Australopiteekus – inimese eelane (4.2 mln a tagasi, naised 1.1m ja 30kg, mehed 1.5m ja 65kg, bipedaalsed, saba polnud, koljumaht kasvas, lame nägu, karvased) Homo habilis – inimese eelane (2.4 mln a tagasi, pärit Olduvai kuristikust, 1.7-1.9 mln a vanused tööriistad, inimene mitte ahv, karvane, suurem ajumaht) Homo erectus – inimese eelane (1.6 mln a tagasi, pikkus 1.6-1.9m, ajumaht 2/3, karvastik kadunud, esileulatuv nina, levisid Aafrikast välja) Homo sapiens – inimese eelane (200 000 a tagasi Aafrikas, 40 000 a tagasi Euroopas) Paleoliitikum – kõige vanem kiviaeg (üle 2 mln a tagasi) Mesoliitikum – keskmine kiviaeg (inimasutuse tekkest keraamikani, 9000 a eKr – 4000 a eKr) Neoliitikum – kõige noorem kiviaeg (4000 a eKr – 2000 a eKr) Kunda kultuur – 9000 a eKr – 4000 a eKr, elati veekogude läheduses, korilus, väiksed kogukonnad (20-30), algelised eluasemed
KORDAMISKÜSIMUSI ARVESTUSTÖÖKS Eesti ajalugu. Teema: Muinasaeg. Õpik: Eesti ajalugu I osa § 1-6 + konspekt 1. Millal? - tekkis planeet Maa u 5 miljardit a. tagasi - elasid esimesed elusolendid u. 3 miljardid a. tagasi - kujunesid inimese eellased 2,5 miljonit a. tagasi - kujunes tänapäeva inimene (Homo sapiens tarkinimene) 100 000 a. tagasi - oli jääaeg 100 000-13 000 a. tagasi - oli vanim asustus Eesti alal- 11 000 a. tagasi - oli Eesti esi -e. muinasaeg 9000 a. eKr- 13.saj 2. Eesti ajaloo perioodid.1. Esi- ehk muinasaeg 9000 a. eKr- 13. saj 2. Eesti keskaeg 13.saj- 1583 3.Uusaeg 1558-1900 (varauusaeg 1550-1800; uusaeg 19.saj-20.saj algus; rootsi aeg 1645-1710;vene aeg 1710-1917 4. Lähiajalugu al
Bioloogilise evolutsiooni all mõistetakse eluslooduse ajaloolist arenemist esimestest elusolenditest tänapäevasteni. Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine- iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine elukeskkonna tingimustega ; liigistumine liigilise mitmekesisuse teke; organiseerituse muutumine organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks või lihtsamaks. Oletatakse, et Maa tekkis 4,5 miljardit a. tagasi, esimesed elusolendid 4 miljardi aasta eest maailmameres (soojem ja madalaveelisem kui ookeanid). Algselt saigi elu tekkida ainult vees, kuna Maa atmosfääris polnud piisavalt hapnikku. Maakera ajalugu jaotatakse ürgaegkonnaks, aguaegkonnaks, vanaaegkonnaks, keskaegkonnaks ning uusaegkonnaks. esimesed elusorganismid olid väiksed ja lihtsa ehitusega üherakulised tuumata organismid, mis sarnanesid bakteritele. Nendest kujunesid lihtsamad tuumaga üherakulised organismid, kes sarnanesid tänapä...
Kordamiseks Ajaloo KT 1. Ajalugu, ajalooallikad (3 liiki ja näited) Ajalugu on teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi. Kirjalikud- kroonikud, seadused,ürikud. Suulised-rahavluule(legendid, müüdis), pärimused. Esemelised-maalid, skulptuurid, ehitised, ehted 2. Mõisted: Antropoloogia-uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist Antropogeenes-uurib inimese arengut etnoloogia-uurib erinevate rahvaste kultuuri animism-usk loodusobjektide ja elutute esemete hingestatusesse totemism-usk, et mõni suguharu või hõim on pärit loomast surnutekultus-usk, mis on hirm elava surnu ees Homo Sapiens-inimese eelkäijja(püstine kõnd, tööriistad, käte kasutamine, kõne, arenenud mõistus) kultuur-inimtegevu ja selle tulemus paleoliitikum-vanem kiviaeg (pikim oeriood) ~2 milj. tagasi mesoliitikum-keskmine kiviaeg, 12 000 eKr ...
INIMENE 1. Inimese süstemaatiline kuuluvus: *Riik loomariik *Hõimkond selgroogsed *Klass imetajad *Selts esikloomalised *Sugukond inimlased *Perekond inimene *Liik homo sapiens 2. Mis on kude? Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude vaheaine kogum' 2. Mis on kude? Ühesuguse tekke, ehituse ja talitlusega rakkude vaheaine kogum' 3. Nimeta loomsete kudede liigid Epiteelkude, Sidekude, Närvikude ja Lihaskude 4. Iseloomusta Epiteelkude - välispinda kattev ja kaitsev kude. Katavad nahka, limaskesti ja koosnevad ainult rakkudest. Võimelised kiiresti paranema. Paikneb nahas ja näärmetes.
~200000 aastat ~2MA Inimesel kitsam spekter kui simpansitel AJU ruumala Kulu puhkeolekus Tavaline imetaja 400 cm3 3-5% energiast H. Sapiens 1350 cm3 ~23% energiast 2MAT toimus hüppeline areng aju mahus- miks? -tõenäoliselt kasulik sotsiaalses ümbruses hakkama saamisel nii indiviidile kui liigile -edukas grupijaht? inimlase väiksem füüsiline võimekus? Põhjustaja : liha küpsetamine uued valgud, liha söömine üldiselt rohkem kaloreid? Aju mahu kasvuga on homo keha (üldjoontes) vähenenud. (Aju maht on vähenenud 30000 aasta jooksul ~10% - vb lihtsalt keerulisemaks läinud...) KAHEL JALAL KÄIMINE
..............................4 Inimrassid...................................................................................................................................4 Kokkuvõte.................................................................................................................................5 1 Sissejuhatus Ehkki kõik inimesed tervikuna moodustavad ühe liigi, Homo sapiens, ei ole võimalik leida kahte täpselt ühesugust inimest. Selle mitmekesisuse põhjuseks on suur geneetiline mitmekesisus, mis kantakse põlvest põlve edasi pärilikkusega, ja väga mitmekesine keskkond, mis mõjutab meid sünnist surmani. 2 Kasv. Inimesed erinevad üksteisest kasvu (kehapikkuse) poolest võrdlemisi palju, seda nii individuaalselt, sooliselt kui ka populatsiooniti. Meeste keskmine kasv kogu inimkonna
Üldistus 5 Kontroll ja rakendused. Katse Iseloomustavad järgmised põhijooned: 1. Maailma kirjeldav vaatleja on selles aktiivses osaleja, mitte kõrvalseisja rollis. Maailma on võimalik kirjeldada vaid ligikaudselt, teatud tõenäosusega. See avaldub maailma süvaehitusse kuuluvatest mikroosakestest ja nendega toimuvatest protsessidest. Antroopsusprintsiibist järeldub: Universum peab olema tugevalt mittetasakaalulises olekus, et selles saaks tekkida homo sapiens. Mittetasakaalulistele süsteemidele on omane juhuslikkus, pöördumatus ja iseorganiseerimine. Eristatakse: a) Mittetasakaalulisi isoleeritud süsteeme b) Avatud mittetasakaalulisi süsteeme Nüüdisaja füüsika seisukohalt mõjutavad Universumi koostisoasad teineteist, tekivad ning kaovad selle tulemusel. 2. Maailm on ühtne, kuid selle ehitus on hierarhiline. Nüüdisaegse maailmapildi aluseks on eeldus, et kõrgemaid liikumisvorme ei
iseloomustasid längus laup, pikk kuklaosa ja massiivne alalõug. Nad oskasid ehitada elamuid, kasutasid tuld ning võrreldes varasemate inimlastega olid neil märksa arenenumad tööriistad. Võrreldes varasemate hominiididega matsid nad oma surnuid liigikaaslasi. Nad elasid tarkinimese kõrval kuni lõpliku väljasuremiseni umbes 30 000 aastat tagasi. Umbes 40 000 a. tagasi ilmus Euroopasse juba tänapäeva inimesega sarnanev tarkinimene e. Homo sapiens, kel oli arenenum aju ja kes valmistas võrreldes oma eellastega täiuslikumaid tööriistu. Arvatakse et see liik võis välja kujuneda enam kui 100 000.a. tagasi Aafrikas. Eri maailmajagudes kujunesid välja inimrassid: negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kuni noorema kiviajani oli inimeste põhitegevuseks küttimine ja kalapüük, tegeldi korilusega. Koos usundiga tekkis kunst. Esimesed joonised kraabiti luule, sarvele või kivile. Varasemate
· Aafrika on keeleliselt väga kirev. Keelte arvuks nimetatakse 800 kuni 2000. Keelte täpne arv pole selge, sest keeli ja murdeid on raske eristada. · Enamkõneldud keelte hulgas on araabia, suahiili ja hausa keel. · Aafrika kultuur hõlmab kõiki Aafrika kontinendil kunagi olnud ning praegu olevaid kultuure. · Aafrika manner oli hominiidide ning perekonna Homo sünnimaaks. Perekonna Homo kaheksast liigist jäi ellu ainult Homo sapiens ('tark inimene'). · Aafrika kultuuripärandi hulka kuuluvad nii kaljugraveeringud, Põhja-Aafrika rohumaade küttide jääaegsed kaljujoonised kui ka muistne Vana- Egiptuse kultuur. · Aafrika on väga rikas oma maavarade poolest seal leidub kulda, teemanti, vaske, rauda, boksiiti, fosforiiti, naftat, maagaasi, uraani, mangaani kui ka asbesti ja tina. · Aafrika muusika- ja tantsupärimus on suuline. ·
60 000 10 000? aastat tagasi Homo neanderthalensis (neandertallane Euroopa heidelbergi inimese hiline vorm) 250 000 30 000 aastat tagasi Euraasias kujunenud inimese liik Elas aastatel 150 000 40 000 ekr. Neandertallane oli 160165 cm pikkune, massiivse ja musklilise kehaga. Neandertallased olid tarkinimeste kõrval ainus religioosse arusaamaga inimliik. Erinevalt osav ja sirginimesest oskasid neandertaallased ka kõnelda. Homo sapiens Varase pärisinimese varasemad leiud Aafrikas ja LähisIdas 160 00 100 000 aastat tagasi Toetudes mitokondri DNA uuringutele, põlvnevad kõik tänapäeva inimesed ühest, u 200 000 a eest Aafrikas sündinud naisest nn Aafrika Eevast Australopithecus africanus Homo erectus Homo habilis Homo neanderthalensis 2,5 mln a.t
Demograafia ehk rahvastikuteadus on rahvaarvu, rahvastiku koostist, rahvastiku rühmadevaheliste proportsioonide kujunemist ja muutumist ning muid rahvastikuga seonduvaid küsimusi uuriv teadus. Asustus on mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste. Ravastik on mingil maa-alal elavad inimesed. Asulastik on mingi maa-ala asulate kogum. Veel viimasel jääajal (umbes 40 tuh aastat tagasi) elas maailmas kaks inimliiki (Euroopas ja Aasia lääneosas Homo sapiens neandertalensis ja Aafrikas ning sealt välja rändamas Homo sapiens sapiens) 2000 a eKr elas maailmas (Vana-Babüloni ja Egiptuse keskmise riigi ajal) umbes 25-30 mln inimest. Kristuse sünni ajal (keiser Augustus) elas ligikaudu 150-200 mln inimest, neist neljandik Rooma riigis ja teist sama palju Hiinas. Sanitaarolude ja elutingimuste paranemine tõi kaasa oodatava keskmise eluea pikenemise Põhja riikides XVIII sajandi 35 eluaastalt 70-75 eluaastani.
million years ago. Fossil evidence points to the ways which we have gradually changed. We left the trees, started walking and began to live in larger groups. And then our brains got bigger. Physically we are another primate, but our bigger brains are unusual. We don't know exactly what led to our brains becoming the size they are today, but we seem to owe our complex reasoning abilities to it. It is likely that we have our big brain to thank that we exist at all. When we Homo sapiens first appeared about 200,000 years ago we weren't alone. We shared the planet at least four other upright cousins; Neanderthals, Denisovans, the "hobbit" Homo floresiensis and a mysterious fourth group. The human brain is advantageously big (Credit: Thinkstock) The human brain is advantageously big (Credit: Thinkstock) Evidence in the form of stone tools suggests that for about 100,000 years our technology was very similar to the Neanderthals. But 80,000 years ago something changed.
Evolutsioon- inimese evolutsioon 1. Ch. Darwin väitis, et inimesed põlvnevad ahvilaadsetest loomadest. 2. Inimese evolutsiooni tõendeid on saadud nii elavate kui ka väljasurnud loomaliikide uurimisest. 3. Inimese lähimad sugulased on inimahvid. 4. Inimese ja inimahvi on sarnasus avaldub kehaehituses, filosoofias, käitumises ja ka haigustes, suur sarnasus on kromosoomides ja geenides. 5. Inimesel ja inimahvil on erinev liikumisviis, luustiku iseärasused, käe funktsioonid, karvkate, peaaju, suhtlemisvahend, mõtlemine, töövõime. 6. Kõige suurem erinevus inimese ja inimahvi vahel on mõtlemis- ja kõnevõime. 7. Ei, inimesed ei põhine nüüdisaegsetest inimahvidest. 8. Inimese ja inimahvi luustiku erinevused on see et , inimese luustik- S-kujuline selgroog, laienenud rinnakorv, tagavööde, suur varvas ei vastanud ülejäänutele ja inimahvi luustik- selgroog ei ole S-kujuline, suur varvas vastandub ülejään...
Kindlad ollakse siiski selles, et inimene on bioloogilise evolutsiooni teel eristunud loomariigist. Inimlased ehk hominiidid on lahknenud mingist inimahvide tüvivormist. Inimene Homo kui tööriistu valmistav olend on vähemalt 2 miljonit aastat vana. Nii esimesed hominiidid (inimlased) kui ka esimesed inimesed, so Homo habilis ja Homo erectus tekkisid Aafrikas. Homo erectus oli esimene, kes Aafrikast välja rändas ning asustas suure osa Euraasiast. Nüüdisinimene Homo sapiens sapiens asustas praktiliselt kogu Vana Maailma ajavahemikus 50-40 000 aastat tagasi. U 2,5 miljonit aastat tagasi alanud varapaleoliitikum lõppes u 150 000 aastat tagasi. Just sel perioodil ilmusid esimesed Homo perekonda kuuluvad olendid ahvinimesed. Loengu piiratud mahu tõttu ma siin hominiide ehk inimlasi ehk siis inimesesarnaseid ahviliike, ei käsitle, mainin vaid, et inimkonna vahetuks eellaseks peetakse Australopithecus africanust, kes elas u 3 miljonit800 000 aastat tagasi.
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus- loomariik, keelikloomade (selgroogsete) hõimkond, imetajate klass, primaatide (esikloomaliste) selts, inimlaste sugukond, perekond: inimene, liik: tänapäeva inimene ehk tark inimene (Homo sapiens sapiens). 2. Inimorganismi üldiseloomustus: inimese peamised koetüübid (epiteelkude, lihaskude: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude, närvikude, sidekude, sh luu-, kõhr- ja rasvkude ning veri kui vedel sidekude). ● Epiteelkude - välispinda kattev ja kaitsev kude. Katavad nahka, limaskesti ja koosnevad ainult rakkudest. Võimelised kiiresti paranema. Paikneb nahas ja näärmetes. ● Sidekude - see kude, mis seob ja hoiab eri kudesid koos
Makroevolutsiooni ja mikroevolutsiooni võrdlus Makroevolutsioon suurevolutsioon, evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine. Protsess mille, tagajärjel liikidest moodustuvad uued perekonnad, perekondadest uued sugukonnad jne Mikroevolutsioon populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutused. Mikroevolutsioon lõppeb uue liigi tekkimisega. Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused - Mikroevolutsioon toimub kiiremini - Mikroevolutsioonilised muutused hõlmavad vähem isendeid - Mikroevolutsioon tugineb geenialleelide muutumisele ühest vormist teise, makroevolutsioon eeldab uut tüüpi geenide teket - mikroevolutsioon toimub liigi või tema populatsiooni piires, makro on liigist kõrgemal tasemel toimuv Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused - Toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, vähem kohastunud organismide väljasuremine - Aluseks on geneetiline mu...
kaabits) · looma nahkadest valmistati kehakatteid · surnute matmine · hoolitseti haigete ja vigaste eest · surnud puistati üle lilleõitega · surid aegamisi välja teadmata põhjustel · mingil ajahetkel elasid paraleelselt homo sapiensiga · eksisteerisid ehted. · madalad laubad · lühikesed · laiaõlgsed · jässaskad · längus laupäev massiivne alalõug 5. homo sapiens e. tarkinimene · u. 40 000 aastat tagasi · arenenud aju · osavad käed Kütid, kalastajad ja korilased · kõige pikemat aega küttimine ja kalapüük · näljast aitasid välja marjad, seened, pähklid jne. · tunti hästi taimi, loomi ja linde · usuti hingedesse · esimesed joonised kraabiti luule, sarvele või kivile · kunst skemaatiline · pisiskulptuurid · laialt levinud väiksed naisfiguurid.(Willendorfi veenus)
Eesti kultuurilugu Referaat Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks. Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eestlaste päritolu kohta on aegade jooksul esitatud hulganisti hüpoteese. 19. sajandi lõpus püüdis keeleteadlane Karl August Hermann
Mõtlemine abstraktne,konkreetne peamiselt konkreetne Töövõime tööriistade valmistamine riistada abil, looduslike esemete kasutamine tehnoloogia Suhtlemis- artikuleeritud,mõisteline kõne sõnas zestid,tähenduslikud hüüded vahendid ja kirjas, sotsiaalne mälu 14) Millal ja mis inimliik tekkis Aafrikas, kellest lõpuks arenes välja inimene? 250-200 tuhat aastat tagasi homo sapiens 15) Selgita mõisted. DIVERGENTS liikide ja muude taksonite evolutsiooniline lahknemine ühisest eellasvormist,organismide mitmekesistumine evolutsioonis SÜMBIONEGENEES evolutsiooniline protsess, mille puhul oranismitüüp kujuneb endosümbioosi tagajärjel TÄIUSTUMINE uutele ökoloogilistele tingimustele kohastumise kaasnähtus LÕUNAAHV australopiteeg,esimene inimlane KONVERGENTS - eripäritoulu organismide sarnastumine kohastumisel ühesuguste elutingimustega (nt
Hallstatti ja La Tene´i kultuurid. Eelrooma rauaaeg Läänemeremaades. Rooma impeeriumi kultuuriline mõju põhjapoolsele Euroopale. Rooma rauaaeg Eestis. Keskmise rauaaja muistised Läänemeremaades. Viikingite kultuur ja selle mõju väljaspool Skandinaaviat. Hilisrauaaegne kultuur Eestis ja naaberaladel. Eksamil 20 küsimust Esimesena kasutas algelisi tööriistu: a. australopithecus; b. homo erectus c. homo habilis; d. homo sapiens Eesti kõige vanemas Pulli asulas elati: a. 91 000 aastat eKr; b. 19 000 aastat eKr; c. 9000 aastat eKr; d..................... Rootsi arheoloog Oskar Montelius läks arheoloogia ajalukku kui: a. dendrokronoloogilise meetodi rajaja; b. radiosüsiniku meetodi leiutaja; c. tüpoloogilise meetodi kasutuselevõtja; d. kolmeperioodisüsteemi rajaja Kes soovib, et eksam oleks kergem... võib koostada Euroopa muinaskultuuride mõnda probleemi analüüsiva referaadi
gruppi. Süstemaatikaühikud on: liik -> perekond -> sugukond -> selts -> klass -> hõimkond -> riik. Süstemaatikas kasutatakse hierarhilist süsteemi. St. et iga takson kuulub ainult ühte temast vahetult kõrgemast järku taksonisse. Taksonite nimetamiseks kasutatakse teaduslikke ladinakeelseid nimetusi. Ladinakeelsed liiginimed on kahesõnalised e. binaarsed. Binaarse nomenklatuuri võttis 18. sajandil kasutusele Rootsi teadlane Carl Linne! (Homo sapiens, Larus ridipundus-naerukajakas) . Veel kasutatakse teaduslikke rahvuskeelseid nimesid ning kasutusel on ka rahvapärased nimetused (mesikäpp, võsavillem). Liigi moodustavad sarnased isendid, kes on võimelised omavahel vabalt ristuma ja andma viljakalt järglasi. Liikide ühendamisel kõrgematesse taksonitesse on aluseks homoloogia ehk ehitusplaaniline sarnasus. Veel kasutatakse süstematiseerimisel analoogiat, mis on funktsionaalne sarnasus (inimese liht- ja putuka liitsilm). Viirused
eelkäija; küttimine. Neandertallane 250 000 30 000 a t Kõneoskus, suured ulukid, elu koobastes ja onnides, esimesed USU märgid; kogukondlik liik. Homo sapiens e 200 000 a t Aafrika - > Aasia -> nüüdisinimene Austraalia -> Euroopa -> Ameerika. Jääajad said alguse ca 750 000 aastat tagasi ehk Heidelbergi inimese tegutsemisajal, kui kliima hakkas külmenema. Kestsid kuni 11 500. aastani, pärast seda olnud pisikesi jääaegu.
Ül. 1 Seleta mõisted 1) Liik (bioloogiline definitsioon) - organismi rühm, kuhu kuuluvad reaalsed või potentsiaalsed ristuvate looduslike populatsioonide esindajad. 2) Liik (morfoloogiline definitsioon) - organismi rühm, mis erineb anatoomiliste tunnuste poolest kõigist teistest organismirühmadest. 3) Endeem - takson, mille levima piirdub mingi suhteliselt piiratud geograafilise alaga. Ül. 2 Too näide iga liigitekke võimalusest. Allopatriline liigiteke - kahel pool mäestikku arenevad erinevad hirveliigid. Peripatriline - väike grupp konni lähevad teisse asustamata järve, et seal paremaid sigimispaiku otsida. Areneb uus liik. Parapatriline - tiigikonn + järvekonn = veekonn Sümpatriline - Tihase eellasliigist tekkisid paljud teised liigid nt: sinitihane, rasvatihane jne. (parasiteerimine eriliiki peremeesorganismil) Ül. 3 Nimeta neli viljastumise vältimise viisi 1) ajaline isolatsioon 2) käitumuslik isolatsioon 3) mehhaaniline is...
This is explained by some members of the otherkin community through reincarnation, they have a nonhuman souls. Here you can see the model of reincarnation- it happens when a non-human (for example a fox or a wolf or a dragon) dies, their body dies but the soul never dies and it just takes some other body, gets inside there and many Otherkin community members believe that this non-human soul is in their body, that their own soul is not human. They declare that inside they are more than just homo sapiens. Not all otherkin necessarily share these beliefs; some may simply prefer to identify as non-human without this reincarnation. Mostly these peole communicate on the Internet and if they gather then mostly to talk about their past, their feelings or to just get more information about other otherkins. Behaviour- Otherkin is a pretty quiet subculture. They dont do or go to demostrations or attack people,
Homo erectuse otsene järglane. Euroopas. Keerukalt töödeldud tööriistad. Neandertaallased 250 000 30 000 a tagasi. Küttimine, algne kõne. Neandri org Saksamaal Euroopas, Aasias. Matmiskombed/rituaalid. DNA inimese omast erinev. JÄÄAEG Religiooni alged. Arenenud mõtlemisvõime. Homo sapiens 200 000 a tagasi. Sarnased neandertaallastele Tark inimene, nüüdisinimene. Euroopasse jõudsid 45 000 a eluviisilt. tagasi. Tööriistad luudest ja sarvedest. Cro-Magnoni inimene e Kalapüük! kromanjoonlane (leiukoha järgi) : Sugukonnad.
naha pigmentatsioon. Homo erectus – 1.8 MAT (kadus 200-300 KAT). Aasia, levinud väga laial alal. Homo heidelbergensis – 600 KAT. Homo ergasteri otsene järeltulija, pärit Aafrikast, kuid liikus ka Euroopasse 800 KAT. neandertaallase ja H. sapiensi otsene eellane. Homo neanderthalensis –250-40 KAT. pärit Aafrikast, liikus Euroopasse (hargnes H. heidelbergensisest enne kui H. sapiens). ajumaht (1550cm3) ületab tänapäeva inimese keskmise ajumahu. adaptsioon külmale. Homo sapiens anatoomiliselt modernse inimese esilekerkimine arvatavasti 200 KAT Aafikas. väljaränne ja radiatsioon algas ca 60 KAT (out-of-africa). „Y-kromosomaalne Aadam“ 200-300 KA sügavuses; „mitokondriaalne Eeva“ 100-200 KAT. Kagu-Aasia ja Austraalia asustati H. sapiens’i poolt ilmselt 41...46 tuhat aasta tagasi, Euroopa 30...35 tuhat aastat tagasi, Aasia põhjaalad 20...35 tuhat aastat tagasi ning nn Uus maailm (Ameerika) vähemalt 15 tuhat aastat tagasi.
Homo neandertalensis polnud otsene inimese eellane, vaid kõrvalharu. Elasid 200 000- 30 000 aastat tagasi. Neid iseloomustab aju suurenemine (1200- 1700 cm3), kasutasid tuld ja tööriistu, kohanesid külmaga, tugeva kehaehitusega, musklis ja lühikesekasvulised (umbes 152 cm), käsivars ja jalg olid lühikesed võrreldes õlavarreluu ja reieluuga, elasid koobastes, matsid oma surnuid, viimased surid välja 25 000 aastat tagasi. Homo sapiens e pärisinimene e tark inimene aju suurenemine (1200-1700cm3), luude ja hammaste nõrgenemine, kõnevõime, sümbolite kirjutamine, kunsti loomise võime (kromanjoonlaste koopamaalid), peenemad tööriistad, efektiivsed toiduvarumisstrateegiad. Homo sapiens sapiens tänapäeva inimene ilmus Aafrikas umbes 1500 aastat tagasi. Kujunesid inimrassid, kultuuri teke 51) Kirjelda australopiteeke (periood millal elasid, eluviis/oskused, ajumaht, kehaehitus, toitumine).
annab 17,5 kj energiat ehk 4,3 kcal. Energeetiline funktsioon on otseses seoses varufunktsiooniga (Zilmer jt 2001). 15 KOKKUVÕTE Valgud oma mitmete struktuuride ja mitmesuguste funktsioonidega on tähtsad biopolümeerid nii inimeste, kui ka kõikide teiste bioorganismide elutegevuses, eriti ainevahetuses ja humoraalses regulatsioonis. Referaadis on neli peatükki, mis käsitlevad valkudele iseloomulikke aspekte ja nende tähtsust Homo Sapiens Sapiens-i organismi regulatsioonis kirjeldades täpsemalt valke, nende struktuuri, nende klassifitseerimist ja nende tähtsust meie elus. Esimeses peatükis käsitleti täpsemalt valkude koostises olevaid aminohappejääke ja neid siduvaid peptiidsidet. Teises peatükis on uuritud valkude erinevaid struktuure, tuues eraldi välja kõik valgu struktuurid alates esimese järgu struktuurist ehk primaarstruktuurist ja lõpetades neljanda järgu struktuuriga ehk kvaternaarstruktuuriga
TEEMA NIMI Referaat Juhendaja: Kadri Kelner HWG 2011 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS Lennundus pole pelgalt lihtsalt lennukite või muude õhusõidukitega seonduv tegevusala. See on midagi erakordset, toetudes füüsikaseadustele ja inimpiiride võimetele suudeti meie oma homo sapiens sapiens ehk tänapäeva Maal elav inimene õhku viia. See oli raske ning aeganõudev protsess, kust ei puudunud inimohvrid ega vrakkidest järelejäänud hunnik vanarauda. Kõik põhines katse-eksitus meetodil sel vanal ajal, polnud arvuteid ega muid kalkulatoorseid vahendeid millega kindlaks teha see ja too kindel vahemaa/kaugus/võimalikkus, et katsetus üldse õnnestub. Kõhutunne ja puhas julgus olid lennunduse alustala.
Algelisi tööriistu valmistav inimese eellane osav inimene Homo habilis ilmus Maale üle 2 miljoni aasta tagasi. Nende koljumaht oli mõnevõrra suurem lõunaahvide omast. Ja nad oskasid juba valmistada mõningaid kivist tööriistu. Püstine inimene Homo erectus elas erinevates maailmajagudes ajavahemikul 0,2...1,6 miljonit aastat tagasi. Nad tegelesid jahiga, olid lihatoidulised ja oskas kasutada tuld. Neandertali inimene Homo sapiens neanderthalensis elas umbes 30 000 150 000 aastat tagasi. Neil oli palju pärisinimese tunnuseid piklik näokolju, ümar kukal, ajumaht 1400-1450 cm3 (nüüdisinimesel 1350-1500 cm3). Elasid jääaja algupoolel. Klassikalistel neandertali inimestel olid eriomased tunnused, mida pärisinimesel ei ole. Kasv oli üsna väike (155-165cm), suur, aga madal pea, laup tugevasti längus, suhteliselt suur nägu, suured silmakoopad ning lai ja tugevasti eenduv nina.
Inimese süstemaatiline kuuluvus · Riik-Loomariik · Hõimkond- Keelikloomad · Klass-Imetajad · Selts-Primaadid · Sugukond- Inimlased (inimesed+ inimahvid) · Liik- tark inimene · Alamliik- Homo sapiens sapiens · Riik-Loomad, seened, taimed, bakterid, protistid Inimesele iseloomulikud tunnused · Suur ajumaht (1400 cm3),ajukoor kurruline · Püsisoojasus · Aeglane kehaline areng, neoteenia-kehalise arengu pidurdatus · Innaaja puudumine · Kahel jalal liikumine · Segatoiduline · Artikuleeritud kõne · Keerukas kultuuriline, sotsiaalne käitumine · Keerukate tehnoloogiate loomise võime · Perekondlikud suhted Inimese ehituslikud üksused Molekulrakkkudeelundelundkondorganism
tähtsaim "Sinuhe jutustsus" Inimese peamised elatualad:küttimine,korilus,kalandus,maaharimine.Hiljem hakati savinõusid valmistama,kiviesemeid lihvima,aukude sissepuurimine kivisse.Inimese kujunemine-Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. Peaaju arenedes kujunes australopiteekus..Umbes 2,5 mln aasta eest kujunes Aafrikas osav inimene. Oskasid valmistada tööriistu. Järgmiseks unumese arengu etapiks oli sirginimene (homo erectus). Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Tark inimene arendas kõnet. Riigitekke teooriad:ühiskond kihistunud ja riiklik korraldus kujunenud algusest peale vägivalla ja sunni läbi./tõusev ülemkiht on eelkõige ühiskonna korraldajad,kellele ülejäänud elanikkond allus esialgu vabatahtlikult.
Talle järgnesid juba selgemate tunnustega inimlased Homo habilis e. Osav inimene, kelle nägu oli küll lamdedam ja hambad väiksemad, kuid oskas valmistada juba rohmakaid varjualuseid ja tahumatuid tööriistu. Järgnes Homo erectus e. Püstine inimene, kes elas laagrites, kasutas tuld ja oskas ka arvatavasti rääkida. Rohkem arenenud olid Neandertaallased, kes kandsid riideid, tegelesid keeruliste nikerdustega ning matsid oma surnuid. Pärisinimene e. tark inimene e. Homo sapiens omandas juba nii kirjutamisvõime sümbolitega kui ka kunstiloomisevõime. Tänapäeva inimesed hakkasid aga laialdaselt tegelema põllunduse, loomade kodustamise ja paiksete kodude loomisega. Kujunesid välja inimrassid ja ilmnes kultuuri teke. Embrüoloogia on teadus, mis käsitleb põhiliselt loomade ontogeneesi ehk isendiarenemise varaseimat, embrüonaalset ehk lootelist järku, osaliselt ka sellele eelnevat ja järgnevat järku. Embrüogenees on organismi looteline areng
Mati Undi kummaline maailm ,,Sügisballis". ,,Sügisballi" motona on kasutatud Viivi Luige luuletust, milles on vihjatud tumedale ohutundele ja romaan algab sõnadega ,,Midagi pidi ju juhtuma". Pidi nagu jah. Järgneb 196 lehekülge, millest igaühel hiilib ligi ootusärevus, valmisolek millekski suureks, mis tuleks ja muudaks elu, võõpaks hallid paneelmajad vikerkaarevärvidesse ja seoks maailma tervikuks. Tegelikult ei juhtu teoses midagi tähelepandavat. Noorest lüürilisest Undist on lihtsalt saanud keskikka jõudnud irooniline Unt. Ta räägib-kirjutab vigurdamata, lihtsalt ja edvistamata. Ja ta on väga-väga irooniline, iial ei või teada, kas ta mõtleb asja tõsiselt või tõmbab sind peenelt alt. Tema stiil on kohati lausa taotluslikult naiivne, latt jäetakse madalale, ei ole pingutamist ,,nii et pihik lõhki", ei mingeid salajasi keerdkäike. Tõeline postmodernistlik täht. ,,Sügisball" (algse pealkirjaga M...
5. Kuidas on omavahel seotud vulkanism ja kasvuhooneefekt? 6. Millises geoloogilises aegkonnas ja millisel ajastul tekkis biosfäär? 7. Miks tekkis elu esialgu ainult vees? 8. Kuidas tekkis atmosfääri hapnik? 9. Kuidas on omavahel seotud hapniku hulga suurenemine ja rauamaagi tekkimine? 10.Millal ,,kolis" elu veest maismaale? 11. Tõene või väär? Paranda väärad õigeks eitust kasutamata. a) Kriit on keskaegkonna noorim ajastu b) Homo sapiens tekkis Neogeenis c) Elu tekkimne algas Kambriumi ajastul d) Ajaliselt kõige pikem eoon on Arhaikum e) Fanerosoikum on kestnud vähem kui miljard aastat Vasta joonise ja vajadusel ka õpiku ja interneti abil: 12. Mis kivimid Põhja Eesti paekaldal kõige vanemad? Kui vanad? 13.Kui suur on vanusevahe Põhja-Eesti paekalda kõige nooremate ja vanemate kivimite vahel. 14.Mida arvad, miks on paekalda keskosa kõige rohkem õõnsaks kulunud? 15
Vanaaeg Esiaeg Australopiteekus Homo habilis e. osavinimene Homo erectus e. sirginimene neandertallane Heidelbergi inimene Homo sapiens e. tarkinimene Kõigepealt võeti vask, siis pronks, siis raud Inimeste paikseks muutumine põllumaj. üle minek, varanduslik kihistumine, riigi olemasolu, kiri, vaimne kultuur Tsivilisatsiooni tekke probleem Kuna tsivilisatsioonide tekkeajal kiri veel puudus või oli algstaadiumis on iga tsivilisatsiooni kujunemise uurimine raskendatud. Leidudest saab järeldada vaid nii palju. Tsivilisatsiooni tunnused: põllumaj üle minek varanduslik kihistumine
Triiase ajastul levisid paljasseemnetaimed Keskaegkonnal valitsesid maad dinosaurused. Juura ajastul arenesid ühest dinosauruste liigist linnud. Kriidi ajastul surid dinosaurused välja, arenesid õistaimed. Uusaegkonnas hakkas imetajate evolutsioon, ilmusid kiskjalised, londilised ja ahvilised. Selle aegkonna lõpus hakkasid levima konnad, hiired, maod, rotid, laululinnud ja rohttaimed. Kvaternaaris arnesid esimesed inimese eelkäijad u. 500 000a. tagasi. Tänapäeva inimene Homo Sapiens kujunes välja u. 200 000 a. tagasi. Suure Paugu projekti käigus sain ma palju targemaks kogudes uusi teadmisi universumi ja maailma tekkest füüsika ja keemia vallas. Geoloogilist ja biloogilst evolutsiooni oleme me osaliselt juba varasemalt õppinud. Tänu sellele uurimustööle on mu silmaring poole ja laiem ja ma mõistan maailma enda ümber palju paremini.
vedelaks(veri,sülg) 3)Elund ehk organ-uurib anatoomia ja nende tegevust füsioloogia. 4)Elundkond-selle moodustavad sarnase ülesandega elundid(seedeelundkond) Seedeelundkonna kulg: 1)suu 2)neel 3)söögitoru 4)magu 5)12-sõrmiksool 6)peensool 7)pimesool 8)jämesool 9)pärasool 5)Organism-on üks konkreetne elusolend(nt.koer) 6)Liik-selle moodustavad omavahel väga sarnased organismid. Elab üks inimliik Homo sapiens. 7)Populatsioon- on osa liigist, mis on ülejäänud seltskonnast eraldatud mingite tõkete kaudu(ristumisbarjäär) (nt.Hiiumaa pruunkaru) 8)Ökosüsteem-teatud alal koos eksisteerviad erinevad liigid ja neid ümbritsev elutu keskkond. (nt.õismäe tiik-teod,konnad,saapad,kivid) 9)Biosfäär-kõige suurem ökosüsteem maakeral, kus leidub elusolendeid ORGANISMIDE KOOSTIS Organismid-koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilistest ühenditest. Orgaanilised:
Seejärel kujunevad neist viburitega varustatud spermid. Valminud seemnerakud talletatakse munandimanuses. 5 Naise munarakud valmivad munasarjades. Nende eellasteks on ovogoonid. Munaraku arengut nim. ovogeneesiks. Naisel lõppeb ovogoonide paljunemine juba looteeas. Naise suguküpsuse saabumisel algab munarakkude tsükliline küpsemine. 2.Inimese evolutsioon Kõik nüüdisaegse inimese rassid kuuluvad ühte ja samasse liiki Homo sapiens, kes üldtunnustatud teooria järgi on arenenud nüüdisaegsete inimahvide ja inimesega ühisest eellasest. Esimeste väikeste imetajate hulgast eraldus rühm loomi, kellel ei olnud teravaid hambaid ja küüniseid. Nad elasid nii maapinnal kui ka puude otsas ning toitusid mitmesugustest puuviljadest ja putukatest. Sellest rühmast saidki arvatavasti evolutsiooni alguse harud, mis viisid inimese eellaste kujunemisele.
Inimese evolutsioon Hominisatsioon - inimese evolutsiooniline areng Karl von Linne homo sapiens imetajate klass, esiklooaliste selts Liik: Homo sapiens 1. sugukond : Homidae inimlased 2. sugukond: Hylobatidae-gibonlased 3. sugukond: Selts: Primates-esikloomalised Erinevus loomariigist: Püstine kõnnak abstraktne mõtlemine kõne sotsiaalne ühtekuuluvus tööjaotus, kultuur kodu Õppimise 4 tüüpi Harjumine korduvalt ettetulevad sündmused on ohutud ega vääri tähelepanu
valmistamiseks ja turistidele müüakse neid meenetena. Ning loomulikult on korallrifid paljude riikide jaoks tulutoovateks turismiobjektideks. Need on nagu suur veealune lõbustuspark, ainult selle vahega, et inimesed pole pidanud ehitamisega vaeva nägema. Eelneva kirjelduse põhjal võiks ju arvata, et sellist aaret oskavad inimesed hoida. Kuid kogu maakeral pole tõenäoliselt ühtegi teist liiki, mis hävitaks endale eluks vajalikku keskkonda nii nagu, seda teeb Homo sapiens sapiens ehk siis mõtlev inimene. Peamised ohud korallrifidele on esiteks liigne või siis valede meetoditega kalapüük. Kuna kalavarud on viimaste aastakümnetega tunduvalt vähenenud, siis kasutatakse püügiks ka selliseid meetode nagu dünamiidiga püüdmine. See tähendab aga korallide hävitamist. Paljudes restoranides kasutatakse toiduvalmistamiseks elusaid kalu. Selleks, et kalu elusalt kätte saada, pihustatakse vette suures koguses tsüaniidi, mis on korallidele surmav mürk.
Sel ajal hakati kirjutama AUSTRALOPITEEKUS loetakse 1. kellest sai inimene alguse. 5mlj a tagasi, suure kohanemisvõimega. HOMO HABILIS vanim ürginimene, 3mln a tagasi. Elas muinas- ja kiviajal. Kivist tööriistad. HOMO ERECTUS 2mln a tagasi. Pihukirves. 1mln a tagasi levis inimasustus Aafrikast mujale. Elasid koobastes & okstest onnides. Rahvaarv kasvas kiiresti. HEIDELBERGI INIMENE 0.5 mln a tagasi. Suured vaimsed võimed ja kohanemisvõime. HOMO SAPIENS pärisinimene, tarkinimene. NEANDERTALLANE 250 000 a tagasi, pole meie eellane, DNA erineb meie omast. Liikus põhja, kohanes külma kliimaga. Sotsiaalselt arenenud. HOMO SAPIENS SAPIENS 200 000 a tagasi. Leiukoha järgi kutsutakse kromanjoonlaseks. Asustas terve maakera 10 000 a tagasi. Hakkasid kujunema inimrassid. TSIVILISATSIOONIDE SÜND Tsivilisatsioon kõrgkultuur. Tekke eeldused Põhitunnused
Inimese arengu etapid: 10 mln eKr1) inimahvid-u20 kg, kasutasid 4 jäset 3 mln eKr2) australopiteekus e. lõunaahvlane-1,5m 65kg, kõndis kahel jalal, küürus, tegeles korilusega 2mln eKr3)homo habilis e. osavinimene-pihukirves, algeline jahipidamine, ajumaht 600 cm3 1,6mln eKr4)homo erectus e. sirginimene-1,7-1,9m karvkate kaob, puudus artiklieeritud kõne, püsisuhted 40 tuhat eKr5)homo sapiens e. tarkinimene-kultuse ja viljeluse teke, sotsiaalne kihistus, tsivilisatsioon Esimesed silmapaistvad kunstisaavutused: pärinevad 35 000-13 000a tagasi, Prantsusmaal Chauvet, kujukesed ja koopamaalingud, kujutati jahiloomi Viljaka poolkuu asulad: Catal Hüyük, Jeeriko, Ninive, Dzarmo, Hassuna, Eridu, Susa, Ur, Uruk, Lagas, Kis - seal algas ka tsivilisatsioon Tsivilisatsiooni tunnused: üleminek viljelus majandusele, ühiskondlik tööjaotus, kihistumine, kirja
(kiviaja algus) 2milj Homo erectus, kes lisaks tööriistadele oskas ka tuld teha. Asutas Aasia ja Euroopa, arenes Heidelbergi inimene(küttis suuri loomi, valmistas keerukaid tööriistu, ületas oma eelkäijaid) ja Homo antecessor, keda peetakse inimese eelkäijaks. 250000-30000 elasid jääaegses euroopas ja aasias neandertallased(jässakad. Küttisid suuri imetajaid, matsid surnuid), kelle arengutase küündis nüüdisinimesteni. 200000 arenes aafrikas Homo sapiens ehk nüüdisinimene. 100000olid nüüdisin asutanud ka Lähis-Ida, kust nad levisid Aasiasse ja Euroopasse. 60-50000 asutasid in Austraalia.45000sai alguse nüüdisin asustus Euroopas. 15000levis inimasutus Euroopa ja Aasia põhjaosasse. Viljakas poolkuu ala- mägede ümbruskond kus sai alguse põlluharimine. Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas küllaldaselt vihma ning tingimused viljakasvatuseks olid soodsad.
Australopiteekus Aafrikast, lüli inimahvide ja inimeste vahel, hakkas kõndima kahel jalal Homo habilis ehk osavinimene- esimesed tööriistad, Homo erectus sirginimene, valmistasid tööriistu ja kasutasid neid Neandertallased Homo sapiens ehk tarkinimene arenenud aju ja osavad käed, täiuslikumad tööriistad, TSIVILISATSIOONIDE TUNNUSED : 1) Viljelusmajandus 2) Ühiskonna varanduslik kihistumine 3) Riiklus rikkam ülemkiht kontrollib alamaid kihte 4) Tarvitusel kiri 5) Kõrgkultuur usk, kirjandus, teadus Aeg jaguneb esiaeg, ajalooline aeg( vanaaeg, keskaeg,uusaeg) Vanaaeg algas mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkega MUISTNE EGIPTUS
häälikuline kõne.Homo habilis(tööriistade valmistaja,osav inimene,kiviaja algus)Homo erectus(tuli,tööriistad,2 milj a.t)Heidelbergi inimene(Homo heidelbergensis,ei ole raipesööja,vaid loomi küttiv jahimees)700 000-600 000a.t)750 000 a.t algas jääaeg lõppes 11 500 a.t Neandertallased(Homo neanderthalensis)matsid surnuid,arengutase küündib esimeste nüüdisinimeste tasemeni(250 000- 30 000 a.t)Homo sapiens e nüüdisinimene(45 000- 40 000a.t)moodustuvad sugukonnad,kunsti teke.1)Kiviaeg. Kõige pikema osa ajaloost, kuni noorema kiviajani, oli inimeste põhitegevuseks küttimine ja kala püük. Ent iga päev polnud saagi õnne, sageli tuli koju pöörduda tühjade kätega. Näljast aitasid välja marjad, seened, pähklid, teod, linnumunad jms, mida korjasid metsast naised ja lapsed. Seetõttu olid kiviaja inimesed loodusega väga lähedalt seotud. -v.k e. Paleoliitikum.k.k e mesoliitikum u
Peale neid arenesid püstised inimesed ehk Homo erectused. Nendel oli ajumaht veel märksa suurem, nad kasutasid puidust ja kivist tööriistu, küttisid ja oskasid tuld teha. Vastupidiselt osavale inimesele oskasid püstised inimesed kõneleda. 300 000 aastat tagasi olid olemas nii nimetatud päris inimesed ja neandertallased. Nad matsid surnuid ja panid neile toitu kaasa. Koljud läksid aina suuremaks. Ning lõpuks alates 20 000 aastat tagasi on olemas kaasaegsed inimesed ehk Homo Sapiens sapiensid, kes on ka tänapäeval olemas. Suure paugu teooria käsitleb väga pikka aega, meie kõigi minevikust, mida vähemalt mina ei suuda hoomata. Selle aja jooksul on maailm muutunud täielikult, kuid ega maailm ei jää alatiseks selliseks, nagu ta hetkel on. Maailm areneb endiselt edasi ning võimalik, et juba 4 miljardi aasta pärast on olemas hoopis teistsugune maailm, erinevate loomade-taimedega ja
Õpik lk 8-28+ konspekt! Kordamisküsimused: 1) Nimeta olulisemad ajalooteaduse harud (2) ja nende allikad. (Lk 8) Arheoloogia-e. muinasteadus uurib inimkonna ajaloo varasemaid perioode , millal kirja veel ei kasutatud / või millest kirjalikke tekste on säilinud vähe.Seega arheoloogia põhiallikateks on uurimistöö käigus tehtud väljakaevamised(kalmud, alusapaigad, ehitised,esemed). Etnoloogia-e. rahvateadus uurib tänapäeva rahvaste tavasid, tõekspidamisi ja materiaalset kultuuri(rõivaid, elamuid,esemeid) 2) Kuidas rekonstrueeritakse muistseid ühiskondi? (Lk 8) Arheoloogia abil, väljakaevamiste käigus leitud kalmed, asulapaigad, ehitised,esemed. 3) Nimeta peamised ajalooallikad (3), too iga allika kohta näide. (Lk 9) Materiaalsed-ehitised , esemed ; kirjalikud-kroonikad,dokumendid ; suulised-regilaulud, pärimused. 4) Missugustes looduslikes oludes kujunesid varajased inimliigid? (Lk 13) Niiske, enasmasti soojem kui hetkel. Saha...
185 cm või enamgi ja oli kehakujult ilmselt adapteerunud kuumas kuivas kliimas elamisele. Aafrika hilise ergasteri (alla 1 MAT) fossiile on leitud rohkelt ka Atlase mägede alalt Loode-Aafrikast. Homo sapiens-Linne poolt pandud nimi(1758). Kaasaegse inimese vanim kolju on 200 000 aaastat vana(anatoomiliselt moodne inimene). Modenseerumist on juba märgata 300 000 aaasta vanustel fossiilidel.Kromanjoonlane on Euroopas levinud Homo sapiens.(varajased suuremad).Enne viimase jääaja eelsed sapiensid olid turskemad. Ajumaht oli 10% suurem. Kromanjoonlastel puudusid külma kliimaga kohastumuse tüüpilised tunnused. Euroopas tekkis põllumajandus 9000 aastat tagasi. Esimene suur esivanemate väljaränne toimus ajaliselt kohakuti gibbonloste ja hominiidide lahknemisega. Osa esivanemaid jõudis tagasi Aafrikasse ja toimus inimese ja simpansi esivanemate lahknemine ning pärast seda arenesid nad jällegi Aafrikas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
