Binaarse nomenklatuuri võttis 18. sajandil kasutusele Karl von Linné. · Monofüleetiline rühm: liikide rühm, kuhu kuulub nende ühine esivanem ja kõik sellest kujunenud taksonid. Nt katteseemnetaimed e õistaimed. HÕIMKOND SAMMALTAIMED · Iseloomustus o Ürgne taimerühm, mis kujunes välja devonis või veelgi enne. o Taime keha: koed+organid, juhtkoed puuduvad. Juurte asemel risoidid. o Sambla taim on haploidne (kromosoomistiku poolkordsus). o Sporofüüdiks sambla eoskupar. o Eosed levivad tuule ja vee abil, paljunevad sigikehade ja sambla tükkide abil. · Esindajad o Klass kõdersamblad (esindajaid leitud 2) o Klass helviksamblad e maksasamblad (kehaks lapik tallus, lapikud lehed ja varred) o Klass lehtsamblad (lehed, varred, risoidid; kolmetahuline kiirdrakk; sporofüüdiks jalg+kaanega kupar)
Binaarse nomenklatuuri võttis 18. sajandil kasutusele Karl von Linné. Monofüleetiline rühm: liikide rühm, kuhu kuulub nende ühine esivanem ja kõik sellest kujunenud taksonid. Nt katteseemnetaimed e õistaimed. HÕIMKOND SAMMALTAIMED Iseloomustus o Ürgne taimerühm, mis kujunes välja devonis või veelgi enne. o Taime keha: koed+organid, juhtkoed puuduvad. Juurte asemel risoidid. o Sambla taim on haploidne (kromosoomistiku poolkordsus). o Sporofüüdiks sambla eoskupar. o Eosed levivad tuule ja vee abil, paljunevad sigikehade ja sambla tükkide abil. Esindajad o Klass kõdersamblad (esindajaid leitud 2) o Klass helviksamblad e maksasamblad (kehaks lapik tallus, lapikud lehed ja varred) o Klass lehtsamblad (lehed, varred, risoidid; kolmetahuline kiirdrakk; sporofüüdiks jalg+kaanega kupar)
Sisukord 1. Sissejuhatus..................................................................................................3 2. Bioindikatsioon..............................................................................................4 2.1. Mis on bioindikatsioon?...........................................................................4 2.2. Bioindikatsiooni liigid...............................................................................4 2.3. Bioindikatsiooni positiivsed ja negatiivsed küljed....................................4 3.Lihhenoindikatsioon.......................................................................................5 3.1.Samblikud ja vääveldioksiid..................................................................5-6 4.Samblikud......................................................................................................7 4.1.Samblike üldiseloomustus..........................................
Nõukogude luule aeg saab lihtsalt otsa. ma kardan põldu mida mu lei ole ma karjun metsa mis on minult viidud ma röögin rabasse ja ulun soosse ma mandun tasa kuigi see ei ole tõsi ma olen tõsi aga see on mandumine ma lähen ära aga olen väga siin ma karjun aga mul ei ole karja ning ma ei karju ühel õhtul õhku ei jätku õhku ega jätku raha ma kisan taskurätikuid puruks siia inetusse öösse ja vaikin verininal linn kui miskit nõuab ma võtan sambla ma ei pane teda tasku ma korjan seened aga ma ei anna ära ma lasen karu ma kasvatan ta pojad ma lasen jänese ent mul on juba müts maa võtab minu ja maa annab mulle ma võtan maa ma võtan oma maa ma aevan keldrimüürid üles ma kaevan kaua ma kaevan lihtsalt ühe augu ning ma kordan Oma Tegu ma kaevan kaevu kaevan kivi välja kaevan kole suured käigud ma viskan õngekonksu pilve taha saan saagiks taevasäga ma heidan sakkishambus lingu umber kuiva männisalu
REFERAAT Sahhalini saar VARSTU Sisukord 1. Asend lk 3 2. Pinnamood lk 4 3. Kliima lk 5 4. Veestik lk 6 5. Mullastik lk 7 6. Taimestik lk 8 7. Loomastik lk 11 8. Inimtegevus lk 15 9. Kasutatud kirjandus lk 16 2 1.Asend 1.1 Mandri kaart (12) 1.2 Sahhalini saar asub Euraasia mandril, Aasia maailmajaos. Sahhalin on Venemaale kuuluv saar Kaug-Idas. (18) Saar on eraldatud lääne pool asuvast Euraasia mandrist Tatari väinaga (viimase kitsaim osa on Nevelskoi väin). Kirdes piirneb Ohhoota merega, lõunas eraldatud Hokkaid saarest La Pérouse'i väinaga, edelas piirneb Jaapani merega. (4) 1.3 Euraasia mandril asub parasvöötme okasmets laiuskraadidel 55-70° pl ja 10-135° ip. (18) 1.4 Kaugus minu kodukohast: ...
lahendusi; otsida võimalikult otstarbekad materjalid, et saavutada vajalik lahendus. 8. Võimalikud suunad Suunad: Taaskasutatavatest materjalidest soojustuspaneelid - papi- ja paberjäätmetest pressitud paneelid, mööblijäätmetest tehtavad soojustuspaneelid jm. Kombineeritud soojustuspaneelid - mitmekihilised paneelid, mis sisaldavad nii soojustuse kihti, kui ka viimistluskihti. Looduslikest materjalidest soojustuspaneelid - sambla, puidu, tuha jm. kasutamine soojustuspaneeli valmistamisel. 9. Majandusanalüüs Erinevate materjalide taaskasutamine on keskkonna parandamise seiskohalt igati teretulnud. Paraku jäätmete ja prügi muutmine efektiivseks soojustuspaneeliks võib osutada väga kulukaks. Tuleb väljatöötada uued tehnoloogiad ja meetodid, mis aitaksid materjalid teha ilmastiku kindlaks, piisavalt tugevaks ja soojapidavaks. See kõik nõuab majanduslikke ressursse
Pilved sõudvad, kase kohin, lepad leinaviisides; lehed puudelt pudenevad, sügise on metsa ees. Pilved kiirelt kihutavad, oksad keevad tuuledes. Tuule mühin, metsa kohin, lehed puru, sambla sees. Muidugi ei ole puudutamata jäänud ka teised aastaajad, kevade saabumist ja kevadet kirjeldas Liiv tundeküllaselt ja jutustas ka selle kaunidusest. Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos ja kastekullal hiilgas iga roos, mis mururinda rikkalikult toitis.
üks taim välja sikutada. Nüüd võib näha, et laanik kasvab nagu korrustena. Teised meie tavalised samblad nii ei kasva. Korrused on moodustunud okstest, mille küljes leiame luubiga vaatamisel tihedalt väga väikeseid lehti. Igal aastal kasvab juurde vaid üks korrus, seega saab nende põhjal määrata leitud samblataime vanust. Vaadake, kui vana laaniku te metsast leiate. Sageli võib neil leida kuni kümme korrust, väga harva ka rohkem. Seejuures võib sambla kõrguseks olla juba 15 cm. Kõik sõltub sellest, kas oleme metsas, kus surnud taimed lagundatakse kiiresti või aeglaselt. Taime viimase aasta juurdekasv ei ole aga peenekoelise laiuva lehviku välimusega. Inimese poolt ei ole laanik kasutamist leidnud. Kuna ta moodustab väga koheva polstri, siis on ta paljudele pisikestele loomadele koduks ja varjupaigaks. Eelkõige elavad laanikuvaiba sees paljud ämblikud, putukad (näiteks lutikad, jooksikud), aga ta pakub varju ka hiirtele
Lahtisulanuna hakkab veega küllastunud muld nõlvadelt alla valguma (see on maavoole e. solifluktsioon), tekitades iseloomuliku viirulise või astmelise muld- ja taimkattemustri. Liigniisketes muldades, kus mikrobioloogiline tegevus on nõrk, valitseb muldades anaerobioos, iseloomulik on gleistumine. Mullad on happelised, huumusvaesed, väikese lämmastikuvaruga, värvuselt hallid, nõrgalt eristunud horisontideks. Taimejuured levivad ainult mulla pealmistes kihtides ja vahetult sambla all. Sõltuvalt ebaühtlastest pinnasetingimustest mikro- ja mesoreljeefivormidel moodustavad tundrataimekooslused tihti korrapärase mustriga kompleksse taimkatte: kõrgematel kohtadel laigutundrad (taimestumata laikude läbimõõt kuni 1,5 meetrit), lammidel polügonaalsood (ala jaotub 15-20 m külgedega ruutudeks; piki külgi lõhed ja vallid, keskel märjad lohud). Nõgudes on pisikühmulised sood, tasastel igikeltsaaladel palju madalaid järvi, loike ja laialt
Eesti looduskeskkond Eesti floora: · Vetikad · Sammaltaimed · Sõnajalgtaimed · Paljasseemnetaimed · Õistaimed ja nende morfoloogia, enamlevinud liigid · Samblike ja seente morfoloogia ja enamlevinud liigid Fauna: · Lülijalgsete, kalade, roomajate, kahepaiksete, lindude ja imetajate morfoloogia, elupaigad, eluviisid, tegutsemisjäljed ning enamlevinud liigid · Jahilinnud, ulukid ja jahikorraldus · Kalastus ja vähipüük Maastikuvaldkonnad: · Põhja-Eesti · Lääne-Eesti · Vahe-Eesti · Ida-Eesti · Lõuna-Eesti · Nende maastikukomponendid ja rekreatsiooni ressursid. Mis on ökoloogia? · Loodus on vastastikuste sõltuvuste keerukas võrk · Inimene on selle võrgu üks osa · Ökoloogia tugineb aastatuhandete jooksul talletatud teadmistele selle võrgustiku erinevate osade ( taimede, loomade, seente) eluviisist. · Esimene definitsioon 1866.a. sakslaselt Hans...
-iseloomulik: tarna-, sfagnumi- ja pillirooturvas -toitainete sisaldus: madal kuni keskmine -taimkate: mättavahedes madalsootaimed, mätastel rabataimed. Turbasamblad. Põõsastest paakspuu, vaevakask. Puudest mänd, sookask, kohati kidur kuusk. Madal- ja siirdesoode loomastik: Putukad- üle 1500 liigi, kõige rohkem mardikalisi, ülekaalus niiskuslembelised taim ja putuktoidulased liigid Ämblikud- tegutsevad sambla pinnal ja pinnakihtides, väiksed, Kahepaiksed- Kõikjal soodes rohukonn, sageli ka rabakonn, Roomajad- kuivemates sooservades sisalikud, kraavikallastel rästikud Linnud- sookurg, teder, roolinnud Imetajad- põder, metssiga, valgejänes Rabade liigitused Puude arvu ja kasvu järgi jaotatakse rabad: -rabametsad -puisrabad -lagerabad Ida- ja Lääne-Eesti rabade erinevused. Lääne-Eesti rabad -järsu rabarinnakuga
Anna Haava (Anna Rosalie Haavakivi) (1864-1957) luuletaja, sajandilõpu naisharitlasi, tema loomeperiood kestis 22. eluaastast hilis- eani, oma loomingu tippteosed kirjutas Anna Haava 19. sajandi lõpu venestusaja tingimustes. Anna Haava astus kirjandusse tavapäratult vahetu lembelüürikaga, tema esimesed värsid ilmusid ajakirjanduses 1886 «Postimehes». Haava tõi eesti luulesse omanäolise romantilise armastuslüürika, seda iseloomustas tundeehtsus ja musikaalsus, rahvalaululik diskreetsus ja vahetus. Hiljem, 20. sajandi alguse loomingus jõuab Anna Haava mitmekülgsema, isegi sotsiaalse temaatika ja rahvalikult lopsaka keele juurde, kuid selleks ajaks oli muutunud juba eesti kirjanduse kontekst (Noor-Eesti). tema viimased luuletused ilmusid 1954. aastal valikkogus Väga paljud tema luuletused on rahvalike lauludena populaarsed tänaseni ja kuuluvad laulupidude püsirepertuaari. Peale luuletuste on Anna Haava avaldanud vähesel määral ka proosapal...
Mets on taimekooslus, kus peamise rinde moodustavad puud. Looduses on metsatüüpe sageli raske määrata. Kõige üldisemalt võib metsad jaotada kahte suurde rühma: aru- ja soometsad. Arumetsad kasvavad lubjarikkal lähtekivimil, kus turbakiht puudub või on õhuke. Soometsade pinnaseks on märg ja paks (üle 30 cm) turvas. Eestis on metsadega kaetud umbes 2 miljonit hektarit. Tamm on vanadele eestlastele tuntud kui püha hiiepuu. Tammede all toimusid suured rahvakogunemised. Oma kõrguse saavutavad nad esimese saja aastaga, hiljem vaid jämenevad aeglaselt. Hariliku tamme vanus võib ulatuda pooleteise tuhande aastani. Tõrud on maitsvaks toiduks paljudele loomadele ja lindudele, näiteks oravale, metsseale, mägrale ja rähnidele. Ka inimene on tõrudest palju kasulikku leidnud. Ammu enne leivavilja leiutamist tehti tammetõrudest jahu ja teadlased arvavad, et esimesed leivapätsid küpsetati just tammetõrujahust. Praegugi saab teha neist aga ravitoimega ...
Loodusturismi alused. Kordamisküsimused 2016. 1. Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes? Kitsam - Loodusturism on turismi vorm, mille peamiseks motivatsiooniks on looduse vaatlemine ja väärtustamine. Laiem - tootekeskne definitsioon: 'Loodusturism sisaldab kogu turismi, mis põhineb loodusel. 2. Selgita turismivorme: Maaturism: see on maapiirkondades aseteidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste poolt juhitud turism. Loodusturism: on turismi vorm, mis keskendub looduselamuste pakkumisele ja kasutab selleks looduskeskkonda ärilistel eesmärkidel. Agroturism Ökoturism: on kvaliteetturism. arendamise heaks. on koondnimetus kvaliteetturismile, mille ambitsioonideks on tegutseda loodus- ja keskkonnakaitse, teadmiste levitamise, kultuurilise mõistmise ja kohaliku majanduse. säästev turism: on turismisektori vastavus säästva arengu põhimõtetele. seiklusturism, on maatu...
RIIK (taim) - alamriik HÕIMKOND (õistaim e katteseemnetaim) alamhõimkond KLASS (kaheidulehelised) - alamklass SELTS (iminõgeselaadsed) SUGUKOND (mailalised) alamsugukond TRIIBUS PEREKOND (mailane) alamperekond LIIK (harilik mailane) Hõimkond sammaltaimed: iseloomustus - Taime keha on eristunud kudedeks ja organiteks, juhtkoed praktiliselt puuduvad, juured puuduvad, nende asemel risoidid, domineerib gametofaas, s.t. sambla taim on haploidne, sporofüüt on sambla eoskupar, mis areneb gametofüüdi peal. Esindajad 1. Klass kõdersamblad 2. Klass helviksamblad e. maksasamblad (Maksasambla keha on lapik tallus v. koosneb lapikutest lehtedest ja vartest. Niiskust imab kogu pinnaga, õhulõhed mittesulguvad) 3. Klass lehtsamblad (Keha koosneb lehtedest, vartest ja hulkraksetest risoididest. Varre tipus kolmetahuline kiirdrakk. Sporofüüt koosneb jalast ja kaanega kuprast. Perek. turbasammal ja karusammal
PK.1148. Loodusturismi alused. Kordamisküsimused 2016. Marika Kose. 1. Selgita loodusturismi mõistet laiemas ja kitsamas mõttes. Kitsamas mõttes: loodusturism sisaldab kogu turismi, mis põhineb loodusel. Laiemas mõttes: Loodusturism on turismitegevus, mis pakub inimestele võimalusi külastada paiku, mille looduslikud omadused on neile atraktiivsed. Loodusturismi tootes on tähtsad looduses viibimise intensiivsus ja elamused. Loodusturism on laiemalt kõik looduskeskkonnas toimuvad turismivormid, -liigid, - viisid ja kitsamalt turismiliik, kus loodus on objektiks, eesmärgiks ja motivatsiooniks. 2. Selgita turismivorme: maaturism, loodusturism, agroturism, ökoturism, säästev turism, seiklusturism, aktiivne puhkus, rekreatsioon, alternatiivturism, massiturism ● Maaturism - maapiirkondades aset leidev, kohalikul kultuuripärandil ja elulaadil baseeruv väikesemahuline, kohalike inimeste po...
Eesti Roomajate liigirikkuse võrdlus Eesti roomajate liigirikkuse võrdlus Soomega. Juhendaja: Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Tabel 1. Roomajate taksonoomia. Taksonoomia Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Klass: Roomajad Reptilia Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa- eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast. Tabel 1. näeme, et roomajad kuuluvad Animalia riiki, Chordata hõimkonda ja Reptilia klassi. [13] Roomajad on evolutsiooniliselt esimene täielikult maismaal eluga kohastunud selgroogsete rühm. Joonis 1. näeme ka maismaa eluviisiga Soomuselist Sauromalus obesus. Roomajate hulka kuulub äärmiselt mitmekesise kehaehitusega loomade rühmi. [13] Joonis 1. Soomuseline Sauromalus obesus Roomajate hulka kuuluvad - väikesed sisalikud, jäsemeteta maod, kala meenutav...
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse termini alla mõistetakse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka (ka alamliigid, rassid, vormid, sordid, tõud). Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta. 3. Liikide arvu varieerumine ...
Arusisalikku võib kohata peamiselt niiskematel aladel - rabades, soodes, madalatel heinamaadel, võsastunud oja- ja kraavikallastel. Tihti elutseb ta talude lähedal - lauavirnadel, puuriitades või kiviaedadel. Ohu korral põgeneb arusisalik sageli vette, jookseb natuke maad mööda põhja ning kaevub seejärel mutta või veekogu põhjas olevate 16 lehtede alla. Maismaal varjub kivide, kändude või puukoore alla või poeb sambla sisse peitu. Talve veedavad sisalikud talveunes - hiireurgudes või sambla alla pugenult. Kevadel ärkavad nad varakult - siis, kui metsa all leidub veel üksikuid lumelaike. 10...14 päeva peale ärkamist on arusisalikud juba omale kaasa leidnud ning toimub paaritumine. Pojad sünnivad 90 päeva pärast - arusisalik sünnitab elusaid järglasi, olgugi et pojad arenevad siiski munas. Munad arenevad emaslooma kehas ning pojad kooruvad munemise hetkel.
Metsa kasvukohatüübid Kasvukohatingimused mõjutavad suurel määral kõiki metsa omadusi (koosseis, alustaimestik, juurdekasv, puidu kvaliteet jne). Mõjutavad oluliselt ka metsade majandamist. Metsad jagatakse kasvukohatüüpideks. Metsanduses kasutatakse E. Lõhmuse poolt 1984. a. avaldatud kasvukohatüüpide klassifikatsiooni. Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui ühesuguse metsakasvatusliku efektiga (s.o. ühesuguste looduslike, taimestikku mõjutavate tegurite kompleksiga) metsamaade kogumit. Kasvukohatüüp määratakse tunnuste kompleksi alusel! Peamised tunnused, millest juhindutakse on: - muld - veerežiim - alustaimestik - reljeef Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Metsa kasvukohatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik + reljeef Metsatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik + reljeef + puistu. (Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest nt mustikakuusik, rabamänni...
-sümbiotroof *Süsinikdioksiid vabaneb atmosfääri *Lämmastik jt. ühendid mulda *mulla ülemine 20 cm horisont sisaldab hektari kohta 5 tonni seeni ja baktereid Kuuse- ja männijuurepess. •Kuusel haigustekitaja viljakehad moodustuvad tavaliselt juurte all. •Pindmise juurekavaga kuusk murdub. •Kui puu on maha kukkunud, levivad seene eosed tuulega laiali, värsked kännud nakatuvad ja kogu tsükkel kordub. •Männil tekivad juurepessu viljakehad enamasti kuivanud tüve ümber sambla sisse. Männil on võimas sammasjuur, mis tungib sügavale maapinda ja ehkki tema füsioloogiliselt aktiivsed juured on patogeen hävitanud, seisab mänd surnunagi püsti. Seened kui olulised taimeparasiidid. Nõgiseen maisil Seened meditsiinis ja (toiduainete)tööstuses - vein ja leib; alkohoolset käärimist kutsuvad esile pärmseened; Penitsilliin. Aflatoksiinid. Kollane kerahallik Vohades küllastumata rasvhappeid sisaldaval söötmel (näiteks sojaoad, maapähkel e. arahhis),
5130 – hariliku kadaka kooslused nõmmedel või karbonaatse mullaga rohumaadel Lookadastikud (Natura kood 5130) tekkinud sekundaarselt loopealsete kinnikasvamisel (vähem mereäärsete klibuvallide kattumisel kadakaga – primaarne teke) areng peale loopealse mahajätmist kiire: 30-40 aastaga kadaka katvus kuni 100 % praeguste kadastike vanus 40-50 aastat niidukamar hävinud, tüse sambla ja/või okkakiht liigirikkus drastiliselt vähenenud aja jooksul kadastik hõreneb, tekivad parema valgustatusega laigud, liigirikkus kasvab, kuid levivad puittaimed ja algab metsastumine 2) sürjarohumaade tüübirühm tekkinud sürjametsadest raie ja edasise majandamise tulemusena – sekundaarsed mullad moreensed, põuakartlikud, kuid tüsedamad kui loorohumaadel
Toitumine Kõigetoiduline Mida põhjapoolsem karu, seda lihatoidulisem on. Eesti karu on pigem taimetoitlane. 8 Eesti karu sööb marju (pohli, jõhvikaid, pihlakaid, vaarikaid) ja rohelisi taimi – olenevalt aastaajast ning ka meest. Võib lõhkuda ka sipelgapesi. Suvel sööb raipeid – mida rohkem haiseb, seda parem on. Kui ta murrab ühe looma, siis ta matab selle sambla alla ning kui maetud loom on omandanud haisu, siis alles sööb. Suvel (hilissuvel) tulevad karud põldudele kaera ja nisu sööma. Suvekuudel sööb põdravasikaid. Kevadel ka täiskasvanud põtru. Levik Kogu Venemaa ja Siber on karudega kaetud. Skandinaaviast ja Baltikumist algab karu katkematu leviala. Euroopas on levik katkendlik. Kõige tihedam karu populatsioon on Rumeenias – erakordselt kõrge asustus.
Tallinna 21. Kool LINNUD JA LOOMAD Tunnitöö Autor: Mia Sool 8C Juhendaja: Natalia Samoilenko Tallinn 2015 Sisukord Linnud..................................................................................................................................................3 Kodukakk........................................................................................................................................3 Piilpart.............................................................................................................................................4 Kassikakk........................................................................................................................................5 Hakk......................................................................................................................................
Metsa kasvukohatüübid Metsad on väga erinevad liigilise koosseisu, struktuuri, produktiivsuse ja muude omaduste poolest ning see mitmekesisus on tingitud erinevatest metsa kasvukohatingimustest. Kasvukohatingimused mõjutavad suurel määral metsa koosseisu, alustaimestiku iseloomu, puude juurdekasvu ja saadava puidu kvaliteedi. Metsade suure mitmekesisuse tõttu saab nende majandamine olla edukas vaid konkreetseid ökoloogilisi tingimusi tundes ja arvestades. Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida (jagada sarnaste kasvukohatingimuste alusel), selleks jagatakse metsad kasvukohatüüpideks (kkt). Metsade majandamine toimub Eestis suures osas kasvukohatüüpide põhiselt (erinevates kkt-ides kasvatatakse erinevaid puuliike, kasutatakse erinevaid uuendusmeetodeid jne). Et võimalikult lühidalt ja informatiivselt iseloomustada valitsevaid kasvukohatingimusi, ongi kasutusele võetud kasvukohatüüpide mõiste. Eesti metsanduses (nii praktikas,...
I Ökoloogia põhimõisted. Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus. Ökoloogia on teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelisi suhteid neid ümbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidu...
Kusagil mitmesaja meetri kaugusel poetab ta tõrud metsa alla ja peidab samblasse. Talvel, kui lumi maas, mäletab ta ülitäpselt, kuhu tõrud said peidetud. Ta sukeldub lume alla ja kaevab toidulaod järjestikku uuesti välja. Kuid alati ei lähe kõik nii, nagu pasknäär plaaninud. Tõrusid kandes pudeneb mõni neist noka vahelt, peidikusse peitmise või sealt võtmise ajal veereb mõni eemale. Mõnikord juhtub ka seda, et lind satub kulli, kiskja või jahimehe saagiks. Nii saavad niiske sambla alla peidetud tõrud ühtäkki tammetõrukülviks. Harilik tamm uueneb ka vegetatiivselt. Kännuvõsu tekib peamiselt juurekaelast ning see võime püsib soodsates tingimustes kuni 100 aastani, kuid koos vananemisega väheneb ka pidevalt moodustuvate võrsete arv uinuvate pungade suremise tõttu. Kännuvõsu ei teki aga kohe pärast raiet, vaid alles 4-5 aasta pärast. Juurekaelast tekkinud kännuvõsul moodustub harilikult lisajuurte süsteem, mistõttu kännuvõsul esineb kaks
Alusmets: hõre, esinevad pajud, madal kask, paakspuu. Alustaimestik: tarn, sookail ja soopohl (lääne ja lõuna eesti). Samblasoometsad iseloomulik on vähelagunenud turbasamblakihi esinemine, puudest domineerib mänd. 1) Siirdesoo kv tekib lodu või madalsoo edasisel soostumisel. Ülekaalus on männikud, vöhem sookaasikuid. Alusmets: paju, paakspuu, madal kask. Alust: raba- ja madalsoo taimed (levinud üle kogu eesti). 2) Raba tekib siirdesoo, sambla või karusambla kasvukoha edasisel rabastumisel, turvas halvasti lagunenud ja toitainevaene. Puistud on hõredad, domineerivad männid. Alusmets: puudub. Alust: sookail, kukemari, murakas, jõhvikas, kanarbik, samblikud. Kõdusoometsad iseloomulik on kuivendatud soomuld. Ülekaalus on kaasikud ja männikud. Levivad arumetsale iseloomulikud taimed ja seetõttu saab kasvukoha tüübi kindlaks teha vaid mulla põhjal. 1) Mustika kõdusoo kv esineb tavaliselt kuivendatud
Puidu lagundajatena on seentel ka negatiivseid külgi. Majavamm võib maja puitosad soodsate tingimuste juures hävitada mõne kuuga. Kuuse- ja männijuurepess: Eestis esineb nii kuuse- kui männi-juurepess. Haigustekitaja viljakehad moodustuvad tavaliselt kuusel just juurte all. Kui puu on maha kukkunud, levivad seene eosed tuulega laiali, värsked kännud nakatuvad ja kogu tsükkel kordub. Männil tekivad juurepessu viljakehad enamasti kuivanud tüve ümber sambla sisse. Seened meditsiinis ja (toiduainete)tööstuses: Pintselhalliku teatud liik on möödapääsmatu komponent sinise hallitusjuustu valmistamisel. Seeni kasutatakse veel valge hallitusjuustu, salaami vorsti ja sojakastmete valmistamisel. Paljusid seente poolt toodetud ensüüme kasutatakse toiduainete lõhna, värvi jm. omaduste parandamiseks. Farmaatsiatööstuses kasutatakse ravimite tootmiseks mitmesuguseid seente ainevahetussaadusi e. metaboliite
Pahad ehk gallid on taimekudede paiksest haiguslikust vohamisest tekkinud väärmoodustised. Neid põhjustavad ärritavad ained, mida eritavad taimekahjurid- pahklestad, pahksääsed, pahkvaablased, pahktäid ning mõned patogeensed seened ja bakterid. Allelopaatia- ühe taime negatiivne mõju teisele keemilise mõjuaine vahendusel. Allokatsioon- piiratud ressursside jaotamine või suunamine niisugustesse kohtadesse, kus neid saab kasutada kõige tõhusamalt ja tulusamalt. Ansamblireeglid- liikide kooseksisteerimise (koosesinemine ja sagedus) piirangud. Traditsiooniliselt peetakse silmas biootilistest interaktsioonidest (eelkõige konkurents) tingitud piirangud, kuid samuti võib vaadelda levimisest või abiootilisest keskkonnast tingitud piiranguid. Biotsönoloogia- teadus biotsönoosidest ja organismide kooseluvormidest. Laiemas tähenduses sama, mis sünökoloogia, kitsamas tähenduses teadus organismide suhtesit looduse...
EESTI TAIMKATE 1. Mõisted: taimestik, taimkate, katvus, ohtrus geobotaanika, taimekooslus, kasvukohatüüp, dominantliik, boniteet, rinne ja horisont, liituvus, suktsessioon, looduslik kooslus, pool-looduslik kooslus ja kultuurkooslus. Taimestik ehk floora (flora) ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Floorat uuriv teadus floristika. Nt. liikide loend. Taimkate ehk vegetatsioon (plant cover, vegetation) mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika (vegetation science). katvus (katteväärtus) - taimeliigi isendite maapealsete elusate osade pindala protsentuaalselt prooviruudu pindalast. Määratakse kas kogemuslikult (visuaalselt) või etalonskaalaga võrreldes, samuti joon- või nõelameetodil. Taimeliikide katvuste summa üldiselt peaks olema suurem kui 100%, sest erineva suurusega liigid katavad üksteist. ...
kaldavööndid. Kevadel ja suve alguses elab veekogudes - metsajärvedes, jõesootides, tiikides, ka soodes ja rabades ja kraavides (eelistab suuri, sügavamaid (0,5...0,7 m) ja jahedaveelisi veekogusid). Vees on aktiivne ööpäev läbi, maismaal ainult öösel. Päevaks varjub pehkinud kändudesse, lehtedega täidetud aukudesse, näriliste urgudesse. Oktoobrist aprillini talvituvad väikeste gruppidena (kuni mõnikümmend isendit) sambla all, urgudes, liivastes aukudes, pehkinud kändudes, kartulikeldrites. On vastupidav madalatele temperatuuridele (öökülmad ei tekita talle kahju). · Toitumine Vees toitub veemardikatest (ujurid, kukrikud), limustest, sääsevastsetest, kalamarjast, konnakullestest ja teiste kahepaiksete kudust. Kuival maal toitub harva, sel juhul vihmaussidest, nälkjatest ja putukavastsetest. Harivesilik Triturus cristatus Laurenti · Sigimine
kubiseb ta kõiksugu putuk- ja ussparasiitidest. Mõned loomad saavadki parasiitide tõttu otsa, sest nad ei leia öö jooksul nii palju toitu nagu parasiidid päeval ära tarvitavad. Siilile ei tohiks anda lehmapiima, sest erinevate allikate kohaselt teeb see looma haigeks. Piisab täiesti veest, sest tegelikult tulevad siilid lihtsalt jooma, mitte ei tõmba neid eriliselt just piim. Taliuinak Taliuinaku veedavad siilid sambla, lehtede ja rohukõrtega vooderdatud pesas. Talvevarusid nad ei soeta, küll aga paksu nahaaluse rasvakihi. Taliuinak vältab oktoobrist-novembrist kuni märtsi-aprillini. Taliuinak kestab ümmarguselt pool aastat, sel ajal jääb kehakaalgi poole väiksemaks. Hea, kui siil läheks talvituma kehamassiga seitsesada grammi. Peidikuid tagavaradega siil endale ei soeta. Kõik mis oktoobrist varakevadeni vältavaka talveuneks vaja, kogutakse naha alla.
valmivad suve lõpul või sügise alguses. Põldtimut ja kasteheinad. Mitmeaatased rohtaimedest võib saada saaki mõnest tonnist u 5 tonnini ha kohta. 5. 1-aastased rohutaimed millede seeme idaneb ja valmib 1 kasvuperjoodi vältel kevadest sügiseni. Kultuur liikidest kuulub siia vai 1-aastane raihein. Looduslikest kuulub kassiristik, kuldristik. Looduslikud kult on väikese saagivõimega. 6. Samblad sambla liike on palju ja need levivad rohumaadel sel juhul kui rohumaa muld on happeline ja väetamata. Kõik sambla liigid on räni rikkad ja neid ei taha ükski loom. 7. Samblikud need omavad tähtsust põhjapõtrade söödana. Neist olulisemad on põdrasamblik ja islandi-käokõrv see on antiseptiline. 69) Kõrreliste heintaimede võrsete kasvamine Kõrrelise seemne idanemisel hakkab arenema esmalt idupung, idujuur, ja seejäel iduvars.
tihti peost sööta, ent nende metsades elutsevad liigikaaslased väldivad inimesi. Väljaspool innaaega elab orav eraklikult. Külmade talvede ajal juhtub siiski, et ühes pesas elab mitu loomakest - kahtlemata seetõttu, et teineteist vastastikku soojendada. Oravad, kel oma isiklik pesa puudub, liiguvad mahajäätud puuõõnsustesse. Pesa on kuulikujuline, punutud lehtedest ja oksaraagudest ning kinnitatud puuoksa külge. Pesa sisemus on vooderdatud lehtede, sambla ja niinega ning harilikult kaheks kambriks jaotatud. Asendusvariandina kõlbavad varjupaigaks lisaks rähnide tühjadele õõnsustele ka vareste või harakate mahajäätud pesad. Harilik orav vahetab karva kaks korda aastas. Suvekarvastik on tal lüheldane, õrn ning roostepruuni värvusega. Augusti ja novembrikuu vahelisel perioodil asendub suvekarvastik järk-järgult tihedama ja tumedama talvekarvastikuga. Sel ajal pikenevad oravatel ka kõrvatutikesed.
..7 ha suuruse territooriumi, mida kontrollivad valju laulu saatel hiljem iga päev. Ehitab valduse eri osades 5...8 pesa, aga jätab nad erinevas valmidusastmes pooleli. Hiljem kasutatakse neid nn. magamispesadena. Materjali võtab isaslind lähiümbrusest ja seetõttu on ka pesad eriilmelised: samblast, kuuseraagudest või sõnajalalehtedest, kulust. Pesade ehitamise ajal saabub territooriumile ka emaslind, kes valib ühe magamispesadest välja ja viimistleb selle, vooderdab ka seest, sambla ja sulgedega. Valminud pesa on maapinna kohal, massiivne, külgavaga, lennuava on reeglina ümbritsetud sõnajalalehtedega. 11Võsaraat Prunella modularis Varblasest veidi väiksem. Tiheda alusrindega okasmetsades, eriti kuuse alusvõsaga metsades, sageli tuleb ka taluaedadesse, kui need asuvad metsa ligiduses. Sidistab kõrge puu ladvas või mõnel muul väljapaistval kohal, aga enamasti ettevaatlik ja vähemärgatav, tegutseb varjatult kuusetihnikutes
heinamaadel, võsastunud oja- ja kraavikallastel. Tihti elutseb ta talude lähedal - lauavirnadel, 30 puuriitades või kiviaedadel. Ohu korral põgeneb arusisalik sageli vette, jookseb natuke maad mööda põhja ning kaevub seejärel mutta või veekogu põhjas olevate lehtede alla. Maismaal varjub kivide, kändude või puukoore alla või poeb sambla sisse peitu. Talve veedavad sisalikud talveunes - hiireurgudes või sambla alla pugenult. Kevadel ärkavad nad varakult - siis, kui metsa all leidub veel üksikuid lumelaike. 10...14 päeva peale ärkamist on arusisalikud juba omale kaasa leidnud ning toimub paaritumine. Pojad sünnivad 90 päeva pärast - arusisalik sünnitab elusaid järglasi, olgugi et pojad arenevad siiski munas. Munad arenevad emaslooma kehas ning pojad kooruvad munemise hetkel. See on
Sammal on oma joviaalsuse ja paljusõnalisuse juures natuke sisukam natuur, kui esialgu paistab. Maria Kallaste (Ülle Lichtfeldt) Artur Kallaste armastav ja truu naine, koduse emanda ürgtüüp, kuid mitte ainult. Elfriede Kallaste (Liina-Riin Olmaru) Osvald Kallase sakslannast naine, mõnevõrra tõusiklik, ent mitte pahatahtlik. Inge Roo (Anne Reemann) Roo talu töökas perenaine, Tooma ja Marju ema, kellele saab osaks ülekohtuselt traagiline saatus. Asta Sammal (Marika Vaarik) Herbert Sambla abikaasa, majaomanik, hiljem mehe äride tegelik elluviija. Konstantin Päts (Indrek Taalmaa) Poliitik, jurist ja ärimees, oluline tegelane nii eesti iseseisvuse sünni kui hävingu juures, üks juhtivaid riigitegelasi. Energiline ja läbinägelik, ent mitte puudusteta. Artur Kallaste koolivend ja isiklik sõber. Johan Laidoner (Eero Spriit) Eesti sõjaväe ülemjuhataja Vabadussõjas, hiljem Eesti riigi- ja avaliku elu tegelane. Loomult sirgjooneline sõjaväelane. 1
liigniiskes keskkonnas toimuv mtp., kus org. Aine hapendamiseks vajalik Eeltingimused: O2 võetakse taandumisvõimelistelt ühenditelt Fe3+ Fe2+ 1. Agressiivne ja ägeda reaktiivina toimiv org. Aine, mis lagundab min. osa lõpuni ja mida Moodustunud alahapendilised ühendid reageerides mulla mineraalosaga tekitab uusi on nii palju, et ei suudeta neutraliseerida (okaspuuvaris, sambla jäänused, pohl, mustikas) taandunud ühendeid sisaldavaid mineraale ferrosilikaate (annavad sinaka värvi) 2. vaesed lähtekivimid (aluste vähesus) Liigniiskus > 70% Wmax 3. Läbiuhtumine ja allalaskuv vee liikumine (liivadel) Fe3+ on tavalises mullas pruun, kollane 4
SOODE LOOMASTIK Madal- ja siirdesood Putukad -üle 1500 liigi, kõige liigirikkam rühm mardikalised -põõsarindes ja samblarindes domineerivad mardikalised, rohurindes tirdilised ja kahetiivalised -mardikalistest on arvukamad avamaalised liigid -suvel hulgaliselt kärbselisi: viljakärblane, päriskärblane, rohekärblane ja 11 liiki parme -septembris palju sääski: karksääsk ja sääriksääsk -ülekaalus niiskuslembesed taim- ja putuktoidulised liigid Ämblikud -tegutsevad põhilisel sambla pinnal ja pinnakihtides, enamus väikesed -hiidämblik – samblarinde suurim ämblik, huntämblikud, madalsoodes taimedel ilma võrguta saaki varitsev hüpikämblik, siirdesoometsades kangurlane, luhasoometsades domineerivad krabiämblik ja sireämblik. Ristämblik – koob puude ja põõsaste vahele püünisvõrke Kahepaiksed -kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn. Peipsi ääres rohe-kärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnik-vesilikku. Roomajad
Uutsöl kutsub siis ta enda juurde istuma ja ütleb teistele, et Ekke on aus ja et ta ei valeta, nüüd avab Ekke koti ja pakub kõikidele kommi, nad pakuvad talle vastu leent ja rummi, ise silmates tubakat Ekke kotis. Nüüd ütleb Uutsöl ekkele, et too võib tema juurde jääda, sest ta ei kavatse meile midagi halba teha. Ekke Moor on saanud Uutsölt kasetohtu, vaiu, nööri ja poronahku, nendest ehitab ta enesele kose kaldale telgi, ning katab selle seest sambla ja heinaga. Nüüd mõtleb ta, nagu oleks midagi puudu, aga tegelikult on tal kõik olemas, ta on ihuüksi oma telgis ja keegi ei sega teda, tal ei ole vaja eraldada telki kaheks, naised ja mehed, ta on rahul nii nagu ta on. Õhtu eel tuleb Uutsö ja teeb eeskojas tule, paneb lõhe patta ja hakkavad Ekkega niisama tühjast-tähjast rääkima. Uutsö räägib aga kuidas teised rahvad väärtustavad materiaalseid asju nagu kangad ja et oleks ikka palju raha
Uutsöl kutsub siis ta enda juurde istuma ja ütleb teistele, et Ekke on aus ja et ta ei valeta, nüüd avab Ekke koti ja pakub kõikidele kommi, nad pakuvad talle vastu leent ja rummi, ise silmates tubakat Ekke kotis. Nüüd ütleb Uutsöl ekkele, et too võib tema juurde jääda, sest ta ei kavatse meile midagi halba teha. Ekke Moor on saanud Uutsölt kasetohtu, vaiu, nööri ja poronahku, nendest ehitab ta enesele kose kaldale telgi, ning katab selle seest sambla ja heinaga. Nüüd mõtleb ta, nagu oleks midagi puudu, aga tegelikult on tal kõik olemas, ta on ihuüksi oma telgis ja keegi ei sega teda, tal ei ole vaja eraldada telki kaheks, naised ja mehed, ta on rahul nii nagu ta on. Õhtu eel tuleb Uutsö ja teeb eeskojas tule, paneb lõhe patta ja hakkavad Ekkega niisama tühjast-tähjast rääkima. Uutsö räägib aga kuidas teised rahvad väärtustavad materiaalseid asju nagu kangad ja et oleks ikka palju raha
Alguses noorilveste ja vanemate jahialad kattuvad. Suguküpseks saavad emased ligi kaheaastaselt (22 kuu vanuselt), isased aga alles kahe ja poole aasta ehk 30 kuu vanuselt. Pulmadest võetakse osa varemgi, kuid pereloomiseks ollakse veel liiga noored ja pojad on sageli eluvõimetud. Pesapaigana eelistab ilves kõrvalisi ja raskesti ligipääsetavaid tuulemurde ja tihnikuid. Kodu ehitamisega ilves palju vaeva ei näe, pesa on lihtsalt sambla ja rohuga vooderdatud lohk. Ilvesel sünnib 2,5 kuud pärast "pulmi" tavaliselt 1–3 poega, mõnikord võib neid olla ka 5 - igaks juhuks. Ema imetab poegi 2–4 kuud, siis hakkab neile õpetama lihasöömist. Emailves lõpetab imetamise, kui pojad on umbes pooleaastsed. Vastsündinud ilvesepojad kaaluvad 195–210 (harvem kuni 400) grammi ja on pimedad. Neil ei ole veel ilveste kõige märgatavamat tunnust – kõrvatutte; need muutuvad märgatavaks 40. elupäevaks ja arenevad
Lendorav on levinud Euroopa põhjaosas, Siberi metsa – ja metsastepi vööndis. Eestis on säilinud väikesel arvul peamiselt Kirde – ja Edela – Eestis. Siin asustab lendorav raieküpseid ja vanu kuusesegametsi. Pesapuudena kasutatakse vanu haabu. Viimastel aastatel leitud pesapuud on olnud ainult haavad. Kuid oluline on ka kuuskede esimene vähemalt teises rindes, sest need tagavad isendile vaenlaste eest varjatuma liikumise. Lendorav vooderdab oma pesa sambla, samblike, puukõdu, männiokste, peenestatud niinekiudude ja karvadega. Tähtis on, et õõnsuste seinad oleksid paksud. Pesa tehakse puuõõnde maapinnast nii kõrgele kui võimalik, tavaliselt 3-10 m kõrgusele. Lendorav kasutab nii looduslikke puuõõnsusi kui ka rähni tehtud või oravate risupesi. Ümbritsevas metsas peab esinema ka muid õõnsaid puid, neid kasutatakse varjumiseks või asendus pesana. Viimastel aastatel on tehtud tähelepanekuid,
Lendorav on levinud Euroopa põhjaosas, Siberi metsa ja metsastepi vööndis. Eestis on säilinud väikesel arvul peamiselt Kirde ja Edela Eestis. Siin asustab lendorav raieküpseid ja vanu kuusesegametsi. Pesapuudena kasutatakse vanu haabu. Viimastel aastatel leitud pesapuud on olnud ainult haavad. Kuid oluline on ka kuuskede esimene vähemalt teises rindes, sest need tagavad isendile vaenlaste eest varjatuma liikumise. Lendorav vooderdab oma pesa sambla, samblike, puukõdu, männiokste, peenestatud niinekiudude ja karvadega. Tähtis on, et õõnsuste seinad oleksid paksud. Pesa tehakse puuõõnde maapinnast nii kõrgele kui võimalik, tavaliselt 3-10 m kõrgusele. Lendorav kasutab nii looduslikke puuõõnsusi kui ka rähni tehtud või oravate risupesi. Ümbritsevas metsas peab esinema ka muid õõnsaid puid, neid kasutatakse varjumiseks või asendus pesana. Viimastel aastatel on tehtud tähelepanekuid,
05.2015 Käesoleva magistritöö eesmärgiks on mõõta puude juurdekasvu kolmes erineva koormusega rabas: Puhatu, Kõrgesoo, Selisoo. Ühtlasi on antud töö ka bakalaureuse töö jätk. Magistritöö käigus teostati rabamändidelt võetud 65 puiduproovi aastarõngaste loendamine ja mõõtmine. Puiduproovid on võetud 2009 aastal kolmelt alalt: Kõrgesoost, Puhatust ja Selisoost. Proovide saamiseks on rabamände puuritud ida-lääne suunaliselt, umbes 0,5 meetri kõrguselt sambla pinnast ja puud läbistavalt. Puuritud puiduproovid on kahe aegreaga, mille puhul mõlemalt poolt mõõdetud ja loendatud tulemused peavad olema õigsuse mõttes sarnased. Proovide mõõtmine teostati mõõtelaud LINTAB-i abil, mis omakorda oli ühenduses TSAPWin programmiga. Mõõdetud andmete analüüs toimus programmides: Excel ja TSAPWin. Mõõdetud tulemused näitavad sarnaselt varem tehtud uuringutele, et rabamändide aastane juurdekasv on olnud oluliselt suurem perioodil 1960-1990
samblikega ja koore alla putukad. 109. Milline väärtus on vanadel puudel? Millised puud on bioloogiliselt väärtuslikud nii parkides ja metsades? Vanad puud võivad olla paljude elusolendite tugisüsteemiks. Eriti on väärtuslikus suures, vanad, jämedad ja tugevate okstega pesapuud või võimalikud pesapuud. 110. Millised on vääriselupaikade tunnused parkides? Tugijuured hiigelpuudel, mahalangenud puud, mis on kaetus sambla ja samblikega. 111. Millised võimalused on metsaomanikul kaitsta vääriselupaiku oma metsas? VEP- s ei tohi olla majanduslikku tegevust, lageraie on keelatud. VEP loodust kooslust tuleb hoida nii, et sealset tasakaalu ei rikutaks. 112. Millised on kaitsealade võimalikud kaitsereziimid? Kirjelda nende kaitse korda? 1) Kaitsereziim - Kaitsekord 2) Kaitsealad-Looduskaitseseadus (LKS) ja Kaitse-eeskiri (KE) ja Kaitsekorralduskava (KKK)
samblikega ja koore alla putukad. 108. Milline väärtus on vanadel puudel? Millised puud on bioloogiliselt väärtuslikud nii parkides ja metsades? Vanad puud võivad olla paljude elusolendite tugisüsteemiks. Eriti on väärtuslikus suures, vanad, jämedad ja tugevate okstega pesapuud või võimalikud pesapuud. 109. Millised on vääriselupaikade tunnused parkides? Tugijuured hiigelpuudel, mahalangenud puud, mis on kaetus sambla ja samblikega. 110. Millised võimalused on metsaomanikul kaitsta vääriselupaiku oma metsas? VEP- s ei tohi olla majanduslikku tegevust, lageraie on keelatud. VEP loodust kooslust tuleb hoida nii, et sealset tasakaalu ei rikutaks. 111. Millised on kaitsealade võimalikud kaitsereziimid? Kirjelda nende kaitse korda? 0) Kaitsereziim - Kaitsekord 1) Kaitsealad-Looduskaitseseadus (LKS) ja Kaitse-eeskiri (KE) ja Kaitsekorralduskava (KKK)
109. Milline väärtus on vanadel puudel? Millised puud on bioloogiliselt väärtuslikud nii parkides ja metsades? Vanad puud võivad olla paljude elusolendite tugisüsteemiks. Eriti on väärtuslikus suures, vanad, jämedad ja tugevate okstega pesapuud või võimalikud pesapuud. 110. Millised on vääriselupaikade tunnused parkides? Tugijuured hiigelpuudel, mahalangenud puud, mis on kaetus sambla ja samblikega. 111. Millised võimalused on metsaomanikul kaitsta vääriselupaiku oma metsas? VEP- s ei tohi olla majanduslikku tegevust, lageraie on keelatud. VEP loodust kooslust tuleb hoida nii, et sealset tasakaalu ei rikutaks. 112. Millised on kaitsealade võimalikud kaitsereziimid? Kirjelda nende kaitse korda? 1) Kaitsereziim - Kaitsekord 2) Kaitsealad-Looduskaitseseadus (LKS) ja Kaitse-eeskiri (KE) ja Kaitsekorralduskava (KKK)
ee/rakk/i ndex.htm 5) Praktiline uurimuslik töö:Vernier LabQuest andmekoguja abil, sambla ja sambliku gaasivahetus. 18. Õis ja vili 1) Praktiline töö Loodusõpetus (taime Tervis ja ohutus Õppevahendid: vaatlus: organid, tolmlemine) oskab hinnata herbaarlehed või Mõisted: õis, tolmukas,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
