Organismide paljunemine 1. Mittesuguline uus organism pärineb ühelt vanemalt, see tähendab, et muutlikkuse aste on väike ja järglased on vanematega geneetiliselt identsed 1)Eoseline paljunemine- seened(pärmseen), samblad(palusammal), sõnajalgtaimed [osjad(põldosi), kollad(karukold), sõnajalad(laanesõnajalg)] ja osa protiste 2)Vegetatiivne- saab lühikese ajaga palju järglasi, kasutatakse kultuurtaimede oaljundamisel säiluvad sorditunnused. * pistoksad(sabiina kadakas, roos) *pistik(elupuu) *juurevõsund(vaarikas, sanglepp) *varrevõsund(aedmaasikas)*mugul(kartul) *sibul(tulp, küülauk) *pungumine(pärm, järvekäsn, varshüdra) *pooldumine(amööb, tuberkuloosikepike, kingloom) *seeneniidid *risoom(Iiris) * rakis(puna- ja pruunvetikad, samblikud) Suguline õistaimedel, sõnajalgtaimedel, sammaldel, vetikatel, selgroogsed loomad, ümarusidel, paelussidel, rõngusussidel, limustel ...
Võimaldas uute organismitüüpide arengut 3,7-4 miljardit a ainuraksed prokarüoodid tagasi 2 miljardit a esimesed eukarüoodid tagasi TAIMED LOOMAD 700 MAT hulkraksed vetikad pehmekehalised selgrootud 500 MAT kujunesid peamised ehitustüübid: ainuõõssed, ussid, molluskid, lülijalgsed, keelikloomad 410-440 MAT samblad, sõnajalgtaimed lülijalgsed veest maale 280-360 MAT hiidsõnajalgade metsad kahepaiksed 300-350 MAT paljasseemnetaimed roomajad 260 MAT imetajad 150 MAT linnud 100-130 MAT katteseemnetaimed 2 MAT inimene
6. PEREKOND (genus nt hiirhernes) 7. LIIK (species nt karvane hiirhernes) RIIGID 1. Taimed 2. Loomad 3. Seened 4. Bakterid 5. Algloomad TAIMED ÜLDISED OMADUSED: 1. Autotroofid 2. Liikumatud (aktiivne liikumine on erandiks, nt häbelik mimoos) 3. Tselluloosist rakukest ja erinevused raku siseehituses 4. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid puuduvad 5. Piiramatu kasv, regeneratsioonivõime TAIMERIIGI HÕIMKONNAD: 1. Samblad 2. Vetikad 3. Sõnajalgtaimed 4. Katteseemnetaimed 5. Paljasseemnetaimed TAIMERAKU ERIPÄRA: 1. Loomarakku katab vaid rakumembraan aga taimerakku katab nii rakumembraan kui ka tselluloosist rakukest 2. Taimerakus on kloroplastid, loomarakus pole 3. Taimerakus on vakuool aga loomarakus pole TAIMEDE ELUPROTSESSID: 1. Fotosünteesivad 2. Hingavad 3. Paljunevad 4. Kasvavad 5. Transpiratsioon ehk vee aurustumine MÕISTEID:
tingimused. Kooslused võivad ajas muutuda. Kooslused moodustavad vertikaalstruktuure. Eristatakse koosluste tüüpe: 1) maismaakooslused metsad, niidud ja sood, 2) veekooslused mage ja mereveekooslused. 7. Muld Muld on maakoore pealmine kobe kiht, kus esinevad toitained ja mis tekib elus- ja elutalooduse vastastikkusel toimel. Muld tekib kivimite lõhustumisel (abiootiline), ning siis tulevad biootilised tegurid (vetikad samblikud taimed). 8. Taimede liigid 8.1. Samblad Üldiseloomustus: esineb vars ja leht; juurestik puudub, selle asemel on risoid; puuduvad juhtkoed; paljunevad nii suguliselt kui mittesuguliselt (eelkõige eostega); eellasteks on vetikad. 8.2. Sõnajalad Üldiseloomustus: on võsu ja juured; vartes esineb nii tugi- kui juhtkude; paljunevad mittesuguliselt eostega, väga harva suguliselt; on mitmeaastased rohttaimed, mis võivad omada liaane ja epifüüte; sõnajalgade paljunemine (eoste levimine) on
valgust (9.). Laia ökoamplituudiga rabades kasvav liik on mänd (Pinus silvestris). Harilik mänd on kohastunud kasvama kuivades ja ka märgades tingimustes, ning levib suure temperatuuri amplituudiga piirkondades (tundratest troopika liivaaladeni). Harilik mänd on tundlik vaid valguse suhtes (valgus lembeline) (10.). Biootilised tegurid rabades Sümbioos Osa organisme aga, nagu epifüütsed samblad ja samblikud, kasvavad ainult männikoorel või -okstel, seda eriti rabades, kus niiskust palju. Samas ei hangi nad oma elutegevuseks vajalikke toitaineid tugipuust, vaid kasutavad õhust ja niiskusest tulevaid keemilisi ühendeid. Meie mõistes võiksid need organismid elada ainult õhust ja armastusest. Tegelikult aitavad sellise eluga kohastunud samblad ja samblikud suurendada metsa viljakust, imades ja talletades õhus leiduvat lämmastikku. Lämmastik
GRÖÖNIMAA Nimi Gröönimaa (taani k. Grønland, grööni k. Kalaallit Nunaat) Pindala: 2 166 086 km² (81% kaetud jääga, 410 449 km² jäävaba) Rahvaarv: 56 648 elanikku (01.01.2007.a.) Rahvastiku 0,03 inimest/km2, 0,14inimest/km2 jäävabal alal tihedus Ametlik keel: taani keel ja eskimo innuttuti murre (grööni keel) laiaulatusliku autonoomiaga parlamentaarne demokraatia Riigikord: konstitutsioonilise monarhia raames Riigipea: Taani kuninganna Margrethe II Valitsusjuht Peaminister Hans Enoksen (alates 14.12.2002.a.) Pealinn: Nuuk (Godthåb), 15 047 elanikku Rahaühik: Taani kroon Loomastik Kõikjal Gröönimaa jäävabadel aladel leidub elu. Maismaaimetajaid on Gröönimaal 9 liiki: hunt, põhjapõder, kärp, ahm, lemming, jänes, jääkaru,jne. Lisaks neile võib Lõuna-Gröönimaal kokku joosta ära karanu...
võradesse, kus nad kasvatavad oma õisi ja vilju. Võrasse jõudnud liaanid väänlevad edasi teistele puudele, et kandurpuu hävimine ei tooks kaasa ka liaani hukkumist. Tüüpilisemad liaanid on rotangpalm, monstera, vanill, filodendron ja must pipar. Pealistaimed ehk epifüüdid, kasvavad teiste taimede okstel, tüvedel ja lehtedel neile sellega erilist kahju tekitamata. Toitained saavad nad õhujuurtega õhust ja vihmaveest. Epifüüdid on näiteks orhideed, samblad, samblikud, paljud sõnajalaliigid, aga ka väiksemad puud ja põõsad. Liaanepifüüdid alustavad oma elu liaanina, kuid hiljem ühendus põhitüvega kaob ja nad jätkavad epifüütidena. Epifüütliaanid toimivad vastupidiselt, lämmatades aja jooksul kandurpuu. Sellised nn kägistajapuud on teatud liiki viigipuud ja mürdilised. Parasiittaimedest on tuntuim raipelõhnaline raitlill. Ekvatoriaalsed vihmametsad on elupaigaks loendamatule hulgale loomaliikidele
Nõmmemetsad Mänd on neis pea ainuke puuliik, põõsaid pole üldse metsaalune on valgus ja õhurikas. Ka rohttaimi on hõredalt, tuntumaid neist on kanarbik, leesikas vahel ka pohl ehk palukas. Palju esineb samblikke, silmatorkavaim on tuttidena kasvav põdrasamblik. Palumetsad Lisandub männile kuusk siin on veidi viljakamad leostunud mullad. Põõsaid pole, rohttaimedest lisanduvad mustikad, kõige madalamas rindes asendavad samblikke mitmesugused rohelised samblad. Laanemetsad Annavad tooni kuused, mis armastavad viljakamat pinnast kamarleetmulda. Kuuskede kõrval leiame kaski ja haabasi. Selles metsas on hämar, puude all kasvab ka mitmeid põõsaliike: pihlakas, paakspuu, kuslapu, magesõstar jne. Rohttaimedest on tuntuim jänesekapsas. On ka mustikaid, leselehti, sõnajalgu. Samblaid esineb vähem kui palumetsades. Salumetsad Kõige enam lehtpuid kasvab salumetsas. Siin kasvavad
PALJUNEMINE Organismide paljunemine jaguneb- suguliseks ja mittesuguliseks paljunemiseks. Suguline paljunemine: enamasti 2 vanemat, paljunemine sugurakkude abil, üldjuhul toimub ka viljastumine e. sugurakkude ühinemine: kehaväline(kala) kehasisene (inimene), pärilik muutlikkus on suur. Mittesuguline paljunemine: jaguneb eoseliseks ja vegetatiivseks paljunemiseks. Eoseline: ühekordse kromosoomistikuga rakk, rakk mis idaneb mullas, viljastumine toimub sama taime rakkude vahel(seened,samblad,sõnajalad), pärilik muutlikkus esineb, kuid väike. Vegetatiivne: pooldumine, pungumine, taimedel kasvuorganite abil(juured, mugulad, võsundid, lehed), pärilik muutlikkus puudub. Mitoos- päristuumsete rakkude jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. Mitoosi tähtsus: vajalik organismi kasvuks, vajalik surnud rakkude asendamiseks, vajalik paljunemiseks, päristuumsete rakkude jagunemise...
· Põhjavee külmumisel kaasneva paisumise tagajärjel. · 10.Missugust loodusnähtust nim. solifluktsiooniks? · Künklikel aladel voolab üles sulanud pinnasekiht mööda igikülmunud kihti mäekülge pidi alla poole, selle tagajärjel tekivad maapinnale omapärased mustrid. · 11.Iseloomusta tundravööndi mullastikku! · Õhuke, väheviljakas (sageli liigniiske), aasta keskmine temp. on suhteliselt madal. · 12.Nimeta tundras kasvavaid taimeliike! · Samblad, samblikud, madalad rohttaimed. · 13.Miks on tundravööndi paljudele taimeliikidele oluline vegetatiivne paljunemine? · Sest lühikesel suvel peavad õistaimed kiiresti õitsema ja külmadel suvedel ei jõua taimedel seemned valmida. · 14.Milliseid metsatundra puid sa tead? · Siberi kuusk, lehis-, kidurmänd. · 15.Loetle põhjuseid, miks põõsastundras leidub peamiselt väga maadligi kasvavaid taimi! · *Talvel lume alla varjumiseks.
Antarktika ranniku lähedal pesitsevad kinnisjääl keiserpingviinid. Adeeliapingviinid ehitavad kividest pesad jääst ja lumest vabadele pindadele. KÜLMAKÕRB. Külmakõrb ääristab kitsa ja katkendliku ribana jäävööndit. See on ala, kus suvekuudel tõuseb õhutemperatuur plusskraadidesse ja lumi sulab üheks- kaheks kuuks. Sajab vähe, suvekuudel peamiselt uduvihma, sageli esineb udu. Taimedest kasvavad seal vetikad, seened, samblikud, samblad ning üksikud rohttaimed. INIMESED JÄÄVÖÖNDIS JA KÜLMAKÕRBES. Püsiv inimasustus jäävööndis üldiselt puudub. Gröönimaa külmakõrbes elavad aga inuitid, keda võib pidada maailma kõige karmimate kliimatingimustega kohastunud rahvaks. Nad on osavad kalastajad ja hülgekütid, kes varem elasid onnides ehk igludes ning kes liiguvad koerterakendis kelkudega. Nad ehitavad omapäraseid paate- kajakke. Trummitants on üks nende kultuuri atraktiivsemaid väljendusviise. Teine
Nende asuala laiub idast läände 11 000 km ulatuses. Eskimod jagatakse kaheks:inuiti keeli kõnelevad inuitid ehk idaeskimod ja jupiki keeli kõnelevad jupikid.Eskimote esivanemad on tulnud Ameerikasse Beringi väina saarte kaudu Aasiast. Ameerika põliselanike seas on eskimod füüsiliste tunnuste, keele ja elulaadi poolest kõige aasialikumad. Eskimod on elanud Arktika rannikul, püüdes mereimetajaid ning küttides maismaal. Tundra Tundra on bioom, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kiduradpuud ja põõsad.Tundras peavad taimed taluma karmi talve,tugevaid tuuli, lühikest kasvuperioodi, õhukest pinnast ja liigniiskust. Tundra esineb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas ja lähisarktilises kliimavöötmes paiknevatel saartel. Tundra nimetus tuleb kildinisaamikeelsest sõnast tndâr , mis tähendab kõrget metsatut ala. Rahvastik Ligi pooled Alaska asukad elavad Anchorage'i linnastus. 2009. aastal oli
.................................. KASUTATUD KIRJANDUS............................................. LISA.................................................................................... Lisa 1. Tabel vääriselupaikadest.......................... Sissejuhatus Mina satun sageli metsa, tavaliselt koos koeraga jalutama või lihtsalt uut energiat ja rahulikke emotsioone koguma. Minu pilt metsast on siiani olnud väga üldine: puud ja põõsad, samblad, lilled ning üksikud loomade või lindude hääled. Et avardada oma silmaringi metsade ja nende kui ülioluliste komponentidena meie elust, kaitsmise koha pealt otsustasingi teha oma uurimistöö just vääriselupaikade ja nende kaitsmise koha pealt. Minu töö põhi eesmärgiks on panna inimesi metsi austama ja märkama neis elu. Samuti kutsun inimesi üles avastama puude kõrval ka metsa teisi osasid ning osata hinnata ka mitterahalisi väärtusi.
Bioloogia 7. aprill 1. Mis on pärilikkus? Pärilikkus on organismide omadus omandada oma eellaste tunnuseid ja anda neid edasi oma järglastele. Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid. 2. Kuidas kujunevad organismide tunnused? Pärilikkuse kandjateks on kromosoomid mis koosnevad DNA' st. Teatud kromosoomi lõigud ehk DNA lõigud on geenid, mis määravad teatud kindlaid tunnuseid. 3. Kuidas tagatakse raku jagunemisel see, et mõlemad tütarrakud saavad samasuguse pärilikkuse informatsiooni? Kuna kromosoomid on rakkudes paaridena ja paarilised sisaldavad samu geene, siis enne raku jagunemist DNA kahekordistub ja mõtlemisse rakku jääb vajalik arv kromosoome ja DNA on samasugune. 4.Kuidas tagatakse organismide paljunemisel see, et järglane saab mõlema vanema tunnused, aga säilib liigile omane kromosoomide arv? Sugurakkudes on mõlemas ainult 1 kromosoom, mis sugurakkude ühinedes moodustava...
alla null kraadi juures. Mõned liigid isegi surevad, kui temperatuur tõuseb üle null kraadi. 2 KÜLMAKÕRB. Külmakõrb ääristab kitsa ja katkendliku ribana jäävööndit. See on ala, kus suvekuudel tõuseb õhutemperatuur plusskraadidesse ja lumi sulab üheks- kaheks kuuks. Sajab vähe, suvekuudel peamiselt uduvihma, sageli esineb udu. Taimedest kasvavad seal vetikad, seened, samblikud, samblad ning üksikud rohttaimed. INIMESED JÄÄVÖÖNDIS JA KÜLMAKÕRBES. Püsiv inimasustus jäävööndis üldiselt puudub. Gröönimaa külmakõrbes elavad aga inuitid, keda võib pidada maailma kõige karmimate kliimatingimustega kohastunud rahvaks. Nad on osavad kalastajad ja hülgekütid, kes varem elasid onnides ehk igludes ning kes liiguvad koerterakendis kelkudega. Nad ehitavad omapäraseid paate- kajakke. Trummitants on üks nende kultuuri atraktiivsemaid väljendusviise
7. Kumb mureneb kiiremini, kas graniit või lubjakivi? Põhjenda. Lubjakivi, sest veega kokkupuutes hakkab see lahustuma. 8. Too näiteid happevihmade mõjust murenemisele. Happevihmad lagundavad katusekive, skulptuure(korrosioon), (ajaloolised ehitised, mis on ehitatud lubjakivist) jne. 9. Selgita, kuidas taimed ja lähtekivim mõjutavad mulla kujunemist. Lähtekivim mureneb ning selle sees hakkavad kasvama erinevad samblad. Ajapikku tekib lähtekivimite huumuskiht, kus peal saavad erinevad taimed kasvada ning aastatega huumuskiht pakseneb ning veel rohkem taimi saab kasvada. 10. Milliseid mulla omadusi mõjutab lähtekivim? Lähtekivimist sõltub mulla viljakus, mineraalainete sisaldus, mulla füüsikalised omadused(tihedus, värvus, koostis, mullalõimus), keemilised omadused(toitainete sisaldus, õhu/niiskuse sisaldus, soojenemis kiirus). 11
Tundraeluga on kohanenud vaid sellised taimed, mis ei karda lühikest suve ja liigset niiskust. Neil puudub sügavale tungiv juurestik (sügavamal on igikelts) ja nad on nii madalad, et lumi kaitseb neid talvekülmade ja tuiskude eest. Tundras arvatakse olevat 17000 eri taimeliiki, mis kuuluvad järgmistesse rühmadesse: puhmad (mustikas, pohl, kukemari, kanarbik jt.), lõikheinalised (tarnad, villpead) ja kõrrelised. 400 liiki õistaimi. samblad ja samblikud (põdrasamblikud, maksasamblikud jt.). Valik tundras õitsevaid lilli: Elu on tundras jaotunud ebaühtlaselt. Elustikurikkamad on jõgede kaldad ja orud, kus saavad kasvada isegi üksikud puud. Jõgede orgudes, nõlvadel ja lammil on tuul nõrgem ja päike soojendab maapinda tugevamini. liigne vesi saab sealt paremini ära voolata. Taimed on madalad ja kasvavad tihedalt üksteise kõrval ikka külma vastu.
Ekvatoriaalsed vihmametsad. Koostas : Birjo Prisko Kuldre Kool 8.klass Paiknemine: Iseloomulikud omadused: O kliima on aastaringselt soe ja niiske; O sademeid palju (tihti üle 2000 mm/a); O taimekasvus vahesid ei ole, sest kliima on ühtlane; O taime- ja loomaliike kõige rohkem; O paljud linnud talvituvad vihmametsades; O vihmametsad on koduks paljudele suguharudele, kes on seal elanud aastatuhandeid. Ekvatoriaalkliima on palav ja niiske. Ilm on aasta läbi enam vähem ühesugune. Ülevaate saamiseks on siia toodud kolmest erinevast paigast vihmametsade kliimadiagramme: Tavalise päeva kirjeldus vihmametsas: Päikesetõusu ajal on õhutemperatuur 20°C ringis. Hommikupoolikul palavus suureneb ja temperatuur ulatub pärastlõunal umbes 30 kraadini. Maapind aurab, lämbe õhk tõuseb üles ja pärastlõunaks kogunevad taevasse pilved...
TAIMEDE PALJUNEMINE 1. paljunemisorganiks on ÕIS FOTOSÜNTEES ja HINGAMINE · Fotosünteesi lähteaineteks on süsinikdioksiid, vesi ja mineraalained (energiaallikaks on päikeseenergia), lõpp- produktiks ehk saaduseks on süsivesikud, peamiselt glükoos, fruktoos ja tärklis ning kõrvalsaaduseks hapnik. SAMBLAD · on varred ja lehed, kuid juured on puudu · Paljunevad eostega eosest areneb eelniit ja sellelt kasvab uus samblataim SÕNJALGTAIMED · on varred, lehed ja juured · paljunevad eostega eosest areneb eelniit ja sellelt kasvab uus taim · kollad, osjad ja sõnajalad PALJASSEEMNETAIMED · on varred, lehed, juured
huumusained, mis on tavaliselt tugevasti seotud mulla mineraalosaga. 93. Humiinhapped huumushapped, mis lahustuvad leelistes, kuid on lahustumatud mineraalhapetes ja vees. 94. Fulvohapped huumushapped, mis lahustuvad leelistes ja nõrkades mineraalhapetes. 95. Metsakõdu kaitseb mulda vee liigse aurumise eest ja soodustab laialehelistes metsades metsa uuenemist, tõrjudes alustaimestikust välja kõrrelised ja samblad. 96. Huumushorisont mulla mineraalse osa pealmine kiht kuivades, parasniisketes või ajutiselt liigniisketes tingimustes. 2) EESTI MULDADE LÄHTEKIVIMID, NENDE KIVIMILINE JA MINERALOOGILINE KOOSTIS. Liustikusetted: a) Põhja-Eestis valkjashall ja kollakashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen, mis koosneb: karbonaatkivimid, munakaid, rahne ja tard- ja moondekivimeist pärit kive ja kruusa. Suure korelisusega ja huumusrikkad mullad.
mis on tavaliselt tugevasti seotud mulla mineraalosaga. 93. Humiinhapped – huumushapped, mis lahustuvad leelistes, kuid on lahustumatud mineraalhapetes ja vees. 94. Fulvohapped – huumushapped, mis lahustuvad leelistes ja nõrkades mineraalhapetes. 95. Metsakõdu – kaitseb mulda vee liigse aurumise eest ja soodustab laialehelistes metsades metsa uuenemist, tõrjudes alustaimestikust välja kõrrelised ja samblad. 96. Huumushorisont – mulla mineraalse osa pealmine kiht kuivades, parasniisketes või ajutiselt liigniisketes tingimustes. 2) EESTI MULDADE LÄHTEKIVIMID, NENDE KIVIMILINE JA MINERALOOGILINE KOOSTIS. Liustikusetted: a) Põhja-Eestis valkjashall ja kollakashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen, mis koosneb: karbonaatki- vimid, munakaid, rahne ja tard- ja moondekivimeist pärit kive ja kruusa. Suure korelisusega ja huu- musrikkad mullad
igast horisondist klaasalusele proov, tilgutati sellele universaalindikaatorit ja määrati proovilahuse värvuse alusel horisondi reaktsioon. Pärast kaeve kirjeldamist aeti kaeve kinni. 1.2 Sisetööd Sisetöödel kasutati järgmiseid töövahendeid: A4 formaadis kirjapaber, ajalehepaber, papp, 3 kleeplint, liim, käärid, kirjutusvahendid ja arvuti. Kõik kogutud taimed, samblad ja puulehed pandi ajalehepaberi vahele kuivama ja pärast kuivamist kinnitati need kleeplindiga A4 formaadis paberile. ,,Eesti taimede kukeaabitsa" (Kukk 2004) ja ,,90 kodumaist puittaime" (Roht 2011) abil määrati taimed, mida looduses ei õnnestunud tuvastada. Arvuti abil koostati etikettide blanketid, täideti need iga taime kohta ja kleebiti herbaarlehtedele. Proovitüki taimestiku analüüsi koostamisel kasutati ,,Eesti taimede kukeaabitsat" (Kukk
tekib midagi palsa sarnast aga suurem ( kuni 100 m kõrge) tekivad kauem ja võivad kesta kauem kui palsa. Termokarst inimesed põhjustavad igikeltsa sulamist Solifluktsiooni terrassid kevadel kui pinnas sulab , allpool veel jäätunud , siis suve algul põhjustab mulla ja muu materjali valgumist nõlvalt alla Jäävöönd Ajutised sulaveeloigud ja sulalumi mikrovetikad , seened, bakterid Nunatakid suvel lumevabad , võivad esineda samblad, samblikud ja sohttaimed, putukad, viiksjänes Külmakõrb Lumebava 1-2 kuud ( üle 40) sad. 200-400 mm/a samblad, samblikud, rohttaimed, optimaalne taimestiku katvus 5-20 % Tundra Vegetatsiooniperiood 2-3 kuud , sel ajal ööpäevaringne fotosüntees, temp 3-12 0C Sademed 200-300mm /a ja vähem , peamiselt suvevihmana Mullad : toitainetevaesed, õhukesed, happelised, liigniisked Kõdu lagunemine : 100-1000 a
õhutama? Igatahes annab see küsimus tublisti mõtlemisainet. Eesti iive kui ma muud sünidmuse näitajad on viimasel ajal paranenud, eriti kui võrrelda pikema ajavahemikuga. Kuigi 1850.aastal oli sünnitusealiste naiste arv suurem. Eestlust ei saa vaadelda lahus Eestimaast. Meie loodus on küllap rohkem või vähem oluline kõigile eestimaalastele. Eestlased ja ja teised eestimaalased on osa Eesti ökosüsteemist. Eesti on ka siinsed puud, samblad ja putukad. Sellist ökosüsteemset käsitlust on sebi paraku vähe rõhutatud. Teadmised siinsest liigirikkusest on üsnagi ebaühtlased. Liigirikkus ja selle kaitse vajalikkus jääb väljaspool teadlasteringi raskesti hoomatavaks. Märksa üldisem hinnang looduse seisundile kujuneb oma kodu ümbruse olukorra põhjal. Levinud arusaama järgi on Eestis loodust tunduvalt rohkem kui Euroopas ning meie looduse üldine olikord on sealsega võrreldes väga hea.
toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. 10.Bioom ehk makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. Nt: tundra ja metsatundra, taiga/parasvöötme okasmetsad, mäerohtlad ja põõsastikud, parasvöötme okasmetsad, troopilised ja lähistroopilised okasmetsad jne. 11.Tundra on bioom, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurad puud ja põõsad. Tavaliste puude kasvamist takistavad madalad õhutemperatuurid, lühike vegetatsiooniperiood ja igikelts. Tundra tähendab kõrget metsatut ala. Tundra esineb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas ja lähisarktilises kliimavöötmes paiknevatel saartel. Tundra esineb ka lõunapoolkeral Antarktika rannikul ja lähedastel saartel ning kõrgmägedel. 12
Organismid jagatakse 5 suurde rühma: 1. bakterid (piimhappebakter), kes koosnevad ühest tuumata lihtsa ehitusega rakust, toituvad valmis orgaanilisest ainetest, pooldub. 2. algloomad (amööb), kes koosnevad ühest rakust, toituvad teistest organismidest ja ainuraksetest, pooldub. 3. seened, kes on hulkraksed, paljunevad eostega, söövad teiste organismide toodetud toitaineid. 4. taimed, kes on hulkraksed, paljunevad seemnetega e suguliselt, va samblad ja sõnajalg eoseliselt. Fotosünteesivad, kus nad muudavad vee ja süsihappegaasi hapnikuks ja glükoosiks. 5. loomad,kes on hulkraksed, söövad taimi või loomi. Enamik paljuneb suguliselt. Ptk. 4 Ühte liiki kuuluvad sarnased isendid, kes annavad omataolisi viljakaid järglasi. Määraja on vahend organismide määramiseks iseloomulike tunnuste järgi. Ptk. 5 Loomad jaotatakse selgroogsed ja selgrootud. Sisetoese e luustiku e siseskeleti
mineraliseerumine huumus MULLATEKKETEGURID humifitseerumine LAHTEKIVIM biosfäär Setgitage liihtekivimi m6ju mulla kujunemisele' 2p Lähtekivim mureneb ning selle sees hakkavad kasvama erinevad samblad. Ajapikku tekib lähtekivimite huumuskiht, kus peal saavad erinevad taimed kasvada ning aastatega huumuskiht pakseneb ning veel rohkem taimi saab kasvada. tr kumb normaalse tihedusega mulda? Pdhjen- 2.10. Kumb diagrammidest (A vdi B) kujutab tihenenud' dage'
See aitab kehasoojust hoida ja saakloomadele lume taustal märkamatuks jääda. Väiksemaist kiskjaist esineb veidi soojemates piirkondades polaarrebane. 5 Külmakõrb ääristab kitsa ja katkendliku ribana jäävööndit. See on ala, kus suvekuudel tõuseb õhutemperatuur plusskraadidesse ja lumi sulab üheks- kaheks kuuks. Sajab vähe, suvekuudel peamiselt uduvihma, sageli esineb udu. Taimedest kasvavad seal vetikad, seened, samblikud, samblad ning üksikud rohttaimed. Püsiv inimasustus jäävööndis üldiselt puudub. Gröönimaa külmakõrbes elavad aga inuitid, keda võib pidada maailma kõige karmimate kliimatingimustega kohastunud rahvaks. Nad on osavad kalastajad ja hülgekütid, kes varem elasid onnides ehk igludes ning kes liiguvad koerterakendis kelkudega. Nad ehitavad omapäraseid paate- kajakke. Trummitants on üks nende kultuuri atraktiivsemaid väljendusviise. Teine püsiasustusega piirkond on Norrale
Algoloogia vetikad Mükoloogia seened Lihhenoloogia samblikud Zooloogia loomad Protozooloogia algloomad Etoloogia loomade käitumine Entomoloogia putukad Ornitoloogia linnud Ithüloogia kalad Terioloogia imetajad Botaanika taimed Brüoloogia samblad Rakendusbioloogia erinevate haruteaduste avastatud seaduspärasuste kasutamine inimkonna huvides Biotehnoloogia elusorganismide elutegevusele tuginevate protsesside kasutamine inimeselevajalike ainete tootmiseks 1.5 BIOLOOGIA UURIMISMEETODID Teadusliku uurimise põhietapid: · Probleemi püstitamine, · Taustainfo kogumine, · Hüpoteesi sõnastamine (probleemi oletatav vastus),
Mis on paljunemine? Üldine eluavaldus, mille eesmärgiks on järglaste taastootmine liigi säilitamiseks. Jaguneb suguliseks ja mittesuguliseks (eoseline, vegetatiivne). Iseloomusta mittesugulist paljunemist. Nt Uus organism pärineb alati ühest vanemast. Pärilik info on ka ainult ühelt vanemalt. seened, samblad, sõnajalad eoseliselt kartul, mustsõstar, begoonia, maasikad, sibul vegetatiivselt Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Eoseline eoste ehk spooride abil. Vegetatiivne pooldumine, pungumine, risoomi, mugulate, sibulate abil Selgita erinevate vegetatiivsete paljunemise võimalusi ja too nt Pooldumine bakterid. Pungumine käsnad. Sibulatega sibullilled. Võsunditega maasikas. Juurevõsudega vaarikas. Mugulatega kartul. Pistikutega paju. Risoomidega maikelluke. Lehtedega begoonia.
lahe ääres. 600 meetrist kõrgemal kasvab Kõrg-Andide taimestik: väikesed põõsad, kerakujulised taimed ja kõrrelised. Metsades on turbarabad, mis asuvad madalatel üleujutatavatel aladel. Seal kasvavad turbasamblad ning mõned kõrrelised ja loalised. Mereäärsele taimestikule on tüüpiline roosa merikann. Tavalised on ka väikesed põõsad ning kaljudel kasvavad samblikud ja samblad. Meres kasvab "metsadena" suur pruuni värvi vetikas Macrosistys. Mõõna ajal võib näha harilikku koerahammast ning arvukaid punaseid ja rohelisi vetikaid. Lisaks taimedele elab rahvuspargi territooriumil 20 liiki imetajaid ja umbes 90 liiki linde, kahepaiksed puuduvad täielikult. 9 Kokkuvõte Hoolimata karmist kliimast tõmbab Tulemaa turiste ligi. Üks suurimaid vaatamisväärsusi on
+ NELGILISED + NURMEUKULISED Page 5 Sheet1 + NÕGESELISED LIILIALISED + + + + Ld Mo Jo + LOALISED + + PIIMALILLELISED + LÕIKHEINALISED KÕRRELISED + + + + + + SÕNAJALGTAIMED (klass) + + + + + + + + + + + Ld Mo Jo SAMBLIKUD + SAMBLAD + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + + Ld Mo Jo + Page 6 Sheet1 + + + + + + + + + + + + + + + + + + Ld Mo Jo Pildid linkidena Kihisemine pH Paepealne muld kõrgemal kui 30cm 6-8
Soos kasvavad taimed jõhvikas, kanarbik, sookail ja murakas. Välja on toodud, milliseid taimi võib leida raiesmikelt (metsmaasikad ja vaarikad), niisketest metsadest (sõnalehed), metsas ja niidul. Räägitud on ka kultuuritaimedest, milleks on taimed, keda inimesed külvavad põllule ja kasvatavad aias teraviljad (rukis, nisu, oder, kaer). Põllul ja aias kasvatatavad köögiviljad, nende seas näiteks porgand, kartul, kaalikas, peet. Erinevad samblad ja samblikud. Sammaldel on lehed ja varred, kuid neil pole õisi, samblikutel pole ei lehti, juuri ega varsi. Samuti on välja toodud erinevad seened ja seene osad (kübar, jalg, seeneniidistik), millised neist on söödavad ja millised mürgised. Räägitud on ka tuntumatest metsloomadest, kus neid võib kohata, mida nad söövad. Infot leiab ka putukatest, kes moodustavad üle poole loomariigist (põrnikad, tirtsud, kimalane, herilane, kõrvahark, metsakuklane, liblikad,
Taimed: HK: sõnajalgtaimed (Pteridophyta) Sgk: osjalised (Equisetaceae) 1. soo-osi (Equisetum palustre) L. 2. konnaosi (Equisetum fluviatile) L. 3. metsosi (Equisetum sylvaticum) L. Sgk: kilpjalalised (Hypolepidacea) 4. kilpjalg (Pteridium aquilinum) (L.) Kuhn Sgk: naistesõnajalalised (Woodsiaceae) 5. harilik naistesõnajalg (Athyrium filix-femina) (L.) Roth 6. harilik kolmissõnajalg (Gymnocarpium dryopteris) (L.) Newm. Sgk: sõnajalalised (Dryopteridaceae) 7. ohtene sõnajalg (Dryopteris carthusiana) (Vill.) H.P. Fuchs HK: katteseemnetaimed (Angiospermae) Sgk: rebasheinalised (Amaranthaceae) 8. kõrge mätashari (Celosia argentea) L. Sgk: pöögilised (Fagaceae) 9. harilik tamm (Quercus robue) L. Sgk: tatralised (Polygonaceae) 10. põld-konnatatar (Fallopia convolvulus) (L.) A. Löve ...
samblikud (peam põdrasamblik, islandi samblik), puhmasrindes kanarbik, pohl, leesikas. Kuivad ja tuleohtlikud metsad; levinud Põhja- ja Loode-Eestis. Vaid 0,2% metsadest. Kanarbiku kkt (kn) Muld- toitainetevaestel liivadel asuv kuiv kkt. Muld tugevamini leetunud; muld mõnevõrra niiskem, tugevalt happeline. Puistu- esinevad hõredad puhtmännikud IV-V bon. Alusmets- puudub või üksikud kadakad. Alustaimestik – liigivaene; rohkesti kanarbikku; esineb veel kukemari, leesikas, samblad (palusammal, kaksikhambad) ja samblikud (põdrasamblikud, islandi samblik). Esineb peam Põhja- Eestis, saartel, Lõuna-Eestis sinika-kanarbiku alltüüp; 0,2% metsadest. 1.3 Palumetsad- võrreldes nõmmemetsadega, kasvavad palumetsad viljakamatel ja parema niiskusrežiimiga muldadel. Pohla (ph) kkt Muld- lähtekivimiks enamasti tüsedad liivad; esineb ka kahekihilisi lähtekivimeid, kus moreeni katab
Ülemises rindes kasvavad viigupuud, palmid, mahagonid,kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. · Puudel väänlevad kõrgusse rohkearvulised ronitaimed e. Liaanid, mis vajavad palju valgust. · Puude tüvedel, okstel ja vartel kasvavad taimed, mida kutsutakse epifüütideks e. pealistaimedeks. Nad ei võta kanduritaimedelt ei vett ega toitu, kasutavad neid vaid valguse poole pürgimisel. Sellisteks on samblikud, samblad, paljud sõnajalaliigid, kuid ka õistaimed, näiteks kauniõielised orhideed. · Vihmametsade puud ei tunne kalendrit, nad õitsevad, viljuvad ja vahetavad lehti pidevalt. Juhtub sedagi, et ühelja samal puul on mõni oks raagus, teine värskes lehes, kolmas õitseb. Pole ju aastaaegade vahel kuigi märgatavalt erinevust. Vihmametsade kõrgema rinde puudel on tavaliselt suured lehed, sageli on nad läikiva vahase pinnaga, mis takistab
Levinud Põhja- ja Loode-Eestis. Kanarbiku kasvukohatüüp (kn) tegemist toitainetevaesel liivadel asuva kuiva kasvukohatüübiga. Võrreldes eelmisega on muld tugevamini leetunud (keskmiselt kuni tugevasti leetunud leedemullad). Muld mõnevõrra niiskem, tugevalt happeline. Puistutest esinevad männikud - IV-V bon. Alusmets puudub või esineb üksikuid kadakaid. Alustaimestikus rohkesti kanarbikku, eriti kohtades, kus valgust on mõnevõrra rohkem, esineb veel kukemari, leesikas, samblad ja samblikud. Esineb peamiselt Põhja-Eestis, saartel, Lõuna-Eestis sinika-kanarbiku alltüüp, kus esineb rabastumise tunnuseid. 9.3 Palumetsad Võrreldes nõmmemetsadega, kasvavad palumetsad viljakamatel ja parema niiskusreziimiga muldadel. Metsakõdu on kuni 10 cm tüsedune, sellele järgneb õhuke huumushorisont. Enamasti I-III bon. männikud, kus kaaspuuliigiks on kuusk, kas II või isegi I rindes. Samblarinne on liigirikas ja tüse. Puhmarindes domineerib pohl ja mustikas.
Tiheda võrastiku varjus on vähe valgust ja tuult ning rohkem niiskust kui lagedal, seepärast on lehe- ja okkakõdust tekkinud metsamullas omapärane mullaelustik. Metsa asustab iseloomulik metsakooslus, ta on omapärane *ökosüsteem. Lähestikku paiknevad puud kasvavad lagedal olevaist liigikaaslastest erinevaiks: metsapuul on kitsam võra ning sirgem ja saledam tüvi, mis kiiremini vabaneb alumistest okstest. Metsakooslusse kuuluvad ka põõsad, kääbuspõõsad, rohttaimed, samblad, samblikud, seened ( parasiitseened jt.), putukad (kahjurid ja kasurid), linnud (metsvint, musträhn, kägu) ja imetajad (põder, jänes, rebane, metskits, orav jt.). Metsad jaotatakse segametsadeks, okasmetsadeks, lehtmetsadeks. Tamm kui püha puu Eesti metsas. Väga palju aastaid tagasi oli Eestis tamme enamusega lehtmetsi arvatavasti kolm korda rohkem kui okasmetsi. Tõenäoliselt kasvas tamm suurte jõgede ääres, loo-aladel kui ka madalamatel rannamaadel.
Click icon to add picture TAIMESTIK Okaspuudel pole õisi, kuid neil valmivad seemned. Need ei valmi mitte vilja, vaid käbi sees. Seemned asuvad käbi soomuste vahel. Okkad suudavad külmadele talvedele vastu pidada. Enamik põhjas kasvavaid okaspuid on ka ise käbikujulused. Tänu sellele libiseb lumi neilt kergemini alla ja oksad ei murdu lume raskuse all.Metsa all on pime, seepärast kasvavad seal ainult seened, samblikud ja samblad. Okaspuude okkad kõdunevad väga aeglaselt. TAIMESTIK Okaspuude all kasvab üsna vähe ka põõsaid ja rohttaimi.Valgusküllasemaid metsaaluseid (männikus, lehisemetsas) katavad kääbuspõõsad ehk puhmad. Puhmarindes esinevad varjutaluvad igihaljaste lehtedega taimed. Okaspuud taluvad suhteliselt hästi suuri temperatuurikõikumisi ja on seepärast levinud rohkem mandrite sisealadel, kus on väga külm talv ja suhteliselt soe suvi
(heletaiga). Kuuse- ja nulumetsi on maailmas rohkem, nad kasvavad ka paljudes mäestikes. Okasmetsades on ülekaalus leetmullad (huumusrikkad kõdumullad). Okasmetsade vöönd hõlmab Kanadat, Skandinaaviamaid, suure osa Venemaast. Üleminekualadel okasmetsadelt lehtmetsadele kasvavad segametsad. Erinevalt okasmetsadest on segametsad mitmerindelised: kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude ja põõsastega, allpool on samblad ja samblikud ja rohurinne. Segametsade alal on palju soid ja niite. Lehtmetsad kasvavad pehmemas merelises kliimas. Lehtmetsad võivad olla kase, paju, haava, pärna, jalaka, saare või vahtra enamusega. Euroopa lehtmetsades on kõige rohkem tammikuid ja pöögimetsi, vähem pärna, vahtra ja jalaka ülekaaluga metsi. Põhja-Ameerikas kasvavad pöögid, vahtrad. Heitlehelised puud, näiteks pöök, tamm ja vaher kasvavad kõige paremini seal, kus
Laanemetsa taimed Laanemetsa pinnas on palju viljakam kui nõmme- ja palumetsa ning sisaldab ka piisavalt niiskust. Selline muld kasvatab võrdlemisi mitmekesist ja lopsakat taimestikku. Ütlus, et mets on vaese mehe kasuks, sobib kõige paremini just laanemetsa kohta. Tihedalt paiknevad puud loovad eriti selgeid temperatuuri, niiskuse ja valguse erinevusi, võrreldes hõreda mets või metsata aladega. Puurindes on tüüpiline puu kuusk. Looduslik laanekuusik on alati segamets. Kuuse kõrval on näha mändi, kaske ja teisigi puuliike. Tihti võivad ka teised puuliigid olla enamuspuuliigiks. Siis on tegemist näiteks laanemänniku või laanekaasikuga. Võrdlemisi sageli on laanemetsas olemas põõsarinne. Alustaimestu on vaheldusrikas, mille tihedus ja liigiline koosseis sõltub kõigepealt puu- ja põõsarinde tihedusest. Mida tihedamad on ülemised rinded, seda vähem valgust pääseb maapinnani. Seda hõredam ja liigivaesem on siis ka alustaimestu. Hämara kuus...
Laanemetsa taimed Laanemetsa pinnas on palju viljakam kui nõmme- ja palumetsa ning sisaldab ka piisavalt niiskust. Selline muld kasvatab võrdlemisi mitmekesist ja lopsakat taimestikku. Ütlus, et mets on vaese mehe kasuks, sobib kõige paremini just laanemetsa kohta. Tihedalt paiknevad puud loovad eriti selgeid temperatuuri, niiskuse ja valguse erinevusi, võrreldes hõreda mets või metsata aladega. Puurindes on tüüpiline puu kuusk. Looduslik laanekuusik on alati segamets. Kuuse kõrval on näha mändi, kaske ja teisigi puuliike. Tihti võivad ka teised puuliigid olla enamuspuuliigiks. Siis on tegemist näiteks laanemänniku või laanekaasikuga. Võrdlemisi sageli on laanemetsas olemas põõsarinne. Alustaimestu on vaheldusrikas, mille tihedus ja liigiline koosseis sõltub kõigepealt puu- ja põõsarinde tihedusest. Mida tihedamad on ülemised rinded, seda vähem valgust pääseb maapinnani. Seda hõredam ja liigivaesem on siis ka alustaimestu. Hämara kuus...
Elu ajaloolist arengut liikide üksteisest põlvnemise ja muutumise kaudu nim elu evolutsiooniks ehk bioloogiliseks evolutsiooniks. Evolutsioonilisi muutusi iseloomustab kindel suund ja pöördumatus. 4 evolutsioonivormi: 1) füüsikaluine evolutsioon- ebapüsivatest elementaarosakestest aatomite ja molekulideni 2) keemiline evolutsioon- lihtsatest anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete kompleksideni 3) bioloogiline evolutsioon- elu areng maal esimestest elusolestest inimeseni 4) sotsiaalne evolutsioon- inimühiskonna areng. Elu päritolu: keemiline evolutsioon maal kulges tingimustes, mis oluliselt erinesid praegusaegsetest. Evolutsiooni tõendid: elu arengust maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Paleontoloogilised leiud näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Erisuguste liikide võrdlus näitab, et neil võivad olla põ...
Inimese jaoks on turvas oluline maavara. See maavara kujuneb soodes surunud taimeosakestest, kus nood vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune. Turvas moodustub peamiselt turbasamblast, aga samuti kõigi teiste rabataimede jäänustest. Turvase tingimused on happelised ja anaeroobsed, ei saa taimed niiskuses täielikult laguneda ning tekib turvas. Enamasti tekib turvas aladele, kus kliima on niiske ja temperatuur jahe. Turvas koosneb peamiselt põõsastest ja märgalade taimestikust, nagu samblad ja tarnad. Turvas on pehme ja kergelt kokkusurutav. Rõhu all surutakse vesi turbast välja, tema kuivatamisel saab turvast kasutada ka kütusena. Turvas on tööstuslikult tähtis paljudes riikides, nende hulgas ka Eestis, Soomes ja Iirimaal. 4. Meditsiin Paljuid keemiatööstuses valmivaid aineid kasutatakse ka meditsiinis. Neist loodakse erinevaid ravimeid. Looduslikest ainetest saab paremad ja rohekm toimivamaid ravimeid kui keegi tegelikult seda kunagi arvanud on
karjatamisel söövad loomad taimi valikuliselt karjatamisel tallavad loomad mulda ja muudavad selle niiskus- ja õhustamistingimusi karjatamisel mõjutavad loomad oluliselt puid ja põõsaid karjatamisel väetab loomasõnnik mulda olenevalt karjatamiskoormusest - muld lämmastikurikkam võrreldes niidetavate aladega - tekib uusi elupaiku mitmesugustele organismidele (nt. seened, samblad, putukad niitmine vs karjatamine (jätk) järeldused: 1) niitmisel ja karjatamisel kujunevad erinevad maastikud ja elupaigad 2) niidetavatel ja karjatatavatel aladel kujuneb erinev taimestik ja loomastik 3) mõnikord on karjatataval niidul liigirikkus isegi suurem, kuid sageli tõstavad liigirikkust umbrohud ja prahitaimed vähem levinud ja haruldased liigid säilivad reeglina niidetavatel aladel (Soomaa luhtade näide)
km² jää ja igilume all) ning Alpid (400 km²). Suuremal osal Euroopal kujunes mullastik ja taimestik pärast viimast jääaega (taimestik liigivaesem ja mullastik noorem kui mujal). Nii muld- kui taimkattes on jälgitav laius- (Ida-Euroopa lauskmaal) ja kõrgvöödilisus. Põhjast lõunasse eristatakse jää- [ajutistes järvedes, liustike sulakutes ja nunatakkidel kasvavad üksnes vetikad ja kooriksamblikud ( arktilises külmakõrbes samblad, maapinnasamblikud, soontaimed, taimkate laiguline, mullad alles kujunemas)], tundra- [sammal, samblik, puhmad (kanarbik, vaevakask, mustikas sinikas), üksikud pajupõõsad, gleimullad (metsatundras jändrikud ja madalakasvulised tundrakased, seelikuga harilik kuusk)], metsa- (jaguneb okas-(kõige enam säilinud; Skandinaavia ps, Soome, Karjala; tumetaiga moodustavad tumedaokkalised ning varjurikkad kuusikud, nulu-
Geograafia 3. töö kordamisküsimused. 1. Selgita mulla tähtsust. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimestele. Muld on ka elukohaks paljudele organismidele. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. Mullal on olnud ka sümboolne tähendus tõi õnne. 2. Iseloomusta mulla koostist. Muld koosneb peamiselt tahkest ainest. Selles eristatakse omakorda lähtekivimist pärinevat mineraalset ning taimede loodud orgaanilist (kõdunevad taimejäänused, huumus) osa. Enamuse mulla tahkest ainest moodustab mineraalosa, mis sisaldab vähem või rohkem kõiki taimedele vajalikke mineraalseid toiteelemente. 3. Selgita füüsikalist ja keemilist murenemist ning nende intensiivsuse seotust erinevate kliimatingimustega. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine. Kivimite purunemine ilmastiku nähtuste (nt. v...
Tundraeluga on kohanenud vaid sellised taimed, mis ei karda lühikest suve ja liigset niiskust. Neil puudub sügavale tungiv juurestik (sügavamal on igikelts) ja nad on nii madalad, et lumi kaitseb neid talvekülmade ja tuiskude eest. Tundras arvatakse olevat 17000 eri taimeliiki, mis kuuluvad järgmistesse rühmadesse: puhmad (mustikas, pohl, kukemari, kanarbik jt.), lõikheinalised (tarnad, villpead) ja kõrrelised. 400 liiki õistaimi. samblad ja samblikud (põdrasamblikud, maksasamblikud jt.). Valik tundras õitsevaid lilli: Elu on tundras jaotunud ebaühtlaselt. Elustikurikkamad on jõgede kaldad ja orud, kus saavad kasvada isegi üksikud puud. Jõgede orgudes, nõlvadel ja lammil on tuul nõrgem ja päike soojendab maapinda tugevamini. liigne vesi saab sealt paremini ära voolata. Taimed on madalad ja kasvavad tihedalt üksteise kõrval ikka külma vastu.
Põhijaotus: suguline-mittesuguline. Sugulise puhul : vajalikud sugurakud, tavaliselt vähem järglasi,organismile energiakulukam, esineb ulatuslik pärilik muutlikkus, evolutsiooniliselt hilisem, kuid kindlam muutuvas keskkonnas.Mittesuguline : ei eelda spetsiaalsete rakkude olemasolu, lühema ajaga rohkem järglasi, organismile vähem energiakulukas, vanemaga identne geneetiline struktuur,õigustatud stabiilses keskkonnas. Mittesuguline jaguneb eoseline(seentel,osadel protistidel ja taimedel; samblad,sõnajalad, osjad, kollad) ; vegetatiivseks(bakteritel,protistidel,seentel,mõnedel selgrootutel,paljudel taimedel).Vegetatiivne omakorda jaguneb * pooldumiseks : toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks. Nt: bakterid, käsnad. *Pungumiseks- tekib kehal väljasopistus,millest uus isend.Nt: pärmseened ja protistid.*Taime osana - risoom, mugul,sibul, varre ja lehe tükid.Nt : taimed naat,maikelluke. *Poluembrüooniks viljastatud munaraku jagunemine.Nt:
Okaspuude all üha enam tekkimist. ainetest. Sademeid langeb hunt, rebane, jänes, ilves, kasvab üldiselt vähe põõsaid majanduslikult rohkem, kui ära aurab. nugis, orav ja põder. ja rohttaimi. Madalaimaks kasutusele, sest Väljauhtumise all kannatav taimerindeks samblad. sealt saab head mullahorisont omandab heleda Rohttaimedes mustikas, ehitus ja värvuse. leseleht jne. paperipuitu.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
