Bacopa caroliniana- kasvab kiiresti, kuid vajab tugevat valgust. Parim kasutada tausta dekoreerimiseks, kuna ühelt pikalt liini moodi varrelt kasvavad ülesse poole väikeste lehtedega varred. 10.4. Samblad on taimed, mis kasvavad igal pinnal. Neid saab tamiiliga kinnitades panna kasvama nii kividele kui kändudele. Kui akvaariumisse satub kasvõi pisikene tükikene sammalt, hakkab see kiiresti vohama ning varsti on akvaariumis paras punt sammalt. Jaava sammal (Taxiphyllum barbieri) on üks enim kasvatatud samblaid. Sobib hästi krevettide või pisemate kalade varjupaigaks. Kasvab enamasti vabalt akvaariumis hõljudes või pinnal lebades. Jõulusammal (Vesicularia montagnei `Christmas') on on nime saanud oma kasvamisviisi tõttu, ta on erkroheline ja jõulutunnet tekitav. Ta kinnitub kividele ja kändudele iseäranis tugevalt, mis teeb temaga sisustamise põnevaks. Taim tahab tugevat valgust.
Eriti sellele, mis asub katusekivide all. Alati on mõistlik parandus- või vahetustöödega alustada enne kui tekivad kahjustused. Lekkiv katus võib viia tõsiste kahjustusteni terves majas. Pealegi tekivad sellised probleemid millegipärast just kõige ebasobivamal hetkel. 1.10 Kuidas katuse seisukorda kontrollida? Mine välja ja vaata oma katust tänavalt. Kas see näeb hea välja? Kas selle parimad aastad on möödas? Kas seal kasvab sammal? Muidugi saab katust puhastada, aga võib olla, et selline rünnak on kestnud juba liiga kaua ning katusekivid on aja möödudes (ca 50-100 aastat) murenema hakanud. Siis on aeg katus välja vahetada. Kui sambla kasv kividel ei ole kestnud kümneid ja kümneid aastaid, siis soovitav kasutada sambla eemaldamiseks ja kivide puhastamiseks efektiivset samblaeemaldusvahendit, mille leiab igast hästivarustatud ehituspoest. 1.11 Kuidas kive ja roovitust kontrollida?
metsi ei olegi, mõningane erinevus on vaid tule iseloomus. Metsa bioloogilistest iseärasustest isegi enam avaldavad metsa tuleohule mõju metsa paiknevus ja külastatavus. Selgelt on suurem tuleoht asulate ja linnade lähistes metsades, kus palju inimesi käib metsas ja kus on ka suurem oht mujalt (maanteedelt, kulupõletamisest, kodustest lõketest jms) tule metsa pääsuks. Eristatakse kolme põhilist metsatulekahju liiki: Pinnatule korral põleb maapinnal olev süttiv materjal: kuluhein, sammal, puhmad, põõsad, risu jms. pinnatuli võib esineda iseseisvalt või koos ladva- või maatulega. Pinnatuld võib esineda kõikjal maastikul, nt roostikus või põllul. Maatuleks nimetatakse põlengut, kus tuli on tunginud pinnasesse vähemalt 5-7 cm sügavusele. Maatuli on enamasti pinna- või ladvatule tagajärg, kuid võib väiksemal alal esineda ka iseseisvalt, olles saanud alguse nt lõkkest. Maatules põleb turvas või kõdu.
Karusammal laguneb niiskes üsna aeglaselt ja kasv on tal küllalt kiire. Kokku saamegi pika taime. Eriti ilusaks teevad aga meie niiskete metsade tavalisema sambla kevadised eoskuprad. Need on tal pikkade harjaste otsas ja eoskupart kattev tanu on kauni kuldkollase värvusega ning narmastunud servaga. Nii seisavad need tihedalt üksteise kõrval nagu tillukesed sõjamehed, kes valmistuvad vallutama uusi alasid, kus kasvada. 6.2 Soosammal Soosammal on niivõrd ilus sammal, et teda võiks lausa iluaeda kasvama tuua. Seejuures peab arvestama, et kasvab vaid rohke veega kohtades, enamasti sellistes, kuhu kuiva jalaga ligi ei pääse. Nii leidub teda mõnusalt vetruvatel-õõtsuvatel soistel järvekallastel, aga ka siirdesoodes koos turbasammaldega ja madalsoode mätastel ning jõgede kõige vesisematel kallastel. Seega on ta peaaegu nagu veetaim ja endale koju tuues peab ta kindlasti saama väga märja kasvukoha. Üks
Kordamis küsimused Mõisted Suguline ja mittesuguline paljunemine(näited)- uus organism saab alguse viljastunud munarakust Eoseline ja vegetatiivne paljunemine(näited)- organism pärineb ühest vanemast (eoste abil sõnajalg, seened, sammal, vetikad) Menopaus-küpse munaraku vallandumise lakkamine Ovulatsioon- küpse munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse Mitoos- päristuumsete rakkude jagunemine, millega tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes (keharakkude moodustamisel) Meioos- päristuumsete rakkude jagunemine mille käigus kromosoomide arv väheneb 2 korda(sugurakkude ja eoste valmimisel) Spermatogenees- seemnerakkude areng Ovogenees- munarakkude areng Rakutsükkel-raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Interfaas- raku eluperiood kahe mitoosi vahel Nimeta vegetatiivse paljunemise viise taimedel? (5) Pooldumine- bakterid, ainuraksed Pungumine- pärmseened Võsundi...
Eks Vanataat lasknud sinna tekkida veesilma. Sinise vee järgi sai allikas ka nime - Siniallikas. Allika ümber on väike sookene, kus midagi suuremat ei kasva kui sammal ja vähe jõhvikaid. Vihmaga kõigub see soo kui häll. Siniallika veel olevat ka tervendav mõju. Allika vesi pidi ravima silmi ja mitmeid teisi tõbesid. Pestes ja juues
Bioloogia TÜNK MV Bioloogia uurimisvaldkond Elusorganismide rühmad: *Taimed *Loomad *Seened ja samblikud *bakterid ja protistid TAIMERIIK ÕISTAIMED PALJASSEEMNE- SÕNAJALG- SAMMAL- VETIKAD (21 000 liiki) Taimed (640 liiki) taimed (10 000 li) taimed (23 000) Lehtpuud Eesti okaspuud (4): Sõnajalad Rohe- Põõsad Pruun- Puhmastaimed Külmataluvad okaspuud Osjad Puna- Lilled (seedermännid, ebatsuugad, ...
1.BIOLOOGIA UURIB ELU: Bioloogia uurib elu. Elu saab määratleda vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Biomolekulide esinemine on esmane elu tunnus. Rakk on kõige väiksem üksus, millel on kõik elu omadused. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul ja regulatoorsel tasandil. Aine- ja energiavahetuslike protsesside regulatsiooniga tagatakse organismide sisekeskkonna stabiilsus. Organismid sünnivad, arenevad ja surevad ning teevad oma individuaalses arengus läbi rea muutusi. Iga liigi esindajad on võimelised paljunema ja selle tulemusena andma endasarnaseid järglasi. Organismid reageerivad välisärritajatele. See võib väljenduda näiteks liikumises. Bioloogia uurib eluloodust selle eri tasemetel: molekulaarsel, rakulisel, organismilisel, liigilisel ja ökosüsteemsel. Iga tasemega tegelevad bioloogia mitmed teadusharud. Loodusteadlased kasutavad oma igapäevases töös teaduslikku meetodit. See hõlmab järgmisi...
angustifolia) ja veel paljud teised. Eesti floora taimedest kasvab nõmmeaiasharilik kukemari (Empetrum nigrum), sookail (Ledum palustre) ja harilik jõhvikas (Oxycoccus palustris). Samblaaed Sammaldega saab tutvuda botaanikaaia bastionivalli kirdenõlval, Euroopa osakonnas. Siit leiab ka teisi Euroopas levinud eostaimi, eesotsas sõnajalgade ja osjadega. Sammaltaimede hõimkond on kõrgemate taimede seas vanim. Kuiva kindel sammal on harilik keerik (Tortula ruralis). Kuivatalumatud liigid soosammal (Paludella squarrosa), harilik koonik (Conocephalum conicum), ka haruldased samblad 6 kasvavad botaanikaaias nt: alssosi (Equisetum scirpoides) ja Eestis haruldane Brauni astelsõnajalg (Polystichum braunii). Ravitaimede aed Aia pinnal kasvab 397 ravimtaimeliiki ja –sorti.Selle aiaosa peamine eesmärk on
(Rätsep 2002: 53) Neljanda võimaluse on esitanud akadeemik Paul Ariste, kelle sõnul ei kõneldudki Eesti aladel alguses soome-ugri ega indoeuroopa keelt, vaid nende keel või keeled kuulusid mingisse tundmatusse keelkonda. Tundmatule keelele on antud ka nimetus protoeuroopa keel. Seni pole veel leitud häälikulisi iseärasusi, mis eristaksid protoeuroopa sõnu teistest läänemeresoome sõnadest. Kuid P. Ariste arvates on protoeuroopa sõnad näiteks need: allikas, hull, mägi, oja, sammal, konn jt. Ka Rätsep toetab pigem Ariste teooriat, sest läänemeresoome sõnavara hulgas pole ühtki V. Illits- Svitõtsi nostraatilist sõnatüve ehk pole sugulust ühegi juba nimetatud keelkonna sõnadega. Seega saab väita, et eesti keel siiski ei kuulu nostraatiliste keelte hulka. Paraku aga ei saa kinnitada ka protoeuroopa keelte teooriat, sest hetkel on tegemist vaid oletusega. (Rätsep 2002: 5354) Indoeuroopa jäljed eesti sõnavaras
1. loomaraku ehitus; koosluse, populatsiooni ja ökosüsteemi mõistete selgitus Loomarakk koosneb: Rakumambraan - eraldab rakku teistest rakkudest, selle kaudu toimub naaberrakkudega aine- ja energiavahetus. Tsütoplasma - täidab rakku, sisaldab vett ja orgaanilisi aineid Mitokondrid - Varustavad rakku energiaga, mida tal on vaja, et ennast töös hoida. Hapnikku tarbides muudavad süsivesikutes ja rasvades peituva energia rakule kättesaadavaks. Mida rohkem rakk töötab, seda rohkem mitokondreid. Lüsosoomid - seal lagundatakse mittevajalikud org. ühendid Golgi kompleks - seal sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi Ribosoomid - seal sünteesitakse valgud Tsütoplasmavõrgustik - koosneb paljudest kanalites, neid mööda liiguvad rakus ained. Selle pinnal sünteesitakse mitmeid aineid (nt süsivesikuid ja rasvu). Osa kanaleid on seotud tuuma pooridega, ühendades tuuma ja tsütoplasma. Rakutuum - Ümar ja suur, poorid võimaldavad info- ja ainevahet...
Miks just neid segi aetakse. Selleks on kaks väga head põhjust. Esiteks, samblike asend looduses on teadlaste seas tuliseid vaidlusi põhjustanud, kuna ligi paarkümmend aastat tagasi käsitleti samblikke eostaimedena, mille tõttu oleks nad eostaimedena olnud praktiliselt samblad, kuid seda nad ei ole. Tänapäeval on jõutud siiski kokkuleppele, et samblikud kuuluvad seeneriiki ja erinevad arengupoolest eostaimedest suurelt. Samuti kõlavad sõnad sammal ja samblik üsna sarnaselt. Samblikud on omakorda veel liitorganismid, kuna samblik koosneb kahest osapoolest: fotosünteesivast komponendist ehk fotobiondist ja seenest. Samblikke sorteeritakse seente järgi, kuna enamikes samblikes on seeneosa nii mahuliselt kui bioloogiliselt samblikus domineeriv osa. (Kalda, Randlane, Paal, Saag, 2004) Samblike keha ehk tallus on varteks ja lehtedeks eristumata, isegi kui ta väliskujult ja värvilt väga erineb
kuna nii ilus ja salapärane udu oli. Läksin Alu parki ja leidsin ühe huvitava puu mis oleks nagu olnud inimkäsi mis sirutab tiigi ja saarte poole. Mind võlus see hommikune sume valgus mis kumas läbi paksude pilvekihtide ja udu mis tõusis tiigist ülespoole. Tegin sellest mõned pildid kuid need tundusid mulle liiga hallid ja igavad. Pärast kui kodus tegin pildid arvutis lahti avanes täiesti teine vaatepilt. Ma nägin palju rohkem detaile selles pildis, näiteks sammal puu peal mis tekitas huvitava kontrasti sinaka uduga ja üldine kompositsioon mis mulle väga meeldis. Selle pildiga ma ka saavutasin midagi, sain kolmanda koha sportlandi noorte fotograafide konkursil. 8 Sookured päikeseloojangus Sõitsime suveõhtul emaga koju ja märkasime põllu peal sookure parve. Minu ja sookurgede vahel oli kõrge oapõld, see oli mul peaaegu et õlgadeni. Ma läksin läbi oapõllu et neile lähemale jõuda
vintskapiga: katuse tööiga on lõppenud ja tuleb välja vahetada. materjali kasutusiga ületatud või ületamas ning see kajastub nii vaatluskäikudel kujunenud üldmuljes kui ka statistikas. Katuste kattetarindid Katuste kattetarindid Joonis 2.7 Plekk-katuste lekkimise ja lagunemise peamised Joonis 2.12 Hooldamata katusel kasvav sammal või muud taimed põhjused: katusekatte korrosioon, lekked valtside ja liidete juurest. soodustavad katusekatte lagunemist ja lühendavad oluliselt katuse tööiga. Katuste sademevee süsteemid Katuste sademevee süsteemid ● Puitkorterelamute katused pidid olema varustatud rennidega juba varasemate ehitusmääruste kohaselt. ●
vaigusisaldus on suurem kui kevadel. Valitud puidu aastarõngad ei tohi ületada 3 mm. Puud peavad olema sirged, aeglaselt kasvanud ja oksavabad. Parima materjali saab niiskes kasvukohas ja paksus metsas kasvanud puudest. Puitkatuse liigid: 1. Lõhandikest ehk poolpalkidest katus 2. Laudkatus 3. Pilbaskatus 4. Laastukatus 5. Sindelkatus 6. Kimmkatus Levinumad probleemid puitkatuste juures on: · Sammal, vetikas, mädanik · Puidu pragunemine ja lõhenemine · Roostetavad naelad · Putukad Katus tuleb hoida puhtana - eemaldada sinna kogunenud praht ja katuse kuivamist takistav samblik. Hoiduda katusepinna vigastamisest (eriti tundlikud on laast ja pilbas). Kindlasti tuleb kasutada katuse harja taha haagitavat redelit ning katusel kõndides pehme tallaga jalanõusid. Oluline on, et katusealune oleks hästi tuulutatud.
Diploidne kromosoomistik-enamikule liikidele isel.kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks sugukromosoomid XjaY, mis ei ole homoloogilised Eoseline paljunemine-mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste(spooride)abil (seened, protistid, osad taimed) Vegetatiivne paljunemine-mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus org pärineb ühe vanema mingist kehaosast.(bakterid, protistid, seened, osa selgrootuid, paljud taimed) Gameet-organismi sugurakk. 2 tüüpi:munarakud, seemnerakud(spermid) Generatiivne paljunemine-suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt(iseviljastumine)või kahelt vanemalt(ristviljastumine) Haploidne kromosoomistik-meioosi tulemusena 2x vähenenud kromosoomistik. (sugurakkudes, eostes) Interfaas-päristuumse raku kahe jagunemise(mitoosi/meiroosi) vahele jääv eluperiood Kahekromatiidiline kromosoom- interfaasi lõpus toimuva DN...
Taimed katavad väikest osa Islandi saarest. Islandi looduse viljatuse põhjuseks on arvukad asetleidnud vulkaanipursked, meretuul ja lammaste karjatamine. Kunagi on Islandil kasvanud rikkalik mets, kuid see on ammustel aegadel viikingite poolt maha raiutud. Uus aga ei saanud kliima külmenemise tõttu kasvada. Rohkesti on Islandil madalakasvulisi arktilises kliimas kasvavaid lilli ja rohttaimi, sammalt, vaevakaski ja marju. Ka laavaväljade keskel võib kohata sitkeid lillemättaid. Sammal ja vaevakasepõõsad katavad sageli vana laavat, pehmendades muidu viljatut loodust. Põhja- ja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, märjas ja soojemas edelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel. 5.2 LOOMASTIK Islandit ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki. Maismaaimetajatest elas saarel enne inimasustuse teket vaid polaarrebane. Suhteliselt vaeses maismaaelustikus on olulisel kohal linnud. Islandil on kohatud 369 linnuliiki (2006)
e mi n e. lug 24. SÕNAVARA ÕPPIMINE VÕÕRKEELETUNNIS TEGUSÕNAD Õpilasterühm (4 õpilast) kirjutavad sõnad tahvlile või on seda teinud õpetaja. Kolm õpilast on seljaga sõnade poole, üks õpilane seisab nende vastas ja näeb tahvlil olevaid sõnu. Nüüd hakkab ta kehakeelega näitama, mis sõna ta teeb. See õpilane, kes esimesena sõna ütleb vahetab ettenäitajaga kohad. Mäng jätkub. KES KAUA ISTUB, SELLELE VÕIB SAMMAL SELGA KASVADA. TÕUSE PÜSTI, TULE RINGI KESKELE. LEIA ENDALE UUS KOHT VÕIMAKULT KAUGELE OMA EELMISEST KOHAST. 25. KÕNEKÄÄNUD KÄRBSEID PÄHE AJAMA JALAD SELGA VÕTMA JÄI KAHE SILMA VAHELE KEEL VESTIL KÕHT LÖÖB PILLI ÕPILASED NÄITAVAD KLASSILE LIIGUTUST JA NINAPIDI VEDAMATEISED ARVAVAD. 1. KES OSKAB KÕNEKÄÄNDU PEAD KAOTAMA ÖELDA HÜPPAB PÜSTI . 2. KES TEAB NII
"Üks rohutirts läks kõndima" (1957, 1971, 1983, 2001, 2003) "Väike luuleraamat" (1964) "Rändaja õhtulaul" (1998) "Laps ja tuul" (2000) Tekstinäide Ava aken põhja poole, lase tuppa tulla öö. Sügav, valgemeelne, vaikne, kodu imelisem töö. Vaata vari, koduvari mustav kulla põhja pääl, kaevurakk ja metsaladvad, põuapilved siin ja sääl. Vaata, sügavuse siidis kõige üle kesköö paar - see on kodu, see on kodu, soode taga oma saar... Soode taga - sammal pehme, sõnajalad, kitsas tee - sine tegi hinge silla, muinasjutt jõi ära vee... Ava aken põhja poole, lase tuppa tulla öö - sääl on kuskil teiste keskel vanemate kaunim töö. Kasutatud kirjandus http://www.ut.ee/verse/index.php?m=authors&aid=3 http://et.wikipedia.org/wiki/Ernst_Enno http://www.miksike.ee/ Kodu imelisem töö
Valik maakeelseid nimesid Kalle Eller T�nn Sarv Eesti traditsioonis saab nimevalikul l�htuda mitmest allikast. K�igepealt �ldtuntud, kristlikust p�rimusest tulenevast nimestikust, nagu Peeter, Margus, Juhan, Andres, Anne, Kadri, Tiina, Maret jne. Teiseks � peamiselt 20. sajandil tuletatud ja kasutusele tulnud valikust, nagu Urmas, Sirje, Ulvi, Terje jne. Lisaks veel aeg-ajalt mingil p�hjusel moodi l�inud nimedest m�ne populaarse filmi, raamatu vms. j�rgi. K�igis neis valikuis pole midagi erilist. Nii on ikka tehtud ja k�llap tehakse edaspidigi. V�iks vaid teada, mida inimesele antud nimi �ldse t�hendab, mida ta selle kandjale annab ja millest r��gib. �helgi neist nimedest ei ole mingit t�hendust selles keeles, milles selle nime kandja ise r��kima ja m�tlema hakkab. Taoline on lugu k�igi nende rahvaste puhul, kes kunagi ristiusku p��rati. Hoopis teine lugu on nendes kultuurides, kes alati on elanud vabalt ja iseseisvalt. Ameerika ind...
kraavikallastel, harvem kõdunenud kändudel. [5] 5. Kokkuvõte 17 Selle töö koostamisel õppisin palju Lohusalu metsast ja seal elavatest samblikest. Tore oli üle pika aja jälle metsas tammuda ja vaadata, mis loodusel varuks. Lohusalu mesast leidsin seitset eri liiki samblaid, olen tulemusega rahul. Lohusalu metsa puudel on palju erinevaid ja huvitavaid samblike, raske oli aru saada, mis on sammal ja, mis on samblik, kuid sain ilusti hakkama. 6. Kasutatud kirjandus 18 1. www.loodusajakiri.ee 2. www.ut.ee/biodida/taiend 3 . www.botany.ut.ee 4. Viktor Masing "Ökoloogia leksikon" 5. www.hkhk.edu.ee/samblikud 6. www.miksike.ee 19
profiilis esineb roostetäppe (Kõlli, R. 2002). Kasvukohatüüp oli karusambla, karusambla- mustika. Maksustamine: 2814 EEK hektari kohta. Maa-ameti kaardilt on selles piirkonnas LPG ehk kahkjas gleimuld. (Eesti Maa-amet 2011). Kolmas kaeve Kolmanda kaeve tegime Tartu maakonnas, Meeksi vallas, Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnas kvartalil number 228.Kõlvik on mets. Reljeef oli laineline. I rindes kask ja II rindes kuusk ja sanglepp. Järelkasvuks haab ja pihlakas. Alustaimestikus sõnajalg, sammal, metshein. Leitud mullaprofiil: AO-CG-G. Põhjavesi alates 70 cm. Määratud muld: G(0) ehk küllastunud gleimuld, sest pH on >5,6 ning tegemist on alaliselt liigniiske alaga. Kasvukohatüüp on tarna- angervaksa. Huumusprofiil on märg metsamull. Maksustamine: 1827 ja 3209 vahepeal EEK hektari kohta. Alusmetsas võib veel leidapaakspuud, vaarikat, toomingat, mage sõstart. Alustaimestikus võib lisaks leida angervaksa, jänesekapsast, ojamõõlu, metsvitsa, soomadarit, ussilille, tarnasid.
Tallinn English College Topic Great Britain 2007 1. Introduction The official name of Great Britain is `the United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland (or short United Kingdom)' The population is about 60.4 million. The capital is London. Other biggest cities include Birmingham, Bristol, Portsmouth, Glasgow and Swansea. English is the main language of Great Britain, but Welsh is officially recognized in Wales and Gaelic in Scotland. 2. Geographical position The British Isles is the geographical term for a group of about 5000 islands off the coast of mainland Europe. The largest island is Great Britain, which is also the largest island in Europe. It consists of England, Wales and Scotland. The next largest island is Ireland, which is made up of Northern Ireland and the Irish Republic. Britain and Northern Island together form the United Kingdom. When referring to Britain ...
Vaata vari, koduvari mustav kulla põhja pääl, kaevurakk ja metsaladvad, põuapilved siin ja sääl. Vaata, sügavuse siidis kõige üle kesköö paar see on kodu, see on kodu, soode taga oma saar... Soode taga sammal pehme, sõnajalad, kitsas tee sine tegi hinge silla, muinasjutt jõi ära vee... Ava aken põhja poole, lase tuppa tulla öö sääl on kuskil teiste keskel vanemate kaunim töö. Luuletuses ,,Kodu imelisem töö" on kirjeldatud kodu ja kui imeline koht see on
· sugurakud ühelt vanemalt iseviljastumine · sugurakud kahelt vanemalt ristviljastumine (mõlemalt vanemalt geneetiline info) · eri liikide isendid ei ristu kui ristuvad, siis järglased steriilsed Mittesuguline paljunemine · pärineb ühest vanemast · eoseline või vegetatiivne Eoseline paljunemine · protistid ja seened · kottseentel arenevad eosed eoskottides · kandseentel arenevad eosed eoskandadel · eostega sammal ja sõnajalgtaimed (vaheldub eoseline ja suguline paljunemine) Vegetatiivne paljunemine · bakterid, protistid, seened, mõned selgrootud ja taimed · bakterid otsepooldumine · pärmseened pungumine · samblikud rakise tükikeste abil · loomadel vegetatiivne paljunemine levinud alamates rühmades, selgrootud loomad mittesugulisel teel ei paljune · võimaldab lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtse järglaskonna MITOOS
lepp, maapinnal sõnajalgtaimed, sinilill, võsaülane jt.Väga liigirikkad on poolsaare sõnajalgtaimed. Nii pangaaluses metsas kui ka poolsaare siseosas loometsas esineb rohkesti habrast põisjalga (Cystoperis fragilis), müürraunjalga (Asplenium ruta-muraria; (II kategooria kaitsealune liik) ja laanesõnajalga. Soid on vähe, laiguti leidub soostunud rohumaid, mis enamasti on võsastunud. Samuti on Paldiski - Pakri, Leetse ja Põllküla pank huvitava ja liigirikka sammal - taimestikuga. 1994. aastal leti Pakri poolsaarelt 89 liiki samblaid. Võttes arvesse varasesemaid leide, on Pakri poolsaarelt tänaseks teada 107 liiki, millest 9 on Eestis haruldased. Näiteks lubi – niithammas (Didymodon tophaceus). Poolsaare haruldasemaks samblaks võiks pidada kalju – silekupart, kuna peale Pakri poolsaare on seda leitud veel vaid Väike - Pakri saarelt. 6
toimub märtsis või aprillis. Esimestel soojadel kevadpäevadel soojendavad nastikud end pikalt päikese käes, olles sageli puntras koos. Paaritumine leiab aset aprilli lõpus või mais. Juulis või augustis muneb emasloom niiskesse ja sooja paika 6… 30 nahkja kestaga muna, mis sageli kleepuvad üksteise külge. Munade arenguks sobiv temperatuur on 25…30° C ning sellisteks paikadeks on sõnnikuhunnikud, langenud lehtede kuhjad, paks sammal või vanad pehkinud kännud. Ühte kohta võib muneda ka mitu emast nastikut. Noored nastikud kooruvad augusti lõpus või septembris ning on 15…19 cm pikkused. Nad roomavad kohe laiali ja alustavad iseseisvat elu. Nastik võib elada kuni 23 aastat vanaks. Looduses on nastikul ohtralt vaenlasi - madukotkad, toonekured, rebased, nugised jne. Mune ja noorloomi võivad süüa ka rotid. Nastik on looduskaitse all. Rästik on suhteliselt väike, kuni 75 cm pikkune pruunikas-hallikat
Maateadus Geoid- maakuju määravaks pinnaks loetakse. Peegeldab täpselt määratlevate füüsikaliste jõudude tasakaalu. Geoidi kuju määramiseks tuleb palju punkte mõõdistada, et otsitavat pinda interpoleerida Kvaasigeoid- lähend, mis tasastel aladel ei erine tegelikust geoididt üle 4 cm( mägedes 2m) Referentsellipsoid- keerukas geoid asendatakse maaelipsoidiga MAA PÖÖRLEB ÜMBER OMA TELJE JA TIIRLEB ÜMBER PÄIKESE Coriolis'e jõud- mingi keha mis liigub horisontaalselt, kaldub liikumissuunast horisondiga joone suhtes paremale( põhjapoolkeral) ja vasakule( lõunapoolkeral) PÕHJANAEL ASUB MAA PÖÖRLEMISTELJE PIKENDUSEL Suvine pööripäev- 21/22 juuni põhjapoolkera kallutadud päikese suunas Talvine pööripäev-21/22 dets lõunapoolkera kallutatud päikese poole Kevadine pöörip(20/21.märts) ja sügisesel pöörip(22/23 sept) on Maa telg risti Maad ja Päikest ühendava sirgega. Põhja kui lõunapoolkera saavad sama palju päikese...
soomelapi tüvevara (kaugeimad vasted lapi varasest läänemeresoome 90177 huul, hõbe, ilves, ime, keeles) algkeelest (vähemalt 3000 a jätka, küll, ligi, nina, nurk, tagasi) otsi, sammal, selge läänemeresoome tüvevara (vasted hilisest läänemeresoome 601807 aed, aeg, eile, julge, kiri, vähemalt karjala ja vepsa keeles) algkeelest (I aastatuhat e.m.a) kõne, maja, naera, oja, sõna, tõuse, võlg
" ütlevad kehalise kasvatuse õpetajad ja treenerid. Mõistlik on seda teha ka siis, kui neid kõrval seda ütlemas ei ole. Ja nii igas eas! Põhieesmärk on kasvatada vaimselt ja füüsiliselt arenenud, tööst ja kaasinimestest lugupidavaid, õpi- ja teotahtelisi inimesi. Keskseks ülesandeks on õpilase kehalise ja motoorse arengu toetamine. Niipea kui laps on oma esimesed sammud teinud, tuleks teda tegutsema innustada. Füüsiline aktiivsus hoiab inimese terve, sest ega veerevale kivile sammal ei kasva. Siiski väheneb aastate lisandudes tahtejõud ja jaks end liikuma sundida ning kohe on ka haigused uksele koputamas. Kehaline aktiivsus on kasulik mitte üksnes lihastele ja luustikule, vaid kogu organismile, eriti hingamisele ja vereringele. Noore inimese jaoks on kehalised harjutused lausa hädavajalik arengutegur, täiskasvanule läheb neid vaja lõdvestuseks ja töövõime säilitamiseks. Tehnika täiusutmise tõttu jääb kehalist tööd järjest vähemaks
o 05 01 06* Tehastes, seadmetes ja seadmete hooldamisel tekkinud jäätmed o 05 01 07* Happetõrvad (gudroonid) o 05 01 08* Muud tõrvad o 05 01 09* Ohtlikke aineid sisaldavad reovee kohtpuhastussetted o 05 01 12* Õli sisaldavad happed o 05 01 14 Jahutuskolonnides tekkinud jäätmed o 05 01 15* Kasutatud filtersavi Kalmistupraht Kalmistupraht koosneb peamiselt haudade korrastamisest pärit taimsetest jäätmetest (lilled, oksad, lehed, muru, sammal, juurekamar), mineraalainest (liiv, muld, kivimaterjal) ning rämpsust e võõristest (lillevaasid, kunstlilled ja pärjad, kilekotid, küünalde jäägid jms). Et Eesti kalmistud on traditsiooniliselt kõrghaljastusega, siis hooajati tuleb arvatavasti väga palju puulehti. Kui suur massiprotsent kalmistujäätmetest on orgaaniline aine ja kui palju on prügi, ei ole teada. Kalmistupraht on kiiresti vaja kalmistu piiridest välja vedada. Selleks koondatakse hauaplatsidelt
Naaritsa keha on ühtlaselt tumepruun. Üla- ja alahuul valged (nagu oleks nina piimakaussi pistnud), mõnikord võib rinnal esineda valgeid laike. Ujulestad on tagajalgadel paremini arenenud kui esijalgadel. Elupaigaks on väikesed kiirevoolulised rikkaliku kaldataimestikuga ja varjevõimalustega metsa jõed ning ojad. Pesa paikneb puuõõnes, juurte vahel või kaldanõlvas ning on vooderdatud pehme materjaliga (tavaliselt saakloomade jäänused, sammal, hein). Valdavalt öise aktiivsusega üksikeluviisiga poolveeline loom, kes on aasta ringi seotud urgudega. Toitub peamiselt konnadest, kaladest, vähilaadsetest, veeputukatest, limustest, pisinärilistest Jooksuaeg on märtsis-aprillis, pojad sünnivad mais. Poegi on peaskonnas 4-5, emapiimast toituvad nad ligi kuu aega ning sügiseks on pojad iseseisvad. Suurimad vaenlased ja toidukonkurendid on saarmas, mink ja rebane. 1980-tel aastatel üritati Eesti
oktoobris või novembris ning virgumine toimub märtsis või aprillis. Esimestel soojadel kevadpäevadel soojendavad nastikud end pikalt päikese käes, olles sageli puntras koos. Paaritumine leiab aset aprilli lõpus või mais. Juulis või augustis muneb emasloom niiskesse ja sooja paika 6...30 nahkja kestaga muna, mis sageli kleepuvad üksteise külge. Munade arenguks sobiv temperatuur on 25...30° C ning sellisteks paikadeks on sõnnikuhunnikud, langenud lehtede kuhjad, paks sammal või vanad pehkinud kännud. Ühte kohta võib muneda ka mitu emast nastikut. Noored nastikud kooruvad augusti lõpus või septembris ning on 15...19 cm pikkused. Nad roomavad kohe laiali ja alustavad iseseisvat elu. Nastik võib elada kuni 23 aastat vanaks. Looduses on nastikul ohtralt vaenlasi - madukotkad, toonekured, rebased, nugised jne. Mune ja noorloomi võivad süüa ka rotid. Nastik on looduskaitse all.
surmast on mõõdas 4 kuud ja 10 päeva. Kombed Sealiha on keelatud tarbida ja iga teise loomulikult sunud looma liha. Tohib süüa õigete kommete järgi tapetud looma liha, mis on lastud verest tühjaks joosta. Toitu võetakse vaid parema käega. Araabia maades pole wc paberit. Alkohol on rangelt keelatud. Müüakse vaid turistidele seda. Surevale inimesele loetakse tundide kaupa koraani ette. Surnu pestakse ja mähitakse valgesse linasse. Haua juurde viiakse ilma kirstuta. Maetakse sammal või äärmisel juhul järgmisel päeval. Hauda pannakse paremale küljele ja näoga meka poolele. Surnu leinamist heaks ei kiideta. Ajaarvamine Algab kuu aasta 1 kuu muharrani 1 päevast ja see on 16 juuli ja 622a. 632a hakati kasutama ametlikult ilma lisa päevatetta kuu aasta 354 ööpäeva. igas kuus on 29-30 päeva. Islami aasta on 11 päeva lühem päikese kalendrist. Iga kuu algab iga aasta varem. Islami kuud ei vasta aasta aegadele kuid 33a teevad täis ringi
hingamine 12 Õpetaja töökava näidis bioloogia 8. klassile taimerakus (kahe avaga),arvuti, kaal, sammal, samblik http://mudelid.5 (5). dvision.ee/rakk/i ndex.htm 5) Praktiline uurimuslik
Inimeste paevad olid tais t6id ja toimetusi. "Hommik on keskpaevast varskem ja vaekam," utlesid nad ja tousid aegsastiasemelt, et minna pollule voi viinamaele umbrohtu kitkuma, vorseid vaaristama, ojast vett kandma. T66d tegidnad kiirus- tades - aeglane t66 on laisk t66, aeglasepollumehe kuly jaab suvele jalgu ning tema loikus upub sugisvihmadesse, tema vili hallitab rougus ja ta pere peab nalja peletamiseks volgu tegema. Aeglase perenaise kasikivile kasvab sammal ja ta ei saa seda enam kiiresti kaima, tema jahu 16peb astjastja tema lapsed on naljas. Aeglase tiidruku varten veereb loiult, see ei anna peent heiet, tiidruku sark ei saa kerge ja ohuline, tema noore jhu notkus jaab jameda kanga varju ega sutti noore mehe pilk tema nage- misest. Kasi, miska ta veimevakka taidab, ei nae kihlasormust ja kortsub vanatiidrukupolves. Aeglase inimese kasi ei kaj hasti ja ta on kularahva- pilgata - ja kes siis tahab pilke alla sattuda?! Ei - virk kasi ja kiire samm
Jagatakse kolme põhirühma: neist kaks: prk svagnum (turbasamblad) ja prk pärislehtsamblad, kolmas lõhiskupralaadsed. Turbasablad. Maailmas ~100, Eestis 36 liiki. Rabade põhiliik. Väga hea vee juhtimisvõime ja vee kinnihoidmisvõime. Tänu sellele saab kujuneda välja kõrgsoo ehk raba. Veejuhtimine ei põhinejuhtkudedel vaid väga hüdroskoopsetel rakkudel lehtedes ja kattekoes. Turbasamblad toodavad happeid, mis muudab rabakeskkonna happeliseks. Tänu sellele saab sammal õhus leviva tolmu lahustada ja sealt piisavalt toitaineid saada./.../ SÕNAJALGTAIMED 30/11/09 Kokku maailmas umbes 10000 liiki. See on parafüleetiline rühm (koldtaimede hmk ja sõnajalad kitsalt). Koldtaimed. 3 teadmisväärt rühma: kollalaadsed, selagenellilaadsed, lahnarohud. Maailmas ligi 1000 liiki (enamus selagenellid), Eestis 2 lahnarohtu, 1 selagenell ja 6 kollalaadset. Väikesed lehed. Eosed arenevad lehe alusel ja sageli spetsiaalsetel lehtedel eospeadena
E=F/A 27. Märgade kohalike orgaaniliste soojusisolatsioonimaterjalide (saepuru, linaluu, turvas) väljakuivamine hästi ventileeritud pööningu lael auruisolatsiooni olemasolul ja ilma auruisolatsioonita osas Lagede soojustamine lautades (niiskusesisaldus) põhk 13…23 % linaluu 8…15 % Keskmine saepuru 14 % linaluu 12 % õled 17 % pilliroog 15 % sammal 17 % turvas 20 % Märjalt paigaldatud materjalid ühe aasta jooksul kuivasid freesturvas 59,3 % 22,4 % linaluu 37,6 % 16 % saepuru 25,2 % 13,3 % Need lauad, mis olid auruisolatsiooniga kaetud, olid niiskusega 41,2 % ja ilma isolatsioonita 17,53 % 14
Samba tüübid: Dooria Joonia Korintos 7 Vana Kreekast on pärit ka karüatiidid, ehk naisekujuline sambad. Karütiite kasutati ka Erecheioni templis, nimelt selle lõunaküljel asub karüatiitide koda, kus 6 naisekujulist sammast kannavad tiibrõdu katust. Ka Tallinnas asub hetkel üks selline. Linnarahva jaoks oli olulisel kohal agoraa ehk turuplats, mille ümber paiknesid mitmed ühiskondlikud hooned ja templid. Ka Kreekas asusid elumajad üksteise kõrval. Sees on sammal õu, sinna avanevad eluruumid. Üheks põhiliseks ruumiks elumajades oli andron, mis oli meestele mõeldu ruum, kuhu naisi ei oodatud. Seal asus sisse ehitatud mööbel. Hellenismiajal, mis sai alguse 4nda sajandi lõpus eKr ja kestis kuni 1 sajandini eKr., on Kreeka laienenud ja nüüd ei ole enam nii tähtis emamaa, kuid ülemere keskused. Arhitektuuris on Idamaade mõjud. Kui Kaaria kuningas Mauseleum ära sureb, lastakse ehitada suur mausoleum
Ladvapõleng on tulekahju liik, mille korral põleb puude ladvastik. Tavaliselt käib ladvatulekahjudega kaasas ka pinnatuli. Kolmas liik, maatuli, tekib tavaliselt kahe eelnevalt nimetatud tulekahju tagajärel kohas, kus on kuiv turvas või paks kõdukiht.14 Pinnatuli ,,Tulekahju liikidest on pinnatuli kõige tavalisem, moodustades 90...95% metsapõlemiste üldarvust. Pinnatule korral põleb maapinnal leiduv süttiv materjal nagu kuluhein, sammal, kanarbik, sookail, põõsad, risu. Pinnatulekahju võib esineda iseseisva tulekahjuna või koos ladva- või maatulekahjuga. Pinnatuleks loetakse ka nende rohurindest juba välja kasvanud metsakultuuride ning noorendike põlemist, kus puude võrastik on alles rohttaimestiku ning maapinnal lasuva risuga läbi põimunud."15 Pinnatule kategooriad Tabel 2. Kiirelt ülepõlev pinnatuli.16 Põlemise intensiivus Tule levimiskiirus Leegi kõrgus Söestumise kõrgus
Lagede soojustamine lautades (niiskusesisaldus) · põhk 13...23 % · linaluu 8...15 % Keskmine · saepuru 14 % · linaluu 12 % 6 · õled 17 % · pilliroog 15 % · sammal 17 % · turvas 20 % Märjalt paigaldatud materjalid ühe aasta jooksul kuivasid · freesturvas 59,3 % 22,4 % · linaluu 37,6 % 16 % · saepuru 25,2 % 13,3 % Need lauad, mis olid auruisolatsiooniga kaetud, olid niiskusega 41,2 % ja ilma isolatsioonita 17,53 % 7
TEEMAD: A. Sissejuhatus. 1. Mitmekesine ja ühtne elu Elu on kompleksne ja organiseeritud. kasutatab kodeeritud teavet. Koostoimel silutakse võimalikud keskkonna hävitavad kõikumised. Kompekssuse tõttu võimalik kasutada samaaegselt erinevaid klassifikatsioone. 2. Elu organiseerumise tasemed - Elutud: Aatom, (mikro)molekul, üsna elusad: makromolekul, organell, elusad: rakk, kude, organism, populatsioon, kooslus, biosfäär. 3. Elus ja eluta loodus Elu tunnused: paljunemine, arenemine, aine- ja energiavahetus, rakuline ehitus, homeostaas ehk sisekeskkonna säilumine. Elu on pidev, aga poolkonservatiivne. Iga organiseerumise tase lisab oma võimalused. Struktuur ja ülesanded on seotud kõigil tasemetel. Evolutsioon on elu püsimise tuum. Geenivariatsioonid, pärilikkus, põlvkondade vaheldumine, looduslik valik. Seaduspärasuses annavad erandid suure osa elu mitmekesisusest. Elu põhineb elusorganismidel. Väljaspool organisme esinevad elu nähtus...
Raudmehed olid küla maha põletanud. Peetrus ehk Pärtel oli ühe rüütli kannupoisiks saanud ja asus sellega püha maa poole teele. Johannes sõimas Leemetit ürgloomaks, kel veel saba tagumiku küljes kasvas. Leemet raius külavanemal tagumiku küljest, öeldes, et lõikas temalt saba ära. Nüüd võis Johannes end harima minna ja küla uuesti üles ehitada nagu oli lubanud. Johannes kadus kiunudes ja sõimates ära. 38. Leemet sai kokku Meemega. Meeme oli nagu sammal. Ta sulandus maapinnaga. Nüüd kõneles Meeme, et ta oli Põhja Konna valvur ja peab endale asemiku leidma. Meeme ei lootnud enam Leemetit näha ja tal oli ükskõik, kas kellegist saab uus valvur või mitte, sest niikuinii ei ärganud Põhja Konn enam. Ometi rääkis ta, et Leemet saab teada Põhja Konna asukoha, kui sööb ära kotikese, mille Meeme talle kunagi andnud oli ja mille sees oli sõrmus. See kotike oli tehtud Põhja Konna nahast
Nõmmemetsad – kuivadel liivmuldadel kasvavad männikud Palumets – pohlametsad, ka mustikametsad Laanemets – muld viljakas vett läbilaskev puist, peamiselt kuusk, raie järel kaasikud ja haavikud Salumetsad – kõige viljakam muld. Lehtpuu enamusega metsad või kuusikud. Soovikumetsad – perioodiliselt liigniisked lehtpuu enamusega segametsad Rabastuv mets – liigniiske muld, rohke sinikas ja karusammal alustaimestikuna SOOMETSAD: Samblasoomets – peamiselt turbasammaldest koosnev sammal Rohusoo mets – rohttaimedest Kõdusoomets – iseloomustab intensiivne kuivendus KAASAEGSED ENERGEETIKAPROBLEEMID Ulatuse järgi jagatakse kaasaegsed keskkonnaprobleemid:Globaalsed;Piirkondlikud; Kohalikud. Keskkonnalikkumise alguseks loetakse 70.ndaid aastaid. Lõppes külm sõda, lagundati Berliini müür, Ida-Euroopa liitus EU-ga (ühelt poolt). Teiselt poolt ilmnevad suured keskkonnakatast-roofid: a) kõrbe pealetung Aafrikas;
Aprill: õitsema sookask,paju,hanevits. Mudatildri mängulaul. Mai:mänd tolmlemaÕitseb mustikas, alpi jänesvill. Suvi Sookail õitseb. Juulis viljad tuppvillpea ja kukemari. August Seemned sookask kaevakask. Lindudel tibud..noored konnad. Sügis-sept palju sääski. Valmivad pohlad, jõhvikad. Rändlinnud hakkavad lahkuma(sookurg,mudatilder). Talv teder,leevike,tihased, rabapüü võib näha. Või suuri imetajaid. Rohttaimed jääall puhkeseisundis. Silmailu sammal II Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon. Eri rühmade liikide iseloomustused. Kuidas jaotub elusloodus: Neli riiki: taimed, loomad, seened ja bakterid,viirused ja eukarüoodid Taimeriigi hõimkondi:(11) punavetikad,liitvetikad,rohevetikad, sammaltaime,õistaimed, paljasseemnetaimed, soontaimed Selgrootud putukad,liblikad,sipelgad,mardikad,ussid,rohutirtsud, (jõe)käsnad,(lamelimused) Selgroogsed kalad,kahepaiksed,roomajad,linnud imetajad III Metsad
Raudmehed olid küla maha põletanud. Peetrus ehk Pärtel oli ühe rüütli kannupoisiks saanud ja asus sellega püha maa poole teele. Johannes sõimas Leemetit ürgloomaks, kel veel saba tagumiku küljes kasvas. Leemet raius külavanemal tagumiku küljest, öeldes, et lõikas temalt saba ära. Nüüd võis Johannes end harima minna ja küla uuesti üles ehitada nagu oli lubanud. Johannes kadus kiunudes ja sõimates ära. 38. Leemet sai kokku Meemega. Meeme oli nagu sammal. Ta sulandus maapinnaga. Nüüd kõneles Meeme, et ta oli Põhja Konna valvur ja peab endale asemiku leidma. Meeme ei lootnud enam Leemetit näha ja tal oli ükskõik, kas kellegist saab uus valvur või mitte, sest niikuinii ei ärganud Põhja Konn enam. Ometi rääkis ta, et Leemet saab teada Põhja Konna asukoha, kui sööb ära kotikese, mille Meeme talle kunagi andnud oli ja mille sees oli sõrmus. See kotike oli tehtud Põhja Konna nahast
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi t...
kaasrõhiline, neljas rõhuta jne. Võõrsõnadas võib rõhk olla ka mujal. Eesti keeles on kolm väldet, see tähendab, et hääilkuid saab hääldada lühikeselt, pikalt ja ülipikalt: 1. Sisehäälikute hulgas ei ole häälikuühendit, kõik tähed on ühekordsed, sulghäälikutest g, b, d. Nt. tibu, ema, oda, sajab, kana. 2. Sisehäälikute hulgas on mõni häälik topelt või on häälikuühend ja sulghäälikutest k, p, t. Sisehäälikud hääldatakse pikalt. Nt. sammal, korsten, oinas, lukud. 3. Sisehäälikute hulgas on häälikuühend või on mõni häälik topelt, sulghäälikutest kk, pp, tt. NB! Sisehäälikuid hääldatakse ülipikalt. Nt. tahvel, prõmmima, kompvek. NB! Kõik ühesilbilised sõnad on kolmandas vältes. Välde määratakse sõna sisehäälikutes. Sisehäälikud on rõhulise silbi (esimene silp) täishäälikust kuni järgmise silbi täishäälikuni. Harjutus! Määra sõnade välde. Viiul- 1 Fantaseerima- 3
Mitokondrid kasutavad hapniku, mida ealdab kloroplaste Looduses ainuke protsess, mille käigus muudetakse valgusenergia keemiliste sidemete energiaks. Vee fotooksüdatsioonis eraldub õhku hapniku, mida kasutavad heterotroofid Biosfäär- hapnik, hapnik on osoonikihi püsimise aluseks, muudab valgusenergia keemilise sideme energiaks. PALJUNEMINE JA ARENG ugulisel paljunemisel saavad uued organismid alguse viljastunud munarakust Mittesuguline paljunemine(baerid, protistid, sammal, sõnajalg)- (pärmseened -pungumiseteel) Vegetatiivne paljunemine-taimed, bakterid-poolduvad, protistid, seened) taimed- annavad järglasi risoomide, mugulate, sibulate, varre abil.- tähtsus arvukas järglaskond Mitoos- Rakutuuma jagunemine- Karüokinees tsütoplasmajagunemine- Tsütokinees(2 tütarrakku) Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kormosoomide arvu püsivus tütarrakkudes(keharakud) Interfaas- kahe mitoosi vahele jääv raku eluperiood
Tetraspoorsetel liikidel toimub gameto- ja sporofüüdi vaheldumine, kuigi need väliselt teineteisest ei erine. Enne tetraspooride moodustumist toimub meioos. Haploidne tetraspoor areneb gametangiumidega gametofüüdiks, diploidne karpospoor tetrasporangiumidega sporofüüdiks. Paljud punavetikad on tooraineks agari ja joodi tootmisel, neid tarvitatakse loomasöödaks ja toiduks. Liike: lambavetikas, iiri sammal , 3. Pruunvetikad, näidis liik. !!! Liike umbes 900. Levinud kogu maailma meredes ja ookeanides, peamiselt rannaäärses madalvees, kuid vahel ka rannast eemal. Bentose oluline koostisosa. Talluse iseloomulik värvus oliivirohelisest tumepruunini tuleneb mitmesuguste pigmentide: klorofülli, karatinoidide ja fukoksantiini (pruun) koosesinemisest. Pruunvetikate tallus on paljurakuline. Neil võib jälgida arenguastmeid mikroskoopilistest organismidest kuni hiidorganismideni,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
