kasutuskõlbmatuks, s.t. rikutud on vara käideldavus. Halvangu näiteid: mingi riistvarakomponendi häving, programmi või andmefaili kustutus, kettal asuva faili muutumine kättesaamatuks operatsioonisüsteemi või failikahjuri rikke tõttu; · modifitseerimine on volitamatu muudatuste tegemine; · võltsimine oma identiteedi valetamine: näiteks võõra parooli (pealtkuulamise teel); · pealtkuulamine ühendusliinide jälgimine ning seeläbi info sattumine võõrastesse kätesse. Tagavarakoopiad nende regulaarse loomise vajadus ja vahendid. Juhuslike infokaotuste vältimiseks on tulus säilitada diskettidel vajalike failide varukoopiaid. Tuleb otsustada, kas tagavarakoopiad hõlmavad üksikuid faile, katalooge, tervet kõvaketast. Kas iga päev, nädal, kuu olenevalt nende tähtsusest ja kui sageli neid uuendatakse. Mitmeid võimalusi: disketile Copy,
ja ühendatud hüdrandi ja joatoruga joatoru pidevalt ühendatud Siseruumi hüdrant ja klapp Väliteki hüdrant ja klapp 88 Merereostuse korraldus laevas Merereostuse ärahoidmiseks on laevas olemas SOPEP jaamad, kus asuvad reostusetõrje vahendid. Seal on olemas kõik vajalik et ära hoida ükskõik mis reostuse sattumine vette. SOPEP jaamad asuvad autotekil, sest oht merereostuseks on seal kõigesuurem just raskeveokite lekete puhul. Juhul kui meeskonnaliige märkab reostust autotekil peab ta sellest koheselt teavitama silda või masinaruumi, peale seda tuleb individuaalselt reostust tõkestama hakata. Väiksemate reostuste puhul ei ole vajalik kellegile teavitada vaid see absorpendiga eemaldada. Suuremate reostuste puhul tuleb piigatid punnidega sulgeda. Ja reostust likvideerima hakata
• turvalisuse väärtus – ohutus, usalduslikkus; • kasulikkuse väärtus – abi ja koostöö igapäevaste vajaduste rahuldamisel, maailmapildi avardamine. - prosotsiaalne käitumine SÕPRUSE KULGU mõjutavad: - lähedus (proximity) – pole mõeldud emotsionaalset lähedust, vaid geograafilist lähedust. Sõpruse tekkimisel hakkab mõjuma see, mil määral inimesed puutuvad kokku. Nt. lähedane suhe pinginaabriga, või toakaaslasi ühikas. - järjepidevalt inimesega kokku sattumine informaalselt, mitte spetsiaalselt selleks plaane tehes. Kui on mugav kokku puutuda, siis tekib sõprussuhe. - võimalused jagada oma ideid ja tundeid Meeldimist mõjutab: - Sarnasus – erinevates aspektides, sh hoiakutes, väärtustes, hariduslikus ja sotsioökonoomilises taustas jne - Tuttavlikkus – seda suurendab sarnasus, lähestikku paiknemine, kokkupuutumine - Väärtustamine ja selle väljendamine - Füüsiline atraktiivsus - Berscheid, Reis, 1998 - Kontekst = eneseavamine
Piiramatu infomaht Probleemid info vananemisega Kasutatakse pilti, häält, teksti Kohese tagasiside võimalus Madal hind Soodne aktiivsele reklaamitarbijale Reklaami saab muuta nii sageli kui vaja 47 Tabel 7. Välireklaami eelised ja puudused. Välireklaami eelised Välireklaami puudused Liiklejate vaatevälja sattumine Üksikasjaliku teabe edastuse raskus Suhteliselt madal hind Suunatus auditooriumile puudub Pikaaegsus Ilma ja aja mõju (vihm, tuisk pimedus) Suunatus kohalikule turule Üleriigilise kampaania läbiviimise keerukus Reklaamteksti lühidus ja lihtsus Võimalik vastuolu liiklus- ja keskkonnanõuetega Väljapaneku vahetamise võimalus 5
diarröa ja vasomotoorsed reaktsioonid (naha punetus, tahhükardia, südame kloppimistunne, ortostaatiline hüpotensioon). Aluseks on suuremahulise ja hüpertoonilise küümuse jõudmine peensoolde, mis põhjustab vee imendumist vereringest soolde ja soole venitust. - Hiline dumping: 90-180 minutit pärast söömist nõrkus, higistamine, uimasus, käte värisemine, iiveldus. Aluseks on suure süsivesikute massi kiire sattumine peensoolde ja verre, mis põhjustab intensiivse insuliini sekretsiooni ja hiljem viib reaktiivse hüpoglükeemiani. Diagnoos: Põhiliselt kliinilise pildi ja kirurgilise anamneesi põhjal. Lisaks võib teha kats 50g Glc sissejoomisega või Ba-fluoroskoopia. Ravi: Põhiline ravi seisneb toitumise muutuses (tasakaalustatud toitumine). Tuleb süüa päevas rohkem
loodusõnnetused, taudid, sõjad jne. - mis kõik ei võinud katastroofiliselt vähendada saja - paarisaja liikmega valdavalt isoleeritud paleoliitilisi inimpopulatsioone Euraasia ja Ameerika tohututel avarustel. Siiski tuleb rõhutada, et "absoluutse AE" - homosügootsuse - tekke tõenäosus on väga oluline vaid tõeliselt väikese asutava populatsiooni puhul. Kui see arv on juba kümme, siis on ka suhteliselt madala sagedusega alleeli sattumine uude geenitiiki: arvutus näiteks ütleb, et o.1 sagedusega alleelil on üle 80% tõenäosus sisalduda uues populatsioonis N = 10 puhul. Pigem on üpris palju enam tõenäone see, et väikese sagedusega alleel kaob ikkagi pea, kui populatsiooni arvukus ei hakka kohe (s.o. esimese kümnekonna generatsiooni jooksul) kiiresti kasvama. Ja teisalt - AE avaldub üsna sageli suure erinevusena alleelide sageduses vrld. emapopulatsiooniga. Harvad alleelid võivad olla sagedased ja vastupidi
juunil 1914 vallandas sündmuse ahela, mis päädis Esimese maailmasõja puhkemisega. Võitlus idarindel Venemaa sõjaväe tungimisega üle Saksamaa piiri Königsbergi suunas. Leedu sakslaste okupeeritud, Eesti püsis sõjategevusest enam-vähem vaba, lätlased kannatasid kõige enam. -Alfred Rosenberg, tulevane Kolmanda Reichi peaideoloog. - Leedu Sõjaohvrite Abistamise Komitee- Ycas V PEATÜKK: Lühike iseseisvusaeg (1917-1939) - Venemaa sattumine kodusõja küüsi enamlaste võimuhaarde järel ja Saksamaa lüüasaamist Eseimese maailmasõjas kasutasid Leedu Eesti ja Läti rahvuslikud juhid ära - Smetona, Päts ja Ulmanis Vene revolutsioon ja Saksa okupatsioon - 1917 2.märts astus Nikolai II tagasi. Eestlased, lätlased ja leedukad esitasid nõudmised taaselustamisele ning esitasid need Petrogradis loodud uuele Ajutisele Valitsusele.
Perifeerne tee kui probleem läheb meist liiga palju mööda ja see pole meile kohane, suudame selle kõrvale lükata Bioloogiline motivatsioon tegutsemise eesmärk - kehaliste vajaduste rahuldamine nt valu vältimine, hirm, uni, nälg, janu, sugutung Kultuuriline motivatsioon arenguvajadus (uudishimu, tunnetusvajadus) tekib tahe end uuendada; saada väljaspoolt uusi kogemusi; avatus erinevatele kogemustele võib olla ka halb (nt. sattumine uimastisõltuvusse) tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) - inimese eesmärkide ja praeguse olukorra vahel tekib lahknevus, mida inimene siis teeb, kas muudab suhtumist, arvamusi või üritab neid erinevaid elemente toimima panna Kontrollkeskme lähenemine Sisemine kontrollkese - eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus
7 1. BIOLOOGIA UURIB ELU 1.1. EIu omadused Koige tilciisemas kdsituses on bioloogia (kreeka k. bios - elu + lo.gos - m6iste, kiisitus) teaclus, mis uurib elu. Seet6ttu kuuluvad biotoogide huviorbiiti elu koikr,6imalikud r-ormicl ja nende elutegevusega seotud ilmingud. Esmapilgul tundub, et ei ole kuigi raske eristada elusobjekti elutust. On ju organismidel terve rida ainuomaseid tunnu- seid, mis looduse eluta osal ja inimese poolt loodud tehissiisteemidel puuduvacl. Liihemal uurimisel selgub aga, et tegelikkuses on peaaegu voimatu tommata tihest piiri elusa ja eluta looduse vahele ning leida uhte p6hitunnust, mis neid eristaks. Elu mdlratlemine on v6imalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Mil les viiljendub elu organisatoorne keerukus? Suur osa organismide koostises olevaid mole- keemilised omadr-rsed. Seetottu on molekulid kule esineb k...
STATISTIKA PÕHIMÕISTED Üldkogum - objektide (nähtuste) hulk, mille kohta tahetakse teha järeldusi Valim - mõõtmiseks võetud osa üldkogumist VALIM VALIM ARVUKAS PLANEERITUD JUHUSLIK VALIMISSE SATTUMINE ON VÕRDTÕENÄONE KÕIGILE ÜLDKOGUMI OBJEKTIDELE TUNNUSED ARVTUNNUSED MITTEARVTUNNUS PIDEV DISKREETNE JÄRJESTUS- NOMINAAL-
Ja vastupidi, ohutus on praktilise iseloomuga kindlustunne, et ebasoodsad toimed ei ilmne, kui mingit ainet kasutatakse temale ettenähtud viisil ja koguses. Eksponeerumise (aja ja doosi) kasvades suureneb ka risk ja vastupidi, kui eksponeerumine nii aja kui ka aine koguse mõttes vähenevad, alaneb ka mürgistuse risk selle ainega. Riski hindamine (risk assessment) on vajalik juhtudel, kui: 1. mingi aine sattumine keskkonda on inimesele ja/või teistele organismidele tõenäoliselt ohtlik; 2. on tõenäoline, et aine on keskkonnas püsiv ning võimeline bioakumuleeruma; 3. on tõenäoline, et aine suhtes tundlikud inim- ning ökoloogilised populatsioonid võivad eksponeeruda selle aine märgatavatele doosidele; 4. on olemas tundemärgid selle kohta, et aine võiks inimesele ohtlik olla; 5. on tõenäoline inimese eksponeerumine ainele kas selle valmistamise või kasutamise ajal.
Kalakasvatustes mõjuvad stressitegurid e. Stressorid kaladele praktiliselt pidevalt. Esmajoones tuleb nimetada kalade väljapüüki tiikidest, sumpadest või mitmesugustest kalakasvandustes kasutatavatest mahutitest. Olulisteks stressiteguriteks on ka ülemäärane asustustihedus ,samuti veetemperatuuri, vee hapnikusisalduse ja orgaaniliste ainete sisalduse muutused ning mitmesuguste mürgiste ainete sattumine vette või kalasööta. Vee temperatuuri ja hapnikusisalduse seos ja nende mõju kaladele. Vee temperatuur Eesti kliimaga kohastunud kalad taluvad, vähemalt lühiajaliselt, temperatuuri vahemikus +1°...+30°C. Karpkalale on see temperatuurivahemik sobiv, olenevalt aastajast. Madalal temperatuuril aeglustub kalade füsioloogiline talitus, häiritud on närvisüsteemi talitus, hingamine ja vereringe. Temperatuuril alla +1° võivad karpkalad hukkuda.
Perifeerne tee – kui probleem läheb meist liiga palju mööda ja see pole meile kohane, suudame selle kõrvale lükata Bioloogiline motivatsioon tegutsemise eesmärk - kehaliste vajaduste rahuldamine nt valu vältimine, hirm, uni, nälg, janu, sugutung Kultuuriline motivatsioon arenguvajadus (uudishimu, tunnetusvajadus) – tekib tahe end uuendada; saada väljaspoolt uusi kogemusi; avatus erinevatele kogemustele võib olla ka halb (nt. sattumine uimastisõltuvusse) tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine (Leon Festinger) - inimese eesmärkide ja praeguse olukorra vahel tekib lahknevus, mida inimene siis teeb, kas muudab suhtumist, arvamusi või üritab neid erinevaid elemente toimima panna Kontrollkeskme lähenemine Sisemine kontrollkese - eelistatakse situatsioone, kus tegevuse tulemuse määravad oskused ja kompetentsus
Olles lokaliseerinud hulgaliselt erinevaid mutatsioone, leiti, et erinevad geenid asetsevad kromosoomis teatavates kohtades lookustes. Edasi oli võimalik juba koostada geneetilisi kaarte ning arvutada geenidevahelisi suhtelisi kaugusi. Nii tuldi välja pärilikkuse kromosoomiteooriaga, mille kohaselt kõik geenid paiknevad kromosoomides ning Mendeli seadused tulenevad sellest, milliste seaduspärasuste alusel toimub kromosoomide lahknemine sugurakkudes ning sattumine järglaskonda. Kromosoomide mitteeraldumine raku jagunemisel Morgani tudeng Bridges näitas, et ebanormaalne arv sugukromosoome XXX, XXY, X0 või Y0 põhjustab äädikakärbsel muutusi fenotüübis. Ta ristas mutantseid homosügootseid valgesilmseid emaseid (ww) punasesilmsete isastega (w+) ning leidis, et ebaootuspäraselt oli järglaskonnas ka üksikuid valgesilmseid emaseid ning punasesilmseid isaseid. Teoreetiliselt oleksid pidanud kõik emased järglaskonnas olema
Olles lokaliseerinud hulgaliselt erinevaid mutatsioone, leiti, et erinevad geenid asetsevad kromosoomis teatavates kohtades lookustes. Edasi oli võimalik juba koostada geneetilisi kaarte ning arvutada geenidevahelisi suhtelisi kaugusi. Nii tuldi välja pärilikkuse kromosoomiteooriaga, mille kohaselt kõik geenid paiknevad kromosoomides ning Mendeli seadused tulenevad sellest, milliste seaduspärasuste alusel toimub kromosoomide lahknemine sugurakkudes ning sattumine järglaskonda. Kromosoomide mitteeraldumine raku jagunemisel Morgani tudeng Bridges näitas, et ebanormaalne arv sugukromosoome XXX, XXY, X0 või Y0 põhjustab äädikakärbsel muutusi fenotüübis. Ta ristas mutantseid homosügootseid valgesilmseid emaseid (ww) punasesilmsete isastega (w+) ning leidis, et ebaootuspäraselt oli järglaskonnas ka üksikuid valgesilmseid emaseid ning punasesilmseid isaseid. Teoreetiliselt oleksid pidanud kõik emased järglaskonnas olema
Mis on elu mõte? Mis on aeg? Paigutab end keele kaudu: keelekeskne modernistlik luule, laiemas mõttes. Kitsaid konkreetseid eeskujusid ei leia, laias mõttes kontekst tuntav. Kontekst, mis tuleb 60-70ndatel. Rõhutatud ka, et miks mitte luuletõlgendamisel proosaautoreid silmas pidada, miks mitte ka psühhoanalüütilist tendentsi. Mihkelson eitab kõike, varjab kõike, aga loeb tarku raamatuid. Loeb vene formaliste, tunneb eriti 70- 80ndatel huvi psühhoanalüüsi vastu. Keelde sattumine mis siin toimub. Keelest ei saa kuidagi mööda, keel kannab mälu, mälu oluline teema Mihkelsoni jaoks. Mihkelsoni luule kui psühhoanalüütiline isamaa luule. Paradoks, aga tabav paradoks. Isamaalisemaks ta läheb, varasemas otsas ei torka silma, aga kui tuleb muutus 80ndate-90ndatel, siis see tähendab, et nende eksistentsi põhiküsimuste kõrvale tuleb selgemalt ühiskondlik poliitiline temaatika. Tal hakkavad tulema viited ja tekstimängud suhtlused tekstitraditsiooniga
kõrvalsaadusi. Normaaltigimustes need kõrvalproduktid(tuntud ka kui reoained), sattuvad tagasi keskkonda. Looduslikes tingimustes nad lagunevad isepuhasusprotsesside käigus looduse võime assimileerida. Reoaine on soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine õhus, vees või mullas, mis ohustab tervist või keskkonda. Sattudes keskkonda tõstab loodusliku fooni taset. Saastumine - mis tahes inimeste tervist või heaolu ohustava tahke, vedela või gaasilise aine, energia või mikroobide sattumine keskkonda Reostus - õhu, vee või pinnase saastamine soovimatu koguse aine või energiaga. Õhu, vee, pinnase või toidu füüsikaliste, keemiliste või bioloogiliste omaduste soovimatu muutus, mis võib ebasoodsalt mõjutada inimeste või teiste organismide tervist, ellujäämist või tegevust. Keskkonnareostus - Kui loodusesse on sattunud mingit keemilist ainet hulgal, mis põhjustab muutusi organismides ja ökoloogilistes seostes.
maksu ja võimendusfaktoritest vabastatuna, varade rentaabluse näitaja; D annab hinnangu maksevõime suhtes talutava kaotusesuuruse kohta, koguvõlgnevuse osakaal ettevõtte väärtuses ning E varade käibekordaja (Rünkla 2003, lk 69; Teearu jt 2005, lk 34-35). Pankrotikoefitsendi võrrandi kasutamine ettevõtte analüüsil näitab, et võrrandi arvuline tulemus on seostatav pankroti tõenäosusega järgmiselt (Teearu jt 2005, lk 35): kui Z > 2,99, on ettevõtte pamkrotti sattumine vähetõenäoline; 1,81 < Z > 2,99, ettevõtte seis on ebakindel, mille puhul on pankrotistumise prognoose raske teha; Z < 1,81, on ettevõttel tõsine oht sattuda majanduslikesse raskustesse. Altman´i võrrandi kasutamisel Eesti ettevõtete makseriski ja pankrotiohu prognoosimisel tuleks aga suhtuda teatava ettevaatusega järgmistel põhjustel (Haldma 1993, lk 171): võrrandiga prognoositakse pankroti veel töötava ettevõtte puhul;
1.1.3.1. Käesolevas kursuses eeldame, et õppijal on ettekujutus liikide tekke tunnustatud põhiviisidest: 1) Allopatriline liigiteke, mis seisneb ühe, algse liigi jagunemisel vähemalt kaheks geograafilise isoleerituse tõttu. Isolatsiooni on põhjusta- nud algse levila jaotumine geograafiliste tegurite mõjul (mäeahelike teke, mandrite triiv, jne.), või uue osa-areaali teke eelmisest geograafiliselt eraldatud alal (seemnete sattumine kaugele ookeanisaarele vms.). 2) Sümpatriline liigiteke, mille puhul liik jaguneb üksteisest ikka enam eristunud allühikuteks (rassideks) spetsialiseerumisega erinevale ökoloogi- lisele nishile (kaasa arvatud parasiitide spetsialiseerumine erinevatele peremeesorganismidele), ristumist vältivate piirangute tekke tõttu (etoloo- giline sobimatus; erinev õitseaeg taimedel, jne.) vms. Seejuures võivad tekkinud liikide areaalid olla üldjoontes või tunduvas ulatuses kokkulan- gevad.
Turvalise paindlikkuse põhimõte töösuhete regulatsioon peab võimaldama osapooltel kujundada töösuhe, mis arvestaks parimal võimalikul viisil lepingupoolte vajaduste ja huvidega. Töölepingu regulatsiooni uuendamisel suureneb paindlikkus töösuhetes, kuid paindlikkusega samavõrra tähtsaks tuleb lugeda ka turvalisust seda mitte ainult töötaja vaid ka tööandja jaoks (nt soovib tööandja tunda end turvaliselt, kui ta usaldab töötajale informatsiooni, mille sattumine konkurentide kätte kahjustaks ettevõtte huve; töötaja jaoks, kes peab kindlal ajal lapsed kooli viima ja koolist koju tooma on aga tähtis, et tööandja suhtuks tööaja korraldusse paindlikult). Majanduse kiire reageerimisvõime tagamisele suunatud tööturu paindlikkus saavutatakse nelja meetme koosmõjus: 1 Paindlik tööõigus, mis sätestab tööandja ja töötaja õigused selgelt ja arusaadavalt, võimaldab nii
makroorganismile - mitmesugused sisehaigused, stress, sisesekretsiooninihked, organite anatoomia muutused, vananemine; § tervikuna süsteemile "organism-mikrobioota" - mitmesugused ravimid, kliimamuutused, radiatsioon. § Tänu mikrobioota püsilikkusele taastub enamasti 1-2 nädala jooksul pärast kahjustava teguri toime lakkamist esialgne mikroobide koostis. Mikroobide translokatsioon § Bakterite translokatsioon on elusate bakterite seedetrakti limaskestast läbiminek ja sattumine mesenteriaalsetesse lümfisõlmedesse, maksa, põrna ja vereringesse. § Translokatsiooni positiivne külg immuunstimulatsioon § Translokatsioni negatiivne külg - endogeenne infektsioon. § Põhjused: resistentsuse ja immuunreaktsioonide nõrkus; limaskesta terviklikkuse kadumine: toitainete puudumine, limabarjääri kadumine; düsbioos limaskestal. Opurtunistlikud infektsioonid § Oportunistlikud ehk endogeensed infektsioonid on haigused, mille tekitajateks on potentsiaalselt patogeensed
Maa on struktureeritum üksis kus kohastumusvõimalusi on rohkem. 62 LOKAALSED DIVERSITEEDIGRADIENDID 1. POOLSAARE JA LAHE EFFEKT – TÕENÄOSUSLIK SEADUSPÄRA Lahe tipu suunas diversiteet väheneb. Poolsaare tipus/lahe otsas on mitmekesisus väiksem. Mereliigid tekivad meres, ookeanid ja lahe tippu tuleb neil migreeruda. Liigid migreerivad igas suunas ja lahesoppi sattumine on ebatõenäoline. Samamoodi on mandril. Nt: Lahe effekt Läänemeres. Ligipääs ookeanist on vaid läbi Taani väinade. NB! Lisaks mängib rolli ka siin soolsus. Kaugus ookeanist korreleerub soolsuse vähenemisega. 2. NN KÜÜRSELG KÕVER (hump-back curve) - Nime andis P.Grinne Küürselg kõver sidus produktsiooni läbi biomassi liigirikkusega. Seos on unimodaalne, vastandub monotoonsele seosele (mis ainult kasvab/kahaneb mööda x- telge).
mineraliseerumine. Raskestilahustuvateks toitaineteks loetakse ka mitmeid ühendeid, mis tekivad mullalahuses toimuvate arvukate keemiliste reaktsioonide tulemusena. Nii näiteks võivad mitmed mullalahuses vabalt liikuvad toitained omavahel reageerides anda erinevaid lahustumatuid setteid. Settereaktsioonides võivad osaleda nii anioonid kui katioonid. Selliste setete sattumine tagasi mullalahusesse võtab aega ning toimub üldjuhul hapete, leeliste või teiste reagentide mõjul. Nähtust, mille käigus tekivad keemiliste reaktsioonide tulemusel kergesti lahustuvatest ühenditest raskemini lahustuvad, mullas sadestuvad ühendid, nimetatakse keemiliseks neeldumiseks. Keemiline neeldumine on arvestatav neeldumisviis näiteks mullalahuses liikuva fosfaatiooni puhul, mis happelises keskkonnas, reageerides raud- ja alumiiniumkatioonidega, moodustab
· Toidus sisalduvad metallid võivad kahjustada kesknärvisüsteemi, närvisüsteemi degeneratsiooni, Parkinsoni tõbe, dementsuse ohtu. Toidu vähene kiudainete sisaldus soodustab seedetrakti haiguste teket. Keskkonnakemikaalid võivad põhjustada viljatust ja sperma kvaliteedi langust. · Keskkonnategurid võivad olla põhjuseks ka tugi- ja liikumiselundite haigustele Keemiline eksponeeritus · tervisele kahjulike saasteainete sattumine keskkonda ja organismi. · keskkonnameditsiinilised õnnetused Võõrad, kahjulikud ained meie keskkonnas Et vältida tervise kahjustusi, oleks vaja teada · Kahjulike ainete päritolu, kahju ulatus loodusele ja elusolenditele, kuidas nad jõuavad inimestesse. · Kuidas inimese organism end kahjulike ainete eest kaitseb · Kuidas võõraine kahjustab tervist ning millised on ekspositsioonist tingitud ohud
Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia 4.loeng Refleksid, refleksi mõiste Refleks on organismi vastus ärritusele. Refleks realiseerub mööda refleksikaart. Refleksikaar: Erutuse võtab vastu retseptor---aferentsed(sensoorsed)---keskus(KNS) levib edasi efektorile. Efektorile saadavad eferentsed kiud (motoorsed (juhul kui efektoriks on lihas) v sekretoorsed (juhul kui efektoriks on närvirakk). Tulemuseks on reaktsioon e. vastus (see pole enam tegelt refleksikaare osa). Refleks on organismi talitluse regulatsiooni põhiline vahend. Närvisüsteemi regulatsioon realiseerub reflekside kaudu. Et regulatsioon oleks efektiivne, on vaja tagasisidet. Reaktsioonist informeeritakse nii keskust, kui retseptorit. Seljaaju, ehitus ja funktsioonid Seljaaju paikneb lülisamba kaares. Ta koosneb üksikutest luudest, mille vahel on kõhrekettad. Need annavad lülisambale liikuvuse. Slejaaju ise on sekmentaarse ehitusega st. et koosneks justkui ükstei...
Tüüpilisi mendeli suhteid ei ole, sest ei toimu lahknemist meioosis. Ristamised näitavad vaid ühe vanema poolt saadud tunnuseid, sest tsütoplasma tuleb emalt. Isapoolset lekkimist esineb väga harva, sest on olemas ka mehhanism, mis degradeerib isapoolse mtDNA/cpDNA kui see esineb. Juhud kui tsütoplasmaatiline pärilikkus on segatud: Heteroplasmia isa mitokondreid 1/10000 ema M kohta. Põhjus viljastumise momendil spermatosoidi mitokondri sattumine munarakku. Sel juhul ema ja isa mtDNA rekombineeruvad. Isapoolne segunemine küllalt tavaline paljasseemnetaimede kloroplastide korral. Pärilikkuse molekulaarne alus Pärilikkuse aine peab olema: Stabiilne informatsiooni hoidja; Võimeline paljunema, tagama info säilimise ja ülekandmise; Võimeline muutuma. Kui tingimused ei ole täidetud, ei ole täidetud ka bioloogia põhialused. Järske muutusi olla ei tohi, need viivad letaalsuseni
narkoosist koos tüsistustega või kartus et ei tulla ülde välja. Kooliga seotud hirmud noorukieas(vastus miks karistus autoriteedi juurde saatmine on hull karistus) a)akadeemilised põhjused *klassi ees vastamise hirm *koduste tööde tegemata jätmine *eksamil läbi kukkumine b) õpetajaga seotud põhjused *Ebaõiglane kohtlemine *direktori juurde saatmine c)eakaaslastega seotud põhjused *sõprade leidimine *kiusamise ohvriks sattumine *ebapopulaarsus Noorukiea jooksul hirmude arv ja intensiivsus vähenevad. Kuidas? Hirm väljendub taandumine ja endassetõmbumine, värisemine(konstruktiivne), haigus ja palavik. Hirm ja teised värgid võivad põhjustada somaatilisi haigusi. Poisid kardavad rohkem töösid ja teste. Tüdrukutel on rohkem populaarsusega seotud. 2.Mure võib olla ka kujutluses põhjus , asja või situatsiooniga seoses. Kui me muretseme vb puudutada kujutlus ajaliselt ja rusika reegel sama
g/ kaaliumi) abil, saavutades maksimumi 5-10 aasta jooksul ja hakkas seejärel tasapisi aeglustuma. Suurima koguse väetise lisamisel (40 g/ kaaliumi) alale, ei olnud kasvu tähelepanuväärset aeglustumist märgata ka pärast 20 aastat väetamise hetkest (Pietiläinen et al 2005: 108). Antud katse oli läbi viidud kuivendatud rabades, kus kuivendamine annab puude kiiremale kasvule omakorda eelise. Looduslikes kuivendamata rabades sarnastes koguste toitainete sattumine pinnasesse nii suurt kasvu kiirenemist ei tekita, mis tõenäoliselt tuleneb liigse vee olemasolust. See aga ei tähenda, et puude juurdekasvu suurenemine kuivendamata rabades oleks tühine, see on olemas ja probleemiks rabakoosluse säilimisel. (Pietiläinen et al 2005: 108). 36 4. UURINGUTE TULEMUSED Selisoost, Kõrgesoost ja Puhatust võetud rabamändide juurdekasvuproovide mõõtmisel
mõju), või ilmneb alles nüüd (näiteks langatused ja nende mõju). Ka Tallinna tööstuspiirkondades avaldub pärandmõju, jääkreostus. Mõju avaldub looduskeskkonnale, ökosüsteemide seisundile, taimedele, loomadele. Mõju pinnasele – maapinna vajumine, hüdroloogilise režiimi muutused, mulla omaduste muutused. -Kaevandamisest tekkivad maapinna muutused (langatused, maapinna rekultiveerimine); saasteainete sattumine pinnasesse. Kasvatatud toidus on rohkem kahjulikke mikroelemente. Maastiku üldilme muutus, tehismaastik- Kaevandamisest tekkivad maapinna muutused; jäätmete ladestamine mägedena (aheraine-, poolkoksi- ja tuhamäed); tootmishooned, tehisveekogud. Tallinnas suured tööstusalad hoonetega. Põhjavee kvaliteedi halvenemine ja põhjavee taseme muutused- Kaevandamise ja
klapp; 3) liiga kõrge kütuse tase ujukikambris, mida tingivad nõelklapi ebatihedus või ujuki uppumine. Nõelklapi eba- tihedüse põhjus on kas mõne võõrkeha sattumine nõela ja selle pesa vahele või kulumile. Esimesel juhul aitab mit mekordne ujuki uputile vajutamine, teisel juhul tuleb nõel soveldada pessa'kriidi abil. Ujuki uppumise põhjustab temasse tekkinud auk. Ben-
Tuleb püüda hoida rool otse ja läheneda madalikule hoides kurssi risti isobaatidega. Kui masin töötab, tuleb kiirus hoida minimaalne, mis võimaldab juhitavust. Hetk enne põhja puudutamist tuleb anda täiskäik tagasi. Sellel on mitu eesmärki: pehmendada lööki vastu pinnast, takistada laeval jooksmast kaugele ja kõvasti kinni ning lõpuks, madalvees laevale järgnev laine võib laeva madalikult lahti tõsta ja tagasikäik võib laeva ka samas madalikult maha viia. Kui madalikule sattumine on ootamatu, tuleb rool panna otse ja anda tagasikäik, püüdes minna pinnasesse täisnurga all võimalikult väikse kiitusega. Katse vältida madalikku temast ära pöörates võib manöövri hilinemisel viia põhja kinni jäämisele kogu pardaga ja mitme järjestikuse sektsiooni vigastamisele. Olles juba vööriga pinnasel, tuleb vööritankidesse võtta vett, et hoida laeva paigal ja takistada lainetel tema tõukamist kaugemale madalikule. 2.2. Kui madalikule minnakse ettekavatsetult.
Vabakutselised 9.5. Mitteaktiivse rahvastiku moodustavad (nende vajalikkus ja võimalikkus tuua töötajate hulka) 27 Inimesed, kes ei tööta ja kes ei ole ennast tööotsijana registreerinud. Need jagunevad kaheks: inimesed, kes ei soovigi töötada, seega ka ei otsi tööd, siia kuuluvad ka heitunud; inimesed, kes ei ole võimelised töötama, nt. puudega inimesed, vanurid. 9.6. Inimeste sattumine töötute kategooriasse, sellest välja saamine Langeb tööjõu hulgast välja, nt puude või muu haiguse tõttu, lahkub ise töölt, kuid muutub töötuks, kuna kohe ei ole võimalik tööd leida või on ta vallandatud. Töötute hulgast on võimalik välja saada kolmel viisil: võetakse pärast ootamist tööle tagasi, palgatakse esmakordselt või minnakse üle heitunute kategooriasse, kes on kaotanud usu tulevikku ja loobunud edasistest tööotsingutest. 9.7
stabiilsuse ja väldib sellega organi asustamist sinna juhuslikult sattunud mirkoobidega , sealhulgas patonesetega Hügieen tervisehoolduslik puhtus. Tervist ja selle säilitamist käsitlev õpetus. Infektsiooni e. nakkusallikas koht, kust infektsiooni tekitaja üle kantakse. Kolonisatsioon mikroobide pikaajaline elutsemine ning paljunemine inimese nahal või limaskestadel, haigust ei teki. Kontaminatsioon mikroobide sattumine kudedesse või steriilsetele pindadele, kus nad siiski ei paljune. 4 Mikroob e. mikroorganism silmaga nähtamatud üherakulised paljunemisvõimelised elusolevused (bakterid, viirused, seened, parasiidid). Mikroobidele soodus kasvukeskkond on inimese nahk ja limaskestad. Puhastamine (sanitatsioon) eesmärgiks eemaldada nahalt, pindadelt, instrumentidelt ning ruumidest tolm ja mustus
Eesti kirjanduse ajalugu II 1. Loeng 10.09 ja 2. loeng 11.09.13 1917 revolutsioonid -> Veebruari revolutsioon, Oktoobri revolutsioon riigikorra kukutamise aasta. 1918 Eesti iseseisvumine -> Saksa okupatsioon 1918 1920 Vabadussõda 1924 kommunistide riigipöördekatse 1920. ja 1930. Aastate vahetus majanduskriis 1934 Konstantin Pätsi võimuhaaramine --> kehtestatakse osaline eeltsensuur; ei kata kõiki valdkondi. Formaalselt tsensuuriametit ei ole, aga propagandatalitus tsensuuri kehtestab. Kirjanik pidi hakkama arvestama, et tema sõnu kasutatakse / võidakse kasutada tema enda vastu. Eesti kirjandusest suurem osa on ilmunud tsensuuriajal. 1939 Nõukogude sõjaväebaaside rajamine 1940 Nõukogude okupatsioon 1941 Saksa okupatsioon 1944 Nõukogude okupatsioon 1917. - 1920. Iseloomulik joon on, et tegemist on dünaamilise ajajärguga, kõik koguaeg muutub. Eesti ajaloo seisukohalt kaks tähislikku dokumenti on 1918. Manifest...
11.2. Funktsionaalne geenikontseptsioon Geeni kui jagmatu üksuse kontseptsiooni alusel on geen funktsionaalse üksusena see, mis määrab fenotüübilise tunnuse või osatunnuse. 11.3. Garrod: üks geen, üks metaboolne blokk Kui 20-nda sajandi algul taasavastati Mendeli tööd, võeti kasutusele ka termin "geen". Inglise arst Garrod uuris inimestel mitmeid päritavaid haigusi, ning tema oli ka esimene, kes täheldas, et retsessiivsete mutantsete alleelide sattumine homosügootsesse olekusse põhjustab metaboolseid defekte. Sellest tulenevalt tõi ta välja seaduspärasuse: üks mutantne geen üks metaboolne blokk. Üks haigustest, mida Garrod uuris, oli alkaptonuuria. Alkaptonuuria puhul värvub haigete uriin õhuga kokkupuutel mustaks. Musta värvuse andjaks on uriini kogunenud homogentisiinhape (alkaptoon) ning Garrod arvas, et selle aine kogunemist haigete organismi põhjustab metaboolne blokk homogentisiini metabolismirajas
reguleerimine automatiseeritud gaasi ja/või vedelkütuse põletite korral. Vt. küsimus 38. 40. Hõrenduse reguleerimine katla koldes. Kaasaegsete katelde kolded töötavad normaalselt hõrenduse all. Erandi moodustavad spetsiaalkolded, mis on kohandatud tööks teatud ülerõhu all. Katelde käitamisel hoitakse tavaliselt suhteliselt väike hõrendus (20÷30 Pa e. 2÷3 mm H 2O) kolde ülaosas. Hõrenduse olemasolul on välditud koldegaaside sattumine katlamaja ruumi läbi müüritises olevate ebatiheduste; hõrenduse olemasolu näitab põlemise stabiilsust ja on kaudseks näitajaks materiaalse bilansi täitmise kohta katla õhu- gaasitraktil. Igal ajahetkel peab suitsuimeja eemaldama gaase koldest täpselt nii palju, kui neid seal juurde tekib. Kui suitsuimeja tootlikkus on liiga suur, siis tekib liiga suur hõrendus ja tuleb palju väärõhku. Kui aga tootlikkus on liiga madal, siis tekib koldes
Olles lokaliseerinud hulgaliselt erinevaid mutatsioone, leiti, et erinevad geenid asetsevad kromosoomis teatavates kohtades lookustes. Edasi oli võimalik juba koostada geneetilisi kaarte ning arvutada geenidevahelisi suhtelisi kaugusi. Nii tuldi välja pärilikkuse kromosoomiteooriaga, mille kohaselt kõik geenid paiknevad kromosoomides ning Mendeli seadused tulenevad sellest, milliste seaduspärasuste alusel toimub kromosoomide lahknemine sugurakkudes ning sattumine järglaskonda. 22 Kromosoomide mitteeraldumine raku jagunemisel Morgani tudeng Bridges näitas, et ebanormaalne arv sugukromosoome XXX, XXY, XO või YO põhjustab äädikakärbsel muutusi fenotüübis. Ta ristas mutantseid homosügootseid valgesilmseid emaseid (ww) punasesilmsete isastega (w +)
igapäevaste protsesside sujuvasse toimimisse nii osakonnas, eri osakondade kui ka eri tasandi töötajate vahel. Eriti tähtsaks muutub avatud ja operatiivne sisekommunikatsioon muutuste juhtimisel või kriisiolukorras. Näide Halvasti toimiva organisatsiooni suhtekorralduse tagajärjed · Halb maine nii organisatsioonis kui ka väliste sihtrühmade seas. · Teatud töötajate või rühmade vähene või ebaadekvaatne informeeritus, nende sattumine infosulgu ning selle tulemusel ebaefektiivne tegutsemine või isoleerituse tunde tekkimine ning võõrandumine kolleegidest ja organisatsioonist. · Tööjõu suur vahelduvus, andekate töötajate lahkumine organisatsioonist. · Uute töötajate aeglane sulandumine organisatsiooni, ebakindlus töökorralduse ning -ülesannete küsimuses. · Töötajate võõrandumine juhtkonnast, eri osakondade või peakontori ja filiaalide eraldatuse
Tegevustiku vallandab õhtune kujutlusmäng, mida soodustavad pimedusest erksad meeled. ,,Vaikuse häältes" satub poiss fantaasiamaailma metsa minnes. Väravaks kahe maailma vahel on metsa endasse mähkinud udu, mis kannab peategelase endaga kaasa. Metsas elustuvad loodusnähtused ja füüsilise maailma objektid. Mets võib olla linnalapse jaoks päris võõras ja hirmutav koht, nii et juba sinna minek on pooleldi nagu võlumaale sattumine. Jutustuses ,,Roosa printsess" esinevad kõrvuti raamjutu reaalne maailm ja muinasjutu võlumaailm. Muinasmaailm sarnaneb reaalse maailmaga, ainsaks erinevuseks selles elavad printsess ja kuningapaar ja rääkima hakkavad nukud. Muinasmaailmas juhtuvat lugu räägitakse reaalmaailmas, seega tõsielu- ja muinasmaailm ei põimu. Kunstmuinasjutu ,,Roosa printsess" kirjutamise ajendiks tuleb pidada kõiki pisikesi tüdrukuid mingil ajahetkel tabavat printsessiteema ja roosa värvi vaimustust
o Tagasilöök tuli Vene-Rootsi sõja ajal kui eestit laastas katk, rahvaarvu kasv pidurdus. Kuid 1695aa arvatakse eestis olevat veidi üle 350 000 inimese. ROOTSI-VENE SÕDA 1656-1661 o Rootsi kuningas Karl X Gustav alustas 1655a sõjakäiku, kus ta vallutas Kuramaa, Ida- Preisimaa, Leedu ning suure tüki Poolast. Seega muutus Läänemeri Rootsi sisemereks. o Vene tsaari Aleksei Mihhailovitsi häiris aga Leedu sattumine Rootsi kätte. o 1655a sügistalvel alustasid venelased salajaste ettevalmistustega Eesti- Liivi- ja Ingerimaa ründamiseks, sõda alagas 1656a suve hakul. o Suurimaks võiduks jäi Tartu, Vastseliina ja Vasknareva linnused. o 1658a sõlmiti vaherahu. o Kui aga Rootslased ähvaradsid rünnata, siis ei jäänud Venemaal muud üle kui 1661a sõlmida uues vaherahu ja loovitada oma vallutatud alad Rootsile.
Tähniline tüüfus Rickettsia spp. Riketsia Närilised, lestad, Puugid, lestad, täid puugid Veiste tuberkuloos Mycobacterium bovis Mükobakter Veis Piim Uuritav materjal seennakkuste korral Proove tuleb võtta kahjustunud koe erinevatest piirkondadest. Vedelike (uriin, aspiraadid, liikvor) uurimisel tuleks alati kasutada materjali kontsentreerimist, et tagada vähestegi seeneosiste sattumine uuritavasse preparaati. Uriiniproovi puhul on suhteliselt suur kontaminatsioonioht, tuleb arvestada kliinilist tausta. Juuksed, küüned, nahk pindmiste mükooside puhul. Proovimaterjaliks on nahakaaped. Küüntest võetakse materjal skalpelli või küünepuuriga. Juukseid kogutakse pintsettidega kitkudes, proovis peab olema juureosa. Proov kogutakse spetsiaalsesse prooviümbrikusse või puhtasse kuiva klaas- või plastkonteinerisse
Turvalise paindlikkuse kontseptsioon. See tähendab, et töösuhete regulatsioon peab võimaldama osapooltel kujundada töösuhe, mis arvestaks parimal võimalikul viisil lepingupoolte vajaduste ja huvidega. Kuid paindlikkusega samavõrra tähtsaks tuleb lugeda ka turvalisust seda mitte ainult töötaja vaid ka tööandja jaoks (nt soovib tööandja tunda end turvaliselt, kui ta usaldab töötajale informatsiooni, mille sattumine konkurentide kätte kahjustaks ettevõtte huve; töötaja jaoks, kes peab kindlal ajal lapsed kooli viima ja koolist koju tooma on aga tähtis, et tööandja suhtuks tööaja korraldusse paindlikult). Majanduse kiire reageerimisvõime tagamisele suunatud tööturu paindlikkus saavutatakse nelja meetme koosmõjus: · Paindlik tööõigus, mis sätestab tööandja ja töötaja õigused selgelt ja arusaadavalt, võimaldab nii
Samas valimvaatlusest tulenevad järeldused üldistatakse kogu vaatlusobjektile, kasutades selleks statistika meetodeid. Kuna valimvaatluse korral tehakse üldkogumi kohta järeldusi suhteliselt väikesemahulise valimi põhjal, siis on valimi moodustamisel väga tähtis representatiivsuse ehk esinduslikkuse nõude täitmine. Statistiline representatiivsus eeldab valimi koostise vastavust üldkogumi koostisele. Representatiivsuse tagamise põhinõuded: o üldkogumi liikmete juhuslik sattumine valimisse, st et kõikidel üldkogumi liikmetel peab olema valimisse sattumiseks võrdne võimalus; o üldkogumi kõikide struktuuriliste osade kajastumine valimis; o valimi liikmete piisav arv. Juhuslikkuse printsiibi rakendamiseks on mitmeid võimalusi, näiteks loosimine, juhuslike arvude genereerimine arvutil jne. Valimi suurus oleneb eelkõige uuritava tunnuse varieeru- misest üldkogumis mida suurem on varieerumine, seda suuremat valimit vajame usaldus-
ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda, osaleda ühiskonna sotsiaalses, majanduslikus, poliitilises ja kultuurilises elus. Indiviidi ja ühiskonna vaheliste seoste nõrgenemine tekitab olukorra, kus inimese põhivaja- dused jäävad rahuldamata, mille tagajärjeks võib olla sattumine mar- ginaalsesse asendisse. Ühiskonnas, kus areng on väga kiire ja muutu- sed suured, on oht sotsiaalse tõrjutuse tekkeks suurem ja see võib tabada nii täiskasvanuid kui ka - seda enam - lapsi. Sotsiaalse tõrjutuse all mõistame ilmajäetust võimalusest olla sotsiaalses elus võrdväärne ja täieõiguslik osapool. Siia alla kuuluvad nii majanduslik tõrjutus, koolitusvõimalusist ja sotsiaalse- test hüvedest ilmajäämine, probleemid tervisega kui ka konfliktsus
Eesti Mereakadeemia Informaatika ja arvutitehnika õppetool INFORMAATIKA - I Arvutite riistvara (loengukonspekt) Koostas: J.Pääsuke Tallinn 2001-2004.a. Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................4 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost...............................................................................5 1.2. Mõningaid põhimõisteid..................................................................................................6 1.3. Arvuti väljast ja seest vaadatuna.....................................................................................7 2. Arvutite protsessorid.....................................................................
KRIMINOLOOGIA TÄISKONSPEKT Kriminoloogia koht teadusharude süsteemis. Kriminoloogiliste teooriate süstematiseerimine. Kriminoloogia põhimõisted Esituskeel märkide, sümbolite, mõistete süsteem, mille abil ja mille kaudu esitatakse antud teaduse väited, tõestused ja järeldused. On levinud arusaam, et keele matematiseerituse aste väljendab seda, kas tegu on teadusega või mitte. Ühiskonnateadused aga uurivad kvalitatiivselt, mitte kvantitatiivselt. Uurimisobjekt on inimene tema ühiskondliku olemise eri vormides ja ilmingutes, seega peab olema ka keel mitmemõõtmeline, nt sõnas ,,kuritegu" põimub vähemalt kolm dimensiooni: materiaalne (tegu kui nähtus), aksioloogiline (teatavast väärtusest lähtuv hinnang teole), formaal-juriidiline (tegu kui karistatav). Kriminoloogias on teaduskeel siiski alles algusfaasis Kriminoloogia kui teaduse seosed teiste teadustega (kriminaalõigusteadus, sotsiaalteadused, hingeteadused) Kurite...
· vee ja teiste looduslike ressursside kasutus; · erinevates protsessides tekkivad tahked jäätmed; · maakasutus nii energia ülekandel kui ka kütuste kaevandamisel Majanduse struktuurist tulenevalt on energiasektor Eesti suurim keskkonnamõjutaja. Seni lahendamata probleem on looduslikesse veekogudesse juhitava põlevkivielektrijaamade hüdrotuhaärastuse liigvee (pH 12 ja rohkem, raskmetallid) puhastamine. Teised olulisemad energeetika keskkonnamõjud on väävli- ja lendtuhaheitmete sattumine atmosfääri. Peamiselt põlevkivienergeetikast lähtuvalt väljub Eestist väävliheitmeid atmosfääri kaudu 1,4 korda rohkem kui neid tuleb Eestisse väljastpoolt. NOx osas saab aga Eesti väljastpoolt ligi kaks korda rohkem heitmeid kui ise oma territooriumilt väljastab. Lähituleviku probleem on CO2 emissiooni vähendamine, mis nõuab investeeringuid energiatootmise efektiivsuse suurendamiseks ning kokkuhoiumeetmete rakendamiseks. Energeetika keskkonnamõjude leevendamine toimub vastavalt
jugularis interna) kaudu, kulgedes kaelal koos karotiidarteritega. 63 Märkus. V. jugularis on tugev kaela küljel asetsev veen, mida saab kasutada venoosse juurdepääsuna. Vena jugularis interna või vena subclavia sobivad punkteerimiseks tsentraalse veenitee vajadusel. Südametasemest kõrgemal asetsevas veenis võib tekkida alarõhk, mille tulemusena võib vigastuse korral sattuda veeni õhk ja tekkida õhkemboolia. Õhkemboolia – õhumullide sattumine vereringesse Ülemine õõnesveeni süsteem (v. cava superior) kogub venoosset verd pea, kaela ja ülakeha piirkonnast. Alumine õõnesveeni süsteem (v. cava inferior) kogub venoosset verd alajäsemetelt, selja piirkonnast ning kõhu- ja vaagnaseintelt, lühidalt – allpool diafragmat jäävatest kehaosadest. Mõlemad õõnesveenid suubuvad südame paremasse kotta. Joonis 3.20. Keha suuremad veenid Portaalsüsteem Vere eemaldamine sooltest on seotud eripäradega
Paljud sellised muutused on fikseeritavad ka ilma detektorita (higieritus, naha temperatuuri tõusuga kaasnev punetus), osad aga mitte (pulss, vererõhk). Hirm ja valetamine ei ole aga üks-üheses sõltuvuses ja katsealuse hirm võib olla tingitud isiku järgmistest hoiakutest: a) politsei võib eksida. Süütu, kes läbib katsetamist detektoril, teab juba omal nahal, et politsei võib eksida ja ka eksib (seda tõestab tema sattumine kahtlusaluste hulka). Ta on andnud juba tunnistusi, et pole kuritegu toime pannud, kuid teda ilmselt ei usutud. Ta näeb, et detektori kaudu on tal võimalus kahtlustustest vabaneda, kuid kardab, et see ei tule jällegi veenvalt välja; b) politsei ei ole korralik. Inimene ei pruugi usaldada ja uskuda õiguskaitseteenistuste personali tegevuse eesmärke ja arvab, et neil on kombeks kõiki kahtlustada. Kui kahtlusalune on
majandusliku vabaduse kasvu st heaolu tõusu. Tänapäeva inimesel on palju enam rahalisi võimalusi rikkuda oma tervist alkoholi, tubaka, liigsöömise jms-ga kui veel mõned põlvkonnad tagasi. Probleemide esinemist ja süvenemist (nii mõneski ühiskonnas) kinnitavad epidemioloogilised uuringud. Majanduslik vabadus pluss avardunud reisimisvõimalused on võimendanud meditsiini puudutavate probleemide jätkuvat globaliseerumist (nakkushaiguste kiirem levik, troopiliste haiguste sattumine läänemaise inimese asustatud piirkondadesse jms). Globaliseerumisprotsessi osa on ka kasvav migratsioon, mis lähtub nn Kolmandast Maailmast (arengumaadest). Vabadusega on seotud mõnuainete teema.25 ,,Vabadust" on suurendanud ühiskondade kasvav anonüümsus (põhjustatud linnastumisest) ning autonoomsus (väljumine perekonna ja kogukonna kontrolli alt). Eriti puudutab see nt seksuaalkäitumist ning eriti ka naisi. Naisemantsipatsioon, milline saab lõpliku kuju Teise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
