tasakaalu. Arhitektuuris on jälle tagasi sirgjoon. Suur kontrast eelnenud stiilide, baroki ja rokokooga. 2. Arhitektuur klassitsismi ajajärgul - anna üldiseloomustus ja too näiteid eri maade tuntumatest ehitustest ( 8-10 näidet). Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. · Maailma tuntumad klassitsistlikud hooned on presidendi residents Valge Maja · ning Kongressi hoone Kapitoolium Washingtonis. · Antiik-aegsete ehitiste matkimisel mindi isegi nii kaugele, et näiteks Pariisi Madeleine'i kirik kavandati päris kreeka templi koopiana - seejuures ka ilma akendeta. · Tähe võidukaar Pariisis
Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Teine põhjus antiikajastu matkimiseks oli see, et 18. sajandil oli saadud selle kohta palju uusi teadmisi, näiteks Itaalias korraldatud Pompei väljakaevamistel. Roomas elava antiigiuurija Winckelmanni tegevus ja kirjutatu. Klassitsistliku arhitektuuri kõige tavalisemad ehitised olid sümeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsa ja külge - seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. 6 Palju loodi tol ajal täiesti praktilise otstarbeta ehitisi: auväravaid, võidukaari jms. Harukordselt suurejoonelisi ehitisi loodi Prantsusmaal, Saksamaal ja Venemaal, enim Peterburgis. Eestist tuleb mainida eelkõige Tartu Riikliku Ülikooli kuuesambalise fassaadiga peahoonet, samuti esinduslikud mõisahooned Riisiperes, Sakus, Kolgas ja mujal.
Tema tuntuimad tööd on Peetri kiriku esine väljak, „Apollon ja Daphne“, „Püha Teresa ekstaas“. Tema esimesed tööd olid inspireeritud hellenismiaegsest skulptuurist. Peetri kiriku kolonnaad asub Roomas ja mis on teostatud aastatel 1657–1667. Peetri kiriku esine väljak Bernini lisas Rooma arhitektuuri uut, baroklikku. Monumentaalne Püha Peetri kiriku esise väljaku sammastik on Bernini arhitektuurialane peateos. Väljak ühendab omavahel ovaali ja trapetsi, mängides nii barokiajal armastatud illusionismiga: väljakul viibides tajume ringi ja ruutu (seda võtet on varem kasutanud Michelangelo Rooma Kapitooliumi juures). Püha Peetri kiriku väljaku keskel asetseb suur obelisk. Kogu väljakut piirab kaherealine kolonnaad, mis hämmastab oma suursugususe ja lihtsusega. Sambaid on kokku 284 ning neil asuvad 140 märtri ja pühaku kujud
Samba ülaosadele anti stiliseeritult lootose, papüüruse(pungade või õite) ja palmi vorm.Suurimad ja kuulsamad templid asuvad Karnakis ja Luksoris, mõlemad on pühendatud jumal Amonile.Kalju- Haudade juures asuvatest kaljutemplitest on arhitektuuriliselt kõige huvitavam 16.-15. sajandil eKr ehitatud kuninganna Hatsepsuti tempel Dair al-Bahris.Hatsepsuti temmpel, mille juurde viis kilomeetripikkune sfinkside tee, on kolme üksteisest väljatõusva terassi- kujuline.Terasside seinu palistab sammastik ja omavahel ühendavad neid kaks pikka kaldteed.Ülemise terassi sammaskäiguga ümbritsetud õuest pääses selle taha kaljusse raiutud pühamusse.Kaldteede, terasside ja sammaste vahelduses ilmneb egiptuse arhitektuuri kõrgeltarenenud rütmitunne.Veelgi õnnestunum oli templi sobitamine taustale jääva sünge maastikuga.Loodus raamis ning rõhutas hoone elegantsi.Ramses II kaljutempel on aga kuulus oma kahekümne meetri kõrguste kaljusse rajutud valitsejate
Seoses Aleksander Suure vallutustega 4. sajandil e.m.a. levis kreeka kultuuri ja kunsti mõju väga laialdasel alal. Tekkis uusi linnu, kõik suuremad keskused asusid aga väljaspool Kreekat, näiteks Aleksandria Egiptuses ja Pergamon Väike- Aasias, kuhu kanduski ehitustegevuse raskuspunkt. Seal eelistati joonia stiili, mille huvitav näide oli hiiglaslik, seitsme maailmaime hulka kuulunud hauamonument kuningas Mausolosele. See oli kõrgel nelinurksel alusel seisev hauakamber, mida ümbritses sammastik ja mille kohal kõrguvat rasket kivist püramiidi kroonis skulptuur Mausolose enda juhitud nelikrakendist, ehk kaherattalisest võidusõiduvankrist, mille ette oli rakendatud neli hobust. Selle ehitise järgi on ka hilisematel aegadel hakatud hauakambreid nimetama mausoleumideks. Hellenistlikul ajastul ei pööratud enam nii suurt tähelepanu templiehitusele, vaid rajati palju sammaskäikudega jalutusväljakuid, poolkaares tõusvate pingiridadega vabaõhuteatreid,
1.Arhailine 600-480 eKr 2.Klassikaline 480-323 eKr 3.Hellenistlik 323 eKr-30 pKr ARHITEKTUUR: pemine ülesanne oli ehitada templeid, eeskujuks megaron. Materjalideks puu ja savi, hiljem kivi (marmor) ja kividi sidumiseks kasutati metallist klambreid Templi välisilme: 3 põhiosa, tempel paikneb alusel e krepitoom'al, krepitooma ülemiselt plaadilt stülobaad'ilt algas sammastik. Sammastiku peale toetub talastik, selle peale katus. Sammaste arv oli määratud, nt ees 6 sammast ja küljel 13 (2 x 6 + 1) Sammas - 3 põhiosa: baas, tüves ja kapiteel - talastiku alumine osa on arhitraav, ülemine friis - templit kattis skulptuuridega viilkatus ja oli ka vihmavee ärajuhtimisesüsteem Naos: risttahukakujuline kivist seintega ruum, millel oli1 uks, kasettlagi. Ruumi
ka mitmesuguseid võistlusi. Esimesed vanakreeka arhitektuuri saavutused on seotud templitega. Need ehitati kivist, enamasti marmorist. Hoonete põhiplaan oli piklik, selle ees oli kahe sambaga eeskoda. Tempel rajati kõrgemale kohale ja enamasti 3-astmelisele alusele, pealt kattis templit viilkatus. Kreeka templi kõige iseloomulikum tunnus on ümber kogu hoone kulgev ühe- või kaherealine sammastik. Sambaid oli 3 stiilis: dooria, joonia ja korintose stiilis. Tempel, eriti selle katus, oli kaunistatud skulptuuridega. Skulptuuris olid kreeklaste saavutused veelgi suuremad. Kreeka skulptuuri eripära varasemaga võrreldes oli vabaplastika domineerimine. Pronksi kõrval kasutati kõige rohkem marmorit. Skulptorit ei huvitanud konkreetne inimene, vaid inimene üldse, ilu, tarkuse ja jõu kehastus. Kunsti kõrgajastul osati juba anda kujule kõige erinevamaid poose.
Seoses Aleksander Suure vallutustega 4. sajandil e.m.a. levis kreeka kultuuri ja kunsti mõju väga laialdasel alal. Tekkis uusi linnu, kõik suuremad keskused asusid aga väljaspool Kreekat, näiteks Aleksandria Egiptuses ja PergamonVäike Aasias, kuhu kanduski ehitustegevuse raskuspunkt. Seal eelistati joonia stiili, mille huvitav näide oli hiiglaslik, seitsme maailmaime hulka kuulunud hauamonument kuningas Mausolosele. See oli kõrgel nelinurksel alusel seisev hauakamber, mida ümbritses sammastik ja mille kohal kõrguvat rasket kivist püramiidi kroonis skulptuur Mausolose enda juhitud nelikrakendist (kaherattaline võidusõiduvanker, mille ette on rakendatud neli hobust). Selle ehitise järgi on ka hilisematel aegadel hakatud hauakambreid nimetama mausoleumideks.
sajandil eKr levis kreeka kultuuri ja kunsti mõju väga laialdasel alal. Tekkis uusi linnu, kõik suuremad keskused asusid aga väljaspool Kreekat, näiteks Aleksandria Egiptuses ja Pergamon Väike- Aasias, kuhu kanduski ehitustegevuse raskuspunkt. Seal eelistati joonia stiili, mille huvitav näide oli hiiglaslik, seitsme maailmaime hulka kuulunud hauamonument kuningas Mausolosele. See oli kõrgel nelinurksel alusel seisev hauakamber, mida ümbritses sammastik ja mille kohal kõrguvat rasket kivist püramiidi kroonis skulptuur Mausolose enda juhitud nelikrakendist (kaherattaline võidusõiduvanker, mille ette on rakendatud neli hobust). Selle ehitise järgi on ka hilisematel aegadel hakatud hauakambreid nimetama mausoleumideks. Hellenistlikul ajastul ei pööratud enam nii suurt tähelepanu templiehitusele, vaid rajati palju sammaskäikudega jalutusväljakuid, poolkaares tõusvate pingiridadega vabaõhuteatreid,
või pilt ( Jeesuse ema keskaegne katoliiklik nimetus). 61. Pieta surnud Kristust süles hoidva leinava Maarja kujutis. Eriti omane 1415 saj. kunstile. 62. Interjöör siseruum, selle kujundus, sisevaadet kujutav maaliteos. 63. Eksterjöör välimus, väliskülg. 64. Voluut rullis, spiraalikujuline ehismotiiv joonia samba kapiteelil, barokkfassaadidel jm. ( rohkesti barokis). Lehtedest, väätidest jt. taimeornamendi osadest koosnev spiraalne rull. 65. Kolonnaad sammastik, sammaste rida või sammaskäik. 66. Nümf vanakreeka mütoloogias ilusa neitsina kujutletav haldjas või loodusvaim. Väiksemad loodusjumalad, kes veetlevate noorte neidudena veedavad looduse keskel aega ringtantsu, laulu ja mänguga. Tõid õnnistust ja viljakust aga võisid ka saada inimestele ohtlikuks. 67. Sedööver meistritöö, keskajal tsunftides töö, mis tuli esitada meistrikutse saamiseks. 68. Puto lapsingel, lapsefiguur maalis v
Vana-Kreeka kunst REFERAAT 1 Sisukord Vana-Kreeka ajaloo periodiseering lk.3 Arhitektuur lk.3 Skulptuur lk.5 Vaasimaal ja ornamentika lk.6 Kokkuvõte lk.6 Kasutatud kirjandus lk.8 2 Vana-Kreeka ajaloo periodiseering Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks, antiigi alla kuulub ka Rooma oma kultuuri, kunsti ja muude elunähtustega. Kulus mitu sajandit, enne kui 12. sajandil e.m.a. põhjast sisserändu alustanud kreeklaste hõimud suutsid umbes aastaks 600 e.m.a. välja arendada oma kunsti. Edasi järgnes kolm ajastut kreeka kunsti arengus: Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks. Klas...
BAROKK Portugaali k. Lopergune pärl. Barokk on korrapäratu, emotisonaalne, voolav, maaliline. Peamiselt kasutati tumedaid värve ja tunnete väljendamist. Sellel perioodil oli ka absolutismi levik- revolutsioonid ja ususõjad. Olulisel kohal ka teadmised ning filosoofia. Sellel ajal muutub inimeste vaatepunkt (hakatakse leppima sellega, et maa on üks planeet päikesesüsteemist ning tiirleb ümber päikese). Barokk oli inimestele meelepärasem ja vastuvõtavam kui renessanss. Baroki tunnuseks on ovaal ja ovaalsed aknad. Pole rangelt korrapärane. Barokk saab alguse Itaaliast, kus esile tõuseb Rooma. BAROKK KUNSTI JAGUNEMINE: Absolutism seotud katoliku kirikuga. (Hispaania, Portogal, Austria, Poola-Leedu, Lõuna-Saksamaa riigid). Põhiliseks kunsti tellijaks on kirik ning enim arenenud on arhitektuur. Absolutistlikud riigid, kus kuningavõim on kiriku endale allutanud. ...
2. Klassikaline aeg 480-323 eKr (õitseaeg) 3. Hellenistlik aeg lõppes 30 eKr (Kreeka kultuur levib) Arhitektuur Vanimad templid pärinevad arhailisest ajast, kus hakatakse kasutama marmorit ja eeskujuks megaron. Klassikalisel ajal templid muutuvad ilusamaks. Võeti aluseks üks moodul nt samba läbimõõt, et saavutada täielik harmoonia. Põhiplaan on ristküliku kujuline. Templi kolm osa: alus- koosneb kolmest astmest, ülemine aste grebidooma sammastik tarastik Sammaste taga naos, kus polnud aknaid, seal oli jumala kuju. Lagi oli puust, kassettlagi. Antiikaja näide: Pseidoni tempel Paestumis, Lõuna-Itaalias, 450eKr, varane dooria stiil. Tarastiku peal kolmnurk viilkatus. Siduainet ei kasutatud. Sambad on paigutatud sissepoole kaldu, et kaugelt tunduks otse. Ehituskunstistiilid ehk orderid: 1. Dooria- kõige vanem, levib Penoponnosel (Partelon). Sambal ainult tüves ja kapiteel. Samba vagusi nim. panelüürideks,
(Aspel,1989) Olla pikem kui elu olla siruli raudahel Aja logiseval sohval, jalad üle serva jalad sündimatuses embrüo ümisev laulu nabaväät lipunööriks tuvide hämarale kalasoomustet lipule, pea ülel teise serva pea surematuses koidu mõrk oopium ruumi hääletu torm sammastik laual 6 ,,Kõigi nende alaliselt moonduvate sümbolite tagaplaanil näisid aga lumi ja liiv säilitavat mingi põhilise pidevuse. Kogu selles moondumises ja muutumises ja rahutuses tundusid paiguti lahendusena maailma pihustumine kargeks algaineks lumes ja liivas. See jahvatamise sümbol kordub ka autori hilisemas loomingus luuletegevuse vastena. Maailm ei lagunenud
tähelepanu endale ja jättes välismüürid maailmapõlglikult lagedaiks katemassideks. Romaani kirikutüübis on ka välisvormid juba kunstiliselt rohkem mitmekesistatud ja kõnelevad elavamat keelt, aga siingi täiendab sisuliselt valitsev siseruum oma erivormide hulgaga oluliselt üldpilti. Astudes romaani siseruumi, tunneme seisvat end välismaailmast kindlalt eraldatud enamasti löövidesse jagatud rahulikus ruumis. Algkristliku basiilika tugisüsteem, võrdlemisi tihe sammastik lühikeste ja seepärast kiirelt vahelduvate kaartega, mis juhtis pilgu kiire hooga koori poole, on muutunud raskemaks ja rahulikumaks. Sambad on läinud tüsedamaks ja lühemaks, kaared nende vahel massiivsemaks ja pikemaks. Mitmes romaani kirikus peatavad sammaste juba iseendast aeglase ja raske sammumise nelinurksed tulbad. Iga kahe samba järel kordudes seovad need tüsedad tulbad kogu toestiku omaette gruppideks, muutes sääraste osade kordumise aeglaseks ja
eksood. Vana-kreeka tragöödia oli sõnalis-muusikalis- tantsuline teos. Vana-Kreeka teater – plaan, selgitused. teater on tekkinu jumalate kultusest ja sellega kaasnenud rituaalidest. Sai alguse atika ajajärgul Kreekas, kus etendati tragöödiaid, komöödiaid. Etendused olid amfiteatris- mäenõlvadel, kus inimesed istusid kõrgemal, et näha kõike. Theatron- pealtvaatajad, Orkestra- koori lava, Skeene- näitlejate lava, Proskeenion. Sammastik dekoratsioonidega. Vana-Kreeka tragöödiakirjanikud, teemad, näited. Sophokles-( 496-406 eKr) Oli kolme traagiku hulgast kesksel kohal. Saavutas 1. koha 24-l korral. Tegi mitmeid uuendusi: loobus süzeelisest trioloogia põhimõttest, lisas dekoratsioone. Ta on kirjutanud 123 näidendit, säilinud 7. Suurim ja kuulsaim teos oli „ Kuningas Oidipus“ , mis tajanes vana teeba müütidel. Euripides-Sophoklese järeltulija. Sai auhinna 5 korral
Lisaks muule tegevusele suunas imperaator ka riigi kunstielu. Kunstnikud said Napoleonilt nii näpunäiteid kui ka otseselt tellimusi. Seega võib prantsuse 19. sajandi esimese kümnendi kunsti pidada Napoleoni kunstiks. ARHITEKTUUR Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel. Oma lihtsa ja range välisilme ning enamasti soodsa asendiga linnapildis jätavad nad küll kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje. Antiik-aegsete ehitiste matkimisel mindi isegi nii kaugele, et näiteks Pariisi Madeleine'i kirik kavandati päris kreeka templi koopiana - seejuures ka ilma akendeta
Kreeka kultuur levis ka Väike-Aasiasse (Türgi), Sitsiiliasse, Lõuna-Itaaliasse, Grimmi poolsaarele, Egiptusesse ja P-Aafrikasse. Sinna rajasid kreeklased oma asundused. Arhailise aja alguses olid ehitised puidust ja savist, mistõttu pole neid säilinud. Vanimad templite jäänused on ajast, mil ehitusmaterjaliks oli kivi. Templi välisvaates võib eraldada kolme põhiosa. Tempel seisab alusel, mis on 2, 3 astet maapinnast kõrgemal. Ülemisel astmel kerkib sammastik ning sellele toetub talastik koos katusega. Sammaste juures oli oluline nende arv. Sammas on kõige olulisem detail: baas, tüvi, kapiteel. Tüveks oleks nagu keskelt pisut paisunud ehk ehtaas, seda liigendavad kitsad vertikaalsed süvendid. Kapiteel koosneb kahest osast alumine ehhiin, ülemine abakus. Templit kattis madal viilkatus, mille mõlemal küljel moodustusid kolmnurksed viiluväljad mida nimetati tümpanonideks.
Poisid asusid 7-aastaselt elama sõjaväebarakkidesse, kus nad said mõnikord nii vähe süüa, et pidid seda varastama. Nii loodeti neist kasvatada sitkeid sõjamehi. Kreekas sündisid teadus, kirjandus, kunst ja filosoofia. Suured on ka kreeklaste saavutused arhitektuuri alal. VANA-KREEKA KUNST Arenes välja u. 600 eKr. Arhitektuuri tähtsaim ülesanne olid templid. Templite välisvaates võib eraldada kolme põhiosa krepidoma (alus, stülobaat on krepidoma ülemine aste), sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail; jaguneb kolmeks põhiosaks baas, tüves ja kapiteel. Kitsad püstpraod on kannelüürid ning paisutus on entaas. Arhitektuuris eristatakse kolme stiili: dooria, joonia ja korintose. Dooria on kõige vanem, arhailisest ajastust; jässakas ja madal. Puudub baas ning kapiteel on tagasihoidlik. Joonia stiil on hilisem; peenem, elegantsem, kapiteel on iseloomulikult rullis. Friis on enamasti kaetud reljeefidega
104.Carved- nikerdatud, välja voolitud 105.Certified building sertifitseeritud ehitis 106.Change with the seasons- aastaaegadega muutuma 107.Checkoff- kontroll 108.Circumstances asjaolud 109.Civic fiscal resources- riigi rahalised vahendid 110.Clarified selgitatud 111.Clay- savi 112.Cliff- rannakalju, pank 113.Climbing plants- ronitaimed 114.Close-range- lähivaade 115.Coastline- rannajoon 116.Colonnade- sammastik 117.Comparability võrreldavus 118.Compartmentalized- osadeks jaotatud 119.Complementary täiendav 120.Complexity keerukus 121.Composite- ühendatud 122.Comprehensive- üldisele 123.Compression kokkusurumine 124.Comprising living organisms sisaldab elusorganisme 125.Comprising- mis koosneb 126.Concern huvi, huvitatus 127.Concervatory- talveaed, kasvuhoone 128.Concrete- betoon 129.Condominium community korterelamute ühistu
Illustreeritud antiigisõnavara terminid ja pildid Kreeka tempel. Vanimad templid arenesid välja egeuse ajajärgul tollasest elamust, megaronist. Algselt ehitati templeid puust, 6. sai e. Kr. hakati puidu asemel järk-järgult kasutama kivi (lubjakivi, marmor, liivakivi). Arhailisest ajastust kuni hellenistliku ajajärguni kujunes väljas kümmekond erinevat templitüüpi, mida eristab üksteisest sammaste arv ja asetus. Templitüüpidest vanim ja lihtsaim on antidega tempel, mis on väga sarnane megaroniga. See oli põhiplaanilt ristkülikukujuline, nagu ka kõik teised templitüübid. Antideks nimetati kahte templi külgseintest eenduvat müürijuppi. Sellise templi ukse juures oli ka kaks sammast. Topeltantide templil olid antid ja sambad templi mõlemas otsas. Kõige levinum kreeka templi tüüp oli peripteer. See oli ristkülikukujulise põhiplaaniga tempel, mida ümbritses igast küljest ühekordne sammaste rida. Suurimad Kreeka templid,...
Lorraini töödes valitseb selgus ja rahu. Silmapiir on tavaliselt madal, jättes palju ruumi taevale. Lorraini huvitas looduse muutumine sõltuvalt kellaajast. Nii maalis ta seeria - Hommik, Keskpäev, Õhtu, Öö. Peamiseks meeleolu loomise vahendiks on valgus. Maalide kompositsioon võib korduda, valgus mitte. Üks tema kuulsamaid pilte kannabki nime "Hommik". BAROKK-KUNSTI MÕISTED Kolonnaad - sammastik, sammaste rida v sammaskäik Gobelään - põimitud piltvaip, millel kujutatud motiivid on edasi antud maaliliselt Mütoloogia - müütide kogum muistsetest vägilastest ja kangelastest; õpetus v teadus müütidest Allegooria - mõistupilt; abstraktne mõiste piltlikul kujul, näiteks surm vikatimehena Eklektitsism - mitmesuguste vaadete, stiilide või teooriate mehhaaniline ühendamine; stiilide segu Natüürmort - (nature morte pr k-s surnud loodus); kunstiteos, mis kujutab
Lõppu on raske määratleda, sest klassitsism juurdus nö. ametliku kunstina, seda soositi terve 19. sajandi jooksul nii valitsusringkondades kui kunstiakadeemiates. Viimastelt on pärit ka hilisem nimetus "akademism". Klassitsistlik arhitektuur Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel Oma lihtsa ja range välisilme ning enamasti soodsa asendiga linnapildis jätavad nad küll kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje. Antiikaegsete ehitiste matkimisel mindi isegi nii kaugele, et näiteks Pariisi Madeleine'i kirik kavandati päris kreeka templi koopiana seejuures ka ilma akendeta
issejuhatus Kindlasti kõige suuremat mõju järelmaailmale on avaldanud muistse Kreeka kunst. Oma rahuliku, suursuguse ilu, kooskõla ja selgusega on see olnud paljudele hilisematele põlvkondadele vaimustuse ja eeskuju allikas. Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks, lisaks sellele kuulub antiigi alla ka Rooma oma kultuuri, kunsti ja muude elunähtustega. Kulus mitu sajandit, enne kui 12. sajandil e.m.a. põhjast sisserändu alustanud kreeklaste hõimud suutsid umbes aastaks 600 e.m.a. välja arendada oma kunsti. Edasi järgnes kolm ajastut kreeka kunsti arengus: Arhailine ehk vana aeg - umbes 600 - 480 e.m.a., mil kreeklased lõid tagasi suure pärslaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edaspidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks; Klassikaline ehk õitseaeg - 480 - 323 e.m.a. (mil suri valitseja Aleksander Suur); Hellenistlik (tuletatud sõnast "hellen'', nii kutsusid kreeklased end ise) ehk hiline - see lõpp...
· Neist vanimaks peetakse antidega templit, mis on otsene megaroni koopia · Antideks nimetati pikka kitsast eenduvat riba ukse juures seinal · Templi ukse juures oli kaks sammast, põhiplaan oli ristkülikukujuline · Enamus Kreeka templeid ongi ristkülikukujulise põhiplaaniga · Templeid eristab üksteisest sammaste arv ja paigutus · Erandiks on hilisem templitüüp rotund · Rotund ringikujulise põhiplaaniga tempel, mida ümbritses ühekordne sammastik · Tänapäeval on rotund kõigi ümarehitiste ühisnimetus · Kõige levinum kreeka templi tüüp oli peripteer · Peripteer ristkülikukujulise põhiplaaniga tempel, mida ümbritses igast küljest ühekordne sammaste rida · Kõige suuremad Kreeka templid olid ehitatud kahekordse sammastereaga templi ümber dipteer · Dipteere ehitati vähe ja nad kõik on hävinud · Kreeka templi pearuumiks oli naos (lad cella) seal asus jumalakuju
vana aeg 7-6 saj. eKr. 2. Klassikaline e. õitseaeg 5-4 saj. eKr. 3. Hiline e. hellenistlik aeg 3-1 saj. eKr. 1. Arhitektuur: Arhitektuuri tähtsamaks alaks oli templiehitus. Ehitusmaterjaliks oli marmor, detailid ühendati omavahel metallklambtitega. Tempel koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas sammastest. Templi välisvaates 3 osa võib eristada 1. Tempel seisab platvormil, mis on maapinnast 2-3 astme kõrgusel Platvormilt kerkib 2. sammastik Sammastikule toetub 3. talastik koos katusega. Samba ehituse järgi eristatakse 3 arhitektuuristiili: Dooria - pärit 7. saj., seda iseloomustab raskepärasus ja kohmakus. Sambal pole baasi ja tüves on kaetud kannelüüridega, kapiteel on kaunistusteta. Joonia- pärit 5. saj. Väike-Aasiast ehk Iooniast, seda iseloomustab kergus ja elegants, sammas on sihvakam ja tihedamate kannelüüridega, kapiteelil meenutab oinasarvi. Korintos - pärit 5. Saj
stiilipuhtust – baroki mässlevus ja rokokoo kerglus ei sobinud enam. Põhimõte – “üllas ilu ja rahulik suurus”. Kunsti ülesanne oli olla õpetlik, ülistada inimeste voorusi ja võidelda pahedega. Klassitsistlikus kunstis oli tähtis sümmetria. Arhitektuur - Eeskujuks võeti Vana – Kreeka templid oma sammaste ja viiludega ning Vana - Rooma uhked triumfikaared, kuplid. Ehitis pidi olema sümmeetriline, suured siledad seinapinnad, maja esiosa meenutas kreeka templit – sammastik, mille ülal kolmnurkne viil. Arhitektuurinäited - Madeleine kirik Pariisis – täielik kreeka templi koopia. Panteon Pariisis – suurmeeste matmispaik. Triumfikaar Pariisis. Klassitsistlik arhitektuur Eestis - Riispere mõisa peahoone. Tartu Ülikooli peahoone Skulptuur- Ka siin võeti täielikult eeskuju antiigist. Sile marmorpind, selge siluett. Tagasihoidlilikud liigutused. Rõivastatud antiigipäraselt või olid alasti. Idealiseeritud näojooned ja sirge”kreeka nina”
vana aeg 7-6 saj. eKr. 2. Klassikaline e. õitseaeg 5-4 saj. eKr. 3. Hiline e. hellenistlik aeg 3-1 saj. eKr. 1. Arhitektuur: Arhitektuuri tähtsamaks alaks oli templiehitus. Ehitusmaterjaliks oli marmor, detailid ühendati omavahel metallklambtitega. Tempel koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas sammastest. Templi välisvaates 3 osa võib eristada 1. Tempel seisab platvormil, mis on maapinnast 2-3 astme kõrgusel Platvormilt kerkib 2. sammastik Sammastikule toetub 3. talastik koos katusega. Samba ehituse järgi eristatakse 3 arhitektuuristiili: Dooria - pärit 7. saj., seda iseloomustab raskepärasus ja kohmakus. Sambal pole baasi ja tüves on kaetud kannelüüridega, kapiteel on kaunistusteta. Joonia- pärit 5. saj. Väike-Aasiast ehk Iooniast, seda iseloomustab kergus ja elegants, sammas on sihvakam ja tihedamate kannelüüridega, kapiteelil meenutab oinasarvi. Korintos - pärit 5. Saj
Alles Kreekas sai matemaatikast teoreetiline teadus. 5) ajalookirjutus - Ajaloo uurimisega tegi V sajandil eKr algust Herodotos. Kõik need kirjutised on tänapäeva ajaloolastele hindamatud ajalooallikad. Herodotost hakati hiljem austavalt kutsuma "ajaloo isaks". 6) arhitektuur - on seotud templitega. Kreeka templi kõige iseloomulikum tunnus on ümber kogu hoone kulgev ühe- või kaherealine sammastik. Sambaid oli 3 stiilis: dooria, joonia ja korintose stiilis. Templid kaunistatud skulptuuridega. Tuntumad templid on Kreeka emamaal Olümpias II. Vana-Rooma. 1. Mõisted: Kapitoolium - tuntuim küngas Roomas Foorum - turu- ja koosolekuplats Vana-Roomas Senat - aristokraatlik vanemate nõukogu, kes juhtis Rooma riigi poliitikat Konsul-Rooma vabariigi kõrgeim ametnik (2), peamine ülesanne juhtida sõjaväge
Mitmesugustes osades esineva näitleja sissetoomisega tekkis vajadus ümberriietumisruumi järele. See ruum nn skeene ("telk") oli ajutist laadi ja asetses algul väljaspool publiku vaatevälja; varsti hakati teda ehitama orkestra taha ja kunstiliselt kujundama dekoratiivseks taustaks mängu jaoks. Skeene kujutas nüüd hoone, kõige sagedamini lossi või templi fassaadi, mille seinte ees arenes tegevus (kreeka draamas ei toimu tegevus iial majas). Tema ette ehitati sammastik (proskeenion); sammaste vahele pandi maalitud laudu, mis olid nagu leppedekoratsioonideks: nendel kujutati midagi, mis meenutas näidendi miljööd. Pärastpoole muutusid skeene ja proskeenionid kiviehitisteks, küljepealsete juurdeehitistega paraskeenionidega. Kuid draama õitseajal võttis koor otseselt osa tegevusest ja näitlejatel tuli näidendi käigus sageli suhelda kooriga.
Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga ja meenutas megaroni. Vanemad tempelehitised tehti puust, uuemad olid aga juba kiviplokkidest, mis liideti kokku metallklambritega. Kreeka jumalad on inimeste sarnased, oma iseloomuga- igal jumalal oma tempel. Templi välisvaates võib eraldada kolme põhiosa. Tempel seisab alaehitusel, mis on maapinnast paari-kolme astme võrra kõrgem. See kannab nimetust krepidoma. Krepidoma viimast astet nimetatakse stülobaadiks. Stülobaadilt kerkib sammastik ja sellele toetub talastik koos katusega. Sambad ümbritsesid templit tavaliselt igast küljest tiheda reana ja olid templi välisilmes määravad. Sammaste arv allub kindlale reeglile: templi pikiküljel on sambaid kaks korda enam kui kitsamal küljel ja lisaks veel üks sammas. Seega on tavalisemad sammaste arvud 6x13 ja 8x17. Sammas on kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Selle kolmeks põhiosaks on: baas, tüves ja kapiteel
Millised olid kreeka templite kolm stiili? Millised olid nende stiilide tunnused? Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga. Ehitusmateraliks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi marmor. Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Templite välisvaates võib eraldada kolme põhiosa. Tempel seisab alusel, mis on maapinnast paari-kolme astme võrra kõrgem. See kannab nimetust krepidoma. Krepidoma ülemist astet nimetatakse stülobaadiks. Stülobaadilt kerkib sammastik ja sellele toetub talastik koos katusega. Samba põhiosaks on: baas, tüves ja kapiteel. Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili dooria, joonia ja korintose stiili. Neid on nimetatud ka orderiteks, sest erinevalt teistest kunstiajaloo stiilidest on neil hoopis rangem reeglistik, mida järgitakse kõigis üksikehitistes. Dooria stiil on vanim. Seda iseloomustavad madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid kindlana. Dooria stiil on väga range ja lihtne
Mitmesugustes osades esineva näitleja sissetoomisega tekkis vajadus ümberriietumisruumi järele. See ruum – nn skeene (“telk”) oli ajutist laadi ja asetses algul väljaspool publiku vaatevälja; varsti hakati teda ehitama orkestra taha ja kunstiliselt kujundama dekoratiivseks taustaks mängu jaoks. Skeene kujutas nüüd hoone, kõige sagedamini lossi või templi fassaadi, mille seinte ees arenes tegevus (kreeka draamas ei toimu tegevus iial majas). Tema ette ehitati sammastik (proskeenion); sammaste vahele pandi maalitud laudu, mis olid nagu leppedekoratsioonideks: nendel kujutati midagi, mis meenutas näidendi miljööd. Pärastpoole muutusid skeene ja proskeenionid kiviehitisteks, küljepealsete juurdeehitistega – paraskeenionidega. Kuid draama õitseajal võttis koor otseselt osa tegevusest ja näitlejatel tuli näidendi käigus sageli suhelda kooriga. Seetõttu võib arvata, et V sajandil mängisid näitlejad orkestral
ARHAILINE AJAJÄRK: Maa oli kirjaoskamatu, kuni u 800 eKr võeti kasutusele foiniikia tähestikust tuletatud uus kiri. Arenenud oli nn protogeomeetriline keraamika kaunistati ribade ja mustritega: ribad ja jooned saadi, hoides pintslit vastu kedral tiirlevat nõud. Seotud haudadega. 8 saj eKr kujunes välja geomeetriline keraamika. Kohati kohtab lähis-ida motiive. Kreeka kunsti erijooned hakkavad ilmet võtma umbes samal ajal, kui kujuneb polis ehk iseseisev linnriik. Ateena polis oli kaasaegses mõistes väikeriik linnriikide paljusus mõjus kunstide arengule soodsalt. Igal polisel olid oma templid, mida ehiti skulptuuride ja maalingutega, igal polisel oli oma suhteliselt jõukas ülemklass. Kunstnikud võisid patroonide otsingul vabalt ühest polisest teise rännata. Suurejoonelisi tellimusi tuli küll harva ette. Suurim nõudlus oli vaevu elusuuruste skulptuuride ja tahvelmaalingute järele. Pearõhk langes teostuse meisterlikkus...
Kreeka kultuur levis ka Väike-Aasiasse (Türgi), Sitsiiliasse, Lõuna-Itaaliasse, Grimmi poolsaarele, Egiptusesse ja P-Aafrikasse. Sinna rajasid kreeklased oma asundused. Arhailise aja alguses olid ehitised puidust ja savist, mistõttu pole neid säilinud. Vanimad templite jäänused on ajast, mil ehitusmaterjaliks oli kivi. Templi välisvaates võib eraldada kolme põhiosa. Tempel seisab alusel, mis on 2, 3 astet maapinnast kõrgemal. Ülemisel astmel kerkib sammastik ning sellele toetub talastik koos katusega. Sammaste juures oli oluline nende arv. Sammas on kõige olulisem detail: baas, tüvi, kapiteel. Tüveks oleks nagu keskelt pisut paisunud ehk ehtaas, seda liigendavad kitsad vertikaalsed süvendid. Kapiteel koosneb kahest osast alumine ehhiin, ülemine abakus. Templit kattis madal viilkatus, mille mõlemal küljel moodustusid kolmnurksed viiluväljad mida nimetati tümpanonideks.
Millised olid kreeka templite kolm stiili? Millised olid nende stiilide tunnused? Tavaline tempel oli ristkülikukujulise põhiplaaniga. Ehitusmateraliks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi marmor. Kivide sidumiseks kasutati metallist klambreid. Templite välisvaates võib eraldada kolme põhiosa. Tempel seisab alusel, mis on maapinnast paari-kolme astme võrra kõrgem. See kannab nimetust krepidoma. Krepidoma ülemist astet nimetatakse stülobaadiks. Stülobaadilt kerkib sammastik ja sellele toetub talastik koos katusega. Samba põhiosaks on: baas, tüves ja kapiteel. Kreeka arhitektuuris eristatakse kolme stiili dooria, joonia ja korintose stiili. Neid on nimetatud ka orderiteks, sest erinevalt teistest kunstiajaloo stiilidest on neil hoopis rangem reeglistik, mida järgitakse kõigis üksikehitistes. Dooria stiil on vanim. Seda iseloomustavad madalad ja jässakad sambad, mistõttu ehitis mõjub raskepärasena, kuid kindlana. Dooria stiil on väga range ja lihtne
6. Kreeka Arhitektuur Kreeka kunst arenes välja ~600 a.eKr, millest järgnes 3 perioodi : 1) Arhailine e. vana aeg 600 480 eKr 2) Klassikaline e. õitseaeg 480 323 eKr 3) Hellenistlik e. hiline aeg - 323 eKr 30 pKr Templid tavaliselt ristkülikulise põhiplaaniga; ehitusmaterjaliks oli esialgu puu ja savi, hiljem kivi. Üks kaunimaid kiviliike marmor. Templid koosnesid 3 põhiosast alus,millel tempel seisab krepidoma, sammastik ja talastik koos katusega. Sammas on Kreeka arhitektuuri kõige iseloomulikum detail. Tema 3 põhiosa baas, tüves ja kapiteel. Arhitektuuris eristatakse 3 stiili : DOORIA, JOONIA ( 6 saj. eKr) ja KORINTOSE stiil. Dooria- vanim; madalad ja jässakad sambad, lihtne ja range; kapiteel on tagasihoidlik. Joonia hilisem; sammas on peenem ja elegantsem ja kogumulje ehitusest on kergem ja rikkalikum. Rullispadjant. Joonia stiili friis on kaetud kogu ulatuses reljeefidega.
Arvatavasti oli ta kõrge tsiviilametniku Eje ja sõjapealik Horemhebi otsese hoole ja mõju all. Tutanhamoni naine Anhesenpaaton oli temast vanem ta pidi olema juba lapsekandmiseas, sest oli saanud oma isa Ehnatoniga tütre. Karnakis ja Luxoris tehti Tutanhameni nimel laiaulatuslikke ehitustöid, näiteks valmisid Luxori suur sammastik ja ipeti-pidustuste stseenidega reljeefid, kuid kõik need võttis hiljem omale Horemheb. Välja arvatud pöördeline Teebasse naasmine ja Amoni kultuse taastamine, on Tutanhamoni valitsemisajast teada väga vähe sündmusi. Arvatavasti tehti mõni sõjakäik Palestiinasse, Süüriasse ja Nuubiasse. Sellele osutab Tutanhamoni hauast leitud erksavärviline kipskastike, millel oli neli meeleolukat stseeni vaarao elust. Ühel kütib ta
looduslähedasemaks. Seitse antiikset maailmaimet. · Cheopsi püramiid Egiptuses, · Semiramise rippaiad Babülonis, · Artemise tempel Ephesoses, · Zeusi kuju Olümpias, · Halikarnassose mausoleum, · Rhodose koloss ja · Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas). seitsme maailmaime hulka kuulunudhauamonument kuningas Mausolosele. See oli kõrgel nelinurksel alusel seisev hauakamber, mida ümbritses sammastik ja mille kohal kõrguvat rasket kivist püramiidi kroonis skulptuur Mausolose enda juhitud nelikrakendist (kaherattaline võidusõiduvanker, mille ette on rakendatud neli hobust). Selle ehitise järgi on ka hilisematel aegadel hakatud hauakambreid nimetama mausoleumideks. Antiikkunsti mõju hilisemale euroopale.- renesanss, klassitsism Miks on mõjutanud ? ehitise harmoonia pärast, klassikalised ilusad inimesed. Mõisted ANTIIKKUNST- Vana Kreeka ja Vana Rooma kunst
Ajastule iseloomulik on tärkav huvi antiikkunsti vastu. Tähtsamateks tunnusteks on rangemad ja lihtsamad vormid kusjuures pööratakse tähelepanu fassaadi monumentaalsusele ja ilule. Ruumide otstarbekas kujundamine jääb teisejärguliseks. [15] Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel. Oma lihtsa ja range välisilme ning enamasti soodsa asendiga linnapildis jätavad nad küll kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje. [12] 1.4 Kirna mõis Kirna mõis (vt joonis 1.4) on ehituskunstiliselt üks huvitavamaid mõisaansambleid Järvamaal. 1614. aastal kinkis kuningas Gustav II Adolf Türi lähistel Kirnas asuvad
AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 INIMENE. ÜHISKOND. KULTUUR MIHKEL HEINMAA | RÜG | MAI 2009 V A N A - K R E E K A . H E L L E N I S M KREETA-MÜKEENE KULTUUR Geograafiliste olude mõju Kreeka tsivilisatsioonile. Kreeka on mägine ja väga liigendatud, väikesi tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeahelikud, või sügavale mandrisse tungivad merelahed. Seega on peamine ühendustee olnud meri. Sellised olud tingisid avatuse välismaailmale, aga ka sisemise killustatuse. Tänu oma asukohale kõrgelt arenenud Ida ja vähe arenenud Lääne vahel, on Kreeka olnu pidev kultuurivahendaja. Lähis-Ida tsivilisatsioonide najal arendasid nad oma silmapaistva ja originaalse tsivilisatsiooni, mis on saanud aluseks ka kogu Euroopa hilisemale arengule. Minoiline kultuur Kreeta saarel. On oluline teada, et kreeklased pole Kreeka põlisasukad ning kreetalased ja kreeklased ei olnud sugulasrahvad. Kreetalsed jõudsid umbes 2000 a eKr oma arengus tsivil...
Mitmesugustes osades esineva näitleja sissetoomisega tekkis vajadus ümberriietumisruumi järele. See ruum nn skeene ("telk") oli ajutist laadi ja asetses algul väljaspool publiku vaatevälja; varsti hakati teda ehitama orkestra taha ja kunstiliselt kujundama dekoratiivseks taustaks mängu jaoks. Skeene kujutas nüüd hoone, kõige sagedamini lossi või templi fassaadi, mille seinte ees arenes tegevus (kreeka draamas ei toimu tegevus iial majas). Tema ette ehitati sammastik (proskeenion); sammaste vahele pandi maalitud laudu, mis olid nagu leppedekoratsioonideks: nendel kujutati midagi, mis meenutas näidendi miljööd. Pärastpoole muutusid skeene ja proskeenionid kiviehitisteks, küljepealsete juurdeehitistega paraskeenionidega. Puudub lõplik selgus selle kohta, kus esinesid näitlejad. On teada, et hilisantiikajal, mil kooril polnud enam seost tegevusega, oli näitlejate esinemiskohaks eriline lava skeene ees, mis asetses märksa kõrgemal orkestrast
Teatri ehitus: o peamine osa oli kahe küljesissekäiguga orkestra, ringikujuline tantsuväljak, mida kasutas tantsiv koor. o Keset orkestrat paiknes Dionysose altar. o Orkestra taga oli telk näitlejate ümberriietumiseks, s.t maskide vahetamiseks skeene (kr skene, millest tuleb sõna ,,stseen"). Hiljem ehitati püsiv skeene, mis oli ka dekoratsiooniks (enamasti lossi või templi fassaad). o Skeene ette ehitati sammastik, proskeenion, mis kujundati samuti dekoratsiooniks. o Näitlejad esinesid arvatavasti orkestral proskeenioni ees, hiljem ehitati neile samale kohale alaline mängukoht. o Pealtvaatajate kohad (kr theatron, 'vaatamispaik', siit tuleb sõna ,,teater", mis on hakanud tähistama kogu teatriruumi) asetsesid tõusvate astangutena poolringis orkestra ümber. Selleks ehitati teatrid sobivale maastikule, järsaku jalamile.
Soloni reformid nõrgestasid aristokraatia mõjuvõimu. Teda peeti antiikajal üheks seitsmest targast. Aristotelest süüdistati jumala salgamises oma poliitiliste tõekspidamiste pärast 21.Peatükk.Kreeka kunst 1.Missugustest osadest koosnevad kreeka tempel ja selle sambad? Kreeka tempel ja selle sambad koosnevad osadest: tempel ehitati kolmeastmelisele alusele ning selle kõige iseloomulikum tunnus on ümber kogu ehitise kulgev ühe või kaherealine sammastik, templi põhiplaan on piklik, ühtlasi on piklik ka kahe sambaga eeskoda ehk portikus, siseruum ehk naos jagunes mitmeks osaks. lagi oli puidust. friis on sammastele toetuva ülemise osa kaunistus. sammas koosneb kolmest osast baas(puudub dooria sambal), tüves ja kapiteel. vertikaalsed süvendid samba pinnal on kannelüürija muidugi väga oskuslikult viilkatustele paigutatud skulptuurid.3 erinevat stiili dooria, joonia, korintose sammas. 2
Soloni reformid nõrgestasid aristokraatia mõjuvõimu. Teda peeti antiikajal üheks seitsmest targast. Aristotelest süüdistati jumala salgamises oma poliitiliste tõekspidamiste pärast 21.Peatükk.Kreeka kunst 1.Missugustest osadest koosnevad kreeka tempel ja selle sambad? Kreeka tempel ja selle sambad koosnevad osadest: tempel ehitati kolmeastmelisele alusele ning selle kõige iseloomulikum tunnus on ümber kogu ehitise kulgev ühe või kaherealine sammastik, templi põhiplaan on piklik, ühtlasi on piklik ka kahe sambaga eeskoda ehk portikus, siseruum ehk naos jagunes mitmeks osaks. lagi oli puidust. friis on sammastele toetuva ülemise osa kaunistus. sammas koosneb kolmest osast baas(puudub dooria sambal), tüves ja kapiteel. vertikaalsed süvendid samba pinnal on kannelüürija muidugi väga oskuslikult viilkatustele paigutatud skulptuurid.3 erinevat stiili dooria, joonia, korintose sammas. 2
"Antiikkunsti ajalugu" aluseks tõelisele üleeuroopalisele antiigivaimustusele. Klassitsismi põhinõueteks olid "õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Ehituskunst Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas. Klassitsistlikku stiili on üldse armastatud kasutada esindushoonete püstitamisel Oma lihtsa ja range välisilme ning enamasti soodsa asendiga linnapildis jätavad nad küll kõledavõitu, kuid mõjuka ja suursuguse mulje. Prantsusmaa Antiik-aegsete ehitiste matkimisel mindi isegi nii kaugele, et näiteks Pariisi Madeleine'i kirik kavandati päris kreeka templi koopiana - seejuures ka ilma akendeta
Antiikkirjanduse kursuse kordamisküsimused. 1. Mis on antiikkirjandus? Millisesse ajavahemikku see langeb? Millises geograafilises areaalis loodi vanakreeka kirjandust? Kust olid pärit rooma kirjanikud? * Antiik kirjanudse all mõeldakse vanakreeka ja vanarooma kirjandust, mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused u (I aastatuhande algusest) 8. saj eKr 5. saj pKr. Rooma kirjandus alates III saj eKr. * Vanakreeka kirjandus loodi Põhja- ja Kesk-Kreekas, Peloponnesose saarel, Kreetal Balkani poolsaarel; Väike-Aasia läänerannikul ja seal lähedal asuvatel saartel, Joonias kujunes välja kreeka kirjandus. * Rooma kirjandus on pärit Roomast, selle tõeline rajaja oli kreeklane Livius Andronicus kohandas ladina keelde kreeka tragöödiad ja komöödiad ning Homerose eeposed. Tekkis 3. saj eKr. * Rooma kirjanikud olid pärit Kreekast, Roomast, Põhja-Italias, Aafrikast (orjana) 2. Mille poolest on vanakreeka kirjandus Euroopa...
kardinad. Õige on Eesti aeg, esimene sõna on suure algustähega. 9. mail on Euroopa päev, mitte ,,euroopa päev", ,,Euroopa Päev", ,,euroopapäev" ega ,,Euroopapäev". Kirjutage Metsik Lääs (USA lääneosa koloniseerimisajal). Õige on kirjutada Tema Majesteet (ülistava suurtähega). Õige on väikeste algustähtedega aasta pagar. Õige on kirjutada idarannik ja läänerannik (mõlemad väikese algustähega). Ühendis Toscana sammastik on esimene sõna suure tähega. Õige on kirjutada araabia maailm (väikese algustähega). Õige on väikeste algustähtedega aasta auto. Õige on liköör Vana Tallinn. Sõna lääneriigid on väikese algustähega. Õige on Lõuna-Eesti, mitte lõuna-Eesti. Tiitlid Sir ja Lady on nime ees suurtähega. Õige on kirjutada Euroopa köök. Õige on kirjutada väikese algustähega pronkssõdur. Õige on kirjutada indoeuroopa maailm (väikese algustähega).
Hellenite (ehk kreeklaste) religiooni iseloomustab polüteism (religioon, kus on rohkem kui üks jumal), kus austati nii ülekreekalisi kui ka piirkondlikke jumalaid. Enamus pantheonist (ehk jumalkonnast) elas mütoloogia kohaselt Põhja- Kreekas Olümpose mäel. Pühamu koosnes templist ja/või altarist. Jumalate teenimise eest hoolitsesid preestrid ja preestrinnad, kes ei moodustanud omaette seisust (valitav või päritav amet). Tempel ehitati kolmeastemlisele alusele, ümber hoone kulges sammastik. Kehalise ja vaimse harimisega tegutseti gümnaasionis (spordiväljak+pesemis- ning riietusruumid). Igas linnriigis toimusid igal aastal sportmängud (ohverdus jumalale- erinevus tänapäevaga). Ent tuntuimaks on jumal Zeusi auks toimunud võistlused Olümpia linnriigis. Spordimängude ajaks kehtestati rahu (ekeheiria, 1-3 kuud), et atleedid saaks turvaliselt tulla ja tagasi pöörduda. Osalesid ainult meessoost hellenid. 5.saj koostati olümpiavõtjate nimekiri, mis ulatus aastasse 776 eKr
võitlusest. * Jean Racine „Andromache“ – Euripidesel ja Vergiliusel põhinev tragöödia, mis räägib Trooja sõja järgsest ajast ning Trooja Hektori lesest Andromachest. 45. Tooge näiteid klassitsitlikust arhitektuurist (sh vähemalt üks näide Eestist). Kõige tavalisemad ehitised olid sümmetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsekülge – seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Madeleine’i kirik (Pierre Vignon), Tähe triumfikaar (Jean Francois Chalgrin), Valge Maja Washingtonis, Kapitoolium, Tartu Ülikooli peahoone (Johann Wilhelm Krause), Riisipere mõis... 46. Tooge näiteid paralleelidest Odysseuse eksirännakutega James Joyce´i romaanis „Ulysses“. Ulysses on iiri kirjanik James Joyce´i romaan ning on modernse kirjanduse üks tähtsamaid teoseid. Esimest korda ilmus raamatuna 1922
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
