Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"sattumine" - 668 õppematerjali

sattumine on väga lihtne, kuid sellest välja tulemine palju raskem
thumbnail
6
doc

Viirused, viiruste levik.

Bioloogia: Kordamine Viirus ­ üliväikesed pisiobjektid, mis asuvad elusa ja eluta looduse piirimail. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees paiknevast pärilikkusainest. Viirused on rakusisesed parasiidid. Siirutaja ­ tõvestaja ( viiruse, bakteri) edasiandja teisele organismile. Vaktsiin ­ ained, mis valmistatakse vastavalt haigust põhjustavatest haigusetekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgestatud. Antikeha ­ organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigusetekitajatega (nt viiruseosakestega, bakteritega) seostudes nõrgendavad nende toimet. · Viirustel on selliseid tunnuseid, mille alusel neid võib lugeda elusorganismideks ja selliseid, mis välistavad nende kuulumise elusolendite hulka. · Viiruste tähtsamad elusorganismidega sarnased tunnused on pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ning aja jooksul areneda. · Vii...

Bioloogia → Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
9
odp

Kaaliumtsüaniid

MIS ON KAALIUMTSÜANIID ? Kaaliumtsüaniid on anorgaaniline ühend valemiga KCN. See värvitu kristalne ühend, mis sarnaneb välimuselt suhkruga, on väga lahustuv vees. Enamik KCN kasutatakse kulla kaevandamisel. Väiksemate rakenduste hulka kuuluvad ehete keemiline kuldamine ja koorimine. FÜÜSIKALINE OLEK Hügroskoopiline, kristalne erinevates vormides tahke või iseloomuliku lõhnaga aine. KEEMILISED OHUD Aine laguneb kokkupuutel vee, niiskuse, süsinikdioksiidi ja hapetega. Vesilahus on tugev hape, reageerib ägedalt hapetega, on söövitav. KUIDAS SATUB KEHASSE ? Ained võivad imenduda kehasse hingamise kaudu, naha kaudu ja seedeelundkonna kaudu. MÕJUD INIMESELE Allaneelamisel söövitav Võib kahjustada kesknärvisüsteemi Võib põhjustada surma NB ! Arstlik kontroll vajalik ! FÜÜSIKALISED OMADUSED Keemistemperatuur: 1625°C Su...

Keemia → Keemia
18 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Põllumajandusest tingitud nitraatide sattumine pinna- ja põhjavette nitraaditundlikul alal

Põllumajandusest tingitud nitraatide sattumine pinna- ja põhjavette nitraaditundlikul alal Iseseisev töö 2011 Sissejuhatus Käesoleva töö läbivaks teemaks on põllumajandusest tingitud nitraatide sattumine pinna- ja põhjavette nitraaditundlikul alal. Kuna nitraaditundlikul alal on enamasti viljakad mullad ja intensiivsem põllumajandustootmine, siis tuleks selle kaitsele suuremat tähelepanu pöörata. Töö on jaotatud neljaks peatükiks (keskkonnaprobleemi tehniline kirjeldus, probleemi õiguslike aspektide analüüs, regulatsioon Eestis ning hinnang regulatsiooni kohasusele) ja käsitleb antud teemat õiguslikest aspektidest lähtuvalt. Töö on koostatud tuginedes

Õigus → Keskkonnaõigus
136 allalaadimist
thumbnail
28
pptx

Toidukaupade uurimus (köögi-, puuviljad, pähklid)

 Välisriikides toodetakse rohkem ning on odavam tööjõud  Paljud imporditud puu- ja köögiviljad on talvel odavamad, kuna Eestis on tootmine kallis, näiteks kasvuhoones tuleb luua sobivad tingimused, mis läheb liiga kulukaks  Eestis püütakse kasutada ka vähem keemilisi väetisi, mille tõttu on saak väiksem ja hind kõrgem Kuidas põllumajanduslik tootmine mõjutab keskkonda?   Väetiste ja keemiliste ainete sattumine veekogudesse ja põhjavette (reostus)  Loodusliku mitmekesisuse vähenemine ( looma- ja taimeliikide elupaikade vähenemine, metsa pindala vähenemine)  Liigne niisutus (võib suurendada mulla soolsust, saasteained võidakse uhtuda veekogudesse)  Erosioon (põllumaa hävinemine, veekogude ummistumine, erosioonist tulenevad üleujutused) Miks me ei loobu põllumajandusest?   Traditsioonide tõttu, ammustest aegadest on

Geograafia → Geograafia
24 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Musta raamatu esitlus

10b 2007/2008 Põlva Must Raamat Invasiivne Inimtegevus Võõrliikide mõju loodusele Võõrliikide jaotus (5) Soontaimed Sosnovski ja Hiidkaruputk Sissetoomise põhjus Välimus Oht loodusele, inimesele Tõrje Veeloomad Karpkala Sissetoomise põhjus Välimus Elukoht Oht loodusele, inimesele Maismaaselgrootud Vaaraosipelgas Välimus Levik Kahju inimesele Tõrje Linnud Kodutuvi Eestisse sattumine Välimus Levik Vältimine Imetajad Mink Eestisse sattumine Välimus Elukohad Kahju loodusele Kokkuvõte Inimtegevus Oht loodusele, inimesele Vähemuuritud liigid Eestis Tõrje Tänan tähelepanu eest!

Kategooriata → Uurimistöö
13 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Tsüstiit ehk kusepõiepõletik

Kusepõiepõletik (tsüstiit) Põletikulised muutused kusepõie limaskestas Põhjuseks mikroobide sattumine põide (sagedasemad: soolekepike, stafülokokk, Proteus vulgaris). Soodustavad tegurid: 1. Uriini äravooluhäired (kivid kuseteedes või põies; kuseteede väärarendid, kasvajad eesnäärmes või kusepõies) 2. Põie kateteriseerimine 3. Naistel lühike ureetra, anatoomiliselt vagina ja rektumi lähedus 4. Organismi vastupanuvõime langus (haiguse või külmetuse tõttu) 5. Rasedus 6. Ülemiste kuseteede haigused Mikroobide sattumine põide kusiti kaudu

Meditsiin → Patoloogia
14 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Saastumine

hüppeliselt tõusma aastal 1980. pinnase saastumine; Pinnas saastub kui maale lekib mürgist või reostavat ainet, kuid ka loetakse pinnase reostuseks prügi reostust. Pinnasest võib reostus kiirelt liikuda põhjavette ,millest tulenevalt saab kahjustada joogivee varud. vee saastumine; Vee saastus võib tekkida mis tahes veekogus kui vette satub mürgine aine. Eriti tihti tekivad nafta või kütuse reostused ,mis seavad ohtu nii loomad, linnud kui ka taimestiku. mürgiste kemikaalide sattumine pinnasesse, vette ja atmosfääri; Eriti mürgiste ainete sattumine loodusesse võib kaasa tuua katastroofilisi tagajärgi. Näiteks eriti mürgiste gaasida lekke tagajärjel võivad hukkuda paljud inimesed ja loomad samuti võib sellest tekkida plahvatused ,mis on eriti ohtlikud tihedalt asustatud piirkondades. Raskemetallide reostus on eriti ohtlik ,sest see on eriti mürgine ja levib ka kiirgusena. Raskemetallide sattumine organismi või loodusesse on hävitava toimega ja eriti kahjulik.

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse
1 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Väntmehhasismi rikked, tunnused ja põhjused

5.2- Kütusekulu suurenemine. 5.3- Kaldumine detonatsioonile(detonatsioon: Põlemis kiirus silindris on ca. 20m/s ­ detonatsiooni korral 2000m/s). 5.4- Höögsüüte esinemine. Rike6)Kolvi purunemine. Tunnused: 6.1- Tugev müra, millele järgneb mootori kinni kiilumine, kuna töötas pikalt detonatsiooniga. Rike7)Praod silindri plokis või plokikaanes. Tunnused: 7.1- Jahutusvedeliku välja immitsemine. 7.2- Õli välja immitsemine. 7.3- Jahutusvedeliku sattumine õlisse, õli muutub halliks. 7.4- Õli sattumine jahutusvedelikku. Põhjused: Jahutusvedeliku(vee) külmumine jahutussärgis, külma vedeliku valamine veeta käivitatud mootorisse, tugeva detonatsiooniga töötamine. Rike8)Plokikaane tihendi vigastus või nõrk kinnitus. Tunnused: 8.1- Kompressiooni vähenemine. 8.2- Jahutusvedeliku või õli immitsemine silindrisse. 8.3- Veeauru väljumine summutist. 8.4- Vahele jätmised mootoritöös tühikäigul. 8

Auto → Auto õpetus
81 allalaadimist
thumbnail
10
pdf

Niisked ja märjad ruumid

leili- ja pesuruum. „Suurem vee- ja niiskuskoormus suurendab niiskuskahjustuste tekke riski ja seab kõrgemaid nõudmisi märgades ruumides kasutatavatele materjalidele ja ehituskvaliteedile. 2 1 Niisked ja märjad ruumid „ Pesuruumide piirdetarindid tuleb projekteerida ja ehitada nii, et vee sattumine piirdetarinditesse oleks välditud „ Seina- ja põrandaviimistluse taga peab olema veetõke, mis peab olema piisavat elastne, et kestaks võimaliku hoone “elamise” „ Põranda veetõke ülespööre 15-20cm (10cm) „ Ventilatsioon: dušširuum: 15l/s, WC: 10l/s ukse all õhutuspilu 3 Märjad ja niisked ruumid: põranda kalded 4

Ehitus → Hüdroisolatsiooni tööd
69 allalaadimist
thumbnail
22
pptx

Esitlus Läänemere ökoloogilisest olukorrast

Võrdub sellega, et Läänemeri on üks saastatuimaid meresid maailmas. Mis on Läänemere kõige suurem probleem ? Kõige suurem probleem on inimene. Eutrofeerumine (fosfori ja lämmastikuga) [Tavaliselt veekogude, harvem maa, rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega] Ohtlikud ained Elupaikade hävinemine Kalavarude liigne väljapüüdmine Suur risk õlirestusele Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine Ohtlike ainete sattumine merre ( PCB [polüklooritud bifenüülid], raskemetallid) Hea ökoloogiline olukord on vaid väikeses osas Botnia lahes ja Orther Buchtis Ökosüsteem on nii kahjustunud, et võime ökosüsteemi teenuseid pakkuda on pärsitud. Teaduslikud seisukohad: kui olukorrale kiiresti ei reageerita, võivad tulla suured majanduslikud kahjustused. Mis põhjustab probleemid ? Toitainete (fosfori ja lämmastiku) ja ohtlike ainete sattumine merre Inimtegevus: Põllumajandus

Bioloogia → Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Füüsika - Päikesesüsteem

Välisplaneedid, mille orbiit asub väljaspool Maa orbiiti, on Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Planeedi liikumistee ehk orbiit on ellips ning planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas. Planeedid liiguvad kahel viisil: esiteks tiirlevad nad ümber Päikese ja teiseks ka pöörlevad. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega ja enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas. Varjutus on ühe taevakeha sattumine teise varju (kuuvarjutus) või ühe taevakeha kattumine teisega (päikesevarjutus). Varjutuse tingimuseks on Päikese, Kuu ja Maa sattumine ühele joonele. Selline olukord sõltub nii taevakehade liikumisest kui ka nende mõõtmetest ja omavahelisest kaugusest. Maa ja Kuu orbiidi tasandid on teineteise suhtes väikese nurga all, mille tõttu enamikel juhtudel jääb täiskuu Maa varjust (või Maa Kuu varjust) eemale. Varjutus on aga võimalik vaid siis, kui Kuu asub ekliptika,

Füüsika → Füüsika
5 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vitamiin-E

Vitamiin E imendumine on igal juhul vaid 20-40%. Seedekulglast imenduvad kõik tokoferoolid, kuid organismis prevaleerub RRR--tokoferool, mis moodustab 85-90% veres olevatest tokoferoolidest. Seedekulgla limaskesta rakkudes pakitakse vitamiin E külomikronitesse, mis liiguvad lümfiringesse. Koekapillaaridesse jõudnud külomikronitele toimib endoteelipinna lipoproteiinide lipaas. Tulemuseks on mõningase koguse vitamiin E sattumine koerakkudesse. Tekkinud jäänuk-külomikronid haaratakse maksa parenhüümirakkudesse ja nii satub vitamiin E maksa, mille parenhüümsetes rakkudes säilitatakse osa vitamiinist varudena. Maksarakkudes seovad vastavad valgud efektiivselt vaid RRR--tokoferooli ja seepärast on tokoferooli teiste vormide sattumine maksarakkudes kokkupakitavatesse VLDL partiklitesse tühine. VLDL partiklites transporditakse RRR--tokoferool rasvkoesse, mis on vitamiin E põhidepoo, jt kudedesse

Toit → Kokandus
23 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Põllumajandus

kättesaadavad, kaasaegne tehnika ja palju saaki. Peamiselt põhjariikides. Keskkonna probleemid (põllumajandusest tulenevad) · Kuivendamine ­ tagajärjel muutub veereziimi (Hiinas). · Niisutamine ­ (Aafrikas) tagajärjel muldade sooldumine kuival alal ja veereziimi muutumine. · Üleväetamine ­ peamiselt Põhja riikides, kus väetised on kergesti kättesaadavad, tagajärjeks väetiste sattumine vette (veekogude kinni kasvamine). · Mürkkemikaalide kasutamine ­ tagajärjeks kemikaalide sattumine toiduahelasse. · Monokultuuride kasvatamine - tagajärjeks haiguste ja kahjurite levik, muldade vaesumine. · Raskete põlluharimismasinate kasutamine ­ tagajärjel mullad tihenevad, õhu sisaldus mullas väheneb. Mulla organismide elutegevus halveneb. · Lageraie ­ tagajärjeks tuule ja vee erosioon. Tuul või vesi veab minema peamised mullakihid.

Geograafia → Geograafia
67 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Turvalise keskkonna säilitamine

säilitamine Baranov Elamistoimingu kirjeldus Mis on turvalisus? Eesmärk Turvalise keskkonna säilitamine läbi elukaare Imik - ohustavad õnnetused, nakkused, kuum ja külm Väikelaps - kukkumine, tule ja veega seotud õnnetused, mürgistusjuhtumid Koolilaps - liiklemine väljaspool kodu, mänguväljakud Täiskasvanu - töökeskkonnast tingitud ohutegurid Vanuriiga - meelteteravuse kadumine, kukkumised, liiklusõnnetustesse sattumine, tuleõnnetused Turvalist keskkonda mõjutavad tegurid Turvalise keskkonna seos sõltuvuse/sõltumatuse järjepidevusega Õendusabi võimalusi elamistoimingu rahuldamiseks Täname kuulamast!

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
10 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Pedosfäär(mulla tekkimine,murenemine jne)

väljakurnamine ühe ja sama kultuuriga; ülekarjatamine, loomad hävitavad taimede juurestiku; metsatulekahjud, puude raie ehitusmaterjaliks ja kütteks *Sooldumine ­ üleniisutamise tõttu kuivadel ja põuastel aladel.*Muldade keemiline reostus1)Hapestumine ­ happevihmad, mullad hapestuvad ja mullaelustik väheneb. 2)Üleväetamine ­ mullaelustik väheneb, mürgid lähevad ringlusesse. 3)kahjurite tõrje ­ mullaelustik väheneb, mürgid lähevad ringlusesse. 4)raskemetallide sattumine mulda - ladestuvad tööstuspiirkondade, suurlinnade, teede ümbruses. *Miks mustmullad väga viljakad? Aastane sademetehulk on tasakaalus auramisega. Mustmullad on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Mustmuldades toimub huumuse kogunemine ehk kamardumine. Miks ekvatoriaalsete vihmametsade mullad väheviljakad?Pidevalt kuum ja niiske kliima soodustab mineralisatiooni ja keemilist murenemist. Maapinnale langev org aine laguneb nii

Geograafia → Geograafia
24 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Propöleenglökool kasutus

Propüleenglükool kasutus Propüleenglükool ehk propaan-1,2-diool on mittetoksiline antifriis. Teda kasutatakse antifriisina sellistel juhtudel, kui etüleenglükooli kasutamine on sobimatu. Seda esineb toiduainetetööstuses või kodumajapidamise veetorustikes, kus on võimalik aine juhuslik organismi sattumine. Üheks kasutusvaldkonnaks lennunduses on lennuki kere kaitsmine jäätumise eest. Propüleenglükool oksüdeerub õhu ja soojuse juuresolekul piimhappeks. [11: 12]Tekkiv vedelik võib olla söövitav, seega lisatakse propüleenglükoolile pH-d puhverdavaid aineid, mis hoiavad ära metallosade korrosiooni. Kasutatud allikad : http://et.wikipedia.org/wiki/Antifriis http://et.wikipedia.org/wiki/Prop%C3%BCleengl%C3%BCkool

Keemia → Keemia
4 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Osooniaugud

Osooniaugud - On osoonkihi osa, millel on vähenenud kontsenrtratsioon. Osoonkiht on tähtis, sest see neelab ultraviolett- ja infapunakiirgust. 1970. Aastal saadeti satelliidid atmosfääri ning tänu nendele avastati osooniaugud. - Põhjused: Katalüsaatori sattumine atmosfääri, saasteained atmosfääris (freeonid) ­ neid leidub vanades külmkappides, tulekustutites ja näiteks ka aerosoolides. - Tagajärjed: Teeb osoonkihi hõredamaks ning tänu sellele on UV- ja infrapunakiirgusel läbi tulla. See kahjustab meie nahka ning võib tekitada nahavähki. Sellest on võimalik ka pimedaks jääda. - Lahendused: Tuleks kasutada vähem autosi, majapidamises tuleks kasutada ökonoomseid

Bioloogia → Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Aastaajad, seniit, horisont jne ..

Kui Kuu liigub ümber Maa, võib ta sattuda Päikese valgusest varju, mida heidab Maa. Kuid Kuu tee ei lähe igal tiirul läbi Maa varju. Seega ei ole kuuvarjutust iga kord, kui Kuu liigub ümber Maa, vaid ainult kuni kolm korda aastas. Kui Kuu on täielikult Maa varjus, siis on täielik kuuvarjutus. Kui Kuu on ainult osaliselt varjuga kaetud, siis on tegemist osalise kuuvarjutusega. Varjutuse tingimused Vrjutuse tingimuseks on kolme taevakeha ­ Päikese, Kuu ja Maa sattumine ühele joonele. Kui sagedasti selline sündmus aset leiab, sõltub taevakehade liikumisest ning taevakehade mõõtmetest ning omavahelisest kaugusest. Kui Kuu ja Maa orbiidid oleksid täpselt ühes tasapinnas, sattuksid Päike, Maa ja Kuu ühele joonele kaks korda kuus -- noorkuu ja täiskuu ajal. Tegelikult on need tasandid väikese (5° 8') nurga all. Nurk on küll väike, aga kui

Füüsika → Füüsika
27 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Pluuto

o Koosneb 70% kivimitest; 30% jää segust o Pinna rõhk mõni mikrobaar o Atmosfäär koosneb metaanist ja nitrogeenist Kaaslane/sed CHARON James Christy avastas 1978.aastal 19 640 km kaugusel Rohkem, kui pool Pluuto suurusest läbimõõt 1200km Ainulaadne sünkroonis liikumine Madal tihedus: 2gm/cm³ NIX ja HYDRA 2005.aastal Avastamine 18.veebruar 1930, USA, Clyde Tombaugh Avastati Uraani uurimisel juhuslik sattumine otsingupiirkonda `'Planeet X'' otsimine 12.märts tehti teatavaks VanaKreeka allilmajumala nimi lingid http://www.youtube.com/watch?v=RmWHhJKHK 4.10

Füüsika → Füüsika
36 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

PÜSIVAD ORGAANILISED SAASTEAINED

• Põhjustavad tervisekahjustusi • Väga oluline on POS-i piiramine • Kõige tuntumad ja levinumad püsivad orgaanilised saasteained on taimekatsevahendina kasutatud dikloridifenüültrikloroetaan (tuntud kui DDT). Püsivate orgaaniliste saasteainete käitlemine • Püsivate orgaaniliste saasteainete käitlemist korraldavad ja piiravad õigusaktid • Püsivate saasteainete Stockholmi konventsioon • POS saasteainete protokoll Püsivate saasteainete sattumine keskkonda • Energiat tootvate põletusseadmete kaudu (põlevkivi, turba ja hakkepuidu põletamine energeetikasektoris) • Raske ja kerge kütteõli ning põlevkiviõli põletamine. • Erinevate jäätmete põletamisel koduses majapidamises (immutatud puidu, mööblidetailide, erinevate pakendite ja plastikute ja vanaõlide) Ohtlike saasteainete sattumise vähendemanine keskkonnas • Esmatähtis tagada põletusseadmetes sellised

Keemia → Keemia
2 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Plii ja kaadmium keskkonnamürkidena

Plii (Pb) ja kaadmium (Cd) SINU NIMI AASTA JA KOOL Eesmärgid Pb ja Cd üldiseloomustus Keskkonda sattumine Elemendi jõudmine organismi Mõju elusolenditele Kuidas vähendada negatiivset mõju Üksikisiku tasandil Riigi tasandil Nr. 82. Pb. Plii. Plumbum. Seatina. Raskmetall Paljudes mineraalides (PbS ­ galeniit) Väga pehme Neelab rad. Kiirgust Keemiliselt suht. püsiv Tekib pidevalt juurde Kasutatud juba 8500 a.t.(arh. leid Türgis) Trükitehnikas! Nr. 48. Cd. Kaadmium. Cadmium. Raskmetall Koos Hg ja Pb kõige mürgisem metall

Merendus → Läänemere elustik
17 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Maailmamere reostus

Maailmamere reostus Luunja Keskkool Agne Pastik 11.klass Üldiselt  Maailmameri- katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa.  Suurimad osad ookeanid (5) Probleemi olemus  Kahjulikejäätmete matmine maailmamerre  Naftapuurtornid-jäägid satuvad merre  Prügi maailmameres.  Maailmamere hapestumine  Sureb palju loomi, linde Põhjused  Heitveed  Prügi sattumine merre  Kemikaalid  Väetisreostused  Naftatankrite lekked  Atmosfääri paisatud CO2 Tagajärjed  Loomad võivad hukkuda, pidades jäätmeid toiduks.  Veeõitsengud  Kemikaalid jõuavad toiduahele kaudu meie organismi.  Maailmamere hapestumine  Õlireostus Probleemide lahendused  Tööstustest merre(ookeani) sattuva reovee eelnev puhastamine.  Prügi mitte vette viskamine  Piirata CO2 sattumist õhku  Õlireostuse ennetamiseks ehitada

Geograafia → Geograafia
46 allalaadimist
thumbnail
18
pptx

Õhureostus, globaalne kliimamuutus, happevihmad

Õhureostus, globaalne kliimamuutus, happevihmad Õhureostus • õhureostus on mingite osakeste, bioloogiliste molekulide või muude kahjulike ainete sattumine Maa atmosfääri • võib põhjustada haigusi või surma ning kahjustada elusorganisme • WHO andmete kohaselt suri 2012. aastal ~7m inimest õhureostuse tõttu Kliimamuutus • Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates • aastakümnetest miljonite aastateni • Põhjuseks inimtegevus • antropogeenne globaalne kliimasoojenemine • Päikesekiirgus • Päikesesüsteemi planeedid ja kuu • Mandrite paigutus ja albeedo

Geograafia → Geograafia
3 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Perekonnaõpetus: Sotsiaalne küpsus

Kordamisküsimused perekonnaõpetusest (Sotsiaalne küpsus) 1. Nimeta ja iseloomusta suhte kujunemise perioode (3) - Ühtekuulumise ja kiindumise periood - Iseseisvus periood. Eraldumine. Vastuolude periood - Tasakaalustatud periood 2. Mida on vaja suhte püsima jäämiseks (3) - tarkust - kannatlikust - tahet 3. Millised on mehe ja naise esmased vajadused suhetes? (4) Mehe: -olla armastatud -saada positiivset hinnangud -leida tunnustust -väärida usaldust Naine: -olla armastatud -põlvida hoolitsust -leida mõistmist -väärida lugupidamist 4. Nimeta armastuse komponendid (3) -kirg -lähedus -kohustus 5. Nimeta inimese põhitunded (4) -rõõm -kurbus -viha -seksuaalsus 6. Mille kaudu (kuidas?) väljendab inimene oma tundeid? - verbaalselt ja kehakeele abil 7. Nimeta kehakeele komponente (vähemalt 5) -miimika ...

Inimeseõpetus → Perekonnaõpetus
10 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Jutt fraseologisme kasutades

Fraseologismid ja metafoorid Heliseb kell, kui õpetaja klassi ette esimest viiulit mängima asub, on ka muidu õrrel olijatel vesi ahjus. Mis siis veel rääkida lauajalgadest, kel süda saapasäärde vajus. Silmates pedagoogi kämblate vahel tihket paberpakki, tekkis tahtmine plehku panna. Damoklese mõõk ei lasnud ennast enam kaua oodata. Saanud oma paberilipaka lauale ei suutnud ma oma silmi uskuda. Olin pahviks löödud. Õpetaja oli tabanud meie Achilleuse kanna. Asetan kirjapulga lauale ja jään pikkisilmi taevamannat ootama. Valget laeva aga ei ole ega ei tule. Pabinasse sattumine tegi ära suurema osa, valge leht tundus veelgi tuhmim ja hirmuäratavam. Kui tekkiski mõni hea mõte, siis tärkas kohe ka teine ning olingi jälle kahe heinakuhja vahel. Kaardikepiga ja suurte ümmarguste luupidega inimolend teeb veel suured silmad ja viibutab põhjatuule poole, kuid keegi ei liiguta lillegi. Veerandkond minutit enne lõppu hakkas kõik s...

Kirjandus → Kirjandus
46 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Suruõhukompressorid

Suruõhukompressorid AM17 Kolbkompressor: Töötab sarnasel põhimõttel automootoriga ainult, et jõud on suunatud vastupidises suunas. Keskimine tootlikus ja selle langus kulumise käigus. Kasutatakse enamasti keskmistes töökodades. Võib esineda mõningase õli sattumist suruõhku. Kruvikompressor: Töö põhimõte meenutab automootori õlipumpa. Suur tootlikkus, madal müratase ja pikaealisus. Mõningase õli sattumine suruõhku. Kasutatakse enamasti suuremates töökodades. Värvitöökodades enimkasutatud kompressori liik. Membraankompressor: Surve tekitamine membraani abil. Suhteliselt väike tootlikkus. Toodab õlivaba suruõhku. Peamine kasutusala väikese õhutarbimusega tööriistad, näiteks aerograafid. Kasutatakse väiksemates töökodades. Lamellkompressor: Koosneb rootorist ja staatorist. Keskmine tootlikkus. Rootori pikiuuretes paiknevad labad ehk

Auto → Auto õpetus
4 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

KOPSUPÕLETIK EHK PNEUMOONIA

KOPSUPÕLETIK EHK PNEUMOONIA Koostaja: KOPSUPÕLETIK? On kopsukoe põletik, mille sagedasemaks põhjuseks on infektsioon Kujuneb kaitsemehhanismide häirumisel Põhjustavad külmetus, ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonid, südamepuudulikkus, kroonilised haigused, immuunsüsteemi nõrgestavad seisundid TEKITAJAD Bakterid, viirused, mükoplasmad, algloomad ja seened Vedeliku, ärritava gaasi või tolmu sattumine hingamisteedesse Teatud haigused SÜMPTOMID - PNEUMOKOKK Järsk algus külmavärinatega, palaviku, valutorgetega ühel rindkere poolel, tugev higistamine, rohekas või roostevärvi nõre ja kiirenenud pulss Küüned ja huuled võivad omandada sinaka varjundi Piinav kuiv köha, nõrkus ning peavalu Imikutel ­ oksendamine, isutus, loidus SÜMPTOMID - VIIRUSED Algab hiilivalt vähese köha, süveneva nõrkuse, suurenenud higistamise ja väikese palavikuga

Meditsiin → Meditsiin
2 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Niidutaimed

kollase värvuse pärast. Harilik härghein Härghein on puisniitude ja niiskemate niitude taim. Tema õied on erkkollased, lillad on härgheina kõrglehed. Härjasilm Taime peetakse meie niitude ja nurmede kauneimaks. Härjasilmal on kaunis korvõisik. Lill õitseb terve suve, juunist kuni septembrini. Kibe tulikas Kasvab peamiselt karjamaal, sest loomad seda taime ei söö. Tulikal on küll kaunid kollased õied, aga ta on mürgine ja nahale sattumine võib põhjustada põletust. Valge ristik On liblikõieline taim, mis sobib hästi loomasöödaks Valget ristikut kasvatatakse peamiselt kultuurtaimena Maikelluke Maikelluke on ilusate õite ja meeldiva lõhnaga taim Ta levib peamiselt risoomi abil Tänan vaatamast !

Bioloogia → Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Happevihmad ja osooniaugud

Hingamisteede kahjustused inimestele Lahendused Piirata liiklust Ökonoomsed sõidukid Kasutada madala väävlisisaldusega kütust Osooniaugud Osoonkihi osa, vähenenud kontsentratsiooniga Osoonkiht neelab ultraviolett- ja infrapunakiirgust 1970. aastal leiti osooniauke http://www.youtube.com/watch? v=taTzqRHNIEc Põhjused Katalüsaatori sattumine atmosfääri Saasteained atmosfääris (freeonid) Külmkapid, õhuvärskendajad, tulekustutid Tagajärjed Hõrendab osoonkihti UV- ja infrapunakiirgus Naha kahjustamine Silmade kahjustamine Lahendused Vähendada autode kasutamist Ökonoomsed majapidamisvahendid Pestitsiidide keelamine Dilämmastikoksiidi keelamine Kasutatud kirjandus http://www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid-4439/Happesademed http://et.wikipedia

Bioloogia → Bioloogiline mitmekesisus...
10 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Võõrliigid Läänemeres

Võõrliigid Läänemeres Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestis põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemeres avalduvad mitmed bioloogilised ohud, üks neist on võõrliikide sissetung. See on intensiivistunud tänu kaubanduse, transpordi, laevaliikluse ja turisminduse arengule. Võõrliikide sattumine Läänemerre toimub peamiselt laevade abil, enamasti ballastvee (ballastvesi on laeva spetsiaalsesse ruumi pumbatud selleks, et laev püsiks võimalikult hästi tasakaaluasendis) ja laevakerede kaudu. Samuti võivad võõrliigid sattuda võõrasse levilasse näiteks koduakvaarumite tühjendamisel looduslikesse veekogudesse või loomade põgenemisel kasvandustest. Veetranspordiga kaasnev võõrliikide sissetoomine uutesse piirkondadesse on paratamatu protsess.

Geograafia → Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Kuu- ja päikesevarjutused

Kui Kuu liigub ümber Maa, võib ta sattuda Päikese valgusest varju, mida heidab Maa. Kuid Kuu tee ei lähe igal tiirul läbi Maa varju. Seega ei ole kuuvarjutust iga kord, kui Kuu liigub ümber Maa, vaid ainult kuni kolm korda aastas. Kui Kuu on täielikult Maa varjus, siis on täielik kuuvarjutus. Kui Kuu on ainult osaliselt varjuga kaetud, siis on tegemist osalise kuuvarjutusega. Varjutuse tingimused Varjutuse tingimuseks on kolme taevakeha ­ Päikese, Kuu ja Maa sattumine ühele joonele. Kui sagedasti selline sündmus aset leiab, sõltub taevakehade liikumisest ning taevakehade mõõtmetest ning omavahelisest kaugusest. Kui Kuu ja Maa orbiidid oleksid täpselt ühes tasapinnas, sattuksid Päike, Maa ja Kuu ühele joonele kaks korda kuus -- noorkuu ja täiskuu ajal. Tegelikult on need tasandid väikese (5° 8') nurga all. Nurk on küll väike, aga kui seda võrrelda näiteks Kuu

Füüsika → Füüsika
104 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Biotsiid

Biotsiidid jaotatakse üldiselt kahte rühma ­ pestitsiidid (kahjuritõrje, nt fungitsiidid, insektitsiidid, algitsiidid, herbitsiidid) ning antibakteriaalsed ained (nt germitsiidid, antibiootikumid, antiparasiidid) Klassifitseeritakse EL määruste järgi nelja erinevasse põhirühma, milleks on: 1. Desinfitseerivad ja üldised biotsiidsed tooted 2. Säilitusained 3. Kahjuritõrjeks kasutatavad ained 4. Teised biotsiidsed tooted Biotsiidide kasutamine ja sattumine keskkonda Biotsiide lisatakse teistele materjalidele (tavaliselt vedelikele), et kaitsta neid bioloogilise saastatuse eest. Näiteks lisatakse teatud tüüpi ammooniumühendeid ujumisbasseinide vette või vetesüsteemidesse, et see toimiks algitsiidina, mis kaitseb vett saastatuse ja vetikatekasvu eest. Kuna on tihti ebapraktiline kasutada mürgist kloori veepuhastuseks, kasutatakse alternatiivseid meetodeid, milleks on näiteks hüpokloriidi lahused. Need lahused, lisatuna

Bioloogia → Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
1
doc

LÄÄNEMERI küsimused ja vastused

1)Punavetikas 2)Pruunvetikas 3)Rohevetikas 4)Sinivetikas. 3.Kes on Läänemere hõljumi kõige suurem loom? Vastus:Läänemere kõige suurem hõljumi loom on hallhüljes. 4.Kes on siirde kalad?Nimeta nad. Vastus:Siirde kalad on mage-ja soolasevee kalad.Siirde kalad on räim,tursk ja lest. 5.Nimeta 10 lindu, kes on seotud Läänemerega. Vastus:1)Kurg 2)Naerukajakas 3)Luiged 4)Hahk 5)Merisk 6)Jääkoskel 7)Kajakad 8)Merikotkas 9)Kühmnokk-luik. 6.Kuidas nafta sattumine vette mõjetab sealset elustikku? Vastus:Nafta on võimeline tappa linnu ja rikkuka rannal olevat mulla elistikku kahjustada. 7.Kuidas on ühendatud Läänemerei Atlandi ookeaniga? Vastus:Atlandi ookean on ühendatud Läänemerega väinade abil. 8. Miks kutsutakse rohevetikate vööndit mereloomade lasteaiaks? Vastus:Sest, et väikestel kaladel meeldib rohevetikatesse peituda. 9. Mis soodustab Läänemere talvist jäätumist? Vastus:Sest, et suvel päike soojendab Läänemerd 10

Loodus → Loodusõpetus
18 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

NITRAADID MEIE ELUS

http://www.keemikud.eu/viewtopic.php?f=15&t=11&p=11&hilit=nitraadid#p11). Ammonaal - ammooniumnitraat ja alumiiniumipulber NITRAATIDE MÕJU KESKKONNALE Nitraatide arv vees üle 30 osakese miljoni osakese kohta võib pidurdada kalade kasvu, nõrgendada nende immuunsussüsteemi, ja rõhuda ka teisi veeorganisme. Vee kõrgenenud nitraatide kontsentratsioon on põhjustatud põllumajanduses ja maastikel nitraate sisaldavate väetiste kasutamisest. Liigsete nitraatide sattumine veekogudesse soodustab vetikate kasvu ja veeõitsengut. NITRAATIDE MÕJU INIMESELE köögiviljadest saadakse 80-92% kogu nitraatide päevasest doosist. Allaneelatud nitraadid imenduvad soolestikus, nad läbivad kiirelt kudesid ­ umbes25% nitraatidest jõuab sülje koostisse. Liigne nitraatide kogus organismis tehitab methemoglobiini. 1962. aastal oli soovituslik nitraadi doos 0-5,0 mg kg kohta Tänapäeval on soovituslik nitraadi doos 0-3,7 mg kg kohta TÄNAN KUULAMAST!

Keemia → Keemia
9 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Valgus

hetkel.intensiiv-kui palju energiat kannab valglain ajaühikus läbipinnaühiku.Infrapun-soojuskiirgus, lainepik on suurem kui 760 nm.omad: suur läbitungimisvõime, keemiline toime,bioloogiline toime. peab olema kõrgem temp kui ümbritseval keskkonnal(inim, mootor)värvitud pindade kuivatamiseks, pimedas pildistamiseks, soojusravi.Ultravalg-lainepik on väiksem kui 380.omad: fotokeemiline toime, väike läbitungimisvõime(meditsiinis). Valguse difraktsioon-valguse sattumine varju piirkonda. Varju piirkond on ruumiosa, kuhu sirgjooneliselt leviv valgus ei satu.(avade mõõtmed natuke suuremad lainepik). Valgus interferent-valguslain liitumine, mille tulemusena valguse intensiivsus mingis ruumipunktis suureneb v väheneb. Interferentsi max-lained liitumisel tugevdavad üksteist,kui pool lainepikkust on lainete käiguvahe. Interferentsi min-lained liitumisel nõrgendavad üksteist,kui lainete käiguvahe on paaritu arv pool lainepikkust

Füüsika → Füüsika
103 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Araabia meri

Vett panevad liikuma tuuled, hoovused järgnevad mussoonidele. Araabia mere äärsed riigid on India, Jeemen, Omaan, Pakistan, Iraan, Sri Lanka, Maldiivid, Somaalia. Suuremad Sadamad: Bombay, Karachi, Bandare Abbas ja Abadan, Basra, Aden. Keskkonnaprobleemid Araabia meri on põhiline laeva liiklustee, milles sõidab väga palju laevu, mis veavad naftat. Hiiglaslikud tanklaevad liiguvad läbi selle mere kõikidesse maailma sadamatesse. Väga suur oht naftatankerite lekkimisel on nafta sattumine vette, mis kahjustab meres elavaid liike. Kaevandamistegevus, kalapüügi suurenemine, elamu-ja kaubandusliku arengu ja heitvee heakskiidu tulemusena on muutunud liigiline koosseis paljudes valdkondades. Sõjaga seotud tegevus on samuti kaasa toonud keskkonnakahjustusi. Araabia meri. Kasutatud kirjandus: · ENE nr1 · http://et.wikipedia.org/wiki/Araabia_meri · http://en.wikipedia.org/wiki/Arabian_Sea · http://www.panda

Geograafia → Geograafia
97 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Põhjavee reostus ja naftareostus

põhjavette inimtegevuse mõjul, kas otseselt või kaudselt. Reostunud vesi tungib läbi pinnasekihtide põhjavette. Põllumajanduses kasutatakse erinevaid väetiseid. Reostavad ained põhjaveele põllunduses on kasutatav väetis. Voorelistel maa aladel satuvad reostavad ained eriti kergelt allamäge põhjaveele lähemale ja suudavad pinnakihid läbistada. Reostatud vee alla loetakse ka soolase merevee sattumist põhjavette. Naftareostuse olemus Naftareostus on nafta või selle produktide sattumine loodusesse. Naftareostuse tekkepõhjused Kaks peamist naftareostuse tekitajaid on naftapuurtornid ja naftatankerid. Laevaõnnetuste peapõhjusi on inimfaktor suhtele 80:20 Soome lahel sõidab ligi 30 reisilaeva ristipõiki üle 100,000 tonniste tankerite tee. Naftareostuse tagajärjed Laastavad tagajärjed on naftareostusel elusloodusele. Lindudele, mereimetajatele ja muudele kaladele. Lindude sulestiku muudab veekindlaks looduslik lipiidne kaitsekiht. See kaitsekiht on aga kergesti

Ökoloogia → Ökoloogia
49 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kirjand "Pole lihtne valida elukutset"

Haridusmaastikult karjääri sukeldumine toimub enamike noorte jaoks tänapäeval suhteliselt kiiresti, olgu põhjuseks siis rahamure või hoopis midagi muud, aga seepärast ei suudetagi tihtipeale keskenduda tegelikule hinge kutsumusele. Potentsiaali omades on küll valdkonnad külluslikud, kuid varasema ettevalmistuseta iseendaga on kursilt kõrvalekaldumine ning segadusse sattumine üsnagi lihtne. On ju meil kõigil lapsepõlvest mõnigi unistus, kelleks kunagi saada tahaksime või vähemasti millises keskkonnas end täiskasvanuna näeme. Eelistused aga võivad kardinaalselt muutuda. Hea, kui muutuvad, sest läbi muutuste õpime end paremini tundma ja nägema erinevaid külgi, tajumaks oma tegelikku olemust.

Eesti keel → Eesti keel
21 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Viigerhüljes

Juba paari päeva vanuselt on ta võimeline ujuma aga seda ainult äärmise vajaduse korral. Imetatakse poega umbes kaks kuud. Suguküpseks saavad noored hülged tavaliselt viieaastaselt. Looduslikke vaenlasi viigerhülgel Läänemeres ei ole. Noori poegi võivad ohustada kotkad. Peamiseks vaenlaseks on neile läbi aastasadade olnud inimene, kes küttis neid nii liha kui naha pärast. Suurt mõju avaldab ka inimese poolt kasutatavate mürkainete sattumine merre. Mürkained ladestuvad hüljestesse ja seetõttu langeb neil viljakus ning elujõud. Mere saastumine on hüljeste arvukusele avaldanud arvatavasti isegi rohkem mõju kui otsene küttimine. Just inimese mõju tõttu on kunagisest arvukast liigist säilinud Eesti rannavetes kõigest mõned tuhanded isendid. Kaasajal on viigerhüljes looduskaitse all ja mingit jahti talle ei toimu. Viigeri kehamass on emastel kuni 40 kg, isastel kuni 100 kg. Eesti rannikuvetes elab alla 4000 viigerhülge

Loodus → Loodusõpetus
5 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Naftaga seotud probleemid La�a�nemeres

elavatele organismidele, taimedele ja naftareostuse vältimise ning likvideerimise võimalusi. 3 MIS ON NAFTAREOSTUS Nafta on looduslik süsinikurohke loodusvara, mis koosneb valdavalt orgaanilistest ühenditest (süsivesinikud, happed, vaigud), samuti on tema koostises väävlit ja lämmastikku sisaldavaid anorgaanilisi ühendeid ning muidugi ka vett (Eesti Loodus 8/2008). Naftareostus on nafta või selle produktide sattumine looduskeskkonda, mille peamisteks allikateks on tänapäeval naftapuurtonid ja naftatankerid (laevad). Enamik vette sattunud õlist pärineb selle ümberpumpamisel tekkinud lekkest, laevade masinaruumist või tankeritelt merre lastud ülejääkidest ja jõgede väljakandest, sellepärast on kontrollid ja arvepidamised rasked ning täpsed analüüsid on kallid. Seetõttu ei ole meil täpset ülevaadet, kui palju reaalselt naftat veekogudesse satub. Ohtlikud on ka tankerite pesemiseks kasutatavad

Loodus → Keskkonnatehnoloogia
3 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kontrolltöö vastused (murranguiga, mees, naine)

1.naise suguelundid - munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. 2.mehe suguelundid - munandid, (munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre), munandikott ja suguti. 3. sekundaarsed sugutunnused -tüdrukutel rindade, kaenlaaluse- ja häbemekarvastiku kasv ja muutused nahatalituses. Poistel on kaenlaaluse- ja häbemekarvastiku kasv, häälemurre ja karvakatte ilmumine näole. Lisaks veel kasvu kiirenemine ja keha proportsioonide muutused. Tütarlaste õlad muutuvad kitsaks ja puusad laiemaks ning ümaramaks. Poiste õlad muutuvad laiemaks ja puusad kitsamaks. 4.munarakk viljastub munajuha laienenud osas. 5. ovulatsioon ­ munaraku vabanemine munasarjast; menstruatsioon ­ viljastamata munaraku irdumine emakaseinast; menopaus - menstruatsioonide lõpp (kui viimasest menstruatsioonist on möödunud 12 kuud). 6.idulase periood kestab u kaks kuud, niikaua kuni tal pole inimesega välist sarnasust. 7. platsenta kaudu- ema veri kannab hapnikku ja toi...

Bioloogia → Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Geograafia KT "Eesti Loodusgeograafia II"

( Läänemere rannikutüübid: skäärrannik, luiteline laugrannik, järsakrand ?) 4. Milline on Läänemere soolsus? Miks see erinevates osades erinev on? Läänemere soolsus on 8-10%. Erinevus on tingitud sellest, et ookeanivee sissevoolamise hulk on erinevates kohtades erinev. 5. Millised on Läänemere keskkonnaprobleemid? Naftareostus, vee toitainetesisalduse tõus ehk eutrofeerumine, ebasoovitud ainete sattumine vette. 6. Milline on Eesti jõgede veereziim ja millest see sõltub? Eesti jõed on lühikesed ja väljakujunenud hooajalise veereziimiga. 7. Millisteks jõgikondadeks Eesti jaotatakse? 8. Seleta: kliima, ilm, veelahkmeala, põhjavesi, allikas, soo, turvas. Kliima ­ paljude aastate keskmine ilmastik Ilm ­ hetke seisund kliimas Veelahkmeala ­ kõrgem maa-ala, kust saavad alguse jõed Põhjavesi ­ sügaval maakoore kihtide vahel asuv vesi

Geograafia → Geograafia
74 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Veekogude reostumine ja kaitse

Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis Vähenevad kalavarud Mõju inimese toidualauale Mürkained jõuavad toiduahela kaudu inimeseni Rannikualad reostuvadmõju turismile Vetikate vohamine Korallide hävimine Põhjavee reostumise põhjused Tööstusjäätmete või reovee juhtimine veekogudesse, pinnasesse Põllumajandusreostus ­ üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest Transpordireostus-teede soolatamine Õnnetused teedel-bensiini sattumine pinnasesse Olmereostus Inimese mõju põhjaveele Intensiivse veekasutuse tõttu on põhjavee tase mitmel pool (PõhjaEesti, Pärnu, Tartu) langenud kuni 40 m. Maaparanduse ja metsakuivenduse käigus on süvendatud ja õgvendatud jõgesid ning rajatud kuivenduskraave. Põhjavee kaitse Heitvee süvalasud (mere põhjas 13m läbimõõduga torud, mis ulatuvad rannast mõne 12 km kaugusele) Reovete puhastamine keemiline, bioloogiline ja mehhaaniline

Geograafia → Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
17
ppt

Rüütlikirjanduse esitlus

rüütel teenib esmajärjekorras daami, kelle soovidele ta vastuvaidlematult allub. Hästi ilusaks peeti kollast aluskleiti ja peal purpurist kleiti ning kõige otsas sinine paelmantel LAHKUMINE ÕUKONNAST Mingi tühine põhjus, daami tuju või omavaheline vaidlus, lihtsalt juhus või seiklushimu sunnib rüütlit õukonnast lahkuma SEIKLUSED kahevõitlused kuulsate või tundmatute rüütlite, hiiglaste, lohede või kohutavate kiskjatega, sattumine igasuguste nõiduste kütkeisse, kohtumised salapäraste losside veelgi salapärasemate emandatega jne TAGASIPÖÖRDUMINE ÕUKONDA Kui rüütel on daami tujud ja tõotused täitnud või oma vaprust tõestanud, tohib ta kuningas õukonda tagasi pöörduda. Iga esitaja võis täiendada ja muuta Erinevad eelood kangelaste esivanemate tegudest, järelood nende poegade seiklustest. Armastus oli kirjanduse peamine teema.

Kategooriata → Kirjandus
17 allalaadimist
thumbnail
2
docx

9. klassi geograafia KT nr. 6 (muld- ja taimkate, looduskaitse)

mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Milliseid niite nimetatakse sekundaarseteks niitudeks? Vastus: Inimtegevuse tulemusena tekkinud niite (enamik Eesti niite). Miks on looduskaitses oluline rahvusvaheline koostöö? Vastus: Kuna loodus ei tunnista piire, on rahvusvaheline koostöö looduse kaitsel hädavajalik. Nt reovee sattumine merre mingi riigi rannikul mõjutab ka teiste sama mere ääres asuvate riikide rannikuid. Mida tähendab bioloogiline mitmekesisus? Miks on vaja seda kaitsta? Vastus: Bioloogiline mitmekesisus tähistab kogu maakeral leiduva elu- taimede, loomade, seente ja mikroorganismide ning nende elupaikade mitmekesisust. Et ei tekkiks liigikide väljasuremine ja et säilitada haruldaste liikide elupaiku. B POOL Milliste näitajatega iseloomustatakse muldi? Vastus: Levik,kujunemine, ehitus, kasutusviis

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
17
pptx

Saastumine: põhjused ja tagajärjed

Second level Third level Fourth level Fifth level (4) Põhjused Keemilised ühendid Halvasti või käsitlemata heitvee jõudmine vette Pindmine äravool Happevihmad Naftareostus Maa üleväetamine või keemiliste ühendite jõudmine vette Prügi sattumine vette (5) Vee saastumine põhjustab: nakkushaiguste levikut. Magevee puudus loomade hukkumist mürkainete sattumist organismidesse veekogude toitainetega rikastumine (eutrofeerumine) (5) Veereostuse liigid sekundaarreostus erireostus Merereostus (6) Vähendamisvõimalused veetarbimise vähendamisega heitvete puhastamisega vältida kemikaalide sattumist looduslikesse veekogudesse veehoidlate rajamine (veevarudeks kuivadel perioodidel) vee viimine kuivadesse piirkondadesse.

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Kuu ja päikesevarjutused

sellest tingituna ei ole ka kuuvarjutust iga kord, kui Kuu liigub ümber Maa, vaid ainult kuni kolm korda aastas. Samamoodi nagu päikesevarjutusel, on ka kuuvarjutusel oma liigid: täielik ja osaline kuuvarjutus. Täielik kuuvarjutus tekib siis, kui Kuu on täielikult Maa varjus. Osaline aga siis, kui Kuu on osaliselt Maa varjuga kaetud. Kuu- ja päikesevarjutuse tingimused Varjutuse tingimuseks on kolme taevakeha ­ Päikese, Kuu ja Maa sattumine ühele joonele. Kui sagedasti selline sündmus aset leiab, sõltub taevakehade liikumisest ning taevakehade mõõtmetest ning omavahelisest kaugusest. Kui Kuu ja Maa orbiidid oleksid täpselt ühes tasapinnas, sattuksid Päike, Maa ja Kuu ühele joonele kaks korda kuus ­ noorkuu ja täiskuu ajal. Tegelikult on need tasandid väikese (5° 8') nurga all. Nurk on küll väike, aga kui seda võrrelda näiteks Kuu läbimõõduga (0,5°), näeme,

Füüsika → Füüsika
19 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Depressioon kui meeleoluhäire

kaotus. Depressiooniga võidelda on teadagi raske. Selle õigeaegne diagnoosimine ja ravimine on väga oluline tervise seisukohalt. Kindlasti tuleks pöörduda arsti poole, kes aitaks depressioonist väljatulemises. Kuid kõige lihtsam nendest asjadest ülesaamiseks on see, kui võtad vastu oma sugulaste ja sõprade toetuse. Koos on alati kergem kõigest raskest üle saada ja mõista, et elu läheb edasi. Depressiooni sattumine on väga lihtne, kuid sellest välja tulemine palju raskem. Kaisa Aadna 10.A klass

Psühholoogia → Psühholoogia
37 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas

aga pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Ehkki mobiliseerimine oli ebaseaduslik- rahvusvaheline õigus ei lubanud võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riikide kodanikke- kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust.Punaarmee poolel osalesid ka laskurkorpusesse kuuluvad eestlased. 20. Juulil kuulutati välja üldmobilisatsioon. Seega olenes Punaarmeesse sattumine või eemalejäämine põhiliselt meeste sünniaastast. Enda tahtest olenes seal väga vähe. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti vabatahtlikke, minnes hiljem järk- järgult üle sundmobilisatsioonidele. Vabatahtlikult mindi Saksa väkke eelkõige soovist maksta kätte Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, kuid selle kõrval oli kindlasti teisigi põhjusi. Esimesteks vabatahtlikeks olid metsavendade salkadest moodustatud üksused, mis tegid

Ajalugu → Ajalugu
71 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Alumiinium

tootmiseks * Halva puhastatvuse tõttu on vähenenud alumiiniumi kasutamine köögitarvete valmistamiseks 11 Elemendina on alumiinium organismile kahjulik, põhjustades elutegevuse häireid ja haigestumist. Alumiiniumist tekib vaimuhaigus, mis on A tuntud Alzheimeri tõve nime all L AL Sattumine inimorganismi: Happevihmadena pinnasesse sattunud happed viivad alumiiniumi looduslikest ühenditest (näiteks savidest) lahusesse, mis taimede poolt omastatuna satub lõpuks inim ja loomorganismi 12 Alumiinium on 100% korduvkasutatav ILMA oma naturaalset kvaliteeti kaotamata * Maailmas toodetakse umbes 5 miljardit alumiiniumpurki aastas! 13

Keemia → Keemia
15 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun