Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"sammal" - 192 õppematerjali

sammal - ja sõnajalgtaimed) Vegetatiivne paljunemine-(prokarüoodid, seened, protistid, paljud taimed, ainuõõnne). Paljunevad pungumise, risoomide, mugulate, sibulate jne teel.
sammal

Kasutaja: sammal

Faile: 0
thumbnail
2
odt

11.klassi bioloogia

Eoste ehk spooridega paljunevad suur osa protiste ja seeni ning osa taimi(sammal-ja sõnajalgtaimed) Vegetatiivselt paljunevad bakterid,protistid,seened,osa selgrootutest,paljud taimed. Bakterid paljunevad otsepooldumise teel. Pärmseened paljunevad pungumisega. Samblikud vegetatiivselt rakise tükikeste abil. Katteseemnetaimed risosoomid e,mugulate,sibulate,varre-või lehetükikeste abil. Vegetatiivne paljunemine võimaldab lühikese ajaga saada palju geneetiliselt ühesuguseid järglasi. Mitoosis toimub esmalt karüokinees ehk rakutuuma jagunemine, mille käigus tagatakse geneetilise info võrdne jagamine tuumade vahel. Seejärel toimub tsütokinees ehk tsütoplasma jagunemine, mille tulemusena moodustub kaks tütarrakku. Mitoos on päristuumsete rakkude jagunemise viis, kus tagatakse kromosoomide arvu püsivust tütarrakkudes. Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi nimetatakse interfaasiks(organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste m...

Bioloogia
68 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eesti selgroogsed

Esimestel soojadel kevadpäevadel soojendavad nastikud end pikalt päikese käes, olles sageli puntras koos. Paaritumine leiab aset aprilli lõpus või mais. Juulis või augustis muneb emasloom niiskesse ja sooja paika 6...30 nahkja kestaga muna, mis sageli kleepuvad üksteise külge. Munade arenguks sobiv temperatuur on 25...30° C ning sellisteks paikadeks on sõnnikuhunnikud, langenud lehtede kuhjad, paks sammal või vanad pehkinud kännud. Ühte kohta võib muneda ka mitu emast nastikut. Noored nastikud kooruvad augusti lõpus või septembris ning on 15...19 cm pikkused. Nad roomavad kohe laiali ja alustavad iseseisvat elu. Nastik võib elada kuni 23 aastat vanaks. Looduses on nastikul ohtralt vaenlasi - madukotkad, toonekured, rebased, nugised jne. Mune ja noorloomi võivad süüa ka rotid. Nastik on looduskaitse all....

Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
83
pdf

Esimese nelja kursuse materjal

Elusorganismid jagunevad riikideks[kõige suuremad süstemaatilised üksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarüoodid[tuum pole välja arenenud] a] Bakterid [üherakulised aga teatud bakterid võivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. Päristuumsed e. eukarüoodid - organism, kellel on välja arenenud tuum. b] Protistid e. algloomad, vetikad ja primitiivsed seened. NB! Protistide rühm on küllaltki muutlik ja pole lõplikult paika pandud. c] seened. Hallikud[hallitusseened], Kübarseened[kand ja kottseened], samblikud[vetikas+seen]. d] taimed = samblad -> katteseemnetaimed e] loomad = selgrootud ja selgroogsed. Elusorganismide hulka ei kuulu : +Priionid - närvisüsteemi kahjustav valk(hullulehmatõbi) +Viirused - Molekulkompleksid <---------------------------------------------------------------> Elule oma...

Bioloogia
172 allalaadimist
thumbnail
8
pptx

Raba

Zeide Kupits, Marleen Rootamm, Stina Mustonen RABA Üldine info Raba ehk kõrgsoo Vesi tuleb sademetest Kujunenud peale viimast jääaega Leevendavad kasvuhooneefekti Linnud ja loomad Pesitsevad linnud: metsis, teder, rabapüü Rändlinnud: sookurg ja must-toonekurg Loomad: põder, hunt, jänes, rebane, mäger Harvemini: ilves, metssiga, karu, metskits Toiduahelad Jõhvikad -> põder Harilik karusammal -> metskits -> ilves Murakad -> piilpart -> rabapistrik Raba-karusammal -> selgrootu putukas -> teder -> rebane Jõhvikas -> ämblik -> rabakonn -> metssiga -> karu Taimed Enamlevinud: puhmad ja põõsad, samblad Puid kas väga vähe või puuduvad Taimed kasvavad turbal ja turbasamblal Pinnas on happeline, niiske ja toitainetevaene Kokkuvõte Raba ehk kõrgsoo toitub ainult sademetest. Selles koguneb turbakiht kõdunenud taimedest. Taimestik on kidur. Samblad. Leevendavad kasvuhooneefekti, kuid toodavad ka ise süsihap...

Bioloogia
59 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Mees, kes teadis ussisõnu

Peetrus ehk Pärtel oli ühe rüütli kannupoisiks saanud ja asus sellega püha maa poole teele. Johannes sõimas Leemetit ürgloomaks, kel veel saba tagumiku küljes kasvas. Leemet raius külavanemal tagumiku küljest, öeldes, et lõikas temalt saba ära. Nüüd võis Johannes end harima minna ja küla uuesti üles ehitada nagu oli lubanud. Johannes kadus kiunudes ja sõimates ära. 38. Leemet sai kokku Meemega. Meeme oli nagu sammal . Ta sulandus maapinnaga. Nüüd kõneles Meeme, et ta oli Põhja Konna valvur ja peab endale asemiku leidma. Meeme ei lootnud enam Leemetit näha ja tal oli ükskõik, kas kellegist saab uus valvur või mitte, sest niikuinii ei ärganud Põhja Konn enam. Ometi rääkis ta, et Leemet saab teada Põhja Konna asukoha, kui sööb ära kotikese, mille Meeme talle kunagi andnud oli ja mille sees oli sõrmus. See kotike oli tehtud Põhja Konna nahast...

Kirjandus
1563 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Islandi referaat

Islandi looduse viljatuse põhjuseks on arvukad asetleidnud vulkaanipursked, meretuul ja lammaste karjatamine. Kunagi on Islandil kasvanud rikkalik mets, kuid see on ammustel aegadel viikingite poolt maha raiutud. Uus aga ei saanud kliima külmenemise tõttu kasvada. Rohkesti on Islandil madalakasvulisi arktilises kliimas kasvavaid lilli ja rohttaimi, sammalt , vaevakaski ja marju. Ka laavaväljade keskel võib kohata sitkeid lillemättaid. Sammal ja vaevakasepõõsad katavad sageli vana laavat, pehmendades muidu viljatut loodust. Põhja- ja idarannikut katab enamasti tundrataimestik, märjas ja soojemas edelaosas levivad soostunud niidud turbamuldadel. 5.2 LOOMASTIK Islandit ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki. Maismaaimetajatest elas saarel enne inimasustuse teket vaid polaarrebane. Suhteliselt vaeses maismaaelustikus on olulisel kohal linnud. Islandil on kohatud 369 linnuliiki (2006)...

Geograafia
96 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Jõgevamaa

Sinise vee järgi sai allikas ka nime - Siniallikas. Allika ümber on väike sookene, kus midagi suuremat ei kasva kui sammal ja vähe jõhvikaid. Vihmaga kõigub see soo kui häll. Siniallika veel olevat ka tervendav mõju. Allika vesi pidi ravima silmi ja mitmeid teisi tõbesid. Pestes ja juues...

Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kivikatused

Alati on mõistlik parandus- või vahetustöödega alustada enne kui tekivad kahjustused. Lekkiv katus võib viia tõsiste kahjustusteni terves majas. Pealegi tekivad sellised probleemid millegipärast just kõige ebasobivamal hetkel. 1.10 Kuidas katuse seisukorda kontrollida? Mine välja ja vaata oma katust tänavalt. Kas see näeb hea välja? Kas selle parimad aastad on möödas? Kas seal kasvab sammal ? Muidugi saab katust puhastada, aga võib olla, et selline rünnak on kestnud juba liiga kaua ning katusekivid on aja möödudes (ca 50-100 aastat) murenema hakanud. Siis on aeg katus välja vahetada. Kui sambla kasv kividel ei ole kestnud kümneid ja kümneid aastaid, siis soovitav kasutada sambla eemaldamiseks ja kivide puhastamiseks efektiivset samblaeemaldusvahendit, mille leiab igast hästivarustatud ehituspoest. 1.11 Kuidas kive ja roovitust kontrollida?...

Ehituskonstruktsioonid
157 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Eksami teemad

teab elu tunnuseid ning eristab elusat elutust · Elu tunnused: Rakuline ehitus Paljunemisvõime Ainevahetus Reageerimine ärritusele Arenemine · Elusolendid on rakulise ehitusega, kasvavad ja arenevad, paljunevad, reageerivad keskkonnatingimustele, toimub ainevahetus · Eluta olendid ei koosne rakkudes, ei kasva ega arene, ei paljune, ei reageeri keskkonnatingimustele ning neis ei toimu ainevahetust. 2.oskab kirjeldada eluslooduse süsteemi ning toob näiteid süstemaatika üksuste kohta Eluslooduse süsteem: ühistest esivanematest põlvnevad organismid on omavahel suguluses ja neid saab iseloomulike ühiste tunnuste abil rühmitada - bakterid, algloomad, seened, taimed ja loomad. Süsteematika üksused: Liik-kodukass Perekond-kass Sugukond-kaslased...

Bioloogia
225 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Heiti Talvik eluloo esitlus

Motiivid rahulolematus iseenese ja ümbrusega. Vihjed ajaloole ja rohkem religiooseid teemasid. Analüüsib tollases maailmas toimuvat. Luule üldiseloomustus. Dekadentlik stiil Naturalismi sugemed Sümbolistlikud sugemed Pettumuste ja eksimuste tajumine Filosoofilised otsingud Ajakriitilisus Võllahuumor ja iroonia "Magaja" Võibolla peitub mus päike. Võibolla ka kaks või kolm. Kuid suhu mul kasvab sammal ja juukseisse kuhjub tolm. Mu liha on kuivanud kiviks, mu veri kui roostetanud. Kui kellelgi tüliks olen, siis kaevake mulle haud. Ei riiva mind kõduingel ka sügava liiva all. Mu hingetõmbed on pikad, ma magan kui metall. Ja unekollile kõrri ei krampu enne mu käed, kui variseb Altmaa värav ja kaheks kukuvad mäed. Tänan kuulamast!...

Kirjandus
36 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Mees kes teadis Ussisõnu

Temast saab Põhja Konna valvaja ja hooldaja. Varem valvas Põhja Konna vahva raudmeeste vastu võitleja, Meeme, kuid kellel nüüd oli ainsaks huvi- ja mõnu pakkuvaks tegevuseks lesida sambla sees ning juua raudmeestelt varastatud veini. Temast ei saanud aru kas ta oli inimene või sammal ning temast tulenev lehk oli jube. Leemet oli õnnelik, et ta lõpuks nägi suurt kuulsat Põhja Konna, kuid kurbusega tuli tõdeda, et ta oli ka viimane. Leemet jäi täiesti tühja ja üksildasse metsa vananema ja oma lõppu, mis osutus ühtlasi ka metsarahva lõpuks, ootama. Oma igavikulises üksinduses sisistas Leemet veel endiselt enda lõbuks ussisõnu: ,,Kõik muu minus võib mädaneda, kuid ussisõnad jäävad ikka värskeks. Ussisõnad ja rahulikult tukkuv Põhja Konn." Kokkuvõte...

Kirjandus
140 allalaadimist
thumbnail
57
doc

Hiir rätsepaks

Värisevad laed ja talad, see on meie poiste tantsuviis. Hüppa, keerle hommikuni, see on virulaste vana tants! Peame pidu koidikuni -- see on meie poiste vahva tants! TSILGA, TSILGA, TSILGAKE Pilkelaul Meie Miku maias mees, nina suhkrupoti sees. Ta on nagu karu-Ott -- maias, laisk ja unekott. Kuule, Miku, küll sa näed, nõnda viimaks hätta jääd: laisa tee viib kurjale, sammal kasvab turjale! Ninaots sul suhkrune, kutsub kärbsed saagile; kärbsed söövad nina pääst, linnud leiva laisa käest. Liisi tahab olla moodne Liisil on kaks pikka palmikut nagu kaunid ja ilusad salmikud. Aga naabri Annil on lühike juus -- see on nüüd komme moodne ja uus. Liisi aga armastab ahvida ja teisi järele aimata. ,,Tahan olla nagu Anni -- see on nii peen, ma enda tema sarnaseks teen!" ,,Kirts-kärts! Siit tukk ja sealtki tukk!...

Kirjandus
33 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Praktikum nr1

Noorteklubi Norrasse 2. Töö eesmärk: Kahest kokku keevitatud merekonteinerist noortekeskuse loomine Norra. Seinte konstruktsioonide uudsete lahenduste välja pakkumine. 3. Teoreetilised alused: Läbiti analüüsi staadium, kus eesmärgiks on võimalikult avar erinevate lahenduste hulk. Lahenduste väljapakkumiste aluseks olid tellija vajadused. Antud staadiumis võetakse kõik arvesse, isegi kui ideed vastanduvad. Projekteerija ülesanne on suurendada oma ebakindlust ja jälgida tellija reaktsiooni. Mingeid piiranguid ei ole ning hinnang lükatakse edasi. 4. Metoodilised alused: : Lahendusi otsiti ajurünnaku käigus, kus iga õpilane sai paberilehe, kuhu kandis oma 3 ideed. Paberileht saadeti edasi järgmisele õpilasele kes innustatuna eelmiste õpilaste ideedest pidi lisama omakorda 3 ideed. Antud protsessi jätkati kuni paberi edasi saatmise ring sai täis. Antud protsessis ei olnud lubatud kritiseerida välja pakutud lahendusi ning ideed võisid vast...

Ehitusfüüsika
75 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Õistaimed referaat 10lk

1 Sissejuhatus...........................................................................................................................................3 TAIMED..............................................................................................................................................4 MITTESUGULINE PALJUNEMINE..............................................................................................6 SUGULINE PALJUNEMINE..........................................................................................................7 ÕISIKUD.............................................................................................................................................. 8 LISAD...

Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Rukkileib eestlaste toidulaual referaat

Sellist leiba kutsuti hädaleivaks (Moora, 1980). Näljaaegadel on Eestimaal taina sisse sõtkutud ka tambitud ohakaid, varsakapju, nõgeseid, põdrasamblikku, kuivatatud linakupraid, humalaid, põldosjade nuppe, naati jm (Moora, 1981). Oskar Loorits kirjeldab, kuidas inimesed meenutasid rasket põuaaega. Nii olevat Palamuse kihelkonnas korjatud sammalt , kuivatatud see ära ja pandud leiva hulka. Sammal oli leiva ära rikkunud, teinud selle kibedaks nagu tubaka. Leib põlenud varda otsas nagu tael. Baltisaksa publitsist, keelemees ja kauaaegne Põltsamaa pastor August Wilhelm Hupel kinnitab 18. sajandi lõpul: ,,Nii vaesed kui rikkad söövad aganaleiba, see tähendab, nad ei puhasta pekstud rukist aganatest, vaid jahvatavad ja küpsetavad mõlemad koos. Lätlased ja eestlased söövad äärmiselt viletsat leiba, mida võib tulega süüdata. Ainult peopuhkudeks küpsetavad nad nisust või...

Pagar-kondiiter
24 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Organismide paljunemine ja pärilikkus

· sugurakud ühelt vanemalt ­ iseviljastumine · sugurakud kahelt vanemalt ­ ristviljastumine (mõlemalt vanemalt geneetiline info) · eri liikide isendid ei ristu ­ kui ristuvad, siis järglased steriilsed Mittesuguline paljunemine · pärineb ühest vanemast · eoseline või vegetatiivne Eoseline paljunemine · protistid ja seened · kottseentel arenevad eosed eoskottides · kandseentel arenevad eosed eoskandadel · eostega sammal ja sõnajalgtaimed (vaheldub eoseline ja suguline paljunemine) Vegetatiivne paljunemine · bakterid, protistid, seened, mõned selgrootud ja taimed · bakterid ­ otsepooldumine · pärmseened ­ pungumine · samblikud ­ rakise tükikeste abil · loomadel vegetatiivne paljunemine levinud alamates rühmades, selgrootud loomad mittesugulisel teel ei paljune · võimaldab lühikese ajaga saada arvuka geneetiliselt ühtse järglaskonna MITOOS...

Bioloogia
172 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Kuivendus

küsimuseks: kuidas katta ja millega katta? Esimeses osas on olnud kaks seisukohta: kas katta ainult pealt ja külgedelt või ümber kogu perimeetri. Ühed uurijad väidavad, et setted tungivad torru pealt, teised et alt. Kattematerjal peab takistama pinnaseosakeste tungimist dreeni - ei sobi vaid pooljäigad materjalid, nagu tõrvapapp, plastmassist perforeeritud ribad jne.; Ta peab olema pikaealine - mineraalpinnases atmosfäärse toitumise korral ei sobi enamik orgaanilisi materjale: õled, sammal pilliroog, Tal olgu head filtratsiooniomadused. See nõue on peamine raskes savipinnases, hästilagunenus turbas ja sapropeelis...

Kuivendus
109 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Metsas ellujäämine

Inimene vajab päevas keskmiselt 2,5l vett. Higistades tunduvalt rohkem , sest veekadu tuleb tasandada. 3% veekaotus vähendab jõudu 20 %. Vältige janu kustutamist lumesöömisega. Pidage meeles, et higistades kaotate ka soolasid. Lumesulavesi ei sisalda sooli, mis on tavalises joogivees, seega tuleb leida lahendus soolade taastamiseks organismis. Higistamise vältimiseks riietuge nii, et saaksite liikumisel vastavalt vajadusele riideid lisada või vähendada kerge vaevaga. Loodusest võetud joogivett tuleb puhastada. Korralik toit tugevdab organismija kosutab jõuvarusid, ning aitab toime tulla raskete vintsutustega. Sooja toitu söö ka siis , kui pole isu. Ei või kunagi teada kuna saad sooja toitu järgmine kord. Lahingu ajal ole ole valmis sööma igal kellaajal, sest korrapärane toitlustamine on raske. Väljastatud kuivtoiduainetest valmista võimalusel soe toit , eriti talvel. Külmunu...

Vabaaeg
13 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Rakkude jagunemine

Päristuumsed rakud jagunevad mitoosi teel . Enamikul hulkraksetel organismidel on igas rakus diploidne komosoomistik ning mitoosil jääb see muutumatuks . Organismide paljunemine võib toimuda sugulisel ja mittesugulisel teel . Mittesuguline paljunemine jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks . Vegetatiivne paljunemine on iseloomulik bakteritele , protistidele , seentele , osale selgrootutest ja paljudele taimedele . Katteseemnetaimedest paljunevad vegetatiivselt enamasti mitmeaastased liigid . Vegetatiivne paljunemine võimaldab suhteliselt lühikese ajaga anda palju järglasi . Seejuures on järglased geneetilise info poolest samased vanemorganismiga . Protistid , seened , vetikad , sammal - ja sõnajalgtaimed paljunevad eostega . Nende moodustamisele eelneb tavaliselt meioos . Seetõttu on eosed haploidse kromosoomistikuga ning on geneetiliselt emast...

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Geograafia loodusvööndite tabel

Talved riba Euraasia ja Taimedest on polaarrebane, Jaamade väga külmad Põhja-Ameerika kõige sinivaal. jälgitakse ning karmid. rannikut) Arktika vastupidavama (Kohastumise ilmastikku, lõunapiiri d sammal , ks paks jääväljade tähistab samblikud, rasvakiht ja triivimist, maismaal 100c ja vetikad ja loomad on mereomadusi jne. merel 50c plaaton. loomtoidulise isojoont. d b)Antarktikas Lõunapoolkeral...

Geograafia
127 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun