1 Kilingi-Nõmme Gümnaasium Laurits Meinson TIHASED Referaat Juhendaja: Urve Jõgi 2018 SISSEJUHATUS Tihaslased (ladina keeles Paridae) on lindude (aves) klassi, värvuliste (passeriformes) seltsi, tihaslaste sugukonda kuuluvad väiksed kiired ja üsna jässaka pisikese nokaga värvulised. Tihaslasi pesitseb Eestis tavaliselt kuus liiki (Rasva-, Must-, Sini-, Tutt-, Salu- ja Põhjatihane), kokku on aga tihaslasi kaheksa liiki. Minu töö eesmärk on leida tihaslate ja eri liikide kohta võimalikult palju infot. kasutades selleks raamatuid ja veebilehekülgi. Tihaslased Välimus Väiksed, tüsedad ja pisikese nokaga. Elupaik ja pesitsemine Tihased pesitsevad metsaservades, parkides ja aedades ning on talvel toidumaja tihedad külastajad. Suluspesitsejana teev...
vivipaaria kõrrelise õisikus risoomidega paljunemine roomavate vartega Taimekasvatuses vegetatiivse paljunemisvõime kasutamine: pistikud pookimine silmastamine puhmikute jagamine Eoselise paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk, eos e. spoor. Eoseid moodustavat elujärku nim. sporofüüt. Eosest areneb samblal eelniit, millest kujuneb sambla taim, mille peal arenevad sugurakke moodustavad organid. Sõnajalal areneb eosest eelleht, mille pinnal areneb sugurakke moodustav organ, gametangium. Sugurakke moodustav elujärk on gametofüüt. Eoseline paljunemine eos (n)eelniit (n) taim (gametofüüt, n) viljastamine sporofüüt(eoskupar, 2n) eos(n) eos (n)eelleht
muruga kaetud pinnas (kaasaarvatud aiamuru või golfiväljak). (Hageström, 2010) Toitumiskäigud on tavaliselt 1-5 cm sügavausel, on ka sügevamaid ja 2-3 korruselisi käike (Kirk, 1990). Käikuse süsteem võib olla paarsada meetrit pikk (Hageström, 2010). Alalisema kasutusega urud paiknevad kuni 100 cm sügavusel või veelgi sügavamal pinnases (harva otse suuremate mutimullahunnikute all). Lisaks on mutil 1 või mitu magamiskambrit, mis on vooderdatud sambla, rohu ja lehtedega (on kasutatud ka tehismaterjale, nt tihedaks pallikeseks vormitud sigaretipaberit, väetisekoti tükikesi, kiirtoidukotikesi jms) ja mille loom siseneise järel kindlalt suleb. (MacDonald, Barrett, 1993) Pesakamber on 12-25 cm läbimõõduga 10-70 cm sügavusel. Sellest väljub vähemalt 2 käiku. Pesa ümbritseb ringja radiaalkäikude süsteem, mis on tähtis ka ventilatsiooniks. Käikudest väljaaetud mullast tekivad tuntud mutimullahunnikud
Maastik ei ole midagi muud, kui looduse looming, mis on ristunud inimkultuuriga ning inimese poolt ümber kujundatud või loodud. Parkide ja aedade rajamisel on enamasti lähtutud looduse sobitamisest tehiskeksonda, püüdes ümber kujundada või asendada metsikut looduskeskkonda, luua teatud korda. Läänes on läbi aegade pargid ja aiad olnud pigem planeeritud olema seoses kokkukuuluvate hoonetega, harva on näha aedu, kus inimkäsi on vähe tajutav. Minnes mõtetes aasia poole, meenuvad pigem metsiku muljega aiakesed, kus ebasümmeetrilise ruumi mõõtmeid on keeruline tajuda, elemendid on paika pandud suure hoolikusega ning kujundatud aiad on harmoonilised ja mõjuvad loomulike keskondadena, mõningate inimeste poolt lisatud elementidega. Jaapani aedades on keeruline aimata, kui vana on aed, kuna aia kujundamine on kinni teatud kommetes ja kaanonites. Siingi on kujundamisel väga oluline kokkusobivus ja harmoonia hoonet...
6 3. Eluviis Lendorava pesapaigaks on puuõõnsused, mistõttu on elupaigas oluline õõnterohkete 70–120- aastaste haavapuude esinemine. Kasutab peamiselt looduslikke ja rähnide loodud ning maha jäetud õõnsusi. Metsadest eelistab elutsemiseks küpseid ja metsamajanduse seisukohalt vaadates üleseisnud sega- ja lehtmetsasid, kus esineb õõnsaid haabu või kaski. Pesa vooderdab sambla, (habe)samblike, puukõdu, männiokste peenestatud niinekiudude ja karvadega. Eestis on pesapuudeks haavad. Elupaikadena eelistavad vanemaid kuuse-segametsi ning haavikud. Seal leiavad nad endale piisavalt toitu ning on head võimalused pesa ehitada. Tavaline pesa asukoht maapinnast jääb 3 kuni 10 meetri kõrgusele, kuid asustatud pesi on leitud ka kahest meetrist paarikümne meetrini. Lendoravad on öise eluviisiga. Suurema osa elueast veedab pesas tukkudes. Lendoravad võivad
Loomingus on olulisel kohal töö- ja loodusluule, poeem "Maakera pöördub itta" andis talle punapoeedi kuulsuse Anneli Oidsalu 13 Juhan Sütiste "Arm. 16" Mu arm, mind võlub kõrge metsa müha, mind võlub uhkelt kiikuv männikroon, mind võlub kõik, mis harras, vaikne, püha, kõik, millel vaba sirgus, lõhn ja toon. Mind võlub sambla roheline valgus, kuldrusket sisalikku soendav känd, mind võlub päiksekild Su juustesalgus ja õitel hõljuv liblikate ränd. Maailm nüüd helab. Kaob minu meelist kõik, millest hooti kurku kippus nutt. Su palav käsi saadab mind kui teelist, kui teelist, keda kutsub elurutt, kes vaikusele oma laulud annab ja vabadusevannet hõlmas kannab. Ilmunud Juhan Sütiste luulekogus ,,Umbsed
Sügisluuletuste teises rühmas annavad maastikule ilmet selle kohal lasuvad pilved, udu, tuhakarva lained, kahvatanud, väsinud väljad või tormis kihutavad pilved ja tuules kohisevad puud, mis tekitavad luuletajas nukruse meeleolusid. Pilved sõudvad, kase kohin, lepad leinaviisides; lehed puudelt pudenevad, sügise on metsa ees. Pilved kiirelt kihutavad, oksad keevad tuuledes. Tuule mühin, metsa kohin, lehed puru, sambla sees. (“Pilved sõudvad, kase kohin”) --- Üle kahvatanud, väsind väljade, üle halli kõrre tume sügise. Kajakate kisa rannaäärsel veel – osa neist on lennus, teine kaljudel. (“Sügisene rand”) 2.1.4. Talv Luuletustega talvest maalib Juhan Liiv meile iseloomuliku pildi Eesti talvemaastikust selle
ning kui Margus lauda istus valitses seal surmavaikus ning äkki tuleb uks lahti ja ukse peal on Tiina. Margus tahab joosta ja teda kallistada kuid takistab ennast, sest peremees on lusika käest pannud ja suundub Tiina poole. Ta küsib et kus siis tüdruk on olnud need neli päeva ? Tiina vastab et metsas. Sellepeale ütleb peremees, et kas sa oled mingi metslane et metsas elad. Kas kodu ei leidnud üles? Tiina vastab selle peale et metsas on nii hea sambla sisse nutta ja mõelda elu üle järgi. Pereema küsib et mis sa seal ka sõid? Tiina vastab et midagi ei söönud korjasin paar juurikat ja sõin metsmarju. Ta vajub vanaema juurde põlvili maha et ta talle halastaks kuid tüdruk tõugatakse eemale ning ta otsustab neile kõik näkku öelda. Kui ta on lõpetanud siis ta kutsub Margust endaga kaasa kuid Margus peab seda võimatuks ning Tiina puhkeb kõvasti nutma ja kaob joostes metsa.
Tartu Kutsehariduskeskus Mehhatroonika Herki Pedak Punane raamat Iseseisev töö Juhendaja Helmo Hainsoo Tartu 2009 Sisukord 1 Tiitelleht 2 Sisukord 3 Sissejuhatus 4 Punase Raamatu ajalugu 6 Eesti Punane raamat 7 Graafikud Sissejuhatus Punasesse Raamatusse kantakse teadlaste poolt kogutud koondandmestik haruldaste ja ohustatud liikide kohta. Põhilisteks argumentideks mille järgi punane raamt koostatakse on levik, uurituse aste, seisund. Punane Raamat koosneb eri värvusega lehtedest: punane, kollane, valge, roheline, hall. Punastele lehtedele kantakse eriti ohustatud liigid ja liigid mis on väljasurnud või selle äärel, kollastele väheneva arvukusega, neile tuleb tähelepanu pöörata ning kindlasti looduskaitse alla võtta, valgetele haruldased liigid, rohelistele ...
LUUA METSANDUSKOOL Metsamajandus Päevaõpe Nõmmemetsade kõrvalkasutus III kursuse metsade kõrvalkasutuse IT Juhendaja: Vello Keppart Koostaja: Joosep Gross Luua 2012 SISSEJUHATUS Käsitlen oma iseseisvas töös nõmme metsade kõrvalkasutust. Uurin mida ja kui suures mahus annab tegeleda metsa kõrvalkasutusega nõmmemetsas. Uurin kui palju saab tulu kõrvalkasutusest ning metsamaterjali ehk puidu tootmisest ühe põlvkonna jooksul. KASVUKOHATÜÜBI KIRJELDUS (http://bio.edu.ee/taimed/general/nommemet.htm, i. a.) Nõmmemetsad on kuivadel toiteainetevaestel muldadel kasvavad metsad. Nõmmemetsad on hõredad ja aeglasekasvulised kuivadel ja vaestel liivmuldadel kasvavad männikud, kus on ohtralt põdrasamblikke, samblaid ja kanarbikku ning vähe rohttaimi. Nendel aladel on põhjavesi sügaval ja mulla pindmi...
puuduvad *3õieosa *narmasjuurestik *enamasti rohttaimed *1-kaviline tolmutera *hajusad juhtkimbud, kambium harva *1/4 liikidest *kõrrelised, käpalised *palm, iiris, tulp, rukis, mais, liilia. 45. Hõimkond sammaltaimed: iseloomustus, esindajad *Ürgnr taimerühm, mis kujunes välja devonis või veelgi varem *Taime keha on eristunud kudedeks ja organiteks *Juhtkoed praktiliselt puuduvad *Juured puuduvad, nende asemel risoidid *Taimed on haploidsed *Sporofüüt on sambla eoskupar, mis areneb gametofüüdi peal *Eosed levivad tuule ja vee abil, paljunevad ka sigikehade ja sambla tükkide abil *hõikonna alla kuulub 3 klassi *maksasamblad -keha on lapik tallus, niiskust imab kogu pinnaga, õhulõhed mittesulguvad *kõdersamblad *lehtsamblad keha koosneb lehtedest, vartest ja hulkraksetest risoididest, varre tipus kolmetahuline kiirdrakk. Siia alla kuulub perekond turbasammal (varres püstised, oksad
*3õieosa *narmasjuurestik *enamasti rohttaimed *1-kaviline tolmutera *hajusad juhtkimbud, kambium harva *1/4 liikidest *kõrrelised, käpalised *palm, iiris, tulp, rukis, mais, liilia. 45.Hõimkond sammaltaimed: iseloomustus, esindajad *Ürgnr taimerühm, mis kujunes välja devonis või veelgi varem *Taime keha on eristunud kudedeks ja organiteks *Juhtkoed praktiliselt puuduvad *Juured puuduvad, nende asemel risoidid *Taimed on haploidsed *Sporofüüt on sambla eoskupar, mis areneb gametofüüdi peal *Eosed levivad tuule ja vee abil, paljunevad ka sigikehade ja sambla tükkide abil *hõikonna alla kuulub 3 klassi *maksasamblad -keha on lapik tallus, niiskust imab kogu pinnaga, õhulõhed mittesulguvad *kõdersamblad *lehtsamblad keha koosneb lehtedest, vartest ja hulkraksetest risoididest, varre tipus kolmetahuline kiirdrakk. Siia alla kuulub perekond turbasammal (varres püstised, oksad kimpudena, lehed ühe rakukihilised,
SOOTEADUS 1)SOO JA TURBA MÕISTE, SOODE TEKET MÕJUTAVAD TEGURID soo on selline osa maastikust,kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu mullas jääb osa orgaanilist ainet lagunemata ning ladestub turbana. Vastavat arengusuunda maastikus nim soostumiseks, vastavat mullatekkesuunda turvastumiseks. Soostumine võib olla edasiarenev e progresseeruv, taandarenev e regresseeruv või uuesti areenema hakkav. Soostunud maa ja soo tinglikuks piiriks võetakse 30-cm turbakiht(kuivendamata olekus), selle piiri ületamisel saavad soostunud muldadest soomullad,soostunud maadest sood. Niisugust turbakihi paksust põhjendatakse sellega, et nim. Piiri ületamisel kasvab enamik taimejuuri turbas ega ulatu mineraalsete kihtideni. Liigniiskuse all mõeldakse ülemäärast veesisaldust mesofüütide,eriti kultuurtaimede ja metsapuude seisukohast;sootaimede jaoks on sama niiskusaste täiesti paras. Turvas on soodes tekkiv ja maapinnale lad...
4 Eluviis Lendorava pesapaigaks on puuõõnsused, mistõttu on elupaigas oluline õõnterohkete 70–120- aastaste haavapuude esinemine. Kasutab peamiselt looduslikke ja rähnide loodud ning maha jäetud õõnsusi. Metsadest eelistab elutsemiseks küpseid ja metsamajanduse seisukohalt vaadates üleseisnud sega- ja lehtmetsasid, kus esineb õõnsaid haabu või kaski. Pesa vooderdab sambla, (habe)samblike, puukõdu, männiokste peenestatud niinekiudude ja karvadega. Eestis on pesapuudeks haavad. Elupaikadena eelistavad vanemaid kuuse-segametsi ning haavikud. Seal leiavad nad endale piisavalt toitu ning on head võimalused pesa ehitada. Tavaline pesa asukoht maapinnast jääb 3 kuni 10 meetri kõrgusele, kuid asustatud pesi on leitud ka kahest meetrist paarikümne meetrini. Lendoravad on öise eluviisiga. Suurema osa elueast veedab pesas tukkudes
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Tommi Välja 6.a klass Mets Referaat Juhendaja : Pille Unt Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................ 3 Nõmmemets............................................................................................................ 4 Salumets................................................................................................................. 6 Palumets.................................................................................................................. 7 Laanemets............................................................................................................... 9 Metsade tähtsus...........................................................................................
lehtrikujuline. Seenekübar ja jalg on kokku kasvanud ning neil pole selget üleminekukohta. Esimest korda kirjeldas harilikku kukeseent teaduslikult Elias Mangus Fries aastal 1821. Seen kasvab Põhja-Ameerikas, Aasias, Aafrikas ja Euroopas. Kukeseened kasvavad igasugustes metsades, arvukamalt aga männi segametsades. Metsast leida ei ole teda iga kord sugugi lihtne, sest tihti, eriti kuivemate ilmadega, jäävad kukeseened sambla alla peitu, nii et vaid väike osa kübaraserva välja paistab. Tavaliselt kasvavad kukeseened pesakonniti. Seente puhastamisel tuleb vältida vett ning seened kuivalt puhtaks harjata, raputada või pühkida, äärmisel juhul võib hõreda kurna peale asetatud seened veega korraks üle kallata, misjärel tuleks kollased iludused kohe köögipaberiga kuivaks patsutada. Et seened järgneval kuumtöötlemisel vintskeiks ei muutuks, peab hoolega vältima kõrget temperatuuri ning liiga
juurde mitmeks aastaks, lahku minnakse vaid toidunappuse pärast. Alguses noorilveste ja vanemate jahialad kattuvad. Suguküpseks saavad emased ligi kaheaastaselt, isased aga alles kahe ja poole aasta ehk 30 kuu vanuselt. Pulmadest võetakse osa varemgi, kuid pereloomiseks ollakse veel liiga noored ja pojad on sageli eluvõimetud. Pesapaigana eelistab ilves kõrvalisi ja raskesti ligipääsetavaid tuulemurde ja tihnikuid. Kodu ehitamisega ilves palju vaeva ei näe: pesa kujutab endast lihtsalt sambla ja rohuga vooderdatud lohku. Ilvesel sünnib pärast "pulmi" 2,5 kuu pärast tavaliselt 13 poega, mõnikord võib neid olla ka 5 igaks juhuks. Ema imetab neid 24 kuud, siis hakkab ta õpetama lihasöömist, millele minnakse täielikult üle ligi pooleaastaselt. Vastsündinud ilvesepojad kaaluvad 195210 (harvem kuni 400) grammi ja on pimedad. Neil ei ole veel ilveste kõige märgatavamat tunnust kõrvatutte, need muutuvad märgatavaks alles 40
Moodustab maapinnal koheva samblavaiba. Lehed asetsevad vartel harali ja moodustavad varre tipus suure tuti. Tüüpiliselt kasvab ta viljaka mullaga metsades (laane- ja salumetsades); metsakäharik ei talu otsest päikesevalgust, seega saab ta kasvada vaid metsas. Väga sage metsasammal maapinnal, tüvealustel ja huumusega kaetud kividel. Metsakäharikust moodustunud samblavaibas elab mitmeid putukaid, ämblikke, hiiri jt. loomi. Tihased ja käblikud kasutavad sambla taimi pesaehitusmaterjaliks. PÕDRASAMBLIKUD Moodustavad kuni 10 (30) cm kõrgusi kuppeljaid põõsakesi või murusid, võivad moodustada mitme ruutmeetri suuruseid laike. Värvuselt heledad, valkjashallid või kollakad. Kasvavad maapinnal, harvem puidul. Levinumad liigid on: mets-põdrasamblik ( varjutaluvam kui mahe põdrasamblik), mahe põdrasamblik (eelistab avatud kasvukohti), harilik põdrasamblik (eelmistest varjutaluvam ja
Magab koopas või puujuurte all, mille vooderdamiseks kasutab oksaraage, sammalt ja kuivanud taimi. Enne talveuinakut võib ta teha mitu sellist pesa, mille suuruseks on enamasti 2m3. Seepärast valivad nad endale tavaliselt sellise metsa, kus on palju puude poolt mahalangetatud puid. Eestis pole karukoopaid selle sõna klassikalises tähenduses leitud, poolkoobasteks võib pidada mahalangenud tüve alla kraabitud auke. Enamasti magab ta aga kokku kraabitud lehtede ja sambla hunnikul ning ,,koobas" selle peale tekib tänu tema ümber kuhjunud lumele. Karud magavad talveund novembrist kuni aprillini. Sellega seoses langeb nende kehatemperatuur ja aeglustub ainevahetus. Talveuinak erineb talveunest selle poolest, et kehatemperatuur langeb vaid paari kraadi võrra (talveune puhul langeb see nullilähedaseks). Seetõttu võib karu ka keset talve üles ärgata. Sigimine Jooksuaeg kestab mai keskpaigast juuni keskpaigani. Esimesel innaajal viljastamata jäänud
sibulate, sigisibulate, roomavate vartega jne. Sammaldel on sigikehad. Risoom maa-alune vars, millega taim saab maa all paljuneda Vivipaaria seeme areneb taimeks õisikus Pseudovivipaaria õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim Eoseline paljunemine paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk. Näiteks: sõnajalad, samblad, osjad. Eoseid moodustavat elujärku nimetatakse sporofüüdiks. Eosest areneb eelniit. Millest kujuneb sambla taim. Sõnajalal areneb eosest eelleht, mille pinnal areneb sugurakke moodustuv organ gametangium. Apomiktne paljunemine toimub seemnetega, ühest vanemast. Nimetatakse ka neitsisigimiseks sellepärast. Esineb võililledel, kortslehtedel ja maranatel. Suguline paljunemine toimub sugurakkude abil. Isas- ja emassuguraku ühinemisel tekib sügoot, millest kujuneb uus organism. Sugurakud jagunevad kaheks: diploidne (46) ja haploidne (23)
Tihti on laanikuvaip nii paks, et tundub nagu laanik kasvaks mätaste otsas. Tegelikult see nii ei ole. Laanik kasvab nagu korrustena. Teised meie tavalised samblad nii ei kasva. Korrused on moodustunud okstest, mille küljes leiame luubiga vaatamisel tihedalt väga väikeseid lehti. Korruseid kasvab igal aastal juurde vaid üks, seega saab nende põhjal määrata leitud samblataime vanust. Sageli võib neil leida kuni kümme korrust, väga harva ka rohkem. Seejuures võib sambla kõrguseks olla juba 15 cm. Inimese poolt ei ole laanik eriti kasutamist leidnud. Kuna ta moodustab väga koheva polstri, siis on ta paljudele pisikestele loomadele koduks ja varjupaigaks. Eelkõige elavad laanikuvaiba sees väga paljud ämblikud, putukad (näiteks lutikad, jooksikud), aga ta pakub varju ka hiirtele. Samuti kasutavad paljud linnud seda sammalt pesaehitusel. LAANELILL Laanelille nimi viitab selle kauni lille kasvamisele suurtes laantes. Tõepoolest võime
Saaremaal võib kohata ka üleni musti isendeid. Arusisalikku võib kohata peamiselt niiskematel aladel - rabades, soodes, madalatel heinamaadel, võsastunud oja- ja kraavikallastel. Tihti elutseb ta talude lähedal - lauavirnadel, puuriitades või kiviaedadel. Ohu korral põgeneb arusisalik sageli vette, jookseb natuke maad mööda põhja ning kaevub seejärel mutta või veekogu põhjas olevate lehtede alla. Maismaal varjub kivide, kändude või puukoore alla või poeb sambla sisse peitu. Talve veedavad sisalikud talveunes - hiireurgudes või sambla alla pugenult. Kevadel ärkavad nad varakult - siis, kui metsa all leidub veel üksikuid lumelaike. 10...14 päeva peale ärkamist on arusisalikud juba omale kaasa leidnud ning toimub paaritumine. Pojad sünnivad 90 päeva pärast - arusisalik sünnitab elusaid järglasi, olgugi et pojad arenevad siiski munas. Munad arenevad emaslooma kehas ning pojad kooruvad munemise hetkel. See on kohastumus niisketel ja
Teine osa: Pilved sõudvad, kase kohin, lepad leinaviisides; lehed puudelt pudenevad, sügise on metsa ees. Pilved kiirelt kihutavad, oksad keevad tuuledes. Tuule mühin, metsa kohin, lehed puru, sambla sees. ("Pilved sõudvad, kase kohin") Üle kahvatanud, väsind väljade, üle halli kõrre tume sügise. Kajakate kisa rannaäärsel veel
Tallinna Tehnikakõrgkool VÄRVID RÕIVASTUSES Konspekt Tallinn 2010 Sisukord: 1. Kollane 3 2. Oranz 3 3. Punane 4 4. Roosa 4 5. Purpur 5 6. Pruun 5 7. Beez 6 8. Violetne 6 9. Sinine 7 10. Roheline 8 11. Türkiis 8 12. Valge 9 13. Hall 9 14. Must 10 15. Kuld 11 16. Hõbe 11 2 1. Kollane Selle alla kuuluvad: päikesekollane, erekollane, banaani(-koore)kollane kuni kuldkollaseni. Tõstab tuju. Hoiatusvärv. Heas tujus kollast kandes muutub inimene vastutustundetuks. Kollase värvi fännid on suured töörügajad, kuid raiskavad veel enam. Sobib: · kanda süngel päeval tuju tõstmiseks. · lastega töödates(u 3-10 aastat). · kanda, veetes sünnipäeva üksinda(kui oled teinud terve toidumäe ja keegi ei ilmu kohale). · kanda, kui tahad inimmassis silma torgata. · Kollasesse riietatud sõb...
Orav võib ka viga saamata puu ladvast alla kukkuda. Selles aitab teda suur kohev saba, mis võimaldab tal hüppe ajal suunda muuta ja ka hoogu pidurdada.Oravad on päevase eluviisiga. Nad on segatoidulised, kuid eelistavad siiski pähkleid ja mitmesuguste taimede seemneid. Nad söövad meelsasti ka linnupoegi, nende mune ja tigusid. Suve teisel poolel korjavad oravad endale talveks toiduvarusid. Need peidetakse kas puuõõnde või sambla alla, kust toiduks vajalik talvel lõhna järgi üles otsitakse. TOIDUVÕRGUSTIK Iga organism vajab elutegevuseks energiat, mida saadakse orgaaniliste ainete lagundamisel. Seetõttu vajavad seda ka kõik organismid. Taimed saavad ise valmistada orgaanilist ainet fotosünteesil ning seetõttu vajavad nad väliskeskkonnast vaid anorgaanilisi aineid. Loomorganismides fotosünteesi aga ei toimu ning seetõttu peab kõigi loomade toit sisaldama orgaanilisi ühendeid.
kasvupaigad metsaloomastikule) ja järelkasvupuud. Nimeta lageraie eeliseid ja puuduseid. Lageraie eelised Lageraie puudused Lageraie puhul on lihtne kasutada suurt Suured masinad rikuvad aluspinda, tehnikat, tänu millele on võimalik odava alusmetsa, tapab taimede ja seente omahinnaga toota suur kogus puitu. juurestikku, noored kõrvalolevad taimed, Lisaks ei ole ohtu kahjustada kõrvalolevat sambla, lindude pesad. Tugevalt taimestiku, sest plats tehakse niikuinii kahjustatud pinnasele ei kasva enam nii puhtaks. kvaliteetset metsa. Hävitatakse loomade, lindude, taimede elupaigad. 15) Selgita mõistet puidu juurdekasv Puidu kogus, mis teatud piirkonnas mingi aja jooksul juurde kasvab. Mõõdetakse m3/ha kohta 16) Selgita mõistet arvestuslank võimalikult lihtsalt
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastikukaitse ja hooldus II Kauksi puhkusepiirkond Iseseisev töö õppeaines ,,Eesti biotoobid ja nende elustik" Tartu 2012 Sisukord Käesolevas töös kirjeldan Peipsi järve äärset Kauksi puhkusepiirkonda, mis hõlmab endas mitmeid erinevaid biotoope: Peipsi järve, Rannapungerja jõge ja sealset lamminiite, Kauksi oja, nõmmemetsasid, sood, mandriluiteid. Tähtsamaiks pean käsitleda lammialasid Rannapungerja jõe ääres, valgusküllaseid nõmmemetsasid ja Peipsi järve, kirjeldades neid nii teoreetiliselt kui antud piirkonda arvestades. Lisaks eluskoosluste kirjeldusele annan lühikese ülevaate ka piirkonna asukohast, kultuurist ja puhkevõimalustest. Geograafiline asupaik ja asustus Autori piiritletud Kauksi ...
tekib üks mm turvast juurde. Meetripaksuse turbakihi tekkeks kulub seega umbes tuhat aastat. Turbasambla lehtedes on rakud, mis kuival ajal on täidetud õhuga, veerohkel ajal aga veega. Turbasammal on peaaegu steriilne. “ Looduslikus soos ei kaitse turbasammal bakterite eest mite ainult ennast. Turbasambla nakkusevastane toime oli tuntud ammu enne seda, kui avastati nakkuse kandjad - pisikud. Turbasamblaga seoti ja ravitseti haavu. Sõdade ajal on põhjamail ikka uuesti avastatud seda sambla kasutusviisi ning hädaabinõu on osutunud mõnigi kord elupäästjaks. Nii oli ka Teises maailmasõjas. ” ( Masing, 1997, lk 24 ). Mukri rabas on turbalasundi paksus 5,7 - 8,5 m. Turvast on siin varutud 1920 - 1950. Siiani on säilinud väikesed turbaaugud ja -aunad laudtee kõrval, samuti mõned kraavid. Siinset turvast kasutati põhiliselt kütteks ja loomadele asemete tegemiseks. 11 5. INIMESE JÄETUD JÄLJED
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Puiduseened Austerservikud Marit Kadopa G2L Tallinn 2009 Sissejuhatus Austerservikud (Pleurotus ostreatus) kasvavad parasniisketes metsades üle maailma, enamasti langenud puudel. Aasias on seda seent toiduks kasvatatud kaua ja viimasel ajal kasvatatakse teda kommertslikult paljudes maades. Meetod, mille abil seened kasvama pannakse, sarnaneb looduslikule. Lehtpuu kändudesse puuritakse augud, millesse asetatakse kork seeneniidistikuga. Lisaks võivad need seened kasvada suurtes pudelites, plastikkorvides, augustatud plastiktorudes või kilekottides, milles on pastöriseeritud või auru abil steriliseeritud tselluloosne materjal (näiteks õled, puuvill, vanapaber). Austerservik on üks vähestest teadaolevatest seentest, kes toitub ka puidus elavatest selgrootutest. Seen suudab mütseeli abil lõksu püüda ja seedida ümaru...
rabastumise tunnuseks. Ta annab märku, et kui ei taheta metsa asemele sood, siis on viimane aeg inimese karm ja ebaõiglane käsi vahele panna. Harilik karusammal on meie sammaldest ka kõige suurema kasvuga. Tema pikkus on kuni pool meetrit. See sõltub kasvukohast. Mida Harilik karusammal kiiremini sambla alumine ots laguneb ja mida aeglasemalt (Polytrichum ülemine ots kasvab, seda Lehtede pikkus on raba- karusamblal alla ühe sentimeetri, terve taime pikkus aga kuni kolmkümmend sentimeetrit. Selgesti erinevad on samuti niisked ja kuivad raba- karusambla taimed. Nimelt siis, kui vett vähe, peab
SÜÜDIMATUKS TUNNISTATUD TAPJA KÕNNIB TAAS KODUKOHAS RINGI 28.11.2012 Aasta ja kaks kuud tagasi tappis Sindis kohalik pereisa ja ettevõtja Valdek 21-aastase Karmo, nüüd aga on kevadel süüdimatuks tunnistatud tapja vaba mehena tagasi oma kodus. Tegemist pole üksikjuhtumiga, vaid hiljuti tehtud seadusemuudatuse alusel on kümneid psühhiaatrilisele sundravile määratud inimesi koduravile saadetud, vahendab ERR Uudised saadet «Pealtnägija». Mullu 10. septembri õhtul peeti Sindis Sambla tänaval sünnipäevapidu. 18-aastaseks saanud Priit Muskat oli koduaeda kutsunud umbes 20 sõpra. Piduliste kinnitusel kõva lärmi ja probleeme ei olnud ning ka kõikide naabritega oli räägitud, et pidu toimub. Kella 21.30 ajal, kui pidu oli kestnud mõni tund, tormas äkki õue Muskati vastasmajas elav 57-aastane Valdek. Ja see polnud lärm, mis naabrimeest häiris. Nagu ta ise hiljem väitis, läks ta marru hoopis seetõttu, et mingid poisid tegid tema auto juures pilti.
Karvastik on kohev, siidjalt pehme, nahk aga väga rabe, mistõttu tal karusnahana väärtus puudub. Tüüpiliseks elupaigaks on okas- ja segametsad, kus nad veedavad kogu oma elu puudel. Maapinnale laskuvad nad harva, olles seal palju kohmakamad kui puuvõrades. Varjuvad puuõõntes, mahajäetud rähni- ja oravapesades. Pesapuuna meeldivad talle eriti seest mädanenud, õõnsad haavad. Pesa vooderdab ta mõnusasti haava mädapuidu, sambla, samblike ja karvadega. Majandatavates metsades kasutab agarasti elamiseks pesakaste, kui sobivaid looduslikke õõnsusi ei ole. Samasse koguvad nad ka toiduvarusid ebasoodsaks aastaajaks. Toituvad pungadest, lehtedest, pähklitest, lihakatest viljadest, tihti ka väikestest putukatest. Lendorava jooksuaeg on märtsi lõpusaprilli alguses. Pojad sünnivad aprilli lõpus või maikuu esimesel poolel. Neil võib olla ka kaks pesakonda aastas, sel juhul sünnib teine pesakond juulis
läheduses. Talvel meeldivad ilvestele männikud, sest sinna kogunevad metskitse karjad. Ilvestele sobivad veel haavikud-kaasikud ja kaljumaastikud. Ilvesed vallutavad 2000- meetriseid mägesid, kuid kivised mägismaad neile siiski elamiseks ei sobi. Pesapaigana eelistab ilves kõrvalisi ja raskesti ligipääsetavaid kohti. Head kohad on puujuurte vahel, samuti koobastes, mägraurgudes, tihnikus või kaljuserva all. Pesa ehitamisega ilves palju vaeva ei näe, see kujutab endast lihtsalt sambla ja rohuga vooderdatud lohku. Levik: Levinud Euraasia põhjaosas. Eestis on
Kahekordsed katused soovitaksime ehitada ainult vähemtähtsatele kõrvalhoometele, kuna paratamatult peab kahekordne kate oluliselt vähem vastu. Üldjoontes peetakse tänapäevaste puitkatuste elueaks 10 aastat kihi kohta, lõunapoolsed katuseküljed saavad tavaliselt kiiremini otsa, sest kõige laastavamalt mõjub katuselaastule päikese UV kiirgus. Korrektse hooldamise korral peavad katused kindlasti ka pikemat aega vastu ja vastupidi, ehk hooldamata katusekate võib jääda sambla jm oksa-lehesoga alla, mis seob vett katusel ja pidevalt märja katuse eluiga jääb oluliselt lühemaks hooldatud katuse omast. Korrektne peremees vaatab oma katusekatte vähemalt korra (või kaks) aastas üle, eemaldab sealt lahtise soga ja vajadusel tõrvab või tõrvaõlitab katusekatte. Puitkatuse kestvuse eelduseks on ennekõike piisavalt kiire materjali kuivamine. Selle tagab kas suurem katuse kalle või puidu kaitsmine niiskuse ja vee eest ning loomulikult korrektne puhastamine.
4.1. Roht-siirdesoorohumaa kkt.- tasastel või languga aladel rabade servades või halva äravooluga nõgudes. Põhjavesi kõrgel, sageli esineb pikaajaline üleujutus. Üleminekuaste madalsoolt rabale, seoses turbalasundi kasvamisega ning taimede toitumistingimuste üldise halvenemisega. Levinud kogu Eestis rabade servaaladel või madalsoode kõrgemas keskosas. 4.2. Päris-siirdesoorohumaa kkt.- sügava turbalasundiga (2-3 meetrit) ülekaalus turba- sambla turvas. Tüüpiline jõhvika kasvuala. 5. Nõlvarohumaade klass- levinud Lõuna-Eesti kuppelmaastikul, kus kallak on üle 5o. 5.1. Erodeeritud rohumaa kkt.- nõlvade ülemistel, kuivematel osadel. Võivad olla primaarsed või sekundaarsed. Suhteliselt liigivaesed kooslused, kus domineerivad kõrrelised. 5.2. Deluviaalse rohumaa kkt.- primaarsed või endistel kultuurmaadel. Paras- või liigniisked, lopsakate liikidega. 5.3. Allikalise nõlvarohumaa kkt
Loodusvööndid Geograafia õpimapp 8 klass ASUKOHT MULLAD KLIIMADIAGRAMM KULTUURTAIMED LOODUSVÖÖND LOOMAD TAIMED KESKKONNAPROBLEEMID Ekvaatorilähedased alad Kesk-Aafrikas, Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias; mullad enamasti vanad; lähtekivim sügavalt murenenud; raudoksiidist punased; horisontideks liigestumata; happelised; mineraalivaesed; bataat; maniokk; targo; EKVATORIAALNE tingimused eluks väga suhkruroog; saago; kohvi; mitmekesised; liikide arvukuselt VIHMAMETS kakao; vürtsid; ainulaadne; koduks pooltele tihe; lopsakas; liigirikas; ...
Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 Sügissemester 2014/2015 II osa 1. Eesti metsakasvukohatüübid. Nende tähtsus, eraldamise alused, rühmitamine. Kasvukohatingimused mõjutavad suurel määral metsa koosseisu, puude juurdekasvu, alustaimestiku ja alusmetsa iseloomu ja saadava puidu kvaliteedi. Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida, selleks jagatakse metsad kasvukohatüüpideks. Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui ühesuguse metsakasvatusliku efektiga metsamaade kogumit. Peamised tunnused millest juhindutakse on muld, veereziim, alustaimestik ja reljeef. Arvestades ainult ühte olulist metsa mõjutavat faktorit - veereziimi ja sellega seotud soostumisprotsessi, jagatakse metsad 2 klassi: 1) arumetsad: mineraalmuldadega metsad, kus turbahorisont puudub või esineb looduslikus s...
välitingimustes kasutamiseks. Plastkatus on põhjamaises kliimas ideaalne kuna ta on väga vastupidav, ning säilib hästi nii suvekuumas, vihmas kui ka pakaselises ilmas. Eeliseks võib pidada ka seda, et plastkatus on kuni 10 korda kergem kui kivikatus. Lisaks on plastkatusel vähene müra nii tuule kui vihmaga. Kuna materjali veeimavus on peaaegu null muudab see materjali vastupidavaks katusele tekkiva sambla vastu ning ka talvel libiseb raske lumi palju kergemini katuselt maha. Plastkatused on enamjaolt hooldusvaba ning olenemata katuse kujust on paigaldus lihtne ja ei vaja spetsiaalseid tööriistu ega oskuseid. Plastikust katusekattematerjale kasutatakse igal pool alustades kasvohoonetest lõpetades maja katustega. [1] 3 1. BNC, CPS, DDS PLAST KATUSEMATERJALID
mikromeetrit. Seeneniidid on kas värvusetud, kollakad, pruunid või mustad. Osadel seentel on seeneniidid ristvaheseintega üksikutes rakkudeks jagatud (kott-, kand- ja teisseened), osadel on seeneniidid ühe suure rakuna, millel on palju tuumi (vetik- ehk seigseened). Seeneniidid kasvavad tipust, harunedes ja põimudes moodustavad tiheda seeneniidistiku ehk mütseeli. Mütseel võib olla hõre ja silmale nähtamatu, aga ka nähtav (näiteks sambla all). Seeneniidistik võib olla pindmine, kasvades substraadil või peremeestaime pinnal. Niidistiku pindmisel osal arenevad eosed. Osa seeneniidistikust aga tungib substraati või peremeestaime sisse, selle osa ülesanne on toidu hankimine. Seeneniidistiku teisendid on: · Seenekiled kuni 5 mm paksused seeneniitidest plaadikesed, mis kasvavad mädaneva puidu lõhedes ja tühimikes. · Seenenöörid ehk risomorfid on mõne millimeetri jämedused, mustad, seest heledad. Nad
järglased. Määrav ei ole sarnasus või erinevus taksonite vahel vaid ühine päritolu. Hk. Sammaltaimed - Taime keha on eristunud kudedeks ja organiteks. Juhtkoed praktiliselt puuduvad. Juured puuduvad, nende asemel risoidid. Lehed valdavalt üherakukihilised, puudub alati leheroots. Esineb poikilohüdrilisus samblad on võimelised peale läbikuivamist taastama fotosünteesi ja normaalse ainevahetuse. Domineerib gametofaas, s.t. sambla taim on haploidne. Sporofüüt on sambla eoskupar, mis areneb gametofüüdi peal. Eosed levivad tuule ja vee abil, paljunevad ka sigikehade ja sambla tükkide abil. 1. Klass kõdersamblad, 2. Klass helviksamblad e. Maksasamblad, 3. Klass lehtsamblad Eestist leitud 550 liiki sammaltaimi: kõdersamblaid 2, lehtsamblaid 433, maksasamblaid 115. N: harilik karusammal, palu karusammal, soovildik, põld-kõdersammal, harilik helvik, harilik koonik, harilik pellia, harilik raunik, neesi kottsammal, harilik parbik, harilik ripsik, suur
P�ivi P�rg P�rja P�ri P�rl -i P�rn -a P��su Pyrg Pyrje � �euroopa piison� Pyy Rahe Rahn -u Raho Rahu Rahuleid -leiu Rahulik -u Raju Rand Ranna Raud Raua Rebu � �oranz�, vrd. rebane, Rebala jne. Roots Rootsi � �rootslane� Rukis Rukki Rusk -e Rute � LE �roos�rg� Ruuge R��m -u R��mus R��msa R�hn -i R�itsak -a R�ni R��k R��gu Saar -e Saarmas Saarma Sale -da Salm -e Salme Samm -u Sammal Sambla Selge Sepp Sepa Siig Siia Sine � ka �lina� Sirge Sirp Sirbi Sisask -i Suits -u Sulev -i Sulg Sule Sulin -a Susi Soe Sutt Sutemeel -e Sutepelg -pelju Suur -e Suvi Suve S�kal S�kla S�lg S�le S�mer -a S�sar -a S�star S�stra S�ts -e S��m -u S��r -i S�de -me S�inas S�ina S�lg S�lu S�ra S�uk S�ugu S��sk S��se � ka �kotkas� Sygys -e Tabaja Taim -e Tali Talv -e Tamm -e Tarn -a Tart Tardu Tarvas Tarva
polaarpäev), soojavaene. Kogu suve vältel võib olla öökülmi ja sadada lühiajaliselt lund. Sademeid on vähe, 200-300 mm/a, kuid õhuniiskus on siiski suur, eriti suvel. Pinnas külmub ja sulab ebaühtlaselt, avalduvad kohrutusnähtused. Mullad on happelised, huumusvaesed, väikese lämmastikuvaruga, värvuselt hallid, nõrgalt eristunud horisontideks. Taimejuured levivad ainult mulla pealmistes kihtides ja vahetult sambla all. Põhiliselt on tundra metsatu. Kasvuvormi poolest on ülekaalus maadjad taimed, mis hoiduvad soojendava maapinna ligidale. Imetajaid elab tundrates vähe. Taimkate Taimestikuga on Islandi pindalast kaetud vaid veerand. Liustikel ei kasva midagi, peaaegu paljad on ka liivikud ja sisemaa laavaväljad. Vanal laaval esineb sammalt ja vaevakase põõsaid. Põhja- ja idarannikul on taimestik on tundrale iseloomulikult maadligi ja tagasihoidlik.
parme. Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool · Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk. · Ülekaalus niiskuslembesed taim- ja putuktoidulised liigid. · Ämblikud Tegutsevad põhiliselt sambla pinnal ja pinnakihtides, enamus väikesed Hiidämblik samblarinde suurim ämblik, huntämblikud, madalsoodes taimedel ilma võrguta saaki varitsev hüpikämblik, siirdesoometsades kangurlane, luhasoodes domineerivad krabiämblik ja sireämblik. Ristämblik koob puude ja põõsaste vahele püünisvõrke. · Kahepaiksed Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohe-kärnkonn. Väikestes
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE AJALUGU Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemine; ühiskondlikud meetmed; teaduslik loodushoid; riiklikud meetmed; rahvusvahelised meetmed. Looduskaitse ideede areng: Rahvausund; kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks; loodusmälestiste kaitse; üksikobjektide kaitse; kaitsealade loomine; biotoopide, elupaikade kaitse; looduskaitse väljaspool kaitselasid. Looduskaitse eelduste kujunemise aeg: Ashoka seadused ca 273-232 e.m.a. hindude loodussuhted, põhimotiiv - elu hoidmine. Eesti rahvausund (pühad loodusobjektid, keeldude süsteem). Albert Schweitzeri deviis: “aukartus elu ees.” Looduskaitse areng Eestis: Animism. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel. 1642 Pühajõgi (Võhandu) reostamine (pais ja veski). 1644 Johann Gutslaff: "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus,” Piksepalve - esimene eestikeelne tekst suhtumise...
TIIGER Tiigrid on tõenäoliselt pilkupüüdvaimad suured kiskjalised. Samas on nad maailma üheks ohustatumaks liigiks. Eelmise sajandi algul liikus umbes 100 000 tiigrit Kesk- ja Lõuna-Aasia metsades, praeguseks on neid järele jäänud 5000 kuni 7000. Kaheksast alamliigist on säilinud viis, kolm on kadunud igaveseks. Tiigrid elavad väga erinevat tüüpi metsades, mangroovitihnikutest Bangladeshis kuni okaspuumetsadeni Venemaal Kaug-Idas. Pidev jälitamine inimese poolt ja elutingimuste halvenemine on põhjustanud tiigrite arvukuse pideva langemise ja levila ahenemise. Umbes pooled veel allesolevatest tiigritest elavad Indias. Tiiger on säilinud veel Bangladeshis, Bhutanis, Hiinas, Põhja-Koreas, Vietnamis, Venemaa Kaug- Idas, Kambodzas, Myanmaris (Birma), Nepalis, Malaisias, Tais. Tiigri rahulikuks eksisteerimiseks on vaja sobiv...
katsu on madal kolmnurk viil - Madal viilkatus (levib kesk ja lõuna kreekasse) Joonia order - baas (3 trepiastet) sellele toetub tüves ja kapiteel (naiselik order) rullpadjand või moluut ja neljakandiline plaat, friis (on üleni reljeefidega kaetud) (väike Aasia ja saared) Korintose order (kõige hilisem ja kõige sihvakam) alus, sammas, baad ja kapiteel (rikkalikult kaunistatud taimse ornamentiga kaetud) (Korintosel) Kõik on nime saanud samba Kapitooriumi ehk sambla ülemise osa järgi Alus- sammastik- talastik Kreeklased kasutasid palju optilised efekte Poseidoni tempel on kõige paremini säilinud tempel Kreeka kunst oli väga värviline, ka skulptuurid olid värvitud, Sambad olid mitmest tükist kokku panid ja ühendatud omavahel metallklambritega Kiik pidi olema sümmeetriline ja ilus (harmooniline ilu arhitektuuris ja skulptuuris ja maalikunstis) OPTIKISED PARANDUSED: Ülemisele trepiastmele tehtud väike kumerus sisse et trepp näeks välja sirge
Orav võib ka viga saamata puu ladvast alla kukkuda. Selles aitab teda suur kohev saba, mis võimaldab tal hüppe ajal suunda muuta ja ka hoogu pidurdada. Oravad on päevase eluviisiga. Nad on segatoidulised, kuid eelistavad siiski pähkleid ja mitmesuguste taimede seemneid. Nad söövad meelsasti ka linnupoegi, nende mune ja tigusid. Suve teisel poolel korjavad oravad endale talveks toiduvarusid. Need peidetakse kas puuõõnde või sambla alla, kust toiduks vajalik talvel lõhna järgi üles otsitakse. Orav teeb okstest pesa tüve lähedale puude latva või kasutab selleks vanu varesepesi ja puuõõnsusi, vahest isegi suuremaid lindude pesakaste. Pesa vooderdab ta kuiva rohuga. Selles armastavad elada aga kirbud, kes sunnivad oravat üsna sageli elukohta vahetama. Tavaliselt on ühel oraval mitu sellist pesa. See hoiab väga hästi sooja. Isegi
MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad 1. Maastike jagunemine kasutamise e. funktsiooni järgi: loodusmaastik, külamaastik, linnamaastik. Maistud. Sylvia Crowe jagab maastikud loodusmaastikeks, külamaastikeks ja linnamaastikeks. Loodusmaastikud – ürgmaastikud, mida looduses enam väga ei leia. Seal elavad liigid, kes on rohkem inimpelglikud. Külamaastik – Maistud – maastik, kus on teatud kasutusviis ülekaalus (põllumajandusmaastik, teedemaastik jne) Põhifunktsioonide järgi jaotatakse maistud: põllumajandusmaistu, metsamaistu, veemaistu, asulamaistu, tööstusmaistu, kaevandusmaistu, teedemaistu, puhkemaistu, kaitsemaistu Maistudel ei ole kindlaid piire, nad võivad üksteist katta. Maistusid peab hooldama, muidu naturaliseeruvad. 2. Metsamaistud, pool-looduslikud maistud, puhkemaistud, tööstusmaistud. Tähendus, jagunemine ja nende eripärad. Mets on maastiku osa, milles esineb põhiliselt puurinne. Met...
SOO. selline maastik, kus alalise veerohkuse ja hapniku vaeguse tõttu mullas jääb osa orgaanilist ainet lagundamata ning see ladestub sobivate akumuleerumistingimuste korral ajapikku soomulla ehk turbana. SOODE TEKET MÕJUTAVAD TEGURID. Kliima: soodne jahe ja niiske, sademete hulk ületab aurumise. Pinnamood: madala reljeefiga pind,kus pinnavesi ligemal, veeäravool väga väike või puudub. Suur osa soid tekib veekogude kinnikasvamisel nn veekogutekkelised. Madalapõhjalised ja laugjad veekogud hakkavad kinni kasvama kaldast põhjasuunas, läbitakse kõik soode etapid. Mineraalmaade soostumine, soode arenemine maismaa suunas, peatada pole võimalik. Alati madalsoo etappi ei läbita. SOOD MAASTIKU OSANA. Soode teke nõuab teatud tingimusi, kui kord tekkinud, siis loovad tingimusi enda laienemiseks. Soojärved ja ojad. Soostumine mõjutab veereziimi ja org.aine kuhjumist. SOODE ARENEMISKÄIK JA LEVIK. Sood moodustavad keeruka ökosüsteemi, kus ühe tegur...
Rangifer tarandus REFERAAT 2 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I PÕHJAPÕDER (Rangifer tarandus) 4 II PÕHJAPÕDER KOOLASAAMIDE MÜTOLOOGIAS 9 III PÕHJAPÕDER NEENETSITE MAAILMAPILDIS 15 KOKKUVÕTE 19 KASUTATUD KIRJANDUS 20 LISAD Lisa 1 21 Lisa 2 22 Lisa 3 23 Lisa 4 24 Lisa 5 25 3 SISSEJUHATUS Ta on päike. Tema tee on päikese teekond. Ta on lumivalge, kuldsete sarvedega. Meandash on Koola ja elu algus. Ta on karjamaade algus. Ta lendab maakera seest; ta lendab maa ühest äärest (Imandra kandist) teise. Ta lippab ühest maakohas...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
