eluga, ega püüa lahendust leida, seda kuidagi muuta. Tsehhovit häirivad in., kellel puuduvad ideaalid: nad ei ela, vaid olesklevad. Tema arvates on kirjaniku esmane ülesanne tingimusteta, aus tõde. Tsehhovi novelliloomingut iseloomustab: 1)ta ei tunne kaasa oma tegelastele, naerab nende üle: nad ei tee midagi, et oma elu paremaks muuta; 2)puäntlikud lõpud(,,Rõõm"); 3)kasutab situatsiooni-, aga ka karakterikoomikat; 4)looming väga satiiriline: tuleb sisse naer läbi pisarate; 5)novellides tavaliselt kajastub argielu, Tsehhov näitab, et ka igapäevaelus leidub palju traagikat. "Rõõm" puänt, näitab peategelase haledust "Palat nr.6" kujutab mudelsituatsiooni e näitab kogu ühiskonda. Tüüpilisus. Peategelane on Andrei Jefimõts Raagin, eliit. Tema vastand Nikita. Patsient Ivan Gromov. Pahedele mitte vastu hakkamine on taunimisväärne. Raagin leiab, et kui probleemi ei tunnista, pole seda ka
Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini) KA keskaja ja vararenessansi antoloogia, RA Renessansi antoloogia MKL maailmakirjanduse lugemik keskkoolile. Lisaks: V.Zirmunski Väliskirjanduse ajalugu. Maailmakirjandus I. Keskajast valgustuseni. Õpik keskkoolile. (või Antiikajast valgustuseni). Kindlasti lugeda. John Donne luuletaja, kelle luule enamik eestikeelsest tõlkest on maailmakirjanduse keskkooli lugemikus, mida on raske kätte saada. Üht kolmest antoloogiast peab olema korralikult lugenud. M. Bahtin ,,Valitud tööd" esseest ,,Aja ja kronotoobi vormid romaanis" peatükid V, VI, VII. Näitab narratiivide põhitüüpe, mis on läbinud erinevaid aegu. Kurtna, A ja Talvet, J. Boccaccio elust ja loomingust. (Dekameroni saatesõnas ka 1993, aga seda on raske kätte saada.). Talvet, J. Hispaania vaim. (selle käsitlused Keskaja ja vara...
progressiivsus. Tõsi küll, Walter Scott ei osanud oma romaanides peegeldada rahva vabadusvõitlust nii sügavasti ja õigesti kui seda tegi näiteks A. S. Puskin "Kapteni tütres". Kuid ajalooliste sündmuste realistlik kujutamine, rahva otsustava osa näitamine võitluses maa vabaduse eest, suurepärased pildid soti kommetest, iseloomudest ja loodusest, reaktsionääride ja rahva vaenlaste satiiriline kujutamine, peen huumor kõigel sellel on lugeja jaoks suur tunnetuslik väärtus, kuna see aitab tal selgemini lahti mõtestada möödunud aegade klassikonflikte. Selles seisnebki näiteks "Rob Roy", W.Scotti ühe tuntuima romaani tähtsus. Nende kirjaniku loomingu iseärasuste põhjal võiski Belinski rääkida sellest, et Walter Scott "andis euroopa uusimale kunstile ajaloolise ja sotsiaalse suunitluse". Ühes teises artiklis kirjutas Belinski: "Kui loeme W.
"Falstaffi" lõi Boito kahe Shakespeare'i teose põhiliselt "Windson lõbusad naised" ja osalt "Henry IV" alusel. Ooperispetsiifikast lähtudes tegi libretist tegelaste osas mõningaid muudatusi, jättis välja üksikud stseenid, lihtsustas ja kiirendas tegevustiku kulgu ning pani pearõhu nimikangelase erakordselt vitaalsele kujule. "Falstaffi" libretot peetakse täie õigusega üheks silmapaistvamaks koomilise ooperi zanri esindajaks maailma ooperiliteratuuris. Vaimukalt satiiriline, vallatu ja koguni veidi lüüriline "Falstaff" on tüüpiline opera buffa.. Teos, mille ninapidivedamised ja riukad, pillerkaaritamine ja väljapressimised, küünilised sententsid ja ehedad armutunded särtsuvat tulevärki meenutavad. Rossini "Sevilla habemeajaja" järeltulijas leidub palju uut. Psühholoogiline baas, tegevustiku sümfooniline pidevus ja ooperikultuuri saavutustest viljastatud stiil võimaldasid
vanglat. Algul ilmus see novell kärbetega, sest kritiseeris kogu Venemaa seisundit (haigla minisümboliks). Ragin on süüdlane, sest ta ei tee midagi. Ragini sisemine vabadus ei ole tingitud sellest, mis teda ümbritseb. See peab paika, kuni ise hullude hulka satub. Hobotov saab Ragini koha endale. Lõpuks Ragin sureb ajurabandusse. Elu koledusi mitte teada tähendab nendega leppida, aga leppida tähendab kaasa aidata. "Inimene vutlaris" Algusest lõpuni satiiriline (pilkeline). Raamnovell. Õpetaja Burkin jutustab oma kolleegist, kreeka keele õpetajast Belikovist, kes alati väljus kodus kalossides ja vihmavarjuga. Nägu varjas ta ülestõstetud kraega. Belikov kardab elu, kõike uut, püüab ka oma mõtteid vutlarisse peita. Armastus saab hukatuslikuks. Tahab abielluda Varvara Kovalenkoga. Belikov näeb teda aga jalgrattaga sõitmas ja arvab, et see pole naisele sünnis. Varenka vend lükkab Belikovi trepist alla ja ise naerab
leidlikele vastandamistele toetuvad kontseptid. Hilisem looming oli peamiselt usulis-filosoofilise kallakuga (,,Jumalikud luuletused"). Donne töötas jutlustajana. Trükis ilmus pea kogu tema looming postuumselt (,,Laulud ja sonetid", ,,Satiirid"). Donne kasutab filosoofilise alltekstiga luuletustes kõnekeelt ja ülevateemaga näiliselt sobimatut olmelist kujundlikkust kontrastid. Tema varajane luule oli satiiriline. Donne'i on tõlkinud Paul-Erik Rummo. L. Gongora on hispaania barokkluuletaja. Ta töötas preestrina ja ~10a õukonnas. Gongora pidas vaimset süvenemist ja kooskõla loodusega olulisemaks kui maailma edevust ja ahnust ,,Letrilja". Letrilja rahvalaululik luuletusvorm, kus iga stroof lõpeb vaimuka refrääniga. Gongora luule sai kuulsaks oma kujundirikkuse ja keerukuse, n-ö hämara väljenduse poolest
Kirjandusliku legendi loob väga kiiresti teos ,,Palavik". Elutule motiiv (G. Suitsu esimesest teosest tuntud) oli noorusliku põlemise ja edasi pürgimise kujund. Kui poeesiast otsida analooge, peab ilmselt Euroopa 19nda sajandi luule poole pöörduma. Tekivad seoses sümbolistliku luulega. Soseid võib leida sümbolismi ettevalmistava kirjanduse juurest: Baudelaire, Villon(võllalaulud; epigrammiline, satiiriline pool). Luule pakub väga tugevat minakujundit, mis esitab pigem poheemlikku intellektuaalset hulgust (,,Oli sügis" luuletus), kuid seda ei saa suhestada Talviku endaga. Luules on sees ka üsna tugev kultuuriline vahendatus. Talviku luulet võib tihtipeale käsitseda kui klassikalist rolliluulet valib endale rolle/positsioone ja mingil moel vaatab tegevust kõrvalt. Talviku luule esindab ka rafineeritud vormikultuuri. Hakkavad toimuma muutused 30ndate aastate keskel
laiendas sõnavara nõudliku esseistika suunas. Tema tegevus ärgitas Faehlmanni, Kreutzwaldi ja Jannsenit. 10. Fr.R. Faehlmanni pseudomütoloogilised muistendid Faehlmann kirjutas müütilisi muistendeid või pseudomütoloogilisi muistendeid. Faehlmanni muistendite hulka kuulub 8 muistendit, nt „Keelte keetmine“, „Vanemuise laul“, „Vanemuise kosjaskäik“. „Keelte keetmise“ idee oli, et eestlased on satiiriline rahvas, st juttu oli eri rahvastest (naaberrahvaste, sh venelaste ja sakslaste, kohta oli öeldud halvasti). Muistendeid nimetatakse pseudomütoloogiaks, sest need on fiktsionaalset, ilukirjanduslikku päritolu. Pseudomütoloogia side autentse folkloorse materjali ja pärandiga on nõrk. Väga hõreda info aluselt kujundatakse terviklik ja suurejooneline minevikupilt. 1860ndatel algavad tugevad rahvuslikud manifestatsioonid. Sel ajal
RAHVUSLIK LIIKUMINE Mis on rahvus? Erinevates regioonides ja kultuuride Rahvust mõistetakse eraldi. Kõige tuntum on Hans Kohni kaks eirnevat arusaama: 1. lääne arusaam(civic): rahvus midagi vabatahtlikku, kultuuriliselt neturaalne, seostub poliitiliste nähtustega, ühesugused poliitilised väärtused kodaniku rahvuslus 2. ida arusaam (etniline)- rahvus seostub selgelt etnilise kuuluvuseega,rahvus pole mitte ideoloogiline või poliitline tõekspidamine, vaid sünnipärane, selge kultuurilise kaasasündivusega(ka saksa oma) 3. Stalini definitsioon(1913)- rahvuslus on ajalooliselt rajatud, püsiv inimeste kooslus, tuginedes ühisele keelele, territooriumile, majanduslikule elule ja psühholoogiliselt loodud ühisele kultuurile. Segu etnilisest ja poliitilisest. Keeleline traditsioon ongi kõige vanem. Saksa rahvusteoreetikud Herder ja Fichte. Herder seotud Baltikumiga, Herder mõjutatud valgustusli...
1986 oli üks mõttevahetuse algatajaid fosforiidimaardlate üle (fosforiidisõda 1987). Loomingust Varasemale lühiproosale on tunnuslik argieluseikade leidlik visandamine. Esikkogu "Veider soov" (1963) köitis värske nägemise ja leebe huumoriga. Novellikogus "Rataste vahel" (1966) süvenes realistlik tüpiseerimine; iseloomulik on inimeste soovide kokkupõrge nende täitumist takistavaga ja argielu rataste vahele jäämine. 1960. aastate teisel poolel toimus murrang: novellidesse ilmusid satiiriline hüperbool ja grotesk, mis kujunesid proosauuendustes tooniandvaks. Keskseks sai inimtegevuse võõrandumine jäigalt determineeritud süsteemis, bürokraatliku rutiini haardes: Valton kujutab inimest süsteemis, kus tegevus muutub absurdseks. 1968 ilmunud kogud "Kaheksa jaapanlannat" (Loomingu Raamatukogu) ja "Luikede soo. Karussell" kutsusid esile poleemika, kiitikud süüdistasid kirjanikku nõukogudevaenulikkuses ja eksistentsialismis. 1970. aastate algul hakkas huvituma ajaloost
Maailmakirjandus III Kersti Unt 11. loeng Prantsuse valgustus on kõige aluseks, kuid valgustusfilosoofia on alguse saanud Inglismaalt. Goethe ja Schiller tulid mängu alles siis, kui Inglismaal ja Prantsusmaal oli valgustus juba käimas. Goethet ja Scillerit nimetatakse ka Weimari klassikuteks. Maailmakirjandus on veidi kahtlane mõiste, selle mõiste on loonud Goethe. Üks tema sisu: maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandusi vastavas kujunemisjärgus. Valgustus on väga erisugune, Euroopa keskmes allub see üsna sarnastele alustele. Maailma teistes paikades võib see olla üsna erinev. Maailmakirjanduse all mõistetakse rohkem Euroopa kirjandust, kui sedagi (maalimakirjanduse loengus). Mõningatel puhkudel saab vaadelda, kuidas Euroopa tuumvalgustus on mõjunud väljapoole. Nt Venemaal valgustust sellisel kujul polnud, Weimari klassitsism on omamoo...
vaikust kostab kume kirvehoop vastu puutüve, üksildane ja kurb... · "Ivanov". Üks nõrgemaid näidendeid. Armastusprobleemid. Kas perekond või tõeliselt siirad tunded väljaspool perekonda? Novellid · Tsehhovi novelliloomingut iseloomustab: 1)ta ei tunne kaasa oma tegelastele, naerab nende üle: nad ei tee midagi, et oma elu paremaks muuta; 2)puäntlikud lõpud(,,Rõõm"); 3)kasutab situatsiooni-, aga ka karakterikoomikat; 4)looming väga satiiriline: tuleb sisse naer läbi pisarate; 5)novellides tavaliselt kajastub argielu, Tsehhov näitab, et ka igapäevaelus leidub palju traagikat. · "Palat nr 6". Tegevus toimub Venemaa kolkalinnas, haigla räpases hoovimajas, vaimuhaigete palatis nr 6. Valvur Nikita peksab vaimuhaigeid. Ragin - palju lugenud, intelligentne, tark arst, kuid ei paranda haigla olukorda (satub ise palatisse nr 6) Gromovil on jälitusmaania. Saab Raginiga hästi läbi - räägivad
jmt). Ühiskonnad sisaldavad endas tavaliselt erinevaid kultuure on multikultuursed. Kultuuril põhinevad rahvuste identiteet ja kooseksisteerimine. kunstmuinasjutt muinasjutt, millel on kindel autor. Tavaliselt kirjutavad kunstmuinasjutte kutselised kirjanikud, kes kasutavad muinasjutu vormi oma eesmärkide saavutamiseks. Näiteks: Arvo Vallikivi (Valtoni) muinasjuturaamat "Ajaprintsess", Lilli Prometi muinasjutukogu "Taputigake". kunstmuistend vt muistend. kuplee koomiline või satiiriline naljalaul, mida kantakse ette estraadil, operetis või vodevillis. Näiteks: Ha-ha-ha-ha (COUPLET) Comic (In Estonian) 1. Viimasel ajal saab Eestimaal alati nalja oleneb muidugi kohast igal pool küll ei saa eila ma naisterahva põõsa alt leidsin (palja) see nali ajas mind naerma naersin: ha ha ha ha / / 3. Hoopis naljakas lugu juhtus viimati Türil joodik läks uulitsale ja ilma püksata pärast kainema peaga suur oli häbi sel Jüril Türi rahvas sai naerda naeris: ha ha ha ha
kujutist kirjeldama ja analüüsima. Pildi või foto analüüs võiks keskenduda näiteks järgmisele: 1) pildi ülesehitus, esiplaanil ja tagaplaanil olev; 2) inimesed ja objektid, nende omavaheline seos ja seosed ümbritsevaga; 3) kujutatud sündmused; 4) kompositsioon, jooned ja pinnad, valgus, varjud ja värvid; 5) pildi või foto autori eesmärk: tõestada fakte, tekitada sensatsiooni, äratada sümpaatiat või empaatiat, tekitada vastumeelsust, olla satiiriline, humoorikas, väljendada poliitilisust, religioossust jne; 6) pildi autor ja adressaat 7) autori eesmärgi võrdlus reaktsiooniga, mida kujutis tänapäeval esile kutsub; 8) pildi päritolu. Kujutatu uurimisega õpitakse kirjeldamist ja analüüsimist. Tuleb märkida, et mõisted satiiriline ja empaatia võivad osutuda ilma tähenduse eelneva selgitamiseta keskkooliõpilastele raskesti mõistetavaks.
eluga, ega püüa lahendust leida, seda kuidagi muuta. Tsehhovit häirivad in., kellel puuduvad ideaalid: nad ei ela, vaid olesklevad. Tema arvates on kirjaniku esmane ülesanne tingimusteta, aus tõde. Tsehhovi novelliloomingut iseloomustab: 1)ta ei tunne kaasa oma tegelastele, naerab nende üle: nad ei tee midagi, et oma elu paremaks muuta; 2)puäntlikud lõpud(,,Rõõm"); 3)kasutab situatsiooni-, aga ka karakterikoomikat; 4)looming väga satiiriline: tuleb sisse naer läbi pisarate; 5)novellides tavaliselt kajastub argielu, Tsehhov näitab, et ka igapäevaelus leidub palju traagikat. ,,Rõõm" poeg läheb vanematele külla ja on väga uhke, kuna temast kirjutati ajalehes =>jäi purjus peaga vankri alla. Näitab kui hale peategelane on. ,,Paks ja peenike" kaks vana sõpra saavad kokku. Paks teatab, et on jõudnud elus heale järjele. Seepeale hakkab peenike lömitama, pugema, lipitsema, kuigi paks seda ju üldsegi ei nõua
inimene lepib oma näruse eluga, ega püüa lahendust leida, seda kuidagi muuta. Tsehhovit häirivad in., kellel puuduvad ideaalid: nad ei ela, vaid olesklevad. Tema arvates on kirjaniku esmane ülesanne tingimusteta, aus tõde. Tsehhovi novelliloomingut iseloomustab: 1)ta ei tunne kaasa oma tegelastele, naerab nende üle: nad ei tee midagi, et oma elu paremaks muuta; 2)puäntlikud lõpud(,,Rõõm"); 3)kasutab situatsiooni-, aga ka karakterikoomikat; 4)looming väga satiiriline: tuleb sisse naer läbi pisarate; 5)novellides tavaliselt kajastub argielu, Tsehhov näitab, et ka igapäevaelus leidub palju traagikat. ,,Rõõm" poeg läheb vanematele külla ja on väga uhke, kuna temast kirjutati ajalehes =>jäi purjus peaga vankri alla. Näitab kui hale peategelane on. ,,Paks ja peenike" kaks vana sõpra saavad kokku. Paks teatab, et on jõudnud elus heale järjele. Seepeale hakkab peenike lömitama, pugema, lipitsema, kuigi paks seda ju üldsegi ei nõua
· sõnakasutus väga hästi läbi mõeldud · koomiline ja lüüriline külg omavahel põimunud · tema romaanides katkestavad tegevust sageli pikemad tegelase mõtisklused ja monoloogid, kus arutletakse oluliste probleemide üle ja selgub tegelase ilmavaade · Tammsaare ei kirjelda üldiselt taustu, teda huvitab rohkem inimese tegevus, käitumine ja hingeelu · jutustamislaad on rahulik, seda ka siis, kui tegevus on pingeline. Stiil võib olla lüüriline, jutustav, humoristlik või satiiriline 18. "Kõrboja peremehe" ja "Tõe ja õiguse" analüüs. KÕRBOJA PEREMEES Katku Villu (29) naaseb kodutallu vangist, kus ta on istunud aasta kakluse käigus inimese tapmise eest. Villu on salakütt, puskariajaja, mõtlematu purjutaja, kes naiste pärast tihti kaklustesse sattunud. Lisaks on ta teinud vallaslapse Kõrboja talu endisele teenijale Eevile, kes nüüd elab Kuusiku talu saunas ema juures. Villut pole talutöö huvitanud, teda huvitasid
tema ajastu probleem: inimene lepib oma näruse eluga, ega püüa lahendust leida, seda kuidagi muuta. Tsehhovit häirivad in., kellel puuduvad ideaalid: nad ei ela, vaid olesklevad. Tema arvates on kirjaniku esmane ülesanne tingimusteta, aus tõde. Tsehhovi novelliloomingut iseloomustab: 1)ta ei tunne kaasa oma tegelastele, naerab nende üle: nad ei tee midagi, et oma elu paremaks muuta; 2)puäntlikud lõpud(,,Rõõm"); 3)kasutab situatsiooni-, aga ka karakterikoomikat; 4)looming väga satiiriline: tuleb sisse naer läbi pisarate; 5)novellides tavaliselt kajastub argielu, Tsehhov näitab, et ka igapäevaelus leidub palju traagikat. ,,Rõõm" poeg läheb vanematele külla ja on väga uhke, kuna temast kirjutati ajalehes =>jäi purjus peaga vankri alla. Näitab kui hale peategelane on. ,,Paks ja peenike" kaks vana sõpra saavad kokku. Paks teatab, et on jõudnud elus heale järjele. Seepeale hakkab peenike lömitama, pugema, lipitsema, kuigi paks seda ju üldsegi ei nõua. Teos
belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid (Lermontov, Puskin), ballaadid (Schiller, Under) ja valmid (Krõlov). Valmis peitub otsese tähenduse all teine, olulisem tähendus, mis selgub enamasti valmi lõpus olevast õpetusest ehk moraalist. Loomavalmide kaudu kujutatakse inimestevahelisi suhteid, inimeste nõrkusi ja pahesid.
Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
