o Habsburgide riigi koosseisu läksid Ungari ja Transilaavia · 1718 sõlmitud rahuga läksid Austria võimu all Serbia ja osa Bosniast · 1739 türklased pidi loovutama Belgradi. Euroopa suurpoliitikas · Sekkus suurriikide võitlusesse mõju pärast, püüdis laiendada oma valdusi · 1701 osales Hispaania pärilussõjas o Utrechti ja Rastatti rahuga omandas Austria Belgia, Lombardia ja Milano linna · 1713 kuulutati välja pragmaatiline sanktsioon, mis tunnistas pärimisõigust ka naistel. · 1740-1748 puhkes Austria pärilussõda Maria Theresia troonile asumise vastu protesteeris Preisi o Austria kaotas Sileesia · Osaleti Seitsmeaastases sõjas · 1772 ja 1795 aastal läbi viidud jagamise tulemusena sai Austria Galiitsia ja Krakowi linna endale · Tõusis rahvaarvu poolest kolmandale kohale Euroopas Ungari vabadusvõitlus · Austria koosseisust üritati vabaneda
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS Avaliku õiguse instituut Taavi Käärid NARKOKURITEGUDE KOHTULAHENDITE JA SEADUSLOOME ANALÜÜS Uurimustöö Juhendaja: Marianne Paimre Tallinn 2010 Sissejuhatus Narkootikumidega seotud süüteod on kehtivas karistusseadustikus XII peatükis, rahvatervisevastaste süütegude alla. Seadusandja on siinkohal väga oskuslikult ja ka põhjendatult liigitanud selle kui rahva, ja ka tegelikkuses ühiskonna, füüsilist kui ka mentaalset tervist kahjustava süüteona. Tegu on siis üldiselt inimese närvisüsteemi stimuleeriva ainega, mille tarvitamine mõjub uimastavalt ning lõppkokkuvõttes põhjustab sõltuvust, mis tihtipeale ilma vajaliku abi saamata lõppeb tarvitajale fataalselt ületoosiga. Samuti ulatuvad narkootilise...
Riik saab olla monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon (segavalitsus on absurd, ei ole "riik") o Suveräänsus kuulub sellele, kellel võim anda seadusi ("legislatiivse suveräänsuse" teooria) o Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse o Valitseja tahe on seadus o Valitseja ise ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele o Ent inimlik sanktsioon puudub, karistada saab "üksnes" Jumal o Bodin'i ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele. Richelieu ja Louix XIV ajal sinna suunas küll jõudsalt liiguti. Teistes Euroopa riikides oli selle mudeli rakendamine võimatu. Saksamaal oli kõrgeim võim jagunenud: o Keisririigi ja vürstiriikide tasandite vahel o Keisririigi tasandil keisri, kuurvürstide ning Riigipäeva vahel Rakendamine Inglismaal:
määra. Alternatiivne õiguslik tagajärg näeb ette ühe võimaliku või vajaliku käitumise saabumise mitmest või ühe riikliku sunni liigi ja määra kohaldamise võimaluse mitmest. Hüpoteesis kirjeldatakse neid faktilisi asjaolusid, mille puhul tuleb antud normist lähtuda. Dispositsioon näitab, milline peab olema inimeste käitumine, kui nad on sattunud hüpoteesis kirjeldatud olukorda. Sanktsioon näeb ette mõjutusvahendid, mida võidakse rakendada isikute suhtes, kes ei käitu õigusnormi nõuetele vastavalt. Näited PKS-s sisalduvate õigusnormide analüüsist § 19. Vastutus teise abikaasa võetud kohustuste eest Abikaasa vastutab teise abikaasa võetud kohustuste täitmise eest niivõrd, kuivõrd abikaasa võib teda esindada või teda oma toimingutega kohustada. Eespool välja toodud õigusnormis sisaldub lihtne faktiline koosseis ja alternatiivne õiguslik tagajärg. § 10
seda õigusnormi kohaldatakse. Kuidas milliste tingimuste korral see õigusnorm saab kasutatud. nt sõjaaeg, milline subjekt on. o Dispositsioon (siis) Näitab subjekti vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused (mis on lubatud, mis mitte kirjeldatakse subjekti käitumist). nt ,,Teise inimese tapmise eest" karistatakse kuue-kuni viieteistaastase vangistamisega. Tegu a) tegevus või b) tegevusetus. nt arst jätab abi andmata. o Sanktsioon (vastasel juhul) Näitab riikliku mõjutusvahendi, mis kuulub rakendamisele dispositsiooni nõuete rikkumise korral. Karistusseadustikus (KarS) on H-D-S tüüpi seadused. Õigussüsteem (õigusperekond) Õigusnormid on paigutatud mingisse kindlasse süsteemi, mis kujutavad endast õiguskorda. Õigussüsteemide tüübid Mandri-Euroopa õigussüsteem (Eesti + Euroopa + Ladina Ameerika riigid, Aafrika ja Lähis-Ida)
käis vajaudse järgi koos kuninga määratud isikute kitsas ring Notaablite Kogu. Mõnevõrra piirasid kuningavõimu ainult kohtuasutused parlamendid. Märgatavalt suurendasid maksukoormust kuninga ettevõetud röövsõjad. Kuningas ja kirik: Prantsusmaal oli rahvuslik gallikaani kirik, mis allus küll Rooma paavstile, ent korraldas oma siseelu iseseisvamalt kui teiste maadekirikud. Kuninga ediktiga 1438.aastal väljakuulutatud pragmaatiline sanktsioon võttis paavstilt õiguse Prantsusmaa piiskoppe ametisse määrata. Francois I sõlmis 1516. aastal paavstiga konkordaadi, mis andis kuninga pädevusse riigi kõrgemate kiriklikele ametikohtadele kandidaatide nimetamise ja paavsti pädevusse nende ametisse kinnitamise. Reformatsiooni algus: J.L.Etaples rõhutas juba 1512a Uue Testamendi Pauluse kirju kommenteerides Piibli kui usutõe ainsa allika tähendust ja usu läbi õndsaks saamist. Kuulsaks
õigusvastase süülise teo toimepanemise pärast ning temale isikliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduste tekitamises. Juriidiline vastutus realiseerub õigussuhtes riigi ja õigusrikkuja vahel. Selle suhte sisuks on riigi õigus kohaldada õigusrikkujale toimepandud õigusrikkumise eest seaduses ettenähtud kitsendusi ja õigusrikkuja kohustus neid kitsendusi taluda. Juriidilise vastutusega viiakse ellu õigusnormis sanktsioon. Riiklik on sund siis, kui seda rakendab riik oma organite kaudu. Juriidiline vastutus on vaid üks riikliku sunni vahendeid. 17. FÜÜSILISE ISIKU TEO- JA ÕIGUSVÕIME Füüsilist isikut iseloomustavad tema: Õigusvõime võime omada tsiviilõigusi ja kohustusi. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga ja lõpeb surmaga, seda ei ole võimalik piirata ega ära võtta. Õigusvõimest ei saa isik ka vabatahtlikult loobuda.
25. Õigusnormi mõiste ja struktuur. Õigusnorm on üldise iseloomuga ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt ja tagatakse riigi sunniga. Koosneb hüpoteesist, dispositsioonist ja sanktsioonist. Hüpotees on eeldus(ed) või tingimus, mille esinemisel on see norm kohaldatav. Dispositsioon on õigusnormi selline osa, milles määratakse konkreetne tegu või tegevusetus, mis tunnistatakse õigusrikkumiseks. Karistusliku õigusnormi element on sanktsioon st seaduses ettenähtud karistus dispositsioonis toodud teo eest. 26. Õigusakti kehtivus ajas ja ruumis. Seadus jõustub 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. 27. Välislepingu parafeerimine, ratifitseerimine ja denonsseerimine. Riigikogu ratifitseerib ja denonsseerib EV lepingud: 1) mis muudavad riigipiire; 2) mille rakendamiseks on tarvis Eesti seaduste vastuvõtmist, muutmist või tühistamist;
(tüübid) - mõned suuremad organisatsioonid, kuhu Eesti ka kuulub. Nende struktuur ja sisu jne. - mingi aimdus ka teistest organisatsioonidest (et on ka selliseid jne) 5. Muud teemad - RV õiguse-majanduse-keskkonna terminid: RV õigus ei ole päris õigus- ei ole ühtset seadusandjat, ei ole igal pool sama, ei ole ühtset seadusandjat, iga riik otsustab ise, mida ta rakendab ja mida mitte (ÜRO). Kui riik ei taha ÜRO poolt kehtestatud seadusi täita, siis sellele ei ärgne mingeid sanktsioon ÜRO poolt. RV õigus tekkis alles hiljuti u. 19.saj. alguses. 1969. a. võeti vastu RV-te lepingute õiguse Viini konventsioon. Esimene eraõigustega (inimeste rv erinevast riigist abielupaar) tegelev konventsioon HAAGI konverent 1883.a. esimene konverents; esimene konventsioon 1902 a. Siiani on 20 konverentsi. Esimene püüdlus RV suhtlust korraldada: liikmed kõikjal maailmast; esimene konventsioon
tegeliku kandja vahel, haldusvõim allub seega parlamentaarsele kontrollile ja sanktsiooniga kindlustatud korraldustele. Reeglina lubab seadus valida erinevate seaduslike otsuste vahel; otsustajatel on seega sageli alternatiivide vahel valimise õigus. Korralduste andmise õigus toimibki siinjuures kontrollimatute ja vastutustundetute alternatiivotsuste ärahoidjana, sest sel viisil langeb seaduse rakendamise üksikakti vastuvõtjale selge parlamentaarne kontroll, vastutus ja võimalik sanktsioon. Valitsuse parlamentaarne kontroll on seega vahend, millega Riigikogu saab enda poolt vastuvõetud seaduste täideviimist mõjutada ja korrigeerida. Eksekutiivvõimu pädevus teha initsiatiiviotsuseid Kuna kohus on vastavalt põhiseaduse §-le 146 oma tegevuses sõltumatu ja ei ole seega kohustatud kinni pidama korraldustest, saab parlament eelmises alalõigus kirjeldatud kujul seaduste elluviimist juhtida ainult eksekutiivvõimu kaudu
tõendamismenetlust. Osaotsus Kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Tagaseljaotsus Kohus võib teha ka tagaseljaotsuse, mis on käsitletab kui sanktsioon puuduvale poolele. Hageja puudumisel tehakse tagaseljaotsus, millega jäetakse hagi rahuldamata. Kui kostja hagi õigeks võtab või on hagi vaieldamatult põhjendatud, siis võib hagi rahuldada ka hageja puudumisel.kostja puudumisel tehakse tagaseljaotsus, millega hagi rahuldatakse. Hagi peab olema õiguslikult põhjendatud – nõudel peab olema seaduslik alus.tagaseljaotsuses ei analüüsi kohus tõendeid, kuni sisulist arutamist ei toimu. Täiendav otsus
ehk korda, sh sätsestavad õigustatud ja kohustatud subjektid ning nende õigused ja kohustused vastavateks menetlustoiminguteks. Õigusnormi loogiline struktuur Näitab, millistest spetsiifilistest struktuurielementidest ja millistes seostes õigusnorm koosneb. See on õigusnormi formaalse määratluste tunnuste kogum. KUI.......... (I), SIIS.....................(II), VASTUPIDISEL JUHUL...............(III) Loogiline struktuur koosneb: hüpotees, dispositsioon, sanktsioon H - õigusnormi hüpotees on konkreetne ja etteantud, tõestamist mittevajav mudel olustikust, mille puhul tuleb käituda kindlal, st õiguspärasel viisil. Hüpoteesis on fikseeritud: a) tegu ning teo tagajärg oma aegruumis täpselt piiritletud faabulas ning kõigis eritunnustes; b) see objekt, millele see teoreetiline tegu koos tagajärjega on suunatud kõigis objekti eritunnustes. c) vastutust kergendavad või raskendavad asjaolud.
korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja kohustused ja juriidilised õigused ja kohustused. Õigusnormi loogiline struktuur. Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab täitjani tema teadvuse kaudu. Õigusnormi loogilises struktuuris eristatakse 3 osa: 1) Hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimused 2) Dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused 3) Sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuse olemasolul. Kui (hüpotees) siis (dispositsioon) vastasel juhul (sanktsioon) Õigusnormi väljendamine normatiivaktis Õigusnormid väljendatakse õigusaktides, kõige olulisemad neist seadustes. Õigusakti teksti sõnastamisel peab seadusandja lähtuma eesmärgist anda tema poolt vajalikuks peetav käitumismudel (teatav käitumise
Kohustused tekivad lepingutest ehk tehingutest abiellumine, surm, lapsendamine jne. Suur probleem Eestis on see, et ettevõte viiakse pankrotti ja vara jaotatakse ära ja siis tehakse uus ja alustatakse samade inimestega ja sama varaga. Kui teete äriühinguna tehinguid, siis tuleks silmas pidada kas teine pool on reaalselt olemas, kas inimesel on volitus, kas on käibemaksukohuslane (hoolsuskohustus). Iga isik peab ennast ise sisse kirjutama, kuid puudub sanktsioon. 183 päeva peab eestis elama, et saada residendis. Ühes riigis maksad makse, ise valid. Kui isik on teadmata kadunud, siis tema lähedane isik saab tema vara hooldajaks. Kui kadunud 5. aastat, siis saab kuulutada surnuks. Kui looduskatastroof, lennuõnnetus, siis saab kohe. Ka sõjategevus. Kui olid kadunud kaua ja lõpuks leiti, aga kindlustusleping näiteks lõppes päev enne leidmist, aga kohustusliku lahkamise käigus tõestati, et suri varem, siis saba ikka hüvitist.
on piiramatu. Võim peab olema selle inimese või organi käes määramata ajaks (sest kui see on ajatiselt, siis on süverääniks hoopis see, kes võimu annab ja tagasi võtab). Bodini ütleb, et algselt oli rahvas võimu kandjaks aga loovutas suveräänsuse korra ja ühtsuse tagamiseks kui valis ametisse kuninga. Valitseja tahe on seaduseks. Valitseja ise allub üksnes Jumala seadustele. Kuna inimlik sanktsioon puudub, siis saab valitsejat karistada „üksnes“ Jumal (sest kui saaks keegi teine, oleks suveräänsusprintsiipi eiratud). See mudel on ideaalmudel ja see ei vasta reaalsusele. Sellist riiki ei ole olemas, kus ühe isiku käes on absoluutne, jagamatu ja igavene võim. 5. Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist Riik=masin=elusolend. Riik kui poliitiline keha. Riigid käituvad omavahel- suhtlevad, kaklevad, teevad koostööd nagu indiviidid
1. tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile; 2. subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise (e õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad); 3. normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi (sanktsiooni). Vastavalt sellele eristatakse õigusnormi loogilises struktuuris kolme elementi (osa): 1. hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimused; 2. dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused; 3. sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. Õigusnormi hüpotees sisaldab tingimusi, kriteeriume, mille abil normi täitja määrab kindlaks, kas normi toime hõlmab antud fakti, suhet või isikut. Selliste tingimustena võivad esineda aeg (sõjaaeg, erakorralise seisukorra kehtimine), koht (avalik koht, väeosa territoorium, looduskaitseala), subjekti erisused (käitseväelane, ametiisik, alaealine) jne.
Ei saa ilma riigita eksisteerida; ainult riigi kui institutsioonidega seonduv õigus. Aluseks on asjaolu, et riik ja suur osa ühiskonnast on vastuolus. Nii et riigi normid ei leia ühiskonnas alati aktsepteerimist. Seetõttu kasutab riiklik õigus garanteeritud sunnivahendeid sanktsioone. Need 3 kokku moodustavadki elava õiguse. Õigust eristades õigusvälistest normidest ei rõhutanud Ehrlich sanktsioonide erilisust ja ütles, et sanktsioon ei ole õigusnormi eritunnuseks, vaid sanktsioon peitub kõigis sotsiaalsetes normides ja igas sotsiaalses normis on sund, et seda normi täidetaks. Seega õigusnormid ei erine nii kardinaalselt õigusvälistest normidest; kui erinevad, siis mitte sanktsiooni tõttu. 07.032006 Õigus kui sotsiaalne instituut Milleks meile norme vaja on? et saaksime oma käitumise üksteisega ühiskonnas kooskõlastada. Sotsiaalseid norme saab ette kujutada nagu norme, mis reguleerivad liiklust tänavatel
Õigusnormi õigusaktis esitamise viis sõltub oluliselt õigusega reguleeritavate suhete iseloomust (õigusharust) ja vastavalt sellele ka selles õigusharus domineerivate normide iseloomust. Seetõttu võib olla eri õigusharudes normide esitamine õigusaktides olla oluliselt erinev. Karistusõigus, mis on suunatud süütegude tõkestamisele, nende vastu võitlemisele, koosneb kaitsvatest õigusnormidest, selles õigusharus on olulise tähtsusega õigusnormi sanktsioon. Sellest tulenevalt on kõigis karistusõiguslike õigusaktide eriosa sätetes alati sõnastatud keelatud käitumine ja selle keelu eiramisega kaasnev sunnivahend ehk dispositsioon ja sanktsioon. Karistusõiguse normide hüpoteesitingimused (subjekti vanus, süüdivus, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud jms) aga on üldjuhul antud aktid üldosas, sest need on ühised kõikidele eriosas sätestatud süüteokoosseisudele. 8
- ,,Absoluutne" = jagamatu. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon. - Suveräänsus kuulub sellele, kellel on võim anda seadusi (,,Legislatiivse suveräänsuse" teooria). - Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse. - Valitseja tahe on seadus. - Valitseja ise ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele. - Inimlik sanktsioon puudub, karistada saab üksnes Jumal - ideaalmudel. - ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele - rakendamine teistes Euroopa riikides võimatu 5) Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist Elusolend = masin. Riik = masin = elusolend. Suveräänsus on kunstlik hing, õigusmõistmine on liigesed, hüvitus ja karistus on närvid, üksikute liikmete jõukus ja rikkus on tugevus, nõunikud on mälu, õiglus ja seadused on mõistus ja tahe, üksmeel
Pealinna päästis sel korral 70 000-meheline abivägi, mis sündis Türklased lahkuma. Järgnevatel aastakümnetel käis sõda edasi. 1699 sõlmiti Karlowitzi rahu, millega läksid Habsburgide koosseisu Ungari ja Transilvaania. Hiljem tuli Türklastel loovutada veel Serbia, Bosnia kuid sõda toimus Balkanil edasi. Austria Habsburgid osalesid veel Hispaania pärilussõjas, sealt saadi saagiks Madalmaade Belgia osa ning Lombardia koos Milano linnaga. 1713 kuulutati välja nn pragmaatiline sanktsioon, mis tunnistas pärimisõigust ka naisliinis. Troonile sai Karl VI tütar Maria Theresia. Selle vastu protesteeris Preisimaa ning puhkes Austria pärilussõda. Selles kaotas Austria sileesia, mida ei õnnestunud tagasi võita ka Seitsmeaastases sõjas. Edasine laienemine toimus Poola alade jagamisega Venemaa, Preisimaa ja Austria vahel. 18.saj lõpul oli Austria rahvarvu poolest kolmandal kohal. Austria võimu alt proovisid vabaneda mitmed riigid. Toimusid Ungarlaste ülestõusud.
Haldusõigusnorm korraldab vahekordi, mis tekivad avaliku halduse teostamisel. Seda võib määratleda tema eseme kaudu. Haldusõigusnormi struktuur: 1) Hüpotees sisaldab faktiliste asjaolude määrangu, mille ilmnemisel tuleb normiadressaatidel õigusnormi alusel teataval viisil käituda (=juriidilised faktid). Haldusõigusnormi hüpotees vo absoluutselt määratletud. 2) Dispositsioon määrab ära käitumisreegli, mida norm ette kirjutab, keelab, lubab või soovitab. 3) Sanktsioon näeb ette normidega kehtestatud käitumiseeskirja rikkumise eest teatud sunniabinõu (nt distsiplinaar- või haldusvastutus). Mitte kõik haldusõigusnormid ei sisalda sanktsioone. Haldusõigusnormi realiseerimine: Haldusõigusnormid po realiseeritud, st nad po praktiliselt kasutatud haldussuhete reguleerimiseks nende subjektide poolt, kellele nad on adresseeritud. Realiseerimine võib toimuda kolmel viisil: Normist kinnipidamise teel Normi kasutamise teel
mõnedel lepingutel on laiem tähendus. Näiteks: Rahvusvaheliste organisatsioonide asutamis- jms. lepingud. • Normatiivne akt. Tänapäeval kõige levinum, paljudes riikides ainus õiguse vorm. Riigi poolt kehtestatud. 4. Õigusnormi tüüpstruktuur Eristatakse kolme elementi: Hüpotees - näitab elulisi asjaolusid, millele õiguslooja on andnud õigusliku tähenduse. Dispositsioon - näitab vajaliku käitumise ja sisaldab subjektide õigused ja kohustused. Sanktsioon - näitab riiklikku mõjutusvahendit, mida riik rakendab dispositsiooni nõuete rikkumise eest hüpoteesi tingimustes. 5. Juriidiline fakt Juriidiline fakt on elulised asjaolud, millele viidatakse õigusnormis ja mille esinemine toob endaga kaasa õigusliku tagajärje. (ehk: asjaolud, millega seadusandja seostab õigussuhete tekkimise, muutumise ja lõppemise). 6. Õiguse subjekt Õiguse subjekt jaguneb kaheks põhirühmaks:
! 1 4. Nimeta õigusnormi kolm koosseisulist elementi Eluliste asjaolude (juriidiliste faktide) kirjeldust õigusakti kehtimise jaoks nimetatakse õigusnormi hüpoteesiks. Hupoteesist lähtuvalt peab hakkama otsima seadusest tulenevat vastust. "Võlgnik ei maksa tähtaegselt laenu." siis tuleb minna otsima seadust. KUI... Dispositsioon on SIIS...ehk kuidas peaks käituma Sanktsioon on VASTASEL KORRAL... Ehk mis siis saab kui sa nii ei käitu. o Juriidilisi tagajärgi nimetatakse aga kas dispositsiooniks või sanktsiooniks, kusjuures dispositsioon näitab, milline peab olema inimeste käitumine, kui nad on sattunud hupoteesis kirjeldatud olukorda, sanktsioon näeb ette mõjutusvahendid, mida võetakse rakendada isikute suhtes, kes ei käitu õigusnormi nõuete kohaselt. 5.Nimeta õigussuhte kolm koosseisulist elementi, kirjelda neid lühidalt
Paragrahvi ei tohi väänata nii nagu juhtub tuleb tabada tegelikkust ja selles sisalduvaid fakte. Normi sisu ja struktuur oleneb sellest, mis eesmärki ta täidab. Õigustkaitsvad ja regulatiivsed normid on erineva struktuuriga. Regulatiivset normi kui käitusmiseeskuju iseloomustab käsk, keeld, õigustus, ergutus. Õiguskaitsvad normid määravad sunni liigi ja määra õigusrikkumise eest. Struktuurielemendid on dispositsioon, hüpotees ning sanktsioon. Hüpotees eluline asjaolu, dispositsioon kirjeldab olukorda, milline peaks välja nägema õiguspärane käitumine, sanktsioon riikliku sunni liik ja määr lihtne Kui......, siis ..... keeruline Kui ...., siis .... ja ...... alternatiivne Kui ......, siis ..... või ...... Loogiline struktuur loogikareeglite ja tingmärkide kohalselt näeb välja selline lihtsa hüpoteesi ja dispositsiooni korral (H-hüpotees; D-dispositsioon) (H ( D) & H ( D
Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega. Suveräänsus: "Absoluutne ja igavene võim riigis". Absoluutne: 1) jagamatu (Riik kas monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon) 2) kõrgeim (Suverään ei allu ühelegi teisele autoriteedile). Suveräänsus kuulub sellele, kel võim anda seadusi. Valitseja tahe on seadus, valitseja ise allub üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele. Inimlik sanktsioon siiski puudub, karistada saab üksnes jumal. Ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele, kuigi jõudsalt liiguti sinna suunas. Rakendamine teistes Euroopa riikides võimatu: Saksamaal oli võim jagunenud ja Inglismaal oli `king in parliament' idée. 5. Thomas Hobbesi käsitlus riigist kui kunstlikust olendist ELUSOLEND=MASIN. RIIK=ELUSOLEND. Riik pole muud kui kunstlik inimene; ehkki kõrgem ja tugevam kui
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi tekkimise vajadus- territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama ka sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist Kogukonnast oli saanud riik. Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo vältel läbi teinud olulise arengu, mis on lahutamatult seotud riigi tekkimise ja riigivõimu eri vormide kujunemise ja arenguga. 546-600eKr Roomas leiti esimene kirja pandud õigus. Meie õiguse algmõisted pärinevad Roomast. Õigus juhib sotsiaalseid ...
Haldusõigusnorm korraldab vahekordi, mis tekivad avaliku halduse teostamisel. Seda võib määratleda tema eseme kaudu. Haldusõigusnormi struktuur: 1) Hüpotees sisaldab faktiliste asjaolude määrangu, mille ilmnemisel tuleb normiadressaatidel õigusnormi alusel teataval viisil käituda (=juriidilised faktid). Haldusõigusnormi hüpotees vo absoluutselt määratletud. 2) Dispositsioon määrab ära käitumisreegli, mida norm ette kirjutab, keelab, lubab või soovitab. 3) Sanktsioon näeb ette normidega kehtestatud käitumiseeskirja rikkumise eest teatud sunniabinõu (nt distsiplinaar- või haldusvastutus). Mitte kõik haldusõigusnormid ei sisalda sanktsioone. Haldusõigusnormi realiseerimine: Haldusõigusnormid po realiseeritud, st nad po praktiliselt kasutatud haldussuhete reguleerimiseks nende subjektide poolt, kellele nad on adresseeritud. Realiseerimine võib toimuda kolmel viisil: Normist kinnipidamise teel Normi kasutamise teel
Õiguse alused konspekt Õiguse alused konspekt....................................................................................................................1 1.RIIGI TUNNUSED......................................................................................................................2 2.VÕIMUDE LAHUSUSE PRINTSIIP..........................................................................................2 3.EESTI KOHTUSÜSTEEMI MOODUSTAVAD:........................................................................3 4.ÕIGUS..........................................................................................................................................3 5. ISIKUD ÕIGUSSUBJEKTID...................................................................................................4 6.ÕIGUS JAGUNEB.......................................................................................................................5 7.SEADUSED ...
korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse ssubjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 21. Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline? Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõtelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadina (täitjani) teama teadvuse kaudu. Eristatakse õigusnormi loogilises struktuuris kolme elementi: hüptees; dispositsioon ja sanktsioon Seega on õigusnorm üles ehitatud tingimuslausena: nt. Kui...........(hüpotees), siis.................(dispositsioon) vastasel juhul (sanktsioon). Selline loogiline struktuur on üldjuhul omane ka teistele sotsiaalsetele normidele, õigusnormide kõrval eriti mängureeglitele. 22. Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteesi liigitatakse? Õigusnormi hüpotees näitab selle kehtivuse tingimused. Ta sisaldab tingimusi, kriteeriume,
laiendada ka nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. Vastavalt sellele liigituvad mittetäielikud õigusnormid seletavateks, viitavateks ja kitsendavateks. 18. Õigusnormi loogiline struktuur: 1) õigusnormi hüpotees faktiliste asjaolude kirjeldamine, mille korral tuleb antud normist lähtuda, näitab õigusnormi kehtivuse tingimused. 2) õigusnormi dispositsioon näitab, milline peab olema inimeste käitumine, sisaldab subjekti õigused ja kohustused. 3) sanktsioon mõjutusvahendid, mida rakendatakse isikute suhtes, kes ei käitu õigusnormi nõuetele vastavalt, st seda rakendatakse disopsitsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste korral.. Erialakirjanduses nimetatakse eluliste asjaolude kirjeldust ôigusnormi kehtimise jaoks ôigusnormi hüpoteesiks. Juriidiliste tagajärgede kirjeldust, mis saabuvad hüpoteesis toodud asjaolude esinemisel, nimetatakse dispositsiooniks vôi sanktsiooniks
lubatud, keelatud, kohustatud käitumine. Õigusnormiga peavad subjektile selguma õiguse kohustused ja keelud. Õigusnormis peab olema näidatud, milliseid abivahendeid kohaldatakse rikkuja suhtes, kes käitub õigusnormi vastaselt. EXAMIS: Õigusnormi struktuuri osad Õigusnormi puhul eristatakse tema struktuuris kolme osa: 1. hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimused 2. dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused 3. sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. Õigusnormi hüpotees sisaldab tingimusi, kriteeriume, mille abil normi täitja määrab kindlaks, kas normi toime hõlmab antud fakti, suhet või isikut. Selliseid tingimusi võib esineda erinevaid: 1. aeg (rahuaeg, sõjaaeg, erakorraline seis) 2. koht (avalik, looduskaitseala) 3. subjektide erisused (kaitseväelased, alaealised, politseinikud) 4
määral. 6. Kuna sanktsiooni rakendatakse inimese mitte aga kuritegeliku käitumise suhtes, siis kurjategijad iseloomustavad jooned mõjutavad karistust ja selle tagajärge - Karistusseadustikus lähtume süüst, aga võtame konkreetset isikut iseloomustavaid jooni arvesse, kui karistust individualiseerima (eripreventsioon). 7. Sanktsioonid sõltuvad kuuluvusest vähemusse, kindla elukoha olemasolusse, haridusest, elukohast jne Vähemusrühma esindaja suhtes sanktsioon on kõrgem. Selle teesi puhul märgistamisteooria soovib tegelikku situatsiooni kritiseerida, et tegelik situatsioon on ebaõiglane. Ginter on positsioonil, et samad erisused, mis empiirilistes uuringutes välja tulevad, et neil on olemas päris head põhjendused, miks võib olla teesiga nõus, aga ei pruugi. Eestis vähemusrühm, millest kõige sagedamini juttu on, on eesti keelt mitte kõnelev elanikkond. Kõik uuringud näitavad, et vahe on sees
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Territooriumil elav rahvahulk vajas juhtimist. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujunes ajapikku pealiku lähikond. Lähikonda kuuluvatele isikutele hakati usaldama sugukonnasiseste funktsioonide, sealhulgas juhtimisfunktsioonide teostamist. Kogukonnast oli saanud riik. Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo vältel läbi teinud olulise arengu, mis on lahutamatult seotud riigi tekkimise ja riigivõimu eri vormide kujunemise ja arenguga. 546-600eKr Roomas leiti esimene kirja pandud õigus. Meie õiguse algmõisted pärinevad Roomast. Õigus juhib sotsiaalseid suhteid. Õiguse tekke allikad on: ● Rahva kul...
ÕE EKSAMIKS KORDAMINE Konspekt: R. Narits "Õiguse entsüklopeedia" I TEEMA: ÜLDIST 1.1. Õiguse eelastmed Inimese looduslik küpsemine on alus õiguslikele reeglitele inimese teovõimest, abieluvõimest jne. Loodusele omaste seaduste põhjal loob inimene oma korra, k.a. õiguskorra. Õigus on sotsiaalne kord, see reguleerib inimestevahelisi suhteid. Enne õiguskorda oli moraal ja tava, mis korrastasid inimeste käitumist. Tava ja moraali kujundas elu. Erinevaid olukordi saab reguleerida kas individuaalselt või normatiivselt. Individuaalne* – inimkäitumise korrastamine ühekordsete reg. aktide teel. Normatiivne* – inimkäitumise reg üldiste ja üldkohustuslike käitumismudelite abil, mis laieneb kõigile sama liiki juhtudele. Ühiskond reageerib, kui normi eiratakse. Normivälised suhted on nt sõprus, armastus, seltsimehelikkus. 1.2. Tava, moraal, õigus, sund ja võim Moraali ja tavakordad...
Kuna rahvusvahelist relvajõudu ei olnud, siis leiti, et kui agressioon on toime pandud, siis selle vastu võitlemiseks teised riigid takistavad kurja pannud riigi kulgemise sellega et katkestavad majandussuhted ( toorained, relvad jne tarned). Toimuvad ikka Itaalia agressioon Abessiinia vastu 1936. A otsustatakse majandussanktsioonide kasuks, kuid RL juhtivate riikide heakskiidul ja nõudmisel loobutakse. Üks põhjus oli selles, et leidsid, et on juba toime pandud sanktsioon ja mis seal siis enam. Väljaspool Euroopat kehtivad teistsugused normid. Kui RL otsustab et enam ei ole sanktsioone, siis seda on nimetatud ka RL lõpuks. Ametlikult lõpetatakse RL siis kui 1945. Tuleb ÜRO. Jõuti järeldusele et peab püüdlema suurema universaalsuse juurde. USA oli üks kahest juhtivast riigist. Otsuse tegemise raskuspunkt läks üle New Yorki, RL oli see Genfis. Nende riikide vahel,
elanikkonda, karistatakse viie- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega. Õigustkaitsev norm järgib õigusnormi loogilist struktuuri, sisaldades alternatiivset faktilist koosseisu ning alternatiivset sanktsiooni õigusliku tagajärjena. IV. § 113. Tapmine Teise inimese tapmise eest karistatakse kuue- kuni viieteistaastase vangistusega. Õigustkaitsvas normis peab paika õigusnormi loogiline struktuur, kuna esineb lihtne hüpotees ning lihtne sanktsioon. 22 V. § 156. Sõnumisaladuse rikkumine (1) Kirjavahetuse ja sidevahendi abil edastatud sõnumi saladuse rikkumise eest karistatakse rahalise karistusega. Õigustkaitsev norm järgib täieliku õigusnormi loogilist struktuuri, sisaldades keerulist hüpoteesi ja lihtsat sanktsiooni. KarS'ist välja toodud näidetest võib järeldada, et uuritav õigustloovas aktis domineerivad
Religioossed normid- usuorganisatsioonide poolt kehtestatud reeglid, inimeste, kui usu liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti normid mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnormi struktuur ja tema elemendid 1) Hüpotees 2) Dispositsioon 3) Sanktsioon H->D->S Kui--> siis--> vastasel juhul Hüpotees näitab tingimused õigusnormide kehtivuse kohta. Dispositsioon näitab vajaliku käitumise(õigused ja kohustused), Sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mis kuulub rakendumisele dispositsiooni nõuete eiramises hüpoteesi tingimustes. Õigusnorme võib liigitada vstavalt eesmärkidele: 1) regulatiivsed õigusnormid- nad on vahetult suunatud ühiskondlike suhete
Eristab primaarset ja sekundaarset hälvet. Primaarse hälbe puhul paneb isik toime negatiivseid tegusid muudel põhjustel kui märk. Sekundaarse hälbe puhul on isik omaks võtnud kurjategija märgi ja paneb seetõttu toime negatiivseid tegusid. 2 Lemert'i järgi on märgi omaksvõtt protsess, mis koosneb faasidest: 1. primaarse hälbe toimepanek (selle põhjust ja olemust ei käsitleta); 2. sanktsioon st. riik märkas hälvet ja sanktsioneerib. Algul on see kergem ja märgistamist ei toimu; 3. järgnev primaarne hälve (üldjuhul ei pane isik seda enam peale esimest toime); 4. raskem sanktsioon ja võõrandumine st. ühiskond hakkab isikusse kõrvalehoidvalt suhtuma kuigi märki veel ei panda; 5. järgmine primaarne hälve koos võimaliku vaenulikkusega nende suhtes, kes karistavad; 6
ühiskonna ootus. 23 Õigusnorm (2). (Slaid 9) Eluliste asjaolude (juriidiliste faktide) kirjeldust õigusakti kehtimise jaoks nimetatakse õigusnormi hüpoteesiks. Juriidilisi tagajärgi nimetatakse aga kas dispositsiooniks või sanktsiooniks, kusjuures dispositsioon näitab, milline peab olema inimeste käitumine, kui nad on sattunud hüpoteesis kirjeldatud olukorda, sanktsioon näeb ette mõjutusvahendid, mida võetakse rakendada isikute suhtes, kes ei käitu õigusnormi nõuete kohaselt. Ilma hüpoteesita on õigusnormi ette kujutada võimatu, sest hüpoteesi puudumisel kaotaks õigusnorm igasuguse seose reaalse eluga ja tal puuduks praktiline tähendus. Küll võib õigusliku tagajärje saabumine toimuda kas õiguspäraselt käitudes või õigusrikkumist toime pannes. Esimesel juhul leiame me õigusliku tagajärje
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist- Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks autoriteedi ja austuse tõttu. Pealik oli sugukonna võimu kehastus ja väljendas sugukonna huve. Sugukonna käitumist juhtisid sugukonna enda poolt käitumise aluseks võetud tavad. Tava käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Riigi tekkimisega paralleelselt toimuvate sotsiaalsete ja majanduslike arenguprotsesside mõjul (paikseks jäämine, veresugulusel rajaneva sugukondliku süsteemi lagunemine) asendus seni veresugulusel rajanev võimukooslus territoriaalsega. Sugukonnas hõlmas pealiku võim veresugulusel sugukonda kuuluvaid isikuid. Riigis oli riigivõimule allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: ra...
Ärisaladuse hoidmise ja konkurentsi mitteosutamise kokkuleppe sõlmimisel kas siis töölepingus või eraldi kokkuleppena töölepingu lõpetamisel tuleb määratleda: 1) tööandja äri- ja tootmissaladus ning konkurentsipiirangu sisu; 2) töötajale makstava eritasu või muu hüvitise suurus ja maksmise kord (eritasu maksmine on kohustuslik, kui ärisaladuse hoidmise ja konkurentsi mitteosutamise kohustus lasub töötajal (ka) pärast töölepingu lõppemist); 3) konkreetne sanktsioon juhuks, kui töötaja kohustusi rikub (nt et töötaja peab kohustuse täitmise eest makstud eritasu tagastama või muul viisil tööandjale leppetrahvi maksma). 4. Kehtiv TLS ei anna äri- ja tootmissaladuse määratlust. Konkurentsiseaduse (mis küll ei reguleeri suhteid tööjõuturul) § 63 määratleb ärisaladusena niisugust teavet ettevõtja äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada,
Üks trahviühik on 3.20 eurot. Hoiatustrahv ei ole karistus, sest see ei lähe karistusregistrisse kirja ja sellega ei teki karistuslikust. Vangistused ala (30 p- 20.a )määr algab sealt, kus lõpeb aresti ülemmäär (kuni 30 päeva). Mõlemal poolel on võimalik rakendada tingimisi karistust. Enamus segavaid lapsi, kes seda süsteemselt teevad on võimalik võtta vastutusele KarS § 262. Eriosa koosseisud. Eriosas on dispositsioon ja sanktsioon. Üldosas on hüpotees. Põhidelikt ja kõrvaldelikt Kelmus KarS § 209 (põhidelikt) Sooduskelmus KarS § 210 (kõrvaldelikt on erinorm ja kohaldub erinorm) Tapmine - põhidelikt Mõrv- kõrvaldelikt Formaalne delikt (teodelikt) ja materiaalne delikt (tagajärje delikt) Tuleb tuvastada alati tegu, tagajärg ja põhjuslik seos. Tulirelva ebaseaduslik käitlemine. (Formaalne d) Mootorsõiduki juhtimine ebakaines olekus (Formaalne d) Tapmine (materiaalne delikt)
4. Enforcement Efektiivsed meetmed, sh preventsioon Legitiimse kaubanduse kaitse Õiglane, lihtne, odav ja kiire protseduur Kohtulik kontroll; esindus, andmekaitse, nõuded Tõendid Tõkendid: keeld rikkuda Kahjud ja kulutused Käibest kõrvaldamine ja hävitamine Märgi kõrvaldamine ei ole piisav tsiviilkäibe jaoks Kolmandatest isikutest teatamine Hüvitus väära süüdistuse puhul Haldus heausksuse korral vaba vastutusest Provisoorsed meetmed Kohtulik sanktsioon inaudita altera parte Keelule käibesse lasta Tõendite kogumisele Baseerub õiguste omaja esitatud andmetel Tähtaeg nõude esitamiseks 20 tp v 31 p Kohus võib määrata hüvituse vääralt süüdistatule Piirimeetmed (51) Õiguste omajal võib põhjendatud kahtluse korral nõuda tollilt/kohtult võltsitud ja piraatkaupade (jm) impordi (ekspordi) tõkestamist (52) Nõue p.o täpne ja põhjendatud (53) Garantii kuritarvituse puhuks (54) Teade importijale ja nõude esitajale
slaidid. 2. Võlaõigusseadus 3. T.Anepaio. Sissejuhatus õigusteadusesse. Juura 2005.a (lk 112-130). Lisa võiks uurida, nt: 1. I.Kull jt. Võlaõigus I. Üldosa. Juura 2004. 2. T.Tampuu. Lepinguväliste võlasuhete õigus. Juura 2007. Loeng 13. Süüteod. Kuriteod 1. Süüteo mõiste ja astmed. Süütegu = karistusõiguslik õiguserikkumine Ultima ratio, kriminaliseerimine Hüpotees Dispositsioon Sanktsioon Tavaliselt: Hüpotees Dispositsioon - "Tehingu teine pool ei pea kahju hüvitama, kui ta eksimusest, ... ei teadnud ega pidanudki teadma." Sanktsiooninorm: Dispositsioon Sanktsioon - "Ebaseadusliku läbiotsimise või eluruumist väljatõstmise eest karistatakse rahalise karistusega." - (Sanktsiooninormi eristamise teooria ei ole nii selge, kui paistab!) 2. Süüteokoosseisu tunnused.
2) Õigunormi täitmine tagatakse riigi sunniga 3) Õigunorm on üldkohustuslik käitumisreegel. Kõik alluvad. 4) Õigunorm annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile juriidilised kohustused. 5) Õigunorm on formaalselt määratletud reegel. Teisisõnu peab kuskilt formaalselt kirjas olema. 4.3 Õigusnormi tunnused - Tundub sama mis 4.6 4.4 Õigusnormi funktsioon ühiskonnas. Õigusnormi struktuur: hüpotees, dispositsioon, sanktsioon - Õigusnorm on mõtteline käsk või keeld, mis reguleerib inimeste käitumist. Niisugune käitumisreegel peab vastama kolmele küsimusele: 1. Ta peab näitama tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile. Aeg ja subjekt. 2. Peab näitama õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad (subjektilt nõutav käitumine). Õigused ja kohustused. 3. Peab näitama, missugune on riiklik sund, mida rakendatakse normi rikkumisel. Näiteks vangla või trahv.
9. Eesti omariiklus (olemus, arengud). IseseisvusManifest- 24.veebruar 1918. (PäästeKomitee) kõigile Eestimaa rahvastele (peeti silmas rahvusi) - Eesti kuulutati iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks tema ajaloolistes ja etnograafilistes piirides koos riigi piiridesse kuuluvate Eestimaa osade loetlemisega. Selles deklareeriti teiste riikide suhtes erapooletus. Eesti lõpliku valitsemiskorra peab kindlaks määrama Asutav Kogu. Selles sätastati tänapäevased põhiõigused ja vabadused. 30. märts. Eestimaa Kubermang 1917. autonoomia 7. juuli 1917 valimised Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu (Maapäev) poolt vastu võetud otsust kõrgemst võimust. 15. nov 1917. õigus anda kiireloomulisi määrusi ja käske elu korraldamiseks Eestimaal. Kogukondlik autonoomia. On muutunud juriidiliselt riiklikuks iseseisvuseks. Ajutine Maanõukogu saadeti bolsevike poolt laiali ning oli vaja kiireloomulisi ümberkorral...
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi tekkimine on tunnistus sellest, et ühiskonnaliikmete vahel on tekkinud lahendamatud vastuolud. Et riigis elava rahva huve kaitsta ja reguleerida inimeste vahelisi suhteid oli vaja seadusi. Seadused koostati nende poolt, kes valitsesid rahvast ja nad olid kasulikud eelkõige neile. Kuid seadustes kajastusid tihtipeale ka veel vanad tavandiõigused, mis olid pärit sugulusvahekorras olevate sugukondade ajajärgust ja tagasid igale ühiskonna liikmele teatud õigused. Riigi tekkimine: · Ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava ehk avaliku võimu teostamise teke. · Võimu teostatakse territoriaalsuse põhimõttel. · Võimukandjana on tekkinud uus inimkooslus- rahvas. Sellest tulenevalt võime väita, et riiki iseloomustab: · Avaliku võimu olemasolu · Territooriumi olemasolu, milles...
3. Õigusnorm on üldkohustuslik käitumisreegel, kuid õigusnormide puhul tagab üldkohustuslikkuse riigi autoriteet. 4. Õigusnorm annab antud suhteliigist osavõtjatele subjektiivsed õigused ja paneb neile vastavad juriidilised kohustused. 5. Õigusnorm kehtestab selle mõju alla sattujale käitumisraamid sellega, et ta formaalselt määratleb isiku õigused ja kohustused. Hüpotees (kui on selline olukord) dispositsioon (siis tuleb käituda nii) sanktsioon (karistus, mõjutusvahend kui ei käitutud nii nagu dispositsioonis ette nähtud) Õigusrikkumine Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab endast süülist õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik. Õigusrikkumises väljendub ka isiku suhtumine oma tegevusse ja teistesse isikutesse, ühiskondlikesse huvidesse, eesmärgid, motiivid. Kogu seda isiku suhtumist oma teosse nimetatakse teo subjektiivseks küljeks
demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon (segavalitsus on absurd, ei ole "riik") o Suveräänsus kuulub sellele, kellel võim anda seadusi ("legislatiivse suveräänsuse" teooria) o Rahvas loovutas kuningat valides suveräänsuse o Valitseja tahe on seadus o Valitseja ise ei allu positiivsetele seadustele, vaid üksnes Jumalikule õigusele ja loomuõigusele o Ent inimlik sanktsioon puudub, karistada saab "üksnes" Jumal o Bodin'i ideaalmudel ei vastanud isegi Prantsusmaa tegelikkusele. Richelieu ja Louix XIV ajal sinna suunas küll jõudsalt liiguti. Teistes Euroopa riikides oli selle mudeli rakendamine võimatu. Saksamaal oli kõrgeim võim jagunenud: o Keisririigi ja vürstiriikide tasandite vahel o Keisririigi tasandil keisri, kuurvürstide ning Riigipäeva vahel Rakendamine Inglismaal:
I TEEMA. RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE OLEMUS JA ARENG § 1. Rahvusvahelise õiguse mõiste ja piiritlemine Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid. Rahvusvahelist õigust on tähistatud ka terminiga „rahvaste õigus“ (ius gentium). Universaalne rahvusvaheline õigus on üldiselt aktsepteeritud ja kehtib kogu maailmas. Regionaalne rahvusvaheline õigus kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Rahvusvaheline õigus on eelkõige mõeldud võrdsete ja suveäärnsete riikide omavaheliste suhete reguleerimiseks. Tegemist on horisontaalvõimuga, puudub keskvõim. Sanktsioonid on vähemefektiivsed kui siseriiklikus õiguses, ent see ei tee rahvusvahelist õigust ebaefektiivseks – ta lihtsalt toimib teistmoodi, vastastikuse ja konse...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
