1)ajalooallikad:ARHEOLOOGIA-uurib perioode,kus kirjalikud allikad puuduvad,tehakse väljakaevamisi.ETNOLOOGIA- uurib rahvaste tavasid,kultuuri,elamuid,rõivaid ja kogu eselist materjali.Kroonikad on kirjalikud allikad.2)inimese kujunemine:AUSTROLOPITEEKUS-liiguvad kahel jalal(käed pikemad kui meil)aju arenenum kui ahvil.HOMO HABILIS: (tekkis Kiviaeg e. paleoliitikum)oskas valmistada tööriistu.HOMO ERECTUS:2/3 inimese ajust,head ja paremad tööriistad.HOMO SAPIENS:Aafrikas. U 200000a. Tagasi,täiuslikumad tööriistad(luust ja savist).3)kunst kiviajal:35000- 13000 aastat tagasi pärinevad esimesed kunstisaavutused-kujukesed ja koopamaalingud.Tuntumad koopamaalingud:Lascaux(Prantsusmaa),Altamira(Hispaania).Inimesed lootsid tänu koopamaalingutele jahiõnne.4)metallide kasutusele võtt:Ulatuslikum metallikasutus tööriistade ja relvade valmistamise sai alguse Lähis-Idas IV lõpupoole eKr.Valdavaks muutus see siis, kui õpiti töötlema pronksi(vase ja ti...
Reljeefi näited Urnanse oma perekonnaga, Hammurapi päikesejumala ees, Akadi kuninga Naram-Sni võidusteel. Skulptuurid: preester- kuningas Gudea, preestri või valitseja pea Ninivest. Inimkehade proportsioonid sumeri skulptuuris on tihti ebaloomulikud, kehade asend veider. Mõjuvad okeilt. Sumeri reljeefikunstis nt Urnanse ja tema perekonna kujutistes on figuuridel kehaliselt võimatu poos. Assüüria ja uus-babüloonia kunst Asüüria valitsejatel olid Mesopotaamia suurimad lossid. Nt Sargon II loss Hosrabadis. Assüüria losside väravas seisid tiivulised viiejalgsed lõvid ja härjad kellel oli habemiku mehe pea. Seintel leidus madalreljeefe kotkapäiste ja-tiivuliste, aga inimkehadega jumalatega. Assüüria kujutava kunsti peateemaks on oma kuninga ülistamine. Säilinud on palju reljeefe. Pidulikud tseremooniad, jahitseenid, lahingud, vangide võtmised. Assüüria sõdurid sõjavankritega. Uus-Babüloonia riik ümbritses oma pealinna paksude müüridega. Iga 50 m järel vahitorn
kilomeetrite pikkuste ridadena. Levinud ka Saksamaal, Skandinaavias ja mujal. 4. teema Vana-Mesopotaamia kunst Viljaka poolkuu alades tekkisid riigid, sest nt niisutussüsteemide rajamiseks oli vaja koostööd. Riikides tekkis kiri, riigipäid peeti jumalateks. Esimesed riigid tekkisid Egiptuses ja Mesopotaamias Tigrise ja Eufrati vahelisel alal. 1. ajastu Sumerid rajasid linnriike, võtsid kasutusele kiilkirja, ehitasid templeid. 2. ajastu Akadid võtsid omaks sumerite kultuuri. Sargon ühendas linnriigid, algas valitseja ülistamine. Hammurapi ajal muutus keskuseks Babülon. Templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused savist (enamjaolt toortellised). Seal leiutati kaared ja võlvid, mida kasutati küll väravate ja keldrite ehitamisel. Templikomplekti tähtsaim osa tsikuraat, astmiktorn, ülemisel astmel tempel, kõige paremini säilinud Uris. Kujutav kunst: tähtsaim oli skulptuur (reljeefid ja kujud), enamasti ehitusplastika, aga loodi
Vaarao kujutamine oli jumalik. Pinnakunst maal, reljeef. Egiptuse poos: nägu külgvaates, õlad otse, jalad külgvaates. Käsitluslaad: pinnaline, varjud puudusid, hele/tume üleminekud puudusid. Ruumilisust vähe: ülemises reas kujutati tagapool toimuvat. Vaenlane alistatud ja jahiloomal oda läbi. 2. Mesopotaamia ajalugu, riigid ja ühiskond Sumer 3000 -2334; linnriigid, väepealikud; leiutasid ratta, piltkirja, Gilgames Akad 2334; sulatasid sumerid endasse; Sargon oli kuningas; kiilkiri, keele areng Vana-Babüloonia 1792 1595; Hamurap, kuningas; Hammurapi seadused Assüüria 9. 7. saj; Assorlased; vallutati palju (Iisrael & Egiptus); regulaararmee Uus-Babüloonia 626 -539; Nebukadnetsar 2.; Paabeli torn; Semiramise rippaiad Kahe jõe vaheline ala. Astmiktempel tsikuraat. Linna kaitsejumala austamiseks. Templid ja preesterkonnad olid olulised. Aja jooksul läks rohkem täthsus kuninga kätte. Sõjaväe põhijõud vabad kodanikud
Vasta küsimustele? Mesopotaamia kunst 1. Nimeta vanaaja rahvaid, kes elasid Mesopotaamias. Sumerid, akaid 2. Millised kaks väga olulist leiutist tegid sumerid? Kirjasüsteem(kiilkiri) ja ratas. 3. Nimeta kolm kõige olulisemat ehitustüüpi Mesopotaamias. Too igaühest näide. a)templid b)valitsejate lossid-Sargon 2. Loss Horsabadis c)linnakindlustused 4. Mis on tsikuraat? Kirjelda seda. Kompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat.Kõrge massiivne torn,mis ahenes astangutega ülespoole.Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas temple jumalakujuga.Selleni ei viinud sirge trepp, vaid sakmeliste käänakutega tee, nii et igal astangul oli trepp torni erineval küljel. 5. Millist ehitusmterjali kasutati Mesopotaamias? Miks? Mis oli selle tagajärjeks? Ehitusmaterjalideks olid päikse käes kuivatatud savitellised.Osa neist oli põletatud,kuid enamik ainult päikse käes kuivatatud, mistõttu Vana-Mesopotaamia ehitised ei ole imastiku mõjule vastu pida...
Algul kasutati piltkirja, 4. at eKr läksid sumerid üle mõistekirjale. Algul raiuti tähti kivisse, kuid hiljem hakkasid 3-kandilise krihvliga kirjutama. Kiilkirjas tekste on säilinud sadu tuhandeid. Enamus neist on majandusliku ja juriidilise sisuga, kuid on ka ajaloolisi. Tänapäeval on need kirjas tõlgitavad, kuid mitte ladusalt loetavad. Teine sumerite leiutis on ratas (3. at eKr). 3. at eKr teisel poolel tungisid akadid Mesopotaamiasse. Valitsejaks sai kuningas Sargon ja sellest ajast ülistab Mesopotaamia kunst valitsejaid. Kunst kujutab ka templeid. Templeid tehti põletamata, päikese käes kuivatatud tellistest. Ehituskunst oli hästi arenenud, kasutati kaari väravate katmiseks ja võlve keldrite katmiseks. Templid ei olnud vaid pühakojad, vaid ka valitsemisega seotud hooned. Tsikuraat on Mesopotaamia pühamu tähtsaim osa. Selle kõige ülemisel astmel oli jumala kuju. Kujuni jõudmine oli keeruline: iga korruse trepp oli erineval kohal
elanikkonnast moodustasid vabad talupojad ja k sitlised, kes osalesid ka rahvakoosolekul. III aastatuhande teine pool eKr tekkisid suurriigid, millele allus kogu Mesopotaamia ja sageli ka naaberalad. *Akadi kuningas Sargon alistas kik sumerite linnad ja 24. saj. eKr ühendas oma vimu alla peaaegu kogu Mesopotaamia AKADI RIIK *Akadi keel püsis kasutusel umbes 2000 aastat. *rajas Hammurapi, kes allutas kogu Mesopotaamia *koostati enamikku eluvaldkondi hlmav seadustekogu 18. saj
* Välise võimu hiigelaeg * Alistati paljud alad * Arenesid diplomaatilised suhted * Sõjad Egiptuse ja hetiitide vahel * Tähtsamad kuningad Thutmosis III ja Ramses II Hiline periood (u 1075 525 a eKr) * Ülem Egiptus eraldus Alam Egiptusest * Egiptus langes Pärsia ülemvõimu alla MESOPOTAAMIA Sumeri linnriigid * III aastatuhande alguses eKr oli Sumeris 12 linnriiki, nt Uruk, Ur jm. * Sumeri riiki nõrgestasid pidevad linnade vahelised tülid * u 2660 eKr vallutas Sargon I kogu Sumeri ning uueks pealinnaks sai Akad Vana Babüloonia * Kuningas Hammurapi ühendas kogu Mesopotaamia riigi ja pani sellega aluse uuele riigile, sellest ajast pärinevad kuulsad Hammurapi seadused. * 1595 eKr vallutasid hetiidid Babüloonia ja kukutasid võimult Hammurapi järletulijad Assüüria suurrigi ajajärk ( 9-7 saj eKr) * Mesopotaamiasse rändasid aramealased * Babüloonia allutati Assüüria ülemvõimule * Vallutati Iisrael, Egiptus
Sumerlased on leiutanud ratta esmakordselt kasutusele võtnud vankri välja töötanud ühiskonna elu reguleeriva kalendri ja jõudnud märkimisväärsete saavutusteni matemaatika ja astronoomia vallas. Sumeri kultuuri pärijateks peetakse Semiidi rahvaid kes elasid Mesopotaamia põhja osas. Alates III at II poolest tekkisid Mesopotaamias paljusid piirkondi ühendavad suurriigid millest esimene oli Akadi riik, mille rajas 24.saj eKr valitseja Sargon . Tema riik lagunes varsti, kuid akadi keel jäi Mesopotaamias kasutusele ainuvalitseva keelena. Uue impeeriumi, mida nimetatakse Vana-Babüloonia riigiks, rajas 18 saj eKr Hammurapi, kes valitses Eufrati jõe keskjooksul asuvas Babüloni Linnas. Suurima kuulsuse on see valitseja saavutanud oma seadustekoguga . Järgmistel sajanditel püsisid Mesopotaamias 2 riiki : Assüüria ja Uus-Babüloonia kellest esialgu oli võimsam Assüüria riik. 7
härga ega eeslit ega midagi, mis su ligimese päralt on!" 24. Kes oli juutide esimene kuningas? Saul 25. Kelle nimega on seotud esimese templi ehitamine Jeruusalemmas? Saalomon 26. Kuidas nimetati põhjapoolset ja lõunapoolsest juutide kuningriiki pärast uhtse riigi laguemist? Mis aastal toimus nende riikide rajamine? 926 Iisrael ja Juuda 27. Kes vallutas ja mis aastal Samaaria? 722 Sargon II 28. Kes vallutas ja mis aastal Jeruusalemma? 29. Kuidas nimetatakse juutide asustamist Babulooniasse? Paabeli vangipõlv e eksiil 30. Kes vabastas ja mis aastal juudid Babulooniast? 538 Pärsia kuningas Kyros II Kusimused judaism II kohta: 1. Kuidas nimetatakse Vana Testamendi kreekakeelset tõlget? Septuaginta 2. Milline valitseja paigutas Zeusi kuju Jeruusalemma templisse?
Lähis – Idas. Esimesed riigid tekkisid Niiluse orus Egiptuses ning Tigrise ja Eufrati vahelisel ajal Mesopotaamias. Mesopotaamia kõrgkultuuri rajajad olid sumerid, kes rajasid 4-3 at eKr linnriike, võtsid kasutusele kiilkirja (märgid vajutati pehmesse savisse, enne seda oli kasutusel piltkiri ja mõistekiri) ning ehitasid esimesed templid. 3. at II poolel tungisid Mesopotaamiasse akadid, kes võtsid omaks sumeri kultuuri. 2350. a paiku ühendas kuningas Sargon linnriigid oma võimule ja sestpeale sai Mesopotaamia kunsti peateemaks ainuvalitseja ülistamine. Sedusteandja Hammurapi ajal muutus tähtsaimaks kultuurikeskuseks Babülon. Mesopotaamia ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused. Ehitusmaterjaliks olid savitellised, millest osad olid põletatud, osad päikese käes kuivatatud, mistõttu polnud ehitised väga vastupidavad ja enamikust on säilinud ainult suured savikuhilad
16. Millised olid Mesopotaamia esimesed rahvad? Iseloomusta. Sumerid - kohandasid kiilkirja savitahvlitele, rajasid suurte templite ümber linnas, võtsid kasutusele ratta, rajasid niisutuskanaleid, kasvatasid otra, juurvilju, datlipalme ning sulatasid vaske ja valmistasid tööriistu. Semiidid võsid sumeritelt kõik üle, nemad kannavad peale sumerite välja suremist nende kultuuri edasi. 17. Millised suurriigid on Mesopotaamias olnud? 1. Akkadi riik rajajaks Sargon 2. Vana-Babüloonia riik Hamurapi, keda tunneme karmi seadustekogu järgi 3. Assüüri riik kaks pealinna Assur ja Ninive 4. Uus-Babüloonia riik Nebukadnetsar II, pealinn Babülon (linna keskel Marduki tsikuraat ja kuningaloss-> rippaiad) 18. Milline oli Mesopotaamia eluolu? Mehel oli peaaegu piiramatu võim oma pere üle (võis abielluda ka mitme naisega), mehele lubati abieluväliseid armuvahekordi, naistelt nõuti monogaamiat, abielurikkujat ootas
Linnadehitati savitellistest kindla plaani järgi. Väljaspool müüri lihtrahva elamud Leiutisedesimesed linnaehitajad, niisutus ja kuivenduskanalid, ratas, vanker, mõõdud kaalud, seadused, eepos Sumerite hävingnende tugevaim kuningas vallutas sumerid, pani aluse akadi riigile. Sumerid sulasid ühte ja kadusid ajaloost. Semiidid arendasid sumerite kultuuri. Semiidi rahvaste rigid Akadi riik(23402160)peale sumerite vallutamist jõudis SargonI Vahemere rannikuni. Sargon oli I Mesop. Ühendaja ja impeeriumi rajaja. VanaBabüloonia(17921595)rajajaks hammurapi, allutas kogu mesop. Hammurapi koodeks sai eeskujuks teistele. Riigi purustasid hetiidid Assüüria impeerium(934609)assüüria tugevnes sõdades, kuningad olid sõjakad Uus babüloonia(626536)assüüria nõrgenes, babüloonia koos liitlastega vallutas assüüria, pärslased hävitasid riigi Mesopotaamia religioon ja kultuur Jumalad ja templid:
b. Templid: i. Tsirkuraadi tipus asus väike tempel jumala elukoht. ii. Tsirkuraadi tippu viisid spiraaltrepid. iii. Paabeli torn Babüloni kaitsejumal Marduki tsirkuraat, mis oli vanaaja maailmaime (90 kõrgune, eri värvi, 7 astmeline ja tipus kuldne Marduki kuju tema sümboli härjasarvedega. c. Kuningalossid: i. Eriti suured lossid olid Assüürias kuningas Sargon II 8-korruselise maja sarnane kindlusloss. d. Kaitseehitised: i. Nebukadnetsar II ajal Babülonis 3-kordsed 20m kõrgused müürid väravaga, millest tähtsaim jumalanna Istari peavärav glasuurtellistega. 4. Skulptuur ja maal a. Reljeefid sarnanesid tasemelt egiptlastele: i. Inimeste kujutamine oli lihtsustatud. ii. Loomi kujutati erakordse loomutruudusega. b. Vabaplastika (kujud): i
Sumeritel on rõhuasetus silmadel, need on punnis ja suured. (NB! samasugust emotsionaalset nägu võib näha ka etruskide juures). Skulptuuride suurus oli seotud kujutletava hierarhia baasil - kõige tähtsamad olid kõige pikemad. Habemega kujutati võimukamaid mehi. Tähtsamate tegelaste kujutamine suuremalt oli ka akaadlaste, assüürlaste reljeefide juures. AKAADLASED (III aastatuhande teisel poolel tungisid Mesopotaamiasse). Selle tulemusena ühendas kuningas Sargon linnriigid oma võimu alla ja sellest ajast peale saab kunstis kõige olulisemaks teemaks ainuvalitseja võimu ülistamine. Akkadi. Akadid võtsid üle enamiku sumerite kunstitraditsioonidest ja lõid hirmuäratavalt jõulisi ja veelgi loomutruumaid teoseid. Akaadlasi võime ajada segi assüürlastega. Kuninga pea (mõne allika põhjal ka Sargoni pea) Täiuslik pronksi käsitsemise oskus erinevad on nii näo, juuste kui habeme tekstuur. Pea
¤kuningas Nebukadentsar II Sumeri kultuur 4000-2350 a eKr Niisutussüsteemide rajamine, ratta leiutamine, savi kasutusele võtmine, võlvimine, linnriigid, miljonilinnad ( Ur, Uruk ), tsikuraadid ( astmiktemplid ), kiri ( kiilkiri ), bürokraatia, pitsatid (silinderpitsatid )( alati pilt+tekst ), kasutatakse sotsiaalset perspektiivi ( kujutatakse erinevas suuruses sotsiaalse staatuse järgi ). Akkadi kultuur 2350-2180 a. eKr Valitseja Sargon u.2300 a. eKr (pronks) Lokiline habe, perfektne anatoomia, stiliseeritud habe/vuntsid, kulmujoon, kongus nina, lihased Akkadi relief Valitseja Sargoni lossist Korhsbadist u. 2200 a. eKr Naramsini steel u.2300 a. eKr (asub Louvre muuseumis) roosast liivakivist Kuningas Gudea istuv figuur u. 2144 a. eKr (ainuke valitseja kellel pole habet) kivist(graniit), ebaprportsionaalne jumalate käes tihti eluvesi Vana-Babüloonia kultuur u.1700-1600 a. eKr
UNESCO - kaitseb kultuurimälestusi Kindlustatud linnad: ❀ savitellistest, mida põletati päikese käes. ❀ linna ümbritsesid müürid ja kindlustatud väravad ❀ tellised glasuuriti tihti värvilisteks ❀ linnade struktuur oli planeeritud ja neil oli toimiv vee-süsteem ❀ berliini muuseumis paikneb tolleaegne Istani värav Valitsejate lossid: ★ suurim teadaolev kindlusloss kuulus Assüüria valitsejale Sargon II-le Maailmaime Semiramise rippaiad- Babülonis, tähelepanuväärse planeeringuga, seal kasvas erinevatel tasanditel paiknevatel terassidel palju erinevaid liike taimi. Semiramise rippaiad olid ehitatud kuninganna Amystisele. See on monumentaalne ehitis, millel oli funktsioneeriv veesüsteem; seal oli kasutatud kalleid materjale. Pindala 1200 ruutmeetrit. Roosast ja valgest lihvitud marmorist trepid Skulptuur ja tarbekunst ✼ kasutati silinderpitsateid amuletina
kuivendada, loodusvarad: savi, pilliroog, suhteliselt avatud - vajadus kivi, puidu järele; kultuurikontaktid ja konfliktid; püsivat ühtset tugevat riiki ei kujunenud, rahvad- sumerid päritolu?, semiidi rahvad · Põhiperioodid- o Sumeri linnriigid u 3000-2340 e.Kr, palju linnriike, võeti kasutusele kiilkiri, ei tekkinud ühtset riiki, sumeritepäritolu pole teada o Akadi suurriik 2340-2160 e.Kr, Sargon I vallutas olulised Sumeri linnriigid, semiidid o Vana-Babüloonia suurriik 1792-1595 e.Kr, Babüloonia kuningas Hammurapi vallutas kogu Mesopotaamia, Hammurapi seadused, riigi purustasid hetiidi sissetungijad o Assüüria impeerium 934-609 e.Kr, pealinnad Assur ja Ninive, vallutati kõik oma naaberalad o Uus-Babüloonia riik 626-539 e.Kr, Assüüria nõrgenedes lõi Babüloonia
Templi ukseni ei pääsenud tavaliselt otse vaid keerulist teed pidi, näiteks tehes ringi ümber iga astangu. Babülon oli kuulus ka oma linnakindlustuste poolest. Linna ümbritses hästi paks müür, müüris oli iga 50 m järel vahitorn, samuti mitu väravat. Peavärav jumalanna Istari värav oli vooderdatud värviliste glasuurtellistega, millega oli kujutatud mitmesuguseid fantastilisi loomi. Valitsejate lossid olid sageli väga suured. Näiteks Assüüria valitseja Sargon II lossis Korsabadis oli 210 eri ruumi. Kõik olid 14 m kõrgusel nelinurksel savitellistest platvormil ja olid ümbritsetud müüriga, oli mitu suur siseõue, samuti rida väiksamaid, ei puudunud ka lossitempel tsikuraadiga, Mesopotaamias kasutati telliskividest laotud kaart ja võlvi. Skulptuuri arengut pidurdas sobiva materjali puudumine. Skulptorid pidid kasutama savi. Tähtsamate kunstliste ülesannete täitmiseks hangiti kivi kaugelt välismaalt. Eelkõige püstitai
Tänini on säilinud Babüloni linna peavärav jumalanna Istari värav (kõrgus 14,73 m). Mesopotaamias osati laduda kaart ja võlvi. Istari väraval kujutati fantastilisi loomi, värav oli kaetud erksavärviliste glasuuritud tellistestega. Istari väravani viis protsessioonitee,mille seintel kujutatakse reljeefseid lõvisid ning mille algne pikkus oli 240 m, osa sellest asub Berliinis muuseumis. Suurim teadaolev loss kuulus Assüüria valitsejale Sargon II (asub Horsabadis, ehit. 8. saj. e.Kr.). Loss väga kindluslik, ehitatud 10 hektari suurusele, 14 m kõrgusele terrassile. Loss koosnes 210 ruumist, mis kokku paiknesid 30 siseõue ümber. Kompleksi kuulusid 3 tsikuraati. Lossiväravat valvasid inimese pea ja härja kehaga tiivulised jumalad, nn. väravavalvurid. Lamassu lõvi v. härja kehaga, sarvede ja habemega inimpäine olend assüüria ja pärsia kunstis (nn.väravavalvur).
Elu oli ettevalmistus paradiisi jaoks Palju jumalate kujutisi Tsikuraat- Jumala kujude asukoht/Tempel Looduslikud tingimused mõjutasid nende arhitektuuri Majad tehti savist valmistatud tellistest, kuna puid ei kasvanud ja kivimid ei olnud kättesaadavad Need tellised väga kaua ei säilinud Tähtsamad ehitised rajati kõrgetele savist platformidele Marduki tempel Paabuloni linnas Paabeli torn ehitati taeva poole See häiris jumalat, ning ta pani nad kõik rääkima erinevates keeltes Kuningas Sargon Ta kindluse seinad olid kaetud reljeefsete kujutisteha Arhitektuursed uuendused Võeti kasutusse kaared Töötati välja kõige lihtsam arhitektuuris võlvi konstruktsiooni ehk silindervõlvi Mesopotaamia kujutav kunst Skulptuur Seotud arhitektuuriga Mesopotaamia reljeefi kunst Inimesi kujutati halvasti Väga jäigas poosis ja pikkades rüüdes Juukseid kujutati halvasti Tiivulised kotkapäised kuningad Vabalt tehtud maalid oli palju loomulikumad
Kunstiajalugu Kunsti liigid: 1. Arhitektuur a. Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid b. Profaanakhitektuur lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud 2. Skulptuur a. Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef b. Ümarplastika b.i. Vabaplastika b.ii. Monumentaalplastika b.iii. Ehitusplastika 3. Maalikunst a. Seina- ehk monumentaalmaal (fresko- ja sekotehnikas b. Tahvelmaal c. Raamatu- e miniatuurmaal d. Mosaiikmaal (pole loodud pintslite ja värvide abil e. Klaasimaal e vitraazikunst 4. Graafika a. Kõrgtrükk b. Sügavtrükk c. Lametrükk 5. Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi) a. Keraamika savist esemed b. Metallehistöö c. Klaasikunst d....
Champollion, Rawlinson. 2. Klassikaline antiik: antiiktekstide säilimine läbi kesk- ja uusaja; raidkirjad, papüüruseleiud. 2) Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal 1. Geograafilised ja looduslikud olud. 2. Tsivilisatsiooni kujunemine: Uruk. 3. Sumeri linnriigid varadünastilisele perioodil: sumeri küsimus; kiilkiri; tähtsamad linnriigid (Uruk, Ur, Kiš, Eridu, Lagaš); linnriikide sotsiaalne ja poliitiline korraldus. 4. Akadi riik: Sargon ja Naram-Sin; Akadi langus. 5. Uri III dünastia: riigi administratiivne ja majanduslik ülesehitus; riigi langus. 6. Etnilised ja sotsiaalsed muutused 2. aastatuhandel eKr. Amoriidid. Suurriikide uus esiletõus: Mari; Assur. 7. Vana-Babüloonia impeerium: Hammurabi (vallutused ja seadusandlus); Vana-Babüloonia langus. 8. Mesopotaamia religioon: tähtsamad jumalad (An/Anu, Enlil/Bel, Enki/Ea, Nanna/Sin, Utu Šamaš; Inanna/Ištar ja Dumuzi/Tammuz; templid ja rituaal;
matemaatikat. Tähtedekultus 7 päevane nädal päevad pühendatud päikesele, kuule ja 5 planeedile. Kirjaks oli kiilkiri, kirjutatakse savitahvlitele, mis põletatakse. Olid raamatukogudõpikud esimene eepos, ,,Gilgames"11 savitahvli peal. Vana Babüloonia olid reljeefid, aga väga palju on hävinud. Assüüria lossiehitus arhitektuurivormid lihtsad, kaunistatakse reljeefidega. Kasutatakse võlvkonstruktsiooni, väga vähe sambaid. Kuningas Sargon II loss oli 10 ha suurusel terrassil.Kokku oli 210 ruumi grupeeritud. Iga grupi keskel oli siseõu. Egiptuse kunst Vana riigi ajastu oli 2215 eKr Keskmise riigi ajastu oli 2050 1652 eKr Uue riigi ajastu oli 1570 - 1070 eKr Hilis Egiptuse ajastu oli 1085 332 eKr Muistne Egiptus asus Niiluse alamjooksul Aafrika kirdeosas. Põhiline oli põllumajandus. Peale selle on seal palju kivi ehitusmaterjal. Egiptlased ehitavad looduslikust materjalist. Ei tunta sideainet
· Sumeri linnriigid 3000-2340 a eKr kasutusel oli kiilkiri, ühtset riiki ei ohverdati Surmajärgsus tekkinud. Sumerite päritolu pole selge. · Detailne ettekujutus elus pärast surma: elasid samamoodi edasi · Akadi suurriik 2340-2160 a eKr valitseja Sargon vallutas sumeri linnriigid ning rajas suurriigi. Semiidid. · Hauatagune elu oli ainult siis, kui olid peetud matuserituaalid · Vana-Babüloonia suurriik 1792-1595 a eKr- kuningas Hammurapi · Talitluse juurde kuulus ka naiste nutulaul ja lõppes peiedega
On tuntud Babüloni rippuvad aiad. Tegemist oli neljaastmelise terrassiga, mille võimsad kivi-platvormid olid kaetud paksu mullakihiga, nii et seal sai kasvatada isegi suuri puid Kuna looduslikku ehitusmaterjali- kivi ega puud- ei olnud, tuli ehitada savitellistest. Tellised kuivatati päikese käes, mistõttu polnud nad ilmastikule vastupidavad ja hooned ei ole seetõttu tänapäevani säilinud. 2.at. ekr Babüloonia suurriigi rajas kuningas Sargon asüüriajahipargid ja Nebukadnetsari ajal rippaiad. Tsikuraadid,rippuvad aiad ja jahipargid. Rippuvad aiad ja paradiis rajati kindluste sisse. Olid esimesed kes hakkasid tegelema linnaplaneerimisega niisutus 7. Islami aiad · Islami aedade leviku tõi kaasa araablaste tihedad vallutusretked. · Islami aedade ideoloogia alusteks on prohveti õpetus, paradiisaia peegeldus ja kõrbe tingimuste karm kohalik elu-olu. Aed on taeva/paradiisi aia projektsioon
Inimkehade proportsioonid veidi ebaloomulikud- kehade asend veider ja vormikäsitlus kohmakas. * Kujutati ka näokuju ja habet. Mütoloogilisi tegelasi kujutati siiski olenditena, kelle välimuses segunesid inimeste ja loomade tunnused. 9) Millal tekkis Assüüria riik ja millal oli selle kõrgaeg? Assüüria riik tekkis II aastatuhande I poolel, ja selle kõrgaeg oli I aastatuhandel. 10) Mille poolest oli tähelepanuväärne kuningas Sargon II loss? Kuningas Sargon II loss oli tähelepanuväärne kuna, lossi kaunistasid kotka tiibade, inimpeade ja härja kehadega koletised. Loss oli rikkalikult kaunistatud. Kuigi loss meenutas kindlust. 11) Assüüria losside väravas seisid tiivulised viiejalgsed lõvid ja härjad, kellel oli mehe pea. Ühe sellise olendi pilt on lk 23 üleval paremas nurgas. * Miks Sinu arvates seisid sellised kujud lossiväravas? Sest usuti, et nad peletavad kurje vaime eemale * Miks Sinu arvates oli neil viis jalga?
Astronoomias koostati kuukalender. Astroloogias seostati jumalaid taevakehadega. Taevakehade liikumine peegeldas jumalate toiminguid, mille järgi osati ennustada. Arhitektuur Materjalina kasutati päikese käes kuivatatud savitelliseid, sisse veetud kive, põletamata telliseid. Ehitati templeid (tsikuraat massiivne, astanguline ülespoole ahenev torn, N: Paabeli torn), losse (hiigelsuured, 8-korruselise maja kõrgused ehitised, N: Sargon II loss), kaitseehitisi (babüloni ümber ehitati 3 ringi 20 m. paksuseid müüre, mille ümber oli sügav veega täidetud kaitsekraav, linna pääses kaheksast väravast, millest tähtsaim oli Istari peavärav). Arhitektuuri maailmaime olid Babüloonia rippaiad. 14 Skulptuur Kujundati reljeefe. Kaanonid perspektiivide puudumine, figuuri suurus olenes
Riiklus e poliitika Esimesed tekkisid Mesopotaamia alal ja olid linnriigid. Linn oli savimüüriga ümbritsetud, keskel tempel ja selle kõrval kuninga palee. Korrektse põhiplaaniga. Igal müüril oli mitu väravat. Üks peavärav. Saviehitised pole säilinud. Linnriigid Ur, Uruk, Ea, Umma, Kis, Nippur, Lagas. Eri perioodidel domineerisid eri riigid. Uruki periood, Uri periood. Keegi ei suutnud võimu hoida. Akad oli esimene riik, mis suutis kõik liinriigid alistada. Esimene valitseja kuningas Sargon III. Riik püsis kuninga surmani. 1 Vana - Babüloonia kultuur Mütoloogia ja usund Enamus jumalaid oli seotud põlluharimisega. Jumalaid kujutati müütiliste olenditena. Veejumal La Taevajumal Am Maajumal Bil Päiksejumal Samas Kuujumal Sin Armastus-, emaduse- ja viljakusjumalanna Istar Loodusjumal (aastaajad) Tamruz Tuule, tormi ja kõrbejumal Adad
Vana-Mesopotaamia 4 ajastut Viljaka poolkuu alades tekkisid riigid, sest nt niisutussüsteemide rajamiseks oli vaja koostööd. Riikides tekkis kiri, riigipäid peeti jumalateks. Esimesed riigid tekkisid Egiptuses ja Mesopotaamias Tigrise ja Eufrati vahelisel alal. 1. ajastu Sumerid rajasid linnriike, võtsid kasutusele kiilkirja, ehitasid templeid. 2. ajastu Akadid võtsid omaks sumerite kultuuri. Sargon ühendas linnriigid, algas valitseja ülistamine. Hammurapi ajal muutus keskuseks Babülon. Templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused savist (enamjaolt toortellised). Seal leiutati kaared ja võlvid, mida kasutati küll väravate ja keldrite ehitamisel. Templikomplekti tähtsaim osa tsikuraat, astmiktorn, ülemisel astmel tempel, kõige paremini säilinud Uris. Kujutav kunst: tähtsaim oli skulptuur (reljeefid ja kujud), enamasti ehitusplastika, aga loodi
VI Mesopotaamia kunst · Mesopotaamia jõgedevaheline maa · Asus Eufrati ja Tigrise vahel · Praegu asub Mesopotaamia kohal Iraak · Juba 4. a. tuh eKr tekkis Tigrise ja Eufrati suudmealal sumerite kultuur · Väikesed riigid ja linnad poliitiline killustatus · Ühtse riigi lõid alles välisvallutajad akadlased eesotsas oma valitseja Sargon I-ga · Sumeri-akadi kultuur u. 4000-1800.a eKr · 1800.a eKr sumeri rahvus kaob seguneb akadlastega · Sumerite suuremad linnad kaevati välja 1920.aastatel (Ur 1922.a) · Sumerid elasid eelkõige Lõuna-Mesopotaamias · Kesk-Mesopotaamias asus näiteks sumerite linn Lagas · Kultuur on tekkinud seoses niisutuspõllundusega · Sumerid võtsid esimestena kasutusele kiilkirja: kirjutati savitahvlitele pilliroopulgaga
Kasutati pilliroogu ja savi. Savitsivilisatsioon. Avatus Väga palju sõdimist. Asus avatud alal. Võttis omaks teiste rahvaste kultuure. Tsivilisatsiooni algus vanim tsivilisatsioon. Kiri ja kihistumine. Mesopotaamia rigid : Sumeri Linnriigid 3000-2340 Kiilkiri, Ühtne riik puudus. Ur, Uruk, Lagas. Rahva päritolu teadmata. Ratas, potikeder. Templiühiskond. Vanim eepos ,,Gilgames". Akadi riik 2340-2160 Kuningas Sargon lõi I Suurriigi Mesopotaamia ajaloos. Semiidid. Vana-Babüloonia 1792-1595 Hammurapi vallutas kogu Mesopotaamia ja rajas suurriigi. Seadustekogu. Hetiidid vallutavad 1595. Assüüria 934-609 Pealinnad Assur ja Ninive. Väga sõjakas ja julm rahvas. Hõlmasid kogu mesopotaamiat ning Süüriat ja Palestiinat. Hävitasid Babüloni. Sõjatehnika parim.
'' Paljud inimesed leiavad, et nad ei jaksa enam eluga toime tulla ning võtavad selle endalt, kuna see on lihtsam, kui raskustele vastu minna. Teoses esinevad nimed, kohanimed ja jumalad (järjekord ei ole esinemise ega tähestikulises järjekorras): · Sinuhe · Senmut · Kipa · Teeba · Horemheb · Amon · Surnute linn · Puntimaa · Nefernefernefer · Babülon · Osiris · Amenhotep III · Siidon · Horemheb · Burraburiash · Sargon · Bastet · Gaza · Anukis · Minos · Smürna · Kaptah · Jeruusalemm · Habirud · Madruk · Hattusa · Pime maja/Knossose pale · Pepitamon/Pepitaton · Byblos · Isis · Baal · Inteb · Keelatud org · Surma maja · Thutmosis · Oneh · Thotmes · Tagapalgeline · Egiptus · Ptaho · Liibanon · Nofretete · Siinai · Roju Kühmkukal · Keftiu · Minea · Naharan · Sehkmet · Hetimaa · Kreeta · Babüloonia
vaimude peletamiseks. Selliseid võis näha ka jumalanna Istarile pühendatud väraval Babülonis. Armastus igasuguste imeloomade vastu jõudis hiljem Idamaadelt ka Euroopasse ning püsis kuni meie sajandini. Tarvitseb vaid tähelepanelikult kas või läbi Tallinna jalutada , et märgata näiteks kuskil mõnda maja kaunistavat tiibadega lõvi, nn. greifi. Lagasi linna valitseja Kuningas Naram-Sini Kuningas Sargon I (või Gudea võidusteel Naram-Sini?) büst Loodi ka ümarplastilisi skulptuuriteoseid savist voolitud või kivist raiutud kujusid (kivi selleks toodi Mesopotaamiasse sisse teistest maadest). Eelistati luua võimsaid valitsejakujusid. Kuigi nägudes taotleti sarnasust , on juuksed , habe ja rõivad antud erilise stiilipüüdega: lihtsustatud , isegi nagu puise vormiga , kuid samas dekoratiivselt kujundatud pinnaga
Sumerite kiri kiilkiri on vanim teadaolev. Sumerid olid ka suured leiutajad. Nende arvele võib kanda ratta, veoki, potikederi, niisutuskanalid, adra. Olid suured linnade ehitajad, nende ajast on teada ka esimesed koolid ja seadused. Riiki valitseb kuningas. Ühiskonnas veel preestrid ja vabad kogukondlased. 2. Semiidid. Nad elasid sumerite naabruses, juutide ja araablaste esivanemad. Neil tekkisid oma riigid, mis said ohtlikeks sumeritele ja u 2400 a eKr vallutas semiidi soost valitseja Sargon I kogu sumeri riigi ja rajas uue Akadi riigi. Järgnevatel sajanditel võttis kogu Mesopotaamia omaks semiidi keele. Semiidid säilitasid ülevõtmise teel sumeri kultuuri. Vana-Babüloonia riik. Babüloni linna valitseja Hammurapi vallutas u 1750 a eKr ülejäänud Mesopotaamia alad ja koostas seadustekogu (kuriteo eest tuleb tasuda samaga). Vana-Babüloonia riik purustati aga u 1600 a eKr hetiitide poolt.
Sumerite kiri – kiilkiri on vanim teadaolev. Sumerid olid ka suured leiutajad. Nende arvele võib kanda ratta, veoki, potikederi, niisutuskanalid, adra. Olid suured linnade ehitajad, nende ajast on teada ka esimesed koolid ja seadused. Riiki valitseb kuningas. Ühiskonnas veel preestrid ja vabad kogukondlased. 2. Semiidid. Nad elasid sumerite naabruses, juutide ja araablaste esivanemad. Neil tekkisid oma riigid, mis said ohtlikeks sumeritele ja u 2400 a eKr vallutas semiidi soost valitseja Sargon I kogu sumeri riigi ja rajas uue Akadi riigi. Järgnevatel sajanditel võttis kogu Mesopotaamia omaks semiidi keele. Semiidid säilitasid ülevõtmise teel sumeri kultuuri. Vana-Babüloonia riik. Babüloni linna valitseja Hammurapi vallutas u 1750 a eKr ülejäänud Mesopotaamia alad ja koostas seadustekogu (kuriteo eest tuleb tasuda samaga). Vana-Babüloonia riik purustati aga u 1600 a eKr hetiitide poolt.
Vanalinna Hariduskolleegium Vanaaja Usundid Referaat Kaisa Koppel X e klass Ilvar Saar Tallinn 2008 1 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 Esiajaloo religioon...................................................................................................................... 4 Asteekide ja inkademaa...............................................................................................................5 Muistne Lähis Ida.....................................................................................................................7 Vana- E...
Kuldnõud šub-as'i ehted hauast Ur'is Peen ja filigraanne kullasepakunst. Silinderpitsat ja jäljend. Võivad olla kirjamärkidega või figuratiivsete kujutistega pitsat-jäljendi tegemiseks pitser- see mis järgib Tänapäeva allkirja funktsioon, Selleks et anda kiirelt edasi sõnum, ka siis kui ise ei ole kirjaoskaja. Akkadi periood 2350-2150ekr Sumeri linnriigid allutatakse Akkadi poolt Esimene kuulus valitseja Sargon I Akadi linna asukoht siiani teadmata. Mehed hakkavad olema karvased ja pikkade habemetega. Teooria, et mehed keerasid oma habemeid lokki ja ka vahatasid neid :) Suured valitsejapaleed (Tell Asmaris) Ruumid ja aknad koondusid siseõuede poole, asusid linnade keskel, mõeldud valitsejale ja õukonnale. Kaar ja Silindervõlv EGIPTUS Pildilised allikad- kujutati muuhulgas ka igapäevaseid tegevusi kirjalikud allikad mitmekesisem materjalikasutus. Hieroglüüfid u. 5000 a Ekr
piiramisel. Sargon II (721 705) vallutas 721 Samaaria ja likvideeris Iisraeli riig ning surus seejärel maha ülestõusu Süürias. 714 purustas Urartu väe ja vallutas osa selle aladest. Valitsusaja lõpul suutis taasliita vahepeal lahku löönud Babüloonia. Rajas uue residentsi Dur Sarrukin (Sargoni kants tänapäeva Khorsabad). Sargoni valitsusaja lõpul tungisid kimmerlased üle Kaukaasia Anatooliasse. Sargon langes sõjakäigul kimmerlaste vastu. Sanherib (704 681) rajas uue residentsina Niinive kuningalossi. Ründas Juudat, mille kuningas Hiskija oli Egiptuse toel mässu tõstnud; Jeruusalemma piiramine 701 ebaõnnestus, kuid Juuda tunnistas taas Assüüria ülemvõimu. Babüloonia lõi Elami toel lahku. Aastal 689 surus Sanherib vastuhaku maha ja hävitas Babyloni. Sanherib mõrvati lähikondlaste poolt. Assarhaddon (680 669) oli eelkäijatega võrreldes rahumeelne, tegeldes peamiselt
4. Milliseid Babüloonia linna rajatisi pidasid vanad kreeklased maailma imeks? 5. Mida tead Paabeli tornist? 6. Miks pole Babüloonlaste ehitistest palju järgi? 7. Millisesse ajajärku paigutad Mesopotaamia kunsti ja mis tegi selle lõpu? 1. Mesopotaamia on ajalooline piirkond Lähis-Idas, Türgis ja Iraanis 2. Ratas 3. Tsirkuraat (astangutega ülespoole ahenev torn. Tipus oli tempel, kus oli jumala elukoht), Lossid( suurim oli Assüüria kuningas Sargon II oma) 4. Rippaed 5. See on peajumala Marduki tempe 6. Kuna Babüloonias ei olnud kive siis ehitati see põletatud savi peale, aga see ei säili hästi Egiptus Egiptuse ajalugu jaotatakse kolmeks: 1) Vana riik 2900-2200 Ekr 2) Keskmine riik 2100-1600 Ekr 3) Uusriik 1600-1000 Ekr Egiptuses valitses läbi aegade 30 dünastiat ja 332. aastal Ekr vallutas Aleksander Suur Egiptuse
põhifunkts.reas viiinamarjaistandus, moodustades alleed. Keskteljeline, jaguneb 2 sümeetriliseks omaette müüridega ümbritstetud, kummaski 2 basseini, aiapaviljonid. Seda aeda peetakse Eur.aia nurgakiviks. Põhilised olid ruut ja ristkülik motiivid, kuid esines ka ümmargusi tiike ka. Mesopotaamia aed 1) 713-708 ehitatud pealinn, palee ja aed, mis lõplikult valmis ei ehitatudki, vaid hüljati. Iraagis Korsabadi külas Asüüria kuningas Sargoni II poolt 2) Sargon II poeg Sanherib ehitab Nivies (assüürias) 6 saj e.kr alguses aia, mis rõhtuab sümboolselt mägimaastikku 3) BABÜLOONIA RIPPUVAD AIAD järgivad ehituselt tsikuraatide stiili, Mesopotaamia aiakunsti stiilinäide. Rajaja Nebukadnetsar II 500 a alguses 4) Pärsia suurkuningate aiad sarnanesid Assüüria aedadele. Jahipargid, kus toimisid ka pidustused,. Pärsiad olid esimesed aednikud, suurelt jaolt tähelepanu lille- ennekõike roodipeeanrdele. Pärsiast leviski roosikasvatus edasi
Ramsest peetakse Egiptuse Uue Riigi üheks silmapaistvamaks valitsejaks. Ramsese ajal teostati massiivset ehitustööd, muuhulgas rajati ka uus pealinn Per-Ramses. Ramses II kivikujud on ühed tänapäeva tuntumaid Vana-Egiptuse arhitektuurimälestised Giza püramiidide ja sfinksi kõrval. Ramses II on peetud ka vaaraoks, kelle ajal toimus juutide väljaränne Egiptusest, kuid otseseid tõendeid selle kohta pole. http://et.wikipedia.org/wiki/Ramses_II Sargon II Assüüria riigi üks kuulsamaid valitsejaid. Sargon II valitses 722 eKr – 705 eKr. Sargon II tuli troonile pärast Salmanassar V kukutamist. Ta hõivas oma valitsemisajal terve Iisraeli (Samaaria) ja Süüria. Suur osa vallutatud Iisraeli rahvastikku asustati ümber Mesopotaamiasse ja Meediasse. Sargon II saavutas
Algul kasutati piltkirja, 4. at eKr läksid sumerid üle mõistekirjale. Algul raiuti tähti kivisse, kuid hiljem hakkasid 3-kandilise krihvliga kirjutama. Kiilkirjas tekste on säilinud sadu tuhandeid. Enamus neist on majandusliku ja juriidilise sisuga, kuid on ka ajaloolisi. Tänapäeval on need kirjas tõlgitavad, kuid mitte ladusalt loetavad. Teine sumerite leiutis on ratas (3. at eKr). 3. at eKr teisel poolel tungisid akadid Mesopotaamiasse. Valitsejaks sai kuningas Sargon ja sellest ajast ülistab Mesopotaamia kunst valitsejaid. Kunst kujutab ka templeid. Templeid tehti põletamata, päikese käes kuivatatud tellistest. Ehituskunst oli hästi arenenud, kasutati kaari väravate katmiseks ja võlve keldrite katmiseks. Templid ei olnud vaid pühakojad, vaid ka valitsemisega seotud hooned. Tsikuraat on Mesopotaamia pühamu tähtsaim osa. Selle kõige ülemisel astmel oli jumala kuju. Kujuni jõudmine oli keeruline: iga korruse trepp oli erineval kohal. Täielikult
Sargoni vallutuse ajaks olid Mesopotaamias elavad semiidisuguvõsad pikka aega olnud paiksed, juba 3 at eKr hakkasid nad kasutama oma keelel kohndatud kiilkirja. Sargoni riigis sai akkadi keelest riigikeel. Sumeri keel käibis jätkuvalt, kestsid edasi ka linnriigid (ainult et Akkadi ülemvõimu all). Ta rajas ka traditsiooni, mida hiljem järgisid Lõuna-Mesopotaamia valitsejad: pani oma tütre Kuujumalanna preestriks. Kas Sargon end jumalikustas, pole teada. Küll aga jumalikustas end tema pojapoeg Naramzin, kes kasutas tähemärki, mis edaspidi sümoliseeris jumalikustatud valitsejaid. Pärast surma austati Naramzini kultuslikult (templid, preestrid, jms). Ta võttis kasutusele ka tiitli Nelja Ilmakaare Kuningas. Naramzin on esimene Mesopotaamia kuningas, kelle kohta on kindel teadmine, et ta ennast jumalikustas. 22. sajandil eKr Akkadi suurriik lagunes. Mesopotaamia suurriigid ei olnud reeglina eriti püsivad,
Tänava ääres paiknesid 2 tähtsat ehitist: · Peajumal Mardukile pühendatud tempel (Paabeli torn) · Semiramise rippaiad (erinevatel kõrgustel olevatel terrassidel olid istutatud kõik maailmas olevad taimed) Jumal vihastanud inimeste peale ja seganud ära nende keeled (Paabeli segadus) Skulptuurist on reljeefid, mis põhiliselt kujutavad loomi. ASSÜÜRIA KUNST Assüürlased on sõjakas rahvas. Assurbanipal (valitseja, raamatukogu) Rohkem oli palee ehitus, Sargon II loss Horsabadis Väravavalvurid härja või lõvikehaga, inimese peaga, tiibadega müütilised olendid. PÄRSIA KUNST Pärsia impeerium eksisteeris paar sajandit. Võtsid kunsti teistelt üle. Polnud ühtegi templit, nad olid tulekummardajad ehk rituaalid toimusid õues. Lossid kasutasid sambaid, kus kapiteel oli loomapeakujuline. Reljeefid Dareiose kaardivägi suusalossis VANA-EGIPTUSE KUNST Egiptuse ajalugu jagatakse:
Mesopotaamia Rawlinson, Champollion Sargon 24-23.saj semiit, kes allutas Kisi kuningna ja kogu Sumeri, Eelami, Põhja- Mesopotaamia, Süüria ning pani seeläbi aluse Akadi riigile. Kasutas akadi keelt. Alustas traditsiooni, kus kuningas annab enda tütre ülempreestrinnaks. Akadi riigi lõpetas 23.saj gutide ülemvõim. Hammurabi 18.saj Vana-Babüloonia valitseja, kes alguses oli rahumeelne, st korrastas ja tugevdas Babüloni, siis aga vallutas Eelami, Larsa ;Mari, Assüüria ning pani sellega aluse Vana-Babüloonia impeeriumile. Andis välja kuulsa seadustekogu, mille talle olevat ulatanud Marduk. Koodeksis jagati rahvas kolme klassi: täieõiguslikud, sõltlased, orjad. Olenevalt kuriteost ja klassist ka karistus. Samuti määratleti majanduslikke suhteid, omandiõigust, abielu. Dünastia langes 16.saj kassiitide tulekuga Jumalad: An/Anu: taevajumal, jumalate isa Enlil/Bel: õhujumal, Ani poeg, jumalate kuningas, tsivilisatsiooni tooja Enki/Ea: maa-alu...
olla ei saa. Sumerid linnad olid vaenujalal. Hilisem pärimus väitis, et konkurentsis toimus hegemooniate vaheldumine ja need algasid Gishi hegemooniaga.Edaspidi Gishi kuninga tiitel, seda kasutati kui sumeri ülemvalitseja tiitli tähenduses. Mida kõige edukam sumeri kunigas endale võttis. Umma ja uruki kuningas Lugalzaggesi 24 saj keskpaiku alistas kõik sumeri linnriigid oma ülemvõimule.Ülemvõim jäi lühikeseks tuli uus vaenlane semiidi päritolu valitseja Sargon, pani aluse Akkadi linnriigile. Akkadi riik- Sargon (kreeka pärane mugavndus) sõnast šarru-kin-tõeline kuningas, tegelkku nime ei tea,semiidi valitseja, teada pärimuslik elulugu, klassikaline, tema ema oli preestrinna, isa teadmata, ema hülgas lapse ja pani korvi , vee kaudu pani ujuma, talupoeg korja üles kasvatas üles,sai Gishi kuninga veinikallajaks, Ištar armus tasse ja soosis teda sai kuningaks. Kuninglik Kangelane.Võime
linnriigis ka vabad kodanikud-sõltumatud talupojad ja käsitöölised. Sumerid sulasid ühte semiidihõimuga;semiidi keel tõrjus sumeri keele välja. Sumerite panus:rahvas, kes alustas ajalugu, nad panid aluse niisutuskanalite, kuivendusüssteemidele, linnade ehitus ja kindlustus, esimesed kirjapandud seadused, vanimad kirjapandud luuletused, Gilgamez-vanim eepos;vanim raamatukogu.Riigid Mesopotaamia alal pärast sumereid:Akadi riik, mille rajas 24 saj. eKr semiidi soost kuningas Sargon, tema riik lagunes varsti;Uue impeeriumi nn. Vana- Babüloonia riigi rajas 18 saj eKr Hammurapi, ta allutas taas ühtsele võimule kogu Mesopotaamia ja tegi sõjaretki kaugemalegi, ta laskis koostada seadustekogu; Assüüria riik- oli esialgu võimsaim riik, 9-7 saj eKr oli hirmuvalitsus; Uus-Babüloonia 7-6 saj. eKr-sinna läks enamik assüüria valdusi, selle kuulsaim valitseja, kuningas Nebukadnetsar II on tuntud
ehitistega. · Kuningate figuur oli palju suurem ja võimukam kui sõdalastel ja tema alluvatel. Selle näiteks on Naram-Sini võidusteel. · Valitsejaid kujutati ka rahulikult istuvana Gudea figuur või jumalatega suhtlemas Hammurabi päikesejumala ees. · On leitud ka arvukalt keraamikat. Neid katsid keerulised geomeetrilised ornamendid. · On säilinud mitmeid suuri Asüüria kuningate losse. Eriti tuntud on Sargon II loss Horsabadis. (ehitati kõrgele alusele) · On säilinud ka Ninive's kuninga loss, kuid halvemas seisundis. · Assüüria kujutava kunsti peateemaks on kuninga ülistamine. Sellest on säilinud palju reljeefe. Populaarsed olid sõjakad ja vägivaldsed stseenid. · Kuningate rituaalne kohustus jaht lõvidele. Väljakul. Seda tehti kuninga võimu näitamiseks, tavaliselt olid lõvid varem kinni püütud.
Sumerite kiri kiilkiri on vanim teadaolev. Sumerid olid ka suured leiutajad. Nende arvele võib kanda ratta, veoki, potikederi, niisutuskanalid, adra. Olid suured linnade ehitajad, nende ajast on teada ka esimesed koolid ja seadused. Riiki valitseb kuningas. Ühiskonnas veel preestrid ja vabad kogukondlased. 2. Semiidid. Nad elasid sumerite naabruses, juutide ja araablaste esivanemad. Neil tekkisid oma riigid, mis said ohtlikeks sumeritele ja u 2400 a eKr vallutas semiidi soost valitseja Sargon I kogu sumeri riigi ja rajas uue Akadi riigi. Järgnevatel sajanditel võttis kogu Mesopotaamia omaks semiidi keele. Semiidid säilitasid ülevõtmise teel sumeri kultuuri. Vana-Babüloonia riik. Babüloni linna valitseja Hammurapi vallutas u 1750 a eKr ülejäänud Mesopotaamia alad ja koostas seadustekogu (kuriteo eest tuleb tasuda samaga). Vana-Babüloonia riik purustati aga u 1600 a eKr hetiitide poolt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
