Pahad ehk gallid on taimekudede paiksest haiguslikust vohamisest tekkinud väärmoodustised. Neid põhjustavad ärritavad ained, mida eritavad taimekahjurid- pahklestad, pahksääsed, pahkvaablased, pahktäid ning mõned patogeensed seened ja bakterid. Allelopaatia- ühe taime negatiivne mõju teisele keemilise mõjuaine vahendusel. Allokatsioon- piiratud ressursside jaotamine või suunamine niisugustesse kohtadesse, kus neid saab kasutada kõige tõhusamalt ja tulusamalt. Ansamblireeglid- liikide kooseksisteerimise (koosesinemine ja sagedus) piirangud. Traditsiooniliselt peetakse silmas biootilistest interaktsioonidest (eelkõige konkurents) tingitud piirangud, kuid samuti võib vaadelda levimisest või abiootilisest keskkonnast tingitud piiranguid. Biotsönoloogia- teadus biotsönoosidest ja organismide kooseluvormidest. Laiemas tähenduses sama, mis sünökoloogia, kitsamas tähenduses teadus organismide suhtesit looduse...
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi t...
Üldbioloogia 1.teab elu tunnuseid ning eristab elusat elutust · Elu tunnused: Rakuline ehitus Paljunemisvõime Ainevahetus Reageerimine ärritusele Arenemine · Elusolendid on rakulise ehitusega, kasvavad ja arenevad, paljunevad, reageerivad keskkonnatingimustele, toimub ainevahetus · Eluta olendid ei koosne rakkudes, ei kasva ega arene, ei paljune, ei reageeri keskkonnatingimustele ning neis ei toimu ainevahetust. 2.oskab kirjeldada eluslooduse süsteemi ning toob näiteid süstemaatika üksuste kohta Eluslooduse süsteem: ühistest esivanematest põlvnevad organismid on omavahel suguluses ja neid saab iseloomulike ühiste tunnuste abil rühmitada - bakterid, algloomad, seened, taimed ja loomad. Süsteematika üksused: Liik-kodukass Perekond-kass Sugukond-kaslased ...
jäävad pehmetel talvedel Eestisse. Kevadel saabuvad märtsi teisel või aprilli esimesel poolel. Toitumine Kevadel ja suvel toitub maapinnal selgrootutest, pärast marjade valmimist aga eelkõige marjadest ja ka teistest viljadest. Pesitsemine Eelistatult lehtpuudel, aga ka okaspuudel: sarapuud, kuused, kännud. Ehitavad kas madalate puude otsa, põõsastesse, haohunnikutesse või mõnikord maapinnale, 0...3 m kõrgusele (enamasti 1 m). Materjaliks kuluhein, puulehed, harva ka sammal, maapinnal olev ehitis tunduvalt lihtsam, harilikult vaid lohu vooderdus. Umbes kaks nädalat peale saabumist ehitavad pesa ja kohe ka munevad. Mune on 3...6, tavaliselt 5. Haudumine algab peale viimase muna munemist ja kestab 11 päeva. 17Väike-lehelind Phylloscopus collybita Väikese-lehelinnu tunneb ära tema erilise laulu järgi. Tema laul on monotoonselt tiksuv "tsilp-tsalp-tsilp-tsalp". Laul võib kõlada
katused) metalltoru seinapaksusega 3mm, Ø 16m (ahju- ja ventilatsioonitoru) 10cm drenaažitoru 10 meetrit KILLUVARJE KIHTIDE EHITUSED Killuvarje 150 mm kildmürsu kildude eest: Moondav kiht: maakamar, praht või muu moondamismaterjal; Summutuskiht: pressitud pinnas, kivid, liivakotid või muu materjal; Vooder- ja isolatsioonkiht: kile, sammal, tõrvapapp või muu materjal; Kandev kiht: puit, betoon või muu kandekonstruktsiooni materjal. Joonis 6.13 98 Killuvarje 150 mm kildmürsu viitega plahvatuse eest: Moondav kiht: maakamar, praht või muu moondamismaterjal. Lõhkav kiht: suured kivid (20-100 kg) laotud nii, et külgedele jääksid va- hed, mida ei täideta; Summutuskiht: pressitud pinnas, kivid, liivakotid või muu materjal.
Euroopas, näiteks kaunis kuldking, emaputk ja harilik või suur paelsammal. Siia kategooriasse on arvatud ka Kaitse- ja hoiualadel, Väljaspool kaitstavaid PEP* kobarpea. Euroopa endeem sammal kolmis-seligeeria. püsielupaikades alasid Euroopa nõuetest lähtudes tuleb jälgida, et kõikide N % N % Kokku II kaitsekategooria liigid on samuti haruldased,
Pilet 1 1.Organismide keemiline koostis. Makroelemendid. Mikroelemendid. Anorgaanilised ained organismis. Vee funktsioonid. Vee funktsioonid: rakus hea lahusti ja osaleb enamikus keemilistes reaktsioonides *Vesi on orgaaniliste ainete üheks oksüdatsiooniproduktiks ja moodustub kõigi organismide rakkudes hingamise käigus *hoiab kehatemperatuuri, osaleb termoregulatsioonis. *kaitsefunktsioon pisarad eemaldavad võõrkeha *tagab ainevahetust ehk metabolismi *tagab raku siserõhu ehk turgori Et organismid vajavad neid suhteliselt suurtes kogustes, nim. neid makroelementideks (98%): O, P, H, N, C, S Mikroelemendid:Fe,Ca,Zn Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustub vesi Kõik organismid koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilitest ainetest 2. Sugurakkude areng. Sugurakud arenevad meioosi käigus. Meioos raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütar...
kõhuli ajalehe peale jne. Reeglid: Ajalehele asetumisel (eri kehaasendites) ei tohi keha ja jäsemete toetuspunkt ületada ajalehe piirjooni. Pärast kehaasendi või kuju sooritamist volditakse ajaleht voltimisjoone järgi kokku ja asetatakse tagasi kaenla alla. SOSINAPARK KÜLLUSEMAAL Eesmärgid: arendada laste kuulamisoskust ja tähelepanu Vanus: 4 a Osavõtjad: väike rühm Vahendid: kuusekäbid, kivid, sammal, kuuseoksad, taldrik banaani-, õuna-, leiva- ja vorstitükikestega, lahtilõigatud sidrun, apelsin, sibul, kahekaupa ühtemoodi täidetud kaanega plasttopsid (nt riisiterade või kiviklibudega), üks suur lina, 8-10 väikest moosipurki (igaühes natuke liiva ja teeküünal). Mängu käik: Ruumi keskele on laotatud lina. Moosipurgid ja muud vahendid on paigutatud mööda ruumi laiali. Ruumis põleb ainult üks väike lamp. Lapsed istuvad suurel linal ja kasvataja jutustab neile järgmise loo:
Rü metsa hoidmist, ranget kokkuhoidu ja leiva üsmaa uus maja (1926) kalliks pidamist. Foto raamatust ,,Mu kodune Eestimaa'' Lapsepõlvekodu nägi välja nagu 20ndate aastate talukompleksidele omane: elumaja oli ehitatud ümmargustest jämedatest palkidest, katus oli aga tehtud õlgedest, millel rohetas sammal. Elumajas asus üks suur kamber, kus söödi, kaks väikest kambrit, kus magati, köök, sahver ja rehetuba. Rehetoas paiknes suur kerisega ahi ja ahju kõrval leivalõime, milles sõtkuti leiva tainast. Ahjus küpsetati leiba ja kerisel kala. Rehetoa seina taga oli aga rehala, kus elasid talvel loomad, õue keskel puuraketega kaev. Talu juurde kuulus ka ait ning karjalaut, kambri otsas suur aed õuna-, ploomi- ja kreegipuudega, kopliväravas põline kask linnupesadega
Botaanika osa kordamisküsimused 1. Mis on biosüstemaatika? Biosüstemaatika on teadus eluslooduse mitmekesisusest, selle vormidest, põhjustest ning tekkest; liikide ja teiste süstemaatikaühikute piiritlemisest ja nimetamisest; teaduslikult põhjendatud klassifitseerimisest 2. Klassifitseerimine, nomenklatuur Klassifitseerimine ehk süstematiseerimine on taksonite ühendamine või jagamine rühmadeks Nomenklatuur tegeleb rühmadele nimede andmisega 3. Liigikontseptsioonid – nominalistlik, morfoloogiline, bioloogiline, fülogeneetiline Liigikontseptsioon on teoreetiline ja põhimõtteline lähtekoht, mille alusel on võimalik liike eristada. Erinevate kontseptsioonide piirid pole alati selged, eristada võib nelja põhilist kontseptsiooni: Nominalistlik liigikontseptsioon Selle kohaselt pole liike üldse reaalselt olemas, looduses esinevad ainult üksikisendid või ka nende mingid rühmad, millede vahel pole aga tegelikke erinevusi ega pi...
oktoobris või novembris ning virgumine toimub märtsis või aprillis. Esimestel soojadel kevadpäevadel soojendavad nastikud end pikalt päikese käes, olles sageli puntras koos. Paaritumine leiab aset aprilli lõpus või mais. Juulis või augustis muneb emasloom niiskesse ja sooja paika 6...30 nahkja kestaga muna, mis sageli kleepuvad üksteise külge. Munade arenguks sobiv temperatuur on 25...30° C ning sellisteks paikadeks on sõnnikuhunnikud, langenud lehtede kuhjad, paks sammal või vanad pehkinud kännud. Ühte kohta võib muneda ka mitu emast nastikut. Noored nastikud kooruvad augusti lõpus või septembris ning on 15...19 cm pikkused. Nad roomavad kohe laiali ja alustavad iseseisvat elu. Nastik võib elada kuni 23 aastat vanaks. Looduses on nastikul ohtralt vaenlasi - madukotkad, toonekured, rebased, nugised jne. Mune ja noorloomi võivad süüa ka rotid. Nastik on looduskaitse all. (Tartu Ülikooli LO Loodusteadusliku hariduse keskus, Nastik, 2011)
14 Klassivend sõitis enne matemaatika riigieksamit matemaatika õpetaja autole kriipsud peale. Mis mu mata opsi nimi oli? punapea Tõeline Mayweatheri TMT oli Majandusklass iii lennust. Mäletame Robert Sultsi, kes rääkis oma keemiatundides, kuidas ta järvejää õhku lasi. Ja laulis tunnis meile. Oli cute af. - Grete Sammal 15 *Esimesel koolipäeval oli mul väga suursugune tunne, kuna tulin tõsisest maakoolist ja LÜG oli sellega võrreldes kordades suurem. Õpetajaid ja kaasõpilasi oli hästi palju ja kõik tundusid hästi toredad ja sõbralikud. *Gümnaasiumi lõpetamine oli kindlasti väga vabastav ja kõik teed olid avatud tol hetkel, aga mis puudutab just meie kooli lõpetamist, siis mul oli
Käivad hoogsalt meie jalad, nii on virulaste vana viis. Värisevad laed ja talad, see on meie poiste tantsuviis. Hüppa, keerle hommikuni, see on virulaste vana tants! Peame pidu koidikuni -- see on meie poiste vahva tants! TSILGA, TSILGA, TSILGAKE Pilkelaul Meie Miku maias mees, nina suhkrupoti sees. Ta on nagu karu-Ott -- maias, laisk ja unekott. Kuule, Miku, küll sa näed, nõnda viimaks hätta jääd: laisa tee viib kurjale, sammal kasvab turjale! Ninaots sul suhkrune, kutsub kärbsed saagile; kärbsed söövad nina pääst, linnud leiva laisa käest. Liisi tahab olla moodne Liisil on kaks pikka palmikut nagu kaunid ja ilusad salmikud. Aga naabri Annil on lühike juus -- see on nüüd komme moodne ja uus. Liisi aga armastab ahvida ja teisi järele aimata. ,,Tahan olla nagu Anni -- see on nii peen, ma enda tema sarnaseks teen!" ,,Kirts-kärts! Siit tukk ja sealtki tukk!
Eosed valmivad tipmiselt ühes eoskannas tekivad 4 eost. Eoslavad võivad olla väliskujult 4 tüüpi- 1.) eoslava eoslehekestena (riisikad, pilvikud, kärbseseened). 2.) eoslava esineb eostorkuestena (puravikud, torikud, tatikud). 3.) eoslava esineb ogajate narmastena (narmikud, põdramokk). 4.) eoslava esineb kübara all volditud struktuurina (kukeseened). Eostest tulevad haploidsed seeneniidid, mis peavad ühinema, et tekiks viljakehad. Eostaimed (gümnaasiumis keskendutakse sammal ja sõnajalgtaimedele). Sammaltaimed: eos (n) eelniitidest (n) (viitab sugulusele vetikatega)- sammaltaimed (emane ja isane). Ei ole juured vaid risoidid, vars, lehed. Isasel sammaltaimel on anteriid (n), emasel arhegoon (n). Kuna suguorganid on haploidsed tekivad sugurakud mitootiliselt. Isase spermid viljastavad munarakud lumesulamisveega. sügoot (2n)- vars 36
Daisy hakkas jooma ja põhja ta end jõigi. Perekond: esimene eestlasest mees; teine idamaalt pärit Adam; Surmapõhjus: joomine 4.160. Manfred Eks Sünnikoht: Harala Tervis: invaliid Olemus: arvas, et ennast ei maksa tõsiselt võtta; filosoofiline; Filosoofia: Lõpp sant, kõik hea. Inimene ei ela ainult populismist. Ennast ei maksa liiga tõsiselt võtta. Surmapõhjus: loomulik surm 4.161. Gloria Pelju Sünnikoht: Harala Olemus: temperamentne; Lugu: Palvo Sammal kandis ta süles autost tuppa ja kooris kannatamatult riidest lahti. Gloria oli juba teel midagi erilist oodanud. Ta liibus Palvo vastu ja kuulas mehe sosinaid. Palvo ei suutnud end kokku võtta. Siis hakkas mees teda inetute sõnadega mõnitama ja ähvardas ära kägistada. Lõpuks puhkes ta nutma ka veel. Surmapõhjus: loomulik surm 4.162. Palvo Sammal Sünnikoht: Harala Olemus: elas oma ettekujutatud maailmas; hull; tulnukatesse uskuja; Lugu: Ta jäi töötuks
Rohukamar sisaldab piisavalt kultuurliike. Ei ole umbrohtumist luht-kastevarre, võilille, nõgesega. Võsa laastamine, kivide koristamine, pinna tasandamine, seemne täiendav pealekülv hõrenenud kamarates. Vanemad kamarad, ka I kasutusaasta kamaratel. Varakevadel vahetult peale lume sulamist käsitsi; spets. külvikute olemasolul võiks külvata veidi hiljem - oluline on, et seeme ei jääks kuiva kätte. Vajadusel äestada ja rullida. Kui kamaras on sammal või palju kulu tuleb enne äestada. Tasakaalustatud väetamine. P ja K väetiste kasutamine soodustab liblikõieliste tulekut kamarasse, N kasutamine soodustab kõrreliste levikut, normid - v.t. karjamaade, niitude väetamine, vähendab sambla esinemist Regulaarne kasutamine - v.t. niitude, karjamaade kasutamine Pealtparandamise tulemused hakkavad ilmnema paari aasta pärast. Rajamine uudismaadele (vana kamara hävitamisega) Kuivendamine - põhjaveetase peaks olema sügavamal kui 80 cm(võim
Välisviimistlus võib olla ka tellistest, plastprofiilidest, plekist, klaasist jne. Alternatiivsed seinatüübid Viimastel aastatel on tekkinud taas huvi ökoloogiliste kohalike seinamaterjalide kasutamise vastu. On hakatud ehitama savisideainetel põhinevaid seinu saviplokkidest, mille tegemisel on kasutatud õlgi või puiduhaket. Soojusisolatsioonimaterjalina leiavad kasutamist saepuru, pilliroog, freesturvas, sammal, põhk ja hundinuia vill. Selliste seinte ehitamise eesmärgiks on kulutada minimaalsel hulgal energiat ja taastumatuid looduslikke ressursse ning hoida inimese tervist (väheneb allergiat tekitavate ainete lendumise oht). Koostas: Meeli Kams 23 Hoone osad EPMÜ
o nt: Euraasia põhjaosa Skandinaaviast Siberini ja Kaug-Idani, Alaska, Kanada keskosa, Yukon, Labrador, Island 12. tundrakliima (Dfc, Dwd): kliimat kujundavad cP, mP, cA, tsüklonid. Lühike külm suvi, pikk talv, juulikuu keskmine ulatub +10 °C. Sademeid 200-300 mm, aurumine väga väike. Lumikate õhuke o tundra keskkond: igikelts. Mullastik vaene, vähe huumust, palju turbarabasid. Taimkate koordunud maapinna lähedale – sammal, samblik, kõrrelised, tarnad, metsatundras üksikud kidurad puud o nt: Põhja-Jäämere rannik, Gröönimaa rannik, Antarktika poolsaar 13. liustikukliima (E): kliimat kujundavad cA või cAA, mandrijää, merejää. Õhutemperatuur väga madal, ka suvel mitte üle 0 °C o nt: Antarktika, Gröönimaa siseosa Kõrgmäestikus jahe ja niiske, ilm väga muutlik RELJEEF JA PINNAVORMID reljeef e
1. MIS ON TAIM? TAIMERIIK KITSAMAS KÄSITLUSES. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. (kellegi konspekt netist) Taimed valdavalt autotroofsed organismid, mis omastavad süsinikdioksiidi jt anorgaanilisi aineid ja eraldavad hapnikku (fotosüntees). Eluslooduse algseil astmeil (eeltuumsed, ainuraksed) ei ole taime- ja loomariigi vahel selget piiri. Taimeriiki kuuluvaid organisme iseloomustavad ja eristavad enamikust loomadest: 1) tselluloosi sisaldav rakukest 2) vakuoolid 3) klorofülli sisaldavad plastiidid 4) paiksus (kinnitumus kasvupinnale) 5) kasvu pidevus. Erinevalt loomadest jätkub taimedel organeid moodustavate rakkude jagunemine, kudede moodustumine ja kasv kogu elu jooksul. Peamiselt juhtkoe puudumise või olemasolu järgi eristatakse põhiliselt kahte suurt taimerühma. Algelisemat ...
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on ...
Loimurid (,,karuloomakesed"): ehitus: Mikroskoopilised loomakesed lühikese kere ja nelja paari lülistumata jalgadega, igal jalal mitu küünist; tagumine jalapaar kleepuv. Kehaseina kutiikel väga paks. Kehaõõs meenutab alamate usside pseudotsööli. Lihased kimpudena. Suus stilett nagu ümarussidel; imevad neelu abil taimerakkudest mahla. Erituselundeiks Malpighi torud. Närvisüsteemis peaaju ja 5 kõhtmist tänku. Eluviis: maismaaliikide meeliselupaigaks on niiske sammal ja samblikud. Taluvad ärakuivamist, püsib ärakuivanuna kuni 2 aastat. Elavad pisiveekogudes e tilkvees. 50. Hulkjalgsete (Myriapoda) ja putukate (Insecta) ehituse ja eluviisi võrdlus Hulkjalgsed: ehitus: Kerelülisid ja jalapaare palju. Igas kerelülis ka oma närvitänk. Süda pika toruna (seljapoolel). Keha on jagunenud kaheks osaks: peaks ja tugevasti välja veninud kereks. Eluviis: Varjatud eluviis: päeval peidus mullas ning erinevate lamavate objektide all,
BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006 BIOLOOGIA 1. ÜLDALUSED 1.1. Aine põhjendus Bioloogia kuulub loodusainete hulka, millel on oluline koht õpilaste loodusteadusliku maail- mapildi kujunemises. Bioloogia õppimise kaudu kujunevad õpilastel loodusalased ja mitmed teised olulised kompetentsused, omandatakse positiivne hoiak kõige elava suhtes, väärtusta- takse säästvat ja vastutustundlikku eluviisi. Areneb igapäevase eluga seonduvate probleemide lahendamise ja kompetentsete otsuste tegemise oskus, mis ühtlasi suurendab õpilaste toimetu- lekut looduslikus ja sotsiaalses keskkonnas. Bioloogias omandatud teadmised, oskused ja hoiakud integreeritult teistes õppeainetes omandatuga on aluseks sisemiselt motiveeritud elu- kestvale õppimisele. Koolibioloogia õpetuslikeks eesmärkideks on probleemide lahendamise kaudu omandada üle- vaade eluslooduse mitmekesisuse, ehituse ja talitluse, päri...
küsimuseks: kuidas katta ja millega katta? Esimeses osas on olnud kaks seisukohta: kas katta ainult pealt ja külgedelt või ümber kogu perimeetri. Ühed uurijad väidavad, et setted tungivad torru pealt, teised et alt. Kattematerjal peab takistama pinnaseosakeste tungimist dreeni - ei sobi vaid pooljäigad materjalid, nagu tõrvapapp, plastmassist perforeeritud ribad jne.; Ta peab olema pikaealine - mineraalpinnases atmosfäärse toitumise korral ei sobi enamik orgaanilisi materjale: õled, sammal pilliroog, Tal olgu head filtratsiooniomadused. See nõue on peamine raskes savipinnases, hästilagunenus turbas ja sapropeelis. Nendes tingimustes on oluline ka filterkihi paksus. Materjal olgu vähe transporti nõudev, so kohalik, või kerge, väikesemahuline. Sellele ei vasta kruus, slakk. 48 . ookri teke dreenis ja abinõud selle vastu. Ooker koosneb mitmetest mineraalsetest ja orgaanilistest ühenditest. Peterseni (1966) järgi on ookri koostis järgmine: Fe2O3 - 3,0..
mõningad tavalised eluks vajalikud asjad enne, kui meie neid kasutama hakkame, ning pangem tähele, kui suure osa nende väärtusest annab inimese töökus. Leib, vein ja riie on asjad, mida me kasutame iga päev ja suures koguses, kuid kas poleks meie leivaks, joogiks ja riietuseks mitte tõrud, nende kasulikumate tarbeesemetega? Kõik see, mille poolest leib on rohkem väärt kui tõrud, vein rohkem kui vesi, kalev või siid rohkemkui puulehed, loomanahad või sammal, tuleneb täielikult tööst ja usinusest. Neist toiduainete ja rõivaesemete paaridest on ühed seda laadi asjad, millega loodus meid ilma meiepoolse panuseta varustab, teised aga seda laadi asjad, mida annab meile meie endi töökus ja vaev -- kui keegi oleks välja arvutanud, kui palju ületavad teised oma väärtuselt esimesi, siis ta näeks, kui palju suurema osa moodustab töö nende asjade väärtusest, mida me siinmaailmas naudime. Jamaapind, mis
- oktoobris või novembris ning virgumine toimub märtsis või aprillis. Esimestel soojadel kevadpäevadel soojendavad nastikud end pikalt päikese käes, olles sageli puntras koos. Paaritumine leiab aset aprilli lõpus või mais. Juulis või augustis muneb emasloom niiskesse ja sooja paika 6...30 nahkja kestaga muna, mis sageli kleepuvad üksteise külge. Munade arenguks sobiv temperatuur on 25...30 C ning sellisteks paikadeks on sõnnikuhunnikud, langenud lehtede kuhjad, paks sammal või vanad pehkinud kännud. Ühte kohta võib muneda ka mitu emast nastikut. Noored nastikud kooruvad augusti lõpus või septembris ning on 15...19 cm pikkused. Nad roomavad kohe laiali ja alustavad iseseisvat elu. Nastik võib elada kuni 23 aastat vanaks. Looduses on nastikul ohtralt vaenlasi - madukotkad, toonekured, rebased, nugised jne. Mune ja noorloomi võivad süüa ka rotid. Nastik on looduskaitse all. Rästik Riik: Loomad (Animalia) Hõimkond: Keelikloomad (Chordata)
KAITSEVÄE VÕRU LAHINGUKOOL SÕDURI KÄSIRAAMAT Võru 2008 Koostatud Kaitseväe Võru Lahingukooli õppeosakonnas. Täname koostöö eest: Sidepataljoni LT VÕK Tapa VÕK-i Üksik- vahipataljoni Viru Üksik jalaväe-pataljoni Parandusettepanekud on oodatud e-posti aadressile: [email protected] EESSÕNA Hea Lugeja, Eesti Vabariigi ettevalmistus sõjaliseks kaitseks toetub üldisele ajateenistuskohustusele. Täna kestab ajateenistus Eesti kaitseväes vähemalt kaheksa kuud. Siis õpitakse instruktorite käe all sõduritarkusi, mida kogu teenistuse jooksul praktiseeritakse ja täiendatakse. Kuid inimene kipub ikka aeg ajalt asju unustama ning ega sõdurgi erand ole. Seega annab alljärgnev "Sõduri käsiraamat" võimaluse ununema kippuvaid teadmisi üle korrata ning vajalikul hetkel käepärast olles võib ülesannete täitmisel tähtsaks õlekõrreks osutuda. Tänapäeva sõjapidamine on muutunud väga tehniliseks ja nii võiks vä...
Rakuteooria ametlikuks sünniajaks loetaks aastaid 1838-1839. Šoti botaanik Robert Brown (1773–1858) oli esimene, kes vaatles orhidee lehti ja kirjeldas rakutuuma kui rakkude olulist komponenti (1831). 1838.a. ütles botaanik Matthias Jakob Schleiden (1804-1881) välja, et taime kõik osad koosnevad rakkudest või nende produktidest. Järgmisel aastal tehti samasugune järeldus ka loomorganismide kohta Theodor Schwanni (1810-1882) poolt. Schleideni ja Schwanni järeldused loetaksegi rakuteooria formuleeringuks. Kolmas mees, kelle nime rakuteooria loomise juures samuti mainitakse, on Rudolf Virchow (1821-1902). Tema väitis, et "niisamuti kui loomad tekivad vaid loomadest ja taimed taimedest, peab ka raku tekkimiseks olema temale eelnev rakk". Ehk lühidalt: rakk tekib rakust (omnis cellula e cellula). See teooria rõhutas elusorganismide ühtsust ning tõi esile kontseptsiooni elusorganismidest kui rakkude kooslustest. Koos evolutsiooniteooriga on r...
Veereziim soodne, võib esineda ülavett Bt tihenemise tõttu Osa kujunenud ka viirsavidel Bt kobestub talvise läbikülmumise abil Fütoproduktiivsus 12 14 Mg ha-1 aastas, puistute boniteedi kl. Ia II Metsad: laanemetsad jänesekapsakuusikute ja männikutega Haritavate m. boniteet 50 55 hp keskm. Lõimisel, kergematel 40 45 hp. Rohumaad: kuivad palurohumaad Sobivad kõikidele kultuuridele Metsakõdu O1O3 (okkad, sammal jm.; moder) Harimiskindlad A 518 cm, fulvaatne, happeline (pH <3,64,5) Metsakõduvaru 2530 Mg ha-1 Teravili 25 30 ts ha-1 Huumusvaru 7080 Mg ha-1 Kartul 160 170 ts ha-1 Põldhein 30 35 ts-sü ha-1 Suur osa LP kultuuristatud
Sarika olukorda on pööningul võimalik lihtsam alt näha ja hinnata kui katusekatte olukorda. Seetõttu on kahjustatud sarikad üldiselt parandatud. Probleemsed kohad esinesid katuse lekkekohtade juures. Katuse kandekonstruktsioonides võis kohati märgata koorega laudu ning prusse, mis võivad kujutada endast riski putukakahjustuste arenguks ja levikuks. Kõik katused vajavad igakevadist ja -sügist hooldamist. Hooldamata katustel kasvavad taimed ja sammal, vt Joonis 2.12. Need takistavad vee liikumist katusel ja hoiavad katusekatte niiskena, mis soodustab selle lagunemist. Sambla kasvu oht katusel on suurem, kui hoone lähedal asuvad suured puud. Korstnate katusest väljaulatuvad osad ehk korstnapitsid olid paljudes elamutes korda tehtud ja nende olukord on reeglina parem, kui katuste endi olukord. Samas renoveerimata korstnate olukord oli reeglina halb ja korrastamist vajav. Mõnel pool on
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristo Tikk ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES AIR POLLUTION INFLUENCE TO GROWTH OF PINES IN BOGS OF NORTH-EAST ESTONIA Magistritöö Maastikukaitse ja –hoolduse õppekava Juhendaja: vanemteadur Veljo Kimmel, PhD Tartu 2015 Eesti Maaülikool Kreutzwaldi 1, Tartu Magistritöö lühikokkuvõte 51014 Autor: Kristo Tikk Õppekava: Maastikukaitse ja –hooldus Pealkiri: Õhusaaste mõju uurimine puude kasvule Kirde Eesti rabades Lehekülgi: 65 Jooniseid: 22 Tabeleid: 4 Lisasid: 2 Osakond: Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Juhendaja(d): Veljo Kimmel Kaitsmise kuupäev: 28.05.2015 Käesoleva magistritöö eesmärgiks on mõõta puude juurdekasvu kolmes erineva ...
Eoselised taimed on : a) samblad b) osjad c) kollad d) sõnajalad Eostega paljunemise puhul toimub keeruline elutsükkel : 1) sammaltaime elutsükkel : eos(n) -> eelniit(n)(viitab seosele vetikatega) -> sammaltaim(n) -> a)emastel arhegoon(n) b) isastel anteriid -> a) emastel munarakud b) isastel spermid -> sügoot (viljastatud munarakk)(2n) -> kupar(sammaltaime üks osa)(2n) -> eoste eelrakud(2n) -- toimub eriline rakujagunemine 2X järjest (spoorne meioos) -> eos. NB! - kupraga sammal on hapodiploidne. 2) sõnajalgtaime arengutsükkel : eos(n) -> eelleht(n) -> a) emastel arhegoon b) isastel anteriid -> a) emastel munarakud(n) b) isastel spermid (n) -> sügoot(2n) -> sõnajalgtaim(2n) -> sõnajalgade lehtede allküljel on eoslad(2n) -> eoste eelrakud(2n) -> raku jagunemimne (spoorne meioos). NB! Rabarberitel on leherootsud. Eostaimede elutsüklis vaheldub 2 faasi : a) suguline paljunemisfaas. b) mittesuguline e. eoste moodustumise faas. Eostega paljunemine seentel :
BOTAANIKA KÜSIMUSED TTÜ 1. Botaanika eri harud ja seosed teiste teadustega. Botaanika eriharud: 1) morfoloogia (ehitus) - anatoomia (koed & organid) - tsütoloogia (rakkude ehituse varieeruvus) - embrüoloogia (looteline areng, seeme) 2) süstemaatika (liikide rühmitamine) - florograafia (liikide käsitlemine regioonides; floorad) 3) taimegeograafia (annab flooradele tähenduse) 4) (taime-) ökoloogia 4 & 5 = ökofüsioloogia 5) taimefüsioloogia 6) paleobotaanika (väljasurnud taimed) Seosed teiste teadustega: - botaanika – meditsiini eriharu, täpsemalt farmaatsia (rohud-ravimid; rohuteadus) - agronoomia (maamajandus ja põlluteadus) - looduskaitse 2. Kes on taim? Biosüstemaatika mõttes taimeriigi esindaja. Primaarsed plastiidid, ühendav tunnus (va pruunvetikatel). Veepõhine fotosünteesiv organism. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on...
1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile: ...
Raudmehed olid küla maha põletanud.Peetrus ehk Pärtel oli ühe rüütli kannupoisiks saanud ja asus sellega püha maa poole teele.Johannes sõimas Leemetit ürgloomaks, kel veel saba tagumiku küljes kasvas. Leemet raius külavanemal tagumiku küljest, öeldes, et lõikas temalt saba ära. Nüüd võis Johannes end harima minna ja küla uuesti üles ehitada nagu oli lubanud. Johannes kadus kiunudes ja sõimates ära. 38. Leemet sai kokku Meemega. Meeme oli nagu sammal. Ta sulandus maapinnaga. Nüüd kõneles Meeme, et ta Põhja Konna valvur ja peab endale asemiku leidma. Meeme ei lootnud enam Leemetit näha ja tal oli ükskõik, kas kellegist saab uus valvur või mitte, sest niikuinii ei ärganud Põhja Konn enam. Ometi rääkis ta, et Leemet saab teada Põhja Konna asukoha, kui sööb ära kotikese, mille Meeme talle kunagi andnud oli ja mille sees oli sõrmus. See kotike oli tehtud Põhja Konna nahast. Kord kümne tuhande aasta
Raudmehed olid küla maha põletanud.Peetrus ehk Pärtel oli ühe rüütli kannupoisiks saanud ja asus sellega püha maa poole teele.Johannes sõimas Leemetit ürgloomaks, kel veel saba tagumiku küljes kasvas. Leemet raius külavanemal tagumiku küljest, öeldes, et lõikas temalt saba ära. Nüüd võis Johannes end harima minna ja küla uuesti üles ehitada nagu oli lubanud. Johannes kadus kiunudes ja sõimates ära. 38. Leemet sai kokku Meemega. Meeme oli nagu sammal. Ta sulandus maapinnaga. Nüüd kõneles Meeme, et ta Põhja Konna valvur ja peab endale asemiku leidma. Meeme ei lootnud enam Leemetit näha ja tal oli ükskõik, kas kellegist saab uus valvur või mitte, sest niikuinii ei ärganud Põhja Konn enam. Ometi rääkis ta, et Leemet saab teada Põhja Konna asukoha, kui sööb ära kotikese, mille Meeme talle kunagi andnud oli ja mille sees oli sõrmus. See kotike oli tehtud Põhja Konna nahast. Kord kümne tuhande aasta jooksul
põrandavaasidesse. Erinevad lauakaunistused: vaasid ja lilled, küünlajalad ja küünlad, peeglid, salvrätikud, laualipud, dekoratiivesemed (jõuluehted, klaaskuulid), söödavad erivärvilised puuviljad ja köögiviljad, looduslikud 220 materjalid (kivid, kiäbid, oksad, kõrkjad, sammal, samblikud jm), jääst figuurid, karamellfiguurid jne. Lauakaunistusi valitakse vastavalt hooajale, ürituse teemale, lauakatmisvahendite värvile. Aastaajast sõltuvalt lauakaunistused: kevadel: kevadlilled ja õrnrohelised oksad; suvel: põllulillekimbud; sügisel: värviliste lehtedega oksad; talvel: küünlad, männi- ja kadakaoksad, kuivatataud lilled ja taimed. Lauale valitavad lilled peavad olema:
tatud igaüheõiguseks. Tegu on eetiliste tõekspidamistega, mis tuginevad nii seadustele kui tavadele, paragrahvile ja kultuurile, viimasele sõna kõige laiemas mõttes. 1. Igaühel meist on õigus osa saada Eestimaa looduse kaunidusest, rahust ja loodusandidest. Seadus lubab kõikjal korjata marju, seeni, lilli, sarapuu- pähkleid, ravimtaimi ja muid loodusande, keelatud on aga tehnilise toorme varumine (pajukoor, männivaik, sammal jms) loodusreservaatides ja era- maadel, kus maaomanikud seda vastava tähistuse või tarastusega keelavad. Sellisel juhul tuleb nendel maadel viibimiseks küsida omaniku luba. 170 2. Veekogude kallastel on kõigile avatud 10 - 20 m laiune kallasriba rajaga, mida ka omanik ei tohi sulgeda. Sellist kallasrada ei ole vaid loodusreservaatides. 3. Veekogud on kõigile kasutamiseks ja lihtkäsiõngega kalastamiseks lubatud
ARMASTUS ! Sa ütled, et armastad mind, ma uskusin, kuid enam ei usu, sest see ütleb teeb mulle haiget. On sul nüüd kergem, kui said mulle haiget teha? Need, kes ei hooli ega armasta ei oska seda järelikult teha. Sa andsid mulle oma südamekujulise medaljoni ja laususid: Hoia seda nii nagu sina tahaksid, et sind hoiaks. Paljud kõnnivad üle su südame, aga on üks, kes sinna oma jäljed jätab. Mu armastuse garantii on igavene. Jumal andis meile kaks silma et näha, kaks kõrva et kuulda, kaks kätt et tunda, kuid miks andis Jumal meile ühe südame?Sellepärast, et teise me ise ülesse leiaks. lase end õhku, õhus on armastus! Väiksena mängisin tikkudega, sain vastu sõrmi, kuna see pidi valus olema, nüüd aga mängisin armastusega, isegi kui keegi ei keelanud oli see siiski valus. Armastus ühendab endas kõik inimese head omadused. Pilgud on esimesed armastuskirjad. Armastus sünnib pilgus, kasvab suudluses ja sureb pisarais. Armastus on kõ...
toimivad justkui looduspildina seinal. Poeedid ja maalikunstnikud kutsuvad esile samu emotsionaalseid reageeringuid vaatleja poolt. Läbi aia jalutamine on võrdeline läbi maastikumaali jalutamisega, mis inspireeris aia kujundust. Aega peetakse samuti stiili osaks. Kivide grupp koos veega ja jändrik mänd peaksid laskma aias viibijal saada osaks maastikust, mis on loodud kunstniku poolt. Puude ja kivide varjud, sammal sillutise vahel, puidu pleekimine päikese käes, vihma käes ligunemine, kivide või müüritise tumenemine, rooste raual ja isegi astmekivide lihvimine inimeste jalgade all viitavad kõik ajaelemendile aias. Mõned neist efektidest on loodud spetsiaalselt aia ehitaja poolt, et külastaja sellest ikka kindlasti osa saaks. Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 103
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
