ÕPILASE_NIMI ESTCube-1 2013 Eessõna ESTCube-1 on Eesti tudengisatelliidi programmi raames ehitatud ja 7. mail 2013 Guajaana kosmodroomilt Prantsusmaal Euroopa Kosmoseagentuuri kanderaketiga ,,Vega" Maa orbiidile viidud tehiskaaslane ehk teisisõnu, Eesti esimene satelliit. ESTCube-1 orbiidi kõrgus maapinnast on umbkaudu 650 kilomeetrit, satelliidi kiirus orbiidil umbes 7,46 km/s. Aga samas referaadi koostamise ajahetkel oli kiirus 7,51km/s ja asus Arktika kohal. ESTCube-1 on hariduslik koostööprojekt, milles osalevad tudengid ja gümnaasiumiõpilased. Lisaks õppe-eesmärgile on satelliidil ka teaduslik siht teostada elektrilise päikesepurje esimene katsetus kosmoses. ESTCube-1 projekt on andnud ainet mitmekümnele teadustööle.
avalikkuse harimisel ja inspireerimisel ning toob kosmoseteaduse avalikkusele lähemale. Geograafiliselt laiali hajuvas keskkonnas töötamine oli meeskonnale väljakutsuv katsumus, aga kõik raskused seljatati ja pühenduti täielikult eesmärgile saata satelliit kosmosesse. Projekt on saanud rahvusvahelised mõõtmed - satelliidil tehtava eksperimendi loomist koordineeris Soome Meteoroloogia Instituut. Projekti neljas ehk D etapp, mille tulemuseks oli satelliidi valmimine ja selle orbiidile lennutamine, sai viidud lõpule. Satelliidi orbiidile lennutamine toimus 7. mail. Töö põhiosa ESTCube-1 missiooni peamised eesmärgid: · Testida kümnemeetrise juhtme väljalaskmist, mis on osaks elektrilise päikesepurje arendamise juures. · Mõõta elektrilisele purjele mõjuvat jõudu. · Pildistada välja lastud juhet. · Lisamissioonina pildistada kosmosest Maad ja kui võimalik, pildistada ka Eestit.
km kõrgusel. See kujunes välja 1973. aastal, et üle saada eelmiste navigatsioonisüsteemide piirangutest. Ajalugu GPS-i välimus sarnaneb osaliselt maa-baasilise raadionavigatsiooni süsteemiga. Et saavutada täpseid nõudeid, kasutab GPS üldisi relatiivseid põhimõtteid, et parandada satelliitide aatomkella. Algne inspiratsioon GPS-i loomiseks tuli siis, kui Nõukogude Liit saatis esimese inimese poolt valmistatud satelliidi, Sputniku, kosmosesse aastal 1957. USA teadlaste meeskond, kelle juhiks oli Dr Richard B. Kershner, juhtisid Sputnikut raadiosaatja abil. Nad avastasid, et Doppleri efekti tõttu oli Sputniku poolt saadetud signaal tihedam ja tugevam, kui ta oli lähemal, ja madalam ning nõrgem, kui ta liikus eemale. Teadlased said aru, et kuna nad teadsid Sputniku täpset asukohta maakeral, saavad nad märgistada satelliidi asukohta, mõõtes Doppleri efekti muutumist (sageduste muutumist)
mille abil saab see päikesetuules leiduvatelt prootonitelt hoogu. ● Elektriline päikesepuri võimaldab kiiret ja säästlikku liikumist päikesesüsteemi piires. Elektriline päikesepuri ESTCube-1 ehitus Mõõtmed ja kaal Eesti tudengisatelliidi kavandamise käigus otsustati ehitada 1U standardi nõutele vastav tehiskaaslane, s.t. ● Kuupsatelliidi “põhja” külgede pikkused peavad olema 100,0±0,1 millimeetrit. ● Satelliidi sügavus või kõrgus 113,5±0,1 millimeetrit. ● Kuupsatelliitide standard näeb ette massi ülempiiriks 1U mõõtudega 1300 grammi (ESTCube-1 kaalub 1048 grammi) ESTCube-1 alamsüsteemid Elektritoite alamsüsteem (lühend EPS) ● Satelliidi töö seisukohast üks olulisemaid süsteeme, ülesandega oguda päikesepaneelidelt elektrienergiat, seda salvestada ja jagada teistele alamsüsteemidele. ● Kui satelliit orbiidile toimetamise järel kanderaketilt
· igas maakera punktis nähtavate satelliitide arv 4-12. Mida enam aga läheneda poolustele, seda madalamal horisondil enamik satelliite paikneb. See võib viia aga täpsuse mõningale vähenemisele. · Iga satelliit edastab kahel sagedusel L1 (1575,42 MHz) ja L2 (1227,6 MHz) kodeeritud (C/A-kood ja P(Y)-kood) signaali, millede põhjal saab mõõta maapealse vastuvõtjaga kaugust satelliidini ja nn navigatsiooniteadet, mille abil saab arvutada satelliidi asukoha orbiidil (satelliidi koordinaadid). 3 kuju: almanahh, otseedastatud efemeriidid, täpsed efemeriidid (x,y,z). GPS süsteem on ülesehitatud 24 satelliidile, mis on üleehitatud 6 orbiidile. Orbiidi esitamise viisid ja nende täpsus Almanahh (~1 km, mõõtmiste planeerimiseks) Otseedastatud efemeriidid (prognoos, kättesaadavad kasutajale reaalajas, satelliidi navigatsiooniteates)
satelliitidel põhinev süsteem, mille kasutaja võib määrata oma asukoha ja liikumiskiiruse ning saada täpse aja. Süsteem koosneb kolmest osast satelliidid, seirejaamade võrk ja kasutajad. GPS satelliitide võrk koosneb 24 satelliidist, mis tiirlevad 6 orbiidil. Orbiitide kauguseks maast on 20 183 km. Satelliitide tiirlemisperioodiks on 11 h 58 min. Niisugune satelliitide paiknemine võimaldab üle maailma igal ajal vähemalt nelja satelliidi nähtavuse tõusunurgaga 15°. Iga satelliit lähetab signaale kandevsagedusel L1 (1575,42 MHz) lainepikkusel 19cmja L2 (1227,6 MHz) lainepikkusel 24cm. Kandevlainel on moduleeritud kaks pseudojuhuslikku signaali C/A (Coarse/Acquisition) ja P (Precise) kood ning satelliitide trajektoori andmed. Signaalide stabiilsus kindlustatakse tseesiumkellade abil. Satelliidi planeeritud "eluiga" on 7,5 aastat. Esimene satelliit saadeti orbiidile 1978. aastal. 1994. aastal
GPS 1) GPS on satelliitnavigatsioon, mille lühend tuleneb inglisekeelsest sõnast, mis tähendab eesti keeles üleilmne asukoha määramise süsteem, mis on kosmosepõhine globaalne navigatsiooni satelliidi süsteem, mille omanik on Ameerika Ühendriikide valitsus. Süsteemi peab üleval Ühendriikide valitsus ja on vabalt kättesaadav kõigile, kellel on GPS vastuvõtja. GPS loodi ja realiseeriti USA Kaitseministeeriumi poolt ning originaalselt oli kasutuses kahekümne nelja satelliidiga, mis asusid 20 200 km kõrgusel. Seekujunes välja 1973. aastal. 2) AJALUGU GPS-i välimis sarnaneb osaliselt maa-baasilise raadionavigatsiooni süsteemiga, mis arendati välja 1940. aastate alguses
DLP 4. LCoS 5. LED Pilt LCD Videoprojektor Vanad tehnoloogiad : 1. Eidophor 2. LIA 3. Schmidt 4. Talaria Pilt Talaria Videoprojektor GPS Üleilmne asukoha määramise süsteem (lühend GPS ingliskeelsest väljendist global positioning system) on kosmosepõhine globaalne navigatsiooni satelliidi süsteem, mille omanik on Ameerika Ühendriikide valitsus. See võimaldab asukoha ja aja info kättesaadavuse ka halva ilmaga, igal ajal ja igal pool üle Maa (või selle lähedal), kui on nähtavuses vähemalt neli satelliiti (orbiidil liigub korraga vähemalt neli või rohkem GPS satelliiti) ja asukoha arvutamiseks kasutatakse GPS-meetodit. Seda süsteemi peab üleval Ühendriikide valitsus ja on vabalt kättesaadav kõigile, kellel on GPS vastuvõtja. Lisaks arendadakse ja kasutatakse ka
kõik vajalikud andmed panna ühte kausta (mõõteandmete fail ja navigatsioonifail, samuti programm ise). Programmi jooksutamiseks tuleb anda järgmine käsklus: Tulemuseks annab tekitab programm 9 faili. Mõõtmisandmete kvaliteedi hindamiseks on meil vaja *.15S laiendiga faili (Lisa 1). Failist saame teada, et mõõtmiste alguseks oli 21.03.15 kell 14.32 ning kestis ca 19 minutit. Andmed salvestati 30 sekundilise intervalliga ning salvestati 11 satelliidi andmeid. Samuti on failis toodud vastuvõtja asukoht WGS84 ruumilistes ristkoordinaatides (X: 2993940.2041 m Y: 1505564.4565 m Z: 5408722.9982 m). Lisaks näeme veel, et nt satelliidi nr 30 puhul koguti mõnda aega ainult osalisi andmeid, sest satelliit asus allpool määratud lõikenurka. Failis näidatakse, et mõõtmiste ajal asus see horisondi ja määratud lõikenurga vahel ning vastuvõtja andmeid ei kogunud. Teiste satelliitide puhul mingisuguseid häireid faili põhjal ei tähelda
Kui planeet on polaarlapikused α ja α’ ning ekstsentrilisuse ruudud 20. Käsitletava projektsiooni põhiliikide hulka fookusele lähemal, siis on tema liikumise e2 ja e’2 * I polaarlapikus α ja II polaarlapikus (α’) kuuluvad lõikajasilindrit kasutav Mercatori kiirus suurem. arvutatakse α= (a-b)/a, α’=(a-b)/b * I ja II põikprojektsioon(nt. Nato sõjaväekaartide 60 Satelliidi sektorkiirus on konstantne suurus ektsentrilisuse ruut leitakse valemiga: e2=(a2-b2)/a2, tsoonidest koosnev maailmakaardisüsteem UTM; e. satelliidi raadiusvektor katab võrdse ajaga e’2=(a2-b2)/b2. Polaarlapikuse ja ekstsentrilisuse seos Airy ellipsoidil rakendatud Inglismaa kaardisüsteem võrdsed pindalad. Sellest järeldub – mida
Mõõta sellele mõjuvat jõudu nind pildistada väljalastud juhet. See on uudne Päikesesüsteemis liikumise moodus, mis kasutab tõukejõu saamiseks Päikeselt väljapursatavate elektriliselt laetud osakeste voogu ehk päikesetuult. Selleks keritakse lennu käigus satelliidist välja traatidest struktuur (traatide pikkus 10 meetrit, läbimõõdud 50 ja 20 mikromeetrit). ESTCube-1 on selle tehnoloogia esimene katsetus. Samuti on satelliidi eesmärk pildistada kosmosest meie planeeti Maad, eriti Eestit, kus ta lendab üle iga päev enam kui seitse korda. Samal ajal peab sidet satelliidiga Tõravere observatoorium, mis laeb andmeid alla. Satelliidi liikumistrajektoori on võimalik ka igal inimesel endal jälgida. Selleks on loodud eraldi internetilehekülg, milles on näha, kus satelliit parasjagu viibib. ESTCube-1 kogu projekti maksumus koos orbiidile lennutamisega läks kokku umbes 100 000 eurot.
pardal paikneva GPS vastuvõtjana. Süsteem on kasutatav merel, õhus ja maismaal sõltumatult. Alates 2007. aasta septembrist on süsteemis kasutusel 31 satelliiti, mis võimaldavad määrata näiteks inimese või auto täpset asukoha (laiuskraadid, pikkuskraadid, kõrgus merepinnast) reaalajas mistahes maailma punktis. Satelliitide tööd jälgivad ja korrigeerivad pidevalt 5 maapealset tugijaama. GPS vastuvõtja arvutab asukoha kasutades enda ja kolme või rohkema satelliidi vahelist kaugust. Teades signaali levimise kiirust ja mõõtes aega, mis kulub signaalil satelliidilt vastuvõtjani jõudmiseks, arvutatakse signaali teekonna pikkus. Süsteemi areng Kuskil 60-ndatel aastate algusest olid mitmed USA valituse organisatsioonid, seal hulgas kaitseministeerium (DOD), NASA ja transpordiamet (DOT), huvitatud kolmetasandilise GPS võrgu rajamist, millele esitati kohe ka väga suured nõudmised. Süsteem sai valmis 1964
mis võimaldavad määrata näiteks inimese või auto täpset asukoha (laiuskraadid, pikkuskraadid, kõrgus merepinnast) reaalajas mistahes maailma punktis. Satelliitide tööd jälgivad ja korrigeerivad pidevalt 5 maapealset tugijaama. GPS vastuvõtja arvutab asukoha kasutades enda ja kolme või rohkema satelliidi vahelist kaugust. Teades signaali levimise kiirust ja mõõtes aega, mis kulub signaalil satelliidilt vastuvõtjani jõudmiseks, arvutatakse signaali teekonna pikkus. SÜSTEEMI ARENG GPS-i välimus sarnaneb osaliselt maa-baasilise raadionavigatsiooni süsteemiga. Et saavutada täpseid nõudeid, kasutab GPS üldisi relatiivseid põhimõtteid, et parandada satelliitide aatomkella. Algne inspiratsioon GPS-i loomiseks tuli siis, kui Nõukogude Liit saatis esimese
GPS seadmed kasutavad asukoha määramiseks vähemalt 24 satelliiti, mis tiirlevad ümber Maa 20 200 km kõrgusel. Satelliitide omavaheline asend on arvestatud nii, et igal ajahetkel peaaegu igas maakera punktis oleks rohkem kui 15° kõrgusel horisondist nähtaval vähemalt 4 satelliiti, mis on piisav täpseks mõõtmiseks. Asukoha määramise täpsus on mõni meeter. Lihtsustatud tööpõhimõte GPS vastuvõtja arvutab asukoha kasutades enda ja kolme või rohkema satelliidi vahelist kaugust. Teades signaali levimise kiirust ja mõõtes aega, mis kulub signaalil satelliidilt vastuvõtjani jõudmiseks, arvutatakse signaali teekonna pikkus (signaalis sisaldub mitmesugune informatsioon sealhulgas: satelliidi asukoht, signaali saatmise aeg jne.). Kui vastuvõtja teab oma kaugust vähemalt kolmest satelliidist, arvutab ta oma asukoha, kasutades trilateratsiooni meetodit (vähemalt kolme satelliiti on vaja, et määrata oma
GPS seadmed kasutavad asukoha määramiseks vähemalt 24 satelliiti, mis tiirlevad ümber Maa 20 200 km kõrgusel. Satelliitide omavaheline asend on arvestatud nii, et igal ajahetkel peaaegu igas maakera punktis oleks rohkem kui 15° kõrgusel horisondist nähtaval vähemalt 4 satelliiti, mis on piisav täpseks mõõtmiseks. Asukoha määramise täpsus on mõni meeter. Tööpõhimõte: GPS vastuvõtja arvutab asukoha kasutades enda ja kolme või rohkema satelliidi vahelist kaugust. Teades signaali levimise kiirust ja mõõtes aega, mis kulub signaalil satelliidilt vastuvõtjani jõudmiseks, arvutatakse signaali teekonna pikkus (signaalis sisaldub mitmesugune informatsioon sealhulgas: satelliidi asukoht, signaali saatmise aeg jne.). Kui vastuvõtja teab oma kaugust vähemalt kolmest satelliidist, arvutab ta oma asukoha, kasutades trilateratsiooni meetodit (vähemalt kolme satelliiti on vaja, et määrata oma asukoht tasapinnal (pikkus- ja laiuskraad),
mis võimaldavad määrata näiteks inimese või auto täpset asukoha (laiuskraadid, pikkuskraadid, kõrgus merepinnast) reaalajas mistahes maailma punktis. Satelliitide tööd jälgivad ja korrigeerivad pidevalt 5 maapealset tugijaama. GPS vastuvõtja arvutab asukoha kasutades enda ja kolme või rohkema satelliidi vahelist kaugust. Teades signaali levimise kiirust ja mõõtes aega, mis kulub signaalil satelliidilt vastuvõtjani jõudmiseks, arvutatakse signaali teekonna pikkus. SÜSTEEMI ARENG GPS-i välimus sarnaneb osaliselt maa-baasilise raadionavigatsiooni süsteemiga. Et saavutada täpseid nõudeid, kasutab GPS üldisi relatiivseid põhimõtteid, et parandada
..........................................3 1. Üldinfo..............................................................................................................................................4 1.1. Satelliitide ajalugu....................................................................................................................4 1.2. Satelliitide tööpõhimõtted.........................................................................................................5 1.3. Satelliidi saatmine orbiidile......................................................................................................5 2. Sidesatelliidid...................................................................................................................................6 3. Televisioonisatelliidid.......................................................................................................................7 4. Navigatsioonisatelliidid.....................................................
On ülemaailmne asukohamääramise süsteem, mis loodi Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt. GPS seadmed kasutavad asukoha määramiseks vähemalt 24 satelliiti, mis tiirlevad ümber Maa 20 200 km kõrgusel. Satelliidid tiirlevad orbiitidel, mille keskpunkt asub maakera keskmes. Asukoha määramise täpsus on mõni meeter. Tööpõhimõte GPS vastuvõtja arvutab ära oma kauguse kolmest satelliidist. Arvutab oma asukoha tasandil (4 satelliidi olemasolul ka kõrguse) Geodeesias kasutatakse mõõtmistel kahte vastuvõtjat: üks paigutatakse teadaolevate koordinaatidega punktile (referentsjaam) ning teine mõõdetavale punktile või järjestikustele punktidele (rover). Vastuvõtja kella täpsustatakse satelliidilt tuleva signaali järgi. Kuidas kuvatakse asukoht? Asukoht kuvatakse tulemina: Greenwichi aeg, asukoha koordinaadid (objekti pikkus- ja laiuskraad), liikumise täpne kiirus, kõrgus nullnivoost
kasulik on kaardistada laiu metsatüüpe ning piiritleda ja avastada tähtsaid metsaga toimuvaid muutusi aja jooksul. Saadaval olevate piltide peamised allikad ja tüübid sisaldavad Landsat Multispectral Skanner (MSS) pilte (80 meetrise resolutsiooniga), Landsat Thematic Mapper (TM) pilte (30 meetrise resolutsiooniga), SPOT pankromaatilisi (10 meetrise resolutsiooniga) ja mitmevärvilisi pilte (20 meetrise resolutsiooniga) ning NOAA satelliidi Advanced Very High Resolution Radiometer (AVHRR) pilte (ühe kilomeetrise resolutsiooniga) (McKendry et al., 1991). Eestis kasutatakse satelliidi pilte raietuvastuseks (harvendus- ja lageraie), biomassi hindamiseks, tormikahjude hindamiseks ja operatiivse kaardina. Sateliitandmete tüüp on HR 6,5 – 10 meetrit (Invent Baltics…, 2013). 4 Lisaks kaugseirele on ruumilise positsioneerimise tehnoloogiad hakanud avaldama mõju
GPS Genno Geven Luhtaru 12.b Klass GPS Global Positioning System Üleilmne asukoha määramise süsteem Globaalne navigatsiooni satelliidi süsteem Haldaja USA Kättesaadav kõigile Loodi USA Kaitseministeeriumi poolt Kujunes välja 1973. aastal GPS SATELLIIT AJALUGU Sarnaneb raadionavigatsiooni süsteemiga Algne inspiratsioon NSVL-lt Sputnik Esimene satelliit-navigatsiooni süsteem Tuumasõjaoht GPS satelliitide ülevaade STRUKTUUR Kosmose segment Kontrollsegment Kasutaja segment KONTROLLJAAMA D GPS SÜSTEEM 24 satelliiti Tiirlevad 20200km kõrgusel Iga päev kaks täistiiru ümber Maa
Itaalia suurim sadam, tähtsaim turismilinn Tuntuim auovaba linn Vaatamisväärsused Colosseum, amfiteater Roomas Mahutab 50 tuhat pealtvaatajat Vaatamisväärsused Pisa torn on viltu vajunud kellatorn. Üks vanimatest ehitistest Pisa Katedraali Väljakul Ligikaudu 56 meetrit kõrge, 296 trepiastet Uudised 27. märtsil sadas taevast alla ligi 50 cm oikkune metalltoru. Võimalik, et see oli kosmoseprügi, nt mõne vana satelliidi tükk või piksevarras. Pidevas uputusohus olev Veneetsia vajub vee alla seni arvatust kiiremini. Muinasjutulised mäed, suusarajad, imeline meri, vahemereline taimestik –see on Itaalia! Kasutatud materjalid https://www.google.ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht http://www.ohtuleht.ee/arhiiv/ http://www.miksike.ee/docs/ Erinevad raamatud
Esimene periood algas 31. juulil 1969 ja kestis augusti lõpuni, iga päev kaks sõud Ta võitles narkootikumide vastu 1971. aasta jätkus samas vaimus: kuude kaupa Las Vegast, päevas kaks sõud 1972. aastal hakkas Vegas aga vaikselt üle viskama ja aina tihedamaks hakkasid muutuma tuurid erinevates linnades Tihe kontserdigraafik ja vähene tähelepanu oma naisele viis lõpuks lahutuseni 1973. aasta alguseks plaaniti suurt kontserti Hawaiil, mida näidata satelliidi vahendusel üle kogu maailma. Ajaloos oli see esimene omataoline nähtus 1975. aastal halvenes Elvise tervis märgatavalt. Ta kannatas paljude tõsiste haiguste käes Seepärast oli ta sunnitud kasutama palju erinevaid välja kirjutatud ravimeid tohututes kogustes, lisaks veel kõikvõimalikud valuvaigistid, unerohi, ergutid. Pilve tõmbamiseks ta narkootikume ei tarbinud, samuti ei pruukinud ka alkoholi. Probleemi tõsidus ilmnes 1974. aasta sügisel, kus ta ilmus lavale mitte
Esmalt hakati üles märkima sügis- ning kevadrännet. Seda on tehtud juba aastast 1866. Sookure uurimisvaldkonda võib pidada kõige pikaajalisemaks, mis kestab tänini. Esimene ülevaade sookure rändest Eestis ilmus 1955. aastal. Töö koostati Eesti loodusuurijate seltsi poolt. Uus ajakäik sookureuuringus tuli 1990. aastal, kui võeti kasutusele värvilised jalarõngad ning 1999. aastal raadiomärgised. 2001- 2003 jälgiti sookurgi satelliidi abil. Sookurg oli Eestis esimene liik, kellele rakendati raadio- ja satelliitmärgised. Nende abil saadi täpsemalt uurida linnu kodupiirkonda ning rännet. Satelliidi abil saadi teada, et meie sookured rändavad peale Lääne- ning Kesk- Euroopa veel Ukrainasse ja Türgisse. Sookurepopulatsiooni struktuuri uurimiseks on käivitatud spetsiaalne uurimiskava, kus lisaks hästi tuntud meetoditele kasutatakse ka uudset
Esimese pikosatelliidi töötasid 1999.aastal välja kaks Ameerika Ühendriikide professorit Bob Twiggs ja Jordi Puig-Suari, et anda oma üliõpilastele satelliitidest praktiline kogemus. Tollal oli satelliitide kosmosesse lennutamine ainult NASA ja suurettevõtete mängumaa, kes said endale nii kalleid ja keerulisi ettevõtmisi lubada. See 3 probleem lahenes aga mobiiltelefonide tehnoloogia arenguga, mis tõi kaasa satelliidi komponentide väiksemad mõõtmed. Pikosatelliidi sisemus koosneb üldjoontes samasugustest osadest kui nutitelefon. Satelliidi väiksus tähendab ka odavamat orbiidile saatmist. Nende ülessaatmiseks pole vaja erilisi kanderakette, vaid need pannakse n-ö kaasreisijana NASA satelliidile kaasa. Pikosatelliidi toiteallikas on väike päiksepaneelide süsteem. Satelliit suudab Maaga sidet pidada atmosfääri ja Van Alleni vööndi vahelisel orbiidil kuni 16 nädalat
Arusaam oli selline, et kes esimesena kosmosesse või mõnele taevakehale jõuab on võitja. Esimene mees, kes avakosmosesse jõudis oli NSVL-i kosmonaut Juri Gagarin. Esimene mees kuul oli aga Ameerika Ühendriikide astronaut Neil Armstrong. Mõlema leeri teadlased arendasid välja palju tehnilisi seadmeid, mida kõige pealt kasutati kosmonduses ja sõjanduses, kuid tehnika arenedes on need jõudnud otsapidi laiemasse kasutusse. Näiteks satelliidi leiutamine ja kasutusele võtt. Satelliit andis võimaluse suhelda ülemaailmselt ja arendada välja Globaalse Positsioneerimis Süsteemi (GPS), mida võib leida tänapäeval nutitelefonidest autodeni. Satelliit telefonid on head abimehed sügaval looduses, kuhu tavaline GSM telefoni levi ei jõua. Mõlemad pooled kartsid uue sõja puhkemist, mis viis võidurelvastumisele, mille üks osa oli tuumaprogramm. Tuumapommi arendades uuriti süviti radioaktiivsete ainete nagu uraani ja
ning JPG piltidel ei sisaldu ka pildipunktide geograafilised koordinaadid. TÜ Eesti Mereinstituut soetas 2010. aastal GIS-serveri kuhu on üle kantud nüüdseks kõik instituudis kogutud ruumiandmed. (Kutser, T. 2010) 6 2011. aastal oli rannikumere kaugseire alaprogrammi tööülesanneteks satelliidiproduktide operatiivne laadimine GIS serverisse ning nende produktide avalikustamine kaardiserveri kaudu, satelliidi MERIS algoritmide kontroll Läänemere tingimustes ja Hiiumaa laidude piirkonna põhjataimestiku muutuste aegridade analüüs. (Kutser, T. 2011) 2012. aasta alguses edastati TÜ Eesti Mereinstituudi kodulehe kaudu kõigile huvitatud tarbijatele regulaarselt MERIS’e klorofüll-a, lahustunud orgaanilise aine ning hõljumi produkte ja satelliidi MODIS merepinna temperatuuri kaarte. Kahjuks kaotas Euroopa kosmoseagentuur satelliidiga ENVISAT, millel MERIS sensor paiknes, ühenduse aprillis ning
on oma keel- eesti keel. Kuigi oleme palju arenenud, on väljaränne suur. Aga kas Eestis on ka hea elada? Eesti riik on üks arenenumaid riike IT- valdkonnas. Meie loodud on Skype ning E- riigindus on enamustest riikidest mitmeid samme kõrgemal. Võrreldes mitmete teiste riikidega, on meil tasuta kõrgharidus neile, kes soovivad õppida. Koolid pakuvad eestlastele palju võimalusi ning on ka kindlasti suurte saavutustega. Näiteks Tartu Ülikool saatis 2013. aastal kosmosesse oma ehitatud satelliidi. Eestis on kõrgelt arenenud kaitsevägi ning kuulub alates 2004. aastast NATO-sse. Me teeme koostööd teiste NATO-riikidega ning areneme läbi selle pidevalt. Kuna meid on vähe, on suurem võimalus inimesi ühtsena hoida, hea näide selleks on üldlaulupidu. See on aeg, mil eestlased hoiavad üksteiselt käest kinni ning hinges hardus tunne. Lisaks on meilsuurepärased lauljad, kes esindavad riiki ka mujal maailmas: Evert And The Two Dragons, Kerly Kõiv jne… Ka sport iseloomustab eestlasi
Mida lühem lainepikkus, seda suuremat energiat laine endaga kannab ning seda ohtlikum on kiirgus elusorganismidele. Elektromagnetkiirgus levib valguse kiirusel, võib uude keskkonda sattumisel peegelduda, murduda ja neelduda. Korpuskulaarsed omadused lainelised omadused Piksel rasterpildi elementaarosake Pankromaatne mustvalge Nadiir jalgpunkt (seniidi vastand) Geostatsionaarne orbiit satelliit vaatab koguaeg samasse puntki maapinnal Polaarorbiit satelliidi orbiit kulgeb pooluste lähedalt Emiteeritud em kiirgus kiiratud (mitte peegeldatud!!!) em kiirgus Spektraalne lahutusvõime näitab sensori võimet eristada kitsaid spektrivahemikke Hüperspektraalsed sensorid täiustatud multispektraalsed sensorid, mis võimaldavad salvestada signaali väga kitsastes spektrivahemikes (mitukümmend kuni sada kanalit) Radiomeetriline lahutusvõime filmi või sensori tundlikkus erinevate elektromagnetkiirguste tasemete suhtes
Asteroidid ja kääbusplaneedid Pluuto Asteroidid Asteroidid on väikesed planeedisarnased taevakehad, mis tiirlevad ümber Päikese. Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Kui õnnestuks kõik asteroidid ühte kerasse kokku koguda oleks saadava ,,planeedikese" läbimõõt umbes 1500km ehk vaevalt pool Kuu läbimõõdust. Asteroide jaotatakse nende koostise järgi kolmeks eritüübiks: ü Ctüüpi ( koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsinikusisaldusega) ü Stüüpi( koosnevad enamasti ränist) ü Mtüüpi ( koosnevad puhtast rauast ja niklist) Asteroidide päritolu ei ole kindel, kuid selle kohta on olemas 4 hüpoteesi: ü Tekkinud algset udukogust või eraldunud Päikesest ü Tekkinud üheaegselt komeetidega ü Tekkinud komeetidestasteroidid on gaasümbrise kaotanud kommetide tuumad ü Tekkinud hüpoteetilise planeedi (Phaeton) lagunemisel Asteroidide ohtlikkus G...
Eesti on sellel alal just tänu e- lahendustele maailma esirinnas. Need lahendused muudavad inimese elu palju kvaliteetsemaks, mugavamaks ja kiiremaks. Eesti oli üks esimeste seas, kes võttis ID-kaardi ka muudes eluvaldkondades kasutusele. Näiteks ID-kaardiga sa saad internetipanka sisse logida või poodides sooduskaardina kasutada. ID- kaardiga saad ka digiallkirja anda, mis on samaväärne käsitsi antud allkirjaga. Hiljuti sai ka Eesti kosmose riigiks, saates kosmosesse oma esimese satelliidi. Selle projekti eestvedajaks on Mart Noorma, kes on saate Rakett 69 peakohtunik. Kosmose riigiks astumine on jätnud Eestist ma järjekordse tähtsa märgi .Lisaks e-lahendustele on Eestil ka ilus, puhas ja suhteliselt puutumatu loodus. See meelitab inimesi ka kaugemalt siia elama. Eesti on eriline paik, sest sellest maast on umbes pool metsade all ja umbes kolmandik märgalade all. Meie kodumaal on neli imekaunst aastaaega, mis eristuvad selgelt üksteisest.
magnetilised omadused suurendades neid kuni 2,5 %. Kui teras omab magnetilisi omadusi mingi teise elemendi lisamise tõttu siis võib vibratsiooni kaotada kuni 1/3 sellest omadusest. Aga kui terase sisaldab koobaltit kaotab ta vibratsiooni tõttu ainult 2- 3,5% oma magnetilistest omadustest. Koobalt kuulub mõningate sulamite kostisse, muutes neid väga kõvaks. Näiteks kasutatakse koobaltit lõiketerades , milles esineb ta satelliidi sulamis. Koobalt kuulub sideainena (10- 15%) ka metallkeraamiliste sulamite koostisse. Koobalti ühendid annavad klaasile tumesinise värvuse. Pulbristatud koobaltklaasi kasutatakse aga sinise värvina. Vanaadium on hõbeda värvi metall, mis asub keemiliste elementide tabelis 23. kohal. Tema tihedus normaal tingimustes on 6,11 g/cm 3 kohta ning sulamistemperatuur on 1902˚ C. Erikaal on vanaadiumil 5,8
meetri pikkune. Merikilpkonnad tulevad munemiseks üksildastele meresaartele ja jätavad oma munad liiva sisse. Koorunud kilpkonnapojad on vaid 5 cm pikkused. Merikilpkonnad elavad kuni 300 aastaseks. Hispaania looduskaitseorganisatsiooni andmetel läbis Aurora nimeks saanud kilpkonn 6000 kilomeetrit. Aurora avastati Kanaari saartelt. Kilpkonnauurijad panid talle saatja külge ja lasid ta tagasi loodusse. Teadlased jälgisid kilpkonna liikumist satelliidi abil ning avastasid, et see veeloom on jõudnud Kariibi mere idaossa.Teada on, et merikilpkonnad on võimelised väga pikki vahemaid läbima. Tavaliselt lähevad nad oma sünnipaika tagasi paljunema. Hispaania uurijad arvavad, et Aurora on sündinud Ameerikas. Aurora on ebatavaline selle tõttu, et ta on esimene Kanaari saartelt avastatud kilpkonn, kelle teekond üle Atlandi ookeani on dokumenteeritud.Üks merikilpkonn ujus viie kuuga üle Atlandi ookeani.
Põhjapoolusel süsinikdioksiid sublimeerub täielikult Pikematel laiuskraadidel võib olla pinna alla peidetud jääd Marsi kaaslased Phobos (kr. k. hirm) ja Deimos (kr. k. ahastus) Mõlemad on halli värvi Tolmune pind, mis on täis erineva suurusega kraatreid Elulugu pole teada Marsi poolt haaratud asteroidid? Endisaegse Marsi rõnga jäänukid? Phobos Kujult kui lömmilöödud kurk Keskmine läbimõõt 22 km Satelliidi tihedus 2,1 g/cm³ Orbiidi raadius vaid 9370 km Marsi ööpäeva jooksul jõuab Phobos teha kolm tiiru ümber planeedi Tõuseb läänest, loojub itta Deimos Orbiidi raadius 23000 km Ühe täistiiru tegemiseks ümber Marsi kulub 30 h 17 min ja 55 sek Keskmine läbimõõt vaid 13 km Marsi uurimine Mariner4 (1965) Mariner6 (1969) Mariner7 (1969) Mariner9 (1972) Viking1 (1976) Viking2 (1976) Pathfinder (1997)
eelkõige elektroonikas. Meditsiinis on laser end näidanud eelkõige kirurgiilistes operatsioonides ja ilulõikustes, muutes inimeste arusaama välimisest ilust. Väga oluline leiutis on ka satelliit. Esimene satelliit saadeti kosmosesse, et uurida atmosfäärikihte, teine viis orbiidile ka juba elusolendi, koera. Kosmose vallutamine kahe rivaalitseva suurriigi, Nõukogude Liidu ja USA vahel oli alanud. Tänapäeval liigub Maa ümber üle 2000 satelliidi. Kaasaegsed satelliidid täidavad teaduslikke ülesandeid, teostades meteoroloogilisi vaatlusi ja uurides Maad ning universumit. Tehnilisi ülesandeid sooritavad telekommunikatsiooniks, asukoha määramiseks ning navigeerimiseks mõeldud satelliidid, mille abil töötavad näiteks autode GPS-süsteemid. Tänu satelliitidele on näiteks olemas televisioon ja internet, ilma milleta arenenud riikide elanikud ei suuda oma elu ette kujutada.
kromatiiniks. Kromosoomid läbivad mitoosi ja meioosi eel ning ajal keerukaid reproduktsiooni, kondensatsiooni-dekondensatsiooni ja lahknemise protsesse. Mitoosi (ja meioosi) pro- ja metafaasis koosneb kromosoom kahest kromatiidist, mille ühendus katkeb viimasena tsentromeeri kohalt. Tsentromeer (e. primaarsoonis) jagab kromosoomi tavaliselt kaheks osaks (õlaks); mõnes kromosoomis esineb sekundaarsoonis, mis eraldab väikese (keraja) tipuosa, nn. satelliidi. Meioosi (ja mõnevõrra ebaselgemalt mitoosi) profaasis ilmnevad piki kromosoomi (kromatiidi) tihedamad helmesjad paksendid -- kromomeerid. Mikroskoopiliselt vaadeldavate kromosoomide erivormideks on lambihari- ja polüteensed kromosoomid. 2) sageli nim. kromosoomiks ka prokarüootide ja rakuorganellide (mitokondrite, kloroplastide) genoomi (e. genofoori), mille moodustab üks rõngasjas DNA-molekul ning millel ei ole kromatiinset püsiühendust valkudega (histoonid puuduvad).
1)Videovoo diskreetimissagedus on 6 MHz. Kvantimisnivoosid vastavalt SD standardile. Leida 4:1:1 videovoo bitikiirus. Video fd= 6 MHz kvantimisnivoosid 256 => m=8 6*8=48Mbps 4:1:1 => 48Mbps 2) Sidesatelliit on kaugusel 40000 km. Signaali sumbuvus on 0,002 dB/km. Leida satelliidi võimendi minimaalne võimendustegur, kui maapealse saatja võimsus on 1 W ja maapealse vastuvõtja tundlikkus 100 pW. Signaal läbib 40000*2=80000 km Sumbuvus=80000*0,002=160 dB Prx = Ptx + Gtx – Lfs => Gtx = Ptx – Prx - Lfs Minimaalne signaali tugevus [P(dBm) = 10log10(P(mw)/1mW)]: 100 pW = 0.0000001 mW = -70 dBm (Prx) Konverdime saatja väärtuse sobivaks [P(dBm) = 10log10(1000*P(w)/1W)] 1 W = 30 dBm Gtx = 30 – (-70) – 160 = -60 dBi
määratakse asub MSL-l. Flight level lennutasand, mille puhul õhurõhk altimeetris on kõigil õhusõidukitel seatud 1013,25 peale. Kuidas altimeetria toimib? Altimeetria satelliitide Click to edit Master text styles tööpõhimõte seisneb selles, et Second level mõõdetakse satelliidi ja Third level Fourth level maapinnal oleva objekti vaheline Fifth level kaugus, seda läbi raadio impulsi edasi-tagasi peegeldumise aja. Lisaks kõrguse määramisele mõõdetakse: Laine kõrgus ja tuule kiirus ookeanides
220 1000 kilomeetri kõrgusel kulus sellel Maa ümber tiirlemiseks 90 minutit. Selle pardal oli väike raadiosaatja ja termomeeter kosmose temperatuuri mõõtmiseks. Tänapäeval pole selles midagi imelist, kuid tollal oli tegu sensatsiooniga. Sputnik 1 saatis 90 päeva jooksul Maale raadiosignaale, kuid langes siis tagasi Maa atmosfääri ning põles sabatähena tuhaks. 1958. aasta jaanuaris saatis USA kosmosesse oma esimese satelliidi, Explorer 1. Selle pardal oli mitmeid mõõteriistu, mis saatsid Maale infot kosmiliste kiirte ning kiirguse kohta. Varajaste satelliitide ülesandeks oli koguda infot avakosmose kohta ning vaadelda kaugelasuvaid galaktikaid ja tähti. Satelliidid hakkasid etendama tähtsat rolli meie elus 1962. aastal, kui orbiidile saadeti Telstar, mis hakkas vahendama telepilti USA ja Euroopa vahel. Kuid oma orbiidi tõttu suutis Telstar töötada vaid lühikeste perioodide vältel. 1965
Kuningriigi poolel olev puu leht kukkus Sõjaka Kuningriigi poolele. Sõjaka Kuningriigi Kuningale öeldi, et tema peab ka hakkama rüütlitega koos sõdima ja ette valmistuma selleks kõigeks, kuid temale ei meeldinud üldsegi sellised asjad. Vaese Kuningriigi unistav printsess ja Sõjaka Kuningriigi noor kuningas armastasid üksteist. Need sündmused arenevad väljamõeldud ajas, kus keskaegsetel rüütlitel on tänapäevased relvad, ja peavad läbirääkimisi satelliidi kaudu. Vaeses kuningriigis oli peaaegu koguaeg midagi halvasti, kui söödi, siis võis hakata igahetk sulle pähe tilkuma vesi, või kui soovid päikest võtta ilusal ilmal, siis järsku hoopiski hakkas sadama lund, või sadama vihma. Vaeses kuningriigis tahtis teada saada kuninganna miks ja kelle pärast on neil selline saatus. Neil elas seal ka nõid, kelle juures käis kuninganna nõud küsimas. Nõid ütles, et ta peab käima kõik toad läbi kell 00
struktuuri. *Fundamentaalteadus uusi loodusnähtusi ja -seadusi avastav teadus, mille teooriad on aluseks teadusele. *GIS(geoinfosüsteem) kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahel soestatud vektor- ja rasterkaarte ning nendel kajastatud andmetabeleid. *Geokronoloogia geoloogia haru, mis uurib geoloogiliste sündmuste toimumise ning kivimite ja organismide tekkimise aega ja järjestust. Maa vanust ja kihtide vanuselist järjestust. *GPS Satelliidi ja seiraja vaheline ülemaailmne asukohamääramise süsteem. *Infosüsteem teavet andev ja jaotav süsteem, mis koosneb andmebaasidest. *Kaugseire andmete kogumine seadmetega, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontaktis. *Paleogeograafia geoloogia haru, mis uurib Maa mineviku geograafiat, ntx mineviku mandrite ja ookeanide asendit ning merede, liustike, mäestike ja taimkatte levikut geoloogilises ajaloos.
Merikilpkonnad tulevad munemiseks üksildastele meresaartele ja jätavad oma munad liiva sisse. Koorunud kilpkonnapojad on vaid 5 cm pikkused. Merikilpkonnad elavad kuni 300 aastaseks. Ø Hispaania looduskaitseorganisatsiooni andmetel läbis Aurora nimeks saanud kilpkonn 6000 kilomeetrit. Aurora avastati Kanaari saartelt. Kilpkonnauurijad panid talle saatja külge ja lasid ta tagasi loodusse. Teadlased jälgisid kilpkonna liikumist satelliidi abil ning avastasid, et see veeloom on jõudnud Kariibi mere idaossa.Teada on, et merikilpkonnad on võimelised väga pikki vahemaid läbima. Tavaliselt lähevad nad oma sünnipaika tagasi paljunema. Hispaania uurijad arvavad, et Aurora on sündinud Ameerikas. Aurora on ebatavaline selle tõttu, et ta on esimene Kanaari saartelt avastatud kilpkonn, kelle teekond üle Atlandi ookeani on dokumenteeritud.Üks merikilpkonn ujus viie kuuga üle Atlandi ookeani.
1. Riigi geodeetilise võrgu jagunemine. I ja II klassi võrguks ja tihendusvõrguks, Nivelleerimise I, II ja III klassi võrguks, Gravimeetriliseks I, II ja III klassi võrguks, Mareograafiliseks võrguks. 2. Horisontaalid Horisontaal on mõtteline joon, mille kõik punktid asuvad ühesugusel kõrgusel. Järjestikku asuvate samakõrgusjoonte kõrguste erinevus on ühesuurune, seda nimetatakse reljeefi lõikevaheks. 3. Joone mõõtmine lindiga Joone pikkuse mõõtmisel selgitakse mitu korda mahub lindi pikkus mõõdetava joone pikkusesse, millele lisandub jääk. Mõõtmist teostatakse samaaegselt kahe mõõtjaga. Selleks,et jäägi mõõtmine toimub vigadega peab lindi null olema tagumise mõõtja poolel. Mõõdetud joone pikkus d saadakse valmiga d=20(30,50,100)n+jääk, kus n on tagumise mõõtja käes olev mõõtevarraste arv ja 20(30,50,100) on lindi pikkus meetrites. Joone mõõtmisi teostatakse vähemalt kaks korda, edasi ja tagasi suunas, et vältida vigu. 4. Horisontaalnur...
koguvad ja edastavad andmeid elektromagnetkiirguse spektri eri osadest, mis võimaldab teadlastel uurida suuremõõtmelisi süsteeme. Kujutise ruumilise lahutusvõime ja tundlikkuse suurendamiseks on kasutusele võetud digitaalse salvestusega skaneerivad seadmed, mis jaotuvad passiivseteks ja aktiivseteks sensoriteks. Merepinna mõõtmiseks sobivad skaneerivad raadiomeetrid said kosmoses kasutamiseks tehniliselt kõlbulikuks alles 1972. aastal, mil neid rakendati esmakordselt satelliidi LANDSAT pardal. Kogutud infot saab kasutada kaartide koostamiseks, andmete analüüsiks või pikaajaliste kui ka operatiivsete prognooside teostamiseks. 1.1 Passiivsed seadmed Passiivsete meetodite tööks vajaliku kiirguse näol on tegu maapinnalt, atmosfäärist või ookeanist tagasi peegeldunud päikesevalgusega. Passiivsed andurid on kasutusel näiteks fotograafias, laengsidestusseadistes ja radiomeetrites ning infrapunakiirguse mõõtevahendites
dele ja jahtidele mõeldud mudelid, samuti pakutakse autovarustust ja statsionaarseid satelliittelefone. Eestis pakub Globalstari vahendusel satelliidi- teenust AS Elisa. Satelliitsideühenduse tekitavad 48 satelliiti, mis lendavad 1400 km kõrgusel. Raadiosignaal antakse telefonist edasi satelliidini ja sealt peegeldatakse maajaama, kus kõne ühendatakse. Satelliitside: GPS Globaalne asukoha määramise süsteem (GPS) on kosmosepõhine globaalne navigatsiooni satelliidi süsteem, mille omanik on Ameerika Ühendriikide valitsus. See võimaldab asukoha ja aja info kättesaa- davuse ka halva ilmaga, igal ajal ja igal pool üle Maa (või selle lähedal), kui on nähtavuses vähemalt neli satelliiti (orbiidil liigub korraga vähemalt neli või rohkem GPS satelliiti). GPS loodi ja realiseeriti Ameerika Ühendriikide Kaitseministeeriumi poolt ning originaalselt oli kasutuses 24 satelliidiga, mis asusid 20 200 km kõrgusel. See kujunes välja 1973
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Programmer Eliise Seling VAHELDUVVOOLU JAOTUSVÕRGU SEADMED Uurimustöö Juhendaja: Kristi Teesalu Pärnu 2010 Mis on PLC? PLC lühend on ,,Powerline Communication". Te leiate ka termid PLT (,,Powerline Transmission") ja BPL (,,Broadband Powerline"), millel on sama tähendus. Toite võrku kasutatakse Interneti spetsiifiliste andmete saatmiseks. Ühte ühendust saavad kasutada mitmed kasutajaid ja igaüks neist võib olla võimeline lugema kõigi teiste kasutajate side-andmeid. Andmed kantakse üle tavalise vooluvõrgu võrkudes. Kasutatav sagedusala on tavaliselt alla 30MHz . Seda vahemiku kutsutakse "Shortwave Radio". Tegelikult, vooluvõrgu võrgud ei sobi kõrgsageduslikeks andmeedastuseks. Kuna nendel liinidel ei ole ühtegi elektromagnetilist kilpi, nad käituvad nagu antenn ja kiirgavad häireid. Miks kasutatakse PLC? Et sä...
Enamiku asteroidide orbiit jääb Marsi ja Jupiteri vahele ning nad on seetõttu meile üsna ohutud. Palju neid ohtlikke asteroide on, pole teada, kuna me ei tea nende täpseid trajektoore ning like häirituste tõttu võivad orbiidid ka muutuda. ilmselt ei toimu lähemate aastatuhandete jooksul kosmilist katastroofi. Seda enam, et inimkond on suudab juba praegu potentsiaalseid ohustajaid purustada või Maast kõrvale juhtida, kui nad õigel ajal üles leitakse, näiteks satelliidi teel juhitavate tuumarakettide abil. NASA on loonud eriprogrammi NEO, mille töötajad jälgivad kõiki enam kui kilomeetrise läbimõõduga kosmilisi esemeid Maa lähistel või orbiidil, mis meie koduplaneeti kokkupõrkega ähvardavad Väikseimat kokkupõrkeohtu kujutab praegu vaid üks Maale lähenev asteroid aastal 2101 atmosfääri paiskuv tolm, kliimamuutused kaasneb nälg, epideemiad ja muud hädad, tsunami
REFERAAT Dioodid Tallinn 2009 SISUKORD 1) Ajalugu 2) Diood 3) Dioodi skeemitähis 4) Olulised parameetrid 5) Dioodi sugulased 6) Jaotus AJALUGU Elektronlamp ja pooljuhtdioodid arenesid paraleelselt. Elektronlamp dioodi põhimõtte avastas Frederick Guthrie 1873 aastal ning juba aasta hiljem avastas Saksa teadlane Karl Ferdinand Braun pooljuhtdioodide tööpõhimõtte. Thomas Edison taasavastas 1880 aasta 13. veebruaril elektronlamp dioodi tööpõhimõtte ning patenteeris selle 1883 aastal (U.S. Patent 307,031), kuid ei arendanud ideed edasi. Braun patenteeris pooljuhtalaldi 1899 aastal. Sir Jagdish Bose jätkas Brauni avastatud dioodi uurimist raadiosignaali vastuvõtuks vajaliku komponendina. Esimene pooljuhtdioodidega raadiovastuvõtja ehitati umbes 1900 aastal Greenleaf Whittier Pickard poolt. Inglismaal patenteeris elektronlamp dioodi John Ambrose Fleming (Marconi Company teaduslik nõunik ja endine ...
koostisosaks on CO2, mida on atmosfääris 95.3%. Marsi atmosfääris leidub veel teisi gaase: 2.7% N2 ; 1.6% Ar; 0.07% CO; 0.07 ja 0.03% H2O. Atmosfääri rõhk muutub aastaajast olenevalt 600-650 Pa piires. Kaaslased Marsi kaaslaseid on kaks. Need on Phobos (Hirm) ja Deimos (Õudus). Võrreldes Maa kuuga on Marsi kaaslased erinevad. Phobos pikliku kujuga ja tema teoreetiline keskmine läbimõõt on 22 km, suurim aga 27 km. Satelliidi tihedus on 2,1 g/cm³, seetõttu sajakilone inimene kaalub seal veid 50 kilo. Phoboselt paistab Marss hiiglasuurena ning pole näha polaaralasid. Orbiidi raadius on vaid 9370 km. Marsi ööpäeva jooksul jõuab Phobos teha kolm tiiru ümber planeedi. Ühele tiiru jaoks läheb aega 7 tundi 39 minutit ja 14 sekundit. Vastupidiselt teistele taevakehadele tõuseb Phobos läänest ja loojub itta. Oma lähedusest hoolimata paistab Phobos Marsi pinnalt väga pisikesena ja on liiga
Iga satelliit teeb määramist raadiolainete abil. Kasutatakse ööpäevas 2 ringi ümbes Maa ja saadab pidevalt ülikõrgsageduslikke võnkumisi. Vastava antenni abil raadiosignaale. Vastuvõtja autos mõõdab signaali saadetakse võnkumised välja kindlas suunas. teel oleku aega ja arvutab kauguse satelliidist. Raadiolained jõuavad objektini ja peegelduvad sellelt. Asukoha saab teada, kui on määratud kolme satelliidi Radar registreerib peegeldunud laine. Selleks, et kaugused. Neljas sünkroniseeib kellad. objekti kaugust kindlaks teha kiiratakse laineid
Kuud Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased. 8. Detsembril 2010 aastal avaldas Jaapani aeronautika- ja kosmoseuuringute agentuur JAXA, et nende kaua aega Veenuse poole triivinud karbikujuline kosmosesond sond ei suutnud pidurdada piisavalt et jääda Veenuse gravitatsioonivälja lendas lihstalt planeedist mööda kosmosesse. Ligi 3,5 miljardit krooni maksev projekt nurjus. JAXA pressiesindaja Hitoshi Soeno ütlest, et kontroll satelliidi üle on säilinud ning Umbes kuue aasta pärast jõuab sond uuesti Veenuse lähistele ja avaneb uus võimalus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
