limused,lülijalgsed. Taimeriik (hõimkond) Katteseemnetaimed- Kõige keerulisema ehitusega taimed. Ühiseks tunnuseks on õite ja viljade esinemine. Paljasseemnetaimed- Lihtsama ehitusega kui katteseemne-taimeded. Õisi ja vilju ei esine, sugulise paljunemise organiks on käbid. Sõnajalgtaimed- Lihtsa ehitusega taimed. Õisi, vilju ega käbisid ei esine, paljunevad eoseliselt. Sammaltaimed- Väga lihtsa ehitusega eostaimed. INIMENE LIIK inimene Homo Sapiens PEREKOND inimene Homo SUGUKOND inimlased Hominidae SELTS esikloomad Primates KLASS imetajad Mammalia HÕIMKOND keelikloomad Chrodata RIIK loomad Animalia LIIK kurdlehine roos PEREKOND roos SUGUKOND roosõielised KLASS kaheidulehelised HÕIMKOND õistaimed RIIK taimed TEADUSLIK UURIMISMEETOD Teadusliku meetodi põhietapid:
soojusastet. 3. Energia mõõtühik. 4. Soojushulk, mida on vaja ühikulise massiga ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. 5. Aine, mille lahus juhib elektrivoolu. 6. Väikseim osake, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. 7. Gravitatsioonilise vastastikmõju edasikandja. 8. Näitavad kokkuleppeliselt vaadeldavas välja punktis magneti põhjapoolusele mõjuva jõu suunda. 9. Liigi Homo sapiens esindaja. 10. Läbipaistvast ainest keha, mis koondab või hajutab valgust. 11. Pinge ühik. 12. Riist ilmakaarte määramiseks. 13. Energiaühik. 14. Protsess, kus tahke aine muutub kuumutamisel vedelikuks. 15. Elektritakistuse ühik. 16. Isolatsioonirike tagajärjel tekkinud elektrit juhtiv ühendus eri pingega või pingega ja pingeta elektrijuhtide vahel. 17. Seade või masin, mis muundab üht liiki energiat teist liiki energiaks või toodab elektrienergiat või ainet. 18
Olge alati rõõmsad, kuni oleme Gaudeamus igitur meenes dum sumus noored Andesta alati teisele, mitte kunagi gnosto semper alteri, munquam tibi endale Homo homini lupus est Inimene on inimesele hunt Homo sapiens Tark inimene Ma olen inimene, mitte midagi ei jää Homo sum lumani nihil a me puto minu poolt tegemata Honeste vivere est feliciter vivere Ausalt elada tähendab õnnelikult elada Honores mutant mores Amet muudab inimesi In corpore Täies koosseisus
Kliimasoojenemine: põhjused ja tagajärg ,,Meid on niivõrd kaua ja kohutavalt hirmutatud, et enam ei olegi õudne," kirjutas üks loodusajakirja lugeja Interneti-foorumis. Globaalsest soojenemisest kõneldakse ja kirjutatakse palju, pea iga päev luuakse uusi hüpoteese ning dementeeritakse vanu. Mitmed arvamuse avaldamised ja artiklid on üksteisega vastuolus ning tekitavad mõtete virvarre, mis on otseseks põhjuseks inimeste apaatia tekkele keskkonna suhtes. Järgnevalt üritan süstematiseerida pea kõigile kättesaadavat informatsiooni, luues selgema ettekujutuse globaalse soojenemise olemusest, põhjustest, tagajärgedest ning muudatustest, mida on võimalik realiseerida. Esmalt tuleks defineerida ülemaailmset soojenemist kui mõistet. Nimelt on see järkjärguline protsess, mille käigus Maa atmosfääri ja maailmamere keskmine aastane temperatuur kasvab ning mida enamjaolt põhjustab kasvuhoonegaaside kontse...
Evolutsioon-on mingi kinda suunaline muutumine,tavaliselt lihtsamalt keerulise suunas.Evolut alguses on areng suhteliselt kiire,hiljem aeglustub.neli evolutsooni tüüpi. 1.Füüsikaline-suurpauk-aatomite teke.2.Keemiline-molekulid-org.aine molekulid(valk,lipid,polüsahhariid),3.Bioloogiline-eeltuumsedorg-Homo sapiens.4.sotsiaalne-homosapiens. Evolutsiooni idee kujunemine. G.Cuvier-uuris kivistike,liigid muutuvad,katastroofi teooria,selletõttu osad liiggid paleontoloogia välja surnud. E.Darwin-poeetiliselt faktilised,mörkas üleproduktsiooni. J.B.Lamarck-zoloogia filosoofia,esimene evolut õpetus,1.elu on ise tärganud-isetärkamise teel,mis on kordumatu,2.muutused on tingitud.Tegurid:1.Täiustumisetund(sisemine tung)2.Keskkonnategurite muutused.3.Tunnuste pärandumine järglastele. C.Darwin- elu on maapeal tekkinud ise tärkamise järgi (loodusliku valiku õpetus).Looduslikvalik:1.liigi üleproduktsioon.2.olelusvõitlus-paremini kohastunu.3.pärilik muu...
Aafrika kultuur hõlmab kõiki Aafrika kontinendil kunagi olnud ning praegu olevaid kultuure. Aafrika manner oli hominiidide ning perekonna Homo sünnimaaks (kaheksa liiki, millest ainult Homo Sapiens ('tark inimene') ellu jäi. Inimkultuur Aafrikas on sama vana kui inimkond. Aafrika kultuuripärandi hulka kuuluvad neoliitikumi (10 000 e.Kr) kaljugraveeringud, Põhja-Aafrika rohumaade küttide jääaja petroglüüfid ning muistse Egiptuse kultuur. Üks kontinent, erinevad maailmad Aafrika manner hõlmab ligikaudu 30 miljonit ruutkilomeetrit (1/5 kogu maismaast) ning seal asub üle 50 riigi. Loodustingimused varieeruvad niisketest troopilitest vihmametsadest (aastane sademetehulk 250 - 380 cm) troopiliste kõrbeteni. Kilimanjaro mägi (kõrgus 5895 m) jääb aasta läbi tipust lumega kaetuks, samal ajal kui Sahara on maailma suurim ja kuumeim kõrb. Aafrikas on mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid, kõrbetaimestik, mägede, vihmametsade ning laialehis...
....................................5 4.Vaimsed võimed............................................................................................................6 5.Inimrass.........................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................7 Sissejuhatus Ehkki kõik inimesed tervikuna moodustavad ühe liigi, Homo sapiens, ei ole võimalik leida kahte täpselt ühesugust inimest. Selle mitmekesisuse põhjuseks on suur geneetiline mitmekesisus, mis kantakse põlvest põlve edasi pärilikkusega, ja väga mitmekesine keskkond, mis mõjutab meid sünnist surmani. On unikaalseid, s.t. indiviiditi kordumatuid tunnuseid. Näiteks sõrmeotste papillaarkurdude mustrid ( nn. Sõrmejäljed), mis erinevad mõningal määral isegi ühemunakaksikutel. 1. Värvus
SOTSIAAL-HUMANITAARINSTITUUT NAFTAREOSTUSE MÕJU VEEKOGUDELE Essee Tallinn 2010 Naftareostus veekeskkonnas on alati äärmiselt traagiline ning südantlõhestav. See probleem on olnud juba aastakümneid ning esineb kahjuks ka tänapäeval. Massimeediast saame tihti teateid veekogude naftareostuse ilmingutest, telepilt toob meieni pilte surevatest lindudest, usinatest vabatahtlikest ning looduskaitsjatest, kes püüavad päästa veel hinges vee-elanikke. Taoline pilt ei saa kedagi külmaks jätta, kuid ometi domineerib suhtumine, et veekogude ökosüsteemi see ei mõjuta. Suure ja nähtava reostuse likvideerimine päästab kõiki ohust? Tegelikkusest on asi kaugel, sest on raske täpselt õelda kui palju suudavad veekeskkonnad reaalselt naftareostust taluda ning millist mõju see k...
Inimene 1. Inimese biosüstemaatiline kuuluvus Liik Homo sapiens e. tark inimene Perekond Homo e. inimene Sugukond Hominiidid e. inimlased Selts primaadid Klass imetajad Hõimkond keelikloomad Riik loomad 2. Inimese kui imetaja tunnused · Hästi arenenud aju ja ajukoor. See võimaldab tingitud reflekside kujundamist. Hea mälu ja arenenud meeled. · Gaasivahetus kopsudes · Süda on 4-osaline · Esineb kehavereringe ja kopsuvereringe · Pidev energiavajadus
Ürgaja kunst 1. Mida tähendab ladinakeelne sõnaühend homo sapiens? Mõistusega inimene 2. Nimeta 3 peamist kunstiliiki? Arhitektuur, maalikunst, skulptuur 3. Mis on vandalism ja kes on vandaal? Kust need sõnad pärinevad? Vandalistid hävitavad kunsti. Skandinaaviast pärit vandaalide hõimu järgi. 4. Too näiteid vandalismist meilt või mujalt! Mona Lisat on üritatud mitu korda happega visata 5. Milliseid kunstiliike leidus juba ürgajal? Koopamaalid, kivist ja luust kujukesed 6. Mille järgi on nime saanud kiviaeg ja pronksiaeg?
tagasi) Animatism kõige vanem usundi vorm (looduse vägi, nn. elava laiba usk) Atapurca koopad 1,2 milj vanad inim-jäänused. 2. Religiooni tekkepõhjused: 1) Hirm loodusjõudude ees 2) Hirm surma ees 3) Seletamisvajadus 4) Tule kasutamine 5) Unenäod 3. Neandertallased selge usk teispoolusesse, hauapanused 4. Homo Sapiens Rohked hauapanused, nikerdatud kujukesed. 4. Püha tunnused. Püha on: 1. Osa inimese/kogukonna identiteedist 2. Eraldatud argisest 3. Seda tahetakse kaitsta 4. Annab inimesele turva-/kindlustunde. Kes/mis on pühad? - kohad (pühajärv, pühalepa) - loomad (veised (India), kassid (Egiptus), kotkas (roomlased, indiaanlased) - esemed ja ehitised (sakraalhooned: sünagoog (juudid), mosee (moslemid), kirik, tempel, kujud: nt.Buddha)
homo neandertalensis (0,2 mln) · Vanaema: Australopithecus afarensis a human ancestor that had developed bipedalism, but which lacked the large brain of modern humans. Antropogeneesi õied From left to right, the FBI assigns the above individuals to the following races: White, Black, White (Hispanic), Asian. Top row males, bottom row females. Homo sapiens · Kujunes ca 250 000 a tagasi. Ca 200 000 aastat suhteliselt väikesed muutused · Ca 50 000 aastat tagasi kiired muutused (areng?!). Suure hüppe teooria vt J. Diamond, The Third Chimpanzee · Mis muutus: uued jahipidamisviisid, riietus, luunõelad, koopamaalid, kaaslaste matmine. · Käitumuslikult kujunes välja tänapäevane inimene · Aju osakaal/roll: kaasaegse inimese aju tarbib ca 20 watti (400 kilokalorit) päevas, mis on ca 1/5 kogu inimkeha energiavajadusest
süstemaatilised üksused koos nimetustega)? Riik Loomariik Hõimkond Keelikloomad Klass Imetajad Selts Primaadid Sugukond Inimlased Perekond Inimene Liik Homo sapiens sapiens 16. Milliseid ülesanded täidavad inimese organismis erinevad elundkonnad, millised on nende elundkondade peamised osad (organid) Elundkond Ülesanne Organid Katteelund- 1. Katab ja kaitseb inimkeha keskkonnast Juuksed, nahk, küüned kond 2. Tunderakud võtavad vastu ärritusi 3. Valmistab D- vitamiini (luustumine) 4. Melaniin (kaitse UV-kiirguse eest). 5
(loetlege neli erinevust)? - Teadvuslik ajutalitlus - Sotsiaalne mälu - Tehnoloogiline ja vaimne kultuur - Mõisteline infovahetus Kuidas paigutub inimene eluslooduse süstemaatikasse (milliste loomadega on koos või süstemaatilised üksused koos nimetustega)? Riik: loomariik Inimkond: keelikloomad Klass: imetajad Selts: primaadid Sugukond: inimlased Liik: Homo Sapiens Sapiens 14. Milliseid ülesanded täidavad inimese organismis erinevad elundkonnad, millised on nende elundkondade peamised osad (organid) Elundkond Elundid Ülesanded 1.hingamiselundkond kopsud, bronhid, gaasivahetus (02 hingetoru, kõri, neel, sisse, CO2 välja) nina- ja suuõõs 2. seedeelundkond suuõõs, neel, organismi
Mulle meeldis see reklaam! Olen viimastest psühholoogiaalastest kirjatükkidest mitmeid kordi lugenud, et inimene võib olla õnnelik just siis kui ta tahab. See võib tunduda imelik, kuid inimene peab lihtsalt otsustama, et ta on õnnelik. Kõik on kinni arusaamades ja mõtteviisis. Siit ka ütlus: ,,Õnn on elustiil, mitte hetkeseisund". Selle taga on oma loogika, kui mõelda tagasi evolutsiooniteoora peale. Kui inimene oleks õnnelik hetkeseisundis, siis loomult niigi laisk homo sapiens ei viitsiks üldse enam liigutada ja inimsugu ohustaks väljasuremine. See, mis inimesi õnnelikuks teeb on areng ja pidev eneseteostus. Kui ütleme, et igaüks on oma õnne sepp, siis see tähendab, et ükskõik, mis olukorras keegi on, ükskõik, mida inimene omab, siis ikkagi saab ta areneda sellest situatsioonist paremuse poole ja ennast mingil moel teostada. See tähendab, et igaüks saab olla õnnelik, kui ta vaid mõistab seda põhitõde ja üritab oma olukorda parandada
signaale neuronist välja. Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Samuti ei asendu surnud neuronid uutega ja nende arv väheneb järk-järgult ka organismi kasvades. Neuronid saavad organismis alguse ektodermaalset päritolu rakkudest neuroblastidest. Inimese süstemaatiline kuuluvus Riik: looma Hõimkond: Keelikloomad Klass: imetajad Selts: primaadid Sugukond: inimlased Perekond: inimene Liik: Homo sapiens e. Tark inimene KOED Inimese kehas on 4 põhikoeliini. · epiteel e. kattekude · sidekude · närvikude · lihaskude KOED moodustavad ühesuguse ehituse ja talitusega rakud koos raku vaheainega. Epiteel e. kattekude Rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, raku vaheainet on vähe. Funktsioonid: katab organismi välispinda, veresooni, seedekulglat jne. kaitseb teisi kudesid välismõjude eest. Näärme epiteel eritab nõret. Lihaskude
maksimaalse pikkuse 6 nädala vanusel lootel (seega saba ei arene täielikult välja, erinevalt nt. koerast, kassist või hobusest). Inimesel on olemas lõpusepilud, mida ta ei kasuta. 4. Millele aitab kaasa märgisüsteem? Märgisüsteemide kasutamine võimaldab inimesel käituda paindlikult ja oskuslikult (nt. inimestel on võimalik suhteliselt kiiresti üksteisest täielikult aru saada). 5. Aruka inimese ladinakeelne nimetus? Homo sapiens. 6. Mis on kohastanud inimese liikuma kahel jalal? Jäsemete proportsioonid, liigeste struktuur, käte, jalgade, vaagna ja selgroo anatoomiline ehitus on kohastunud inimese kahel jalal liikumiseks. 7. Mis on inimese ja teiste imetajate vahel kõige suurem erinevus sigimise osas? Erinevalt teistest imetajatest, pole inimese sigimine seotud aastaaegadega. 8. Kes on primaadid? Primaadid on väga mitmekesine rühm, kus on palju erinevateks eluviisideks
- Pikk eluiga 14. Millised eripärad peale anatoomiliste erinevuste eristavad inimest teistest loomadest (loetlege neli erinevust)? - Teadvuslik ajutalitlus - Sotsiaalne mälu - Tehnoloogiline ja vaimne kultuur - Mõisteline infovahetus 15. Kuidas paigutub inimene eluslooduse süstemaatikasse (milliste loomadega on koos või süstemaatilised üksused koos nimetustega)? Riik: loomariik Hõimkond: keelikloomad Klass: imetajad Selts: primaadid Sugukond: inimlased Perekond: inimene Liik: Homo sapiens sapiens 16. Milliseid ülesanded täidavad inimese organismis erinevad elundkonnad, millised on nende elundkondade peamised osad (organid) Elundkond Elundid Ülesanded 1.hingamiselundkond kopsud, bronhid, hingetoru, gaasivahetus (02 sisse, CO2 kõri, neel, nina- ja suuõõs välja) 2. seedeelundkond suuõõs, neel, söögitoru, magu, organismi varustamine
5) lähiaeg e. uusim aeg (20. saj.; 1914-1991) C. Darwin inglise loodusuurija, kes pani aluse mõjukale evolutsiooniteooriale. Kreatsionism loomisõpetus; uskumus/seisukoht, et inimkonna, elu, Maa ja universumi tekkes või arengus on osaline jumalik jõud. Inimkonna kujunemise etapid inimahvid > australopiteekused (peaaju arenenum, kahel jalal, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, Aafrikast) > Homo habilis > Homo erectus > neandertallased > Homo sapiens. Usund kiviaja inimesed olid loodusega väga lähedalt seotud. Ümbritsevas maailmas kogeti palju salapärast, mida ei osatud seletada. Mõistatuslikud olid uni ja unenäod, surm ja haigused, hirmu tekitasid äike ja tormid. Püüd neid nähtusi mõista tekkis kujutelm, et looduses elavad ja tegutsevad silmale nähtamatud jõud. Arvati, et kõigel on oma hing. Surm tähendas und, mil hing oli kehast jäädavalt lahkunud. Kunst osaliselt koos usundiga tekkis ka kunst
Algelisi tööriistu valmistav inimese eellane osav inimene Homo habilis ilmus Maale üle 2 miljoni aasta tagasi. Nende koljumaht oli mõnevõrra suurem lõunaahvide omast. Ja nad oskasid juba valmistada mõningaid kivist tööriistu. Püstine inimene Homo erectus elas erinevates maailmajagudes ajavahemikul 0,2... 1,6 miljonit aastat tagasi. Nad tegelesid jahiga, olid lihatoidulised ja oskas kasutada tuld. Neandertali inimene Homo sapiens neanderthalensis elas umbes 30 000 150 000 aastat tagasi. Neil oli palju pärisinimese tunnuseid piklik näokolju, ümar kukal, ajumaht 1400-1450 cm3 (nüüdisinimesel 1350-1500 cm3). Elasid jääaja algupoolel. Klassikalistel neandertali inimestel olid eriomased tunnused, mida pärisinimesel ei ole. Kasv oli üsna väike (155-165cm), suur, aga madal pea, laup tugevasti längus, suhteliselt suur nägu, suured silmakoopad ning lai ja tugevasti eenduv nina
lagedale maale ja kõndisid kahel jalal. * Lõunaahvalne (australopitekus) – väike aju, suur nägu, väike kasv (1.5m), suured käed, raipesööjad. *Osavinimene (homo habilis) – raipesööja, kasutas algelisi tööriistu, hakkasid loomi küttima. *Sirginimene (homo erectus) – pikk ja sihvakas, sile nahk, suur nina, oskas tuld teha, lihasööja, eluasemeks koopad või onnid, uudishimulikud. * Homo sapiens (tänapäeva inimene): 1) neandertallane- umbes 250 000a. tagasi, nagu jälle karvane, umbes 1.6m pikk, matsid surnuid 2) homo sapiens sapiends (tark inimene) – umbes 200 000 a. tagasi, kütid, korilased, kalastajad, peamine jahiloom oli põhjapõder 16. Tsivilisatsioonide üldiseloomujooned ja tekkimise kohad. * Mesopotaamia – Tekkis Eufrati ja Tigrise jõgede ääres. Loodusvarade pooles vaene, kutsuti ka savitsivilisatsiooniks. Linnriigid
Sellest inimeseliigist kujunes hiljem mitu alamliiki. Püstine inimene suri välja umbes 300 000 aastat tagasi. http://kodu.ut.ee/~triinm/bioloogia/inimese_evolutsioon.html 4.7 Päris inimesed Ligikaudu samal ajal (300 000 aastat tagasi) tekkis Aafrikas praeguste rasside ja rahvaste eellane - pärisinimene ehk tark inimene (Homo sapiens). 100 000 aastat tagasi rändas ta välja Euroopasse. Neist kujunesid neandertaallased ja kromanjoonlased. Neandertaallased, ehk Homo sapiens neanderthalensis, elasid Euroopas ja Aasias 150 000 kuni 32 000 aastat tagasi. Arvatakse, et nemad matsid oma surnuid ja panid neile toitu hauda kaasa. Nende kolju oli suurem kui Homo erectus'el. http://opetaja.edu.ee/bio/ahvi&inimeseerinevused.doc 11 5.Tänapäev 5.1 Elu tänapäeval Praegu on tark inimene esindatud 3 rassina: europiidid Euroopas, mongoliidid Aasias ja
Inimene: Inimese süstemaatiline kuuluvus: Riik:loomariik; Hõimkond: Keelikloomad; Klass: Imetajad; Selts: Primaadid; Sugukond: Inimlased; Perekond: Inimene; Liik: tark inimene- homo sapiens Inimene, kui imetaja, Iseloomulikud tunnused: Anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitus ja sigimisviis on väga sarnased imetajatega. Inimese, kui liigi eripära : 1).Suur aju, millel on eriti hästi arenenud ajukoor; 2)kahel jalal liikumine 3)aeglane individuaalne areng ja mittesessoonne sigimine 4)Kõigesööja; toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse, varutakse ja jagatakse omavahel,
Ajaloo kontrolltöö Idamaad 11.klass Kuidas kujunes inimene, iseloomusta etappe. Arenes imimahvlastest, asunud elama lagedale alale, hakkasid nad kõndima kahel jalal. Temast arenes austrolopiteekus- lõunaahvlane, väikese aju, üsna suure näoga, üpris väiksed (~50). Edasi tuli homo habilis- osav inimene, toitus surnud loomadest, hiljem küttis neid, õppisid valmistama esimesi tööriistu. Homo erectus- sirginimene, tumeda, sileda nahaga, pikemad ja sihvakamad, esiletungiv nina, uudishimulik, elas koobastes, sõi liha, tööriistaks pihukirves. Neandertallased olid üsna sarnased inimesele, tugevad, jässakad, matavad surnuid. Homo sapiens- tark inimene, kütid, korilased, kalastajad, arenenud aju ja osavate kätega. Iseloomusta muinasaja inimese kunsti. Esimesed joonised kraabiti luule, sarvele, kivile. Hakati tegema koopamaale, katavad seinu või lage. Punase, musta, harvem kollaseja valgega värviga on maalitu...
nahavärv on liivaga sarnane) PÕHIRASSID: 1) Europiidne ehk valge rass 2) Mongoliidne ehk kollane rass 3) Negriidne ehk must rass Näited rassivastasusest: Neegerorjade kasutamine usas Miks tuntakse eestlasi rassistidena? - Eestlased on umbusklikumad ja kinnisemad ja võõrad võivad selle kinnisuse põhjal teha valed eelarvamused. · Bioloogiliselt kuuluvad kõik inimesed ühte liiki homo sapiens Miks ei ole tänapäeval enam palju selliseid riike, kus elab ainult üks rahvus? - sõjad, vallutused, migratsioon Mida saadakse teada demograafilistest uurimustest? - rahvaarv, surmade arv, sündide arv, iive Millal on iive positiivne? - Siis kui sünnib rohkem kui sureb ja rändab välja vähem kui sisse tuleb Millal on iive negatiivne? - Siis, kui sureb rohkem kui sünnib ja rändab välja rohkem, kui sisse tuleb. (EESTI) Põhjused miks Eesti iive on negatiivne:
Keksaegkonnas kujunesid esimesed katteseemnetaimed ehk õistaimed. Uusaegkonnas jätkus õistaimede areng, säilisid samblad , vähesed paljasseemnetaimed ja väiksemad sõnajalgtaimed. 15.Kuidas algas inimese areng? 60-70 miljonit aastat tagasi esimesed primaadid. 6milj. a tagasi eraldusid inimeste ja inimashvide arengu liinid 4milj a tagasi astralapoiteekused, 2milj a tagasi osavinimene, 1.8milj a tagasi püstiinimene, 100-200tuh. a tagasi neandertaalane, 4tuh a tagasi homo sapiens 16.Kirjelda australopiteeke, osavat inimest, püstist inimest, neandertaalast, tänapäeva inimest. Australopiteek-4milj a tagasi, kujunesid Aafrikas, kõndisid püsti maapinnal,elasid suurte karjadena,toitusid taimsest toidust, tohutu suured hambad ja lõuad,natukene üle meetri pikad , suhtlesid zhestidega.Osav inimene-2milj a tagasi, hakkas kasutama ja valmistama tööriistu. Püstine inimene-1,8
It has over 1,200 km of coastline, and is largely mountainous. The country is obv ruled by Elizabeth II, but it has its own first minister, Carwyn Jones. The country lies within the north temperate zone, and has a changeable, maritime climate. People in Wales speak Welsh and English. Sadly 73% of people say that they have no skills in Welsh. HISTORY! Neanderthals lived in what is now Wales at least 230,000 years ago. Homo sapiens had arrived by about 31,000 BC. The first people from outer world to step their foot on Wales' area were Celts about 1000 BC. The first recorded information about people in Wales is when Romans came in the 48AD. At that time people talked in Celtic language, which later on was evolved to Welsh. When Kingdom of Mercia invaded England it the was the most powerful from 650800. The Welsh people didn't want to surrender so they kept fighting back but they sadly lost their land
Inimese kujunemis liin jatkus uhe auastralopiteekuste liigi kaudu Homo erectus (otsetõlkes 'püstine inimene'; vananenud terminiga pitekantroop). Arvatakse, et Homo erectus oli nüüdisinimese Pleistotseenis elanud kõrvalharu. Pikka aega pidas enamik teadlasi inimese kujunemisel oluliseks luliks neandertallasi, kes said selle nime Saksamaa Neandertali oru jargi, kust leiti esimene luustik. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse juba tanapaeva inimestega sarnanev liik Homo sapiens e. Tarkinimesed. Vahehaaval hakkasid eri maailmajagudes kujunema inimrassid negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamastikivist. Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi, obsidiaan, mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi. Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning
Sissejuhatus Iga inimene siin maailmas erineb teistest nii oma mõttelaadi, iseloomu kui ka välimuse poolest. Just välimuse järgi on võimalik maailma erinevate piirkondade inimesi kuigivõrd eristada. Maakera inimesed võib nahavärvi ja näojoonte eripära järgi jaotada rassideks. 3 Kõik inimesed kuuluvad ühte ja samasse liiki Homo sapiens, sõltumata nende naha värvusest , välimusest ja rahvusest. Kõik inimesed võivad omavahel anda viljakaid järglasi. Kui me liigume maailmas ringi, siis veendume õige pea, et kõik inimesed ei näe välja nagu meie ja meie lähimad naabrid. Osa nendest on kollaka nahavärvusega , teised pruuni või peaaegu musta nahaga. Lisaks nahavärvusele on erinevusi ka kehaehituses ja näo kujus. Inimese arengu käigus on piirkonniti kujunenud mitu inimeste rühma, kes erinevad
Neandertallased surid teadmata põhjustel välja umbes 30 000 aastat tagasi. Teadlased on pidanud neid nii tänapäeva inimeste eellasteks kui ka kõrvalharuks, kel pole praeguste inimestega mingit pistmist. Uuema-te uurimuste kohaselt oli neandertallastel siiski kokkupuuteid väljaspool Aafrikat elanud varaste inimeste-ga, mida tõendab tänapäeva europiididel ja mongoliididel leitud neandertaallase DNA. U 200 000 aastat tagasi ilmus juba tänapäeva inimesega sarnanev liik Homo sapiens ehktarkinimene ehk nüüdisinimene (Euroopasse saabusid tarkinimesed umbes 40 000 aastat tagasi). Neid tuntakse ka kromanjoonlaste nime all. Tarkinimeste luustik oli sarnane tänapäeva inimeste omale, nad olid arenenud aju ja osavate kätega ning valmistasid varasemast tunduvalt täiuslikumaid tööriistu. Tarkinimesed jõudsid ka Ameerikasse. Eri maailmajagudes hakkasid aja jooksul kujunemainimrassid europiidid, negriidid ja mongoliidid.
Esiaeg, Egiptus, Mesopotaamia, Vana-Kreeka Inimese kujunemise etapid Australopiteekus kõndis püsti, segatoiduline, suur aju (5-2 mln) Homo habilis tööriistade kasutuselevõtt; kiviaja algus (2,5 mln) Homo erectus tule kasutuselevõtt, rändasid Aafrikast Euroopasse (2 mln) Heidelbergi inimene nüüdisinimese otsene eelkäija (700 000 a) (Neandertallased) inimahvlane, kes eksisteeris homo sapiensiga samal ajal Homo sapiens kujutusvõime, abstraktne mõtlemine, 40 000 a tagasi tormiline intellektuaalne areng (200 000) Inimeste paikseks muutumine 8500 a ekr hakati Lähis-Idas üle minema põlluharimisele jäädi paikseks, kasvas inimeste arvukus, maa valdamine jäädi paikseks, kasvas inimeste arvukus, maa valdamine muutus olulisemaks, kui varem, tekkisid suured asulad, arenes tehnoloogia. Metallid, millist mõju avaldasid?
aastatuhat eKr) 2. Vanaaeg - 4. aastatuhat eKr - 476 pKr (Lääne-Rooma riigi lagunemine) 3. Keskaeg - 476 pKr - 15. saj (nt 1492, kui Kolumbus avastas Ameerika või 1453, kui kukutatakse võim Ida-Roomas) 4. Uusaeg - 16. saj - 19. saj (täpseid piire pole võimalik öelda, sest igal pool erinev) 5. Uusim aeg - 20. saj algus (nt I MS) - 2007 Charles Darwin · Evolutsiooniteooria looja (Inimene on arenenud ahvist) Australopiteekus neandertallane Homo sapiens · Australopiteekus on esimene lüli inimahvide ja inimeste vahel. Kõnnib kahel jalal ja tema peaaju on arenenud kõrgemale tasemele. · Neandertallane on Homo erectus (sirginimese) ja Homo sapiensi vaheline lüli. · Homo sapiens on tarkinimene. Osavad käed ja arenenud aju. 3. Tsivilisatsioonid Mõisted · Tsivilisatsioon - hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond · Primaarne tsivilisatsioon - kujunenud sõltumatult.
nahkadega kaetud onnides. Tööriistad olid kõrgtasemelised. Matsid surnuid ja hoolitsesid haigete eest. Homo sapiens 200 000 aastat tagasi Küttisid mammuteid. Elati koobastes ja nahkadega kaetud onnides. Kõrgtasemelised tööriistad. Osati hoida ja süüdata tuld.
Põhjus, usun mina ja ka paljud teised, on selles, et siis tekkis täielikult tänapäevane inimkeel ja neil inimesel arenes sümboliline mõtlemine. Kogu nende käitumine muutus. Anatoomiliselt tänapäevased inimesed, sellised, kes näevad välja nagu kõik meiegi, ilmusid esmakordselt umbes 200 000 aasta eest, kuid nad jätkasid senist käitumist veel 150 000 aastat. Käitumiselt tänapäevasteks inimesteks said nad alles 50 000 aasta eest. Nii et Homo sapiens võlgneb oma edu keelele? Tänapäevane keel on väga võimas tööriist. Sellega on võimalik teha mida iganes ja just nii läkski. Kuni selle ajani olid inimesed primitiivsed, nii eluviiside kui tööriistade osas. Keel muutis kõik, see lubas neil Aafrikast lahkuda ja levida üle ilma. Seal olid ees teised varased inimlased, nagu neandertallased Euroopas või Homo erectus Hiinas, kuid tänapäevased inimesed lihtsalt asendasid kõik teised. Nad ei
1. Kuidas kujunes inimene? Iseloomusta erinevaid inimeste etappe. 1. Inimahvid 2. Australopiteekus e lõunaahvlane (väike aju, suur nägu, väikest kasvu ~1.50m) 3. Homo habilis e osavinimene (toitus surnud loomadest) 4. Homo erectus e sirginimene (sirga kehahoiak, pikk, sale, pole tihedat karvkatet, suur nina, küttis pihukirvega, elas koopas või okstest onnis) 5. Neandertallased (esimesed, kes matsid surnuid, nende jäänuseid on leitud Saksamaalt) 6. Homo sapiens e tarkinimene (küttimine, korilus, kalapüük) 2. Milline oli muinasaja kunst? Esimesed joonistused kraabiti luule, sarvele või kivile. Hiljem koopamaalid, kus kujutati peamiselt jahiloomi. Pisiskulptuurid, neist tähtsam Willendorfi Venus kujutab lopsakat naist. 3. Mis on animism ja totemism? Animism- usk looduse hingestatusse. Totemism-usk üleloomulikku sosesse teatud rühma inimeste või loomade vahel. 4. Mis piirkondades ja miks kujunesid varased tsivilisatsioonid?
Soojuse ja elektri saamiseks ei ole vaja põletada hinnalisi tooraineid (gaas, nafta, kivisüsi), sest meie kõigi jalge all laiub hiiglaslik "ahi" maakera ise , milles peituva soojusenergia hulk on praktiliselt ammendamatu. Maakera soojusenergia hulk on J ning ainuüksi maakoores J. Isegi kui sellest ära kasutada vaid 1%, jätkuks seda miljoniks aastaks. Ühesõnaga energiapuudust Maal küll ei ole, kogu küsimus seisneb selles, kui kiiresti ja efektiivselt õpib Homo sapiens seda enda huvides ära kasutama. Maakoores peituv soojus on jaotunud aga üsna ebaühtlaselt ja seepärast on ka selle kättesaadavus väga erinev. Mida lähemal maapinnale on kuuma vee või auru lademed, mida kõrgem on nende temperatuur ja mida suurem on nende mass, seda lihtsam ja odavam on nendest vajalikku energiat ammutada. Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt
Mõisted delta jõesetete kuhjumisel tekkinud mitmeharuline jõesuu sfinks lõvi peaga ja inimese kehaga mütoloogiline olend papüürus paks paberisarnane materjal, mida saadakse papüürus-lõikeheinast. Õpiti valmistama 4000 aastat eKr, Vana-Egiptuse tähtsaim ekspordiartikkel vaarao nimetus Vana-Egiptuse kuningale noom haldusüksus Egiptuses hierarhia astmeline süsteem erinevate asjade organiseerimiseks. Tavaliselt püramiidi kujuga, kus alumisel astmel on vähemtähtsad ning tipus väga tähtsad asjad. (ühiskonna hierarhias all orjad, üleval vaaraod jne) püramiid vaaraode hauaehitis muumia palsameeritud surnukeha sarkofaag kivist kirst, kuhu pandi näiteks vaaraode muumiad paarperekond Egiptuse tüüpiline perekonnamudel, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Hieroglüüf - Egiptuse kirjamärk (piltkirjast välja kujunenud, sarnaneb sellele) tempel Egiptuses jumalatele rajatud maapealne koda, kus inimesed nende ...
- pikk, sihvakas, palja sileda, tumeda nahaga - ajumaht 2x suurem ahvist, kaks kolmandikku nüüdisinimese omast - 2 miljonit a. tagasi - lisaks Aafrikale ka Euroopas ja Aasias NEANDERTAALLANE - tänapäeva inimesest eraldiseisev haru - suured ninasõõrmed, jässakas keha, jõuline füüsis - aju maht keskmiselt suurem nüüdisinimese omast - 250 000-30 000a. tagasi - Euroopast Lähis-Idani HOMO SAPIENS (nüüdisinimene) - asustas Vana Maailma, Ameerika ja Austraalia - Rassid (negriidid, europiidid, mongoliidid) - 200 000a. tagasi - Aafrika, Euroopasse Lähis-Ida ja Hispaania kaudu u. 45 000a. tagasi 7) Mida muutis neoliitiline revolutsioon inimkonna ajaloos? Inimesed hakkasid rohkem tegelema põlluharimisega ning muutusid paiksemaks. 8) Kus ja millal tekkisid esimesed tsivilisatsioonid ning mis oli neile iseloomulik? SUMERID - Tigrise ja Eufrati äärsed alad
Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim elu evolutsiooniks ehk bioloogiliseks evolutsiooniks. Evolutsioonilisi muutusi iseloomustab kindel suund ja pöördumatus. 4 evolutsioonivormi: 1) füüsikaluine evolutsioon- ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulideni 2) keemiline evolutsioon- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete kompleksideni 3) bioloogiline evolutsioon- elu areng maal esimestest elusolestest inimeseni 4) sotsiaalne evolutsioon- inimühiskonna areng. Elu päritolu: keemiline evolutsioon maal kulges tingimustes, mis oluliselt erinesid praegusaegsetest. Evolutsiooni tõendid: elu arengust maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Paleontoloogilised leiud näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Erisuguste liikide võrdlus näitab, et neil võivad olla põ...
Oli l�hike ja j�ssakas, vaimselt �letas eelk�ijaid. U 250000 a tagasi kujunes uus liik hominiide - neandertallased. Asustasid ulatusliku territooriumi Atlandi ookeanist Kesk-Aasiani. Olid h�sti kohanenud karmi kliimaga, neil oli j�ssakas kehaehitus, kolju suurus t�nap�eva inimesega enam v�hem sama, oskasid k�nelda. Nad matsid oma surnuid ning olid k�llalt targad. Ajal, mil neandertallased domineerisid Euraasias, oli v�lja kujunenud uus inimliik - Homo sapiens e n��disinimene. Euroopasse j�udsid nad u 45000 a tagasi. Sihvaka kehaehitusega, kohanesid karmi kliimaga, k�ige l�hedam liik t�nap�eva inimestele. Viljakas poolkuuala - seal kujuesid esimesed tsivilisatsioonid. Sealt m�gedel sai meile teadaolevalt alguse p�llumajandus. Nimetuse sai sellest, et see meenutab kaardil kuusirpi. Asub Afraabias. Maat - maailmakorraldus, mille korral tekkis �htne riik - �lem-ja Alam-Egiptus �hendati kokku.
gorillaga – ühistest eellastest. Rohkelt paleontoloogilisi, biogeograafilisi ja geneetilisi tõendeid. 18. Võrdle neandertaallasi ja tarka inimest (millal elasid, kehaehitus, ajumaht, eluviis). Millistel põhjustel võisid neandertaallased välja surra? o Neandertaallased elasid 230 000-30 000 a. tagasi. Ajumaht 1400-1600 ml. Matsid oma surnuid lillede ja ehetega, millest järeldatakse, et oli kõne ja abstraktne mõtlemine. o Homo Sapiens on tekkinud Saharast lõunapool umbes 200 000 a. tagasi. 100 000 a. tagasi levisid Aasiasse, Indoneesiasse ja jõudsid 60 000 a. tagasi Austraaliasse. Teine väljaränne 60 000 a. tagasi Aasiasse ja sealt ka 40 000 a. tagasi Euroopasse ja 20 000 a. tagasi Ameerikasse. Vanimad kaljumaalingud Austraalias - 50 000 a. o Kromanjoonlased (esimesed pärisinimesed)ja neandertaallased elasid vähemalt 10 000a Euroopas kõrvuti, samal arengutasemel. 19
animism - usk looduse hingestatusesse totemism - uskumine, et pärinetakse kellestki loomast kannibalism - inimsöömine Üldiselt paremakäelised (kraaped hambavaabal); 10% kõnevõimet; spetsiifiline nina siseehitus; karvaseks tagasi; tupikharu - surid välja 40-30 000 aastat tagasi - jää vaheaeg Viimane jääaeg 30-15 000 (Eestis lõppes 13 000 a.t.) Elasid viimase jääaja esimesel poolel 3. Noorem ehk ülempaleoliitikum 40 000-12 000 aastat tagasi III Homo sapiens 100 000 aastat tagasi Aafrikas (tark, mõtlev inimene, tarkinimene) * kromanjoonlane - Cro-Magnon (Prantsusmaa) Vanim leitud kolp - 92 000 aastat tagasi Üldine levik 33 000 aastat tagasi Vibu (10 noolt minutis), heitepuu - bumerang, kõnevõime, küttimine, kalastamine Kunstiperioodid Aurignac - 40-35 000 a.t. - kätekujutised, pisiplastika, ebaselged koopajoonised, inimfiguurid loomamaskides Solutre - 35-25 000 (19-15 000) a.t. - kontuuriga koopajoonised, erinevad poosid, kompositsiooni
ÕPIMAPP Koostaja: Juhendaja: 6. klass EESTLASED MUINASAJA LÕPUL Muinasaja lõpuks, 12.-13. sajandi vahetuseks oli ena-vähem kogu Eesti ala asustatud. Hõredalt oli elanikke vaid tänapäeva Pärnumaal, mõnel pool rannaaladel, Hiiumaal ja väiksematel saartel. Eesti elanike üldarv ulatus 150 000-200 000 inimeseni. Seda oli oma aja kohta üpris palju. Näiteks Läti alal elas sellal umbkaudu 200 000 inimest, kes jagunesid mitme hõimu – liivlased, latgalid, semgalid, kurelased, seelid – vahel. Enamik Eesti asukaid olid eestlased, kuid Kirde-Eestis elas üsna arvukalt veel vadjalasi. Lõunapiiril, mis kulges mõnevõrra lõuna pool praegusest, oli eesti - liivi ja eesti-latgali segaasustust. Lisaks oli Eestis orje, kelleks olid sõjaretkedelt toodud vangid ja nende järglased. ELATUSALAD Põhiliseks elatisandjaks oli põllundus ning peamiseks põllukultuuriks suvi- ja talirukis. Selle kõrval kasvata...
EVOLUTSIOONIÕPETUS I MÕISTED 1) Evolutsioon mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng ja selle muutumine mitmekesisemaks ja keerukamaks. 2) Bio evo elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu. 3) Füs evo aatomite, tähtede, planeetide jms tekkimine ja edasine areng 4) Kem evo lõi eeldused bio evo toimimiseks. 3,5 mljrd a tgsi tekkis elu. 5) Fossiil organismi või tema jäänuse kivistunud jäljend või jäänus. 6) Kambriumi plahvatus hulkraksete loomade ulatuslik mitmekesistumine, tekkisid peaaegu kõigi loomahõimkondade algsed esindajad. 7) Kunstlik valik inimeste huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik valimine sordi- või tõuaretuses. 8) Looduslik valik organismide ebavõrdne ellujäämine ja paljunemine. 9) Olelusvõitlus isendite ellujäämise ja paljunemise sõltuvus takistavatest asjaoludest 10) Mandunud elund taandarenenud el...
SELTS (Loomariigis: -lised, nt närilised, kiskjalised, liblikalised, kilertiivalised jne; Taimeriigis: -laadsed, nt roosilaadsed) SUGUKOND (Loomariigis: -lased, nt kaslased, inimlased, koerlased jne; Taimeriigis: -lised, nt kõrrelised, liblikõielised, roosõielised, nelgilised, teelehelised jne) PEREKOND (Loomariigis: kass, koer, inimene jne; Taimeriigis: madar, kibuvits, maasikas, roos, õunapuu, hainijalg jne) LIIK (Loomariigis: Homo sapiens mõtlev inimene, Felis lynx ilves; Taimeriigis: Rosa canina koer-kibuvits, muulukas jne) Süstematiseerimise alused: Riigis on vähe sarnaseid tunnuseied, vaid kõige põhilisemad. Liigini liikudes sarnaste tunnuste arv kasvab ning liikidel on sarnaseid tunnuseid palju, peaaegu kõik tunnused on samad. 10. Loomulik ja kunstlik süsteem. Loomulik süsteem 17.saj John Ray loodud, mille all ta mõistis klassifikatsiooni, mis kajastaks loomise jumalikku korda
pihukirvest, oli lihasööja, elas koopas/onnis, oli uudishimulik. 1) Mesopotaamia Eufrati ja Tigrise ääres, 5) Neandertallane (Neandertali org Saksamaal) 250 000 a tagasi 2) Egiptus Niiluse ääres. Avastati viljakad pinnased ja sai hakata Meesterahvad 64kg, 170cm pikad. Naisterahvad 50kg, 160 cm. seal põldu harima. Matavad surnuid. 3) India Induse ja Gangese jõgede ääres (2000 eKr) 6) Homo sapiens (tarkinimene) 100 000 aastat tagasi kujunes välja. 4) Hiina Huang He ja Jangtse ääres (2000 eKr) Kütid, korilased, kalastajad. 5)Kreeta saar (2000 eKr) Kõik kõrgkultuurid arenesid üksteisest sõltumata 2. Iseloomusta muinasaja inimese kunsti. Esimesed joonised kraabiti luule, savile või kivile. Sageli olid joonised skemaatilised
Antropogenees:inimese kujunemise lugu. austrolopiteekused-elasid 5milj aastat tgsi, kõndisid kahel jalal. Homo habilis- elasid 2,5milj a tgsi, oskas valmistada tööriistu. Homo erectus-2-0,5milj a tgsi, tööriistu kasutada, tuld teha, püstine inimene. neandertallane-250000- 3000a, kõnevõime, küttimine, mattis surnuid, eluaset tegi. Homo sapiens-200000a tgsi küttida, rääkida, tuld teha, võimeline õppima, oskab valmistada tööriistu. Paleoantropoloogia- uurib inimese fossiilseid jäänuseid.Arheoloogia-uurimisobjektiks peamiselt maapõues säilivad muistised. Jaotavad ajaloo kolmeks peamiseks etapiks:kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg.Ajaloolased jaotavad ajaloo kõigepealt pikaks esiajaks, seejärel kirjalike allikatega kaetud nn ajalooline aeg, mis jaguneb kolmeks: vanaaeg, keskaeg uusaeg. KIVIAEG-jaguneb 3ks:vanem kiviaeg e paleoliitikum, keskmine e mesoliitikum, noorem kiviaeg e neoliitikum. Kunda Kultuur-asukohaks Pulli küla, Läänemere idakallas Po...
a tagasi, elati gruppides, väike aju, pikkavad käed, kõndisid kahel jalal, lühikesed jalad, toit: marjad, pahklid, juurikad, seemned, linnumunad Osav inimene e homo habilis: 2,4-1.5 milj a tagasi,suurem aju, lamedam nägu, oskas valmistatda/ kasutada tööriistu Püstine inimene e homo ereitus: Jahipidamine, suurem aju(850-1100 cm3) kasutas tööriistu ja tuld, pikem keha, lühemad käed, keha lihaseline,lühem nägu, suurem lõualuu Tark Inimene e homo sapiens: aju suurenemine(1200-1700cm3), luude/ hamaste nõrgenemine, kõnevõime, sümboolidega kirjutamine, toidu ja vee varumine, peenemad tööriistad 17. Kui palju on erinevaid põhirasse ja rasse ja milliste tunnuste alusel neid eristatakse? Põhirasse: Ekvoriaatne rass e neegrid, Mongoliidne rass, Europiidide rass e valge rass Põhirasse jaotavad omakorda kuni 22 rassi. Eristatakse: Esimene järgu tunnused: naha ja karvade värvus, juustekuju, habeme
a tagasi, elati gruppides, väike aju, pikkavad käed, kõndisid kahel jalal, lühikesed jalad, toit: marjad, pahklid, juurikad, seemned, linnumunad Osav inimene e homohabilis: 2,4-1.5 milj a tagasi,suurem aju, lamedam nägu, oskas valmistatda/ kasutada tööriistu Püstine inimene e homo ereitus: Jahipidamine, suurem aju(850-1100 cm3) kasutas tööriistu ja tuld, pikem keha, lühemad käed, keha lihaseline,lühem nägu, suurem lõualuu Tark Inimene e homo sapiens: ajusuurenemine(1200-1700cm3), luude/ hamaste nõrgenemine, kõnevõime, sümboolidega kirjutamine, toidu ja vee varumine, peenemad tööriistad 17. Kui palju on erinevaid põhirasse ja rasse ja milliste tunnuste alusel neid eristatakse? Põhirasse: Ekvoriaatne rass e neegrid, Mongoliidne rass, Europiidide rass e valge rass Põhirasse jaotavad omakorda kuni 22 rassi. Eristatakse: Esimene järgu tunnused: naha ja karvade värvus, juustekuju, habemekasv, nina ja huulte kuju
ese religiose religo / religare (infinitiv siduma) siduma, kinni siduma, üles siduma, köitma,kinnitama. Side inimese ja kõrgema väe vahel (roomlaste kohaselt). Sidet looma, lepingut tegema Rooma tsiviilõiguse juured ideelises mõttes. religo / religiere tähelepanelik olema, hoolikalt jälgima, hoolima, side kõrgemate vägedega. Pontifex maximus ülempreestri tiitel. Sild inimese ja jumala vahel dux rex religo / relegere lugema Homo sapiens sapiens Homo neanderthalensis 100 000 40 000 a tagasi (teadaolevalt on neandertaallased esimesed, kes oma surnuid matma hakkasid, eriliselt kohtlema tunnus mingitest ettekujutustest, uskumustest. Surnukeha on olnud kinniseotud, on säilinud köidikute jälgi- et surnud hauast välja ei tuleks. Elava laiba uskumus - preanimism Homo religiosus religioosne inimene. Kindel tunnusjoon Johannes Maringer, 1956 Animatism-elususeusk. Kõik, mis on meie ümber, on elus. Animatus elusolend, elustatud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
