• Toiduahela esimeseks lüliks; • Lähteaineks teiste orgaaniliste ainete sünteesis; • Hapnik osaleb hingamisel, osooni tekkel, põlemisel. • Süsiniku- ja hapnikuringes tähtsal kohal; • Fossiilsete kütuste teke (nafta, kivisüsi, maagaas); Paljunemine 7)Mittesugulise paljunemise viisid erinevatel organismidel Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Enamus taimi ja alamad loomad. Eoseline (vetikad, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, seened) Vegetatiivne paljunemine- evolutsiooniliselt vanim paljunemisviis. Vaja ühte vanemorganismi. Lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond. Järglased on pärilikelt omadustelt vanemaga ühesugused. Pärilik muutlikkus on väga väike või puudub (mutatsioonid keharakkudes) evolutsioneeruvad aeglaselt. • Pooldumi ne (bakterid, protistid)
Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine. Bioloogia-teadus elusorganismide ehitusest, talitlusest ja suhetest keskkonnaga. Palju harusid: taimed-botaanika, loomad-zooloogia Riik Enamasti jaotatakse elusloodus viide riiki : Seened, loomad, taimed, bakterid, algloomad Hõimkond Riigist järgmine taksonoomia suurüksus Näiteks: Keelikloomad(inimene) Lülijalgsed(kõrvahark) Katteseemnetaimed(võsaülane) Klass Selgroogsed loomad jaotatakse viide klassi: Kalad, kahepaiksed, roomajad, imetajad, linnud Selgrootute loomade puhul eristatakse : Käsnas(jõekäsn), ainuõõssed (meririst), ussid (vihmauss), limused (piklik jõekarp), lülijalgsed (kollane loigukiil) Katteseemtaimede puhul eristatakse: Üheidulised(nisu), kaheidulised(harilik hiirehernes) Selts Selgroogsete loomade klassid jaotatakse seltsideks: Kiskjalised, närilised, jäneselised Seltside nimed moodustatakse loomade puhul liitega –lised. Taimede j...
kaduvad liigid annavad loomaaedades sageli kenasti järglasi, kuid nende tagasiviimine on peaaegu võimatu: loomaaaias üles kasvanud loomalapsed jäävad sageli infantiilseteks ega 5 tule seega looduses toime. Nii on ainus võimalus neid loomi vaid loomaaedades hoida ja liigina elus pidada. (Liikide hävimine 2008) Eestis elavad mitmed ohustatud liigid, nagu ilves, hallhani ja kimalane. Liigirühmadena on välja toodud vetikad, seened, samblikud, sammaltaimed, selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Põhjuseid on väga erinevaid. Peamine põhjus on elupaikade otsene hävitamine, selle rikkumine või muutumine. Teine oluline põhjus on keskkonna kvaliteedi langus- keemiline saastamine ja muutunud kliima. Kolmas põhjus oleks maastike killastumine, see takistab liikide liikumist ühest elupaigast teise. Muud põhjused on jaht, taimede tolmeldajate puudumine, võõrliikide mõju. Tugevateks
!!Taime kui eluvormi paikutamine paljuriigilisse elupuusse. Fotosünteesijad Taimeriik (nt rohevetikad, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, soontaimed) Esiviburlaste riigi mõni esindaja (nt ränivetikad) Silmviburlaste riigi osad esindajaid Osad alveolaadid (nt neelvetikad) Punavetikad Sinivetikas(bakter) esiviburlased(kõik rohelised taimed) ja üks veel mingi ainurakne vist on. Taimeraku erilised osad: plastiidid(kloro, kromo, leuko, amülo), vakuool, rakukest-tselluloosist, hemitselluloosist, pektiinist või ligniinist, erilised rakkude vahelised ühendused- plasmodesmid. Rakukest
BIOLOOGIA 1.Bioloogia uurib elu 1.1 Elu omadused Elu tunnused kokku 11 · Rakuline ehitus o Hulkraksed o Ainuraksed Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Biomolekulid molekulid, mis väljaspool organismi ei moodustu. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukliinhapped · Vitamiinid Aine ja energiavahetus · Autotroofid organismid, kes võtavad väliskeskkonnast anorgaanilisi aineid ja muudavad need orgaanilisteks. (taimed ja kemosütneesivad bakterid) · Heterotroofid tarbivad talmiskujul orgaanilist ainet (energiat saavad toidust) Paljunemisvõime · Suguline · Mittesuguline o Eoseline o Vegetatiivne Arenemis ja kasvamisvõime · Otsene areng nt inimene · Moondeline areng nt konn Stabiilne sisekeskond · Kõigusoojased kehatempera...
asurkond on omavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis asustab mingit kindlat territooriumi. Populatsiooni iseloomustavad arvukus, vanuseline, sooline ja geneetiline struktuur ning levila e. areaal. 3) Mis on biotsönoos? Biotsönoos e. elukooslus on kõikide liikide populatsioonide kogum antud territooriumil. Hõlmab kogu antud ala asustava elustiku. Näiteks: puud, põõsad, puhmad, rohttaimed, sammaltaimed, samblikud, seened, putukad, linnud, imetajad, mullafauna ja mikroorganismid metsad. 4) Defineeri ökosüsteem. Ökosüsteem on elukooslus ja selle eluks vajalik keskkond, mis on pidevalt toimivates vastastikustes seostes ja moodustavad ühtse terviku. Tegemist on isereguleeruva süsteemiga. 5) Mille poolest erinevad avasüsteem ja küberneetiline süsteem?
JAGUNEB KAHEKS ESITEKS: Mittesuguline paljunemine · Üks vanem · Vanema kehaosad, keharakud · Järglased- sarnased · Kiirem · Muutlikkus väike TEISEKS: Suguline paljunemine · Vaja on kahte vanemat · Tekivad sugurakud · Järglased erinevad · Aeglane · Muutlikkus suur Mittesuguline jaguneb veel kaheks Esiteks: Vegetatiivne · Bakterid · Ainuraksed Taimedel näiteks risoomidega Teiseks: Eoseline · Sõnajalgtaimed · Seened · Sammaltaimed · Vetikad Taimedel toimub suguline paljunemine seemnete abil. SUGULINE PALJUNEMINE JAGUNEB KAHEKS Kehaväline viljastumine: Kalad ja kahepaiksed. Küpseb palju sugurakke. Viljastumine on juhuslik. Hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu. Kehasisene viljastumine: Imetajad, roomajad ja linnud. Küpseb vähem sugurakke. Vijastumise tõenäosus suurem. Kaitstud paremini ebaoodsate tingimuste eest. INIMENE ON HULKRAKNE ORGANISM Inimene on fnktsioneeriv tervik mõisted.
Botaanika osa kordamisküsimused 1. Mis on biosüstemaatika? Biosüstemaatika on teadus eluslooduse mitmekesisusest, selle vormidest, põhjustest ning tekkest; liikide ja teiste süstemaatikaühikute piiritlemisest ja nimetamisest; teaduslikult põhjendatud klassifitseerimisest 2. Klassifitseerimine, nomenklatuur Klassifitseerimine ehk süstematiseerimine on taksonite ühendamine või jagamine rühmadeks Nomenklatuur tegeleb rühmadele nimede andmisega 3. Liigikontseptsioonid – nominalistlik, morfoloogiline, bioloogiline, fülogeneetiline Liigikontseptsioon on teoreetiline ja põhimõtteline lähtekoht, mille alusel on võimalik liike eristada. Erinevate kontseptsioonide piirid pole alati selged, eristada võib nelja põhilist kontseptsiooni: Nominalistlik liigikontseptsioon Selle kohaselt pole liike üldse reaalselt olemas, looduses esinevad ainult üksikisendid või ka nende mingid rühmad, millede vahel pole aga tegelikke erinevusi ega pi...
ISELOOMUSTAVAD: 1. Bakterid (nukleoid ehk tuumapiirkond) puuduvad membraansed organellid(pole tsütoplasma võrgustikku, mitokondreid, kloroplaste jne..) pooldumine 2. Arhed(ehk ürgbakterid) erilise ehitusega rakukestad(võimaldab neil elada äärmuslikes tingimustes) 3. Protistid Lihtsa ehitusega algloomad(kingloom, silmviburlane) kuuluvad puna- ja pruunvetikad 4. Taimed fotosüntees, tselloloosist rakukest, sammaltaimed on lihtsa ehitusega(puuduvad juured, lehed on üherakukihilised) sõnajalgtaimed paljunevad eostega paljasseemnetaimed(okaspuud) õietaimed 5. Seened kuuluvad ka samblikud kasvavad kogu elu kitiinist rakukest 6. Loomad heterotroofse toitumisega aktiivselt liikuvad Kontrolltöö kordamine(LK 68-100) 1. Evolutsiooni protsessid 2. Looduslik valik (olemus, vormid, näide) 3
liiginimede nimetamine kahesõnaliste väljendite (binaarsete nimetuste) abil järgmisel viisil: Liigi perekonnanimi kirjutatakse esimesena ja alati suure tähega. Liiginimi kirjutatakse teisena ja üldjuhul väikese tähega. Binaarse nomenklatuuri võttis 18. sajandil kasutusele Karl von Linné. · Monofüleetiline rühm: liikide rühm, kuhu kuulub nende ühine esivanem ja kõik sellest kujunenud taksonid. Nt katteseemnetaimed e õistaimed. HÕIMKOND SAMMALTAIMED · Iseloomustus o Ürgne taimerühm, mis kujunes välja devonis või veelgi enne. o Taime keha: koed+organid, juhtkoed puuduvad. Juurte asemel risoidid. o Sambla taim on haploidne (kromosoomistiku poolkordsus). o Sporofüüdiks sambla eoskupar. o Eosed levivad tuule ja vee abil, paljunevad sigikehade ja sambla tükkide abil. · Esindajad o Klass kõdersamblad (esindajaid leitud 2)
liiginimede nimetamine kahesõnaliste väljendite (binaarsete nimetuste) abil järgmisel viisil: Liigi perekonnanimi kirjutatakse esimesena ja alati suure tähega. Liiginimi kirjutatakse teisena ja üldjuhul väikese tähega. Binaarse nomenklatuuri võttis 18. sajandil kasutusele Karl von Linné. Monofüleetiline rühm: liikide rühm, kuhu kuulub nende ühine esivanem ja kõik sellest kujunenud taksonid. Nt katteseemnetaimed e õistaimed. HÕIMKOND SAMMALTAIMED Iseloomustus o Ürgne taimerühm, mis kujunes välja devonis või veelgi enne. o Taime keha: koed+organid, juhtkoed puuduvad. Juurte asemel risoidid. o Sambla taim on haploidne (kromosoomistiku poolkordsus). o Sporofüüdiks sambla eoskupar. o Eosed levivad tuule ja vee abil, paljunevad sigikehade ja sambla tükkide abil. Esindajad o Klass kõdersamblad (esindajaid leitud 2)
vee ja mineraalainete transport seenest taime. Ehitus ja tüübid. Endomükoriisa: Arbuskulaarne mükoriisa, orhidoidne mükoriisa; erikoidne mükoriisa. Ektomükoriisa: ektomükoriisa; ektendomükoriisa; arbutoidne mükoriisa; monotropoidne mükoriisa 1. Arbuskulaarne mükoriisa (AM); Seened hõimkonnast Glomeromycota moodustavad sobilike taimpartnerite rakkudes arbuskuleid, või ka vesiikulid. Hüüfid on vaheseinteta. Peremeestaimed: sammaltaimed, enamus sõnajalgtaimede rühmi Kõik paljasseemnetaimede rühmad, enamus katteseemnetaimede rühmi. AM on fülogeneetiliselt vanim mükoriisa tüüp põhilised tunnused esinesid juba 400 miljonit aastat tagasi vanaaegkonnas Ordoviitsiumis peamiseks anatoomiliseks tunnuseks on põõsasjalt harunenud seenehüüfide e. arbuskulite esinemine taimejuure rakkudes. Arbuskulid tekivad juure parenhüümkoe rakuvaheruumides kasvavate seenehüüfide
Homoloogilised kromosoomid kromosoomide paar, millest üks saadud ühelt vanemalt, teine teiselt ja milles tunnuseid määravate geenide järjestus sama Kromosoomistik liigiomane kromosoomide arv rakkudes. Väikseim kromosoomide arv 2 (naaskelsaba), suurim 1500 (sõnajalgtaimed), imetajatel 7-106 Kromosoomistiku puhul on oluline kromosoomide kordsus: a) Haploidsus kõik kromosoomid rakus ühes korduses (tähis n). See iseloomustab teatud keharakke (Hallitus, sammaltaimed, bakterid, sugurakud) b) Diploidsus 2n kromosoomistik rakkudes esineb kahes korduses (üks osa isalt, teine emalt). Iseloomustab kõrgemate organismide keharakke. c) Polüploidsus rakkudes kromosoomistik esineb 3-10x. Iseloomustab taimi. Tsütoplasma ...vesilahustel põhinev raku sisekeskkond, mis sisaldab: a) Anorgaanilisi ühendeid (vesi, soolad, ioonid) b) Orgaanilisi (happed, süsivesikud, valgud, nukleotiidid, nukleiinhapped, lipiidid, pigmendid)
Teiseks- eoslava moodustab torukesed puravikud, tatikad. Kolmandaks eoslava esineb narmasja kihina: narmikud ja põdramokk. Selleks, et tekiks mütseel, mis annaks viljakehi peavad liituma kahest erinevast eoses pärinevad hüüfid ehk seeneniidid ja tekivad kahetuumalised struktuurid ja nendest tuleb mütseel, millest arenevad viljakehad. Eostega paljunemine eostaimedel. SAMMALTAIMEDE ELUTSÜKKEL: Eos (n) eelniit (n)(põlvnemine vetikatest) sammaltaimed (vars, lehed, risoidid), arenevad isassuguroganid anteriidid ja emassuguorganid ehk arhegoonid. Suguorganites tekivad sugurakud, mis on ka haploidses. Anteriidid on spermid ja arhegoonid on munarakud. Sugurakud tekivad mitootiliselt ja sugurakkude tasandil pärilikku muutlikkust pole. Sugurakud ühinevad viljastumine, tekib sügoot (diploidne) areneb lühivars ehk kupar (diploidne) ja kupras eoste eelrakud, mis on ka diploidsed. Haploidsete eoste saamiseks
Sugulise paljunemise isaselund anteriid, milles areneb hulk spermatosoide, on kotikesekujuline. Paljasseemnetaimedel on anteriidid redutseerunud, katteseemnetaimedel aga on redutseerunud nii anteriidid kui arhegoonid. Paljunemiselundite ehituse järgi jagatakse kõrgemad taimed kahte rühma: arhegoniaadi ja õistaimed. Arhegoniaatidehulka kuuluvad esimesed seitse kõrgemate taimede hõimkonda (hk. rüüniad, ürgraikad, sammaltaimed, koldtaimed, ositaimed, sõnajalgtaimed ja paljasseemnetaimed), õistaimede hulka aga ainult üks hõimkond katteseemnetaimed. Sügoodist areneb kõrgematel taimedel loode sporofüüdi alge. Arhegoniaatidel areneb ta gametofüüdi (n) arvel, õistaimedel aga sporofüüdi säilituskoe endospermi (3n) arvel. Soontaimed-jaotuvad omakorda sõnajalgtaimedeks, paljasseemnetaimedeks ja katteseemne taimedeks. Omavad juhtkimpe vee ja toitainete transpordiks.
69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taimegeograafia, floristika, taimesüstemaatika, geobotaanika, paleobotaanika, etnobotaanika. Süstemaatika: 1735
Kordamisküsimused Geenitehnoloogia I 1. Millised molekulid on polümeerid? Polümeerid on väga suured molekulid, mis koosnevad tuhandetest väiksematest omavahel ühendatud molekulidest ehk monomeeridest. DNA, puit ja valk on kõik polümeerid http://miksike.ee/docs/referaadid2005/polumeerid_evelin.htm 2. Nukleotiidide lühiiseloomustus. Nukleiinhappe monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, 5 süsinikulise suhkru (riboosi või desoksüriboosi) ja fosfaatrühma liitumisel. 3. Nukleiinhapete lühiiseloomustus. Biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Nukleiinhappeid on kahte tüüpi: ·Deoksüribonukleiinhape (DNA) - leidub raku tuumas, mitokondris ja kloroplastis ·Ribonukleiinhape (RNA) - leidub kogu rakus Nukleiinhapped on polünukleotiidid. Iga nukleotiid koosneb kolmest osast: Fosfaatgrupp, 5-süsinikuline suhkur ehk pentoos (DNA-s on selleks 2- desoksüriboos; RNA-s riboos), lämmastikalus 4. ...
Nende levik sõltub vee läbipaistvusest, sest nagu teisedki taimed vajavad nad fotosünteesiks valgust. Üksikud vetikaliigid suudavad kasvada mulda pindmistel kihtidel, puutüvedel ja kividel. Vähesed vetikad on kohastunud ka eluks polaaralade jää- ja lumeväljadel. Vetikaid kasutatakse väetistena Punavetikatest saadakse agarat, mis on tarrendav aine. Samblikud olemus, ehitus ja paljunemine*. Samblike süstemaatika*. Samblike kasutamine põllumajanduses*. Sammaltaimed olemus, arengutsükkel ja süstemaatika*. Sammaltaimede kasutamine põllumajanduses*. Turbasammal*. Sõnajalgtaimed nende olemus, arengutsükkel ja süstemaatika.- Olemus tüvendeostaimed, Arengutsükkel domineerib sporofüüt, gametofüüt esineb eellehe ehk protalliumina. Kuju erinev sibuljas või lehe taoline. Koosneb parenhüümkoest. Arengus kolm suunda kolla, osja ja sõnajala. Palju liike väljasurnud. Süstemaatika: · Ürgraikad Psilophytopsida: Rhynia
Nr 15 1. Eukarüootsete organismide paljunemisviisid Mittesuguline kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vajalik on vaid 1 vanema olemasolu ja uus isend on alati vanemaga geneetiliselt identne. Eoseline toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed. Vegetatiivne paljunemine prokarüoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. Pooldumine toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, käsnad. Pungumine alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib
LIIK SPECIES alamliik subspecies varieteet varietas vorm forma 44. Monofüleetiline rühm ehk üheidulehelised *rööp- ja kaarroidsed lehed (piklikud *lehetupp, aga leheroots ja abilehed puuduvad *3õieosa *narmasjuurestik *enamasti rohttaimed *1-kaviline tolmutera *hajusad juhtkimbud, kambium harva *1/4 liikidest *kõrrelised, käpalised *palm, iiris, tulp, rukis, mais, liilia. 45. Hõimkond sammaltaimed: iseloomustus, esindajad *Ürgnr taimerühm, mis kujunes välja devonis või veelgi varem *Taime keha on eristunud kudedeks ja organiteks *Juhtkoed praktiliselt puuduvad *Juured puuduvad, nende asemel risoidid *Taimed on haploidsed *Sporofüüt on sambla eoskupar, mis areneb gametofüüdi peal *Eosed levivad tuule ja vee abil, paljunevad ka sigikehade ja sambla tükkide abil *hõikonna alla kuulub 3 klassi *maksasamblad -keha on lapik tallus, niiskust imab
Esineb ogajate narmastena (narmikud ja põdramokad) Eostega paljunemisel arenevad eostest esmalt seeneniidid ehk hüüfid, ühe tuumalised seeneniidid peavad omavahel ühinema. Tekivad kahetuumalised rakud seeneniidistikus ja sellisest seeneniidistikust arenevad viljakehad. Eostega paljunemine taimedel Eostega paljunevad eostaimed ja nendeks on samblad, sõnajalad, osjad ja kollad. Sammaltaime arengutsükkel (joonis) Eos (n) -> eelniit (n) -> sammaltaimed (n): vars, lehed, risoidid -> emasel taimel arhegoon, isasel anteriid, mõlemad (n) -> isassugurakud spermid, emasugurakud munurakud, mõlemad (n) tekivad mitoosiga. ->sugurakkude ühinemisel tekib sügoot e. viljastatud munarakk (2n) (tekib emassuguorganis) -> sellest areneb varre osa kupraga (2n) -> eoste eelrakud (2n)-> 2 jagunemist ehk spoorne meioos ja algab otsast peale. Sõnajalgtaime arengutsükkel Eos (n)-> eelleht (n) -> suguorganid arhegoon (n) ja anteriid (n) -> mitoosiga tekivad
36ATP+2ATP=38ATP (Püroviinamarihape CH3COCOOH) (Glükoos - C6H12O6) 23 ORGANISMIDE PALJUNEMINE Lk 102-104 SUGULINE MITTESUGULINE viljastatud munarakust / vegetatiivne eostega Eostega paljunevad: Seened eosed eoskottides, eoskandades Protistid liikumisvõimelised rändeosed e zoospoorid Sammaltaimed eosed eoskupardes, eosest areneb eelniit uus taim Sõnajalgtaimed eosedeelleht kus moodustuvad sugulise paljunemise organid sugurakud viljastumine uus taim. Vegetatiivselt paljunevad: Bakterid pooldudes Pärmseened pungudes Samblikud rakise tükikestega Taimed (mitmeaastased) risoomiga, mugulaga, sibulaga, lehe- või varretükikestega. Alamad loomad käsnad, ainuõõssed, lame- ja ümarussid, okasnahksed pungumine või pooldumine.
asurkond on ühte liiki kuuluvate isendite (organismide) rühm, mis asustab mingit kindlat territooriumi. Populatsiooni iseloomustavad arvukus, vanuseline, sooline ja geneetiline struktuur ning levila e. areaal. Populatsiooni moodustavad kogred tiigis, oravad pargis, hiired aidas jne. 3) Mis on biotsönoos? Biotsönoos e. elukooslus on kõikide liikide populatsioonide kogum antud territooriumil. Hõlmab kogu antud ala asustava elustiku. Näiteks puud, põõsad, puhmad, rohttaimed, sammaltaimed, samblikud, seened, putukad, linnud, imetajad, mullafauna ja mikroorganismid metsas. Biotsönoos e. elukooslus on ühes biotoobis elavate organismide kogum ehk mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum. Biotsönoosi organismid sõltuvad nii keskkonnast kui üksteisest. Biotsönoosis moodustub toiduahelaist keerukas suhete süsteem, mis reguleerib liigilist koosseisu ja liigirohkuse korral tagab koosluse säilimise ka mõningate keskkonnamuutuste ja
alamliik subspecies varieteet varietas vorm forma 44.Monofüleetiline rühm ehk üheidulehelised *rööp- ja kaarroidsed lehed (piklikud *lehetupp, aga leheroots ja abilehed puuduvad *3õieosa *narmasjuurestik *enamasti rohttaimed *1-kaviline tolmutera *hajusad juhtkimbud, kambium harva *1/4 liikidest *kõrrelised, käpalised *palm, iiris, tulp, rukis, mais, liilia. 45.Hõimkond sammaltaimed: iseloomustus, esindajad *Ürgnr taimerühm, mis kujunes välja devonis või veelgi varem *Taime keha on eristunud kudedeks ja organiteks *Juhtkoed praktiliselt puuduvad *Juured puuduvad, nende asemel risoidid *Taimed on haploidsed *Sporofüüt on sambla eoskupar, mis areneb gametofüüdi peal *Eosed levivad tuule ja vee abil, paljunevad ka sigikehade ja sambla tükkide abil *hõikonna alla kuulub 3 klassi *maksasamblad -keha on lapik tallus, niiskust imab kogu
72. Monofüleetilised, parafüleetilised ja polüfüleetilised taksonid. (rühmad)? Monofüleetiline on organismide rühm, mis koosneb viimasest ühisest eellasest ja kõikidest tema järeltulijatest.Monofüleetilised rühmad on näiteks imetajad ja linnud . Parafüleetiline rühm on organismide rühm, millesse kuulub rühma kõigi liikmete viimane ühine eellane, kuid mingi osa tema järglastest ei kuulu sellesse rühma. Parafüleetilised rühmad on näiteks kalad , roomajad , sammaltaimed ja protistid . Polüfüleetiline rühm on ( kladistikas kasutatava määratluse järgi) organismide rühm, mille hulka ei kuulu nende viimane ühine eellane. Kladistika seisukohalt on polüfüleetilised rühmad kunstlikud, nende selgudes rühm klassifitseeritakse ümber. Polüfüleetilised rühmad on näiteks lendavad selgroogsed ja vetikad . Polüfüleetiliseks võib nimetada ka rühma, mis on moodustunud mitme eellasrühma liitumisel (näiteks hübridiseerumise või sümbiogeneesi teel). 73
Bioanorgaaniline keemia Piiriteadus, mis uurib organismidel elementaar koostist ja seda mõjutavaid tegureid.elus organisimides on 70 90 elementi. 30 elementi on min. millega saab elus eksisteerida( eri liikidel eri elemendid). 1. makroelemendid 97 98% · C/O/H/N/P/S mittemetallid · Väikse aatommassiga Süsinik(C) Elu keskne element. Miks? Sest...: · 2 C aatomi vhel võivad moodustuda 3tüüpi sidemed. (üksiksidemed, kaksiksidemed, kolmiksidemed-mürgised need tavaliselt) · Ruumpaigutus võib muuta( eritingimustes võivad molekulid moodustada eri kuju) · C ahelad võivad anda eri struktuure.a) lieaarne b)hargnev c)tsükliline · C aatomi vahelised sidemed on piisavalt tugevad, et mitte ise ära laguneda, samas piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks Vesinik(H) · Happelised bioelemendid määrvad ära ph (täiskasvanu maonõre: ph 1,5 2,5, ...
oluline koostisosa? Monofüleetiline rühm ehk klaad on rühm, millesse kuulub viimane ühine eellane ja kõik tema järglased. Vt pilt – A ja B ning nende ühine eellane X; ABC ja nende ühine eellane X ja Y jne. Nt imetajad ja linnud. Parafüleetiline rühm – järglastest on üks või mitu välja jäetud. Ehk parafüleetilisse rühma kuulub kõigi liikmete viimane ühine eellane, kuid mingi osa tema järglastest ei kuulu sellesse rühma. Nt kalad, roomajad, sammaltaimed ja protistid. Polüfüleetiline rühm – rühmast puudub ühine eellane. Nt lendavad selgroogsed ja vetikad. Fülogeneesipuu konstrueerimisel on olulised monofüleetilised rühmad! 13. Puu esitamine graafina ja Newicki formaadis. Graafi moodustavad sõlmed ja harud. Kaht lähestikku asetsevat sõlme ühendab üks haru. Newicki formaadis esitatakse puu lineaarsel kujul. Iga sisesõlm
SEKTSIOON SECTION LIIK SPECIES alamliik subspecies varieteet varietas vorm forma Binaarne nomenklatuur perekonnanimi ja liiginimi. Monofüleetiline - Liikide rühm kuhu kuulub nende ühine (hüpoteetiline) esivanem ja kõik tema järglased. Määrav ei ole sarnasus või erinevus taksonite vahel vaid ühine päritolu. Hk. Sammaltaimed - Taime keha on eristunud kudedeks ja organiteks. Juhtkoed praktiliselt puuduvad. Juured puuduvad, nende asemel risoidid. Lehed valdavalt üherakukihilised, puudub alati leheroots. Esineb poikilohüdrilisus samblad on võimelised peale läbikuivamist taastama fotosünteesi ja normaalse ainevahetuse. Domineerib gametofaas, s.t. sambla taim on haploidne. Sporofüüt on sambla eoskupar, mis areneb gametofüüdi peal. Eosed levivad tuule ja vee abil,
35. Taimede bioloogiline mitmekesisus Eestis. Eesti territooriumi läbib oluline biogeograafiline piir, mis jaotab ala kaheks allüksuseks: Lääne-Eesti (iseloomulik alvarid, lubjarikad sood, liigirikkad puisniidud, laialehised metsad, arvukad lubjalembesed liigid taimekooslustes) ja Ida-Eesti (iseloomulik happeliste muldadega devoni liivakivi aluspõhi, liigivaesemad taimekooslused, männimetsad). Eesti on paljudele liikidele leviala piiriks, 538 soontaimeliiki, ka mitmed sammaltaimed. Terve rida liike on Eestis kunagi registreeritud kuid praeguseks välja surnud. 1498 soontaime 510 sammaltaime 786 samblikku Ligikaudu 2500 vetikateliiki Mitmekesisuse mõistete rakendamisel taimekooslustele tehakse vahe alfa ja beeta mitmekesisusel. Esimene on taimeliikide arv taimekoosluses ja teine on samaastmeliste süntaksonite arv mingil alal, selle kindlakstegemine on keerulisel ja sellega on tegeldud Eestis aastakümneid ja mitmel tasemel. 36
koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust. Vastseid esineb näiteks putukatel, kahepaiksetel, ainuõõssetel jt. õhukotid - osadel selgroogsetel hingamiselundkonna osa, nt lindudel Tunda pildi järgi loomi ja taimi, kelle nimestik on toodud Moodles „Loodusõpetuses käsitletavaid liike” ja osata öelda rühma, kuhu kuulub: riik (protistid, seened, taimed või loomad); taimede puhul kas õistaimed, paljasseemnetaimed, sõnajalgtaimed, sammaltaimed või vetikad; loomade puhul kas selgrootud (kas ainuõõssed, ussid, limused, vähid, ämblikulaadsed või putukad – kas kahetiivalised, kiletiivalised, liblikalised, mardikalised või teised putukad (kiilid, ritsikad, kirbud jt) või selgroogsed (kas kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud või imetajad).
Biotoopide eksam: 1. Metsad 1.1. Põlismetsa olemus, erinevus majandusmetsast. Põlismets on inimtegevuse mõjuta välja kujunenud stabiilne ökosüsteem. Siin leidub palju erinevas kõdunemisjärgus lamatüvesid, mis pakuvad eluvõimalusi spetsiifiliste nõudlustega organismidele ja suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused...
BIOLOOGIA EKSAM (8. KLASS 2011) 1. ELUSORGANISMIDE ELUAVALDUSED ( Õ LK 14-17) Elusorganismid koosnevad rakkudest (ainuraksed bakter, kingloom või ka hulkraksed imetajad, puud). Iga rakk on iseseisev tervik ning tal on kindel talitlus ja koostis. Rakk on väikseim üksus, kellel on olemas kõik elu tunnused. Elusorganismid kasvavad ja arenevad. Kasvamisega suureneb rakkude arv ning rakud suurenevad. Arenemine on täiustumine ja igasugune muutus ning toimub koguaeg ja kõikide organismidega. Arenemine võib olla nii otsene (moondeta), kui ka moondega. Elusorganismid paljunevad ning see on oluline selleks, et liik välja ei sureks. Paljunemist esineb nii suguliselt kui ka mittesuguliselt. Elusorganismides toimub ainevahetus toitumine, hingamine, jääkide eritamine. Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õpp...
Liik ei ole ohustatud (laialt levinud ja arvukad liigid) Least concern (LC) sammaltaimed 26 11 21 99 56 156 5 205 579 soontaimed 28 32 60 92 186 785 180 577 3 1943
igal taksonil on üks nimi (vanim reeglipäraselt publitseeritud) korrektne, teised samale taksonile (hiljem) antud nimed on sünonüümid Taksonite teaduslikud nimed on ladinakeelsed sõltumata nende päritolust st. kõikide nimede moodustamisel kehtivad ladina keele grammatika reeglid BOTAANILISE NOMENKLATUURI RAHVUSVAHELINE KOODEKS (BNRK) kehtib “traditsiooniliselt taimedena käsitletud organismide” kohta: 1. taimeriiki kuuluvad organismid (vetiktaimed, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed e. õistaimed) 2. seeneriiki kuuluvad organismid, sh. lihheniseerunud seened e. samblikud 3. sinivetikad e. tsüanobakterid Binaarne nomenklatuur Võttis kasutusele Karl von Linné Liiginimi koosneb alati kahest sõnast ◦ Esimene nimetus tähistab perekonna kuuluvust, alati suure tähega ◦ Teine nimetus on liiginimi ja enamasti väikse tähega Enamasti on nime järgi märgitud avastaja ja nimetaja initsiaal või perekonnanimi: ◦ L
tekivad 4 eost. Eoslavad võivad olla väliskujult 4 tüüpi- 1.) eoslava eoslehekestena (riisikad, pilvikud, kärbseseened). 2.) eoslava esineb eostorkuestena (puravikud, torikud, tatikud). 3.) eoslava esineb ogajate narmastena (narmikud, põdramokk). 4.) eoslava esineb kübara all volditud struktuurina (kukeseened). Eostest tulevad haploidsed seeneniidid, mis peavad ühinema, et tekiks viljakehad. Eostaimed (gümnaasiumis keskendutakse sammal ja sõnajalgtaimedele). Sammaltaimed: eos (n) eelniitidest (n) (viitab sugulusele vetikatega)- sammaltaimed (emane ja isane). Ei ole juured vaid risoidid, vars, lehed. Isasel sammaltaimel on anteriid (n), emasel arhegoon (n). Kuna suguorganid on haploidsed tekivad sugurakud mitootiliselt. Isase spermid viljastavad munarakud lumesulamisveega. sügoot (2n)- vars 36 eoskupraga (2n) eoste eelrakud (2n)- toimub kaks jagunemist ehk spoorne meioos eosed (n).
Need olid nematofüüdid. 2. Mille poolest on oluline Devoni ajastu maismaataimede evolutsioonis? Hilis-Silurist kuni Hilis-Devonini olid levinud imelikult suured taimed. Devonis tekkis juurde mitmeid koldade ja sõnajalgade hulka kuuluvaid taimi. Seemnetaimede eellased tekkisid Devoni lõpul. 3. Kirjelda lühidalt maismaa taimede evolutsioonis põhirühmade teket Vanaaegkonnas ja Keskaegkonnas. Ordoviitsiumis tekkisid sammaltaimed (kõige lähedamasteks sugulasteks peetakse mändvetikaid). Siluris tekkisid soontaimed sh koldtaimed. Devonis koldtaimede mitmekesistumine, sõnajalgtaimede teke ja seemnetaimede eellased. Karbonis toimus sõnajalgtaimede/koldade/osjade mitmekesistumine, paljasseemnetaimede teke. Juura alguses katteseemnetaimede teke. Juura lõpus kahe ja üheiduleheliste lahknemine. Oligotseenis efektiivse C4 fotosünteesi teke. 4. Millega võiks seletada C4 fotosünteesi teket?
paljunemise viisid,sugutu paljunemine,kloon Paljunemine on järglaste saamine. PALJUNEMISVIISIDE PõHIJAOTUS: mittesuguline ja suguline paljunemine. Mittesuguline kõige lihtsam, taimedel ja alamatel loomadel: vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne) ja eoseline paljunemine. Vajalik on vaid 1 vanema olemasolu ja uus isend on alati vanemaga geneetiliselt identne. Eoseline toimub eostega ehk spooridega, mis levivad tuule või veega ja arenevad uuteks organismideks. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed. Vegetatiivne paljunemine prokaröoodid, seened, algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad. Pooldumine toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. N: bakterid, käsnad. Pungumine alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel. Tekib väljasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn).
Organismide paljunemine ja areng Paljunemine. Paljunemine on üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigisäilitamiseks. Paljunemisviiside põhijaotus: Mittesuguline paljunemine. Uus organism pärineb ainult ühest ühest vanemast, seega on ka pärilikinfo ainul ühelt vanemalt. Mittesugulist paljunemist jaotatakse: 1. Eoseline paljunemine. Toimub eostega. Järglaste varieeruvus on väike. Nt seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, vetikad. 2. Vegetatiivne paljunemine. Evolutsiooniliselt vanim paljunemisviis. Vajab vaid ühte vanemorganismi. Lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond. Järglased on pärilikelt omadustelt vanemaga ühesugused. Vaid vegetatiivselt paljunevad organismid evolutsioneeruvad aeglaselt. Siia kuulub ka pooldumine. Näited: maasikas (võsundid), kartul, pärmseen (pungumise teel), käsnad (pungumine).
sisaldaval alusmaterjalil (substraadil). Hallitusseened kasvavad nii materjalide pinnal kui ka sees ning neil on tähtis roll looduse ringkäigus puidu lõplikul lagundamisel huumuseks. Hallituse eoseid leiti kahe elamu (6006 ja 6017) köögi (niiskeim ruum) vundamendi ja seina pinnalt. Vetikad kasvavad kõikjal, kus on piisavalt vett. Kuigi vetikate peamine elukeskkond on vesi, elutseb puutüvedel ja vanadel kivimüüridel üherakuline rohevetikas, mis suudab elada õhus. Samblad e. sammaltaimed on niiskete kasvukohtade taimed. Nad kasvavad maapinnal, puidul ja kividel. Vetikaid leiti elamu põhjapoolselt küljelt esimese palgirea pinnalt (Joonis 4.8 vasakul). Hoone külg oli puude varjus ja sageli märg, mis tagas vetika kasvuks piisava vee. Joonis 4.8 Vetikatega kaetud esimese rea seinapalk (vasakul). Torikseen vundamendi all (paremal). Mardikakahjustus Puidust konstruktsioonidesse, mööblisse ja esemetesse võivad aja jooksul elama asuda
elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline. Näited I kategooria kaitsealustest liikidest Eestis: 1. Sõnajalgtaimed: Rohe-raunjalg, Virgiinia võtmehein, Sudeedi põisjalg 2. Katteseemnetaimed: Kollane käoking, Pisilina, Mägi-kadakkaer, Püramiidjas akakapsas, Nõmmluga, Lehitu pisikäpp, Pehme koeratubakas 3. Sammaltaimed: Suur paelsammal 4. Seened: Limatünnik, Taigapässik 5. Loomad: Ebapärlikarp, Kõre, Must-toonekurg, Suur- konnakotkas, Väike-konnakotkas, Lendorav, Euroopa naarits 64. Kaitstav looduse üksikobjekt (näited) Kaitstav looduse üksikobjekt on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
