Rahvused on loonud kõrgemad isikud 19.saj, kes soovivad võimu kindlustada – rahvuslikud sümbolid – illusoorne ühtekuuluvustunne. Väljamõeldud rahvuslikud tähtpäevad. Kuidas uurmehi meenutatakse – nt monument. Seismisega toodab rahvuslust. 21. J. Hurda ja C. R. Jakobsoni seisukohad rahvusluse küsimuses Hurda ja Jakobsoni erinevus: Hurt on rahvusluse looja. Üks rahvs, mida iseloomustab kühine kodumaa, ajalugu, traditsioon. Toonitab keele ja kommete sarnasust, ühtelangemist selle grupi puhul. Traditsioon, keel, kombed, minevik, ajalugu. Neist tuleb välja, et Hurda jaoks on rahvus ennekõike etnograafiline mõiste, mitte riigiga seonduv termin. Hurdale oli oluline väikerahva vaim. Kultuurilist võimu enesekehtestamiseks ja teostamiseks. Ajalugu = kultuur = “vaim”. Väga lihne on saada suureks oma vaimult. 21
asjadele ja tegevustele. Lastele tuleks jätta võimalus näha tuttavlikke asju ja teha seda, mida nad on juba varasemalt teinud, näiteks liivakastis mängimine ja basseinis mängulaevade ujutamine. Kooliealistele lastele suunatud tegevustes tuleks 47 eelkooliealistele suunatud tegevustega võrreldes rõhuda rohkem uudsusele. Samas tuleb meeles pidada, et sellega ei tohi liialdada. Vältida tuleks koolitundidega liigset sarnasust teadmiste edasi andmisel, lapsed soovivad uut infot saada pigem tegutsedes ja oma arengule vastavas vormis. Kui mõne tegevuse puhul on näha, et see ei ole lastele arusaadav, siis tasuks korraldada samal ajal mõni lastele sobiv tegevus, et täiskasvanud saaksid rahulikult keskenduda ja lastel ei oleks igav. Vanade töömeetodite tutvustamine kohandada nii, et tegevust oleks samas kohas igale raskusastmele ja sealsamas oleks tegevust kogu perele. Lapse jaoks võib väike nüri
Viimast kasutasid peale Cicero ka Varro ja Aëtios. Arvestatavat doksograafilist materjali leidub veel PseudoPlutarchose "Filosoofide arvamustes" (Placita philosophorum) ning Stobaiose ja Simplikiose teostes. Hilisemateks antiikfilosoofe käsitlevateks allikateks on apostlikud isad, (kreeka) apologeedid ja patristika. Olulisemad on siin just apologeetidest, kirikuisadest ja kristlikest kirjameestest need, kes antiik ja kristliku maailma vahel sarnasust otsisid (Hippolytos, Origenes, Clemens Alexandrinus, Augustinus jt.) (4). Filosoofilised koolkonnad kujunesid eelsokraatilisel perioodil välja nö ääremail: ühelt poolt kreeka Väike Aasia joonia linnades ning teiselt poolt kreeka LõunaItaalia ja Sitsiilia kolooniates. Siit ka filosoofia traditsiooniline jaotus "joonia filosoofiaks" (Mileetose koolkond ja selle järglased) ning "itaalia filosoofiaks" (pythagoreism ja eleaadid). Kogu eelsokraatilist filosoofiat
Kehtib majandustegevusega tegelevate avalik- ja eraõiguslike ettevõtete suhtes, olenemata sellest, kas nad tegutsevad kasu saamise eesmärgil. Ettevõtte ülemineku hindamise kriteeriumid Kohtupraktika järgi tuleb analüüsida: · kas äriühingu kinnis- ja vallasvara on üle läinud · kas uus tööandja on enamuse töötajatest üle võtnud · kas kliendid on üle läinud · tegevuse sarnasust enne ja pärast üleminekut 42 Õiguste ja kohustuste üleminek · ettevõtte üleminekul lähevad töö- ja kollektiivlepingud üle ettevõtte omandajale · ettevõtte üleminek toimub automaatselt ning ei sõltu lepingupoolte nõusolekust · töölepingu muutmine on võimalik poolte kokkuleppel Töölepingu ülesütlemise keeld
Ferdinand de Saussure - sveitsi keeleteadlane, seletas tähenduste teket märkide eritlemise kaudu - märk saab tähenduse vaid selle kaudu, et ta eristub millestki muust sarnasest Roland Barthes - "Elementes of Semiology "(1965), "Mythologies" (1957); uuris märkide kujunemist läbi denotatsiooni (otsene tähendus) ja konnotatsiooni (kaudne tähendus) Nn. Tartu koolkond - J. M Lotman, Z. G. Mints, B. F. Jegorov, I. A. Tsernov, P. Torop, Märgi liigid (Peirce): 1. Ikoon taotleb sarnasust objektiga 2. Index taotleb eksistentsiaalset, põhjuslikku seost objektiga 3. Sümbol märk, mille seos objektiga on kujunenud läbi kokkuleppe Kood nö võti märkide lugemiseks · sõnumi vorm, keel, kujund, heli ..., · reeglipärane vastavus tähistaja ja tähistatava vahel 11
lahingu juba ette kaotanud. Ülistatakse isamaa-armastust ning sõda ristiusu eest. Peakangelane Roland pole üheselt veatu, tema äkilisust ja ägedust püüavad tasakaalustada sõbra Olivier' mõistlikkus ning tarkus ning reetur Ganelongi on vapper võitleja. Eeposes sisalduvad tugevalt müütilised detailid langenute arvud prantslaste ja mauride vahel on tugevalt liialdatud. Siin võib näha sarnasust ,,Beowulfi" 30 mehe rammuga, mida omas nimikangelane. Üldse on kaks eepost väga sarnased. Mõlemas on väga olulised teemad truudus ja rüütliau. Ganelon reetis prantslased sama äkitselt kui Beowulfi tema rüütlid lohega silmitsi seistes. Mõlemate eeposte peakangelased võitlesid kodumaad kaitstes üleloomulike jõudude vastu. Arvan, et siin peaks kujutlusvõime looma pildikese raskes relvastuses mehest, kel pikad juuksed tuules lehvimas ja võimas mõõk maas
See muutub veelgi ilmsemaks, kui vaatame Jungi mõistet Loome ehk Olemine. ,,Loome ei asu mitte Pleromas, vaid iseendas. Pleroma on Loome algus ja lõpp. Pleroma läbistab seda, nii nagu päikesevalgus läbistab tervet õhukihti. Kuigi Pleroma läbistab Loomet tingimata üleni, ei ole Loome selles siiski osaline, nii nagu üleni läbipaistev keha ei muutu heledamaks ega tumedamaks valguse tõttu, mis teda läbistab." (JUNG 2004:342) Nüüd näeme nii suurt kontseptsioonide sarnasust, et seda saab lausa samasuseks pidada: Kõige algallikaks on Tao-Pleroma (täiuslik mitteolemine), millest tuleneb Loome ehk kõik olev. Oluline aspekt on veel see, et taoism paistab olevat esmakordne näide (teadaolevast) religiooniloost, kus eitatakse kõiksuse loomist isikulise jumala poolt ning väidetakse, et jumala(te)le eelnes ürgprintsiip nimega tao. ,,Oli olemas midagi mitteeristunut, kuid siiski täielikku, mis eksisteeris enne taevast ja maad." (TANG YI- JIE 1991:63)
portreede valmistamine. Erinevalt kreeklastest püüdsid roomlased sealjuures jääda loomutruuks ning mitte varjata inimese vigu. Tõepärase inimese kujutamise põhjuseks võib pidada roomlaste suurt austust esivanemate vastu: kodude pühapaikades säilitati esivanemate kujusid, mille järgi järeltulijad said teada nende välimusest. Need kujud pidid seega olema hästi täpsed ja loomutruud. Väga harva tuli ette ilustamist nagu kreeka kunstiski. Varasemad marmorportreed rõhutasid välist sarnasust, iseloomu pole neis näha; sageli olid varasemate portreede aluseks surnutelt võetud surimaskid. Rooma kunstis väljendub naise kui isiksuse väärtustamine. Portreedes on näha naiste intelligents, ühiskondlik ja hingeline seisund, mure välimuse pärast jne. Keisririigi ajal ei rahuldunud naised enam lihtsate kreekapäraste soengutega, vaid tahtsid näida erilistena. Soengumood muutus järjest keerulisemaks. Augustuse aegadest alates arenes portreekunst eriti hoogsalt. Ainsad, kelle
terveks. Amneesikutel puudub mälu ainult sedalaadi ülesannetes, mis nõuavad varem kogetu verbaalset ja teadvustatud meenutamist funktsiooni ja mälus säilinud materjali järgi eristatakse semantilist, episoodilist ja protseduurilist mälu. Säilimise aja alusel eristatakse lühi- ja pikaajalist mälu. Mälus säilib paremini materjal, mis on organiseeritud ning mille salvestamisel on kasutatud mõtestatud kordamist ja jaotatud õppimist. Meenutamise edukus sõltub sageli konteksti sarnasust salvestamise ja meenutamise ajal. MÕTLEMINE Mõtlemine - on vaimne tegevus, mis korrastab ja organiseerib psüühikas kajastatud teadmisi ümbritseva maailma kohta. Mõtlemise tavatähendus – uskumine, meenutamine, arutlemine Teaduslikus psühholoogias 1. mõtlemise laiem tähendus – kogu arukas käitumine 2. mõtlemise kitsam tähendus – teatud vaimsete elementidega ümberkäimine e. manipuleerimine.
eksemplari. piirolukord süzee kujundamise võte, kus tegelane on asetatud pingelisse olukorda: ta peab võitlema oma südametunnistuse ja teda ümbritseva keskkonnaga. piirsituatsioon vt piirolukord. pikareskne romaan vt kelmiromaan. piktograafia piltkiri. Piltkiri kujunes välja aastail 80006000 e.Kr, see ei vahendanud üksiksõnu vaid tervikteateid. Aja jooksul hakkasid piltkujutised märkima sõnu (mõisteid) ning nende joonis kaotas üha enam sarnasust algkujuga. Nii tekkis eeldus tähthäälikkirja väljaarenemiseks. piktograafiline luule luulegraafika; piltluule; luule, kus jäljendatakse teksti keskseid kujundeid graafiliselt: stroofi kuju ja teksti paigutuse kaudu. Näiteks: Rakvere raibe rAk vER E Rai BeraKvEreR aiberakve reraibe p I k a j u u r e o t s a s umb sõl m (Aleksander Suuman.) piltluule vt piktograafiline luule. plagiaat loomevargus; võõra teose mahakirjutamine ja esitamine oma nime all, viitamata autorlusele
lahingu juba ette kaotanud. Ülistatakse isamaa-armastust ning sõda ristiusu eest. Peakangelane Roland pole üheselt veatu, tema äkilisust ja ägedust püüavad tasakaalustada sõbra Olivier' mõistlikkus ning tarkus ning reetur Ganelongi on vapper võitleja. Eeposes sisalduvad tugevalt müütilised detailid langenute arvud prantslaste ja mauride vahel on tugevalt liialdatud. Siin võib näha sarnasust ,,Beowulfi" 30 mehe rammuga, mida omas nimikangelane. Üldse on kaks eepost väga sarnased. Mõlemas on väga olulised teemad truudus ja rüütliau. Ganelon reetis prantslased sama äkitselt kui Beowulfi tema rüütlid lohega silmitsi seistes. Mõlemate eeposte peakangelased võitlesid kodumaad kaitstes üleloomulike jõudude vastu. Arvan, et siin peaks kujutlusvõime looma pildikese raskes relvastuses mehest, kel pikad juuksed tuules lehvimas ja võimas mõõk maas
arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest (TsÜS § 26 lg 1 ja 2). Seega alates registrisse kandmisest saab juhatus võtta ühingule kohustusi ja alates registrisse kandmisest on ühingul teatud tsiviilõigused, mida teised isikud peavad austama. Kui õigusvõime instituudi osas võib füüsilise ja juriidilise isiku vahel täheldada teatud sarnasust, siis teisiti on juriidilise isiku teovõimega. Tegelikult seadus otsesõnu juriidilise isiku teovõimest ei räägigi. Samas tuleb tõdeda, et ainuvõimalik on, et juriidilise isiku õigus-, teo- ja ka deliktivõime tekivad samaaegselt. Oleks raske ette kujutada, et pärast juriidilise isiku registrisse kandmist (õigusvõime tekkimist) tuleb veel aasta-paar oodata, kuni ühing `küpseb', enne kui saab teo- ja deliktivõimeliseks.
hindama tugiisiku tagasiside kaudu. Oluline on anda asjade laps ennast identifitseerima samast sugupoolest seksuaalsuse vanemaga. vastu on aste käigule sõbralik, ent aus kommentaar, keerulise ülesande pu- Tüdrukud tunnevad sarnasust emaga ja poisid isa- ' ga. puhul hul tuleks last rohkem küta. Kujuneb välja seksuaalne häbitunne.
Eamasti elavad algloomad üksikrakkudena, vähesed liigid elavad kolooniana, milles rakud on mingil määral omavahel seotud. Suuremate vabalt elavate algloomade pikkus on üle millimeetri, parasiitse eluviisiga algloomade mõõtmed on tavaliselt väiksemad. Algloomade väikeste mõõtmete tõttu tuleb nende ehitust ja elutegevust uurida mikroskoobiga. Kui nimetus ,,algloomad" kasutusele võeti, arvestati nende ainevahetustüübi, toitumisviisi ja liikumise sarnasust loomadega. Erinevalt loomadest on algloomad aga kogu elutsükli üherakulised ning ka nende pärilikkusaine uurimisel selgus, et nad erinevad loomadest ega kuulugi tegelikult loomariiki. Joonis ja alltekst: Algloomade eri rühmade tüüpilised esindajad. Selgitus: Algloomade esindajad: a) Amööb (0,2-0,5 mm); b) Kingloom (0,1-0,3 mm); c) Roheline silmviburlane (0,05 mm). * Mis eristab algloomi bakteritest? Kuidas algloomad toituvad ja hingavad?
mitteseeduvate osakeste vahel. 27. Kalade süsteem ja evolutsioon, suursüstemaatilised üksused. i. Süsteem ja evolutsioon b. Süsteem peaks peegeldama kalade evolutsiooni e. fülogeneetilisi sugulussuhteid - c. samasse evolutsioonipuu harusse - seega samasse süsteemi jaotusse peaksid kuuluma d. ühise päritoluga liigid, mis on seetõttu sarnasemad. e. Tunnused, mille järgi hinnatakse sarnasust ja oletatavat ühist päritolu: morfoloogilised, f. Ökoloogilised, Geneetilised, Embrüoloogilised, Zoogeograafilised jt näitajad. i. Kalade suursüstemaatilised üksused, nende evolutsiooniline tagapõhi g. Süstemaatilised suurjaotused on väga ebavõrdse esindatusega, mõnes väga eripärases h. harus (seetõttu suurüksuses) on säilinud vaid üks või paar liiki, teistes esineb sadu liike. i
lõpuks eneseteostusvõimalust või eneserealiseerimise võimalust. Eneseteostamise võimalus on kõrgema astme vajadus: inimene tajub reaalsust, sisemist ja välist heakskiitu/ tunnustust, loomulikkust, spontaansust, oskust probleeme lahendada, soove, eraldatust, oma hinnangute uudsust/ muutuvust, emotsionaalset rikkust, sagedat tipus oleku kogemust, sarnasust teiste inimloomustega, rahuldust ja muutusi teiste inimeste iseloomus, rahuldust oma Joonis 6 . Maslow vajaduste püramiid isiksuslike muutustega, loovust ja meelekindlust. R.Thomas (1979) märkis, et ainult üks sajast saavutab selle eesmärgi vähemat osaliseltki. Terve ja tasakaalukas isik liigub mööda neid astmeid, luues nii enda identiteeti, minapilti..
ettevõtete suhtes, olenemata sellest, kas nad tegutsevad kasu saamise eesmärgil 9.2 Ettevõtte ülemineku hindamise kriteeriumid - Spijkersi kohtuasja (24/85) järgi tuleb analüüsida: o äriühingu või ettevõtte tüüpi o kas äriühingu kinnis- ja vallasvara on üle läinud o vara väärtust ülemineku ajal o kas uus tööandja on enamuse töötajatest üle võtnud o kas kliendid on üle läinud o tegevuse sarnasust enne ja pärast üleminekut o tegevuse peatumise aega - ettevõtte üleminekuks on vajalik vara üleminek teatavas kogumis, kuid mitte tingimata - korraga ja ühe tehinguga (3-2-1-82-10) 9.3 Ülemineku toimumise alused - tavaliselt müügi-, rendi- vm leping - ülemineku reeglid on kohaldatavad ka: o juriidiliste isikute ühinemisel, jagunemisel ja ümberkujundamisel o sundtäitmise korral o NB
teisele. - Mõtlemise paindlikkuse puudulikkus ilmneb ka oma teadmiste ja võimaluste kohandamises ülesande lahendamisele - Olemasolevad teadmised kantakse uude situatsiooni mehhaaniliselt, arvestamata situatsiooni: nt. nimega arve kasutatakse samuti nagu nimeta arve - Analüüsi puudulikkusele osutab see, et õpilased ei oska võrrelda erinevat tüüpi, kuid ühte ja sama situatsiooni kirjeldavaid ülesandeid, või ei oska leida sarnasust erinevat situatsiooni kirjeldavate, kuid ühte tüüpi kuuluvate ülesannete vahel, S.t. ei .oska leida ülesande olulisi tunnuseid, toetuvad võrdlemise ja üldistamise ajal ebaolulistele. - Kõne reguleeriva funktsiooni puudulikkuse tõttu ei mõisteta korraldust ega osata vastavalt tegutseda: sõnaliste instruktsioonide täitmise raskused On toodud neli edututel kõige sagedamini esinevat sümptomite gruppi:
(allapoole ahenev ja vimsa padjandkapiteeliga sammas meenutab kreeta sambaid), millest mlemal pool on lvi kujutis. Mükeene linnuste (linnuslosside) plaan oli aga välja kujunenud hoopis teistest phimtetest lähtudes kui kreeka paleed. Juba oma keskmiselt 70-80 m suuruse pindala (5600 m 2) moodustasid nad ainult veerandi Knossose paleest. Ka oli mükeene paleede phiplaanis kinni peetud regulaarsuse phimttest(Tirnysi linnuse plaanis vib küll leida sarnasust knossose hiigelpaleega, korrapärasus aga on siingi olnud üheks juhtmtteks), vastupidiselt kreeta paleedele paiknesid mükeene linnuste töökojad, haldusruumid jm. otsesest linnusekompleksist väljaspool, nn. all-linnas. Mükeene linnuslosside tuumaks oli aga lunasse orienteeritud 1-3 ruumiline megaron, mille kahesambalisele portikusele järgnes eeskoda, selle taga aga paiknes nelja sambaga kolderuum. Seinad olid kaunistatud freskotehnikas friisidega. Mükeene
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliik...
meliloti 1012-l, 1,35 Mbp pikkune pSymA, samas kõige suurem mobiliseeritav plasmiid on leitud samuti Sinorhizobium meliloto 1021-l, 1,68 Mbp pikkune pSymB. Seega kõige suuremad plasmiidid pole konjugatsioonivõimelised. 103 Plasmiidide ülakandumisvõime mehhanisme silmas pidades on plasmiidid jaotatud 4 klassi T4SS alusel ning 6 mobilisatsiooniklassi MOB-geenide alusel, võttes arvesse valkude sarnasust, mis tagab DNA liikumise bakterite vahel. DNA ülekandumisel on kõige olulisemateks valkudeks relaksaas, T4CP (T4SS coupling protein, mis tagab substraadi äratundmine) ja ATPaasid. Need on konjugatsiooni tuumaks. Relaksaas on ainuke valk, mis on olemas kõigil konjugatsiooni käigus ülekanduvatel plasmii-didel (konjugatiivsed pluss mobiliseeritavad plasmiidid). Relaksaas on konjugatsiooni alustamise ja lõpetamise võtmeensüüm, sest ta
määratud avaldisega: kus h on jagatud 2 . Mikroosakeste juga tekitab difraktsioonipildi, mis sarnaneb tasalaine poolt tekitatud difraktsiooni- pildiga: Joonis 33 Elektronide difraktsioon. ( Saveljev 1979, 239 ). Järgmistelt joonistelt on näha kaksikpilu-inteferentsipilti, mille annab kaksikpilu läbinud elekt- ronkimp luminestseerival ekraanil või fotoplaadil. Võrdluseks on see kõrvutatud valguse kaksikpi- lu-inteferentsipildiga. On näha väga suurt sarnasust. 88 Joonis 34 Elektronide ja footonite inteferents. Uurime lähemalt elektronide interferentsikatset, mille korral kasutatakse ainult kahte ava. Elektroni ekraanile jõudmise tõenäosusamplituud ( mingisse punkti X ) on vastavalt 1=2 ja 2=6. Ühikud on valdavalt suhtelised. Kui aga esimene ava ( ava 1 ) on suletud, siis jõuab punkti X 100 elektroni ühes sekundis. See tähendab seda, et 2=100 ja P2=36
Mikroosakeste juga tekitab difraktsioonipildi, mis sarnaneb tasalaine poolt tekitatud difraktsiooni- pildiga: 91 Joonis 35 Elektronide difraktsioon. ( Saveljev 1979, 239 ). Järgmistelt joonistelt on näha kaksikpilu-inteferentsipilti, mille annab kaksikpilu läbinud elekt- ronkimp luminestseerival ekraanil või fotoplaadil. Võrdluseks on see kõrvutatud valguse kaksikpi- lu-inteferentsipildiga. On näha väga suurt sarnasust. Joonis 36 Elektronide ja footonite inteferents. Kuid vaatame lähemalt nende elektronide interferentsikatset, mille korral kasutatakse ainult kahte ava. Elektroni ekraanile jõudmise tõenäosusamplituud ( mingisse punkti X ) on vastavalt 1=2 ja 2=6. Ühikud on valdavalt suhtelised. Kui aga esimene ava ( ava 1 ) on suletud, siis jõuab punkti X 100 elektroni ühes sekundis. See tähendab seda, et 2=100 ja P2=36. Kui aga mõlemad avad on avatud, siis:
TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja ...
121 Selle kohta pole midagi täpsemat ka muidu väga põhjalikus B. Kangro koostatud raamatus “Koolilinn Valga” (Kangro 1984: 75), kus on avaldatud ka käesoleva uurimuse lisas toodud Bummy Band’i foto. 122 Andmed Heiki Raudla artiklist “Sakala” kalendris (Raudla 1993: 130–134). 123 J. Kikase andmetel oli ansambli asutajaks J. Pori (Ojakäär 2000: 280). 124 Teatavat kaudset sarnasust võiks leida 1920. aastate teisel poolel ülipopulaarse P. Whitemani orkestriga, kus keelpillidel oli siiski oluliselt suurem osakaal (Schwinger 1972: 55). Ei ole siiski andmeid, mis viitaksid P. Whitemani eeskujule. 125 Antud juhul pidas T. Kuusik tõenäoliselt silmas siiski The Murphy Band´i, sest Strobel, kes küll selles orkestris mängis, laulis ja oli ka n-ö peamänedžer, moodustas omanimelise orkestri alles 1931. 126 Lääne Elu aastakäigud 1928–1938.
määratud avaldisega: kus h on jagatud 2 π . Mikroosakeste juga tekitab difraktsioonipildi, mis sarnaneb tasalaine poolt tekitatud difraktsiooni- pildiga: Joonis 35 Elektronide difraktsioon. ( Saveljev 1979, 239 ). Järgmistelt joonistelt on näha kaksikpilu-inteferentsipilti, mille annab kaksikpilu läbinud elekt- ronkimp luminestseerival ekraanil või fotoplaadil. Võrdluseks on see kõrvutatud valguse kaksikpi- lu-inteferentsipildiga. On näha väga suurt sarnasust. 93 Joonis 36 Elektronide ja footonite inteferents. Uurime lähemalt elektronide interferentsikatset, mille korral kasutatakse ainult kahte ava. Elektroni ekraanile jõudmise tõenäosusamplituud ( mingisse punkti X ) on vastavalt φ1=2 ja φ2=6. Ühikud on valdavalt suhtelised. Kui aga esimene ava ( ava 1 ) on suletud, siis jõuab punkti X 100 elektroni ühes sekundis. See tähendab seda, et α2=100 ja P2=36
esitada äratundmiseks koos vähemalt kahe sellega sarnase isikuga (või nende fotodega). Taolise nõude eesmärgiks on vältida äratundja suunamist ja tagada, et ta kaaluks otsustust tehes äratundmiseks esitatud objektide tunnuseid. Seda kinnitab asjaolu, et vastavalt KrMS § 81 lg-le 6 tuleb teha tunnistajale, kui ta tunneb äratundmiseks esitatud objekti ära või kinnitab selle sarnasust uuritava objektiga, ettepanek nimetada tunnused, mille alusel ta on oma järelduse teinud, ja selgitada objekti seost uuritava sündmusega. Kriminaalmenetluse seadustiku § 82 lg 1 p 5 kohaselt märgitakse tunnused, mille järgi tundis äratundja objekti ära, ära tundmiseks esitamise protokolli. Kriminaalkolleegium leiab, et kõnealune rikkumine ei muuda tõendit siiski lubamatuks. Tõend on lubamatu üksnes siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud
Olendi nägemine, kelles ei olnud midagi naiselikult inimlikku, kutsus temas esile piinavaid mälestusi. Ta mõtles sellele, et ükskord palju ohutumas olukorras kui praegu tahtis ta seda naist ohverdada, et päästa oma au. Athost haaras taas kõrvetav, palavikuline soov tappa. Ta tõusis omakorda, asetas käe vööle, võttis sealt püstoli ja laadis selle. Laipkahvatu mileedi tahtis karjuda, aga tema kangestunud keel tõi kuuldavale ainult kahina, millel ei olnud mingit sarnasust inimhäälega ja mis tundus metslooma urinana. Liibunud tumeda seinavaiba vastu, näis ta oma sassis juustega hirmu kohutava kehastusena. Athos tõstis aeglaselt püstoli ja sirutas käe välja, nii et relv puudutas peaaegu mileedi otsaesist. Siis ütles ta häälega, mis oli seda hirmsam, et selles kõlas kõigutamatu otsuse rahu: «Proua, te annate mulle otsekohe paberi, millele kardinal alla kirjutas, või ma lasen teile kuuli pähe, vannun seda oma hingeõnnistuse juures.»
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
