Tupplehed 2-3 korda kroonlehtedest lühemad, tagasikäänduvate tippudega. Õitseb juunis, juulis.Vili: viiepesaline pikilõhedega avanev kupar.Ravimtaim. Kasutatakse desinfitseeriva põieravimina. Sisaldab mürgist glükosiidi akubiini. Alamsugukond seenlillelised. Iseloomulik on, et seenlillelise seensümbiont moodustab samaaegselt lähedalkasvavate puujuurtega ektomükoriisat. Harilik seenlill (Monotropa hypopitys) laiutab kogu Põhjapoolkera parasvöötmes. Sambla seest turritabki siin-seal üles üks kõverdunud pussakas. Oleks nagu seen, aga tähelepanelikult vaadeldes märkame varrel ka väikeseid kahvatuid soomusjaid lehti, mida seentel kunagi pole. Varre tipus on aga tihedas kobaras hulk kahkjaid õisi. Need näitavad end suve suures südames – juulis ja augustis. Sel ajal püüab seenlill meid segadusse viia, sest õied on tal õisikus isemoodi. Püüa uurida õie ehitust. Õisiku tipus on õielehti viis, allpool aga neli
TUNDRA TAIMESTIK Tundrataimed on kohastunud elama lühikese jaheda suve ja pika polaarpäeva tingimustes. Kogu kasvuperioodi jooksul peavad nad taluma suurt õhuniiskust, öökülmi ja vahel lundki. Lühikese suve tõttu peavad tundras kasvavad õistaimed õitsema kiiresti. Külmematel suvedel ei jõuagi paljudel tundravööndi taimedel seemned valmida. Tundravööndi põhjaosas kasvavad põhiliselt samblad ja samblikud ning madalad rohttaimed. Lõuna poole liikudes sambla ja rohurinne tiheneb järjest. Kuivematel kivistel ja liivastel aladel kasvavad murakas, sinikas ja pohl. Madalamaid ja niiskemaid kohti katavad tarnad ja jõhvikas. Veelgi edasi minnes kohtab kanarbikku, vaevakaski ja kääbuspajusid. Tundra ja metsavööndi piiril on aga siirdeala, mida nimetatakse metsatundraks. Siin kasvab juba ka selliseid puid nagu siberi kuusk, lehis ja kidur mänd. TUNDRA LOOMASTIK
lained mürinal randuvad siis. :,: Sinimeri, su vahusel pinnal näkineide seal tantsimas näen, ja meri on sünge kui hauas, ei tähti seal vilkumas näe. Refr. Meri on, meri jääb ... Näkineiu, sa punud mul pärga merelainete sügavas vees, vesiroosidest punutud paelad minu ümber sa armutult seod. Refr. Meri on, meri jääb ... Metsalilled Sügiskuu metsas on käes Varakult hämardub päev Männikul lookleval teel Viimaseid lilli näen veel Jalge ees sambla sees Siin ja seal meelespead Nende paar viimast õit Sügis unustas viia meil Metsas käin muret täis On mu hing õite seas Ja sulle nopin siis need Kõik andeks saan Ja nii ehk taas Põimuvad veel me teed 18 Mööduvad kiiresti kuud Saabuki suvi meil uus Kohiseb mets nagu hiis Pulmakell heliseb siis Neiu noor valge loor Nii see päev meelde jääb Mõrsja peas pruudipärg Metsalillede põim on see Aga tea meeles pea Millest kõik algas kord
ulatub kroonist kaugele välja. Tupplehed 2-3 korda kroonlehtedest lühemad, tagasikäänduvate tippudega. Õitseb juunis, juulis.Vili: viiepesaline pikilõhedega avanev kupar.Ravimtaim. Kasutatakse desinfitseeriva põieravimina. Sisaldab mürgist glükosiidi akubiini. Alamsugukond seenlillelised. Iseloomulik on, et seenlillelise seensümbiont moodustab samaaegselt lähedalkasvavate puujuurtega ektomükoriisat. Harilik seenlill (Monotropa hypopitys) laiutab kogu Põhjapoolkera parasvöötmes. Sambla seest turritabki siin-seal üles üks kõverdunud pussakas. Oleks nagu seen, aga tähelepanelikult vaadeldes märkame varrel ka väikeseid kahvatuid soomusjaid lehti, mida seentel kunagi pole. Varre tipus on aga tihedas kobaras hulk kahkjaid õisi. Need näitavad end suve suures südames juulis ja augustis. Sel ajal püüab seenlill meid segadusse viia, sest õied on tal õisikus isemoodi. Püüa uurida õie ehitust. Õisiku tipus on õielehti viis, allpool aga neli
Vanemad kamarad, ka I kasutusaasta kamaratel. Varakevadel vahetult peale lume sulamist käsitsi; spets. külvikute olemasolul võiks külvata veidi hiljem - oluline on, et seeme ei jääks kuiva kätte. Vajadusel äestada ja rullida. Kui kamaras on sammal või palju kulu tuleb enne äestada. Tasakaalustatud väetamine. P ja K väetiste kasutamine soodustab liblikõieliste tulekut kamarasse, N kasutamine soodustab kõrreliste levikut, normid - v.t. karjamaade, niitude väetamine, vähendab sambla esinemist Regulaarne kasutamine - v.t. niitude, karjamaade kasutamine Pealtparandamise tulemused hakkavad ilmnema paari aasta pärast. Rajamine uudismaadele (vana kamara hävitamisega) Kuivendamine - põhjaveetase peaks olema sügavamal kui 80 cm(võim. saada häid saake). Võsa hävitamine, kivide koristamine - koos kuivendustöödega. Mullaharimine - sügisel (suvel), künd korralik künd
kokkuvedamisega paisatakse ja sõtkutakse osa oksi pinnasesse. Olukorra lahendas oksarehade valmistamine ettevõtete endi töökodades ja hiljem juba tsentraalselt kaks mudelit SP-5 ja PSG-3 Oksarehaga (nimetatakse ka koguriks) oli võimalik raiejäätmeid ja kuni 4,5 m pikkust mittelikviidset lamapuitu vaaludesse riisuda või hunnikutesse koguda raielankidel kus ei olnud vajalik järelkasvu säilitamine. Töö käigus toimus mittekülmunud pinnase korral koos okstega ka mätaste, osaliselt sambla ja pinnase kokkuriisumine vaaludesse, mis raskendas hilisemat põletamist, küll aga lõi soodsa pinnase loodusliku uuenduse tekkeks. Oksareha kasutamine vähenes laasimismasinate ja nüüd mootorsaagidega skandinaavia meetodi ning harvesteride rakendamisega raietöödel, kus oksad-ladvad töö käigus jäävad vaalu. Keskmiseks reha tootluseks kujunes 2,5...3,0 ha vahetuses. Töö kvaliteet oli vastavalt oludele rahuldav kuni hea. Praegu oksarehade kasutamine Eestis pole soovitatav.
Lehed pealt siledad, talihaljad.Õied valged või roosakad, ümarad, lõhnavad, ühekülgse kobarana. Emakakael pikk, kõverdunud, ulatub kroonist kaugele välja. Tupplehed 2-3 korda kroonlehtedest lühemad, tagasikäänduvate tippudega. Õitseb juunis, juulis.Vili: viiepesaline pikilõhedega avanev kupar.Ravimtaim. Kasutatakse desinfitseeriva põieravimina. Sisaldab mürgist glükosiidi akubiini. Harilik seenlill (Monotropa hypopitys) laiutab kogu Põhjapoolkera parasvöötmes. Sambla seest turritabki siin-seal üles üks kõverdunud pussakas. Oleks nagu seen, aga tähelepanelikult vaadeldes märkame varrel ka väikeseid kahvatuid soomusjaid lehti, mida seentel kunagi pole. Varre tipus on aga tihedas kobaras hulk kahkjaid õisi. Need näitavad end suve suures südames juulis ja augustis. Sel ajal püüab seenlill meid segadusse viia, sest õied on tal õisikus isemoodi. Püüa uurida õie ehitust. Õisiku tipus on õielehti viis, allpool aga neli! Tipmised õied
1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus reguleerib metsanduse suunamist, metsa korraldamist ja majandamist ning keskkonnale käesoleva seaduse tähenduses tekitatud kahju hüvitamist ja sätestab vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest. (2) Käesoleva seadusega sätestatud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, võttes arvesse käesoleva seaduse erisusi. (3) Käesoleva seaduse alusel ettekirjutuse tegemisel lähtutakse asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatust, võttes arvesse käesoleva seaduse erisusi. § 2. Seaduse eesmärk (1) Käesoleva seaduse eesmärk on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. (2) Metsa majandamine on säästev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majandusli...
Aga kui nad ütlesid, minu ema olla nõid, kui nad tema surnuks peksid, kui nad mind sajatamise-sõnadega läve eest läve ette saatsid, siis! Siis kasvas see viha iga ülekohtu vastu minu pisukeses südames nagu kõva tükk ja on minuga ühes suureks saanud, ja mina ei saa selle vastu. Mina ei saa selle vastu! Usu, vanaema, mina ei saa! VANAEMA. Aga metsa jooksed sa, latseke, ja oled seal päevad ja ööd! TIINA (ülevoolavas härduses). Ah, vanaema! Metsas on nii hea... nägu sambla sisse suruda ja nutta... kuni viha - tilk tilga järel sulab ja süda jälle kergeks saab. Seal ei tahakski nagu inimene olla, tahaks olla metsas, prii ja vaba, vaba ja prii... MARGUS (lahtiste kätega Tiina poole tormates). Tiina! PEREMEES (Marguse käsivarrest kinni haarates ja teda tagasi tõugates, Tiina poole pöörates, ülekeeva vihaga). Libahunt! TIINA (nagu ussist nõelatud, üles karates, vaarudes; vanaema astub eemale). Seda ütled ka sina
Metsa kasutamise viisid on: 1. Kaitstavate loodusobjektide hoidmine (looduse kaitse) 2. Maastiku või selle erimi, mulla või vee kaitsmine (keskkonnakaitse) 3. Inimese kaitsmine tootmis- ja transpordiobjektidelt leviva saaste ning ilmastiku kahjuliku mõju eest (sanitaarkaitse) 4. Inimesele puhkamise, tervise parandamise ja sportimise võimaluste loomine (rekreatsioon e. virgestus) 5. Puude seemnete, metsamarjade, seente, ravim- ning dekoratiivtaimede ja nende osade, sambla, samblike, pähklite, heina, okste, dekoratiivpuude, puukoore ja juurte, vaigu ja kasemahla varumine, mesipuude paigutamine ja loomade karjatamine (kõrvalkasutus) 6. Teadus- ja õppetöö 7. Puidu saamine 8. Jahindus 9. Riigikaitse Hoiumetsa kasutamise lubatud viisid on: 1. Looduse kaitse 2. Keskkonnakaitse 3. Teadus- ja õppetöö 4. Teised viisid, mis on lubatud antud kaitseala kaitse-eeskirjaga
..50 0,8 Toodangus (brikett) tehases kuivatamisel 10...20 0,2 Niiskuse määramise meetod: 1. märja turba kaalumine ja kuumutamine105…110 kraadi juures konstantse kaaluni 2. tensiomeetrite kasutamine 3. elektriliste niiskusmõõtjate kasutamine Lasundi ja turbatoodete iseloomustamiseks kasutatakse veel mõisteid: looduslik lasundi niiskus, mis varieerub 86…96% piires. Rabas on see suurem – 91…96%, madalsoos 86…92%. Väiksema niiskusega on puuturvas, suuremaga sambla, eriti sfagnumsamblaturvas. See väheneb lasundi sügavuse suurenedes. Empiirilised seosed niiskuse ja lagunemisastme vahel on rabaturba jaoks: W = 96 – 0,1R Ja madalsooturba korral: W = 95 – 0,2R Lasundi ekspluatatsiooniline niiskus – see iseloomustab töödeldava kihi veesisaldust. Freesturba väljakutel on selleks esimesel aastal madalsoos 78%, rabas 82%, järgmistel aastatel vastavalt 75 ja 79%. Tingniiskus – arvutuslik suurus toodangu mahu ja omaduste määramisel
Jaan Tätte Ristumine peateega ehk Muinasjutt kuldsest kalakesest Moto: „Ma kirjutasin selle raha pärast.“ 1997 2 Tegelased: Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht: Siin Tegemisaeg: Nüüd 2 3 1. v a a t u s OSVALD: Ei saa jah. Mis siin aru saada on. Noh, head aega siis. 1. stseen ROLAND: Head aega. Lähme Laura. OSVALD: Tüdruk jääb siia. OSVALD (teritab süvenenult pussnuga. ROLAND: Oot, oot, oot. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega OSVALD: Jah, tüdruk jääb siia. ü...
tuttav? Kas see käsi, need sõrmed, need küüned on sulle tuttavad? Saad aru? Saad aru, kuhu ma sihin? Siin toas ei ole juba kuu aega midagi muud olnud. Kõik siin räägib ainult sinust. Ma olen seda kuulanud, näinud, tundnud. Minu enda jaoks ei olegi siin enam ruumi. Kui sa astusid siia tuppa veerand tundi 6 7 tagasi, siis nagu ei olekski sündinud ime. See jahedus, see metsa ja sambla lõhn millega sa saabusid, mida su juuksed veel praegu täis on, seda on õhkunud sinust iga päev, ma olen sellest läbi imbunud, sellest on läbi imbunud seinad, põrand, lagi, minu riided. Sa oled ära hinganud minu õhu. Mulle ei ole jäänud midagi peale palaviku. LAURA: Oodake. OSVALD: Ei ole enam vaja oodata. Ma ootasin ära. LAURA: Ei, ei. Ma tahan rääkida. OSVALD: Räägi. Palun räägi. Su hääl on ainus asi, mis on olnud saladuseks. LAURA: Oh jumal-jumal
Eksamiküsimused 1. Mis on metsamaa? Metsamaa on metsaseaduse järgi, maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.Metsamaaks ei loeta õuemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad.) 1. Mis on mets? Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline mikrokliima: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavad puud saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. 3. Mis on eraldis? 4. Mis on puistu? Puistu on üherindeline e.lihtpuistu kui puudel on enamvähem ühesugune kõrgus ja nad moodustavad ligikaudu ühtlase...
Läks mõõtmatult palju aega, aga maapind jahenes lõpuks, veetilgad kondenseerusid, loodi atmosfäär ja algas elu Maal. Koos eluga sai alguse ka individuaalsus, evolutsiooni jaoks tähendas see, et ei ole olemas kahte täpselt ühesugust vormi. Elu sõltus ja sõltub valgusest ja veest, taimed, mis sirutusid üles valguse poole, arendasid välja omaenda veereservuaari ja toitesüsteemi. See võimaldas neil tungida kuivale maale. Esimene taimestatud maastik oli üks madalamaid laguune, kaetud sambla, sõnajalgade ja soise okaspuumetsaga. Algas ka loomade elu, amfiibide ajastu. Mõne aja pärast kliima jahenes, sellele järgnesid jätkuvad kontinentide liikumised ja üksteisest eraldumised, tekitades uusi ookeane või kokkupõrkumisel mägesid, eelajalooline maastik sai oma kuju. Taimestik kohanes kuivamaatingimustega, tekkisid imetajad, sh inimene. Hoolimata järgnevate jääaegade külmast, paljunes ka inimene. Ta arendas oma jahioskusi ja elementaarseid kaitsevõtteid ilmastiku vastu.
aasta veebruarist Taani-Eesti koostööprojekt EMKAV. Projekti tulemusena valiti kaitse alla võtmiseks välja 136 metsaala (102 kaitsealal), et täita Eesti metsapoliitikas 1997. aastal seatud metsade elurikkuse kaitse eesmärke. 1999-2002 viidi Rootsi-Eesti koostööprojektina läbi ulatuslik metsa vääriselupaikade inventuur, st otsiti neid vanu majandusmetsa osasid, kus esinevad või võivad esineda põlismetsa liigid. See puudutas peamiselt alasid, mis sobivad putuka, sambla, sambliku ja seeneliikidele, samuti soontaimedele ja selgroogsetele (kuigi vähemal määral). Eriti oluliseks peeti kaitsta vähese levikuvõimega haruldaste liikide elupaikasid. Vääriselupaikasid kaitstakse praegu metsaomaniku ja keskkonnaministeeriumi vahelise vabatahtliku kokkuleppe alusel. 2001. aastal käivitus LIFE-Nature programmi toetusel kolmas suuremahuline projekt "Prioriteetsete metsaelupaigatüüpide kaitse Eestis"
1. Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: Maailma metsad võtavad FAO järgi enda alla ühikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ¼ Puistuks nim. ühesuguse kasvukohaga piirnevat kasutusviisidega (olulisel kohal on maismaa pindalast (Eesti mets 2004). metsaosa, mis on kogu ulatuses ühtlase puidu varumine ja töötlemine), kuid ka metsa Kultuurpuistud moodustavad neist ca 5%, seega struktuuriga ning erineb naabermetsaosadest. uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. enamik, maailma metsadest (95%) on loodusliku Puistute eraldamisel lähtutakse bioloogilistest, Metsanduse võib tinglikult jagada kolmeks ...
Tuuleveski hakkas äkki tööle ja ehmatas hobust, mille tõttu too perutama hakkas ja Helduri sadulast nii maha paiskas, et piik talle südamesse tungis. Uuema aja inimesed on seotud tehnikaga. Tehnikaajastu tulekut on võimalik aimata. Urmet Tara jumaldas autosid ja kompuutreid. Ta esitas isegi küsimuse, kas hinged pääsevad Internetti. Ta uskus autosse ja arvutisse, kuhu sai sööta peaaegu kõike. Illimar Seib mainis mobiile. Enim leiab tehnikaajastu märke Palvo Sambla loost. Ta uskus, et on olemas Globaalmudelite rakendamise keskus, mis talle käske andis. See väitis, et Palvo Nokia on kõrgushüpe. Ta pidi kolme nädalaga ületama kolm meetrit, et päästa eesti rahvas ja maailm. Tema ettevõtmine ebaõnnestus. Kooli direktor polnud nõus talle harjutamiseks võimlat lubama. Palvo rääkis talle, et Globaalmudelite rakendamise keskus asub väljaspool meie Universumit. Lõpuks andis keskus talle käsu endale ots peale teha. 5.2. Meeste ja naiste osakaal
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt seotud kliimamuutuste leevendamine ja puidu kasutamine taastuvenergia tootmiseks. Metsanduslikul kõrgharidusel on Eestis ligi 100 aasta pikkune ajalugu. Selle alguseks peetakse 1920. a., kui tolleaegse Tartu Ülikooli juurde moodustati metsaosakond ja selle esimeseks juhiks oli prof. Andres Mathiesen (1896-1955). Metsamajanduse (mis on osa metsandusest) sees võib tinglikult eristada kolme suure...
Vineer m3 36 416 40 111 10,1 Tõenäoliselt on Eestis puidutööstuse edasiarendamisel kaks peamist suunda: 1. järeltöötlemise arendamine (höövlitööstus, liimpuidu tootmine, mööblitööstus jne.) 2. orienteerumine enam seni vähekasutatud lehtpuupuidu töötlemisele. Metsa kõrvalkasutus. Metsa kõrvalkasutuse all mõeldakse (vastavalt Metsaseadusele) metsamarjade, seente, ravim- ning dekoratiivtaimede ja nende osade, sambla, samblike, pähklite, heina, okste, dekoratiivpuude, puukoore ja -juurte, vaigu ja kasemahla varumist, mesipuude metsa paigutamist ja loomade karjatamine. Vastavalt Eestis kehtivale igamehe-õigusele võib riigi- ja tähistamata ning piiramata erametsas igaüks tasuta ja ilma eriloata seeni ja marju korjata. Avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja piiramata või tähistamata erametsas kehtivad võõra metsa kasutajale järgmised kitsendused:
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks j...
Samas võib põrandaaluse ruumi temperatuur langeda, põhjustades suhtelise niiskuse tõusu. Sageli pole mõeldud ka põranda alt niiskuse ja radooni ärajuhtimise peale ning põranda õhupidavuse tõstmisele. Suureks probleemiks oli põranda ja välisseina liitekoha väike õhupidavus. 2.3 Välisseinad 2.3.1 Välisseinte tarindus Uuringus olnud hoonete välisseinte kandvaks osaks oli tahutud või tahumata rõhtpalk. Palkide vahed olid tihendatud taku, sambla või mineraalvillaga. Alumisi palke oli proteesitud või asendatud kividega kokku kuuel elamul. Kolmandik elamutest olid lisasoojustatud ja välisvoodriga, kolmandik ainult välisvoodriga ning ülejäänutel ei olnud peale palgi täiendavaid kihte. Vihmakaitseks olevaks välisvoodriks oli horisontaalne või vertikaalne roovlattidele (osa hoonetes ka otse palgile) löödud puitlaudis (tuulutus välisvoodri pragude või õhkvahe kaudu – välisvoodri
Seetõttu on kahjustatud sarikad üldiselt parandatud. Probleemsed kohad esinesid katuse lekkekohtade juures. Katuse kandekonstruktsioonides võis kohati märgata koorega laudu ning prusse, mis võivad kujutada endast riski putukakahjustuste arenguks ja levikuks. Kõik katused vajavad igakevadist ja -sügist hooldamist. Hooldamata katustel kasvavad taimed ja sammal, vt Joonis 2.12. Need takistavad vee liikumist katusel ja hoiavad katusekatte niiskena, mis soodustab selle lagunemist. Sambla kasvu oht katusel on suurem, kui hoone lähedal asuvad suured puud. Korstnate katusest väljaulatuvad osad ehk korstnapitsid olid paljudes elamutes korda tehtud ja nende olukord on reeglina parem, kui katuste endi olukord. Samas renoveerimata korstnate olukord oli reeglina halb ja korrastamist vajav. Mõnel pool on korstnate kiiret lagunemist põhjustanud see, et üksikutesse korteritesse individuaalse gaasikütte paigaldamisel on põlemisgaasid juhitud otse vanasse korstnalõõri lõõre
ja see kindluse mõttes korralikult veega üle valada. Veereta kivid kõrvale, kaeva maad tuleaseme all ja selles vahetus läheduses veendumaks, et säde pole maa sisse või 173 juurtesse hõõguma jäänud. Vala veel vett peale ja sega läbi. Kaevamiskepiga võid teha maa sisse vee valamiseks augu. Tuleaseme kuumad kivid võivad olla nii tulised, et süütavad kuiva sambla või rohu. Jahuta kivid, ja kui võimalik, lao hunnikusse (Sepp,1988). EKSIMINE LOODUSES Enne loodusesse minekut pea meeles! Laagrist lahkudes teata, kuhu sa lähed! Laagri kasvataja peaks informeerima laagri juhatajat, kuhu (metsa, järve äärde jne) ta lastega läheb ja millal ta plaanib tagasi jõuda. Mida selga panna? Külmema ilmaga on parim rõivamaterjal puuvillase ja kunstkiu segu, nagu ongi enamik materjale tänapäeval
rahakoti peitmist. Seepärast oli mul meel kerge ja süda rahul. Muidugi oli meil pikk vestlus, kui nad norskama hakkasid, ja ma jutustasin Jimile kõik. 31. PEATÜKK Mitmel päeval ei peatunud me üheski linnas, ujusime aina jõge mööda edasi. Olime nüüd lõunas, soojas ilmastikus ja kangesti kaugel kodust. Nägime puid hispaania samblaga, mis okstelt alla rippus pikkade hallide habemetena. Esimest korda nägin seda; metsad tundusid selle sambla mõjul pühalikud ja kurvad. Petised uskusid, et olid hädaohust väljas, ja hakkasid uuesti linnades tööle. Kõigepealt nad pidasid karskussisulise loengu, kuid sellest ei saanud niigi palju, et nad oleksid võinud endid purju juua. Siis asutasid nad teises linnas tantsukooli, kuid tantsimisest teadsid nad sama vähe, kui teab kän- 415. guru; niipea kui nad hakkasid keksima, hüppas rahvas üles ja kihutas nad linnast välja.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
