Ma ei saa luuletada laua taga.» Beier on MoguÄi nime all kirjutanud skandaalseid küünilisi värsse, kuid identifitseerib end üdini tundeinimesena. «Olen armastuses ja ideaalides pettunud lüürik,» ütleb ta. Selle peale tundeinimene Beier nutab natuke. Ta on võimeline nutma treffneristidele kunstiajalugu õpetades ja kodus ajalehte lugedes. Ta poetab pisaraid vanu fotosid vaadates ja erutub märjasilmseks mõnesse tuttavasse paika sattudes. Mismoodi sündis luuletus «Läbi saju» («Noku on norgus/ ja süda on kurb/ sajab ja sajab see maailm/ täis kustunud tuld// Väljas vaid pori/ suur hall minarett/ plangu pääle käib sorin/ koer laseb sääl vett//...)? Vaimusilmas tekkis selle luuletuse pilt vihmase ilmaga Kambjas köögiaknast välja vahtides, olin üksinda ema korteris ja mingi hulkuv koer soristas maja akna all. «Segan suhkrut malbelt tassis» ja «Dostojevskilik Doris». Need on 1980. aastatel nalja
Komeedid ehk sabatähed on väga hõredad taevakehad , milles võib eristada udust ümmargust pead, selles helenduvat tuuma ja pikka heledat saba. Komeedi tuum on tolmuosakest , kivikestest , jääst ja külmunud gaaside segust koosnev mõnekümnekilomeetrise läbimõõduga kamakas . Päikesele lähenedes need eralduvad ja moodustavad komeedi pea . Osa kergemat gaasilis ainet paisatakse eemale , moodustades saba. Meteoorid on kivi või raua tükid , mis maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad . Suuremad , mis ei jõua ära põleda langevad meteoriitidena Maale.
Steriilimine konservimine kõrgel ja temperatuuril (kuni 120kraadi), batkerirakud ja nende spoorid hävivad täielikult. Inimestes elavaid baktereid võib jagada kolme rühma: 1. Kahjutud kaaslejad, jes kasutavad meie organismi elupaiga ja toiduallikana. 2. Vajalikud batkerid, nt seedekulgla batkerid, kes sünteesivad müningaid vitamiine ja aitavad lõhustada mikroobe. 3. Tõvestavad batkerid, kes organismi sattudes hakkavad kiiresti paljunema ja põhjustavad mitmesuguseid batkerhaigusi. Haigusttekitavad batkerid on ohtlikud, sest nad eritavad inimorganismi mürkaineid ehk toksiine. Baktertoksiin väga tugema toimega mürgine ühend, mis kahjustab või surmab teise organisme. Tõvestavad bakterid võivad inimorganismi sattuda kas: *sissehingatava õhuga tuberkoloos *toidu ja joogiga düsanteeria *läbi vigastatud naha teetanus
Sisalikud Arusisalik (Lacerta vivipara) Arusisalik on üks levinumaid liike Euraasias. Elupaigaks eelistab ta niiskeid alasid, näiteks võib seda sisalikku kohata metsastunud sooaladel, turbarabades, kinnikasvavatel raiestikel, metsaservadel ja sihtidel, leht- ja okaspuuistandustes, põõsastikku kasvanud oja- ja kraavikallastel ning muudes taolistes kohtades. Muidu võib neid kohata ka mujal, näteks koduõues, puuriitades jne. Ohtu sattudes peidavad nad end tihti vette ja kaevuvad seal mutta või maismaa peal kivide, sambla või kuhugi mujal varju. Sisalikel langeb vana nahk tükkidena maha. Ta elab kuni 8 aastaseks. Arusisalikud on päevase eluviisiga loomad. Nende normaalne kehatemperatuur on 30 kraadi, seetõttu peesitavad nad hommikuti ja pärastlõunal (kuid mitte keskpäeval) päikese käes, et seda temperatuuri saavutada. Toiduks on tal igasugused putukad, ämblikud jne, keda ta enne alla neelamist raputab.
häiritud ja nende organismis kulgevad kaitsereaktsioonid teisiti, mille mõjul kujuneb välja ülitundlikkus. Ülitundlikkuse puhul reageerib organism ebatavaliselt tugevasti teatud tegurite (ainete) toimele, puutudes nendega korduvalt kokku. Sellist reaktsiooni nimetatakse ülitundlikkus - ehk allergiliseks reaktsiooniks. Tegurit (ainet), mis kutsub esile allergilise reaktsiooni, nimetatakse allergeeniks. Organismi sattudes põhjustavad allergeenid mitmesuguseid haigusnähte, mis ilmuvad kas väga kiiresti või pikema ajavahemiku järel. Omapäraks on, et väga väike allergeeni hulk võib vallandada väga tugeva reaktsiooni. Allergiahaiguste puhul võivad olla kahjustatud hingamiselundid, nahk, limaskestad, veresooned, süda, liigesed, seedeelundid, neerud, närvisüsteem. Seega on allergiahaigustele omased väga mitmekesised haigustunnused. Sümptomid
süsihappelumest. Päikesekiirguse mõjul hakkab tuum aurustuma ning tekkinud gaasid ja tolm moodustavad komeedi pea ja saba, mille mõõtmed suurenevad Päikesele lähenemisel.Komeedi saba kujuneb Päikese valgusrõhu toimel. See on suunatud Päikesest eemale ja võib olla sadu miljoneid kilomeetreid pikk. Meteoor on õigemini nähtus, mis tekib nn meteoorkeha tungimisel Maa atmosfääri väga suure kiirusega. Tavaliselt on meteoorkehad väga väikesed kivi- või raudterad, mis atmosfääri sattudes kas aurustuvad või ära põlevad.Sellest tulenevad sähvatused meteoorid- on hästi nähtavad pimedatel selgetel öödel. Meteoriidid-suuremad meteoorkehad, mis oletatavasti on pärit väikeplaneetide vööndist, ei pruugi atmosfääris täielikult ära põleda ning võivad langeda ka Maa pinnale. 11. Planeetide üldiseloomustus (õpik lk. 109 - 113) Merkuur Päikeesele lähim planeet, atmosfäär peaaegu puudub, raskusjõud ekvaatoril 2,6 korda väiksem kui Maal.
Kui Atlantis ookeani kadus, langesid kristallid põhja ning avaldavad sealt tänini mõju lennukite ja laevade navigatsiooniseadmetele. Ookeanipinna madaldumisel Bermuuda kolmnurgas tekivad hiiglaslikud looduslikud nõgusläätsed, mis koondavad veepinnalt tagasipeegelduvad päikesekiired üheks võimsaks vihuks. Selle fookusse sattudes põlevad lennukid põrmuks. Golfi hoovus, mis kulgeb mööda Bermuda kolmnurka on kiire ja keeriseline ning suudab kiiresti kustutada katastroofide tõendusmaterjale. Oma olemuselt on ta nagu
hingamisteede limaskesti, võivad põhjustada uimasust või lämmatada, tekitada peavalu, peapööritust ja iiveldust. Võib põhjustada pärilikke geneetilisi muutusi. Põhjustajaks välised tegurid. Näiteks tugev tuul, mis viib mürgised aurud Viljandi kesklinna kohale. Keskkonnaoht: Mahavalgunud vedelik võib sattuda veekogudesse ja kanalisatsiooni. Diisel on ohtlik veeorganismidele. Imendub kergesti pinnasesse. Bensiin võib põhjustada pöördumatuid muutusi veekooslustes. Pinnavette sattudes tekitab selle pinnale õlikelme, mis võib põhjustada organismides füüsilisi kahjustusi ja takistada hapnikuülekannet õhu ja vee piiril. Samuti võib keskkonda saastata tulekustutusvesi. Põhjustajaks võivad olla hooletus, nõuete eiramine ja tehnilised rikked. Lekke tõenäosus on vähemalt kord 25 aasta jooksul. 2 Õnnetuste tagajärgedest tingitud kahjude raskusastmed
aatomiga. Nt. 2-propanoon ehk atsetoon CH3COC Ketoonid on karbonüülrühma sisaldavad ühendid. Kui karbonüülrühm on seotud kahe süsivesinikradikaaliga, saame ketooni R CO R', radikaalid võivad olla ka ühesugused. Asendades ühe radikaali vesinikuga, saame aldehüüdi. Nime lõpus kasutatakse järelliidet oon. Ketoonid on narkootilise toimega ning kahjustavad närvisüsteemi, ärritavad limaskestasid. Nahale sattudes põhjustavad põletikku ning seejärel eralduvad organismist aeglaselt. Ketoonid aga on vähem mürgisemad kui on aldehüüdid. Ketoone saadakse: 1. sekundaarsete alkoholide oksüdeerimisel; 2. alkoholide katalüütilisel dehüdrogeenimisel peenestatud Cu ja Ag manulusel; 3. ühe süsiniku aatomi juurs kahte halogeeni aatomit sisaldavate dihalogeenderivaaatide hüdrolüüsimisel; 4. karboksüülhapete kaltsiumi soolade pürolüüsimisel; 5
aine osakesi vähem kui alfaosakesed. Seetõttu on beetakiirguse läbitungimisvõime ainest suurem kui alfakiirgusel, kuid siiski mitte väga suur. Kehavälise beetakiirguse peatamiseks piisab plekitahvlist. Tavaliselt ei tungi beetakiirgus naha pealispinnast sügavamale. Siiski võib ulatuslikum kokkupuude suure energiaga beetakiirgajatega põhjustada nahal põletusi. Sellised kiirgajad võivad ohtlikuks osutuda ka sissehingamise või neelamise käigus kehasse sattudes. Kuna gammakiirguse osakesed on elektriliselt neutraalsed, ilma seisumassita ja suure energiaga, siis on nende vastastikmõju tavalise aine aatomitesse kuuluvate osakestega nõrk ning kiirguse läbitungimisvõime vastavalt suur. Gammakiirguse korral pole enam suurt vahet, kas radioaktiivsed tuumad paiknevad inimkehas või selle vahetus läheduses. Gammakiirguse peatavad vaid paksud pliiseinad või poolemeetrine betoonkiht.
köögi-ja puuvilja söömisel, reostatud veega, mustade kätega. Ka kärbsed võivad solkme mune levitada. Solkmete eluea pikkus inimese soolestikus on umbes üks aasta. Solkmetest põhjustatud haigust nimetatakse askaridoosiks. Piitsussid Piitsussid on ümarad 2-5 cm.pikkused peened niiditaolised parasiidid, parasiteerivad inimese jämesooles ja peensooles, väliskeskkonda erituvad väljaheidetega. Väliskeskkonnas nad valmivad, sattudes sealt inimese soolestikku toituvad nad peremeesorganismi verest, tekitades soole limaskesta vigastusi. Naaskelsabad Nimetatakse ka linaluu-ussideks, nende poolt põhjustatud haigust inimesel nimetatakse enterobioosiks. Naaskelsabad on väikesed valged 0,5-1 cm pikkused nugilised. Sageli esinevad parasiidid lastel, kuid tihti ka täiskasvanuil. Naaskelsabad munevad päevas umbes 12000 muna, mis organismist väljudes levivad voodipesule, nahale, püsivad eluvõimelistena põrandal ja esemetal
Sõidu ajal meie künklikel ja auklikel teedel seisab rool paigal, nagu oleks ratastealune peegelsile. Selle taga on ACC (Agile Chassis Concept), mis ühendab omavahel vedrustuse ja juhtimisabiga roolivõimendi. Iga ebatasasuse korral muutub roolisüsteem vastavalt vajadusele ühes suunas jäigemaks ega lase maanteekonarustel roolirattani jõuda. FR-i baasvarustusse kuulub ka ESP, mis koos DRS-süsteemiga (Driving Steering Recommendation) aitab juhil külglibisemisse sattudes keerata rooli õiges suunas, s.t see muutub vastupidises ehk n-ö vales suunas jäigemaks. Kui auto ühe poole rattad satuvad pidurdamisel libedale ja auto hakkab ühele poole kalduma, siis rool keerab end ise õiges suunas tagasi. Samalaadset süsteemi kasutab ka näiteks Lexus. Agile Chassis Concept ja elektrohüdrauliline roolisüsteem Dynamic Steer Response Martorelli tehnikakeskus arendas välja ACC (Agile Chassis Concept), mis ühendab uudse
Dzaulides on üks kilovatttund on 3,6*106 J. Elektrienergia maksab Eestis ligikaudu 3,7/kWh ööpäevas. *Joule'i Lenzi seadus Joule'iLenzi seadus ütleb, et elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdeline juhi takistusega, voolutugevuse ruuduga ja voolu kestusega. *Kirjelda elektrivoolu vedelikes. Vedelikke, milles leidub vabasid laengukandjaid, nimetatakse elektrolüütideks. Elektrolüütides on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid. Elektrivälja sattudes hakkavad positiivsed ioonid liikuma elektrivälja jõujoonte suunas, negatiivsed ioonid aga jõujoontele vastupidises suunas. *Mis on Galvanotehnika, selle liigid! Galvanotehnika on eseme elektrolüütiline katmine metalli või sulamikihiga. Galvanotehnika liigid on galvanosteegia ja galvanoplastika. Galvanosteegia on metalleseme katmine teise õhukese metalliga. Galvanoplastikas sadestatakse esemele paks kiht, et saada täpsem kujutis esemest. *Nimeta voolu levimise võimalusi gaasides
taevavõlvil. See omakorda on tingitud põhiliselt Maa pöörlemisest. Ööpäevaks ehk keskmiseks päikeseööpäevaks loetakse keskmist ajavahemikku, mille jooksul Päike teeb oma näivas liikumises ümber Maa, mis vastab Maa pöörlemisele, ühe täistiiru. 10. Mida kujutavad endast „langevad“ tähed, millal ja miks on neid tavalisest rohkem taevas näha? – Meteoorkehad on maailmaruumis ringi hulkuvad kivi- või rauatükid massiga mõnest grammist mõnesaja kg-ni. Sattudes Maa atmosfääri, pidurduvad nad järsult, nende kineetiline energia muundub soojuseks, mis paneb nad hõõguma – näemegi „langevat tähte“. Suur enamus neist põleb atmosfääris tolmuks. Kui aga kogu aine ei jõua ära põleda, jõuab meteoorkeha maapinnale, tekitaddes meteoriidikaatri. Komeedi sabasse jääb tiirlema hulga tahkeid osakesi.Tavalisest rohkem on neid taevas näha,
Mu maakohas kus ma kunagi elasin oli pood, lasteaed, kinomaja ja isegi väike lennuväli mida kasutati põldude väetamiseks ja putukatõrjeteks, kuid vahel tehti ka raha eest lõbusõite. Aga nüüd pole neist alles enam ühtegi kuna ükski neist ei tasunud enam ära. Kõige suurem tarbimise erinevus linnas ja maal elavate elanike vahel on siiski toit. Kuna maal elavatel elanikel on poetoidule raksem ligipääs ja linna sattudes varutakse toitu suuremates kogustes, sest ei pruugita nii tihti linna sattuda ja transport ei pruugi ka alati kättesaadav olla. Muidugi kasvatavad maal elavad inimesed endale ise toitu aga ikka tahetakse endale vahest ka midagi head ja paremat mida maal ei saa. Muidugi on olemas ka külapoed kus müüakse ka igasuguseid poekaupu kuid tihtipeale jääb seal valik kasinaks, ja hinnad on tavaliselt kallimad kui
Mida saame meie teha? · Vähendada energia tarbimist, kasutada taastuvad energiaallikaid · Piirama tarbimist ja toetama ümbertöötlemist · Eelistada kodumaiseid kaupu, vähendamaks transpordile kulunud energiat · Olla teistele eeskujuks, jagada oma teadmisi ka teistega Happevihmad Tehased, vabrikud ja enamasti ka autod paiskavad õhku mürgiseid aineid (Sox ja Nox ühendid), millest kõrgel õhus moodustuvad happed. Koos sademetega langevad happepiisad alla, sattudes nõnda veekogudesse, maapinnale ja taimedele. Happesademed avaldavad tuntavat mõju elusloodusele. Need põhjustavad loomade haigestumist, nad hävitavad metsi ning muudavad looduslikud veekogud ja mullad happelisemateks. Happesademed mõjutavad ka inimkeskkonda, lagundades ehitusmaterjale ja põhjustades metallide korrosiooni Happevihmad http://www.youtube.com/watch?v=HE6Y0iEuXMQ http://www.youtube.com/watch?v=MqHw1hMEkAQ Vihmametsade hävimine
naist, oli ainult tema ise ja muusika, mida ta üle kõige armastas. Seevastu Laulikul oli perekond ja pruut, ent salapäraste meistri õpetuste nimel hülgas ta oma mugava elu ja jäi üksikuks. Kandlemängija valis ise oma tee reisida ja inimesi rõõmustada muusikaga, ent Laulik oli ahne, ta tahtis olla luulekunstis teistest parem ja kuulsam, ning selle tõttu oli õnnetu ta oli ise ennast hukutanud, sattudes omavoliliselt meistri loitsu alla. 2) ,,Lauliku" sõnum seisneb selles, et vahel tuleb aeg maha võtta ja vaadata oma elu võõra pilgu läbi ainult nii saab mõista, kui tähtis on elada hetkes ja väärtustada seda, mis on, kuna miski pole igavene ja noorus möödub. Pooleliolevaid tegevusi ei tohi pooleli jätta, kui nad on elumuutvalt tähtsad, nt abielu ja majapidamise sisseseadmine. Kui elada unistustes, just nagu Laulik, jääb inimene lõpuks oma
põletusseadme valdaja.[7] Kuna Eestis vanaõli rafineerimistehas puudub, on põhiliseks käitlusviisiks põletamine.[8] Hinnang vanaõlide käitlemise hetkeseisule nii keskkonnakoormuse kui ka majanduslikkuse seisukohast Vanaõli loodusesse sattumisel saab keskkond oluliselt kahjustatud. Mõningad vanaõlid võivad sisaldada PCB/PCT-sid, mis on kloori sisaldavad ained ning mida kasutati kaua trafodes ja kondensaatorites. Mõnda aega tagasi avastati, et keskkonda sattudes on tegu ülipüsivate mürgiste ühenditega, mille sisaldust on märgatud isegi Arktika loomades tuhandete kilomeetrite kaugusel piirkondadest, kus nimetatud ained saanuks üldse keskkonda sattuda. Lisaks on PCB sisaldusega õli põletamine otsene dioksiidide allikas, mis on üks mürgisem aine, mida inimene suudab tekitada.[9] Seega on keskkonna seisukohast vanaõli kogumine ning edaspidine käitlemine väga oluline. Kui vanaõli keskkonda ei satu, kahaneb oluliselt
ravimeid, varv- ja poletusaineid. 3. Propanoon (atsetoon) CH3COCH3 - Murgine, meeldiva lohnaga kergesti suttiv ja keev vedelik (keeb + 56 C). Ta lahustub hasti vees ja orgaanilistes lahustites, mistottu on ta heaks lahustiks paljudele orgaanilistele ainetele. Atsetooni kasutatakse varvide, lakkide, liimide, kuunelaki ja plekieemaldusvahendite tootmiseks. 4. Metaanhape ehk sipelghape (HCOOH) - Terava lohnaga, varvuseta, arritava toimega murgine vedelik, mis nahale sattudes tekitab poletusi. Teda leidub sipelgates, mesilastes, korvenogestes, kuuse- ja manniokastes. Ta on veest veidi raskem, ent seguneb veega igas vahekorras. Metaanhape erineb teistest karboksuulhapetest sellepoolest, et temas sisaldub ka aldehuudruhm. Kasutatakse: tekstiilitoostuses kangaste valmistamisel, viimistlemisel, varvimisel, naha parkimisel, hea lahustina, meditsiinis tuntud sipelgapiirituse valmistamisel. Metaanhape leiab rakendust veel ka mahlade, puuviljade
lähim (384 000 km) naaber. · Tähed - pilvitus öises taevas helendavad punktikesed. Inimene näeb taevas korraga umbes 800 tähte. Mõtteliselt ühendatakse tähed tähtkujudeks. · Planeedid - tiirlevad ümber Päikese ja kuuluvad Päikesesüsteemi. · Asteroidid - väikeplaneedid, mis tiirlevad Marsi ja Jupiteri vahel. · Komeet - sabatäht, väike ja väga hõreda ehitusega külaline Päikesesüsteemi ääremailt. · Meteoor ehk lendtäht - väike ainekilluke, mis Maa atmosfääri sattudes enamasti ära põleb. · Tehiskaaslased - inimese poolt orbiidile lennutatud tehnika. Enamik neist pole siiski palja silmaga nähtavad. · Linnutee - meie kodugalaktika, mis koosneb 100 miljardist tähest ja on läbimõõduga 100 000 valgusaastat. · Linnutee- Pimedal ööl selgelt üle taevavõlvi laotuv hele piimjas linik. See koosneb paljudest tähtedest. Selles tähesüsteemis läbimõõduga umbes 100 000 valgusaastat on umbes 100 miljardit tähte.
Kokkuvõte peatükist Allik, J., Luuk, A., Harro, J., Häidikind, jt. raamatust 1 Psühholoogia gümnaasiumile KEEL JA KÕNE (Keeleline areng) .Keele omandamise teooriad. ÕPPIMISTEOORIA: keele õppimine põhineb mudeldamisel, imiteerimisel, harjutamisel ja valikulisel sarrustamisel ehk kinnitamisel. Kõne arengu seisukohalt on oluline lastega palju ja õigesti rääkida, nende vigu parandada. Vanemad kinnitavad neid lapse öeldud häälikuid, mis on emakeeles olemas ja teisi ignoreerivad, seega pole neljakuulise lapse häälitsustes märgata emakeele mõju, kuid 9-kuune kasutab just emakeele häälikuid. Teooria vastuargumendid: Lapsed, kellel pole kombeks teiste juttu imiteerida, ei jää oma kõne arengus imiteerijatest maha. Selle teooriaga ei saa seletada ülereguleerimise nähtust, mis on sage 3-4 a laste kõnes. (ülereguleerimine laps teeb vigu, mida ta varem ei te...
piirimail. Erinevalt planeetidest tiirlevad komeedid kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas. Ilmumissageduse ja tiirlemisperioodide (arvutatakse orbiidi kuju järgi) võrdlemise teel hinnatakse komeetide koguarvuks 2-3 miljonit. 4. Mida nimetatakse meteooriks? Mis on meteoriit? Meteoriitide koostisest ja suurematest Maale langenud meteoriitidest. Meteoorid Meteoorid ehk "langevad tähed "või lendtähed on kivi- või rauatükikesed, mis maailmaruumist Maa atmosfääri sattudes kuumenevad ja ära põlevad. Tegelikult võib meteoore näha igal ööl, kui on vaid selge ilm. Nende, taevast üle vilksatavate "langevate tähtede" sagedus on tavaliselt 3-5 ühe tunni jooksul, aga võib mõnel eriti soodsal ööl ulatuda sadadesse. Meteoorkeha tavaline suurus on millimeetri murdosast kuni sentimeetrini, massi poolest milligrammist kuni grammini. Helendama hakkavad meteoorid 100- 120 kilomeetri kõrgusel. Kui meteoorid jõuavad 80 kilomeetri piirimaile,
Mügarbakterid on liblikõieliste taimede juurtega sümbioosis elavad bakterid, kes seovad õhulämmastikku. 16. Milles seisneb bakterite tähtsus inimesele? Paljud bakterid rikuvad toitu ja seetõttu steriiliseeritakse ja pastööritakse toiduaineid. Meie kehas elavad kahjutud bakterid, kellest meil kasu ega kahju pole, aga on ka vajalikud bakterid, kes sünteesivad vitamiine ja aitavad lõhustada toitaineid. Meil on ka tõvestavad bakterid, kes hakkavad organismi sattudes tootma bakterhaigusi. Bakterid põhjustavad meile palju haiguseid (kopsupõletik, vistrikud, borrelioos, koolera ja süüfilis). Meid kaitsevad nende eest nahk ja limaskestad ning bakterid hukkuvad meie seedeelundites ja neid hävitavad ka antikehad. Bakterhaiguste vastu on loodud vaktsiinid ja antibootikumid, mis kaitsevad meid. Bakterite abil valmivad ka mitmed toiduained. Piimhappebaktereid kasutatakse hapendatud piimatoodete
jäljendamise osatähtsust keele omandamisel (Karlep 1998:242-243). Nativistliku teooria ehk keeleorganiteooria esindajateks on Ameerika keeleteadlane Naomi Chomsky (snd 1928) ja Ameerika psühholoog Eric Lenneberg (1921-1975). Nativistide arvates on inimese keelevõime kaasasündinud. Juba sünnimomendil on inimese ajus organ, mis võimaldab inimesel ümber käia keelemärkidega. Keeleorgani ülesandeks on kõnelda ja aru saada kõneldust. Keelekeskkonda sattudes häälestub keeleorgan konkreetsele keelele (Tulviste, Tulviste 2002:153). Chomsky väitel on keeleline areng küpsemise tulemus (Veisson, Veispak 2005: 41). Naivistid arvates on lapsel vaja ka õppida- omandada emakeele muutereegleid, et moodustada pindstruktuuri lauseid (Karlep 1998: 244). Lenneberg oli esimene, kes oletas keele omandamises kriitilise perioodi. Kriitiline periood on ajavahemik, mille kestel keeleorgan on tundlik keskkonnamõju suhtes. Lapsel, kes kasvab aasta-pooleteise
Mõju inimesele Oktüülfenoolid ja oktüülfenooli etoksülaadid võivad inimese kehasse sattuda sissehingamise teel, saastunud vee või toidu tarbimisel ning otseselt ainega või ainet sisaldava toote kokkupuutel nahaga. Sissehingamise puhul võivad OP'd ja OPE'd põhjustada hingamisteede ärritusi. Koos toidu või veega manustamise korral võivad ilmneda häiringud seedeelundkonnas, kokkupuutel nahaga on võimalik nahaärritus ning silma sattudes põhjustavad ärritust silmas. Hetkel on väga vähe teada OP'de ja OPE'de täielikust mõjust inimesele, kuid on teada, et suuremahuline kokkupuude nendega võib põhjustada tõsiseid terviserikkeid. Rahvusvaheline vähiuuringute keskus ei ole veel oktüülfenoolide ega ka oktüülfenooli etoksülaatide kantserogeensust määranud, kuid arvatakse, et OP'd põhjustavad inimese rinnas vähirakkude kasvu. Samuti on OP'd mürgisemad kui OPE'd, kuid
Sisaldavad klorofülli ja säilitusaines on tärklis. Nende seas on liike, kes taluvad madalaid temperatuure ja tugevat päikesevalgust. 5. Tüsenteeria siseamööb- elutseb pime- ja käärsoole valendikus ning mõnikord maksas. Parasiit kinnitub soole seinale ja hakkab tootma tugevatoimelisi ensüüme, mis lagundavad valke. Need ensüümid kahjustavad soole epiteeli ja tekitavad veritsevaid soolehaavandeid. 6. Nägleeria- elab niiskes pinnases veekogus ja levib tolmuga õhus. Sattudes inimese organismi põhjustab ta rasket kesknärvisüsteemi haigust meningiiti. On levinud Kesk- ja Lõuna- Euroopa riikides. Inimesed nakatuvad supeldes looduslikes veekogudes või basseinides. Peiteaeg on paar päeva ning iseloomulik on haiguse äge algus ja kiire kulg. 7. Lamblia- e maksalutikas elutseb kaksteistsõrmiksooles, peensooles ja sapideedes. Põhjustab lamlioosi. Nakatumine oimub tsüsti abil mida esineb pesemaa puu- ja juurviljades ja keetmata vees
,,sabatähed"). Tuum koosneb tolmust ja tahketest gaasidest (CO2, NH3, CH4). Saba moodustub Päikese läheduses aurustumise tõttu. Komeetide mass on alla miljondiku Maa massist, nad ei põhjusta häireid planeetide liikumises, kuid planeedid nende liikumist mõjutavad. Üldiselt eemalduvad Komeedid Päikesest sadade tuhandete aü kaugusele. Meteoorkehad tekivad komeetide lagunemisel. Nende suurus on herneterast piljardikuulini. Nende tihedus on 0,9 g/cm3. Meteooride kiirus on suur, sattudes Maa atmosfääri nad plahvatavad. Meteoorid lagunevad Maale jõudesmata. Augusti keskel võib jälgida meteoorivoolu Perseuse tähtkujust. Tuntakse 30 meteoorivoolu. Punkti, kust meteoorid näivad väljuvat, nim. Radianiks. Maa liikumine võib jagada kolmeks komponendiks: 1. Tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga 1 aasta 2. Pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66o 33´ nurga all oleva telje perioodiga 81 164 sekundiga ehk 0,99 ööpäeva. 3
2.3 Hinnang klenditeenindajale Klenditeenindaja oli väga hooliv ja tegi oma tööd südamega. Nähes minu suutmatust otsustas ta mulle appi tulla. Ta oli oma tööülesandeid täites kompententne ning teadis mida ta teeb. Nii nagu kelnditeenindaja ise ka ütles, et esmatähtis prille valdies on see, et need meeldiksid sulle endale, kuna sina pead neid kandma. 2.4 Mida sellest situatsioonist õppida Kõige enam õppisin sellest loost seda, et klenditeenindaja roll sattudes, tuleb märgata klenti, kuna iial ei või teada, millal saad sa kasulik olla. Ise klendi rollis sain kogeda seda, et abi ja nõuannet võib tulla ka sealt kust sa seda kõige vähem oodata oskad. Antud kogemuse põhjal oleks võinud see klenditeenindaja sokutada mulle millised prillid iganes, kuna ma ise nii võhik olen ja veenda mind mingi teatud prilli kvaliteedi ja välimuse suhtes nt, et need on pragu kõige enam moes. Või lihtsalt letitaga minu suutmatuse üle itsitada
Miks tuleb ohtlikke jäätmeid käsitleda hoolikalt? Tavajäätmete sekka sattunud OJ jõuavad prügilasse, kust need võivad sattuda pinna- või põhjavette. Kanalisatsiooni sattunud OJ raskendavad heitvete puhastamist. Lahustid võivad tekitada kanalisatsioonitorustikes plahvatusi. Põletamisel võivad ohtlikud jäätmed muutuda veelgi mürgisemateks gaasideks ja levida laiemale maa-alale. Loodusesse sattunud OJ võivad lõpuks jõuda tagasi inimeseni, sattudes vee ja toiduga inimorganismi. Raskemetallid, eriti kaadmium ja elavhõbe kogunevad organismis ja põhjustavad neeru-ning närvikahjustusi. Ohtlikest jäätmetest Eestist Eestis tekkivatest ohtlikest jäätmetest on suurem osa keskmiselt 97% seotud põlevkivikeemia- ja energeetikatööstusega. Lisaks tekib suures koguses ohtlikke jäätmeid ka veondusega seonduvates valdkondades: mere, raudtee- ja maismaaveonduses peamiselt õli- ja vedelkütusejäätmed.
Kontakt ei pruugi olla pikk, piisab ka käe hoidmisest, sest lestad kanduvad nahale kiiresti. Sügelislest võib säiluda elavana inimesest eemal kuni 2 päeva, seetõttu on nakatumine ka voodipesu, riiete ja esemete kaudu võimalik. Nakatumist soodustavad ja lesta tõmbavad ligi soe keskkond ja kehalõhnad. Sügelised ei levi loomade kaudu. Sügelislesta eluiga Inimese nahale sattudes 1015 lesta paarituvad, mille järgselt isane lest sureb. Emane lest kaevab lõugade ja esijalgade abil käigu naha ülemisse (epidermis) kihti, kuhu ta asetab kuni 3 muna päevas 30 60 elupäeva jooksul. Nakkuse ajal elutseb nahas 11 täiskasvanud emaslesta. Küpsed sügelislestad arenevad vähem kui 10% munadest 1014 päevaga. Siis on nad taas võimelised paarituma ja inimest nakatama. Klassikalised sügelised
1 FREOONID JA OSOONIKIHT 1.1 Freoonid Freoonid ehk klorofluorosüsinikud on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi (tavaliselt alkaani) vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Üks levinumaid freoone on diklorodifluorometaan (CCl2F2) [1]. Freoonid on mittepõlevad ning mittemürgised[2]. Ei lahustu vees ning on püsivad gaasilised ühendid. Samas võivad nad keskkonna sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfääris paikneva osoonikihti moodustavate ühenditega[1]. 1.2 Osoon Osoon moodustab Maa ümber efektiivse kaitsekilbi, mis on õrn ja kergesti purustatav. See paikneb 20 kuni 50 kilomeetri kõrgusel stratosfääris nii hõreda kihina, et kogutuna kokku ühele kõrgusele, moodustaks ta vaid mõnesentimeetrise kihi. Osooni
teistest just selle pärast, et nad on oma keemiliste omaduste tõttu inimestele ja keskkonnale kahjulikud, kui nad loodusesse jätta või isegi siis kui nad kodus liiga kaua vedelevad. Neid käsitletakse tavaliselt teistest eraldi. Ohtlikke jäätmeid on tegelikult väga palju, kuid enim tuntud on igapäevased kodus olevad esemed. Näiteks kõige tavalisemad ohtlikud jäätmed on patareid ja akud. Kindlasti ei tohi neid põletada, sest siis vabanevad elavhõbe ja kaarmium, mis õhku ja vette sattudes põhjustavad erinevaid haiguseid. Patareidest saab vabaneda, viies need kaubanduskeskustes asuvatesse kogumispunktidesse. Säästlikum on aga kasutada akusi, sest need kestavad kauem. Ohtlikud on ka elektroonikajäätmed, mida paljud inimesed tihti ekslikult tavaprügi hulka viskavad. Tegelikult on nendes mitmed kahjulikud ained, nagu tina, elavhõbe ja liitium, mis eralduvad eriti hästi seadmete laiali lamutamisel. Selle tõttu on oluline viia
13 Mittepärilikud haigused Mittepärilikud haigused on nakkushaigused. Nakkushaigusi e. viirusi saab kergemini läbipõdeda, kui on tehtud vaktsineerimine. Tuulerõuged Tuulerõugeviirus kuulub herpesviiruste hulka Varicella-zoster-viirus, mis mõne aasta tagant põhjustab epideemiaid ehk järsku levikut. Organismi sattudes levib viirus kogu organismis spetsiaalsete vere valgeliblede monotsüütide sees, põhjustades nahal ja harvem ka limaskestadel löövet. Sümptomid: Tuulerõugeviirus kuulub herpesviiruste hulka Varicella-zoster-viirus, mis mõne aasta tagant põhjustab epideemiaid ehk järsku levikut. Organismi sattudes levib viirus kogu organismis spetsiaalsete vere valgeliblede monotsüütide sees, põhjustades nahal ja harvem ka limaskestadel löövet. Ravivõimalused:
Tallinna Laagna Gümnaasium Võõrad, kahjulikud ained meie keskkonnas Referaat Teele Kuri 11b Klass Tallinn 2010 Keskkonnamürgid Keskkonnamürgid on ained, mis tekivad või vabanevad inimtegevuse tulemusena ning sattudes keskkonda mõjutavad otseselt elusorganisme või kahjustavad looduse üldist funktsioneerimist. Harilikult käsitletakse keskkonnamürkidena keemilisi aineid. Põhimõtteliselt on elu ise ka keemia: elutagevuse käigus kasutatakse paljusid ühendeid, nad tekivad ja lagunevad. Kuid paljud ühendid, mida kaasaegne inimkond kasutab, on elule kahjulikud. Olulise osa keskkonnamürkidest moodustavad põllumajanduskemikaalid. Kuna haritava maa
Organism, kes elab ja toitub parasiidina teist liiki organismil. o Detriitahel- laguahel, mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. o Karjatusahel- algavad rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni. o Happelised vihmad- gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide veepiisakestes lahustumisest tuleneva happelise reaktsiooniga sademed. o Kantserogeenne aine- keemilise koostise ja päritoluga ained, mis organismi sattudes võivad põhjustada või soodustada kasvajate teket. o Mutageenne aine- aine, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha imendumisel võib esile kutsuda pärilikke geneetilisi defekte. o Kasvuhooneefekt- temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist (soojus-) kiirgust ega veeauru. o Katabolism- on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni
-v - v - v - v Kvantiteedireeglid: Rohkem kui paari aastatuhande jooksul kujunes regivärsilise rahvalaulu värsimõõt, mis on säilinud koos arhailiste keelenditega. 1. Värsijala tõusus ei või olla lühikest pearõhulist silpi. Ehk oleks/ isa/ ilma/ rikas (12222) - v v -v - v - v Vigased on teine ja kolmas värsijalg, sest sattudes värsirõhulisse asendisse ei muutu laulmisel pearõhk markantsemaks, vaid oluliselt pikeneb selles lühike vokaal (muutub kvantiteet), millega kaasneb vahel sõna tähenduse muutumine. 2. Värsijala languses ei esine normaalselt pikki pearõhulisi silpe. Kulda/ vestu/ vöö va/hela (2213) - v - v - v - v 2. Värsijala languses on pikk pearõhuline silp, mis käib teise kvantiteedireegli vastu:
1. seminar (21.02.2012) 1. Millistel juhtudel toimib mürk ravimina? Iga ravim on organismile võõras aine ja tegelikult mürk. Ainult õigel ajal, õiges annuses ja õigel viisil kasutatuna toimib ta ravimina. 2. Mõisted farmakon, preparaat, ravimvorm, farmakoloogiline toime, droog, ürt? Farmakon keemiline, taimne või loomne aine, mis organismi sattudes muudab selle talitlusi. Võib olla nii ravim kui ka mürk. Preparaat kindlas annuses ja ravimvormis väljastatav farmakon. Ravimvorm ravimile abiainete ja mitmesuguste tehnoloogiliste võtetega antud manustamiseks sobiv kuju. Farmakoloogiline toime- farmakonist põhjustatud organismi talitluse muutus. Droog ravimite looduslik, harilikult taimne tooraine (kuivatatud palderjanijuured).
lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites. Need on väga mürgised putukatele kuid ka selgroogsetele, kellel kahjustavad kesknärvisüsteemi ja eriti maksa. Algul arvati millegipärast, et DDT on loomadele ja inimestele kahjutu ja seda kasutati väga laialdaselt. Kuna sellise laialdase kasutamisega ilmnesid kiiresti ohtlikud mõjud loomadele ja inimestele, keelustati DDT kasutamine, sest juba väikestes kogustes organismi sattudes võib see osutude eluohtlikuks. Kuna ei saa kuidagi tagada, et DDT ei sattu elusorganismidesse (on mullas ja vees väga püsiv, mistõttu tema kahjulik toime võib ilmneda alles aastaid pärast kasutamist), on selle ja teiste kloroorgaaniliste pestitsiidide kasutamine kõigis arenenud maades keelatud. Ometigi leidub riike, kus need endiselt lubatud on, näiteks Hiinas, Indias ja mõnedes teistes Aasia ja Aafrika
madalamate sulamis ja keemistemperatuuridega. pehmed, seega noaga suhteliset kergelt lõigatavad. kerged, head soojus ja eletrijuhid. 4) Leelismetallide hoidmine ja ohutusnõuded leelismetallide käsitlemisel. * Leelismetalle peab säilitama kas klaasampullis või ka suletud anumas petrooleumi või õlikihi all, vältimaks kokkupuudet õhu või veega. * Tuleb olla äärmiselt ettevaalik ja kasutada kummikindaid, kaitseprille jms, sest nahale sattudes tekitavad sügavaid söövitushaavu. * Kui leelismetall pintsettidega õli seest välja võetakse, siis õlitilkade eemaldamiseks kuivatatakse teda filterpaberil (enne katsete sooritamist). * Metalli süttimisel ei tohi seda veega kustutada! Tuleb takistada õhuhapniku juurdepääs liiva peale viskamise või mõne muu alternatiivse moodusega. * Kui katse käigus on jäänud osa metalli kasutamata, ei tohi seda ära visata, vaid tagasi anumasse panna.
kaupadest. Samas moodustavad paberi- ja papijäätmed 6 % olmejäätmete massist., kuid 20 % mahust. 1998.-2002. aastal moodustas Lääne-Euroopas paberi- ja papijäätmete teke 97-98 % tarbitud paberikogusest. See tähendab, et enamikel paber- ja papptoodetel on väga lühike eluiga. 1983-2002. aastani on paberi- ja papijäätmete teke Lääne-Euroopas peaaegu kahekordistunud 41 miljonilt tonnilt 79 miljoni tonnini. Paber ja papp on biolagunevad materjalid. See tähendab, et prügilasse sattudes tekitavad nad metaani, mis on 20 korda tugevam kasvuhoonegaas kui CO2. Täiendavalt tuleb käitlemisel arvestada trükitindi ja liimide võimaliku keskkonna-mõjuga, sh taaskasutamisel. Sageli taaskasutamisel tinti ei eemadaldata - see annab paberile hallika tooni. Paberi- ja papijäätmete kogumine taaskasutamiseks on Lääne-Euroopas suurenenud: 1990. aastal koguti 41 %, 2002. aastal 56 %. Samas ei ole vähenenud põletatava ja prügilasse viidava
Päikesesüsteemi seaduspärasused. Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti (Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun), mõnituhat väikeplaneeti ja asteroidi, sadakond perioodilist komeeti, planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti. Planeedid on oma nime saanud Vana Rooma jumalate järgi. http://www.youtube.com/watch?v=LfWTlMNLzBk Päikesesüsteemi teke: Arvatakse, et Päikesesüsteem moodustus 4,6 miljardit aastat tagasi supernoova plahvatusest järgi jäänud gaasi ja tolmupilvest. Tegemist oli normaalse tähetekke protsessiga, mis tekitas ka Päikese enda. Päikese ja planeetide tekkimisest üle jäänud tahke aine on jäänud Päikesesüsteemi tolmu ja väikekehadena, gaas aga puhutud Päikese kiirguse ja päikesetuulte poolt kaugetesse Päikesesüsteemi välisosadesse. Päike moodustab 99,8%...
2. valiva toimega herbitsiidid hävitavad ainult teatud liiki taimi, näiteks kõrrelisi, maltsalisi, ristõielisi, jättes teised taimed kahjustamata; 3. kontaktsed herbitsiidid mõjuvad vahendiga kokkupuutuvatele taimeosadele, kuid ei kandu taimes laiali. Nad ei hävita alati pikaealiste umbrohtude juuri; 4. süsteemsed herbitsiidid tungivad taimesse juurte või maapealsete osade kaudu, kanduvad taimes laiali ning hävitavad kogu taime. Lehele sattudes võivad nad kiiresti jõuda juurtesse ja vastupidi; 5. mullasisesed ehk tärkamiseelsed herbitsiidid mõjuvad hävitavalt tärkavatele umbrohtudele ja toimivad pikaajaliselt. Nad pritsitakse mullapinnale ja segatakse 2-5 cm sügavusele mulda. Mullasiseste herbitsiidide efekt on suur küllaldase mullaniiskuse ja soojuse (15 oC) juures; 6. tärkamisjärgsed herbitsiidid toimivad tärganud umbrohtudele ning neid tuleb kasutada umbrohtude idulehtede ja esimeste pärislehtede faasis
Mitmesugused naftast valmistatud kütused ning õlid jõuavad ökosüsteemi aga ka kõige tavalisema sademeveega tänavatelt, laevade pilsiveest, tööstusheitmetest, jõgede reostumise tagajärjel jne. Igaüks, kes valab vana õli- või naftajäägi kanalisatsioonist alla või laseb sellel maa sisse imbuda, on reostuse tekitamisel kaassüüdlane. Nafta kuulub ohtlike jäätmete hulka, mis tuleb viia tanklates olevatesse ohtlike jäätmete konteineritesse. Vette sattudes levivad naftasaadused lainete ja tuule jõul, nad lahustuvad vähesel määral vees, segunevad, moodustades emulsiooni, aurustuvad, mattuvad põhjasetetesse, oksüdeeruvad pinnakihis UV-kiirguse mõjul, tekitades väga mürgiseid ühendeid. Kohe, kui nafta veekokku satub, asuvad seda lagundama bakterid. Läänemeres on need bakterid peaegu olematud ja see teeb naftareostuse merele veel ohtlikumaks. 4 NAFTAREOSTUSE MÕJU LÄÄNEMERELE JA SELLES ELAVATELE ORGANISMIDELE 1970
25.millised on hiidplaneedid ja nende sarnased om Hiidplaneedid - Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Omadused - suur mass ja mõõtmed, väike tihedus, pöörlevad kiiresti, suur lapikus, ulatuslik, tihe atmosfäär, palju kaaslasi. 26. mis on asteroidid, kus ja miks neid palju liigub Asteroidid - väikesed planeedisarnased taevakehad, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavalt orbiitidel ümber Päikese 27.mis on langev täht meteoorid väiksem ringilendav praht, mis Maa atmosfääri sattudes ära põleb ( nn. "langevad tähed" ) 28.mis on meteoriit suurem meteoor, mis ei jõua atmosfääris ära põleda ja osa temast jõuab maapinnale 29.mis on komeet Komeet on väike taevakeha, mis koosneb tolmust, jääst, kivikestest ja külmunud gaasist. 30.kui suur on päike, tema pinnatemp ja keemiline koostis päikese läbimõõt on 1,4 mln km (109 Maa läbimõõtu) pinnatemperatuur on 5800 K Keemiline koostis - 90% vesinik ( H), 9% heeliumi (He), 1% raskemad elemendid. 31
Nende ravimiseks on reeglina vaja vigastatud erihaiglatesse paigutada. Paljudel juhtudel võivad soojuskahjustused põhjustada surma (Soojuskiirguse ... 2008:13). 7 KOKKUVÕTE Soojuskiirgus mõjutab inimese kõige suuremat organit – nahka. Selle kaudu tunneb inimene kõige esimesena, kui mõni keha kiirgab soojust. Eriti hästi tunneb inimene seda, kas otse päikeselt rannas lebades või ohuolukorda sattudes tulekahju korral. Soojuskiirguse mõju on ajaliselt ja intensiivsuelt erineva mõjuga. Tavalises igapäeva olukorras kiirgavad kõik kehad soojuskiirgust, kuid see ei ole nii tugeva mõjuga. Inimese nahk kahjustub rohkem, kui kiirgus on intensiivne ning selle käes ollakse liiga kaua. Soojuskiirguse tagajärjel võib inimese nahk saada suures osas kahjustatud ja lõppeda ka surmaga. 8
laiali ning see satub hambumisse. Voolates mööda kere seinu ja spetsiaalseid eralduspinnas olevaid kanaleid jõuab õli ka võllide laagritesse. Selline sukeldusõlitus on effektiivne, kui rataste ringkiirus on vähemalt 2,5 m/s. Väiksemate ringkiiruste korral peab iga paari üks ratas olema sukeldatud õlisse. Kuid kiirustel üle 12m/s ei ole sukeldusõlitus kasutatav, sest õli intensiivse segamise tõttu tõuseb õlivanni põhjast sinna sadestunud mustus üles ning sattudes hõõrdepinnale, kiirendab hammasrataste ja laagrite kulumist. Et vältida õli väljatungimist võllide ja kaante vahelistest piludest, kasutatakse õlikindlast kummist või muudest materjalidest tihendeid. Õli nivood kontrollitakse õlivardaga. Reduktori kere ja kaane eralduspinnad on hoolikalt töödeldud (lihvitud või kaabitsetud). Kaane ja kere vastastikune asend fikseeritakse kahe teineteisest võimalikult kaugele paigutatud tihvtiga
Dietüüleeter on tuleohtlik! Süttib ise 170°C juures. Eetri aur on mürgine. Bensoehape omab ärritavat toimet. See on süttiv, mistõttu seda ei tohi kasutada lahtise tule lähedal. Võib tekitada allergiat, kõhulahtisust, mürgitus võib tekkida ka läbi naha. Mõjub ärritavalt silmadele, nahale ja hingamisteedele. Kontsentreeritud soolhape on toksiline, söövitav aine. Sissehingamisel põhjustab tõsiseid hingamisteede kahjustusi, nahale sattudes punetust, valu, põletust. Etanool on tuleohtlik, mürgine aine. Väävelhape on ärritav ja mõjub sööbivalt nahale, ärritab limaskesti, silmi, kutsudes esile pisaratevoolu, köha. Tekitab tugevaid hingamisteede kahjustusi ja nahapõletust. 1.3 Füüsikaliste konstantide tabel Aine M (g/mol) Tihedus Keemistemp. Sulamistemp (g/cm3) (0 C) . (0 C)
vastasmõjus olevat avatud süsteemi, kes funktsioneerib terviklikult. Roy rõhutab, et inimest tuleb vaadelda tervikuna ja kinnitab, et kasutamiskõlbliku õendus- diagnoosi tagab vaid väga põhjalik ja individuaalne andmete kogumine. Inimese käsitlemine avatud süsteemina tundub õendusele väga sobiv. Inimene võtab vastu mõjutusi keskkonnast. Inimese käitumist võib vaadelda kui kohanemist või mitte- kohanemist olukorrale. Näide: sattudes haiglasse, mõtlevad eakad inimesed, et nüüd on elu lõppjärgus, kuna haige vanainimene ei ole kellelegi vajalik. Õde selgitab vanurile haigusest ja ravimeetoditest, ka ravimite õigeaegse manustamise vajalikkusest. Aja möödudes patsient kirjutatakse haiglast välja ja talle tulevad järgi lapselapsed, kellele ta on endiselt vajalik. Mudel on indiviidikeskne ja ei käsitle tervist ja haigust ühiskondlikus perspektiivis.
kolmas vähist põhjustatud surmajuhtum on samuti põhjustatud valest toitumisest. On ilmselge, et tänapäeva ühiskonnas ei ole igaühel võimalik eluks vajalikku toitu ise kasvatada. Toite töödeldakse, säilitatakse ja konserveeritakse. Selleks kasutatakse kuumutamist, külmutamist ning lisaaineid. Kõikidele vorstitoodetele lisatakse säilitusaineid nitriteid ja nitraate (E249- E252), mis meie organismi sattudes moodustavad vähkitekitavaid ühendeid. Kui osta toorest liha ning see ära keeta, siis läheb värvus halliks. Poes olevad vorstitooted on aga lillad, punased ja roosad– mida roosam või lillam on toode, seda rohkem nitriteid ja nitraate, mis toimivad üheaegselt nii värvi- kui säilitusainena, samas aga suurendavad riski, et neid sööval inimesel tekiks vähk. Säilitusainetest vaba on näiteks hakkliha ning erinev töötlemata liha. Ka pelmeenid, frikadellid ja naturaalsed kotletid on
kerge lihtsamat teed pidi minna ja talle meelepärane kaup pikemalt môtlemata taskusse pista. Kui vahele jäädakse, on küll vôimalus poepidaja ees oma tegu ôigustada ja vabandada, kuid kuidas vôib tema teada, et selline käitumine enam ei kordu. Muidugi leidub ka neid, kes on leebemad ja ei tee juhtumist suuremat numbrit, aga arvan, et paljud siiski kutsuvad politsei ja lasevad ametnikel suliga edasi tegeleda. Kui nii, siis kuriteoregistrisse sattudes on edasises elus paljud vôimalused välistatud, näiteks ei saa varas enam tulevikus töötada riigiametis vôi reisida Ameerika Ûhendriikidesse. Arvan, et igal inimesel tekivad elus need nn "ôuna vastuvôtmise hetked". Ei ole oluline, kui noor, vana, rikas vôi vaene inimene on, vaid pigem toetuvad valikud seltskonnale, kellega suheldakse. Näiteks kui üks tüdruk liiguks kahe erineva seltskonnaga, esimene
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
