Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensioonis Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised vaatenurgad. Impressionistid väitsid, et nad näevad asju uutmoodi. Nad ei maalinud mitte ateljees, nagu varem tavaks oli, vaid vabas õhus ja kasutasid ära kaunist päikesevalgust Impressionistid nägid ilu loomulikes poosides ja kompositsioonides, valguse mängus ning
Ta viimane naine oli kõrgema sõjaväelise naine, nad lahutasid ja ta abiellus hiljem Bulgakoviga. Ta pidas argust kõige hullemaks paheks- ise oli 5 korda arg. Elu lõpul oli väga haige, oli mingi kõrgvererõhutõbi... Loomingus käsitleb kaasaja sündmusi, segadust, inimeste raskete valikute hetkel au ja väärikuse küsimust, eriti vene intelligentsi küsimust, mõistab massinimest hukka, vene kirjanduse ,,kuldse ajastu" traditsioonid, kuid satiirilises võtmes. Satiiriline, realistlik, fantastiline laad. ,,Meister ja Margarita" · Kadumised tolleaegses Moskvas · Sahkerdamine valuutaga ja selle konfiskeerimine
ühiskondlikke suhteid. Ekspressionistide abstraktse ,,uue inimese" asemel kujutab Brechti teater muutuvat ja muudetavat inimest ühiskonnas. Peategelaseks on Brechti teatris õigupoolest vaataja, sest just tema peab tegelikus elus leidma lahendused probleemidele, mida teater talle ette mängib. Tema näidendite eesmärk on näidata ja jutustada lugusid, milles ilmneksid kaasaja elukorralduse vastuolud ja probleemid. Tegelaste juures on määrava tähtusega nende sotsiaalsed tunnused. Satiirilises komöödias ,,Mees on mees" vaataja näeb, ,,kuidas nii nagu autot detailidest ümber monteerida võib ka inimest". ,,Hea inimene Seznanist" kujutab endast omamoodi kirjanduslikku eksperimenti, milles uuritakse, kas inimene saab olla absoluutselt hea. Satiirilises komöödias ,, Härra Puntila ja tema sulane Matti" oma kasupüüdlik taluomanik muutub heaks ja heldeks purjuspäi, sotsiaalsest rollist vabana. Mõlemas näidendis esineb pirandellolik maski motiiv, mida Brecht Pirandellost
ühiskonnakriitilisus. 4. Anton Hansen Tammsaare Sündis Albu vallas Põhja-Tammsaare talus, 18781940. Töötas ajakirjanikuna "Teataja", "Vaatleja" ja "Sõnumete" toimetuses. 1920. aastatest alates oli vabakutseline kirjanik. Mõned tema kirjutatud kuulsamad teosed: · "Kõrboja peremehes" (1922) · "Tõde ja õigus" IV (19261933) · "Elu ja armastus" (1934) · "Ma armastasin sakslast" (1935) · "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1939) · "Juudit" (1921) · Satiirilises näidendis "Kuningal on külm" (1936 Tammsaare oli viljakas publitsist ning tõlkija (vene ja inglise kirjandus). 5. Marie Under Sündis Tallinnas kooliõpetaja tütrena, 18831980. Underil oli oluline koht rühmituste "Siuru" ja "Tarapita" tegevuses. Elas 1944. aastast sõjapõgenikuna Rootsis, kus töötas Stockholmi Teatrimuuseumis (1945 1957). Underi luulet iseloomustab tundlik ja sõnavaralt rikas keelekasutus. Ta arendas edasi luule vormi (sonett, ballaad, legend).
Humanismi ideede leviku seisukohalt oli oluline saavutus trükikunsti leiutamine 15. sajandi keskel - 1456 trükkis sakslane Johan Gutenberg piibli. Seoses trükitud raamatute tulekuga kiirenes oluliselt infovahetus. Kuulsaim humanist oli sakslane Erasmus Rotterdamist (1466-1536). Ta parandas käibel olnud ladinakeelse piibli tõlget (1516 tõlkis Uue Testamendi uuesti kreeka Erasmus Rotterdamist keelest ladina keelde). Satiirilises teoses http://en.wikipedia.org/wiki/Erasmus "Narruse kiitus" (1511) naeruvääristas Erasmus vaimulike (aga ka rahva) ahnust ja rumalust. Ta uskus, et kirikut ja kogu ühiskonda on võimalik mõistuspäraselt ümber korraldada. 6 Kaasaja filosoofias vaadeldakse humanismi kui optimistlikku maailmavaadet inimkonna tuleviku suhtes, uskudes täiustumisse, tarkusesse, sõprusesse,
ühendusest. Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensioonis väljaandes Le Charivari. Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii et tekkisid impressionism muusikas ja impressionism kirjanduses. Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid.
Kuid Mussorgski peas olid juba uue ooperi mõtted streletside mässu teemal. Ta hakkas kirjutama ooperit ,,Hovanshtshina". Soovis ka kolmandat ooperit kirjutada Pushkini ühe jutustuse alusel, kuid varajane surm ei lasknud seda teha. Pooleli jäid ka ,,Hovanshtshina" ja ,,Sorotshintsõ laat" Gogoli aineil. Mussorgski kasutas julgeid helivõtteid. Enamasti on teosed läbi komponeeritud. Loomingus domineerib vokaalzanr, sotsiaalsel ja satiirilisel teemal. Teises laululiigis, satiirilises laulus, tuleb ilmsiks huumorimeel ja teravmeelsus. Nt: ,,Kirp"(pilkab rumalust ja lipitsemist-Fausti aineil) ,,klassik", ,,Pildikast", ,,Seminarist". Ooperis kasutas ta palju rahvastseene, kus rahvas on aktiivseks tegelaseks, kes võtab osa sündmustest ning mõjutab nende käiku. Poolelijäänud materjalid kogusid sõbrad kokku ja töötlesid neid, kirjutasid üht-teist lõpuni, orkestreerisid neid. Kokkuvõte
valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse sõnast empire 'impeerium'). 9. Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest.Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensioonis väljaandes Le Charivari.Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii et tekkisid impressionism muusikas ja impressionism kirjanduses.Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid.Impressionismiks nimetatakse ka selle stiili hilisemaid jäljendusi. 10
Impressionism Stiven Danilov 12a Mis on impressionism? Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisikunstnike vabast ühendusest. Vool sai nime Claude Monet' maali " Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensioonis väljaandes Le Charivari. Claude Monet - Impressioon. Tõusev päike ( 1872) Kuidas tunda ära impressionismi? Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. Ülevaade
Impressionism (1870-1920) Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Impressionismi nimetus on tulnud sõnast 'impressioon', mis tähendab muljet. Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon, tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensiooni väljaandes Le Charivari. Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii et tekkisid impressionism muusikas ja impressionism kirjanduses. Põhilisteks kunsti märksõnadeks võiksid olla udusus ja ebaselgus ning sama mõtteviisi on kuulda ka muusikateostes. Muusika oli justkui „maalitud“ kasutades rikkaid värviderohkeid harmooniaid. Muusikas puudus nüüd romantismiaegne kirglik eneseväljendus ning väljendati äärmuslik...
Millet suhtus oma tegelastesse- kartulivõtjatesse, viljapeade korjajatesse, külvajatesse või karjastesse- tõepoolest lugupidamisega, kuid pigem nende saatusega leppides. Peale Millet surma hakati temast eeskuju võtma nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas. Kolmas prantsuse realistlik kunstnik oli HONORE DAUMIER [onoree domjee] (1808-1879), kelle põhitegevus jäi graafika valda. Tema joonistustel ja litograafiatel (kivitrükk) on tihti ühiskonnakriitiline iseloom. Oma töid avaldas ta satiirilises ajakirjanduses. Daumier`i tegelased on võetud argielust, kuid need ei ole juhuslikud üksikisikud, vaid suure üldistusega tüübid. Daumier`i kunstis pole kohta positiivsetele kangelastele. Peaaegu kõik tüübid mõjuvad karikatuursena, kuid väga ilmekalt ja veenvalt. Kunstnik näeb peaaegu kõiges pilkamisväärset. Tavalisi inimesi pilkab ta lõbusalt ja heasüdamlikult, aga võimuesindajate (saadikud, kohtunikud jne) kujutised on süngelt sarkastilised. Daumier`d
olendile lapse asemel põlle rinna alt. Libahunt oli hundiks muundunud inimene. Liina armastas käia libahundiks, et tunda vabadust ning näha kubjast, kuid enamasti käidi libahundiks sellepärast, et ise enda perele liha valida, krattidest ei piisanud ja neid ei usaldatud nii palju. Tondid olid hinged, kes hirmutasid inimesi. Enamus olendid peletas eemale ristimärgi tegemine ja jumalasõna lausumine. Romaani on naljakas lugeda, sest raamat on kirjutatud satiirilises toonis ning toob esile eestlastele omased iseloomujooned. Seepärast peaks seda raamatut lugema iga eestlane ja mõtlema raamatus tekkinud koondportree üle. Kivirähi enda sõnul pole raamat ainult naljakas, vaid ka kurb ja traagiline, sest humoorika jutustamislaadi taga on süngus ja tõsised probleemid.
Muusikat. Huvitava ja kaasahaarava dialoogi, milles kasutatakse paradokse, afoisme, huvitavaid kujundeid ja võrdlusi. Karakterid, kes paeluvad lugejaid vaatajaid oma vastuolulisusega. Oma meisterlikkusega oli ja on Shaw eeskujuks kõikidele, kes tahavad käsitleda draamas tõsiseid teemasid. Shawki stiil väljendub lugupidamatuses traditsioonide ja põlguses kehtiva moraali vastu, hulluks ajavas enesekindluses, satiirilises huumoris, võitluses ebapopulaarse eest ja üllatavas elujõulisuses. Teosed Shaw kirjanikutee algas vaevaliselt ja aeglaselt, kuid kulmineerus 1925. aastal Nobeli kirjanduspreemiaga millest ta küll loobus. Shaw on kirjutanud ühtekokku 50 näidendit ning osa neist on saanud klassi kaks. Oma esimest näidendit nimetas shaw ebameeldivateks, sest need ei meeldinud konservatiivsele Londoni publikule, kes tundis end puudutatuna: Leskmeeste majad (1892)
Impressionism Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensioonis väljaandes Le Charivari. Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii et tekkisid impressionism muusikas ja impressionism kirjanduses. Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. Impressionismiks nimetatakse ka selle stiili hilisemaid jäljendusi.
erinevas tonaalsuses, on nimelt ajastu ja üksikisiku vahekorrad: poeedi ängistus vaimselt vaenulikus, provintsilikult tuimas keskkonnas, tema siiras soov tõsta mässu selle ümbruse vastu või vähemalt valjuhäälsete pilkavate äikeseprahvakutega õhku puhastada. Alles süvendavad mitmed tegurid aastatega pessimismi, mis küünib viimse piirini " Ummiklainete " veergudel. Tundlikus poeetilises pildistuses või satiirilises kõverpeeglis registreerib Alle kui ajalaulik kodanliku Eesti esimese aastatosina ühiskondlikku ja vaimset nägu kuni riigilaevukese isikliku elu karilejooksmiseni kapitalistliku maailma majanduskriisi päevil, et sedastada: läbi limuliste müüri laeva ükski vool ei kanna! Asjatult sa otsid randa. (Surnud veed 1)
1) Mille järgi sai impressionistide rühmitus oma nime ?Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest.Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensioonis väljaandes Le Charivari.Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii et tekkisid impressionism muusikas ja impressionism kirjanduses.Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. 2)Milliseid muudatusi tõid imppressionistid maali ülesehituses?Impressionistid olid kunstnikud,
seletada sellega, et Jansen töötas kiiresti ja tavaliselt oma töid ei viimistlenud.
Aastail 1906- 1907 avaldab Jansen rea satiirilisi joonistusi, peamiselt J. Lilienbachi
poolt väljaantavais mitmesuguste nimetuste all ( <
Referaat Pierre Auguste Renoir Aliin Sepp Kuressaare Gümnaasium 11E Kuressaare 2008 Sissejuhatus Pierre Auguste Renoir oli Prantsuse impressionist, kes tõi ka tänapäeva kunsti palju. Ta alustas oma maalimist väga noorelt. Ma valisin selle kunstniku sellepärast, et vaadates ühte raamatut, kus olid sees iga stiili kõige tuntumad esindajad, hakkasid mulle silma just Auguste Renoir`i tööd. Need olid minu arust teistsugused, kui teiste omad. Referaat jaguneb kahte suuremasse ossa: esimeses osas on juttu impressionismist üldiselt, kes olid veel tähtsamad esindajad, mis oli impressionismi tunnusteks jne.; ning teine osa kirjutab pikemalt kunstnik Renoirist. Impressionism Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ü...
kunstnike artellis, kus maalis ikoone ja restaureeris altarimaale. Ta astus erakooli, kus õpetajaks oli Nikolai Kramskoi. · Impressionism Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis kogemata käibelekunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensioonis väljaandes Le Charivari. Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii et tekkisid impressionism muusikas ja impressionism kirjanduses. Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. Impressionismiks nimetatakse ka selle stiili hilisemaid jäljendusi. Varajased
Kirjanikud Franz Kafka Marie Under Gustav Suits Johannes Barbarus Friedebert Tuglas Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensioonis väljaandes Le Charivari. Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii et tekkisid impressionism muusikas ja impressionism kirjanduses. Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. Impressionismiks nimetatakse ka selle stiili hilisemaid jäljendusi
sajandi hilisemaks silmapaistvamaks avalduseks on linna- ja rahavakirjandus, mis jätkub hoogsalt 15. sajandini. Võitlus rüütelkonna ja linnakodanluse vahel kajastub tekkivas linnakirjanduses. Kui rüütlikirjandus upub keskaja lõpul fantaasiasse, siis linnakirjandus püsib elulähedasena. Esitab tavalist argipäeva, kasutatakse kõnekeele lähedast väljenduslaadi. Käsitlusaineks on elu pahupoole nähtused, inimestevahelised elusuhted. Õpetust jagatakse satiirilises käsitluses. Rahvalikule kirjandusele on omane geneetiline seos rahvaluulega, igapäevase elu vastandamine rüütlikirjanduse fantastikale, demokraatliku kangelase ülistamine ja ühiskondliku tegelikkuse satiiriline hindamine. Linnakirjandus on rikas zanridelt: esineb satiiriline või naljalaul, kasutatkase mitmesuguseid draamavorme( alates müsteeriumidest ja lõpetades narrimängudega), luuakse satiirilisi ja
tekkinud impressionismiga või Monet'ga. Mis on impressionism? Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensioonis väljaandes Le Charivari. Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii et tekkisid impressionism muusikas ja impressionism kirjanduses. Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid.
Ejima Kiseki (1677-1736) Tokugawa Sidus end a.1699Hachimonjiya kirjastusega. Kirjastus sai tänu Ejima`le nii tuntuks, et kõiki ajavahemikul 1700-67 ilmunud raamatuid hakati hachimonjiya- bon`ideks. Kiseki hakkas kirjutama kommentaare kurtisaanide elu kohta. Katagimono zanri kujundas Kiseki välja kirjastusest lahus tegutsemise ajal. Seken musuko katagi (1716), Seken musume katagi (1717) ning Ukiyo oyaji katagi (Visandeid voolava maailma isadest, 1720). Tüüpiline katagimono kogumik: satiirilises laadis kujutatud samalaadsete tegelaste karikatuursed portreed. Ueda Akinari -oli üks populaarkirjanduse esindajaid 18 sajandil, oli kirjanik, arts ja õpetlane, oli ka kokugaku õpetlane. Eelkõige kirjutas tondijutte. Kõige tuntum yomihoni (yomihon-tõlkes- raamatu lugemine, Edo ajastust) esindaja. 2 tema tuntud teost: Ugetsu monogatari (vihma ja kuupaiste lood) ja Harusame monogatari (kevad vihma lood). ''Minu unenägude karpkala'' ''Kibitsu pada''
-1898 abiellus Charlotte Payne-Townsendiga -Kirjutanud kokku 50 näidendit, osa neist saanud klassikaks -Shaw arvates oli inglise teater liiga kaua olnud truu sentimentaalsele komöödiale ja melodraamale ning võiks nüüd võtta uue ja väärtuslikuma kursi. -Shaw tõi teatrisse jõulise stiili, muusikat, huvitava ja kaasahaarava dialoogi, vastuolulised karakterid. -Shawlik stiil väljendub lugupidamatuses traditsioonide ja põlguses kehtiva moraali vastu, hulluks ajavas enesekindluses, satiirilises huumoris, võitluses ebapopulaarse eest ja üllatavaselujõulisuses. -Tema peateos on ,,Pygmalion" -,,Pygmalioni" näol on tegemist pigem inimliku armastuskomöödia ja Inglise klassisüsteemi pilkamisega, kui õpetliku näidendiga. Franz Kafka 1883-1924 -Juudi päritolga Austria absurdikirjanik -Maagiline realist -Elspressionist-sürrealist -,,Raamat peab olema kirves meie jäätunud mere jaoks"-Franz Kafka -Sündis 3. Juulil 1883 Prahas -Isa oli rikas lihakaupmees -Kaks venda surid imikueas
Põhjus on ilmselt selles, et Rummo on üks tsenseeritumaid autoreid eesti kirjanduses ning peamiselt on tsensuuri tegevuse tõttu ilmumata jäänud või puuduliku retseptsiooni all kannatanud just Rummo draamalooming. (Lepik, 2001) 6 1969. aastal kirjutatud ja lavastatud näidendis "Tuhkatriinumäng" arutletakse mõtleva ja tegutseva inimese püüet selgusele jõuda oma asendi suhtes ühiskonnas. Oma teistes draamateostes satiirilises näidendis "Pseudopus" ja ühevaatuselises satiiris "Kotkast- Prometheust" on käsitletud tähtsaid eetilisi probleeme, nagu süü ja lunastus, sotsiaalne vale ja silmakirjalikkus. Inimese igavesed probleemid, mis pole ka praegustel kuulsusrikastel aegadel kuhugi kadunud ja ka lahendust leidnud. (Parve) Saabastega Kassi muinasjutust lähtuv "Kass! Kass! Kass!" (lav. 1981 Draamateatris, ilmunud kogumikus "Eesti näidendid 1977-1979"), kuningas Midase lugu "Kõrgemad kõrvad" (lav.
Romaanis avaldab Hamsun varjamatult oma poolehoidu lihtsatele inimestele, kes kohanematusest linnaeluga on rännanud elama karmi ja puutumatu looduse rüppe. Hamsun on palju maailmas rännanud. Mida vanemaks ta saab, seda enam süveneb temas põlgus ja vastumeelsus linnaelu ja tsivilisatsiooni vastu. Üha enam tugevneb maaelu hindamine ja väärtustamine. Pärast Esimest maailmasõda valitses kirjaniku hingessügav pessimism. See meeleolu leidis väljenduse kahes teravalt satiirilises romaanis ,,Naised kaevul" (1920) ja ,,Viimane peatükk" (1923). Teravmeelse ja huumoririkka triloogia ,,Hulkurid" (1927), ,,August" (1930) ja ,,Aga elu kestab edasi" (1933) peategelane August on seikleja ja luiskaja, Peer Gynti taoline natuur, kes rändab mööda maailma, otsides oma kohta elus, leidmata kusagil hingelist pidepunkti. Hamsuni arvates peab maailmas olema rändureid, liikuvaid inimesi, kes toovad värskust, uusi mõtteid, ideid, vaheldust ellu
KUNSTIAJALOO II KURSUS Renessanss Itaalias (§ 5-11) 1) Mis sajanditel valitses renessanss-stiil? Renessansi stiil valitses Itaalias 14.-16.sajandil. 2) Too välja vähemalt kolm renessansiajastule iseloomulikku joont! * Humanism-maailmavaade, mis peab inimest kõrgemaiks äärtuseks. * Antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine. * Suurem ilmalikkus. 3) Too välja üks iseloomulik joon a) renessanssarhitektuurile - Antiikaja suured mõjud. b) renessansiaja maalikunstile- Realistlik ja looduslähedane kujutamislaad. 4) Too näiteid renessanssarhitektuurist! * Peetri kirik Roomas. * Kuningas Francois'i Chambord'i jahiloss. * Palazzod. 5) Iseloomusta Sandro Botticelli loomingut! Oli kuulsaim renessansiaja maalikunstnik. Madalareljeefe meenutavad kujutised on loodud tugevate ja ilmekate piirjoonte abil. Kehad ei toetu kindlale pinnale, vaid näivad hõljuvat õhus. Veelgi tasapinnalisem o...
Tartu Kunstikool 2018.a Kunstiajalugu Sandra Pääsik 2 stil PHB Eugene Delacroix (1798-1863) Oli 19. sajandi esimese poole prantsuse kõige tuntum romantistlik maalikunstnik[1] ja graafik. Tema stiili iseloomustab dünaamika, värvide emotsionaalne ja kontrastne kasutusviis, joone relatiivne subordinatsioon, dramaatiline kompositsioon ning [1] viimistletud tehnika. Tema kunstitöödes kajastub sageli vägivald, ahastus ja valu. Mitmed kriitikud arvasid nägevat kunstniku töödes ,,ebakindlusi" ja ,,teatud nõrkusi". Vaadates Delacroix' loomingut hindavalt, tuleb tõdeda, et kunstnik ei pidanud oluliseks te...
Hans Holbein(1472-1543) Impressionism Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. Sõna "impressionism" laskis kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensioonis väljaandes Le Charivari. Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii et tekkisid impressionism muusikas ja impressionism kirjanduses. Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. Impressionismiks nimetatakse ka selle stiili hilisemaid jäljendusi.
Ei Dantel ega Balzacil tähendanud see midagi koomilist, see tähendas pigem surelike lihtinimeste elu käsitlemist. Balzacil on Soreliga sarnane tegelane Rastignac selline tegelane läbib paljusid prantsuse romaane. Selle abil on võimalik kujutada ühiskonda läbilõikeliselt. Selle eelkäija oli kelmiromaan, picaresque, enamasti minajutustused, kus kangelaseks on mingi suli, kes puutub mitmesuguste ühiskonnakihtide esindajatega kokku. Kui kelmiromaan on satiirilises võtmes, siis realismis didaktikat välditakse. Balzacil tuleb realistliku romaani taotlus eriti välja. Ta üritas kujutada kaasaegseid inimtüüpe sotsioloogilisest aspektist. Flaubert, Maupassant, E. Zola. Viimast määratletakse küll naturalistina, kuid 19. sajandil sellist vahet ei tehtud. 1860ndatel tuli alles see termin kasutusele. Ka C. Dickens ja W. M. Thackeray on suurepärased romaanikirjanikud, kuid prantsuse realistidest eristab esimest
temaga sel alal meie kirjanikest vist keegi. Juba oma varasemais psühholoogilisis novellides ta armastas mänglevat dialoogi: ,,Kärbses" sigineb sellele lisaks ilmseid mõttekurioosumeid (vähemasti purjuspäi üliõpilaste omavahelistes vaidlustes). Sealt kandub see loogikamäng üle ja tõuseb erilisse ausse ,,Tõe ja õiguse" köiteis, eriti alates teisest köitest; nii see jääbki suure- mal või vähemal määral valitsema kõigis hilisemais teostes, tõustes ainuoluliseks eelkäsiteldud satiirilises näidendis. Lihtsaist sõnanaljadest alates - nagu koomiline haritlas- või raamatukeele (Pearul ka piiblikeele) sõnade moonutamine või ebakohaselt tarvitamine oskamatusest (Pearu ,,hallelooja", Rava Kusta ,,ei anna õiget vahmiili välja", Hundipalu Tiidu ,,poolidiiga, karikseriv kõlanali ,,katkikismus"; linnatõusikute keele ,,kulduura", ,,prohviit", ,,kriit" = krediit, ,,konktuur"), koomilised hüüdnimed (,,lambasihver", ,,So ein Tere-tere", ,,majalukk"),
Klassitsism oli end juba kindlustanud, selle algust peetakse 17.sajandi keskpaika. Tragöödiakirjanikest oli esiplaanil Pacine ja komöödiakirjanikest Moliere. Ametnike suunatud kirjandus, sest riik reguleeris, mida kirjutada ja avaldada võib. La Fontaine'le ei meeldinud see suunitlus. Siiski on tema kirjandus väga klassitsistlik, eeskujuks antiigikirjanuds, Aisopose ja Phaedruse eeskujul. Kasutas riimitut vabavärssi värsid ei ole korrapärased. Eriti satiirilises ja pilkeluules kasutatakse vabavärssi. On kirjutanud ka novelle. Valmid (loomateemaline) 1668-1694. On vabameelne, meeleline, põhiliselt koomiline, pilkav, vaba väljendusega. ROMAAN (renessanss 17.sajand) Boccaccio oli uusajal üks tähtsamaid romaane ("Fiammetta" (pihtimuslik lühiromaan)). Hiliskeskaja rüütliromaanid olid enne renessanssi. Siis "Gargantua ja Pantagruel". 16.sajandil olid rüütliromaanid, eriti Hispaanias, kus hakati kirjutama mahukaid proosaromaane rüütlitest.
Neid lahutavad nii rahvuslikud kui eetilised tõkked: Eerika vanaisa ei taha tal lasta eestlastest Oskariga liitu astuda ja Oskar ei astu vanaisa keelust üle ,kuna pole varanduslikult kindlustatud.Eerika ,kes seoks oma elu Oskariga köigest hoolimata, jääb oma kõikeohverdava armastusega üksi.Oskar ei aima Eerika täielikku valmisolekut.Mõistuslik mees ja armastuse nimel elav naine. Mõistuse ja armastuse kokkupõrge hävitab mõlemad partnerid. "Kuningal on külm"(1936) -kujutab satiirilises valguses kogu tsivilisatsiooni, vastandab kaine talupojamõistuse kuningakoja narrustele "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1939) , viimane romaan ,luigelaul , satiiriline, kokkuvõttev teos,mütoloogiline.On kirjutatud suure sõja eelaimuses,pettumuses.Kujutab maapealset ebaõiglust.Esmakordselt on segatud müüti ja argireaalsust autori loomes.Küsimärgistab ristiusu.Mängib eesti rahvajuttudest tuttavate kujudega nagu Kaval-Ants ja Vanapagan.Kaval-Ants läbinisti negatiivne.. On
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
