pikkusega. Meie õnn oli ka kahe keskuse Tallinn-Tartu olemasolu, mis tekitas sisemist konkurentsi aga teiseltpoolt ka Läti olemasolu, mis oli teine heas mõttes "pingekolle". Meie suurim korvpallialane õnn oli NL-i impeeriumisse sattumine. NL-i korvpallisüsteem oma suure sisemise konkurentsivõimega oli läbi aastakümnete Eesti korvpalli edasiviiv jõud. Iga möödunud aasta või põlvkonna tulemus tootis järgnevate aastate või põlvkondade tulemusi. Ja oli õnn ka see, et Eesti inimene pealtvaatajana täistuubitud Kadrioru Tennisehallis või Kalevi Spordihallis tuli korvpalliga kaasa. Kahtlen sügavalt, kas omariikluse jätkudes oleksime suutnud seda pingekollet leida kas siis
Kutsenakkushaiguse saamine. Lahendus: töötajate vaktsineerimine, isikukaitsevahendite kasutamine ja regulaarne tervisekontroll. TORKE- JA LÕIKEVIGASTUSED - üldiselt ei esine. Lahendus: suhtuda igasse patsienti kui potentsiaalselt nakkusohtlikku patsienti ja olla torke- või lõikevigastusi põhjustavate töövahenditega töötamisel eriti ettevaatlik ning mitte kiirustada. MUUD VIGASTUSED - nakkusohtliku vedeliku silma sattumine, hammustamine, kokkupuude väljaheidete, saastunud voodipesu . Lahendus: isikukaitsevahendite kasutamine ja ohutusnõuete järgimine. FÜSIOLOOGILISED JA ERGONOOMIKALISED TEGURID SUNDASENDID - töö on füüsiline, sundasendid esinevad patsientide tõstamisel ja pööramisel. Kõige enam on koormatud selg, jalad ja käed, lihasvalud. Lahendus: võimaluse korral teha regulaarselt puhkepause ja vaheldada
Trükkplaat pliiatsi või spetsprogrammiga? Siiamaani käis skeemide ja trükkmontaazi joonistamine väga lihtsalt: pliiatsi ja paberiga! Meetodil on oma tugevad küljed pliiats ei astu kunagi ämbrisse nagu Windows seda tavatseb. Samuti on töövahendid odavad. Samas on suurte skeemide käsitsi joonestamine üsna piinarikas. Paberil trükkmontaazi radu trasseerides võib kindel olla, et vigu tuleb palju masin on suurt tähelepanu nõudva töö juures looduse kroonist peajagu üle. Spetsiaalsete programmidega plaate tehes on mugav detaile ümber paigutada, pöörata või tervet blokki teise kohta vedada. Paraku mugavus maksab ja mitte vähe . Võrgus sobrades leiab mitmeid skeemijoonestuspakette. Enamiku eest tahetakse põhjendamatult kõrget hinda. Ei ole ju mõtet osta 6 000 EU maksvat programmi et aeg-ajalt mõnda skeemi teha! Mida teha? Piraatide poolt lahti häkitud programme, kuigi nad kipuvad väga edukalt töötama, ei tasuks siiski tõm...
edasi liigub peaajju. Aga võib olla ka nii, et seljaajust saadetakse info koheselt juba tagasi (refleksid). 2. Mis on aistingu ja taju erinevused? Too kummagi kohta oma näide. Aisting on füsioloogiline protsess, kus väliskeskkonnast tulevad stiimulid meeleorganite abil muudetakse tajutavasse keelde. Taju seejuures on siis psüühiline protsess, kus aistingutest tulenev info ajus meeleliseks keskkonna tunnetuseks muutub. Näiteks tomati sattumine vaatevälja. Esimene info on muidugi visuaalselt kättesaadav info, kui ei ole tegemist pimetestiga. Kuna tomat on tavaliselt toonilt punane ja proportsioonidelt ümmargune, siis selline info jõudis ajus tajutavaks tänu aistingu protsessile. St. seesamune jõudis silma reetinale kindlates värvides kujundina, kus vastavad retseptorid hakkasid stiimuli töötlusega pihta. Retseptorid tuvastasid, et tegemist on punast värvi ja ümmarguse asjaga
· halvasti kinnitatud tooriku tugev vibreerimine ja lahtipääsemine; · kaitsmata silma lennanud killud. Ümbritsege töövahendi kinnituspea reguleeritava kaitseekraaniga. Kinnitage toorik sobivate klambrite abil kindlalt tööpingi külge. Töölistele tuleb selgitada ohutusseadiste kontrollimise ja kõikidest probleemidest kohese teatamise vajadust. Toiduainetetööstuse masinad Õnnetuse võivad põhjustada: · sõrme või käe sattumine pöörlevate lõiketerade vahele; · sõrme või käe sattumine valtside vahele; · kokkupuude etteandemehhanismiga. Paljud tööõnnetused juhtuvad tahtmatult, näiteks siis, kui masina etteandemehhanism ummistub ja töölised või hoolduspersonal eemaldavad ummistuse kõrvaldamiseks seadmelt ohutuskatted masinat eelnevalt vooluvõrgust välja lülitamata. Kindlasti on sellisel juhul vaja esmalt välja lülitada masina toide
tumedamaga. Juba paari päeva vanuselt on ta võimeline ujuma aga seda ainult äärmise vajaduse korral. Imetatakse poega umbes kaks kuud. Suguküpseks saavad noored hülged tavaliselt viieaastaselt. Looduslikke vaenlasi viigerhülgel Läänemeres ei ole. Noori poegi võivad ohustada kotkad. Peamiseks vaenlaseks on neile läbi aastasadade olnud inimene, kes küttis neid nii liha kui naha pärast. Suurt mõju avaldab ka inimese poolt kasutatavate mürkainete sattumine merre. Mürkained ladestuvad hüljestesse ja seetõttu langeb neil viljakus ning elujõud. Mere saastumine on hüljeste arvukusele avaldanud arvatavasti isegi rohkem mõju kui otsene küttimine. Just inimese mõju tõttu on kunagisest arvukast liigist säilinud Eesti rannavetes kõigest mõned tuhanded isendid. Kaasajal on viigerhüljes looduskaitse all ja mingit jahti talle ei toimu. Randalhüljes Eesti vetes väga haruldane.
7. Leismanioos 12 miljonit Kokkuvõte Mind üllatas, et Maal leiduvast veest on joogikõlblik vaid 1%. Suurem osa sellest on kas lihtsalt joogikõlbmatu või päris reostunud vesi. Sain teada, mis on mulla ja vee saastumise põhjused: vee peamisteks saasteallikateks on erinevad heitveed. Mulla saastumise põhjuseks on mürkkemikaalide sattumine mulda. Inimene on paljuski nendes põhjustes süüdi. Siiski rakendatakse erinevad meetmeid, et vesi ja muld rohkem ei saastuks. Tehastes korduvkasutatakse vett ja ei juhita reovett tahtlikult veekogudesse. 8 Kasutatud kirjandus Martin, M. (2002). Bioloogia põhikoolile III. Avita. Tallinn. http://et.wikipedia.org/wiki/Muld http://et.wikipedia.org/wiki/Põhjavesi http:/miksike.ee/lehed/9klass/Keskkond/9751
· Esimestel nn "koridorikoosolekutel" on inimesi tutvustav ja ühendav mõju. · Ette peab olema koostatud "Kodukord", et ühiselu reeglid oleks üheselt määratud ja mõistetavad. · Probleemidega tuleb tegeleda, nende ees ei saa taanduda. Sulev Jaanus/ haldusjuht Turvalisuse kujundamine Ümbruse ja juurdepääsude kontrollitavus · Elamukvartali piiride kindlustamine, mille tulemusel tiheneb elanike läbikäimine ja väheneb võõraste kvartalisse sattumine. · Tähtis on kujundada keskkond, mis võimaldab jälgida naabruskonda. · Laste mänguväljakud sunnivad lastevanemaid liikuma ja jälgima omi võsukesi. · Pingid käiguteede kõrval loovad tingimused vanematele inimestele istumiseks ja vähendavad võõraste läbikäiku. · Lähedalasuvad kauplused ja töökojad saavad kaasa aidata turvalisuse tõusule. · Teabe levik toimib vaid eelneva selgitustöö mõjul. Sulev Jaanus/ haldusjuht
Saksamaa ja Itaalia aga olid riigid, mis püüdsid saada juhtivateks impeeriumideks maailmas. Seega oli peaeesmärgiks veelgi suurema majandusliku kasu saamine, mida tehti teiste, ja tavaliselt paraku nõrgemate, arvelt. Asumaades aga püüti saavutada täielikku sõltuvust. Mitmed Balkani riigid, nagu näiteks Albaania ja Makedoonia, suutsid suurriikide mõju alt vabaneda, kuid see tekitas vaid konflikte juurde. Eesmärgiks ei olnudki tingimata konfliktidesse sattumine, kuid samas ei tehtud ka midagi, et neid ära hoida. 19. sajandi lõpus ja 20. Alguses tekkinud kriisikolletele ei olnud ka lepitajat. Vahendaja rolli oleks võinud sobida neutraalne ja mõjuvõimu omav riik. Sellist oli aga võimatu leida, kuna Euroopa suurriikidel olid mängus oma huvid. Näiteks 1905. 1906. aasta Maroko kriisidesse olid kaasatud kõik Euroopa juhtivad suurriigid. Samuti ei saanud USAst lepitajat, kuna Ameerika Ühendriigid olid juba mõnda aega Euroopast sõltumatud
Ekraanil punktis A tekib max., kui =k ja min. kui =(k+½) kus k=0+-1+-2+-... k saab väärtusi om. Joon. Põhjal tan=b/a sin=/d. Väikeste nurkade korral /d=b/a. kui punktis A on max. siis =k ja tähtsaim valem lainete pikkuseid kiirgustel väljendab =db/ka Kaksikpilu ja polükromaatne valgus (difraktsioonispektrid joonisel, nagu katseski) Valguslaine on ristlaine. Valguslaine elektri- ja magnetväli muutuvad ajas ja ruumis sinusoidaalselt. Valguse difraktsioon: valguse sattumine varju piirkonda. Sõrmede vahelt valgust vaadates saab näha kitsast pilust difraktsiooni. Varju piirkond on see koht, kuhu valgus, mis sirgjooneliselt levib, ei satu. Difraktsioonipilt ja Huygensi-Fresneli printsiibist: Samas faasis olevad lained tugevdavad liitumisel üksteist. Vastasfaasis olevad lained nõrgendavad või kustutavad üksteist liitumisel. Difraktsioon on tühine siis, kui avade mõõtmed on väga palju suuremad valguse lainepikkusest ja valguse levimist võib pidada
väga hästi välja. Neil on ka palju ustavaid ja häid sõpru nind teistel inimestel on nendesse suurem uskumus ja usaldusväärsus on kõrgem. Need kes ei oma edukuse oskust , siis neid ka usaldatakse vähem ja neil pole ustavaid ega häid sõpru kuna ei julgeta temaga koos olla , sest ei teata millal ta mida võib kokku keerata ja , siis jäävad ka teised süüdi ning nende tulevik ongi rikutud kui nad peavad olema mustas raamatus mida ei unustata. Musta raamatusse sattumine on väga halb kuna see teeb elu palju raskemaks , sul on raskem saavutada usaldust ja sõprust. Sinust hoitakse eemale ega taheta tegeleda. Selle tõttu võid ilma jääda ka tööle saamisest ning , siis ongi sul elu kokkuvõtvalt läbi kui ei sünni mingi ime. Elus hästi hakkama saamise nimel tuleb palju vaeva näha ja olla tugev ning saavutada tugev edukuse oskus mida ei tohi unustada. Oled edukas oled osav. Kes on edukas , siis sellel on
Suitsetamine, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine Kui tänapäeval võib igal hommikul ajalehest lugeda, kui hukka on läinud inimkond, ja eelkõige noorus, siis lugeja pahatihti ei teadvusta omale, et hukas on see olnud juba aegade hämarusest alates. Erinevad vaid ajad ja eluviisid. Tihtipeale on põhjuseks seadusega pahuksisse sattumine. Vastavad isikud saavad karistada meetmeid on mitmeid. Kuid sellele ei mõtle keegi, mis oli tema patu põhjuseks, ning mis toimub üleüldse kannatanu sügaval sisemas tema hinges. Leevendamaks oma vajadusi/kannatust, läheb inimene tihti kergema vastupanu teed ning haarab meelemürgi järele... Kuna kõik algab tavaliselt lapsepõlvest, on eluliselt tähtisiga tehtava sammu üle eelnevalt pingsalt järele mõelda. Kuid pahatihti pole see enamasti nii
Oma toime poolest olulised kasvuhoonegaasid Maa atmosfääris on veeaur, süsihappegaas, osoon, metaan. Veeauru hulka atmosfääris suudab inimtegevus mõjutada ainult kaudselt -- maakasutuse muutused ja metsade raiumised muudavad aurumist, atmosfääri saastamisega lisandub kondensatsioonituumasid, mis soodustavad sademete teket. Fossiilsete kütuste põletamine suurendab süsihappegaasi hulka atmosfääris. Kariloomade arvu kasvuga kaasneb suurema koguse metaani atmosfääri sattumine. Nii tugevdab inimtegevus Maa atmosfääri kasvuhooneefekti. 12. Mida toob kaasa osoonikihi lagunemine ja mis seda põhjustab? Osooniaukude kohal ei ole loomad ja taimed kaitstud ultraviolettkiirguse kahjuliku toime eest. Praegu on maakera pooluste kohal kaks suurt osooniauku üks lõuna- ning teine põhjapoolusel. Antarktikas, mille kohal on suur osooniauk, võib hävida toiduahela kõige alumine lüli plankton, mis on ultraviolettkiirgusele kõige haavatavam
üldkulud on suurenenud. Investeeringuteks tehtud laenude tagasimaksed jaotuvad kaugküttesüsteemi jäänud tarbijate vahel, tõstes energiaühiku maksumust. Majanduse struktuurist tulenevalt on energiasektor Eesti suurim keskkonnamõjutaja. Seni lahendamata probleem on looduslikesse veekogudesse juhitava põlevkivielektrijaamade hüdrotuhaärastuse liigvee puhastamine. Teised olulisemad energeetika keskkonnamõjud on väävli- ja lendtuhaheitmete sattumine atmosfääri. Peamiselt põlevkivienergeetikast lähtuvalt väljub Eestist väävliheitmeid atmosfääri kaudu 1,4 korda rohkem kui neid tuleb Eestisse väljastpoolt. NO3 osas saab aga Eesti väljastpoolt ligi kaks korda rohkem heitmeid kui ise oma territooriumilt väljastab. Lähituleviku probleem on CO2 emissiooni vähendamine, mis nõuab investeeringuid energiatootmise efektiivsuse suurendamiseks ning kokkuhoiumeetmete rakendamiseks
22253797374656d0074c816940b14373b0019e2ed748001f274f026a10b20373b00040000002d 010000040000002d01000004000000020101001c000000fb02a4ff0000000000009001000000ba 0440002243616c69627269000000000000000000000000000000000000000000000000000400 00002d010100040000002d010100040000002d010100050000000902000000020d000000320a 570000000100040000000000130190002000360005000000090200000002040000002d010000 040000002d010000030000000000 ohtlik aine sattumine keskkonda. Loodusesse satub ta enamjaolt maagisulatse jääkproduktina. Ohlik on see, et ta püsib kaua õhus, vees ja mullas. Õhus moodustub oksiid (metalliline läige omandab sinakas-halli varjundi) ja veega kokkupuutes moodustab samuti oksiidi. Mõned talliumiühendid on eemaldunud atmosfäärist vihma ja lumega. Inimesed on ohustatud siis kui: Toit sisaldab talliumi; Hingatakse sisse õhku tööstuste juures, mis kasutavad talliumi; Suitsetatakse sigarette;
seadma, ning kannatanu abistamine oleks võimalik. Suuremattese õnnetustesse ei oleks tark hakkata ise sekkuma, vaid oleks targem kutsuda välja päästeteenistus, kes on saanud selle alase välja õppe ja kes igapäevaselt selliste olukordega kokku puutub. Mina arvan, et tuleks proovida abi anda, kui näeme kannatanut ja olukord on enesele ohutu. Kuna abistamine on väga oluline, sest me ei tea kunagi millal me ise võime abi vajada, sest õnnetussetesse sattumine on väga kerge tulema ka olukordades kus sa seda oodadaki ei oska.
keskkond (kliima, muld, vesi, inimtegevus). Samal ajal mõjutab ise ümbritsevat keskkonda. 2. Põllumajanduse mõju keskkonnale arenenud riikides ja arengumaades Põllumajanduse mõju keskkonnale varieerub, sõltudes erinevatest põllumajanduslikest tavadest, mida praktiseeritakse üle maailma, kuid peamisteks probleemideks on paljude looma- ja taimeliikide elupaikade vähenemine, metsa pindala vähenemine, liigne niisutus, erosioon, väetiste ning agrokemikaalide sattumine veekogudesse. Ekstensiivne põllumajandus on keskkonda kahjustanud juba aastatuhandeid. Kestev põllumulla kurnamine ei lase sel taastuda ja muudab maa viljatuks kõrbeks. Alepõllundusega algas metsade hävitamine parasvöötmes, veelgi pikemaajalisem surve on olnud lähistroopilistele ja troopilistele metsadele ning see suureneb koos rahvaarvu pideva kasvuga. Lisaks metsa mahavõtmisele ja toitainerikaste muldadega rohumaade ülesharimisele
...............................................................................................6 3.2Ühendid..................................................................................................................7 4LOODUSKESKKOND................................................................................................8 4.1Esinemine looduses................................................................................................8 4.2Loodusesse sattumine............................................................................................8 4.3Keskkonda sattumine ja lekked.............................................................................9 4.4Lekete likvideerimine............................................................................................9 4.4.1Mida ei tohi kunagi pärast elavhõbeda leket teha!.........................................9 4.4.2Mida teha kui elavhõbedatermomeeter puruneb?.....
Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused: mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid Liigiteke peamisteks teguriteks on : mutatsioonid, geenitriiv ja looduslik valik. Geograafiline liigiteke- liik jag. 2Ks geogr.-se isol. tõttu(mäeahelike teke, mandrite triiv) Geogr. Isol.-Erin. Liikide levilad on üksteisest eraldatud veekogude või mägedega või asuvad üksteisest liiga kaugel. Tek. uus osa-areaal. nt.seemnete sattumine kaugetele ookeanisaartele. Sümpatriline liigiteke- 1, algse liigi jag. 2Ks või enamaks ilma ruumilise isol.-ta, ühise levila piires. Bioloogiline isolatsioon (ristumisbarjäär) mis tahes bioloogilised omadused, mis takistavad edukat ristumist ühel alal elavate liikide vahel. Eristatakse viljastumiseeliseid ja viljastumisjärgseid tegureid. Nt erinev paljunemisperiood, käitumine paasritumisperioodil erinev.nt putukad, tihased. Suguorganite erinev suurus. Hübriid-liigiteke- Liikidevah
suhted lähedastega. Noormehel tuli elus hakkama saamiseks astuda kuritegelikule teele, kus ta oli sunnitud müüma narkootikume ning kokku puutuma otsese vägivallaga, millel paratamatult polnud head tagajärjed. Rassi elu muutus veelgi keerulisemaks, kui tema ellu sekkusid kuritegelikud jõugud, kes hakkasid ähvardama nii Rassi ennast kui ka tema lähedasi sõpru. Peagi olid mängus ka politseinikud ning kaugel ei olnud ka arestimajja sattumine, kus Rassi ning ka tema sõprade kuritegelik tee ka lõpu leidis. Esimene kord jääb alatiseks meelde; kuidas sa hakkad tundma oma pulsilööke sellel randmesse soonival metallil. Varasemalt on kirjutanud paljud erinevad autorid noortest, kelle ellu tulevad esimene armastus, vägivald ning narkootikumid. Noored, kes on äsja astunud allakäigutrepi poole, loodavad, et kõik lõppeb peagi, kuid see pole nii. Enne hakatakse neid ähvardama
kasutamine neile vastupidavaks muudetud põllukultuuride kasvatamisel. Sellega kaasneks ka mürgijääkide hulga suurenemine kasvatatavas taimedes. Sama võib tuleneda geneetilise muundamise teel putukamürke ise tootma programmeeritud taimede toiduks tarvitamisel. Nimetatud ohte on võimalik vähendada toiduainete koostise tõhusa kontrolli kehtestamisega. On jõutud järeldusele, et geneetiliselt muundatud taimede ja nende õietolmu sattumine väljapoole põldu on vältimatu. See on juba põhjustanud herbitsiididele vastupidavate umbrohtude tekkimist hübridisatsiooni tulemusel. Taimede muundamisel geenitehnoloogia abil koos soovitud tunnust kodeeriva geeniga lisatakse alati ka geneetilist materjali, mis pärineb patogeensetest viirustest või teistest parasiitidest, ning bakteritest ja teistest organismidest. Nende hulgas on ka bakteri antibiootikumi resistentsuse geen, mis teeb baktereid mittetundlikuks antibiootikumi suhtes
ultraviolettkiirguse voog. Omaette problemiks on saanud väiksemates piirkondades õhu saastumine radioaktiivsete ainetega. Aleksander Andrejev AT112 KOKKUVÕTTE Õhu ja vee reostumine , on ainult vaike osa suurest maailma globaalse ökolloogia probleemidest , mis toovad endaga palju tagajarge : õhu saastamine; osoonikihi kahanemine; globaalne soojenemine; pinnase saastumine; vee saastumine; mürgiste kemikaalide sattumine pinnasesse, vette ja atmosfääri; looduse mitmekesisuse vähenemine; loodusressurside vähenemine. Inimtegevuse tulemused avaldavad keskkonnale enamasti negatiivset mõju. Tänapäeval on maailmas raske leida veekogu, mis oleks inimtegevusest puutumata jäänud. Maakera üha suurenev rahvaarv muudab puhta vee üha kallimaks ja väärtuslikumaks. Inimkond peab vett kasutama mõõdukalt ja mõistusega, kuna see on otseselt tema enda huvides
**Koool** INIMESED JA INTERNET Uurimistöö **** 8b Juhendaja: ******** Pärnu 2009 SISUKORD Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1 Interneti ajaloost . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1 Interneti ohutus nõuded . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .2 Kaupade ostmine Interneti vahendusel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .3 Tulemuste analüüsimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4 Viited . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .5 Kokkuvõte . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ...
Koostööleping: "Rahu, julgeoleku ja koostöö nimel" Pandi alus Euroopa julgeoleku ja koostöö organisatsioonile OSCE. 5. Pingelõdvendus ja selle tulemused? Suhete paranemine NKL ja lääneriikide vahel 1970-ndate alguses. Tulemused: *tihedam läbikäimine lääneriikide ja idabloki vahel. *Lääneriikide investeeringud kesk ja Ida-Euroopa riikidesse ja laenud neile. *Tihenes kultuuri ja teadusvalla suhtlemine ja turism. *Kesk ja ida Euroopa sattumine Läänest sõltuvusse. 6. Kaardi ülesanne. 7. Pildi ülesanne. 8. Külma sõja kriisid. *Korea sõda 1950-1953 *Berliini kriis 1953-1961 *Ungari ülestõus 1956 *Vietnami sõda 1959-1973 *Afganistaani sõda 1979-1989 *Kuuba kriis 1962 *Suessi kriis 1956 *Praha kevad 1968 9. Mida tähendavad a) reaganoomika ja b) tätserism? a) USA presidendi R. Reagani majanduspoliitika. Kärbiti sotsiaaltoetusi ja alandati makse. Tugineti eraalgatuseleja turumajandusele
KEEMILISED OHUTEGURID TOIDUAINETÖÖSTUSES Referaat Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1. MÕISTED................................................................................................................4 2. KEEMILISED OHUTEGURID.................................................................................4 2.1. TÖÖKESKKONNA KEEMILISI OHUTEGUREID ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD................................................4 2.2. ÕIGUSAKTID............................................................................................5 2.3. KEMIKAALIDE MÕJU TÖÖTAJATE TERVISELE...............................5 2.4. KEMIKAALIDE RISKIDE HINDAMINE................................................6 2.5. KEMIKAALIDE ORGANISMI SATTUMISE TEE...
Lah:korduvkasutamine, kogumispunktid Hapestumine, happesademed SOxNOx + H2O = hape Kütuste põletamine, transpord. Lah: kasutada filtreid Veekriis ja veekogude Mürkainete vette sattumine Ettevaatlikum,Kokkuhoidlik reostus um olla Osoonikihi hõrenemine Kloororgaanilised ühendid ja Taimede kasvu pidurdamine, läppastikoksiidid kahjustab inimese immuunsussüsteemi Kliima soojenemine Kasvuhoonegaasid, Õhusaaste vähenemine,
Negatiivne stress gümnasisti elus Koostanud : Annika Valving Stress STRESS on organismi üldine pingeseisund, kus inimesel on raske toime tulla kogu teda puudutava informatsiooniga. Väike stress ei tee halba, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Stress Stress, mis oli vanemate inimeste haigus on juba ka noorte probleem. Selle kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga on helge ja muredevaba aeg. Tegelikult tuleb noorel inimesel toime tulla mitmekordse koormusega: kasvamisega ning organismi küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus, isiklike suhetega, väsitava ja stressirohke koolieluga ning vanemate esitatud nõudmistega. Stressi tekkepõhjused Liiga palju õppida...
KT3 bakterite haigused Bakteriaalsed haigused on enamasti nakkushaigused. Mikroobide põhimassi moodustavad saprofüüdid ehk roisklased, mis etendavad meie elus väga tähtsat osa (käärimisprotsessid, lämmastiku ringkäik looduses, roiskumisprotsessid jne.). Nakkushaiguse väljakujunemiseks peab haigusetekitaja sattuma vastuvõtlikku organismi. Selle teed on erinevad, näiteks soolenakkuste korral suu kaudu. Alati ei põhjusta haigusetekitaja sattumine organismi haigestumist. Haigestumiseks on vaja hulka haigustekitajaid. Organismis puhkeb võitlus haigustekitajaga. Kui võidab organism, siis haigestumist ei järgne, kui võidab aga haigustekitaja, on tagajärjeks kindla kliinilise kuluga haigestumine, ent võitlus tekitajaga käib ka haiguse vältel. Bakteriaalsed haigused on näiteks iseeneslik abort, klamüüdia, klamüdidoos, gonorröa, toksoplasmoos, teetanus, salmonelloos, botulism, kõhutüüfus, tüüfus,
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ehitusviimistlus-11 Janari Sai Inimese mõju keskkonnale Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2012 Sisukord 1. õhu saastamine; 2. osoonikihi kahanemine; 3. globaalne soojenemine; 4. pinnase saastumine; 5. vee saastumine; 6. mürgiste kemikaalide sattumine pinnasesse, vette ja atmosfääri; 7. looduse mitmekesisuse vähenemine; 8. loodusressursside vähenemine. 9. Inimese mõju 10. Maakasutus 11. Metsa raie 12.Looduslike elupaikade kadu Kõikide mõjude pikaajalise toimimise tagajärjel halveneb looduses taime- ja loomariigi kõrval ka inimeste elukvaliteet. On tehtud kindlaks, et inimene saab personaalselt mõjutada produtseeritavate
vaheaja lõppedes. Kui kohtunike arvates on üks väljakupool teisest parem, vahetavad meeskonnad viimase kolmandiku keskel pooli, kuid sellest tuleb kokkuleppida enne mängu algust. Sel juhul jätkatakse mängu keskpunktist. Mänguaega ei peatata loomulike mängukatkestuste ajal. Aeg peatatakse ainult värava, karistuse, karistuslöögi või time out`i korral, samuti ootamatu edasimängutakistuse (palli deformeerumine, poordi lagunemine, mängija vigastumine, lubatud isikute või esemete sattumine väljakule jne.) puhul kohtuniku otsusel. Poordi lagunemisel peatatakse mäng, kui pall satub sellesse piirkonda. Vigastuse puhul peatatakse mäng, kui vigastus on tõsine või vigastatud mängija häirib mängu. Korralise mänguaja 3 viimast minutit on puhas mänguaeg s.t kell käib ainult, siis kui pall on mängus.4 Mängijad Kumbki meeskond võib protokolli märkida max. 20 mängijat. Mängijad võivad olla väljakumängijad või väravavahid. Ainult protokolli märgitud mängijad saavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
