Sammaltaimed Okaspuud Tunnused: Kuusk - Puuduvad õied - Võra koonusekujuline - Puuduvad juured, asemel risoidid - Juurestik maapinnalähedane - Puuduvad juhtsooned - Nõudlik mullaviljakuse suhtes - Puuduvad tugikoed - Talub varju - Saastetundlikud - Okkad paiknevad ühekaupa ümber oksa - Turva teke - Käbi - Omastavad vett ja toitaineid kogu keha pinnaga Mänd - Kasvavad väga madalaks. - lagedal- vihmavarju kujuline, madal metsas - laiem võra , okslikum Harilik karusammal- Niisketes soo- ja arumetsa- - Kuival alal juured sügaval, niiskes pinnalähedane des, rabas ning sooniidul. Tavaliselt lub...
docstxt/124300150946250.txt
Sambla- ja samblikurinne Peamine informatsioon · Sambla- ja Samblikurinne on altpoolt esimene metsarinne · Sambla- ja Samblikurinne koosneb sammaldest ja samblikest · Sammaltaimed ehk samblikud ehk brüofüüdid (ladinakeeles Bryophyta) on kuni paarikümne sentimeetri kõrgused taimed Samblad metsades · Samblad lepivad vähese valgusega, nii et neid võib kohata ka hämaratemates kohtades, kus tavalised rohutaimed hakkama ei saa. · Mitmetes metsades katab maapinda suuremal osal tihe samblavaip Erinevad samblad · Metsades kasvavad umbes 560 liiki, paar neist on: · Loodehmik · Metsakäharik · Lood-jõhvsammal · Põdrasamblikud · Turbasammal Samblatest · Sammaltaimed on niiskete kasvukohtade taimed · Nad kasvavad maapinnal, puidul ja kividel · Sammaltaimed on metsapinna kaitsjad ja normaalse niiskuse hoidjad Allikad ·...
*Taimed 6.klass Ma räägin teile taimedest, mis kasvavad soos. * Nende alla kuuluvad ka marjad, Mis kasvavad samuti soos. *Sissejuhatus * Turbasamblaid on kümmt liiki kuid nad näevad üsnagi sarnased välja. * Kui sammal välja sikutada on näha, et sellel pole juuri. * Turbasammal imeb vett endasse, nagu ka tavaline turbas. * Sellepärast ongi rabas kõik märg ja niiske ja on laukad. *Turbasamblad *Huulhein saab toitu putukatest, keda nad püüavad ja söövad. *Huulhein *Nad kuuluvad * Rabamurakas on peaaegu tavaline murakas mida süüakse. * Ta näeb välja nagu roos mis on roosa, ta õitseb nagu tavalised taimed ja õitest tulevad marjad
Sammaltaimed Allikas: Vikipeedia Sammaltaimed (Bryota) on väikesed, kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed. Hariliku karusambla sporofüüdid Nimi Kuigi sammaltaimedel ehk sammaldel ja samblikel on sarnane nimetus ja nad on sageli välimuselt üsna sarnased, on nad tegelikult vägagi erinevad. Teaduslikus keeles on samblad sammaltaimed. Taksonoomia Maailmas tuntakse kokku umbes 16 000 liiki sammaltaimi. Eestis kasvab ligikaudu 525 liiki, milledest enamik (umbes 400 liiki) on lehtsamblad. Evolutsioon Sammaltaimed põlvnevad arvatavasti ürgsetest rohevetikatest. Kasvukeskkond Harilik kaksikhammas Sammaltaimed on niiskete kasvukohtade taimed. Nad kasvavad maapinnal, puidul ja kividel. Samblad on metsapinna kaitsjad ja sobiva niiskuse hoidjad ning oma ladeneva huumusega metsamuldade iseloomulike protsesside põhjustajad Põhja pool jahedamatel aladel, kus enam paljud spaljas- ja katteseemnetaimed kasvada ei suuda, on sageli ain...
Samblikud Allikas: Vikipeedia Samblikud on omapärane eluvorm sümbioos, mis koosneb vetikatest ja seentest. Taksonoomia Süstemaatikas arvatakse samblikud enamasti seente hulka. Samblikud arvatakse olevat ühed vanemad organismid kuival maal. Kasvukeskkond Samblikud on pinnase suhtes vähenõudlikud. Neid võib leida nii troopilistes vihmametsades kui ka toitainevaesemates kasvukohtades (lumepiiril kõrgmägedes, tundrates, kõrbetes). Suure tallusega põõsas- ja lehtsamblikud on saastuse suhtes tundlikumad kui väikese ja liibunud tallusega liigid. Samblikud on vastupidavad nii kuumale, külmale kui ka veepuudusele, kuid õhupuhtuse suhtes on nad erakordselt tundlikud. Samblikud ei talu linnades levivaid gaase, nõge ega tahma. Seetõttu saab saab samblike kadumise või säilimise jargi otsustada õhu puhtusastme üle. Seene ja vetika kooselu tasakaal on kergesti rikutav. Mitmed gaasilised saastajad kahjustavad või hävitavad samblikus vetikkompo...
• Madalad (kasvavad kuni paarikümne cm pikkuseks). SAMBLAD ON • Ürgne KASVAVAD taimerühm. LÜHIKESED NING ENAMASTI TIHEDALT KOOS. 2. Süstemaatika SAMMALTAIME D LEHTSAMBL MAKSASAMBL KÕDERSAMBL AD AD AD 3. Ehitus 3.1. Morfoloogia • Väikesed kitsad lehed. • Juuri pole, neid asendavad risoidid. • RISOID – niitjas varre väljakasve, millega sammal kinnitub kasvupinnale (kuna juhtkoed puuduvad, vett ei ima). • Kaks eluperioodi: 1.Gametofaas – suguline (haplofaas, n) 2.Sporofaas – suguta (diplofaas, 2n) GAMETOFÜÜDI EHITUS VARS LEHED RISOIDID SPOROFÜÜDI EHITUS eoskupar SPOROFÜÜ harjas T GAMETOFÜ lehed vars ÜT risoidid 3.2. Anatoomia
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MTE-14 Kuldar Pajula EESTI TAIMESTIK Referaat Uuemõisa 2014 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Eesti taimestik.............................................................................................................................4 Süstemaatika...............................................................................................................................5 Taimestiku kujunemine...............................................................................................................7 Vetikad........................................................................................................................................8 Sammaltaimed..............................................................
Looduslikud taimed, mis taluvad tallamist Nt teeleht, võilill, lõhnav kummel Prahitaimed- puju, takjas Mis tähtsus on taimedel asulas? Taimede tähtsus- kirjuta vihikusse Parandavad keskkonda ( õhk) Aitavad summutada müra Loovad elutingimusi loomadele Ilmestavad asulat ( ilusad) SAMMAL SAMBLIK Omapäraseks kahe elusolendi - vetikate ja seente - kooseluvormiks on samblikud. Samblikud on välimuselt väga erinevad. Samblik ei ole taim, sammal on taim. SAMMAL SAMBLIK Nurmik Lõhnav kummel Puju Takjas Karuputk Hallvares https://arhiiv.err.ee/vaata/osoon-hallvares-tulemaa-perekond-palo Puuk 11 minutil https://arhiiv.err.ee/vaata/osoon-metsiseuuringud-puuk-rastik 8 minutil koduhiir https://arhiiv.err.ee/vaata/otsi-loodusest-liitlast Ämblikud 21 minutil https://arhiiv.err.ee/vaata/osoon-himutlaiul-linde-rongastamas-korede- paljundamine-amblikud Suitsupääsuke https://arhiiv.err
okt Kuusk apelsin 14,10 200 2820 3525 24. okt Kaasik banaan 18,00 125 2250 2812,5 16. okt Kuusk apelsin 14,50 150 2175 2718,75 10. nov Kork apelsin 14,30 100 1430 1787,5 23. okt Kuusk banaan 72,00 10 720 900 24. okt Kuusk banaan 12,00 50 600 750 Leia kirjed, kus Kaup on apelsin või banaan ja Müüja ei ole Sammal. Ühiku Kuupäev Müüja Kaup Kogus Omahind Müügihind hind 26. okt Kuusk kurk 30,00 30 900 1125 30. okt Kuusk mandariin 31,00 40 1240 1550 31. okt Kuusk siirup 35,00 40 1400 1750 21. nov Kuusk tomat 34,00 40 1360 1700 27
Kaali meteoriidikraateri makett Autor: Karl-Sander Vaga Kasutatud materjalid: savist supitaldrik, sammal, kivid, puuoksad, liiv, muld, vesi, PVA-liim, liimipüstol Maketi valmistamisel kasutasin üldiselt looduslikke vahendeid. Järve tekitamiseks kasutasin savist supitaldrikut. Roheluse andmiseks sammalt. Puusid kujutavad väikesed puuoksad. Trepid valmistasin liiva ja liimi segust. Et makett tõetruum paistaks, lisasin kivisid ja mulda. Objektide kinnitamiseks kasutasin liimipüstolit. Kaali meteoriidikraarteri lühitutvustus.
Sisukord Sisukord................................................................................................................................................ 1 Sissejuhatus...........................................................................................................................................3 TAIMED..............................................................................................................................................4 MITTESUGULINE PALJUNEMINE..............................................................................................6 SUGULINE PALJUNEMINE..........................................................................................................7 ÕISIKUD.............................................................................................................................................. 8 LISAD............................................................................
Turbasammal Turbasammal on niisketes kasvukohtades eelkõige aga rabades kasvav, roheline, punakas või pruun juurteta sammal. Turbsambla kõdunemisel moodustub turvas, keskmise kiirusega 1 mm aastas. Turbasamblal on väga suur veeimamisvõime ja ta on praktiliselt steriilne. Vars on püstine ja rohkete mitteharunenud okstega kuni 50 cm pikkune. Oksad on 25 kaupa kimbus. Viimased aitavad taimel vett koguda ja säilitada. Varre tipus moodustub okstest iseloomulik tihe "pea". Lehed on roota, koosnevad ühest rakukihist. Varre ja okste lehed on kujult ja suuruselt
Kuigi limatünnik on harvakasvav seen, võib soodsatel tingimustel mõnel aastal seda väga suurel arvul esineda. 2007. ja 2008. aasta kevadel, mis olid limatünnikutele eriti soodsad, leiti neid kümnete ja sadade kaupa kasvamas ka sellistes kohtades, kus varem oli nähtud heal juhul vaid üksikuid seeni. Näiteks 2008. aasta aprilli lõpus luges Eesti Maaülikooli mükoloogide uurimisrühm Ahj jõe äärseskuusikus kokku 522 viljakeha. I kategooria sammal: Roheline hiidkupa on hiidkupraliste sugukonda kuuluv sammaltaim. Ta on Eestis arvatud I kaitsekategooriasse (2012). Eestis on ta väga haruldane. Ta kasvab kraavikallastel, karjamaadel nii savikal või liivasel mullal kui ka laialehistes ja segametsades. I kategooria samblik: Suur paelsammal on paelsamblaliste sugukonda paelsambla perekonda kuuluv sammaltaim. Ta on Eestis arvatud I kaitsekategooriasse (2012). Eestis on ta väga haruldane. Teda leidub varjulistes kohtades kividel.
Oliivipuu kaldub kasvama tihkete, peenikeste okstega. Et toota rohkem vilju, on puud kõvasti kärbitud. Oliivid saavad küpseks läbi sügise kuni talveni. Kuna õli sisaldus väheneb, muudavad oliivid värvi rohelisest lillakani kuni päris mustani. Rohelised oliivid koristatakse saagina esimesena. Sammal vaip Samblikud on lihtsad, ilma juurteta igihaljad taimed. Nad võivad kasvada laia valikuga elupaigas, kuid kõige rohkem leiab neid katmas maapinda ja heitleheliste puudel. Sammal vaip kasvad Põhja- Ameerika idapoolses osas ja Euroopas. Sammal vaip, nagu nimi juba ütleb, katab maad. Kevadel on see nagu kuldne roheline ja tõmbub tumeroheliseks, kui vanemaks saab. See näeb peaaegu sametine välja. Sambliku lehed kasvavad paralleelselt kõrvuti ja teravneb otsast. Loomad Euroopa punane orav Euroopa punane orav elab Euroopa heitlehelistes metsades. Ta eelistab elada metsas, kuid mõnedes kohtades elavad nad parkides ja aedades.
Ahja jõgi Aiki Sats 9.Klass Emajõe suurim parempoolne lisajõgi Pikkus 103,4 km ja langus 87 m Algab Erastvere järvest Üks maalilisemaid jõgesid Taimestik Leitud 34 liiki soontaimi, samblaid ja vetikaid Nt. vegetatiivne jõgitakjas, vesi- sammal ja puna- vetikas Pildil vegetatiivne jõgitakjas Kalastik Eesti üks kala- rohkemaid ja liigi- rikkamaid jõgesid Püütud on järgmisi kalu: jõeforell, vikerforell, haug, roosärg, ahven ja palju teisi Pildil on roosärg
Kogedes muret ja õnne Ma olen võetud veest Läbi voolamas kõigest Tõkete alt, pealt ja eest Järgi ja võidu teistest Ma olen võetud maast Kindlalt tammumas pinnal Tugevate rändajate seast Igavene kui sammal Minus põleb elutuli See soojendab õhu ja vee Laskudes maale rinnuli Leidnud olen oma tee
........................................................................................................... 7 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................... 8 SISSEJUHATUS Teen uurimistöö Elmo Nüganeni kohta kuna mulle meeldis tema osatäitja lavastuses „Armastus kole apelsiinide vastu“. Tema osatäitja nimi oli Pantalone , see osatäitja oli väga naljakas. 3 TURBA SAMMAL Elmo Nüganen on sündinud 15. veebrualil 1962 Jõhvis. Ta on eesti näitleja, teatri- ja filmilavastaja. Aastal 1982 lõpetas Elmo Nüganen Tallinna 4. Tehnikakooli rätsepa eriala. Aastatel 1982–1983 õppis ta Tallinna Pedagoogilises Instituudisnäitejuhtimist ning 1988. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIII lennu näitlejana.1988–1992 töötas ta Ugala teatris näitleja ja lavastajana. Tema esimene lavastus
Samblike ehitus ja tähtsus Samblik ei ole sammal ja ei ole taim Eestis ei ole põdrasammalt on põdrasamblik Samblikujd on liitorganismid, kes koosnevad kahest osapoolest *seen *fotosünteesiv osapool, vetikas või tsüanobakter Samblikud loetakse seeneriigi kuuluvateks *seent on mahu poolest rohkem *Ainult seen paljuneb suguliselt *vetikaliike, kes elavad samblikes, on vaid sadakond Sambilke keha nimetatakse talluseks *tallusel ei saa eristada ei lehti ega varsi Talluse kuju ja värv on väga erinevad
Mõni Mõne Mõnd ehk Käsi Käe mõnda Mesi, vesi, lüsi, tõsi, susi : soe : sutt, esi : Vaene Vaese Kätt ee : ett Tubli Tubli Vaest Paene, luine, puine, jäine Number Numbri Tublit Roosa, lilla, vedru, auto Tütar Tütre Numbrit Suhkur, kamber, ämber, liiter, meeter, Ballett Balleti Tütart peegel Kontsert Kontserdi Balletti Aken, peenar, küünal, kannel, sammal Puu Puude Kontserti Avanss, kusett, ressurss, epohh, piiskop, Idee Ideede Puid ehk pankrot, kompvek, kabinet, kotlet Õpik Õpikute puusid Teemant, anekdoot, transport, apteek Õnnelik Õnnelike Ideid ehk Kuu, luu, tee, maa, soo, suu, öö ideesid Portree, trikoo, turnee, filee, kupee Õpikuid Raport, rekord, juubel, eskimo, raadio, Õnnelikke video, kaustik, taldrik, elektrik
Rakkude jagunemine on vajalik organismi kasvuks , surnud rakkude asendamiseks ja paljunemiseks . Päristuumsed rakud jagunevad mitoosi teel . Enamikul hulkraksetel organismidel on igas rakus diploidne komosoomistik ning mitoosil jääb see muutumatuks . Organismide paljunemine võib toimuda sugulisel ja mittesugulisel teel . Mittesuguline paljunemine jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks . Vegetatiivne paljunemine on iseloomulik bakteritele , protistidele , seentele , osale selgrootutest ja paljudele taimedele . Katteseemnetaimedest paljunevad vegetatiivselt enamasti mitmeaastased liigid . Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga anda palju järglasi . Seejuures on järglased geneetilise info poolest samased vanemorganismiga . Protistid , seened , vetikad , sammal- ja sõnajalgtaimed paljunevad eostega . Nende moodustamisele eelneb tavaliselt meioos . Seetõttu on eosed haploidse kromosoomistikuga ning on geneetiliselt emast...
Väikejärv ja Parika Pühajärv. Raba tähtsus · Mageda vee varumine · Mageda vee puhastamine · Hapniku tootmine, vastavate liikide kasvukoht · Teaduslik · Maastikuline Rabale iseloomulik · Puid vähe · Paks vähelagunenud turbakiht · Saab vett ainult sademetest · Ohtralt väikeseid veekogusid (älved ja laukad) · Harilikult kujunenud metsade soostumisel või kinnikasvanud järvedest Puud, põõsad, sammal · Puurinne: harilikult männid, sookased · Põõsarinne: pajud, vaevakased · Samblarinne: harilik karusammal, raba- karusammal, turbasamblad, harilik palusammal Puhmad, rohi · Puhmarinne: kanarbik, sinikas, sookail, küüvits, kukemari, hanevits, pohl, mustikas, harilik jõhvikas · Rohurinne: kahkjaspunane sõrmkäpp, vööthuul-sõrmkäpp, kõdu-koralljuur, laialehine neiuvaip, soo-neiuvaip ning kahelehine ja rohekas käokeel Sookail ja kanarbik Võrdlus
Mesinik peaks olema teadlik asjaolust, et mesilastel on vajalik kevadeti sooritada puhastuslend, millega nad vabanevad talve jooksul kogunenud seedejätetes. Üldjuhul toimub puhastuslend märtsi lõpus ning varjus peab olema vähemalt 10ºC sooja. Mesinik peab enne puhastuslendu eemaldama lume tarude ümbrusest, selleks et mesilased ei saaks lume sisse kukkuda, vastasel juhul nad hukkuvad. Puhastuslennu ajal on vajalik jälgida selle kulgu, et saaks teha järeldusi talvitumisest ning samuti on vajalik kontrollida pesasid. Teiseks peaks mesinik mesilasse üles seadma kaks jooginõud, millest üks võiks olla tavapärase veega ning teine 0,5% keedusoolalahusega, kuna see sisaldab mesilastele vajaminevaid mineraalained. Vesi on hädavajalik, seetõttu et tavaliselt pole mesila läheduses veekogusid ning kevadel ei leidu veel piisavas koguses nektarit. Kolmas oluline tarkus, mida mesinik peaks endale teadvustama on fakt, et haue hakkab arenema, kui pesas...
Sõnajal-kollad,osjad samas kateg. +sammal- eostega mlemad,Juurte asemel risoidid. +paljas-juhtkoed,puukujulised.Samblad-poleõisi/vilju,madalakasv +paljas pole.Paljasseemn-paljunevad seemn.3 omadust-Neil on väikesed lehed või okkad mis piiravad aurumistväga sügavale ulatuv juurestik,mis aitab vett kätte saada.Enamik on igihaljad.paljunevad käbidega.isaskäbides arenebVäga palju õhupõitega varustatud tolmuteri,mis leviv tuulega.P viljastamist emaskäbide soomused sulguvad ja muutuvad Jämedaks ja vaiguseks, isakäbid aga kukuvad maha.Emakäbides paikneb igasoomus ülemisel pinnal 1võimitu Seemnealget,sealsees munarakk.viljastamiseks vet ei vaja, Sest toimub tuultolmlemine.kuna seemned valmivad emaskäbideSoomustel katmatult, nimetatakse neid paljasseemnetaimedeks.Okaspuud kasvavad enamasti ppoolkeral,jahekliima.Miks okaspuudel väiksed lehed?Et piirata aurumist.peale kahanenudLehepinna vähendab vee aurumist oksatest ka neid katev vahakihtJa selle...
levik Kirde-ja Tudra alad Parasvöötme merelises Lõuna-Eestis Skandinaavia kliimas mäed,Kesk-Soome, Iiri ja Šotimaa Karjala,Põhja-Siber, Alaska taimestik rabamänd,sookas tarnad,puhmad,turba sinihelmikas,must k sammal,kask,lepp,hu sepsikas,pohl,kääbus marjad,puhmas ulheinalised,mustika kask,mustikas,turbasa kanarbik,sookail, s,pohl mmal,huulheinalised porss,tupp-villpea loomastik põder,valgejänes, sookiur,kiisk,mudatil tikutaja,tilder,kaljukotk karu,hunt,rabane, der,tikutaja,lehesalul as,rohusilmik(liblikas),
Lüürika ehk luule. Luulet iseloomustab rütm: Värss luule rida Stroof salm Riim sarnaste sõnade kordus realõpus. A A A A B A B A A B B B B B A C (Ristriim) (Paaris riim) (Süliriim) (Segariim) Vabavärsiline riim on vabavärsiline luuletus, kus puuduvad riimid ja salmid ning read on erineva pikkusega. Luule peamised teemad on: armastus, loodus, kodu, kodumaa, isiku- ja mõtteluule. Lüürika zanrid: Haiku on kolme realine jaapani luuletus, kus esimeses reas on 5 silpi, teises 7 silpi ja kolmandas on 5 silpi. Sonett on luulevorm, mis koosneb 14 värsi reast. Värsid jag...
ka hink, vingerjas ja võldas. Üle 300 taimeliigi, neist 13 on kaitsealused Nt. sinine emajuur, haruldased siberi võhumõõk, kiirjas ruse ja villane katkujuur, jõhvikad Abiootilised tegurid Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, niiskus ja mullastik. Samuti keskkond. Liikidevahelised suhted Parasitism: lehekirp –sookask Kisklus: hunt – jänes Kommensialism: mardikas – sipelgad Mutualism: sipelgas – lehetäi Herbivoor: põder – sammal Inimtegevus Kahjuks on mõned inimesed selles piirkonnas hoolimatud olnud ning sandistanud mitmeid puid radade ääres. Koerad tohivad kaasas olla ainult rihma otsas ja igaüks peab selle, mis kaasa tõi ehk tekitatud prahi, loodusest ise ka ära viima. Toiduahel Soopihl -> säärik-sääsk -> rohukonn -> sookurg Kanarbik -> lehetäi -> sipelgas -> rähn -> kassikakk Koevolutisoon Kimalane-sookail Küsimused Kui suure pindalaga on Esmajõe Suuroo?
Tema silmapaistvaim luulekogu. Motiivid rahulolematus iseenese ja ümbrusega. Vihjed ajaloole ja rohkem religiooseid teemasid. Analüüsib tollases maailmas toimuvat. Luule üldiseloomustus. Dekadentlik stiil Naturalismi sugemed Sümbolistlikud sugemed Pettumuste ja eksimuste tajumine Filosoofilised otsingud Ajakriitilisus Võllahuumor ja iroonia "Magaja" Võibolla peitub mus päike. Võibolla ka kaks või kolm. Kuid suhu mul kasvab sammal ja juukseisse kuhjub tolm. Mu liha on kuivanud kiviks, mu veri kui roostetanud. Kui kellelgi tüliks olen, siis kaevake mulle haud. Ei riiva mind kõduingel ka sügava liiva all. Mu hingetõmbed on pikad, ma magan kui metall. Ja unekollile kõrri ei krampu enne mu käed, kui variseb Altmaa värav ja kaheks kukuvad mäed. Tänan kuulamast!
Selgrootutest on elupaigaks väga haruldasele liigile- ebapärlikarbile. Sammaltaimi on registreeritud 307 liiki, sablikke 398 liiki. Millised loomad elavad Lahemaa rahvuspargis Naarits ja saarmas. Mügri, tuhkur, kährik ja rändrott. Mink. Põder, metskits, metssiga, kobras. Nirk, kärp,rebane. Siil, mutt, põld-uruhiir, halljänes. Hunt, ilves, karu. Pilte loomastikust Millised taimed kasvavad Lahemaa rahvuspargis Roheline sammal. Männipuud. Sookail. Mets-kuukress, vesi-lobeelia, raudtarn, hall käpp. Vaevakask, kanarbik, huulhein, jõhvikas, rabamurakas, kukermari. Tupp-villpea, ubaleht. Pilte Lahemaa rahvuspargi taimestikust Kasutatud allikad http://www.keskkonnaamet.ee/?lang=lahe http://www.keskkonnaamet.ee/public/rabaraamat.pdf http://loodusegakoos.ee/kuhuminna/rahvuspargid/lahemaa-rahvuspark http://www.keskkonnaamet.ee/public/lahemaa_loomad_EST.pdf
Sugulisel paljunemisel saab uus organism enamasti alguse viljastunud munarakust.Mittesugulisel paljunemisel pärineb uus organism alati ühest vanemast.See võib toimuda eostega või vegetatiivselt. Eostega paljunevad sammal-ja sõnajalgtaimed.Karusammal, pintselhallik,punaliudik.Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtliku järglaskonna. Vegetatiivselt paljunevad bakterid,protistid,seened,osa selgrootutest ja paljud taimeliigid.Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemise viiis,millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.Mitoosi anafaas-lühenevad kääviniidid ja kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest.Tsentsomeerid kahestuvad.Karüokinees-rakujagunemise käigus esinev rakutuuma jagunemine. Tsütokinees-tsütoplasma jagunemine rakujagunemise telofaasis. Meioos-raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda.Meioosi 1jag. Metafaas-homo...
VIHMAMETS 1) Taimestiku eripära VAHEMERELINE PÕÕSASTIK ja Taimestik on hästi tihe, liigirikas, METS kiirekasvuline, esineb epifüüte 2) Loomastiku eripära 1) Taimestiku eripära Loomad on valjuhäälsed ja erksa- Igihaljad põõsad, taluvad põuda, värvilised sisaldavad rohkesti eeterlikke õlisid 3) Traditsioonilised tegevusalad 2) Loomastiku eripära Taimekasvatus, jahipidamine Leidub vähe sellele vööndile 4) Kultuurtaimed kuuluvaid loomaliike Sidrun, mandariin, apelsin, ananass 3) Traditsioonilised tegevusalad Turism, toorainete tootmine, viinamarja istandused 4) Kultuurtaimed SAVANN ...
1. kirjuta paljasseemnetaimede ja õistaimede 2 sarnasust ja 3 erinevust. Sarnasused: 1) kasvavad Eestis 2) neil on varred, lehed ja juured erinevused: 1)käbides on suguorganid (paljasseemnetaimed) 2)eestis on vaid 4 liiki (paljasseemnetaimed) 3)üks on putuk- teine tuultolmleja 2. Leia paarid, kirjuta iga tunnuse juurde ühe või mitme taime nr, millistele taimedele see on iseloomulik : ...4... juurte asemel on risoidid 1. toomingas ...2... eosest areneb eelleht 2. lehviksammal ...5... lehtedeks on okkad 3. laanesõnajalg ...1... tolmleb putukate abil 4. karusammal ...3... eosest areneb eelniit 5. Jugapuu 3. Tõmba joon alla taimele, kes ei sobi loetellu. Põhjenda, miks ? vaarikas, pihlakas, hernes, karukold, võilill 4. Kuidas tekib turvas ? Nad kasvavad tipust ning surevad alumises osas nagu teisedki samblad. Kuid liigniiskuse ja happelise ...
Tunded on tõsised ja traagilisedki ) „Poeet“, „Jõuluöös“,Pihtimus kilde“, „Lauliku hommis“, „Surma tants“, „Eleegia“ (kurblaul), „Sügise laul“, „Dies irae“ (vihapäev), „Jumalate hämaras“ 9. Luule väljendub: suuri filosoofilisi üldistusi, ajakriitikad (inimese hingeelu) väljanduselt: kindla vormiline, lakooniline, tabav, Magaja Võib-olla peitub mus päike. Võib-olla kaks või kolm. Kuid suhu mul kasvab sammal ja juukseisse kuhjub tolm. Mu liha kuivand on kiviks, mu veri kui roosteraud. Kui kellelgi tüliks olen, siis kaevake mulle haud. Ei riiva mind kõduingel ka sügaval liiva all. Mu hingetõmbed on pikad, ma magan kui metall. Ja unekollile kõrri ei krampu enne mu käed, kui variseb Altmaa värav ja kaheks kukuvad mäed.
Suvila katuse vahetus Koostaja: Projekti nimi: suvila katuse vahetus Koostaja: Alustamise kuupäev: 28. juuni 2011 Lõpetamise kuupäev: 01. juuli 2011 Eesmärk: Vahetada suvila vana eterniitkatus uue plekkkatuse vastu. Projekti sisu: Vana katuse eemaldamine, aluskatte ja roovide paigaldus, uue katuse paigaldamine. Tööjõud: projektijuht tööline Märkus: Projektijuht on ka ise katusepanija rollis. Projektijuht teostab ka transporditööd ning omab vastavaid tööriistu katuse panekuks. 1. Eeltööd 1.1 Turuuuringu teostamine: materjali hinnauuringud, teenustööde hinnauuring. 1.2 Töölise leidmine ja palkamine 1.3 Objektiga tutvumine 1.4 Tööriistade transport objektile 1.5 Materjali ostmine 1.6 Materjali transport objektile 2. Põhitööd 2.1 Katuse puhastamine (nt. lehed, sammal) 2.2 Eterniidi eemaldamine 2.3 Vanade roovide eemaldamine 2.4 Ehitusprahi koristamine 2.5 Sarikate seisu...
6. Too välja 5 tähtsamat fakti, mis on ikebana valmistamisel oluline. Taimematerjalid seatakse üksteise suhtes hoolikalt, arvestades kindlaid mõõtmeid ja kaldenurki. Ikebana peab olema lihtne, eksponeerima joone väljendusrikkut, asümmeetriat ja teisejärguliste detailide eksponeerimist, mis võimaldab vaatajal peidetud ilu ise otsida ja leida. 7. Nimeta 5 taime, mis kõige paremini sobib kevadseade valmistamisel. Nartsiss, tulp, pojeng, sammal, pisikeste lehtedega oksad 8. Nimeta 5 taime, mis kõige paremini sobib sügisseade valmistamisel. Värvilised lehed, gerbera, kõrrelised 9. Mis on oluline ametlikul vastuvõtul ruumikujundust planeerides. Et ei oleks liiga suur, oluline on lillede vorm, seepärast tuleks valida niisuguse seade loomiselks selge ja iseloomuliku, arhitektuurse kuju ja tugevate lehtedega lilled. Ei oleks väga kirju. 10. Mis on oluline pidulikul vastuvõtul ruumikujundust planeerides.
Küsimused EESTI TAIMSED RESSURSID I. Milleks kasutada? A. Tehniliseks otstarbeks 1. Puit- mööbli-, tööriistade- ja hoonete valmistamiseks, masinaosad, instrumendid/pillid(Roosipuu-Laialehine dalbergia, kuusk, lepp, vaher) 2. Kiud- lina, kõrvenõges, 3. Punumis- kõrvenõges, kaisel, hundinui, 4. Paberitoore (sh. pilliroog jt. kõrrelised, lõikheinalised)- suurtarnad, päiderood, 5. Värvi- verev vöödik 6. Kahjuritõrje Püreeter, soolikarohi, koirohi, kesalill, maarjahein ja lõhnhein, sookail (subrofka ehk piisoniviin) 7. Veel mitmesugust (sammal, raudosi, merihein, seebilill jt.) B. Toiduks 1. Inimtoiduks -kõige vanem köögivili Eestis on naeris. Kapsas on samuti väga vana aga peenemat s...
Keelekontaktid Meie sõnavarasse kuulub umbes 3000 omatüve ehk põlistüve. Mõned põlissõnad on enam kui 6 000 aastat vanad ja neid hästi põliseid sõnu on meil saja ringis: ema, jõgi, kaks, kala, keel, nimi, puu, päev, vesi; elama ja olema. Umbes 5 000 aastat tagasi tuli juurde 200 omatüve. Omatüve tuli juurde:soome-ugri,soome-permi,soome-volga,soome-lapi,läänemeresoome ja liivi-soome tüvedest. Soome-ugri tüvevarast tuli juurde 179-306 sõna.Näiteks : hing, ilm, isa, jalg, jää, kask, koda, käsi, lind, maa, öö, üks jt. Soome-permi tüvevarast tuli juurde 55-141 sõna. Näiteks : amb, jaga-, jaksa-, kaas, kotkas, kõht, külm, lõuna, meel, peni, tuul, vana jt . Soome-volga algkeele tüvevarast tuli juurde 81-158 sõna.Näiteks: jahva-, juur, kesk, kevad, kümme, lehm, ott, pese-, pett, selg, siga, töö jt. Soome-lapi varajasest läänemeresoome algkeele tüvevarast tuli juurde 90- 177. Näiteks : huul, hõbe, ilves, ime, jätka-, küll, ligi, nina, nu...
Rohurinne - Pikalehine huulhein putuktoiduline kasvab kuni 25 cm kõrguseks lehe pind on kaetud kleepuva limaga eelistab kasvada soostunud pinnases, eriti madalsoos taimel on kaks vormi: turbas kasvav ja vees kasvav on kasutatud rahvameditsiinis paljude haiguste puhul, nt huuleohatiste ja konnasilmade eemaldamiseks, silma- ja kõrvahaiguste vastu Samblarinne - Harilik teravtipp oma nime saanud pikkade teritunud oksatippude järgi 6-20 cm pikkune sammal oksad asetsevad peaaegu korrapäraselt ühes tasapinnas moodustades kauni lehviku oksad väga jäigad heleroheline või veidi kollakas või pruunikas, veidi valkja jumega ei kuulu kaitstavate taimede hulka ega oma praktilist väärtust Kasutatud kirjandus http://bio.edu.ee/taimed/general/kooslus.html http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_paakspuu http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_teravtipp http://et.wikipedia.org/wiki/Pikalehine_huulhein http://www
Rohurinne - Pikalehine huulhein putuktoiduline kasvab kuni 25 cm kõrguseks lehe pind on kaetud kleepuva limaga eelistab kasvada soostunud pinnases, eriti madalsoos taimel on kaks vormi: turbas kasvav ja vees kasvav on kasutatud rahvameditsiinis paljude haiguste puhul, nt huuleohatiste ja konnasilmade eemaldamiseks, silma- ja kõrvahaiguste vastu Samblarinne - Harilik teravtipp oma nime saanud pikkade teritunud oksatippude järgi 6-20 cm pikkune sammal oksad asetsevad peaaegu korrapäraselt ühes tasapinnas moodustades kauni lehviku oksad väga jäigad heleroheline või veidi kollakas või pruunikas, veidi valkja jumega ei kuulu kaitstavate taimede hulka ega oma praktilist väärtust Kasutatud kirjandus http://bio.edu.ee/taimed/general/kooslus.html http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_paakspuu http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_teravtipp http://et.wikipedia.org/wiki/Pikalehine_huulhein http://www
kõrgusel merepinnast. Keskmine kõrgus jne) Tavaliseimad on kuusikud ja männikud. merepinnast on umbes 490m Iseloomulikud taimed on sammal ja kanarbik. Joonis 3. Norra Asustus ja Majandus kliimadiagramm. Joonis 1. Norra
laialt tuntud meetaim Rohurinne - Pikalehine huulhein putuktoiduline kasvab kuni 25 cm kõrguseks lehe pind on kaetud kleepuva limaga eelistab kasvada soostunud pinnases, eriti madalsoos taimel on kaks vormi: turbas kasvav ja vees kasvav on kasutatud rahvameditsiinis paljude haiguste puhul, nt huuleohatiste ja konnasilmade eemaldamiseks, silma- ja kõrvahaiguste vastu Samblarinne - Harilik teravtipp oma nime saanud pikkade teritunud oksatippude järgi 6-20 cm pikkune sammal oksad asetsevad peaaegu korrapäraselt ühes tasapinnas moodustades kauni lehviku oksad väga jäigad heleroheline või veidi kollakas või pruunikas, veidi valkja jumega ei kuulu kaitstavate taimede hulka ega oma praktilist väärtust Kasutatud kirjandus http://bio.edu.ee/taimed/general/kooslus.html http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_paakspuu http://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_teravtipp http://et.wikipedia.org/wiki/Pikalehine_huulhein http://www
Metsarinded Koostaja: Helena Ajaots Puurinne Puurinne on kõige kõrgem rinne metsas. See on viies rinne metsas. Puurinde alla kuuluvad puud. Näiteks: mänd, kuusk, vaher, kask, tamm jne. Vanemas eas puude kasv kõrgustesse aeglustub ja Kuusk puuderindes võivad enam-vähem ühe kõrgused puud olla üsna erineva vanusega. 100 Aastase kuuse latv ei ulatu palju kõrgemale kui 60-aastase kuuse ladvast küll aga on tüvi jämedam. Metsas on ka noori puid, kes on kasvult madalamad. Mänd Põõsarinne Põõsarinne on metsas neljas rinne. Ta on puurindest korrus all pool. Põõsarinde alla kuuluvad Sarapuu oks põõsad. Sarapuu on nime poolest puu, aga päris puudega ei suuda ta kasvus võistelda. Ta kuulub põõsarinde alla. Põõsarindes kasvavad näiteks: Sarapuu, ...
Vahel olid tondinahad Hallsilma peale väga pahased, et ta nad nende heast kodus oli ära toonud, kuid tegelilult austasid nad Hallsilma väga. Nad lihtsalt pidid harjuma oma uue eluga. Tondinahkadel oli kombeks, et igaüks peab oma nime välja teenima. Nii sai näiteks Öölatern endale nime selle järgi, et ta leidis esimesena puu mille õied helkisid öösel nagu laternad. Samblavaip sai nime selle järgi, et ta avastas, et kui sammal pessa viia on seal palju soojem ja pehmem magada. Kotkatont sai nime selle järgi, et päästis merekoera kotka käest. Öölaterna ja Hallsilma lapse nimeks sai Kuldkõrv, sest tema kõrv säras päikese käes. Kuldkõrvast sai väga tubli tondinahk. Ta leiutas ja avastas pidevalt uusi asju. Kui talve alguses tondinahad nahka vahetasid, siis võttis Kuldkõrv vanad tondinahad ja kattis nendega viljapuud kinni, et külm neile liiga ei teeks
Miks puhkes külm sõda? Teises maailmasõjas hukkus palju rohkem inimesi kui Esimeses. Sõja kaotajateks olid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan, võitjateks olid aga Venemaa, USA, Inglismaa ja Prantsusmaa. Võitjate ühisleer lagunes, sest avalikkuse ette toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud. Pärast Teise maailmasõja lõppu sai selgeks, et NSV Liit ei järgi Atlandi harta põhimõtteid ja tahab Ida-Euroopas okupeeritud riigid muuta endast sõltuvateks. Katkesid NSV Liidu ja USA head suhted. USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa võtsid Lääne-Saksamaa 1945. aastal oma kontrolli alla, NSV Liit aga hakkas haldama Ida-Saksamaad. Berliin jagati sammuti tsoonideks. Hiljem sulgesid nõukogulased Lääne-Berliini kõik juurdepääsud, kuid lääneriigid kakkasid kasutama õhusilda kuni blokaad lõpetati. Külm sõda süvenes, kui 1949. aasta mais Saksamaa lõhenes. Lääne-Saksamaast sai Saksamaa Liitvabariik ja Ida-sak...
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Joonas Laanela 9B klass Läti referaat TALLINN 2008 Läti Läti (läti keeles Latvija) on vabariik Euroopa kirdeosas. Läänemere-äärne Läti on üks kolmest Balti riigist. Riik piirneb põhjas Eestiga, idas Venemaaga, kagus Valgevenega ja lõunas Leeduga. Läti ala moodustab osa Ida-Euroopa lauskmaast. Ta on kaetud liustikusetetega, millest mõned on moodustanud künkaid. Lääne-Lätis on Kurzeme kõrgustik, mis ulatub üle 180 m üle merepinna. Kirde-Lätis on Vidzeme kõrgustik, millel on üle 300 m ulatuvaid tippe, millest kõrgeim ja ühtlasi Läti kõrgeim on Gaizikalns (312 m). Kagu-Lätis on madalam Latgale kõrgustik, kus leidub palju väikesi järvi. Enamik maast on madalik. Riigi keskosas on Zemgale tasandik. Vidzeme kõrgustikku ümbritsevad Kesk-Läti madalik ja Ida-Läti madalik. Need on kohati soised, seal leidub väikesi järvi ...
1. Noorteklubi Norrasse 2. Töö eesmärk: Kahest kokku keevitatud merekonteinerist noortekeskuse loomine Norra. Seinte konstruktsioonide uudsete lahenduste välja pakkumine. 3. Teoreetilised alused: Läbiti analüüsi staadium, kus eesmärgiks on võimalikult avar erinevate lahenduste hulk. Lahenduste väljapakkumiste aluseks olid tellija vajadused. Antud staadiumis võetakse kõik arvesse, isegi kui ideed vastanduvad. Projekteerija ülesanne on suurendada oma ebakindlust ja jälgida tellija reaktsiooni. Mingeid piiranguid ei ole ning hinnang lükatakse edasi. 4. Metoodilised alused: : Lahendusi otsiti ajurünnaku käigus, kus iga õpilane sai paberilehe, kuhu kandis oma 3 ideed. Paberileht saadeti edasi järgmisele õpilasele kes innustatuna eelmiste õpilaste ideedest pidi lisama omakorda 3 ideed. Antud protsessi jätkati kuni paberi edasi saatmise ring sai täis. Antud protsessis ei olnud lubatud kritiseerida välja pakutud lahendusi ning ideed võisid vast...
saabudes - oktoobris või novembris ning virgumine toimub märtsis või aprillis. Esimestel soojadel kevadpäevadel soojendavad nastikud end pikalt päikese käes, olles sageli puntras koos. Paaritumine leiab aset aprilli lõpus või mais. Juulis või augustis muneb emasloom niiskesse ja sooja paika 6...30 nahkja kestaga muna, mis sageli kleepuvad üksteise külge. Munade arenguks sobiv temperatuur on 25...30° C ning sellisteks paikadeks on sõnnikuhunnikud, langenud lehtede kuhjad, paks sammal või vanad pehkinud kännud. Ühte kohta võib muneda ka mitu emast nastikut. Noored nastikud kooruvad augusti lõpus või septembris ning on 15...19 cm pikkused. Nad roomavad kohe laiali ja alustavad iseseisvat elu. Nastik võib elada kuni 23 aastat vanaks. Looduses on nastikul ohtralt vaenlasi - madukotkad, toonekured, rebased, nugised jne. Mune ja noorloomi võivad süüa ka rotid. Nastik on looduskaitse all.
kus on õhk tugevasti saastatud. Sammaltaimed paljunevad eostega.Sammaltaime eosest areneb uus taim mille moodustavad suguorganid.Sammaltaime munarakust areneb taime tipmises osas eoskupar ja seal sees moodustuvad eosed.Eosed levivad tuulega ja valivad idanemiseks soodsa koha. On võimalus ka,et samblad paljunevad vegetatiivselt ehk mitte suguliselt näiteks sigikehakestega. Samblad on loodusele väga kasulikud.Näiteks sammal maja katustel on hea selle pärast et vihma ja lumesulamis veed ei jookse kiiresti ära vaid samblavaip püsib seetõttu kaua niiskena. Sammaltaimed on ka koduks putukatele ja ämblikele kus nad end pesitsevad.Peamiselt kasutatakse ka turbasammalt tööstuses briketi tegemiseks ja ka põllumajanduses.
Maa alune osa on koldnõgesel risoom, mis on tal nöörjas ja harunenud. Koldnõges õitseb maist juulini ja on putuktolmleja. Salumetsades on rohurindesse kuuluvad taimed veel sinilill, harilik kopsurohi, kollane ja võsaülane, harilik jänesekapsas, harilik kolmissõnajalg, varjulill, salu-siumari, naat ja mets-harakputk. Samblarindele on eriti iseloomulik kähar salusammal, mis kuulub lehtsamblaliste klassi. Hõremurusalt kasvav väga kahar õrna välimusega 10 kuni 15 cm pikkuse varrega sammal. Lehed on väikesed ja ahenevad sujuvalt lühikeseks teravaks tipuks. Vars on rohkesti harunenud. Kähar salusammal paljuneb eostega ja on laia levikuga taim. Vajab viljakat huumuserikast metsapinnast. Kasvab nii maapinnal kui ka vanade tüvede alusel. Kähar salusammal ei oma praktilist väärtust. Veel leidub samblikest ja sammaldest salumetsades metsakäharikku, lehiksamblaid, kaksikhambaid jt.
olnud. Talved riba Euraasia ja Taimedest on polaarrebane, Jaamade väga külmad Põhja-Ameerika kõige sinivaal. jälgitakse ning karmid. rannikut) Arktika vastupidavama (Kohastumise ilmastikku, lõunapiiri d sammal, ks paks jääväljade tähistab samblikud, rasvakiht ja triivimist, maismaal 100c ja vetikad ja loomad on mereomadusi jne. merel 50c plaaton. loomtoidulise isojoont. d b)Antarktikas Lõunapoolkeral
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
