I TEEMA. RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE OLEMUS JA ARENG § 1. Rahvusvahelise õiguse mõiste ja piiritlemine Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid. Rahvusvahelist õigust on tähistatud ka terminiga „rahvaste õigus“ (ius gentium). Universaalne rahvusvaheline õigus on üldiselt aktsepteeritud ja kehtib kogu maailmas. Regionaalne rahvusvaheline õigus kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Rahvusvaheline õigus on eelkõige mõeldud võrdsete ja suveäärnsete riikide omavaheliste suhete reguleerimiseks. Tegemist on horisontaalvõimuga, puudub keskvõim. Sanktsioonid on vähemefektiivsed kui siseriiklikus õiguses, ent see ei tee rahvusvahelist õigust ebaefektiivseks – ta lihtsalt toimib teistmoodi, vastastikuse ja konse...
- annab haldusorganile ette võimalikud käitumisvariandid, mis on otseselt lubatud - annab kodanikule võimaluse teostada toiminguid, mis ei ole keelatud. Haldusõigusnormi struktuur Hüpoteesis sisalduvad juriidilised faktid, eluliste asjaolude peegeldused, mille esinemine toob kaasa õigusliku tagajärje. Hüpotees võib olla absoluutselt määratletud või suhteliselt määratletud. Dispositsioon määrab ära käitumisreegli, mis käsib, lubab või soovitab. Sanktsioon näeb ette abinõu käitumiseeskirja rikkumise puhul. Hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon ei pruugi olla ühes õigusaktis. §5 Euroopa Liidu õiguse mõju Eesti haldusõigusele EL on volitatud välja andma haldusnorme, mis on otsekohaldatavad liikmesriikides (määrused) või mis direktiivide kaudu kantakse üle siseriiklikku õigusesse. Direktiivid püstitavad eesmärgi, mille liikmesriigid peavad realiseerima (meetodid siseriikliku otsuse küsimus)
annab haldusorganile ette võimalikud käitumisvariandid, mis on otseselt lubatud annab kodanikule võimaluse teostada toiminguid, mis ei ole keelatud. 2. Haldusõigusnormi struktuur Hüpoteesis sisalduvad juriidilised faktid, eluliste asjaolude peegeldused, mille esinemine toob kaasa õigusliku tagajärje. Hüpotees võib olla absoluutselt määratletud või suhteliselt määratletud. Dispositsioon määrab ära käitumisreegli, mis käsib, lubab või soovitab. Sanktsioon näeb ette abinõu käitumiseeskirja rikkumise puhul. Hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon ei pruugi olla ühes õigusaktis. Haldus võib haldusõiguse rakendamisel lünki täita eraõiguslike normidega, sellisel juhul ei ole tegemist siiski mitte eraõiguse, vaid haldusõiguse tasandiga, kus eraõiguse norme rakendatakse avaliku õiguse normidena. Sellisel juhul on need suhted samaliigilised. Neid rakendatavaid eraõiguse norme tuleb tõlgendada ja rakendada lähtuvalt avalikust õigusest, s
demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon (segavalitsus on absurd, ei ole "riik") · Suveräänsus kuulub sellele, kellel võim anda seadusi ("legislatiivse suveräänsuse" teooria) Bodini suveräänsusteooria II · Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse · Valitseja tahe on seadus · Valitseja ise ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele · Ent inimlik sanktsioon puudub, karistada saab "üksnes" Jumal · Bodini teooria rakendamine · Ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele. Ent jõudsalt liiguti sinna suunas, eriti Richelieu ja Louis XIV ajal Rakendamine teistes Euroopa riikides võimatu. Saksamaal oli kõrgeim võim jagunenud: Keisririigi ja vürstiriikide tasandite vahel Keisririigi tasandil keisri, kuurvürstide ning Riigipäeva vahel Samuel von Pufendorf 1667: Saksamaa on "monstrum" Rakendamine Inglismaal
koostöö korraldamist. Rahvasteliidu idee autoriks oli USA president Thomas Woodrow Wilson. USAst Rahvasteliidu liiget ei saanud. Algul ei võetud liikmeteks Saksamaad ja tema liitlasi. 1934nda aastani jäi Rahvasteliidust kõrvale Nõukogude Venemaa. Rahvasteliidu loomisel võtsid riigid endale kohustuse mitte ohustada teiste riikide iseseisvust. Agressorite vastu pidi edaspidi rakendatama ühiseid sanktsioone. Sanktsioon mingi abinõu. Agressor teise riigi iseseisvust ohustav riik. Konfliktide puhkemisel tegeleti lepituskatsetega. Washingtoni konverents Toimus 1921-1922. Osalesid kaheksa Euroopa ja Aasia riiki ning USA. Lepingu põhjal nõustusid USA ja Suur Britannia piirama oma laevastiku suurust 500 000 ning Jaapan 300 000 tonnini. Teised lepped puudutasid Hiinat ning mõjupiirkondade jagamist Kagu- Aasias. Tekkis nn Versailles´ - Washingtoni süsteem. Versailles' süsteemi lagunemine
Ühiskond, riik, õigus Ühiskond kui inimeste kooselu vorm eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allmumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste, jahi- või sõjapidamisoskuste või muude oskuste tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul ei olnud, kuid võim oli täiesti reaalne. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt aluseks võetud tavad. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tava üldkohustuslik iseloom on endastmõistetav ( ei teki küsimust, miks peab seda täitma). Positiivne aspekt- tavade järgimine tagatakse harjumuse jõuga. Negatiivne aspekt- on väga konservatiivsed ja avaldavad uutel...
raamatut riigis"; ,,Poliitilise teooria isa" Bodini suveräänsusteooria I : kord ja ühtsus riigis on tagatud suveräänsusega. Suveräänist ei saa olla ühtegi teist kõrgemat võimu, mis saaks teda piirata vms. Bodini suveräänsusteooria II : algselt oli rahvas kui tervikus aga loovutas suveräänsuse kui valis ametisse kuninga. Valitseja tahe sai seaduseks. Valitseja allub üksnes Jumala seadustele. Kuna inimlik sanktsioon puudub , karistada saab ,,üksnes" Jumal. Thomas Hobbes (1588-1679) oli oma poliitiliselt hoiakult rojalist. Inglismaa konflikti algul emigreerus Pariisi ning avaldas seal oma põhilised poliitilised teosed. 1651 konflikt rojalistliku eksiilkogukonnaga naases Inglismaale. Hobbes'i eesmärgid : uurida kuidas poliitliline keha funktsioneerib. Ta ütleb, et tema paneb aluse tõelisele poliitilisele teadusele ehk politoloogiale. Ülim eesmärk on
Nad ise on õigussüsteemi loodud allikad või on õigussüsteem neid ametlikult tunnustanud. Tüüpilised näited on seadus ja kohtuotsused; 2. substantsiaalsed allikad, mõjutavad argumentatsiooni oma kaaluga. Nii mõjuvad näiteks moraalsed vaated ja teleoloogilised argumendid. Õigusallikad on mõnikord jagatud kolme rühma (prima facie kohustuslikkus): 1. tugevasti kohustavad (sunduslikud) - õigusallika kõrvalejätmisele järgneb seaduse rakendajale sanktsioon, s.t karistus ametialal tehtud vea eest. Õigusallika 15 16 kasutamine on seega sunduslik. Sellesse rühma kuulub kaks õigusallikat: seadus ja maa tava. Seadus on kohustuslik õigusallikas, kuivõrd otsus peab olema seadusega kooskõlas ja seaduseparagrahv peab olema otsuse põhjenduses nimetatud; 2. nõrgalt kohustavad - arvestamata jätmist ei loeta eksimuseks ja sellele ei
Teatud juhtudel võidakse haldusõigusnormi rikkumise korral ette näha ka kriminaalvastutuse vahendeid. Mitte kõik haldusõigusnormid ei sisalda sanktsioone. Näiteks võivad normis sisalduvad asjaolud anda subjektile õiguse oma õiguste realiseerimiseks. Haldusõigusnormi elemendid ei tarvitse olla esitatud kõik koos ühes õigusaktis. See tähendab seda, et norm (selle elementide kirjeldused) võib paikneda erinevates aktides. Näiteks hüpotees ja dispositsioon on ühes õigusaktis, sanktsioon teises. Nii on liiklus-, tuleohutus-, avaliku korra jne. eeskirjad kehtestatud selleks pädeva haldusorgani määrusega, vastutuse nende rikkumise eest näeb aga ette haldusõiguserikkumiste seadustik. 3. Haldusõigusnormi realiseerimine Haldusõigusnormid, mis on kehtestatud selleks ettenähtud korras, peavad olema realiseeritud, s.t. nad peavad olema praktiliselt kasutatud haldussuhete reguleerimiseks nende subjektide poolt, kellele nad on adresseeritud.
Teatud juhtudel võidakse haldusõigusnormi rikkumise korral ette näha ka kriminaalvastutuse vahendeid. Mitte kõik haldusõigusnormid ei sisalda sanktsioone. Näiteks võivad normis sisalduvad asjaolud anda subjektile õiguse oma õiguste realiseerimiseks. Haldusõigusnormi elemendid ei tarvitse olla esitatud kõik koos ühes õigusaktis. See tähendab seda, et norm (selle elementide kirjeldused) võib paikneda erinevates aktides. Näiteks hüpotees ja dispositsioon on ühes õigusaktis, sanktsioon teises. Nii on liiklus-, tuleohutus-, avaliku korra jne. eeskirjad kehtestatud selleks pädeva haldusorgani määrusega, vastutuse nende rikkumise eest näeb aga ette haldusõiguserikkumiste seadustik. 3. Haldusõigusnormi realiseerimine Haldusõigusnormid, mis on kehtestatud selleks ettenähtud korras, peavad olema realiseeritud, s.t. nad peavad olema praktiliselt kasutatud haldussuhete reguleerimiseks nende subjektide poolt, kellele nad on adresseeritud.
alaliik). Dispositsiooni õigusliku iseloomu järgi eristatakse: Imperatiivne dispositsioon (kategooriline, käsutav) teeb subjektile kategoorilises vormis kohustuseks teatud viisil käituda ega luba sellest kõrvale kalduda ka mõlema suhtepoole nõusolekul. Dispositiivne dispositsioon (korraldav) annab suhte subjektile võimaluse teataval määral ise kindlaks määrata oma õigused ja kohustused. Mis on õigusnormi sanktsioon? Kuidas sanktsioone liigitatakse? Õigusnormi sanktsioon näitab ära need riiklikud mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendavate organite järgi eristatakse kriminaalõiguslikke, haldusõiguslikke, distsiplinaar- ja varalisi ehk tsiviilõiguslikke sanktsioone. Kuidas sõnastatakse õigusnormid õigusaktides? Õigusakti teksti sõnastamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks
Põllumajandusorganisatsioon = FAO – 2 kuud; VMN oli 6 kuud) finantskohustuste täitmine – ei saa välja astuda, kui pole liikmemaks makstud (UNESCO) o väljaheitmine – mingite kohustuste mittetäitmise tõttu (rahalised, aga ka teised) Rahvasteliit (NL seoses Talvesõjaga) o liikmeksoleku peatamine: kui sanktsioon (karistuseks); ÜRO puhul 1 näide vabatahtlikult peatatakse ise oma liikmelisus mingiks ajaks (NATOs Kreeka ja Prantsusmaa) Ülesehitus Uuenduste alusel, Clive Archeri järgi: o 19/20. saj vahetus – lõtv institutsioon, oli olemas mingi administratiivne büroo; liikmesriikide väga harv kokkutulek (Postiliit, käivad koos iga 5 aasta tagant) o Rahvasteliiga panus:
korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnorm on mõtteline käsk või keeld, mis reguleerib inimeste käitumist. Õigusnormi loogiline struktuur: 1. Hüpotees (H) – kui... – näitab tingimused õigusnormi kehtivuse kohta (aeg, subjekt jne); 2. Dispositsioon (D) – siis... – näitab vajaliku käitumise, st sisaldab subjekti õigused ja kohustused; 3. Sanktsioon (S) – vastasel juhul... – näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mis kuulub rakendamisele dispositsiooni nõuete eiramise eest hüpoteesi tingimustes. Ema ütleb oma alaealisele pojale: kui kell saab 22, siis pead sa olema kodus, vastasel juhul karistan. Õigusnorme võib liigitada täidetava funktsiooni järgi ehk vastavalt eesmärkidele: 1. Regulatiivsed õigusnormid – vahetult suunatud ühiskondlike suhete reguleerimisele. Annavad
ma õiguskantsleri institutsiooni õiguslikku seisundit.*120 Kui põhiseadus lubab seadusandjal kujundada õiguskantsleri õiguslikku seisundit, siis lubab see panna õiguskantslerile täiendavaid funktsioone eeldu- sel, et see ei takista õiguskantsleri põhiseadusliku funktsiooni täitmist ega muuda ombudsmani menetluse olemuslikku väljundit. Õiguskantsleri ombudsmani menetluse olemuslik väljund on soovitus, mille järg- mist ei taga ükski sanktsioon, vaid ainuüksi õiguskantsleri autoriteet. Pall on niisiis seadusandja käes. Autorist: LL.M. Madis Ernits on õiguskantsleri osakonna juhataja-nõunik. 115 H. Loot (viide 66), kes viitab sellega seoses Soome eeskujule. 116 RT I 1995, 83, 1440. 117 ÕKS § 6. 118 Petitsioonikomisjoni kriitika kohta vt M. Franke. Ein Ombudsmann für Deutschland. Frankfurt am Main: Peter Lang, lk 68 jj. Franke
Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid, Cristoph Cellariuse periodiseering: Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo ja retoorikaprofessor Cristoph Cellarius, kes eristas ajaloos vana, kesk ja uusaja. Ta pidas kesk ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. aastal. Hiljem on pakutud ka muid daatumeid, nt. Ameerika avastamine 1492, Itaalia sõdade algust 1494 ja ka reformatsiooni vallandumist 1517. Varauusaega hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Tavaks on vaadelda varauusaja aega 15001800. Võib vaadelda kui eelmodernset ühiskonnast modernsesse ühiskonda ülemineku ajajärku, kus keskaegsed traditsioonid põimusid uusaegsete uuendustega. ...
- annab kodanikule võimaluse teostada toiminguid, mis ei ole keelatud. Haldusõigusnormi struktuur Hüpoteesis sisalduvad juriidilised faktid, eluliste asjaolude peegeldused, mille esinemine toob kaasa õigusliku tagajärje. Hüpotees võib olla absoluutselt määratletud või suhteliselt 11 määratletud. Dispositsioon määrab ära käitumisreegli, mis käsib, lubab või soovitab. Sanktsioon näeb ette abinõu käitumiseeskirja rikkumise puhul. Hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon ei pruugi olla ühes õigusaktis. §5 Euroopa Liidu õiguse mõju Eesti haldusõigusele EL on volitatud välja andma haldusnorme, mis on otsekohaldatavad liikmesriikides (määrused) või mis direktiivide kaudu kantakse üle siseriiklikku õigusesse. Direktiivid püstitavad eesmärgi, mille liikmesriigid peavad realiseerima (meetodid siseriikliku otsuse küsimus)
kohta. Nad on pidamislaused. Dispositsioon näitab, milline peab olema inimeste käitumine, kui nad on sattunud Õigusnorm kirjutab midagi ette, tagab või jätab koguni millestki ilma. hüpoteesis kirjeldatud olukorda. ÕIGUSNORMID Sanktsioon näeb ette mõjutusvahendid, mida võidakse rakendada isikute suhtes, kes ei on üldkohustuslikud käitumiseeskirjad, mis on formuleeritud õiguslausetena. käitu õigusnormi nõuetele vastavalt. Kusjuures need normid on suunatud konkreetselt määratlemata isikute ringile. 1.4.3. Õigussuhte olemus ja mõiste Õigusnormid ei ole tõesed ega väärad.
Hea Pangandustava Vastu võetud pangaliidu juhatuse poolt 1996. aastal. Soovitusliku dokumendina täitmiseks kõikidele pangaliidu liikmetele. Koosneb 12 punktist, mida pangad on omavahel kokku leppinud. 1. Pankadevaheline suhtlemine Selle juures pangad on ise deklareerinud, et püüavad olla korrektsed oma äripantnerite ja teiste partnerite suhtes. Piiranguna deklareerinud, et ei avalda selliseid andmeid, mis võivad tuua negatiivseid tagajärgi. Ainuke sanktsioon seisneb selles, et kui keegi on seda rikkunud, siis hinnangu sellele saab anda pangaliidu juhatus. 1998. aasta kevadel hakkasid ajakirjanduses suhtlema kaks pangajuhti. Musta pesu pesemine ajakirjanduses ei ole ilus 2. Pankadevaheline konkurents Peavad heaks tavaks personali kohta info vahetamist. Takistusi ei tehta, kui tahetakse minna teise panka tööle. Maksab pangale, kust ta üle võttis pangatöötaja aastapalga 3. Avalikkuse informeerimine
kohta. Nad on pidamislaused. Dispositsioon näitab, milline peab olema inimeste käitumine, kui nad on sattunud hüpoteesis kirjeldatud olukorda. Õigusnorm kirjutab midagi ette, tagab või jätab koguni millestki ilma. Sanktsioon näeb ette mõjutusvahendid, mida võidakse rakendada isikute suhtes, kes ei ÕIGUSNORMID käitu õigusnormi nõuetele vastavalt. on üldkohustuslikud käitumiseeskirjad, mis on formuleeritud õiguslausetena. Kusjuures need normid on suunatud konkreetselt määratlemata isikute ringile. 1.4.3. Õigussuhte olemus ja mõiste Õigusnormid ei ole tõesed ega väärad
Suveräänsus: "Absoluutne ja igavene võim riigis" (puissance absolute et perpetuelle). Absoluutne = suverään ei allu ühelegi teisele võimule; jagamatu. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon. Suveräänsus kuulub sellele, kellel võim anda seadusi. Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse. Valitseja tahe on seadus. Valitseja ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele. Seega inimlik sanktsioon puudub, karistada saab "üksnes" Jumal. 5. Bodini suveräänsusteooria rakendamise võimalikkusest Euroopas Ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele. Ent jõudsalt liiguti sinna suunas, eriti Richelieu ja Louis XIV ajal. Rakendamine teistes Euroopa riikides võimatu. Saksamaal oli kõrgeim võim jagunenud: keisririigi ja vürstiriigi tasandite vahel. Keisririigi tasandil keisri, kuurvürstide ning Riigipäeva vahel - Pufendorf: "Saksamaa on monstrum"
Ühinguõigus Kodus kaasuse lahendamine võimalus, mitte kohustus. Moodles aine Eksam: 1,5 h, kaks teooriaküsimust (4p) ja kaks kaasust. Üks on kindlasti vaidluste lahendamise kaasus. Kaasuste puhul on tegemist kaasustega, mida on seminaris käsitletud. Eksamil võib kasutada seadust: TsÜS, VÕS, ÄS. Eksami vastused ei pea olema lehekülgede pikkused. Eksamiküsimuse näide: Milline on äriregistri kande õiguslik tähendus? Äriseadustiku § 34 ümberkirjutamine on vale, kuna seal ei ole selle tähendust. Õpiku esimesed laused ütlevad ära, millega tegu on. Ühinguõiguse vaidlus: autorollo kaasus. Seminarist võib puududa max 2 korda, ilma tagajärgedeta. Ühinguõiguse põhimõisted Ühinguõiguse mõiste Ühinguõigus (objektiivses tähenduses) õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvat (nii juriidilised isikud kui ka mittejuriidilised isikud), st peamiselt liigid, õiguslik seisund, asutamine ja lõpetamine, ümberkorraldamine (ü...
Raul Narits ,,Õiguse entsüklopeedia" I peatükk 1.1. Õiguse eelastmed Õigus on loomu poolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste omavahelisi suhteid. Moraal ja tava olid sotsiaalseteks harjumusteks/ sotsiaalseks korraks, mis korrastasid inimkäitumist. Olemas juba enne õigust. Moraal ja tava vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist, on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Tava ja moraal on kindla sisuga, st antud ajas ja ruumis eksisteerivad ühiskonnas valdavalt ühesugused tavad ja moraal. . Alati kindla sisuga, neid kujundas elu ise. Algseid inimkäitumise mastaape võibki nimetada tava- ja moraalinormideks. Iga situatsiooni inimühiskonnas saab reguleerida kas individuaalselt või normatiivselt. Individuaalne reguleerimine kujutab endast inimkäitumise korrastamist ühekordsete reguleerimisaktsioonide teel. See on konkreetse kaasuse lahendamine. Normatiivne reguleerimine seevastu on inimkäit...
ilma hoiatusmäärust tegemata (rakendatakse nt majandusaasta aruande tähtajaks esitamata jätmisel) või esitab valeandmed, võib määrata ettevõtjale või andmete esitamiseks kohustatud isikule rahatrahvi TsMS-s ettenähtud korras (ÄS § 71). Kuna tegu on menetlusliku rahatrahviga, siis on selle määramine võimalik korduvalt seni, kuni ettevõtja on oma kohustused nõuetekohaselt täitnud. Lisaks on valeandmete esitamine kohturegistri pidajale kuritegu (KarS § 381). Raskeim sanktsioon on äriühingu sundlõpetamine (ÄS §59-61) Registripidaja vastutuse korral saab rääkida eelkõige kahju hüvitamisest, millele kohaldatakse riigivastutuse seadust. Äriregistri menetluses tehtud määrustele on võimalik esitada määruskaebusi. See tähendab, et kui ettevõtja avaldus rahuldatakse ja tehakse kanne, ei ole võimalik ka kaebust esitada, kuna vaidlustatav lahend puudub. Samas on selline lahendus igati põhjendatud
Kui D viitab antud õigusaktist välja, siis on tegemist ka viitava normiga, aga viite puhul on tegemist blanketse viitega. Seega, iga kord kui kuskil on mingisugune viide (otsene või blanketne), on tegemist viitava normiga. Blanketse viite puhul võib seadus viidata seadusest alamal seisvale aktile. Sanktsioon —õiguslik tagajärg, milleks võib olla kas karistus või muu abinõu (mingist hüvest ilma jätmine, õigussuhte kehtetus jne). Sanktsioon saab olla määratletud kas suhteliselt või absoluutselt. Suhteliselt määratletud sanktsioonile on antud mingisugune alternatiiv, absoluutselt määratletud sanktsioonis on üksainus liik või määr. Sanktsioon koosneb reeglina sanktsiooni liigist ja määrast. Juriidiline fakt — asjaolu, mis on õigussuhete tekkimise, muutumise ja lõppemise aluseks. See sisaldub hüpoteesis ja võib olla lihtfakt ja liitfakt. Juriidiliste faktide jaotus: tahtlus
oluline. Eristab primaarset ja sekundaarset hälvet. Primaarse hälbe puhul paneb isik toime negatiivseid tegusid muudel põhjustel kui märk. sekundaarse hälbe puhul on isik omaks võtnud kurjategija märgi ja paneb seetõttu toime negatiivseid tegusid. Lemert'i järgi on märgi omaksvõtt protsess, mis koosneb faasidest: 1. primaarse hälbe toimepanek (selle põhjust ja olemust ei käsitleta); 2. sanktsioon st. riik märkas hälvet ja sanktsioneerib. Algul on see kergem ja märgistamist ei toimu; 3. järgnev primaarne hälve (üldjuhul ei pane isik seda enam peale esimest toime); 4. raskem sanktsioon ja võõrandumine st. ühiskond hakkab isikusse kõrvalehoidvalt suhtuma kuigi märki veel ei panda; 5. järgmine primaarne hälve koos võimaliku vaenulikkusega nende suhtes, kes karistavad; 6
eelkõige maagia, äärmiselt oluline on vanne, mille vorme on ääretult mitmekesiseid. Igat väärvandujat tabas alati kõrgemalt poolt saadetud karistus (vandeneedus). Vanne arhailises õiguses koosneb kahest osast: pöördumine sanktsiooni kandja poole (tavaliselt teistpoolsuse ja jumalik, sest arhailises õiguses ei ole vahet teistpoolsusel ja siinpoolsusel ning see lubab jumaliku kaasamist õigusesse) teiseks osaks on sanktsioonide täpne kirjeldamine. Väärvandujat tababki kirjeldatud sanktsioon. Äärmiselt oluline oli just riitus, eksimise korral võis vanne pöörduda vanduja enda vastu. Kusjuures kavatsus ei ole oluline ehk kogemata rituaali sooritamisega kaasnesid automaatselt antud rituaali tulemused. Arhailine vanne oli niivõrd tugev et ristiusk ei suutnud vannet eemaldada ja seetõttu see assimileeriti kristlikku kultuuri, sanktsiooni kandja asendub paganlikust pühamehest kristliku jumalaga. Igasugused õnnetused omasid seega jumala karistuse märki
(VARA)UUSAJA EKSAMI PROGRAMM Sissejuhatus. Varauusaja mõiste, selle kronoloogilised raamid. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel peetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789. Teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. sajandi alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks vaadelda varauusajana tinglikult kolme sajandit hõlmavat ajavahemikku 1500–1800. Christoph Cellariuse periodiseering. eristas vana-, kesk- ja uusaja. Sattelzeit. “Sadulaaeg”; periood 18. sajandi lõpust 19. sajandi alguseni, mille jooksul justkui ratsutati vanast korrast uude korda. Suur roll Prantsuse revolutsioonil. Enamjaolt loetakse selleks aastaid 1789-1830. Põhja- ja Lõuna-Euroopa ning Lääne- ja Ida-Euroopa eristamine varauusajal. Euroopa sisemises jaotuses ei eristatud varauusaja alguses mitte niivõrd läänt ja ida kui just põhja ja lõunat. Kunagine Rooma impeeriumi põhjapiir, mis k...
1703 sai troonile Carlos III ( habsburgi dünastia esindaja) 1711 suri Joseph I Carlos III pretendeeris ka ka austria habsburgide aladele - ei meeldinud Inglismaale. Pärilussõja lõpetasid Utrechti ja Rastatti lepingud Felipe V sai tagasi Hispaania troonile. Pärilussõja ajal kerkis Euroopas esile Inglismaa= Inglismaa eesmärk hoida tasakaalu Euroopas. Pärilussõdade tulemusel laienes Austria mõjuvõim- Inglismaa ülesanne oli seda takistada. Karl VI (1711-1740) Pragmaatiline sanktsioon trooni võib pärida ka naisliinis. 1740 Karl VI suri troonile sai tema tütar Maria Theresia. Preisimaa vallutas Sileesia. 1756 puhkes Seitsmeaastane sõda. Sõjas Preisimaa vastu toetasid Austriat Venemaa ja Rootsi. Sõda lõppes Hubertusburgi rahuga. Türklased. Türgi väed piirasid Viini. Nende kätte läks Ungari idapoolne ala= Transilvaania vürstiriik. Türklaste käes oli veel Valahhia ja Moldova. Poisslaste andmise kohutus= janitsarid. Pilet 9 ???1.Kreeka linnriik
· Kui võlgnik rikkumise lõpetab (nt muutub koostööaltiks ja hakkab infot andma), peab aresti kohaldamise lõpetama. · Kui on rikkunud elukohast lahkumise keeldu v pankrotivara käsutamise keeldu, siis ei ole võimalik rikkumist lõpetada... siis võlgnik täidab oma aresti ära nii nagu talle määratud. Sundtoomine pole sanktsioon tuuakse kohale oma kohustuse täitmiseks. (Aresti kohaldamine laialt levinud siiski pole.. pigem äärmuslik abinõu). 3.4 Kohustatud isikud juriidilisest isikust võlgniku puhul 19 lg 1 ja lg 3 Kui on teabe andmise kohustus, siis tulevad juurde töötajad ja kolmandad isikud ( 85 lg 2 ja lg 3); kohal viibimise kohustuse juures seda ei ole. Aresti saab kohaldada siiski vaid 19 lg 1 ja lg 3 isikuid
tõelises tähenduses, kui riigis on olemas selline organ ja kui see organ on piiramatu. Võim peab olema selle inimese või organi käes määramata ajaks (sest kui see on ajatiselt, siis on süverääniks hoopis see, kes võimu annab ja tagasi võtab). Bodini ütleb, et algselt oli rahvas võimu kandjaks aga loovutas suveräänsuse korra ja ühtsuse tagamiseks kui valis ametisse kuninga. Valitseja tahe on seaduseks. Valitseja ise allub üksnes Jumala seadustele. Kuna inimlik sanktsioon puudub, siis saab valitsejat karistada ,,üksnes" Jumal (sest kui saaks keegi teine, oleks suveräänsusprintsiipi eiratud). 36. Bodini suveräänsusteooria rakendamise võimalikkusest Euroopas See mudel on ideaalmudel ja see ei vasta reaalsusele. Sellist riiki ei ole olemas, kus ühe isiku käes on absoluutne, jagamatu ja igavene võim. Kuid, mida see mudel kaasa tõi on see, et saadi inspiratsiooni sellise mudeli poole liikuda (nt Prantsusmaal). Rakendamine teistes Euroopa riikides
Töötaja jääb ilma ravikindlustusest. Seetõttu pidi tööandja maksma sotsiaalmaksu ja ravikulud (33% peale). Riigikohtu üldkogu leidis lõpuks, et säte, kus tööandja peab maksma sotsiaalmaksu ja ravikulud, on põhiseadusega vastuolus. Eesmärki on võimalik lahendada sama efektiivselt, kuid õigusi vähem piirava vahendiga. (Intress või trahv või ettekirjutus). Nt sama analoog kas kuriteost ärahoidmiseks tuleks üks sanktsioon juurde luua - surmanuhtlus.Vaieldav. Vajalikkus on nõrk kriteerium, ta ei ole kohane põhiseaduslikkuse kaasuse lõplikuks lahendamiseks. Peab minema üle kolmandala astmele (mõõdukus). 3. Mõõdukus Mõõdukuse puhul on oluline meelde jätta eelkõige kaks lauset. Esiteks: tuleb abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks kaaluda ühelt poolt põhiõigustesse sekkumise ulatust ja intensiivsust ja teiselt poolt eesmärgitähtsust. Teiseks: mida intesiivsem on põhiõiguse riive,
asetada ennast madalama organi asemele) - Õiguspärasuse järelvalve (kõrgemal seisev organ saab madalamale organile öelda, et ta on toiminud valesti ning ,,tee uuesti õiguspäraselt") - Teenistuslik järelvalve (teenistuja tegevuse üle) + distsiplinaar (ei peaks olema järelevalve, vaid sanktsioon kui ei järgita, siis saab rakendada sanktsioone) Haldushierarhiad: - Üldhaldushierarhia (valitsus minister maavanem KOV; ministri alluvuses maavanem ja tinglikult maavanemate alluvad kohalikud omavalitsused; tegelik alluvus maavanemale sisuliselt olematu maavanem ei saa öelda KOV-le, et teie tegevus on seadusvastane, maavanem peab selleks minema kohtusse (võiks olla vastupidi KOV tõestab kohtulikult
või ületada: - nõuetel 0-100 EUR: 51 EUR - nõuetel 100-1.000 EUR: 60 EUR - nõuetel summas 1.000 EUR ja rohkem: 160 EUR 46 Liigkasuvõtmise keeld Soomes on liigkasuvõtmine reguleeritud ka kriminaalõiguslike normidega, st kui eraõiguslike normide alusel on eelnevalt tuvastatud, et kõrge intressi kokkulepe oli heade kommetega vastuolus, siis võib järgneda kriminaalõiguslik sanktsioon. Soome karistusseaduse kohaselt on liigkasuvõtmine see, kui laenuandmisel võetakse või saavutatakse intress või muu majanduslik eelis, mis on ebaproportsionaalne võrreldes krediidiandja poolt osutatava teenuse kuludega. Enne 2010.a veebruarit kehtinud sõnastuse kohaselt oli liigkasuvõtmine tavapärasest pangaintressist tunduvalt kõrgem laenuintress, kuid kiirlaenude kulusid polnud võimalik praktikas võrrelda näiteks
TLÜ RASI Sissejuhatus sotsioloogiasse Mikko Lagerspetz, Sofia Joons, Peeter Vihma 1.MILLEGA TEGELEB SOTSIOLOOG?......................................................................................3 2.SOTSIOLOOGIA KUI TEADUS................................................................................................ 7 3.STRUKTUUR JA FUNKTSIOON............................................................................................ 11 4.SOTSIAALSED NORMID JA VÄÄRTUSED..........................................................................15 5.SOTSIAALSED ROLLID..........................................................................................................19 6.SOTSIAALSED RÜHMAD.......................................................................................................22 7.SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID.................................................................................24 8.JUHTIMINE JA AUTORITE...
4. Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme Kord ja ühtsus on tagatud suveräänse võimuga. Suverääni võim on absoluutne ja jagamatu (ei allu teistele). Suveräänne riik saab olla kas demokraatlik, aristokraatlik või monarhistlik nende segud, kombinatsioonid pole riigid. Suveräänsus kuulub sellele, kel on võim anda edasi seadusi. Kui rahvas valis endale kuninga, loobus rahvas võimust. Kuninga tahe on seadus ja ta vastutab vaid jumala ees. Inimlik sanktsioon puudub, karistada saab vaid jumal. Ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele, ent ses suunas liiguti jõudsalt, eriti Richelieu ja Louis XIV ajal. Rakendamine teistes Euroopa riikides võimatu. Prantsusmaal ei vastanud olukord kunagi täpselt teooriale. Saksamaal ei saanud sisse viia, sest võim oli killustunud: jagunes keisri- ja vürstiriikide vahel, keisririigisiseselt veel keisri, kuurvürstide ja riigipäeva vahel
võimu kehtestab. Võim peab olema määramata ajaks. Bodini suveräänsusteooria II · Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse, et korda ja ühtsust tagada · Valitseja tahe on seadus. Ei saa apelleerida kõrgematele printsiipidele, mida valitseja ütleb, see ka on · Valitseja ise ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele · Seega inimlik sanktsioon puudub, karistada saab "üksnes" Jumal. Kuidas oli asi tegelikult? Bodini teooria rakendamine · Tegemist oli ideaalmudeliga ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele. Ent jõudsalt liiguti sinna suunas, eriti Richelieu ja Louis XIV ajal. Prantsusmaal läheneti sellele kõige südikamalt. · Rakendamine teistes Euroopa riikides võimatu. Saksamaal oli kõrgeim võim jagunenud:
ÜHINGUÕIGUS Ühinguõiguse mõiste - õigusnormide kogum, mis reguleerib ühingutega seonduvaid küsimusi. Ühinguõiguse allikad · Põhiseadus (§ 31 ja 48) · Äriseadustik · Tulundusühistuseadus · Mittetulundusühingute seadus · Sihtasutuste seadus · Tsiviilseadustiku üldosa seadus · Võlaõigusseadus · Euroopa Liidu Nõukogu määruste rakendamise seadused · 2157/2001 Euroopa äriühingu põhikirja kohta · 2137/85 Euroopa majandushuviühingu kohta · 1435/2003 Euroopa Ühistu põhikirja kohta · Euroopa Liidu ühinguõiguse direktiivid Juriidilise isiku mõiste Juriidiline...
· Otseselt nt. VÕS §113, mis sätestab viivise määramist. Keeld on sõnaselgelt väljendatud. · See keeld võib tuleneda sätte olemusest, et kõrvalekaldumine pole lubatud. Sätte olemus on peamine probleem tõlgendamisel. Kui keeld on olemas, ükskõik kas sõnaselgelt väljendatud või olemusest tulenev, siis selle puhul on nii, et samas seaduses, kus keeld on antud, on ka tagajärg. Nt. VÕS §51, §275. Keeld on kusagil õigusnormis toodud, aga sanktsioon selle õigusnormist tuleneva keelu rikkumise kohta on TsÜS §87 (seadusest saab küll keelu välja lugeda, aga tagajärge pole). 8.2.2. Tehingu tühisus vastuolu tõttu Põhiseadusega Kui on mingi kokkulepe, mis rikub isiku põhiõigusi (nt. mingi lepingupunkt on diskrimineeriv ja vastuolus põhiõigustega), siis on see tehing või tehinguosa tühine, ilma et tsiviilseadustiku mingist osast peaks hakkama otsime imperatiivset normi. TsÜS §86
∙ Otseselt – nt. VÕS §113, mis sätestab viivise määramist. Keeld on sõnaselgelt väljendatud. ∙ See keeld võib tuleneda sätte olemusest, et kõrvalekaldumine pole lubatud. Sätte olemus on peamine probleem tõlgendamisel. Kui keeld on olemas, ükskõik kas sõnaselgelt väljendatud või olemusest tulenev, siis selle puhul on nii, et samas seaduses, kus keeld on antud, on ka tagajärg. Nt. VÕS §51, §275. Keeld on kusagil õigusnormis toodud, aga sanktsioon selle õigusnormist tuleneva keelu rikkumise kohta on TsÜS §87 (seadusest saab küll keelu välja lugeda, aga tagajärge pole). 8.2.2. Tehingu tühisus vastuolu tõttu Põhiseadusega Kui on mingi kokkulepe, mis rikub isiku põhiõigusi (nt. mingi lepingupunkt on diskrimineeriv ja vastuolus põhiõigustega), siis on see tehing või tehinguosa tühine, ilma et tsiviilseadustiku mingist osast peaks hakkama otsime imperatiivset normi. TsÜS §86
haldustegevus endast faktilist asjaolu, mille olemasolu nõuab nendest normidest kinnipidamist. (2) Hüpotees võib tunduda mitteeksisteerivana ka normide puhul, mis näevad ette haldussanktsiooni rakendamise. Asjaolud, mille puhul tuleb norm rakendamisele, tulenevad käitumisreeglist ja selle mittetäitmisel järgneb õiguslik tagajärg 2. Dispositsioon keskne lüli, mis määrab käitumisreegli, mida norm kirjutab, lubab, keelab või soovitab. 3. Sanktsioon sunniabinõu, mida kohaldatakse käitumiseeskirja rikkumise korral. Kõik normid ei sisalda sanktsiooni. Samas ei pea kõik kolm osa paiknema ühes ja samas aktis. Iga täisväärtuslik õigusnorm sisaldab endas üheaegselt nii asjaolusid kui ka tagajärge. B. HALDUSÕIGUSNORMI REALISEERIMINE: Normist kinnipidamise teel normi adressaadid hoiduvad neile keelatud toimingutest või sooritavad neile ettekirjutatud toiminguid.
Õigusnorm määrab ühiskondlikes suhetes osalejate õigused ja kohustused, nende kohustusliku, lubatud või keelatud käitumise. Õigusnormi osad: hüpotees esitab tingimused, mille olemasolu korral kuulub õigusnorm kohaldamisele; dispositsioon määrab õigussuhtega reguleeritava suhte osaliste käitumise, nende õigused ja kohustused; sanktsioon esitab õigusliku vastutuse, mis kohaldatakse dispositsiooni nõuete rikkuja suhtes. Skemaatiliselt: Kui ........., siis ........., muidu ......... . Õigusakti mõiste ja liigid Õigusaktid on dokumendid, milles riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjate õigused ja panevad neile kohustusi. Õigusakt on õigusnormi väljendusvorm. Üldakt Üldakt on õigusakt, mis sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulkn...
valdused (Madalmaad, Milano, Napoli ja Sardiinia) läksid nüüd Austria Habsburgidele. Savoia hertsog Vittorio Amadeo II [16751730], kes oskas sõja käigus oskuslikult pooli vahetada, sai kuninga tiitli ning Habsburgide valdustest Sitsiilia saare. Inglismaa sai rahulepinguga Gibraltari kindluse Vahemere suudmes ning Menorca Baleaari saarestikus. Täitus ka Inglismaa peamine eesmärk: välistati nii Bourbonide kui ka Habsburgide võimalik hegemoonia Euroopas. Pragmaatiline sanktsioon ja konvenientsipoliitika Hispaania pärilussõda laiendas oluliselt Austria Habsburgide valdusi. Keiser Karl VI [171140] avaldas 1713. aastal pragmaatilise sanktsiooni, mis kuulutas Habsburgide valdused jagamatuks ning erinevalt keisritroonist lubati neid pärandada ka naisliinis. 1720.30. aastaid iseloomustas konvenientsipoliitika (droit de convenance), kus poliitilisi küsimusi ei lahendatud mitte sõjaväljal vaid kabinettides. Eelkõige oli konvenientsipoliitikast huvitatud
Tsiviilmenetlusõigus on normide kogum, mis reguleerib tsiviilõiguste kaitse kohtulikku korda, protsessis osalevate isikute suhteid tsiviilasja lahendamisel Suhteid, mille üheks osaliseks on kohus. Menetlusõigus ise kuulub avaliku õiguse valdkonda, kuid see reguleerib suhteid, mis on tekkinud eraõiguslikus vaidluses. Tsiviilkohtumenetlus-õigus on oma olemuselt dispositiivne, kuid sisaldab siiski imperatiivseid elemente, mille järgimata jätmisele järgneb sanktsioon. Õigussuhe on õigusnormide reguleeritud ühiskondlik suhe. Tsiviilmenetlusõigussuhe on tsiviilmenetlus-õiguse normidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isikute ja kohtu vahel õigusemõistmisel tsiviilasjades. Tsiviilmenetlusõigussuhte objektiks on materiaalõiguslik vaidlus kahe poole vahel. Tsiviilmenetlusõigussuhte subjektid on need isikud, kes võtavad kohtumenetlusest osa ning kelle käitumine on tsiviilkohtumenetluse seadustikuga reguleeritud
Seega on tühja töö tegemise potentsiaal käskmenetluses vägagi tõsine. Käskmenetlus on ilmselt Saksa laen, kuid sugugi mitte hiljutine - ka ennesõjaaegses kriminaalkohtupidamise seadustikus (1934) oli käskmenetlus juba olemas. Käskmenetlust võib võrrelda tsiviilkohtumenetluse tagaseljaotsusega - isikut, kelle suhtes otsus tehakse, ära ei kuulata (tõsi, erinevus on siin selles, et tagaseljaotsus on oma sisult sanktsioon kostjale, kes kohtuga suhelda ei soovi, kuid käskmenetlus kujutab endast puhtakujulist menetluse ökonoomia väljendust). Loe KrMS §§ 251...256. 3-4-1-5-10 (käskmeneluse põhiseaduspärasus). 15. Järgnevalt tuleb tuvastada põhiõigus, selle kaitseala ja riive. Põhiseaduse § 24 lõige 5 sätestab, et igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtuotsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. EIÕK 7. lisaprotokolli
parema. Tähendab, kõik on minuga ühes nõus. Tänan teid! Nii siis: tänasest päevast peale, meie enam lõpmatuse tundi ei ilmu, sest meie hakkame streikima. Koolidirektorite patronaadiõigus peab kaduma igaveseks ajaks! Räägin ma õieti? On mul õigus? Tähendab -- tehtud! Lõpmatus peab kaduma -- ühes oma nulliga! Ja pidage meeles: mul on teie sõna. Kes oma sõna ei pea, saab seda." Tigapuu sirutas kateedrilt koolivendade poole oma tugeva rusika, sest see oli tema patronaadiõiguse sanktsioon. Järgmisel päeval istus härra Kurlov kahes klassis üksinda. ,,Lõpmatus ootab nulli ja ühte," naersid poisid. Ka teise päeva tunnid istus õpetaja kannatlikult läbi ja kirjutas nime raamatusse, et oleks õigus tasu saada. Kolmandal päeval teatas ta asjast härra Maurusele. Nagu maruhoog tormas see järgmisel hommikul klassi, kui seal istus parajasti Kresku. ,,Millest te praegu rääkisite?" küsis direktor õpetajalt. ,,Meil on Pauluse teekond käsil," vastas see.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
