Samblad Samblaid uurib brüoloogia. Sammaltaimede ehitus keha- tallus juurte asemel risoidid väikesed puuduvad juhtkimbud, tugikoed. Õhulõhed vaid tallusel ja eoskupardel Paljunemine- vegetatiivselt ja suguliselt. Jagunemine kõdersamblad (põldkõdersammal, kollane nõelsammal) helviksamblad (harilik helviksammal) lehtsamblad (metskäharik, harilik karusammal) Sõnajalgtaimed Soontaimed Elavad niisketes kasvukohtades Elutsükkel suguliselt ja vegetatiivselt siis- risoomi abil. Paljasseemnetaimed Ehituse iseärasused Seemnealgmed katmatult seemnesoomustel Peamiselt puud ja põõsad Suguline paljunemine Rühmad (jagunemine) Palmlehikud Hõlmikpuud Vastaklehikud Jugapuud Okaspuud Õistaimed Õis ja sellest areneb vili Täiuslikumad juhtsooned Enamike liike on heitlehised või suvehaljad Kaheidulehelised Idus kaks lehte Sammasjuurestik Sulg-või sõrmroodsed Üheidulehelised Idus üks iduleht Narmasjuurestik Õied kolmetise...
Samblad ja samblikud Eestis Vivian, Leegi, Triinu, Sandra, Liis, Merylin, Marika, Triin, Diana, Kaur Räpina 2012 SAMBLAD SAMBLIKUD Aitäh. Pildid: Triinu ja Vivian 2012 Räpina
suurendavad selles hapniku hulka. 8. Sammalde tunnused. Mille poolest on sammaltaimed vähem arenenud kui teised taimed? Sammaldel puuduvad juured-neil on risoidid . Kuna risoidid ei suuda taime veega piisavalt varustaa, langeb selle omastamise kohustus peamiselt lehtedele ja varrele. Läbi õhukeste lehtede pääseb vesi kergesti taime. Rakukestes puudub puitaine ning juhtsooned, seetõttu samblad tavaliselt üksikult püsti ei püsi ega saa kõrgeks kasvada. Miks samblad kasvavad tihedalt koos ega kasva kõrgeks? Rakukestes puudub puitaine ning juhtsooned, seetõttu samblad tavaliselt üksikult püsti ei püsi ega saa kõrgeks kasvada. Tihedasti lähestikku hoides lahendava taimed vee- ja tugiprobleemi korraga : nad toetravad üksteist ja niiskus nende ümber ja sees püsib kauem. 9. Sammalde tähtsus looduses. Samblad aitavad hoida atmosfääri hapniku taset, sest nad toodavad hapnikku rohkem kui ise tarvitavad
Sõnajal-kollad,osjad samas kateg. +sammal- eostega mlemad,Juurte asemel risoidid. +paljas-juhtkoed,puukujulised.Samblad-poleõisi/vilju,madalakasv +paljas pole.Paljasseemn-paljunevad seemn.3 omadust-Neil on väikesed lehed või okkad mis piiravad aurumistväga sügavale ulatuv juurestik,mis aitab vett kätte saada.Enamik on igihaljad.paljunevad käbidega.isaskäbides arenebVäga palju õhupõitega varustatud tolmuteri,mis leviv tuulega.P viljastamist emaskäbide soomused sulguvad ja muutuvad Jämedaks ja vaiguseks, isakäbid aga kukuvad maha.Emakäbides paikneb igasoomus ülemisel pinnal 1võimitu Seemnealget,sealsees munarakk.viljastamiseks vet ei vaja, Sest toimub tuultolmlemine.kuna seemned valmivad emaskäbideSoomustel katmatult, nimetatakse neid paljasseemnetaimedeks.Okaspuud kasvavad enamasti ppoolkeral,jahekliima.Miks okaspuudel väiksed lehed?Et piirata aurumist.peale kahanenudLehepinna vähendab vee aurumist oksatest ka neid katev vahakihtJa selle...
veeloomadele. Kasutus: toiduks, toidulisandite ja kosmeetika valmistamine, väetisena, valmistatakse loomasööta. 11) Sammalde elupaigad: maa peal, kividel, puudel, vees Paljunemine: eostega ja keha tükikestega Elu vajadused: õhk, niiskus, mineraalid, valgus 12) Turba kasutus: kütteks, taimekasvatuses 13) Sammalde loosuslik tähtsus: aitavad hoida atmasfääri hapniku taset, vähendavad jõgede veetaseme kõikumist, 14) Sõnajalgtaimede 3 rühma: Kollad, osjad, sõnajalad 15) Miks samblad ei saa kasvada kõrgeks: sest neil pole tugi 17) Millest on tekkinud kivisüsi ja selle kasutus: sõnajalgadest, kasutus: kütteks,toiduks valmistatakse:bensiini, ravimeid, lõhnaaineid 20) Vaigu tähtsus puudele: kaitseb puud haigust tekitavate bakterite ja seente eest 22) Kodumaised okaspuud:mänd, jugapuu, kuusk, kadakas sissetoodud paljasseemnetaimed: nulg, seedermänd, ebatsuuga, elüptus, lehis
Bioloogia KT 06.09 Vetikad: Tähtsus looduses: Veekogude aineringe Esimene lüli toiduahelas Varustavad hapnikuga (90% toodavad vetikad) Pakuvad veeloomadele kaitset ja varju Liiksus: Rohevetikad (juusvetikas) Puna-ja pruunvetikad (harilik põisadru- pruun, agarik- puna) Sinivetikad Tunnused mis teevad edukamaks, kuidas tunnus edukusele kaasa aitab: Fotosünteesimine- valmistab ise toidu Samblad: Tähtsus looduses: Hoiavad mulda liigniiskeks muutumast ja põua ajal takistavad kuivamist Aitavad hoida atmosfääri hapniku taset Säilitavad vett ja vähendavad veetaseme kõikumist Murendavad pinnast ja valmistavad ette sobivat kasvupinda teistele Turvast kasutatakse kütteks ja taimekasvatuses, allapanuks loomadele ning on tähtis keemiatööstuse tooraine. Neil on bakterivastased omadused Liiksus: Helvik Harilik karusammal ehk käolina Turbasamblad Tunnused mis teevad edukamaks, kui...
Samblad 1) Samblad kasvavad tavaliselt tihedalt koos, nii lahendavad nad vee- ja tugiprobleeme korraga. 2) Samblad on mõne millimeetri kuni paarikümne sentimeetri pikkused. 3) Samblaid on maailmas ligi 20 000 liiki, Eestis veidi alla 600. 4) Samblad kasvavad varre tipus, kõdunevad altpoolt. 5) Sammalde lehed on väikesed, lihtsa ehitusega ja koosnevad peamiselt ühest rakukihist. 6) Sammaldel on risoidid, mis on niitjad väljakasved varre alumises osas. 7) Samblad kinnituvad risoididega kasvukohale, imavad vett ja vees lahustunud mineraalaineid. 8) Sambla veega varustamine on põhiliselt varre ja lehtede ülesanne. 9) Sammaldele on vesi viljastumiseks hädavajalik.
varuainena tärklist. Taimede meeleelundid: Taimekoed eristavad kuiva õhku veeaururikkast ning valgust pimedusest. Juurtes sünteesitakse veepuudusel abstsiishapet, mis jõuab lehtedeni ja mille lehe kattekoe rakud ära tunnevad. Suurenenud süsihappegaasisisaldusele õhus, samuti vähenenud veeaurusisaldusele, reageerib taim õhulõhede sulgemisega. Mille alusel jaotatakse? Taimed jaotatakse elutsükli ja ehituse iseärasuste alusel kahte suurde rühma: samblad ja soontaimed. Soontaimed jagunevad sõnajalgtaimedeks, paljasseemnetaimedeks ja õistaimedeks. Miks ei kasva samblad kõrbes? Taksis terve organismi suunatud liikumised, vastusena lähiümbruse omadustele Tropism sõltuvad ärritaja suunast Organellid, mis on iseloomulikud taimedele: plastiidid, vakuoolid, tselluloosist rakukest Rakuorganellide ülesanded: - rakukest koosneb tselluloosist, kaitseb, annab kuju ja tugevuse
Vetikad (puuduvad koed, keha ei jaotata organiteks -> Samblad(kattekude, tugikude, juhtkude, vars, leht, annab TURBA)-> Sõnajalgtaimed(juur, juhtkude, annab KIVISÜTT, paljuneb eostega)-> Paljasseemne taimed(okastaimed: seeme, pung, annab PUITU, koos mägede tekkega) -> Katteseemnetaimed(õistaimed: õis, vili, rohttaimed) Evolutsiooni protsessid: Põlvkonnad ei muutu sest: 1. isend · Populatsioon on väga suur 2. liik · Ristumised on vabad 3. populatsioon · Mutagenees puudub 4. kooslus · Populatsioon on isoleeritud 5. biosfäär · Puudub looduslik valik Geneetilise muutlikkuse allikad: 1. . Mutatsioonid *geenmutatsioon *generatiivsed mutatsioon...
ebaühtlaselt kõigil mandritel. Osad samblaliigid kasvavad teistel taimedel, vähesed elavad vees. Evolutsioonis lahknesid nad sõnajalgade ja vetikate eellastest ca 500 miljonit aastat tagasi, kambriumi ajastu lõpus. Sammalde üldtunnused · Sammaldel on tallused, mis täidab lehe ja varre funktsiooni; · Sammaldel on risoidid, kuid puuduvad juured; Risoidid on varre väljakasvud. · Erinevalt õistaimedest pole neil spetsiaalseid juhtkudesid; · Samblad põlvnevad arvatavasti rohevetikatest; · Samblad on eostaimed; · Sammalde suguline põlvkond ehk gametofaas* on pikemaajalisem, kui suguta põlvkond ehk sporofaas*; Gametofaas ehk haplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal haploidne (ühekordne, igat kromosoomi on vaid üks, neil puuduvad paarilised). Sporofaas ehk diplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal diploidne (kahekordne, igal
8. klassi bioloogia täidetud tööleht vetikate, sõnajalgtaimede ja sammaltaimede kohta. Mille poolest erinevad taimed loomadest? Kirjelda vetikaid. Milline on vetikate tähtsus loodusele ja inimesele? Kirjelda sammaltaime. Mille poolest erinev sammaltaim vetikast? Miks on sammaltaimed tähtsad? Mille poolest on sõnajalgtaimed arenenumad kui samblad? Kollad, osjad ja sõnajalad - Kirjelda neid. Milline seos on kivisöel ja sõnajalgadel
Sammaltaimed Allikas: Vikipeedia Sammaltaimed (Bryota) on väikesed, kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed. Hariliku karusambla sporofüüdid Nimi Kuigi sammaltaimedel ehk sammaldel ja samblikel on sarnane nimetus ja nad on sageli välimuselt üsna sarnased, on nad tegelikult vägagi erinevad. Teaduslikus keeles on samblad sammaltaimed. Taksonoomia Maailmas tuntakse kokku umbes 16 000 liiki sammaltaimi. Eestis kasvab ligikaudu 525 liiki, milledest enamik (umbes 400 liiki) on lehtsamblad. Evolutsioon Sammaltaimed põlvnevad arvatavasti ürgsetest rohevetikatest. Kasvukeskkond Harilik kaksikhammas Sammaltaimed on niiskete kasvukohtade taimed. Nad kasvavad maapinnal, puidul ja kividel. Samblad on metsapinna kaitsjad ja sobiva niiskuse hoidjad ning oma ladeneva huumusega
· Arenevad · Aine-ja energiavahetus · Reageerimine ärritajale · Kasv ja areng · Liikumine 2. Miks sõltub loomariigi olemasolu täielikult taimeriigist (too 2 näidet) · Taimed on toiduahelates 1.kohtadel · Taimed toodavad hapnikku 3. Järjesta taimerühmad (vetikad, samblad, sõnajalad, paljasseemnetaimed) alustades kõige varem kujunenust. Too üks põhjendus, mis toetaks sinu järjestust. · Vetikad · Samblad · Sõnajalad · Paljasseemnetaimed Ehitus läheb lihtsamast raskuse suunas. 4. Võrdle taimi ja loomi, too välja niipalju erinevusi ja sarnasusi kui oskad.
LOODUSLIK LEVIK KLIIMA MULLAST TAIMED LOOMAD INIMESE VÖÖND TEMP.OC SADEMED IK TEGEVUSED 1. Jäävöönd Arktika Talvel 20 (- 100-150mm Pinnas Samblad, Plankton, sinivaal, Tsuktsid, 30) külmunud, samblikud, morsk, hülged, eskimod, Antarktika Suvel 5(0) <100mm igikelts, vetikad kotikud, jääkaru, neenetsid, Talvel -60(- polaarmagun polaarrebane, jakuudid, saamid
Sambla- ja samblikurinne Peamine informatsioon · Sambla- ja Samblikurinne on altpoolt esimene metsarinne · Sambla- ja Samblikurinne koosneb sammaldest ja samblikest · Sammaltaimed ehk samblikud ehk brüofüüdid (ladinakeeles Bryophyta) on kuni paarikümne sentimeetri kõrgused taimed Samblad metsades · Samblad lepivad vähese valgusega, nii et neid võib kohata ka hämaratemates kohtades, kus tavalised rohutaimed hakkama ei saa. · Mitmetes metsades katab maapinda suuremal osal tihe samblavaip Erinevad samblad · Metsades kasvavad umbes 560 liiki, paar neist on: · Loodehmik · Metsakäharik · Lood-jõhvsammal · Põdrasamblikud · Turbasammal Samblatest · Sammaltaimed on niiskete kasvukohtade taimed · Nad kasvavad maapinnal, puidul ja kividel
SAMMALTAIMED (Bryophyta) Sammaltaimede ehitus, elutsükkel ja mitmekesisus Karl Pütsepp 2013 Avaldatud Creative Commonsi litsentsi ,,Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti CC BY-SA 3.0” alusel. 1. Sissejuhatus • Maailmas kasvab ~18 000 liiki, Eestis ~530. • Samblaid uuriv haruteadus on brüoloogia. • Madalad (kasvavad kuni paarikümne cm pikkuseks). SAMBLAD ON • Ürgne KASVAVAD taimerühm. LÜHIKESED NING ENAMASTI TIHEDALT KOOS. 2. Süstemaatika SAMMALTAIME D LEHTSAMBL MAKSASAMBL KÕDERSAMBL AD AD AD 3. Ehitus 3.1. Morfoloogia • Väikesed kitsad lehed. • Juuri pole, neid asendavad risoidid. • RISOID – niitjas varre väljakasve, millega sammal kinnitub kasvupinnale (kuna juhtkoed puuduvad, vett ei ima).
Arktika Antarktika Taimed Kasvavad vetikad, samblad, Rannikutel ja saarte on samblikud. Jääväljadel taimi ei samblikud, samblad, vetikad. kasva. Väiksed lehed. Vetes on planktonit. Loomad Jääkarud, Kalad, vaalad, hülged, kalad,polaarrebane,morsk,hülged. linnud,delfiinid,pingviinid, Neil on paks karv, rasvakiht, loomplankton, pisivähid, kaitseb looma külma eest, heledat merileopardid. värvi. Inimtegevu peaaegu puudub, polaarjaamad Peaaegu puudub,
erinevate ilmastikutingimustega. Loodusvööndis levib vastavalt kliimale, mullale, pinna ehitusele ja veestikule iseloomulik taimkattetüüp. Muld on maakoore pindmine kobe kiht. Mullatekke tegurid on kivimite murenemine, taimed ja mikroorganismid. Jäävöönd: Gröönimaa, Antarktis, Arktika O. saared; polaarne kliimavööde, külm, kuiv, alla 0º, kõrgrõhkkonnad, polaaröö ja päev; muld laiguti ja väga õhuke; samblad, samblikud; plankton, vaalad, hülged, morsad, albatrossid, PP jääkaru, LP pingviin; Inimesi ple. Mandrijää on väheliikuv jääkate. Mandriliustik on libisev jääkate. Jäämägi on mandriliustiku murdunud tükk. Murenemine on temperatuuri Kliimavöönd Loodusvöönd muutumisel kivimite pragunemine. Polaarne Polaarkõrb,igijää. Tundra: 65-75º pl (P-Ameerika,
SAMBLIKUD Samblikud pole taimed. Kuuluvad seeneriiki. On liitorganismid, mille moodustavad seeneniidid ja üherakulised vetikad, mis paiknevad kihtidena. Võivad paljuneda vegetatiivselt, võivad ka suguliselt paljuneda. Samblikke uurivad lihhenoloogid. (Harilik seinakorp, pikk habesamblik, islandi käokõrv, harilik põdrasamblik, alpi põdrasamblik) Harilik seinakorp Pikk habesamblik Islandi käokõrv harilik põdrasamblik Alpi põdrasamblik SAMBLAD Samblad on taimed. Sammaldel on lehed ja vars, mida samblikel pole. Samblad kasvavad maapinnal, puidul ja kividel. Paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Aitavad palju kaasa selleks, et metsades oleks muld viljakas. (Karusammal, palusammal, harilik laanik, harilik lehviksammal) Karusammal Palusammal harilik laanik Harilik lehviksammal EESTI KAKUD 1)Karvasjalg-kakk; 2)Sooräts; 3)Kõrvukräts; 4)Händkakk; 5)Värbkakk; 6)kassikakk; 7)Kodukakk Karvasjalg-kakk Sooräts...
Leevendavad kasvuhooneefekti Linnud ja loomad Pesitsevad linnud: metsis, teder, rabapüü Rändlinnud: sookurg ja must-toonekurg Loomad: põder, hunt, jänes, rebane, mäger Harvemini: ilves, metssiga, karu, metskits Toiduahelad Jõhvikad -> põder Harilik karusammal -> metskits -> ilves Murakad -> piilpart -> rabapistrik Raba-karusammal -> selgrootu putukas -> teder -> rebane Jõhvikas -> ämblik -> rabakonn -> metssiga -> karu Taimed Enamlevinud: puhmad ja põõsad, samblad Puid kas väga vähe või puuduvad Taimed kasvavad turbal ja turbasamblal Pinnas on happeline, niiske ja toitainetevaene Kokkuvõte Raba ehk kõrgsoo toitub ainult sademetest. Selles koguneb turbakiht kõdunenud taimedest. Taimestik on kidur. Samblad. Leevendavad kasvuhooneefekti, kuid toodavad ka ise süsihappegaasi. AITÄH! Kasutatud allikad TEKST: http://et.wikipedia.org/wiki/Raba http://et.wikipedia.org/wiki/Soo http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm
Milline on tundra mullastik? Vähe viljakad tihti soostunud, õhukesed leetmullad. 6.Kas jäävööndis muld esineb? Ei, seal on maapind kogu aasta kaetud lume jääga. 7.Tundra taimestik. Samblad, samblikud, sinikas, pohl, mustikas, mesimurakas, sookail, villpea, vaevakask, paju, lepp. 8.Miks ei kasva puid tundras? Kuna on liiga niiske ning ei jagu piisavalt toitaineid. 9.Missugused on taime kohastumised tundras? Kasvavad külmalõhedes, hästi maaligi. 10.Jäävöödi taimestik. Vetikad, samblad, seened (paiknevad oaasides). 11.Miks ulatub tundra Põhja- Ameerika idarannikul kaugemal lõunasse kui Euroopa põhjaosas? Kuna Põhja- Atlandi hoovus toob sooja vett ja selle kohale sooja õhku Euroopa loodeossa. 12.Tundra loomastik. Lemming, valgejänes, polaarrebane, põhjapõder, pono, karibuu, lumekakk, lumepüü, lagled, ännid, kaljukajakad, kihulased. 13.Jäävööndi loomastik. Adeeliapingviinid, lonthüljes, sinivaal, keiserpingviin, gröönihüljes, valgevaal, jääkaru, morsk.
540 245 praegused mandrid ja kahepaiksete areng (350) lülijalgsed, kahepaiksed, ookeanid, kliima jahe ja lülijalgsete areng (400) samblad, sõnajalgtaimed, kuiv, ulatuslik kõrbestumine taimed maismaale (420) loomade peamised ehitustüübid (540) hulkraksete taimede arenemine (1000) AGUAEGKOND vetikad, pehmed
Uurimisjaamad (reostus). Antarktika: (pmood: kõrge,mägine, ebaühtlane, vahelduv, ookeani põhjas tasane) Amundsen Antarktika: 98% maismaast on kaetud hiiglasliku jääkilbiga mandriliustikuga . Jää keskmine paksus on 2 km, külmapoolusel 4,3 km. Vinsoni massiiv 5140 m.Kõrgeim tegevvulkaan: Mount Erebus 3846 m. INIMESED: turism,uurimisjamaad(reostus) OAAS lumest paljaks sulanud koht, kiviklibune ala. TAIMESTIK: Servaaladel kasvavad: samblikud, samblad, vetikad. LOOMASTIK: (pingviinid,hülged,krill,sinivaal) liike vähe, isendeid palju.Elu peamiselt vees.Toituvad planktonist. MIKS?Polaaraladel külm kliima- kogu aasta käib päike madalalt, soojendab maapinda vähe. Polaaröö ja polaarpäev. Lumi ja jää peegeldavad päikesekiirguse tagasi (90%). Arktiline. Polaarne klmv, polaarne õhumass. TUNDRA: esineb vaid põhjapoolkeral, pinnamood Väga külm, suvel 0 talvel -30 tasane,Lähisarktiline klmv.
on õied ja viljad. Paljasseemnetaimedel arenevad samuti viljad. Kuusel ja männil moodustuvad käbid ning kadakal ja jugapuul marjad. Jugapuu on mürgine taim. Okaspuud on suvehaljad. Parandus: *Õistaimede paljunemisorganiteks on õied ja viljad. *Paljasseemnetaimedel arenevad seemned käbides. *Kuusel ja männil moodustuvad käbid ning kadakal ja jugapuul marikäbid. *Okaspuud on igihaljad. 4. Miks on sõnajalg - , paljasseemne - , ja katteseemnetaimed soontaimed, aga samblad mitte ? 2p Sest sõnajalg - , paljasseemne ja katteseemnetaimedel on arenenud juhtkude ning neid nimetatakse sellepärast soontaimedeks. Samblad aga ei suuda kasvada suureks ning neil pole juhtkude. 5. Joonista õis ja märgi joonisele õieosad ja nende ülesanded. 8p NB! Seal kus on tolmuka pea selle vart nimetatakse tolmukaniidiks mis peab ka joonisel olema. Nende ülesanded : *Emakasuue Võtab vastu isassugu rakud. *Emakakael Viib sugurakud sigimikku.
3. Millest lähtus Ch. Darwin evolutsiooni selgitamisel? 3p. Darwin lähtus evolutsiooni selgitamisel faktilisel materjalil( paleontoloogilise, biogeograafilise ja aretusliku), et liikide ajalooline muutumise on tominud ja toimub teaduslikult põhejndatavate seaduspärasuste järgi. Peamine põhjus: Looduslik valik. 3 fakti:Isendite paljunemine, olelusvõitlus, indiviitide mitmekesisus. 4. Leia õige lauselõpp! 3 p. 1. Esimesteks maismaataimedeks olid: c) samblad 2. Imetajad põlvnevad: d) roomajatest. 3. Kõige liigirohkemaks taimerühmaks on kujunenud tänapäevaks: d) õistaimed. 5. Milline on paleontoloogia osa evolutsiooni selgitamisel? 3 p. See annab kõige otsesemaid andmeid elu ajaloost maal. See on teadnus mööndunud aegadel elanud organismidest. Pateontoloogilisednuuringud on nidanud, et väga sügavates kivimikihtides leiduvad organismide jäänused sarnanevad vähe või ei sarnane üldse
Eosed on ühesuurused. Gametofüüdid on ühekojalised, saavad täiskasvanuks 1-15 aasta jooksul. Eelleht areneb mulla sees koostöös seenega Gametofüüdid on väikesed, mõne millimeetri suurused, rohelised, ühe- või kahekojalised.Viljastamine toimub veekeskkonnas. Hõimkond jagatakse neljaks klassiks: ürgkidad, talblehikud, kalamiidid ja osjad. Esimesed kolm klassi on välja surnud. Samblad. Nende iseloomustus, mitmekesisus. Sammalde arengutsükkel. Sammaltaimed ehk samblad ehk brüofüüdid on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed. Maiilmas tuntakse kokku umbes 16 000 liiki sammaltaimi. Eestis kasvab umbes 560 liiki, millest enamik on lehtsamblad. Samblad on jaotatud kolme eri rühma: Lehtsamblad, maksasamblad ja kõdersamblad. Sammaltaimed põlvnevad arvatavasti ürgsetest rohevetikatest. Sammaltaimedel puuduvad õied ja seemned, nende lihtsa struktuuriga lehed katavad peent vart. Enamiku oma
järveks.Sammaltaimed kasvavad ka maapinnal puidul ja kivil.Sammaltaime kasvuks on vaja puhast õhku,sest nad on väga tundlikud õhu saastatuse suhtes ja nad ei saa kasvada kohtades kus on õhk tugevasti saastatud. Sammaltaimed paljunevad eostega.Sammaltaime eosest areneb uus taim mille moodustavad suguorganid.Sammaltaime munarakust areneb taime tipmises osas eoskupar ja seal sees moodustuvad eosed.Eosed levivad tuulega ja valivad idanemiseks soodsa koha. On võimalus ka,et samblad paljunevad vegetatiivselt ehk mitte suguliselt näiteks sigikehakestega. Samblad on loodusele väga kasulikud.Näiteks sammal maja katustel on hea selle pärast et vihma ja lumesulamis veed ei jookse kiiresti ära vaid samblavaip püsib seetõttu kaua niiskena. Sammaltaimed on ka koduks putukatele ja ämblikele kus nad end pesitsevad.Peamiselt kasutatakse ka turbasammalt tööstuses briketi tegemiseks ja ka põllumajanduses.
Eestis, 4) Lamminiit Jõgede üleujutus aladel olevad, üleujutus kannab toiteaineterikkaid setteid. 5) Rannaniit Taimestik vööndiline, soolalembelised taimed 6) Rannaroostikud Levivad pmst vee sees, gleimullad, tavaliselt kasvab pilliroog. 7) Nõmmed Toitainetevaene, kujunemisjärgus liivmullaga (nõmmerohumaa), taimestikuks kanarbik, kuivalembelised samblad, nõmm-liivatee. LISATUND Maastik Maastik Looduslik süsteem, mis koosneb pinnamoest, kliimast, mullast, taimkattest ja teistest tunnustest. Madal-Eesti: 1) Põhja-Eesti (Põhja-Eesti rannikumadalik ja Soome lahe saared, Harju- ja Viru lavamaa, Kõrvemaa ja Alutaguse) 2) Lääne-Eesti (Lääne-Eesti saarestik, Lääne-Eesti madalik, Pärnu madalik ja Liivi Lahe Saared) 3) Võrtsjärve ja Peipsi madalik Kõrg-Eesti:
Milles seisneb seeneniidistiku eelis taimejuurte ees?-Seeneniidistik moodustab suurema pinna ja saab seega ka vett ja mineraalaineid kiiremini ja rohkem. 1)Miks on seened metsa ökosüsteemis tähtsad?- Nad lagundavad aineid, oma elutegevuses kasutavad neid taimed ja nii hakkab ringlus uuesti. Miks ei loeta samblikke taimede hulka?- Sest samblik koosneb peamiselt seenest. Miks on samblikud õhusaaste suhtes tundlikumad kui samblad?- Samblikel pole kaitsvat kattekudet ja kuna nad kasvavad aeglaselt ei suuda nad rakke kiiresti taastada. 1) Mis vahe on samblal ja samblikul? Kuidas teed neil väliselt vahet?- Sammal on taim Samblik seen. Samblal on risoidid, vars, lehed ja eoskupar. Samblikul aga tallus mis koosneb seeneniidistikust ja fotosünteesivast ainuraksest organismist. Samblad kasvavad tihedalt koos, st nad vajavad üksteist. Samblikud saavad aga ise hakkama.
nihkuvad sisemaa suunas ja moodustavad luiteid. Luited jagunevad ranna- ja mandriluideteks, mille kõrgus võib ulatuda mitmekümne meetrini. 2)Rannikuluited jaotatakse valgeteks (värvuse tingib paljas mereliiv) ja hallideks (värvuse tingib hõre laialehine taimestik ning huumusesegune liiv). Esimesena asuvad rannikuluidetele kasvama merisinep ja merihumur. Neile järgnevad vareskaer, luidekaer, liiv-aruhein ja liivtarn. Hallidel luidetel kasvavad juba ka samblad, kõrrelised ja rohundid ning lisanduvad pajud. 3)Mandriluidetel on esimesed asukad haguheinad, aruheinad, ussikeel ja liivkoeratubaks, kellele järgnevad samblad, nõmm-liivatee ja kanarbik. Nii kujuneb nõmm, mis aja jooksul metsastub, muutudes nõmmemetsaks. 4)Luitemaa looduskaitseala hõlmab Edela-Eesti ranniku- ja loodusmaastike kõige ilmekama osa. Siin võib näha Eesti kõrgeimaid luiteid ja suurimat rannaniiduala. Luitemaal on registreeritud 265 linnuliiki, neist 130 on haudelinnud
Biolooogia Sammaltaimed: Brüloogia- samblaid uuriv teadusharu Tallus-taimkeha, mis ei ole eristunud lehtedeks ja varteks.Täidab nii lehtede kui varte funktsiooni. Risoidid-kinnitusfunktsiooni täitvad niitjad ,,juured". Miks samblad ei saa kasvada suureks? V: Vesi liigub koos selles lahustunud ainetega sammaldes aeglaselt, neil pole juhtkimpe. Vähe võimalusi reguleerida vee aurumist. Pole puitunud rakukestaga tugikudesid, mis võimaldaksid varsi püsti hoida. Kuidas liigub sammaldes vesi? V: Imavad kogu keha pinnaga, kapillaarselt. Vee liikumine toimub pindmiselt. Kuidas samblad levivad? V: Vegetatiivselt, talluse või varre harunemise teel, äramurduvate lehetippudega. Suguliseks
Arktika ja Antarktika. Arktika: põhjapooluste ümber Antarktika: lõunapooluste ümber. Kolm ookeanit ümbritseb: Vaikne, Atlandi ja India ookean 2. Kliima: Polaarkliimavööde, Arktika: väga külm ka suvel. sademete hulk aastas 100-200 mm lumena. Antarktika: suvel -30 talvel 70, sademed 50-250 mm 3.Mullastik: praktiliselt puuduvad 4.Taimestik Arktika: Väga liigivaene, sest maad katab jää. Õistaimed poolaarmagun, samblad ja samblikud. Antarktika: rannikul ja saartel- samblad, samblikud, vetikad, plankton 5.Loomastik: Arktika: morsk, hülged, kotikud, jääkaru, polaarrebane, polaarhunt, polaarkajakad, Antarktika: pisivähid, hülged, vaalad (sinivaal), mõõkvaal, delfiin, hülged, merileopard, pingviinid. 6. Inimtegevus: Arktika: hõre asutus, polaarjaamades jälgitakse ilma, jääväljade triivimist, vee omadusi jne. Antarktika: Polaarjaamades 7.Mõisted: jääväljade triivimine-püsijää, mis on hoovuse tõttu pidevas liikumises arktikas.
Jäämäed Gröönimaa liustikust murdunud hiigelsuured jäätükid ohustavad laevaliiklust. Jääalune järvede süsteemmandriliustiku. Muld puudub sest : muld tekib orgaanilisest osast ehk taimedest ja mineraalsest osast ehk kivimite murenemisest ; taimi on vähe,mulda tekkida ei saa ; ülekaalus on füüsikaline murenemine : kivimid murenevad suure temperatuuri muutuse tulemusel. Kidurat taimestikku on vaid arktilistel saartel ja mererannikul. Vetikad , samblad,samblikud. Mõne lumevaba kuu jooksul kasvavad vähesed õistaimed näiteks polaarmagun. Kohastumused on väikesed lehed,lühikesed varred,kidur juurestik. Vähesed õistaimed õitsevad ja viljuvad kiiresti. Jääkaru kohastumused : paks karv,naha alune rasvakiht,valge värvus. Valge värvus aitab saaki varitseda. Hea ujuja,sukelduja. Toitub vees kaladest ja hüljestest. Väiksematest loomadest elab põhjas polaarrebane ja polaarhunt
Tundrad Rakvere Reaalgümnaasium Helena Kirs 8.R klass 17.02 2011/2012 Sisukord: · Üldinfo · Taimestik · Loomastik · Kliima · Tundrates elavad inimesed Tundrad Tundra on bioom, millele on iseloomulikud samblad ja samblikud, puhmastaimed, rohttaimed, kidurapuud ja põõsad. Tavaliste puude kasvamist takistavad madalad õhutemperatuurid, lühike vegetatsiooniperiood ja igikelts. Tundra nimetus tuleb saamikeelsest sõnast tndâr, mis tähendab kõrget metsatut ala. Tundra esineb Põhja-Ameerika ja Euraasia põhjaosas ja lähisarktilises kliimavöötmes paiknevatel saartel, kuid ka lõunapoolkeral Antarktika rannikul ja lähedastel saartel ning kõrgmägedel. Tundrat võib jagada kolmeks:
Antarktika Chingiz Zeynalov Antarktika Maa lõunapoolust ümbritsev manner. Ümbritseb Lõuna-Jäämeri. Suuruselt viies manner. Mandrijää Antarktika loomad Vastupidavad taimed ja loomad. Pingviinid,loivalised,ümarussid,loimurid,lestalised,ve tikad,samblikud,samblad jt. Loomad Inimasutus Antarktikas Puuduvad püsielanikud. Uurimisjaamad. Uurimisjaamad Antarktika kliimad Kõige külmem piirkond. Rekord -89,2 kraadi. Talvel kuni -28 kuni -55 kraadi. Suvel keskmine -5 kraadi. Kliima Globaalne soojenemine Antarktikas Õhutemperatuuri tõus. Maailammere veetaseme tõus. Pilt Polaaruurijad William Speirs Bruce. Robert Falcon Scott. William Speirs Bruce Robert Falcon Scott Tänan kuulamast! Chingiz Zeynalov
TUNDRAD KLIIMA TAIMESTIK LOOMAD INIMTEGEVUS Talv on Ebasobivad Väiksemad Vähe inimesi. pikk,külm ja tingimused vahetavad tuisune. taimekasvatuseks. karva. Sademeid Puuduvad puud. Talveuni. Põhjapõdrakasvandus. on vähe. Madalad taimed. Toitainevaene. Lumikate on Samblad ja Rasvakiht Küttimine, õhuke. samblikud kaitseb külma kalapüük. Puhmad ja eest. kõrrelised lõikeheinalised. Suvi on Lühike Linde on Maavarade õhuke ja kasvuperiood. palju. kaevandamine. jahe. Madalad, tihedalt koos. MAAPIND GEOGRAAFILINE KESKONNA ASEND PROBLEEMID Sügavalt läbi külmunud
Tumedaokkalised pruunkaru. Maavarade tulekahjud, (kuusk, nulg), kaevandamine. Tselluloosimaardlad. Heledaokkalised. TUNDRA Lühike suvi- jahe, niiske, valgus Samblad, Vähe loomi, Paiksed Nõrgalt arenenud, Karm piirkond, Samanism- Tundra nimetus pärineb küllane, Talved- pimedad külmad, samblikud, loomad-suur keha, Pole huumust, Suvi Tööstus, üleloomulike soomekeelsest sõnast, mis lumevaesed, tug
Maa tekkis 4,5 miljardit aastat tagasi, esimesed elusolendid 3,5 miljr. aastat tagasi Vanimad eeltuumsed olid HETEROTROOFSED ANAEROOBID, hiljem kujunes fotosüntees ja atmosfäär. Mõningad tekkinud bakterid-tsüanobakter sisaldasid klorofülli ja olid võimelised fotosünteesima Atmosfääri vabanes hapnik! Esimesed hulkraksed organismid olid vetikad, kes arenesid vees. Nende keha nimetataks talluseks Esimesed maismaataimed olidnn eostaimed, kellel polnud juhiosooni. Neist arenesid samblad (450 milj.) Kujunesid paljasseemnetaimed, sest kliima oli muutunud kuivemaks ja enamik sõnalajgtaimi välja surnud Kuusk, mänd, kadakas, jugapuu U 140 milj. aastat tagasi kujunesid katteseemnetaimed e õistaimed Suguorganid õis ja vili Tundrataimed, kõrbetaimed, rohtlataimed Taimeriigi evolutsiooniline areng: SAMBLAD, EOSTAIMED, PALJASSEEMNETAIMED, KATTESEEMNETAIMED Esimesed hulraksed loomad olid käsnad nad tekkisid hiljem, kui taimed (700 milj
Põhja-Kanada Kanada tundravööndis on jaanuari kekmine temperatuus alla -30 kraadi , juulis +5 kraadi. Taimkatte moodustavad nagu mujalgi tundras peamiselt samblad. Kivistel pindadel kasvavad samblikud. Loomadest on esindatud lemming , polaarrebane ja hunt , metsik põhjapõder karibuu- ning mustksuveis. Suvel pesitseb rannikutel hulgaliselt veelinde, meresid asustavad hülged ja põhjapoolkera suurimad loivalised morsad ehk merihobud. Atlandi ookeani loodeosa vetes elavad suured imetajad grööni vaalad. Rahvastiku peamine tegevusala nii talvel kui ka suvel on mereloomapüük ja kalastus
Elu omadused bioloogia on teadus mis uurib elu elusolendid on ainuraksed ja hulkraksed organismid elus organismid on keerulise ehituse ja talitlusega Elusolendid jagunevad kahte suurde gruppi: Autotroofid (taimed) Heterotroofid (loomad) energia allikas on päike ja saavad energiat toidust valgus.Fotosünteesi käigus ehk toitainetest (rasvad, on vaja vett ja süsihappe- valgud) gaasi. Püsiv sisekeskond Homoostaas paljunemine(suguline,mitte suguline) vegetatiivne paljunemine eoseline paljunemine oma keha osa kaudu valmivad 1 rakulised(seened,samblad) Suguline paljunemine Mitte suguline paljunemine (õun,tomat vili,) (kartuli mugul,tammetõru) Organism -anatoomia uurib organismi ehitust -populatsioon Liigi tase -ühesugused kombed -etoloogia -evulutsioon Õkosüsteem -äkoloogia uurib seoseid keskkonnaga -biosföör uurib maailma ökosüsteemi Organiseerituse t...
jänesed, lemmingud, lumevaene. • Põhja-Euroopas ohtralt närilisi, puhmatundra ja • Suvel valitseb rebased, hundid, Aasias ja Põhja- polaarpäev ning talvel nirgid, lumekakud. Ameerikas polaaröö. • Põhjapoolkera samblad ja rannikuäärsetel aladel • Suvi on lühike ja jahe, samblikud. nt keskm. temp. on ka jääkarud +10°C, sagedased • Suvel ka haned, pardid, öökülmad. luiged jne • Puhuvad tugevad • Suvel suur sääskede ja tuuled ja talvel kestab
Metsa järjepidevuse all mõistetakse puistu või metsamaastiku põhiomaduste, sh. spetsiifiliste elupaikade ja nende elustiku katkestusteta säilimist väga pika aja jooksul. Järjepidevuse tagab niisugune tasakaal üksikkomponentide (isendite, mikroelupaikade jm.) juurdetekke ja hävimise vahel, et need antud alalt kunagi päriselt ei puudu. Metsa järjepidevus on nähtus, mida peetakse oluliseks eelkõige suhteliselt halva levimisvõimega ning kitsalt kohastunud liikide jaoks (samblikud, samblad, laialtlevinud liikide poolt eelnevalt lagundatud puitu kasutavad putukad ja seened jne), mis on iseloomulikud puistute hilistele suktsessioonistaadiumidele. Eristada tuleb järjepidevust : · ...metsamaana võib olla ajaloos intensiivselt ja korduvalt majandatud, seetõttu liigivaene, haruldustevaene; · ...loodusmetsana tavaliselt leidub kitsalt kohastunud ja haruldasi liike, isegi kui on metsas vanu majandamismärke; · ..
mis saavad oma toidu teistelt taimedelt ning on evolutsiooni käigus klorofülli kaotanud. Taimi uurivat bioloogia haru nimetatakse botaanikaks. Taime mõiste Taime mõiste suhtes ei ole täpset üldkehtivat kokkulepet. Üldiselt siiski fotosünteesivaid prokarüoote (näiteks sinivetikaid) praegu enam taimede hulka ei arvata. Enamjaolt jäetakse välja ka kõiksugu vetikad ja piirdutakse ainult maismaataimedega ehk embrüofüütidega (Embryophyta: osjad, kollad, samblad, seemnetaimed). Laiemas käsitluses võidakse taimede alla arvata ka rohevetikad ja mändvetikad ning sellise rühma nimeks oleks Viridiplantae (rohelised taimed). Mõned teadlased (näiteks Thomas Cavalier-Smith) on taimeriigi alla arvanud kõik primaarsete plastiididega (kloroplastid, mis pärinevad otseselt tsüanobakteritest ehk sinivetikatest) eukarüoodid: rohelistele taimedele lisaks veel punavetikad ja liitvetikad.
seemnepuud ,kust seemned kukkuvad maha ja millest kasvavad uued puud. Seejärel rääkisime hooldus raiest mis tähendab, et on osad puud maha võetud siis on teistel puudel rohkem ruumi kasvada. Määrasime ka valdava puuliigi .Võtsime viie meetrise nööri üks meist seisis ühe koha peal paigal ja teine kõndis ringi ümber tema ja luges ringi seest kokku kõik puud. Nii saimegi valdavaks puuliigiks kase. Taimerindejärjekord: samblad, rohttaimed, puhmad, põõsad, puud. lodumets on vesine segamets kus kasvavad valdavalt lepad. Veel mõõtsime me puu vanust. Torkasime puu sisse pulga ja võtsime välja ja siis lugesime rongad pulga sees kokku ja saimegi puu vanuse. puu kõrguse saime kui kõndisime puust nii mitme sammu kaugusele ,et sa nägid selle puu latva. Siis oligi puu kõrgu umbes sama mis sinu kaugus puust.
Islandi Vabariik Janetta Lukk 9b Asend Piirid · Ainult merepiir · Naaberriigid: Gröönimaa, Sotimaa, Norra · Pindala 103 001 km2 Loodus · Vulkaanid, liustikud · Põhjaosa: lähisarktiline mereline kliima · Lõunaosa: parasvöötmeline mereline kliima · Veekogud: ojad, vähem jõgesid Taimestik · Iseloomulikud taimed: puhmad, samblad, samblikud · Taimede kasvu mõjutab: · Igikelts · Madal temperatuur · Lühike vegetatsiooni periood · Juurestik pinnapealne Loomastik · 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki · Linnud olulised, maismaa loomi vähe · Roomajaid ja kahepaikseid ei ole · Paljud loomad taimetoidulised · Talvel on saar elutu ja tühi Üldandmed · Pealinn: Reykjavik · Keel: Island · Valuuta: Islandi kroon Rahvastik ja asutus · Rahvaarv 332 529 · 3 in/km2
Looniit Karl Eensaar Madis Anton Kaspar Konist sept. 2012 Sissejuhatus Looniit- loopealne, alvar ja aru. Lääne-, Loode- ja Põhja-Eestis. Aluskivimiks on lubjakivi Taimkate Kidur, kuid väga liigirikas Palju käpalisi, haruldasi õistaimi Samblad ja samblikud Kadakas, arukask, mänd jt. Loomastik Spetsiifilist loomastikku pole alvaritel välja kujunenud Kariloomad Haruldased putukad Närilised Vähe varjupaiku suurematele loomadele Linnud( kiivitaja, punajalg-tilder, kanepilind, kivitäks) Tekkimine peamiselt sekundaarse tekkega kujunenud kunagistest põldudest karjatamise tõttu vähesel määral on primaarseid loodusid, mis on kujunenud maakerke tagajärjel merest kerkinud maale Mullastik asub paesel aluspinnal õhuke lubjarikas ja kivine muld mullad on väga põuakart...
Kahemunakaksikute tunnuste erinevused on põhjustatud nii pärilikust muutlikkusest kui ka keskkonnatingimuste mõjust. Ühemunakaksikute erinevused on tingitud ainult keskkonnast, sest nende geenid on ühesugused. 10. Nimetage paljunemise vorme, kes kuidas paljuneb? Suguline paljunemine- Inimene ja suurem osa loomariigist, mittesuguline paljunemine- vegatatiivne paljunemine- ainuraksed, taimed, seened Eoseline paljunemine- taimed, seened , samblad 11. Nimetage erinevaid vegetatiivse paljunemise vorme, näiteid. Pooldumine: Bakterid, alglomad Pungumine: pärmseen, käsnad, Hulgi jagunemine: osadel algloomadel, mingi kasvuorgaaniga(mugul, sibul): taimed 12. Milles seisneb vegetatiivse paljunemise bioloogiline eripära? Vähene muutlikkus, üks vanemorganism, kiire paljunemisviis, 13. Kuidas toimub eoseline paljunemine, näiteid. Toimub eostega, spetsiaalsete paljunemiste kehakeste või rakkudga. Esineb sõnajalad, samblad, seened ja
1)Kus asuvad Tundra-ja Jäävöönd,ja miks just seal? v:Asuvad suurtel laiuskraadidel,polaarjoone taga,kohati ja poolaarjoone ees,s.p seal,et need paigad saavad vähe valgust ja soojust 2)Miks on Venemaa tundra kliima palju külmem,kui Norra tundra? v:Sest Põhja-Atlandi soehoovus muudab Norra soojemaks 3)Milline on tundra taimestik ja kuidas on ta kohastunud nende tingimustega? v:Seal kasvavad samblad,samblikud,puhmad(nt.sinikas,leesikas,kanarbik)üksikud rohttaimed(nt.murakas).Kohastumused:väikesed lehed,kiire vegetatsioon 4)Millised on tundra loomad ja kuidas on nad kohastunud? v:Närilised(nt.lemming),mõned linnud,põhjapõder,hunt,polaarrebane.Kohastumused:nad rändavad,paks karvkate,lühikesed jäsemed ja magavad talveund 5)Millega inimene tegeleb tundravööndis? v:kalapüük,põhjapõdra kasvatus,turism,peavad jahti,nafta-ja gaasi tööstus 6)Mis on igikelts ja miks ta tekib?
MULD- JA TAIMKATE Kontrollt nr.6 1.Milliste nitajatega iseloomustatakse muldi? 1. ..................................... 2. ..................................... 3. ..................................... 4. ..................................... 2.Kirjuta neli Eesti muldade lhtekivimit 1. ..................................... 2. ..................................... 3. ..................................... 4. ..................................... 3.Mida nimetatake leostumiseks? ..................................................... 4.Millist mullatpi kirjeldavad alljrgnevad tekstid? 1.Muldade pindmiseks horisondiks on toorhuuumus, so osaliselt lagenenud orgaaniline aine. Jrgmine horisont kujuneb krge phjaveeseisu korral (maapinnale lhemal kui 1m) ja on sinakas vi sisaldab roostevrvi laike.Alad on kasutusel rohumaa...
Salumetsad asuvad viljakal maal. Mullad on viljakamad kui mistahes teises metsatüübis. See loob soodsad tingimused eriti paljudele taimeliikidele. Mitmekesine taimestik loob omakorda tingimused liigirikka loomastiku jaoks. Suurem osa meie salumetsadest on kuuse-salumetsad. Rohkesti on metsi, kus enamuspuuliigiks on arukask, kuid selleks võib olla ka lepp ja haab. Salumetsa puud võivad moodustada isegi kaks puurinnet. Ülemises puurindes võivad olla näiteks kased, haavad, alumises kuused. Tavalisemad põõsad on sarapuu ja toomingas. Põõsarinne on väga liigirohke. Alustaimestusse kuuluvad sinilill, ülased, kopsurohi, kevadine seahernes, maikelluke. Niiskemates metsades on külluslikult sõnajalgu. · saluilmelised segametsad, Taimed : tamm, vaher, jalakas, saar, pärn, haab, kuusk, imekannike, jänesekapsas, kevadine kurelääts, laanelill, leseleht, lillakas, longus helmikas, maasikas, mitmeaastane seljarohi, naat, soo-koeratubakas, ussil...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
