¨ KARUKOOBAS ON SOE JA HUBANE. ¨ SOOJADE ILMADE TULEKUL UINUVAD KARUD MAGAMA. ¨ TALVE ALGUL POEVAD KARUD KOOPASSE TALVEUNELE. RINGITA ÕIGE VASTUS. 1) MIDA KANGEM ON KÜLM, SEDA A) ROHKEM ÄRKAB KARU ÜLES. B) SÜGAVAM ON KARUDE UNI C) SOOJEM ON KARUDE KOOPAS 2) KARUPOJAD ON SÜNDIDES A) PEHMED JA KARVASED B) SÜGAVA UNEGA C) TILLUKESED JA PIMEDAD 3) KARUPOEGADE TOIDUKS ON A) EMAPIIM B) LÕHNAVAD KUUSEOKSAD C) KUIV SAMMAL JÄRJESTA TEGEVUSED: KARUD ÄRKAVAD TALVEUNE KARUD ON SÜGAVAS TALVEUNES. KARUD POEVAD KOOPASSE TALVEUNELE. KARUEMAL SÜNNIVAD POJAD. 5 RISTSÕNA 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 1. MESIKÄPP. 2. KARUDE PESA. 3. AASTAAEG, MILLAL KARUD MAGAVAD. 4. KARUPOEGADE ESIMENE TOIT. 5. TILLUKE 6. AASTAAEG, MILLAL KARUD ÄRKAVAD. 7. KARULAPSED ON
1)Miks on seened metsa ökosüsteemis tähtsad?- Nad lagundavad aineid, oma elutegevuses kasutavad neid taimed ja nii hakkab ringlus uuesti. Miks ei loeta samblikke taimede hulka?- Sest samblik koosneb peamiselt seenest. Miks on samblikud õhusaaste suhtes tundlikumad kui samblad?- Samblikel pole kaitsvat kattekudet ja kuna nad kasvavad aeglaselt ei suuda nad rakke kiiresti taastada. 1) Mis vahe on samblal ja samblikul? Kuidas teed neil väliselt vahet?- Sammal on taim Samblik seen. Samblal on risoidid, vars, lehed ja eoskupar. Samblikul aga tallus mis koosneb seeneniidistikust ja fotosünteesivast ainuraksest organismist. Samblad kasvavad tihedalt koos, st nad vajavad üksteist. Samblikud saavad aga ise hakkama. 2) Miks tuleks eemaldada skulptuuridel ja katustel kasvavad samblikud?- Samblikud toodavad mitmeid kivimeid murendavaid aineid ja nende ümber tekib ajapikku mullakiht, kus saavad hakata kasvama taimed. Seente toitumis ja paljunemisviisid
Kangast või niiti töödeldakse lühiajaliselt (kuni 2 min) konsentreeritud naatriumhüdroksiidi lahusega 20-30% pinge all ja see järel neutraliseeritakse 18. Toorsiidist kangaste ettevalmistamisel kasutatatakse järgmisi töövõtteid: a)Pesemine sooja vee ja pesusoodaga b) värvimine c) vajadusel töödeldakse sooladega langevuse parandamiseks (tinasool) d) valgendamine (ettevaatlikult) 19. Nimetage looduslike värvaainete tooraineid! Puukoor, seened, sammal, sinerõigas, purpurtigu Peet, kohvipaks, punanekapsas, peitsid 20. Selgitage, mis on pindaktiivsed ained ja milleks neid kasutatakse? Pindaktiivsed ained seebid ja pesupulbrid, neid kasutatakse kanga pinnalt erinevate plekkide eemaldamiseks
Organismide paljunemine ja areng. Kõikide liikide isendid paljunevad, kas sugulisel või mittesugulisel teel. Erinevate liikide esindajad tavaliselt omavahel ei ristu. Suguline, vegetatiivne ja eoseline(seened,sammal, sõnajalgtaimed) paljunemine. Mitte suguline paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Rakkude jagunemine mitoosi teel. Eukarüootsete rakkude jagunemisel eristatakse teineteisele järgnevat tuuma ja tsütoplasma jagunemist. Karüokineesi käigus tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Tsütokinees ehk tsütoplasma jagunemine. Mitoos eukarüootsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Interfaas Raku eluperiood, mis jääb kahe mitoosi vahele. Rakutsükkel Raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Mitoosi ja interfaasi kestus sõltub rakutüübist ning vastava ...
Lehed küllaltki suured: kuni 5 mm pikad ja 3 mm laiad. Voldilised, alusel kolmnurksed, ahenevad sujuvalt teravaks tipuks. Lehealus punakaskollane, leht ise veidi läikivalt kollakasroheline. Leherood on õhuke, kaheharuline ja ulatub kuni lehe keskpaigani. Lehed asetsevad vartel harali. Varred on tõusvad kuni püstised, küllaltki jäigad. Oksad on lühikesed ning tömbid, asetsevad varrel ebakorrapäraselt sulgjalt. Paljuneb eostega. Varjulembene sammal, kes kasvab metsades ja metsaservadel maapinnal: enamasti okas ja segametsades, lehtmetsades tavaliselt puudub. Moodustab metsaalustel paksu koheva samblavaiba, milles on hea varjuda ja talvituda paljudel putukatel, ämblikel, hiirtel jt. Pesaehitusmaterjaliks lindudele (tihased, käblik). Metsakäharik Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/ www.google.ee
Seen Boletus satanas, saatana-kivipuravik (juuda-kivipuravik, kuradipätak) Kirjeldus: Viljakehad värvuvad vajutamisel ja murdes kiiresti kahvatusiniseks. Kübar kahvatuhall, kleepiv, vatjas-viltjas, kuni 25 cm läbimõõdus. Torukesed hele- kuni oliivkollased, ümardunult jalale kinnitunud; poorid ere-karmiinpunased, väikesed, ümarad. Jalg vähemalt vööndina ere-karmiinpunane, osaliselt kollane, ülal peene punase võrguga, jämenuijas, kuni 17 × 5 cm. Raipelõhnaga. Seeneliha kollakas. Eospulber oliivkollakas. Eosed kitsaskäävjad, 1115 × 57 µm. Elupaik: lehtmetsad Ohutegurid: puuliikide osakaalu muutumine metsades, lageraied Ohustatuse kategooria: tähelepanu vajav Samblik Lobaria pulmonaria, harilik kopsusamblik Kirjeldus: Tallus on lehtjas, läbimõõt kuni 30 cm, oliivroheline kuni pruun, hõlmad lapikud. Kergesti äratuntav kopsukudet meenutava roidelis-lohkliku talluse ülapoole järgi. Elupaik: lehtmetsad, segametsad Ohutegurid: met...
Koostas: Anne Laius Valgusküllased palumetsad •kasvavad peamiselt kagu-eestis ja Põhja-eesti liivastel aladel kujunenud leedemuldadel • muld on perioodiliselt kuiv, põhjavesi on üle 2 m sügavusel • iseloomulik on hästi esindatud puhma- ja samblarinne • enamasti on tegu okas- ja segametsadega, harva ka haava- kasemetsadega Palumets Pihla-Kaibaldi looduskaitsealal. Foto T. Tuulik Pohla kasvukohatüüp esineb kõrgematel pinnavormidel, levinud Kagu- Eestis, rohkem leidub teda ka Põhja-Eestis ja saartel. • mulla lähtekivimiks on peeneteraline liiv • mulla reaktsioon on happeline • puurindes valitseb mänd, II rindes leidub harilikku kuuske Picea abies • põõsarindes esineb – harilik kadakas Juniperus communis – harilik vaarikas Rubus idaeus http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/ vaarikas.htm Pohla-palumännik Pikasilla lähistel. Foto A...
Sugulisel paljun. saab uus org enamasti alguse viljastunud munarakust.Viljastunud sugurakud on ühelt (isevilj)v 2-lt vanemalt(ristvilj.pärib järglane geneetilise info).Sama liigi eri populatsioonid võivad oma vahel ristuda,kuid eri liikide esindajad tav ei ristu,kui ristuvad on järglased steriilsed ja neid ei saa lugeda omaette liigiks.Mittesugulisel paljun.ühest vanemast.Toimub eoseliselt v vegetatiivselt.Org paljun eostega-suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljun eoste e. spooridega. Kottseened arenevad eosed rakuiselt- eoskottides.Pärmseened paljun pungumise teel.Kantseente eosed aren rakuväliselt selleks kohastunud rakkudel-eosekandadel.Taimeriigis paljun eostega sammal-ja sõnajalgtaimed.Maarjasõnajalal toim munarakuvilj eellehel.Veg paljun: bakterid,protistid, seened,osa selgrootutest,paljud taimeliigid.Bakterid jag kaheks otsepooldumise teel.DNA kahe -kordustumine.Järg sünteesitakse rku keskossa rakumembraanid ja kestad n...
Mu meel läeb härdaks, niiskust nõrgub laugel õrn aimus küllusest, mis veel kaugel, (Under 2007: 27) aga lihtsameelne hing -kuis võis ta seda kaksikpidikõnet mõista. (Under 2007: 510) Nüüd laulda ainult õitest, päikesest, mu meel on võlut kuldsest kevadest (Visnapuu 1993: 47) Võililled! meelest unus päitsik! (Visnapuu 1998: 208) Uut värvi oli võtnud pohlaleht ka sammal oli jälle pesueht, vastsündind niisket rohtu aiast tõin, toas esimese kärbse surnuks lõin (Under 2007: 450) Kes sääl leivakandvaks künnab vagu see ei saa sest mõistatusest jagu (Under 2007: 510) Ma muretumalt vilistades lähen, ning puistab õielehti mulle pähe üks tuulehoog (Visnapuu 1998: 289) Suur nire väikseid joob ja uusi loob, maa suu on avali, ta kõik nad joob (Under 2007: 450)
seepärast kasutati neid ohtralt pulmakommetes, ohverdamisel iidsetele hiiepuudele. Eesti kirivööd on valdavalt ühe domineeriva põhivärviga. Lisanduvad teised värvid kesktriibus ja äärises. Sagedane on vöödel 2-3 värvi kasutamine. Värvide arv võib olla ka 1 või 4. Eesti rahvapärase tekstiilikunsti vanemad värvid on seotud kodumaise taimestikuga. Punase värvi saamisel olid peamiseks värvimadara juured; pruunil- paakspuu koor, pohlavarred, sammal, käbid; rohelisel- sammal, kanarbik, koerputk; sinisel- mustikad. Vööde ja paelte rohkuse tingisid nende küllaltki erinevad kasutamisviisid, üldine kodune kudumisoskus ja siit tulenev vöö- ja paelaliikide mitmelaadsus, ornamendi värvi- ja variandirohkus. Rõivastuse üksikosadest on vööd ja paelad arvatavasti ühed vanemad. Nende tähtsamaiks ülesandeks oli rõivaste kinnitamine, olid nad ju oluliseks väikedetailiks nii igapäevase kui piduliku rõivastuse juures
aega viita. Suur koletis aga oli väga sõbralik ning hea iseloomuga. Koletis tahtis nii väga et tal oleks keegi, kellega aega viita , keegi kes kuulaks ta muresid ja õnnestumisi ja oleks talle tähtsam kui ei miski muu. Ühel päeval kui suurt koletist oli narritud, istus ta õnnetult kivi peal ja nuttis. "Miks nad küll mind ei armasta? See ei ole üldse hea, kui sind põlatakse." Nuuksus suur koletis. Kivi oli küll päikese käes soojaks läinud ja seda kattis kena roheline pehme sammal, aga see ei teinud koletise tuju paremaks. "Miks ma pean olema suur koletis? Kui ma oleksin väike nagu sipelgas, siis oleks kõik minu sõbrad, " mõtles suur koletis, kes kivi sooja kivi peal istudes pisaraid kuivatas. Siis aga tuli suurele koletisele mõte : "Kui õige läheks Maaisa juurde?! Tema oskab mind kindlasti aidata!" Minek Maaisa juurde võttis mitu päeva aega ning kui suur koletis ära väsis, otsis ta mõne varjulise puualuse ning tegi uninaku. Lõpuks oli suur
Liputoimkond Reservohvitserid: • Indrek Reismann • Lippur: Alar Nigul • Lipu saatorid: Tiit Riisalo, Alo Tamm Eesti Kaitsevägi • Juhataja: kindral Riho Terras • Peakaplan: major Gustav Kulsar Liputoimkond • Kolonel Alar Kalmus • Lippur: major Tanel Lelov • Lipu saatorid: major Anneli Kajamaa, kaptenmajor Arto Reinmaa Maavägi • Ülem: kolonel Veiko-Vello Palm Liputoimkond • Indrek Raudsepp • Lippur: major Ivar Sammal • Lipu saatorid: Marten Rumel, Ingmar Viires Õhuvägi • Kolonel Jaak Tarien • Kopterit R-44 • NATO lennukit AWACS E-3A • Kaks saksa hävitajat Eurofighter ja kaks Hollandi hävitajat F-16 Merevägi • Ülem: mereväekapten Jüri Saska Mereväe liputoimkond • Välja pani Eesti laevastik ja merebaas Toetuse väejuhatus • Ülem: kaptenleitnant Roman Lukas Liputoimkond • Major Raigo Paimla Läti Leedu Poola Taani
Kude on sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime või looma organi osa. Kudesid uurib histoloogia. Elund ehk organ (kreeka organon 'tööriist') on kõrgemate organismide kindlaid funktsioone täitev kudedest koosnev talitlusüksus (näiteks leht taimedel või süda loomadel). Analoogilisi talitlusüksusi ainuraksetel nimetatakse organoidideks või organellideks. Üksikud elundid moodustavad omakorda funktsionaalseid elundkondi ehk lühidalt "elundeid" (mitmuses): · Hingamiselundid ehk hingamiselundkond · Toitumiselundid · Vereringeelundid · Tajumiselundid · Suguelundid · Erituselundid Populatsioon ehk asurkond on rühm samast liigist organisme (isendeid), kes elavad ühisel territooriumil. Biosfäär ehk elukond on Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht. Biosfäär hõlmab litosfääri, pedosfääri, atmosfääri ja hüdrosfääri. Ensüüm on biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Antikeh...
Eoste ehk spooridega paljunevad suur osa protiste ja seeni ning osa taimi(sammal-ja sõnajalgtaimed) Vegetatiivselt paljunevad bakterid,protistid,seened,osa selgrootutest,paljud taimed. Bakterid paljunevad otsepooldumise teel. Pärmseened paljunevad pungumisega. Samblikud vegetatiivselt rakise tükikeste abil. Katteseemnetaimed risosoomid e,mugulate,sibulate,varre-või lehetükikeste abil. Vegetatiivne paljunemine võimaldab lühikese ajaga saada palju geneetiliselt ühesuguseid järglasi. Mitoosis toimub esmalt karüokinees ehk rakutuuma jagunemine, mille käigus tagatakse geneetilise info võrdne jagamine tuumade vahel. Seejärel toimub tsütokinees ehk tsütoplasma jagunemine, mille tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemise viis, kus tagatakse kromosoomide arvu püsivust tütarrakkudes. Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi nimetatakse interfaasiks(organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste m...
Tooge näiteid suguliselt ja mittesuguliselt paljunevatest organismidest! Suguliselt Mittesuguliselt · Õistaimed *Seened · Inimesed * Sammal- ja sõnajalgtaimed · Loomad * Bakterid Nimetage vegetatiivse paljunemise vorme! 1. Otsepooldumine bakterid. 2. Pungumine pärmseened 3. Rakise tükikesre abil samblikud 4. Risoomide, mugulate, sibulate, varre- või lehetükikeste abil Mille poolest erineb mittesuguline paljunemine sugulisest paljunemisest? Sugulisel paljunemisel on vaja kahte osapoolt ja see saab alguse viljastatud munarakust, aga mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism ühest vanemast. Millised muutused toimuvad interfaasis? · Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees. · ...
mild pehme, tasane, leebe, mõõdukas spectacular imetlusväärne, silmapaistev mislabel valesti märgistama/silti kleepima squirrel orav mist udu stained glass vitraaz, toonitud klaas money belt rahavöö stone´s throw (from) kiviviske kaugusel moor raba stopover peatuspaik, puhkepaik (reisil) moss sammal strategic strateegiline mugger röövel stretch ulatuma, tükk maad, ala non-refundable mittetagasimakstav stroll lonkima orbit orbiit stun vapustama, rabama outer väline, välis- stylish stiilne outline kontuur sunscreen päikesevari
Ja ohkad endamisi, Ja ohkad jällegi... Nii vaikseks kõik on jäänud Su ümber ja su sees. Mis oli, see on läinud, Mis tuleb, on alles ees. Kodu imelisem töö Ava aken põhja poole, lase tuppa tulla öö. Sügav, valgemeelne, vaikne, kodu imelisem töö. Vaata vari, koduvari mustav kulla põhja pääl, kaevurakk ja metsaladvad, põuapilved siin ja sääl. Vaata, sügavuse siidis kõige üle kesköö paar see on kodu, see on kodu, soode taga oma saar... Soode taga sammal pehme, sõnajalad, kitsas tee sine tegi hinge silla, muinasjutt jõi ära vee... Ava aken põhja poole, lase tuppa tulla öö sääl on kuskil teiste keskel vanemate kaunim töö. See vaiksete valgus... Laul mõttes, ma kõndidin omal teel kesk üksildust, päikekiiri, ja helises mets ja helises meel ei tunnetel olnud piiri. On hää nii õppida linnu keelt ja mõista kasvu ja kaske, lind lindude keskel, inime teelt ei ole see mitte raske. Meil kokku on lugu üks ja viis,
1. allergeen allergiat tekitav aine 2. allergia ülitundlikkus mingi aine suhtes, millega kaasnevad haigusnähud 3. assimilatsioon kehaainete moodustumine (FS, min-ne toitumine) 4. autotroof org, kes sünt. eluks vajalikke üh-eid väliskeskkonnast, toit anorg. ainest 5. bioinvasioon võõrliikide laialdane sissetung mingile alale 6. biosfäär Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht 7. botaanika teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega 8. brüoloogia samblaid uuriv teadusharu 9. dissimilatsioon kehaainete lagundamine (org-aine lag-ne, hingamine) 10. eos e. spoor, eriline paljunemisrakk taimede levikuks 11. floeem taime niineosa, kus sisaldis liigub hürdost. rõhu mõjul 12. fotosüntees looduslik protsess, kus elusorg-d muudavad päikeseen. keemiliseks en-ks 13. heterotroof org, mis kasutab toiduks teiste liikide poolt toodetud org.üh-eid 14. hingamine elusorg-de kasuliku energia hankimise viis 15. huumus org-aine la...
Puit on suureparane ehitusmaterjal - see on kerge, ilus ja tervislik. Õigesti valitud ning hooldatud puit kestab mitmeid inimplvi. Puitu, kui kõige käepärasemat materjali on eluasemete katustel kasutatud juba alates muinasajast. Kuni katusekivide laialdase levikuni 15. saj., kaeti elumajade ja kirikute katuseid peamiselt kisklaudadest katustega. Uuesti hoogustus puitkatuste levik 19. saj. II poolel seoses muudatustega põllumajanduslikus tootmises. 20. saj. algul hakkasid ilmuma laudadest ja lohandikest katuste kõrvale ka pilbaste, laastude, sindlite ja kimmidega kaetud nägusad katused. Kim Sindel Laast Pilbas Poolpalk ehk lohandik Laud Kimmid olid eesti talumajadel XX sajandi algupoolel üsna populaarne katusematerjal. Immutamata katuse iga on sõltuvalt kasutatud puidust 15-40 a. Töötlemine puidukaitsevahenditega pikendab katuse kestvust tunduvalt. Kimmid on pakust või plangust ketassae abil välja saetud või käsit...
Paljud seemned ja pähklid, mille orav on maha matnud ununevad talve jooksul, ja kevadel hakkavad need idanema ja nendest võivad kasvada uued taimed. Talvel, aga otsivad oravad vahel tuulisemaid paiku kust suurema osa lund on ära puhutud ja kraabivad sealt taimi välja. Orav teeb okstest pesa tüve lähedale puude latva või kasutab selleks vanu varesepesi ja puuõõnsusi, vahel isegi suuremaid lindude pesakaste. Raagudest ehitatud kerajal pesal on külgava. Vooderduseks sobivad sammal, karvad, takk ja muu muhe materjal.Suvepesad on väiksemad, talvepesa tehakse suurem ja tõsisem, ukseavagi käib sel samblatropiga kinni. Ühel oravaperel on tavaliselt mitu pesa. Orav pesitseb kaks korda aastas. Esimest korda märtsisaprillis, teist korda suvel. Orava tiinus kestab 35 päeva.Tavaliselt sünnib oraval 45 poega, kes on pimedad, karvadeta ja tikutopsisuurused. Nad kaaluvad 710 grammi. Esimesel kuul toimud areng aeglaselt.
ravimtaimena, kuid selle katsetamine ei ole tema mürgisuse tõttu mingil juhul soovitatav. Kähar salusammal (Eurhynchium angustirete) ·Ta on tõesti rohkesti harunev, väga harali asetsevate okstega sammal. Loomastik Selgrootud: kasevaksik, pähklikärsakas, toominga võrgendikoi Linnud: ööbik, metsvint, salu-lehelind, väike lehelind, Imetajad: metssiga, karihiir, mullamutt, põder Pähklikärsakas Toominga võrgendikoi Ööbik Metsvint Salu-lehelind Väike lehelind Metssiga Mets-karihiir Euroopa põder Aitäh tähelepanu eest!
4. ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG. 4.1. Organismide paljunemine. Kuidas organismid paljunevad? Kas sugulisel või mittesugulisel teel. Mittesuguliselt saab paljuneda kas eoseliselt või vegetatiivselt. Võrrelge sugulist ja mittesugulist paljunemist. Sugul- uus organism saab alguse viljastunud munarakust. Ühinenud sugurakud võivad pärineda kas ühelt või kahelt vanemalt. Mittesugul- uus organism pärineb ühest vanemast. Eoseliselt: nt kübarseente eosed moodustuvad kübara alaküljel paiknevates torukestes või eoslehekeste vahel. (eostega sammal- ja sõnajalgtaimed). Vegetatiivselt: paljunevad prokarüoodid, seened, protistid, paljud taimeliigid (ainuõõssed- loomariigist). Pärmseened paljunevad pungumise teel (tekivad tütarrakud). Taimeriigis paljunetakse veg-lt risoomide, mugulate, sibulate, varre- või lehetükikeste abil. Miks paljundatakse mitmeid kultuurtaimi üksnes vegetatiivselt? Veg paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese aja jooksul ...
ORGANISMIDE ARENG JA PALJUNEMINE Mittesuguline: vegetatiivselt või eoseliselt. Protistd ja seened, sammal ja sõnajalgsed paljunevad eoste e. spooridega. Kottseente hõimkonda kuuluvatel seeneliikidel arenevad eosed rakusiseselt- eoskottides- moodustuvad mütseeli tippudes või viljakehal. Kandseente eosed arenevad rakuväliselt selleks kohastunud rakkudel- eoskandadel- kuuluvad viljakeha koostisse. Vegetatiivselt paljunevad bakterid, protistid, seened, osa selgrootutest ja paljud taimeliigid. Bakterid jagunevad otsepooldumise teel- DNA kahekordistumine. Pärmseened paljunevad pungumisega
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Kuidas organismid paljunevad? Organismid paljunevad kas: 1) Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. Viljastumisel ühinevad sugurakud võivad pärineda ühelt või kahelt vanemalt. 2) Mittesugulisel Paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast. See võib toimuda kas eoseliselt (Pintselhallik, sirmik) või vegetatiivselt. Missugused organismid paljunevad eostega? Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. Kottseente hõimkonda kuuluvatel seeneliikudel arenevad esosed rakusiseselt eoskottides. Kandseente eosed arenevad rakuväliselt selleks kohastunud rakkudel eoskandadel. Taimeriigis paljunevad eostega sammal- ja sõnajalgtaimed. Eosest areneb eelniit, millest mõne aja möödudes kujuneb varre ja lehtedega taim. Sammaldel ja sõnajalgtaimede elutsüklis vahelduvad eoseline ja ...
Räpina Aianduskool Aianduse eriala Muru väetamine 2008 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................3 Muru rajamine................................................................................4 Muru hooldamine............................................................................4 Muru samblavabaks.........................................................................4 Kasvutingimused.............................................................................5 Väetusplaan tabelina........................................................................6 Kokkuvõte....................................................................................7 Kasutatud kirjandus.........................................................................8 ...
välisvärvidega. Meie kliimas tuleb valida tumedamaid värve. Tarud tuleks värvida erinevate värvitoonidega, et mesilased ei eksiks. Mesilased eraldavad hästi valget, sinist ja kollast värvust. Tarude toppematejalid: hoiavad ära mesilaste pesaruumide liigse jahtumise ja ülekuumenemise. Toppematerjali kasutatakse kahekordsete seintega tarude seinte vahele toppimiseks ja kattepatjade valmistamiseks. Toppematerjaliks võib olla näiteks: vilt, vatt, sammal, saepuru, takud ja turvas. Tarus peab olema harilikust tugevam ventilatsioon mesilasperede transportimise ajal kaugemale korjemaale kui ka perede tarudes kinnihoidmiseks. Tarusid saab ventileerida kahel viisil. Esimene on pesa peale asetatakse tühi magasinikast ja teine on, et kärjeraami pealmise liistu pikkune ning 50 või 85 mm laiune võrkraam kinnitatakse pesaruumi tühjaosa peale (Talts 1977). Joonis 1 Eesti taru lõige piki raami: a- katus, b- magasin, c- pesaruum, d- seinatope, e-
Island 2013/2014 Üldiseloomustus Pindala: 103 001 km2 (2014) Rahvaarv: 318 800 (2010) Pealinn: Reykjavik, elanike arv: 118 000 (2007) Keel: islandi Rahaühik: Islandi kroon (kròna) 1 EUR=162 ISK (06.04.2011) Aeg: UTC maailmaaeg; Eesti ajast 2h taga. President: Ólafur Ragnar Grímsson Geograafiline asend Looduslikud tingimused Vulkaanid ja geisrid Saar koosneb enamasti 400-600m kõrgusest laavaplatoost. Islandi maapind on maailmas kõige vulkaanilisem. Tuntuim vulkaan on Hekla. Kliima Islandil on mereline, pehme kliima. Talvel võib temperatuur langeda kuni -15 Põhja-Islandil ja -10 Lõuna-Islandil ning suvel tõusta kuni +23 lõunas ja +24,5 põhjas. Sademeid on üle 41 000mm aastas. Sõltumata aastaajast võivad sademed tulla nii vihma kui lumena. Islandit nimetatakse tuulte, vihmade ja udude maaks. Veestik Rannikualadel leidub tihedalt väikeseid ojasid. Suuremad jõed lähtuvad liustikes...
Puhmarinne: Puudub Rohurinne: Angervaks, soo-koeratubakas, seaohakas, ojamõõl, sookastik, roomav-tulikas, hein-putk, lepiklill. Samblarinne: Tüviksammal, teravtipp, raunik. Kasvataja ülesanne on segametsa kasvatus ja alusmets hoida liigirikkana, nt: mustsõstar Tr- Tarna KKT Niisked, liivakad gleimullad Boniteet 4-5a Peapuuliik: Mä, Sanglepp Puhmarinne: Hõre või puudub Rohurinne: Tarnad, lubikas, sini-helmikas, sookastik. Samblarinne: Teravtipp, turbasamblike esinemine, karusammal, tüvik sammal. Männikute ja sanglepikute kasvatus. Künklik reljeef (kännu mättad) Rohusoometsad- Kuivendamata on suur loodusväärtus kuna neid on vähe ja omapärased. Eestis on 80ha kuivendamata lodusid. Allikaid ja madalsoid on 30 km 2 eesti kohta. Md-märg madalsoo KKT Boniteet 2-3 Peapuuliik: Sookask Puhmarinne: Puudub, harva esineb jõhvikat. Rohurinne: Tarnad, niitjas, pudel-tarn, soomadar, kollane-võhumõõk, ubaleht, harilik soo- sõnajalg, ussilill, soopihl, soo osi, konna osi, pilliroog.
Läti. Läti on vabariik Euroopa kirdeosas. Läänemere äärne Läti on üks kolmest Balti riigist. Riik piirneb põhjs Eestiga, idas Venemaaga, kagus Valgevenega ja lõunas Leeduga. Läti ala moodustab osa Ida Euroopa lauskmaast. Ta on kaetud liustikusetetega, millest mõned on moodustanud künkad. Lääne Lätis on Kurzeme kõrgustik, mis ulatub üle 180 m merepinna. Kirde Lätis on Vidzeme kõrgustik, millel on üle 300 m ulatuvaid tippe ja Läti ühtlasi kõrgeim on Gaizinkalns (312m). Kagu Lätis on madalam Latgale kõrgustik, kus leidub palju järvi. Enamik maast on madalik. Riigi keskosas on Zemgale tasandik. Vidzeme kõrgustikku ümbritsevad Kesk Läti madalik ja Ida Läti madalik. Need on kohati soised, seal leidub väikeseid järvi ning neid läbib arvukalt jõgesid, millest suurem on Daugava. Riigis on üle 12 000 valdavalt väikese jõe ja 3000 järve. Läti kliima on parasvöötme üleminekukliima, sarn...
Teose lõpp on kurb, kui selgub, et Leemeti elu läheb halvasti, ta armastatud ja lähedased inimesed surevad, mets jääb tühjaks ning tema on lõpuks päris üksi. Temast saab Põhja Konna valvaja ja hooldaja. Varem valvas Põhja Konna vahva raudmeeste vastu võitleja, Meeme, kuid kellel nüüd oli ainsaks huvi- ja mõnu pakkuvaks tegevuseks lesida sambla sees ning juua raudmeestelt varastatud veini. Temast ei saanud aru kas ta oli inimene või sammal ning temast tulenev lehk oli jube. Leemet oli õnnelik, et ta lõpuks nägi suurt kuulsat Põhja Konna, kuid kurbusega tuli tõdeda, et ta oli ka viimane. Leemet jäi täiesti tühja ja üksildasse metsa vananema ja oma lõppu, mis osutus ühtlasi ka metsarahva lõpuks, ootama. Oma igavikulises üksinduses sisistas Leemet veel endiselt enda lõbuks ussisõnu: ,,Kõik muu minus võib mädaneda, kuid ussisõnad jäävad ikka värskeks. Ussisõnad ja rahulikult tukkuv Põhja Konn." Kokkuvõte
Inimene, kes ei ole armastust tundnud, ei saa tantsida rumbat. Rumba peab tulema südamest. Tantsija peab iga oma liigutusega näitama haavatavust, kirge ja kiindumust partneri vastu. Inimene, kes ei ole tundnud armastust, ei saa kirjutada lugu sellest, kuidas rutiin tapab armastuse (P. Coelho „Zahir“). Me peame õppima oma armastatut mitte lihtsalt kuulma, vaid kuulama. Inimene, kes pole armastust tundnud, ei saa kirjutada laulusõnu: „Su jalge all ma tahaks olla sammal. Ja tahaks olla sinu kotipannal. Ja kevadel ma tahaks olla nohu. Ja suvel sinu varvas allpool rohu. Ja sügisel su keemia järeltöö. Ja talvel sinu kirju kelgunöör. Su jalge all ma tahaks olla muru, su taskupõhjas tahaks olla puru.“ (J. Tätte „Ma tahan olla öö“) Loomeinimesed, kaasaarvatud kirjanikud, õpivad armastusest ja jagavad oma elutarkust meiega.
Kordamine kontrolltööks (Taimed I) (õpik ptk 1-5) (lk 6-23) 1. Millised on elu tunnused (7), mis on iseloomulikud kõigile organismidele? · Koosnevad rakkudest · Paljunemisvõime · Arenevad · Aine-ja energiavahetus · Reageerimine ärritajale · Kasv ja areng · Liikumine 2. Miks sõltub loomariigi olemasolu täielikult taimeriigist (too 2 näidet) · Taimed on toiduahelates 1.kohtadel · Taimed toodavad hapnikku 3. Järjesta taimerühmad (vetikad, samblad, sõnajalad, paljasseemnetaimed) alustades kõige varem kujunenust. Too üks põhjendus, mis toetaks sinu järjestust. · Vetikad · Samblad · Sõnajalad · Paljassee...
puit, liimpuit. männivineer, savi Välislaudis siberi lehisest, põrandakatteks paekivi Isolatsioonimaterjalid Sammal, 0,2 m paksune Kivivill Tuuletõkkeks pilliroomatid, tselluvillakiht, puitkiudplaat, linavilt pilliroomatid klaasvill, kivivill Katusematerjalid Pillirookatus Ruberoid Mätaskatus (2/3), Bituumenlaineplaat (lamekatus) osaliselt
ettevõtmistest osutub edukaks piiritusevabriku rajamine. Osvaldis seguneb tõusiklus siira heasüdamlikkusega. Suhted vennaga ja venna perega jäävad heaks hoolimata sellest, et vaated maailma asjadele ning Eestile suurel määral erinevad. Joosep Roo (Tõnu Oja) Toomas Roo isa, sirgjooneline kalur-talumees Läänemaalt, kes soovib oma talu õitsvale järjele viia. Esimese maailmasõja soldatina teab ta maailmast ja rahvastest enam kui mõni paremat haridust saanud mees. Herbert Sammal (Ago Anderson) Rõõmsameelne Tallinna rätsepmeister, kelle tee ristub korduvalt Tooma omaga. Stabiilsetes oludes ehk rätsepmeistriks jäänudki, läheb Sammal muutlikel aegadel rikkaks, seda ise eriti soovimata. Sammal on oma joviaalsuse ja paljusõnalisuse juures natuke sisukam natuur, kui esialgu paistab. Maria Kallaste (Ülle Lichtfeldt) Artur Kallaste armastav ja truu naine, koduse emanda ürgtüüp, kuid mitte ainult. Elfriede Kallaste (Liina-Riin Olmaru)
Teose lõpp on kurvastav. Võtab pisara silma kui loed kuidas Leemeti elu halvasti läheb, ta armastatud lähedased surevad, mets jääb tühjaks ja tema üksi. Temast saab Põhja Konna valvaja ja hooldaja. Ennist oli selleks kunagine vahva raudmeeste vastu võitleja Meeme, kuid kellele nüüdselt oli ainsaks mõnupakkuvaks tegevuseks lesida sambla sees ja juua raudmeestelt varastatud veini. Temast ei saanud aru kas ta oli inimene või sammal ning temast tulenev lehk oli jube. Leemet on õnnelik, et ta lõpuks nägi suurt kuulsat Põhja Konna, aga kurbusega tuli tunnistada, et ta oli viimane. Leemet jäi täiesti tühja ja üksildasse metsa vananema ja oma lõppu, mis osutus ühtlasi ka metsarahva lõpuks, ootama. Oma igavikulises üksinduses sisistas Leemet veel endiselt enda lõbuks ussisõnu: ,,Kõik muu minus võib mädaneda, kuid ussisõnad jäävad ikka värskeks. Ussisõnad ja rahulikult tukkuv Põhja Konn."
• Lämmastikuringes tähtsat osa etendav nitrobakter vajab neutraalset või leeliselist keskkonda. Happeline muld • Vihmaussid eelistavad neutraalseid ja nõrgalt happelisi muldi. • Happelises mullas levib rohkesti “traatusse”. Indikaatortaimed Looduses on taimi, mis eelistavad kindlat kasvukeskkonda : Happelist Neutraalset Leeliselist Neid nimetatakse indikaatortaimedeks. Indikaatortaimed Happelisel mullal kasvavad näiteks: • sammal • väike oblikas • põldrõigas • põldkannike • põldnälghein Indikaatortaimed Leeliselisel mullal kasvavad: • põldsinep • kollane karikakar • humallutsern • harilik tõlkjas (rakvere raibe) Happesuse neutraliseerimine Mulla happesuse neutraliseerimine toimub lupjamisega Kasutatakse kaltsiumkarbonaati (Ca CO3) sisaldavaid lubiväetisi. Lubiväetised tootmises % 80 70 60 lubjakivijahu 50 40 dolomiidijahu 30
RIIGI MAJANDUS Grete Sammal, KANADA 1. Riigi töötuse määr (%). Leia ka maailma keskmine näitaja. Kui riik on arengumaa, siis leia võrdluseks ühe arenenud maa näitaja (töötuse määr), kui riik on arenenud maa, siis ühe arengumaa näitaja. Pane riigid koos näitajaga kirja (võid teha n tabeli). TEE SISULINE JÄRELDUS. Kanada töötuse määr, seisuga 2011 on 7.5%, maailma keskmine näitaja on 2014 seisuga 8.3%. Võrreldes muu maailmaga, on Kanada töötuse määr väikesem ja võrreldes ühe arengumaaga(Burkina Faso) on Kanada näitaja 10 korda väiksem. Seega Kanada töötuse määr võrreldes muu maailma ja arengumaaga on tored...
Elu areng Maal Bio IV 4 miljardi aasta vanune Maa Sagedased vulkaanipursked Mullakiht puudus Madalad mered Esialgne atmosfäär sisaldas N2, CO2, SO2, H2S, CH4 Atmosfääris puudus vaba hapnik Puudus osoonikiht, UV-kiirgus jõudis takistamatult Maale Maa areng Elu teke 1. aminohapped, N-alused, monosahhariidid 2. Polüpeptiidid, polünukleotiidid 3. Polümeermolekulid rakutaolised süsteemid - Rakumembraan - Pärilikkusaine (Ilmselt RNA) Elu tekke eksperimendid Stanley Miller Keemilise evolutsiooni algtingimused Saaduseks 4 aminohapet Elu tekke eksperimendid Aminohapete segu kuumutamisel laavatükil tekivad polüaminohapped, mis kokkupuutel veega moodustavad mikrokerasid Maaväline päritolu? Katsed po...
kuivendamine. Nt. Siirdesoomännikutes kahjustab noori puid hiidürask. Metsatulekahjud · Ladvatuli · Pinnatuli · Pinnasetuli (turbapinnases) · Vastavalt metsa läbikuivamise astmele eristatakse Eestis viit tuleohuklassi: V väga suur tuleoht, IV suur tuleoht, III keskmine tuleoht, II väike tuleoht, I tuleohtu ei ole. Pinnatuli · Pinnatule korral põleb maapinnal leiduv süttiv materjal nagu kuluhein, sammal, kanarbik, sookail, põõsad jms. Pinnatuld võib ette tulla kõikjal looduses, kus kasvavad taimed, sealhulgas sööti jäetud põllumajandusmaadel, põua ajal ka koristusküpsetel viljapõldudel. Ladvatuli · Ladvatuli levib puude võrasid pidi, kuid saab põleda vaid koos pinnatulega. Eestis tuleb ladvatuli ette männikutes, männi-kuuse segametsades ja harva ka kuusikutes. Maatuli (pinnasetuli) · Maatuleks nimetatakse põlengut, millel tuli on
Jaapani aed Lääne inimese jaoks on Jaapani aed silmapilkselt äratuntav. Jaapani aiakunsti omapära mõistmiseks on vaja tutvuda selle ajalooga. Aiakunsti alguseks loetakse 6. sajandit, mil Jaapanisse saabusid esimesed aednikud Koreast, kes tutvustasid seal hiina aiakunsti põhimõtteid, mille aluseks oli taoistlik ja budistlik filosoofia. Aedu loodi nagu maalikunsti san-sui (mäed-veed) zanri järgi, milles väljendati kosmogoonilist yin-yang printsiipi. Aiakunstniku kohus oli mõista looduses toimuva varjatud mõtet ja seda aia kaudu väljendada. Puude ja taimede valikul jälgiti sümboolikat, näiteks sümboliseeris mänd pikka iga, lootos hingelist puhtust, pambus mehisest ja vastupidavust. Oluline oli ka aastaaegade ilmekas väljendamine. Tegelikult kujunes jaapani aed välja alles 10.-12. sajandil ja saavutas õitsengu 14.-16. sajandil, mil kujunesid välja selle põhilised vormid, mida hiljem sajandite jooksul on täpsustatud ja täiendatud. Budism...
ta aedade loomist eelnevalt aastakümneid, enne kui kujundas ühe oma esimesi, ning kõige kuulsama aia Töfuku-ji templile. Aed on tuntud oma uuenduslikkuse poolest, kus Shigemori küll ei ole kaotanud oma aia kujundamisel traditsiooniliselt loomise printsiipe, kuid mis oli väga ebatavaline lähenemine tol perioodil. Aeda planeerides kasutas ta samu traditsioonilisi võtteid ning tuntud elemente, kuid uues võtmes. Tema aias olid olemas kohustuslikud jalutusraja kivikesed, sammal, trimmitud põõsad kuid see kõik nägi väga ebatavaline välja. Jalutuskivikesete ruudud vahelduvad sambla ruudukestega, moodustades malelaua mustri. Selline kivide kasutus ei kandnud tavapärast praktilist eesmärki, kus jalutusrada peaks kusagile viima. Siiski mustri sujuv hajuvus aia tagumise osa suunas viib pilgu eemal asuvatele vahtratele. Samamoodi on ebatavaliselt ranget geomeetriat kasutatud põõsaste trimmimisel.
IKT-2 Orgaaniline keemiatööstus Eestis Sissejuhatus Orgaaniline keemiatööstus jaguneb põhi- ja peenorgaaniliseks keemiatööstuseks. Põhiorgaaniline keemiatööstus baseerub süsinikku sisaldavatel maavaradel nagu nafta, maagaas, kivisüsi ja põlevkivi ning millede füüsikalis-keemilisel töötlemisel saadakse peamiselt alkaane ja alkeene, benseeni, veegasi ja mis omakorda saavad olema lähteaineteks paljude teiste süsinukuühendite tootmisel: näiteks metaanist saab toota metanooli, eteenist etanooli, benseenist värvainet aniliini ja lahustit tolueeni. Peenorgaaniline keemiatööstus toodab spetsiifilise tarbeväärtusega sünteetilisi süsinikuühendeid, mida vajab meditsiin, toiduainete tööstus, põllumajandus, tehnoloogiatööstus ja paljud muud valdkonnad. Eesti keemiatööstuses on viimastel aastatel palju ära tehtud muutmaks tootmisharu efektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks. Kuid sellele vaatamata vajab Eesti keemiatööstus palju rohkem finantskapi...
Euroopa asub ida- ja põhjapoolkeral Euraasia mandri lääneosas. Pindala on 10,3 mln. km² ja rahvaarv 700 mln. Nimetus tuleneb semiidi keelest ja on algselt tähendanud päiseloojangu- e. õhtumaad. Kujult on ta hiiglaslik poolsaar, mida kolmest küljest piiravad Põhja-Jäämeri, Atlandi ookean ning nende mered. Euroopa ja Aasia vaheline maismaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali mäestiku telge, ligikaudu 60ºip meridiaani. Euroopa rannajoon on tugevasti liigestatud (Skandinaavia, Pürenee, Apenniini ps; Island, Briti saared jne). Euroopa mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkyni neem Norras (maismaal Fligley neemel, Franz Josephi maa saarestikus), mandriosa lõunapoolseim punkt Marroqui neemel Hispaanias (üldse Kreekas, Gaudose saarel), läänes Portugalis, Roca neemel (Florese saarel), idas Polaar-Uuralis. Suurim ulatus läänest itta on ~5200 ja põhjast lõunasse ~3900 km. Keskmine kõrgus on 300 m., kõige madalam maailmajagu. Pinnamoes domineer...
Organismide paljunemine ja areng Organismide paljunemine · Paljunemine on üks elu olulisemaid eluavaldusi. · Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. · Paljunemine on oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. · Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust. · Iseviljastumine viljastumisel ühinevad sugurakud pärinevad ühelt vanemalt. · Ristviljastumine sugurakud pärinevad kahelt vanemalt, järglane ühendab mõlemalt vanemalt päris geneetilise info. · Eri liikide esindajad tavaliselt ei ristu. · Mittesuguline paljunemine võib toimuda kas eoseliselt või vegetatiivselt. · Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. · Eosed võivad areneda kas eoskottides, eoskandadel või eoskupardes. · Eostega paljunevad sam...
sarapuu-urbi, isegi kanarbikku. Sellist leiba kutsuti hädaleivaks (Moora, 1980). Näljaaegadel on Eestimaal taina sisse sõtkutud ka tambitud ohakaid, varsakapju, nõgeseid, põdrasamblikku, kuivatatud linakupraid, humalaid, põldosjade nuppe, naati jm (Moora, 1981). Oskar Loorits kirjeldab, kuidas inimesed meenutasid rasket põuaaega. Nii olevat Palamuse kihelkonnas korjatud sammalt, kuivatatud see ära ja pandud leiva hulka. Sammal oli leiva ära rikkunud, teinud selle kibedaks nagu tubaka. Leib põlenud varda otsas nagu tael. Baltisaksa publitsist, keelemees ja kauaaegne Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel kinnitab 18. sajandi lõpul: ,,Nii vaesed kui rikkad söövad aganaleiba, see tähendab, nad ei puhasta pekstud rukist aganatest, vaid jahvatavad ja küpsetavad mõlemad koos. Lätlased ja eestlased söövad äärmiselt viletsat leiba, mida võib tulega süüdata. Ainult peopuhkudeks küpsetavad nad nisust või
Ütlen järjest sõnu, aga mõned on näha, hambakaarte vahel on väike foneemitaju sõnad on natuke sassi läinud. Kuula, kas sa vahe. kinnistamine. suudad leida, millised sõnad on valesti hääldatud. Kui kuuled vale hääldust, siis koputa Kui laps vastab valesti, siis vastu lauda." Logopeed loeb ette järgmised õpetaja küsib, kas laps on kindel sõnad: saan, siil, sammal, sibulatort, seljakott, endas ja kordab sõna. Kui endiselt sisalik, sitikas. on vastus vale, siis õpetaja ütleb Logopeed loeb meelega mõned sõnad valesti. õige häälduse. Põhietapp ,,Vaata kes siin on, kas mäletad eelmisest tunnist, Kui laps jääb hätta mis nende nukkude nimed on? meenutamisega, siis logopeed Kordamine :
Euroopa asub ida- ja põhjapoolkeral Euraasia mandri lääneosas. Pindala on 10,3 mln. km² ja rahvaarv 700 mln. Nimetus tuleneb semiidi keelest ja on algselt tähendanud päiseloojangu- e. õhtumaad. Kujult on ta hiiglaslik poolsaar, mida kolmest küljest piiravad Põhja-Jäämeri, Atlandi ookean ning nende mered. Euroopa ja Aasia vaheline maismaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali mäestiku telge, ligikaudu 60ºip meridiaani. Euroopa rannajoon on tugevasti liigestatud (Skandinaavia, Pürenee, Apenniini ps; Island, Briti saared jne). Euroopa mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkyni neem Norras (maismaal Fligley neemel, Franz Josephi maa saarestikus), mandriosa lõunapoolseim punkt Marroqui neemel Hispaanias (üldse Kreekas, Gaudose saarel), läänes Portugalis, Roca neemel (Florese saarel), idas Polaar-Uuralis. Suurim ulatus läänest itta on ~5200 ja põhjast lõunasse ~3900 km. Keskmine kõrgus on 300 m., kõige madalam maailmajagu. Pinnamoes domineer...
moodustub 1 viljastumisvõimeline munarakk ja 3 väiksemat polotsüüti, mis hukkuvad Tsükliline küpsemine Organismide paljunemisviisid Paljunemine on üks organismide olulisemaid eluavaldusi, millega tagatakse liigi säilimine Mittesuguline paljunemine Uus organism pärineb ainult ühest vanemast Seega pärilik indo ainult ühelt vanemalt; eoseline või vegetatiivne Paljunemine Mittesuguline Suguline Vegetatiivne Eoseline(seened, sammal, sõnajalg) Pooldumine(Bakterid, algloomad) Ribosoomiga(Kalmus, orashein, piparmünt, maikelluke) Pungumine(Korallid, pärmseen, hüdra) Sibulaga(tulp, sibul, liilia) Võsundiga(Maasikas, hanijalg) Mugulaga(Kartul) Juurevõsuga(Lepp, vaarikas) Juurega(Võilill, ohakas) Võrsikutega(Karusmari, mustsõstar) Lehega( Havisaba, varjukannike) Hulgijagunemine(Okasnahksed, meritäht) Oksaga(paju) Vanemorganismi keha jaguneb iseeneselikult mitmeks osaks, igast areneb uus organism Suguline paljunemine
On kasutatud õllelisandina. Hobumadar on ka hea meetaim, õied sisaldavad kollast, juured punast värvainet. Heina hulgas on koduloomadele heaks söödaks. Sobib kasutada kattetaimena kuivadel nõlvadel ja teeservadel, aedades muutub kergesti umbrohuks. Sambla- ja samblikurinne: esinevad lood-jõhvsammal (K), loodehmik, metsakäharik, põdra- samblikud, islandi käokõrv. LOOD-JÕHVSAMMAL Tume või pruunikasroheline tihemurusalt või padjanditena kasvav sammal ( 6-7 cm pikkune). Vars tihedalt kaetud pruunide risoididega, lehed kuni 4mm pikkused, ühtlaselt aheneva pika ja peene tipuosaga. Harjas 1,5-3 cm kõrgune, punakas, ülaosas kollakas. Sammal on väga sage lubjarikkal pinnasel, paljakutel, harvem kividel. LOODEHMIK Tume, rohekaspruun, okste tipud kollakasrohelised, korrapäraselt lihtsulgjas sammal. Varrelehed on nii väikesed ja tihedalt vastu oksa või peavart surutud, et me palja silmaga vaadates neid lihtsalt ei märka
Eesti keele ajalugu Sulev Iva MRÜ 2010 Keeleajaloo uurimine • diakrooniline keeleuurimine (keele ajalooline areng, keelemuutused) • sünkrooniline keeleuurimine (keele hetkeseis) Keeleajaloo uurimise meetodid • filoloogiline meetod (eri ajastu tekstide võrdlus) • komparatiivne meetod ((sugulas)keelte võrdlus) • siserekonstruktsioon (ühe keele vormide võrdlus) Esimesi eesti tekste • 13. saj eestikeelsed tekstikatked (algus) (Henriku Liivimaa kroonika) • 16. saj säilinud eestikeelne raamat (1535) (Wanradti ja Koelli katekismus) • 17. saj lõunaeesti Wastne Testament (1686) • 18. saj põhjaeesti kogu Piibel (1739) Komparatiivne meetod: võrdlev rekonstruktsioon sm hiiri ee hiir va iir ve hir´ li iir er čejer´ mo šejer ud šir ko šir Siserekonstruktsioon üks : ühe : üht 1. *ükte : *ükten : *üktä 2. e > i /_#/: *ükti : *ükten : *üktä 3. t > s /_i/: *üksi : *ükten : *üktä 4. k > h /_t/ *üksi : ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
