Max Ernst/Joan Miro (sürrealism)
Paul Gauguin (pi)
Gerhard Richter
/raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art since 1900
Moore: enne, kui esitada eetikaväiteid, tuleb teha selgeks, mida tähendab „hea“. „Hea“ loomust ei saa seletada sellele, kes juba ei tea, mis see on. Moore’i järgi ei saa eetilisi termineid taandada mitte-eetilistele ja eetikaväiteid ei saa tuletada mitte-eetikaväidetest. Eetilised omadused nt hea, pole määratletavad mitte-eetiliselt. Väärtustermineid ei saa määratleda faktiväidete kaudu. Naturalistlik eksitus on eetilise või moraalse termini, omaduse vms samastamine mõne mitte- eetilise (naturaalse) termini, omadusega vms, mille tõttu asju väärtustatakse. Moore’i lahtise küsimuse argument: Võime kujutleda mõnda hea naturalistlikku määratlust: näiteks X on hea siis ja ainult siis, kui X toob teiste alternatiividega võrreldes rohkem õnne. Sellisel juhul saab ning on ikkagi alust küsida: “X toob teiste alternatiividega võrreldes rohkem õnne, kuid kas X on hea?” järelikult ei saa head määratleda naturalistlikult.
). Assonants - sama vokaali kordumine kahe v. enama sõna pearõhulises silbis (hrl. värsis) 18 Alliteratsioon - sama konsonandi kordumine kahe v. enama sõna algul värsis v. lauses (näit. maal ja merel). Onomatopoeetline väljend - loodushääli, helisid jäljendav väljend. Personifitseerimine - personifitseerimine Antropomorfiseerimine – inimese taoliseks kujutamine tekstis ( samastamine inimesega) Animism - hinge omistamine loodusnähtustele ja esemetele; usk hingedesse ja vaimudesse. Hüperbool - poeetiline liialdus, kirjeldatava asja v. nähtuse iseloomulike joonte võimatuseni suurendamine, Grotesk - inimeste, esemete, olukordade jm. veidralt liialdatud ja moonutatud kujutamine, milles põimuvad reaalsus ja fantastika, traagiline ja koomiline, kohutav ja lõbus jne.; selles laadis teos Huumor - heasoovlikult, naljatlevalt pilkav suhtumine kellessegi v
vastus (toime) doosi suurusest. Sellest saab teha järelduse, et aine jaoks peab eksisteerima ka tema ohutu doos. Järelikult peab olema võimalik määrata eksponeerumistase, mis ei oleks seotud märgatava riskiga nii inimesele kui ka ökosüsteemile. Riski hindamine on teaduslik protsess, millele järgnevad risk-kasu analüüs ja riski ohjamine, mis nõuavad erinevat tüüpi lähenemist. · Riski hindamine koosneb neljast põhietapist: 1. Ohu samastamine (identifitseerimine). Sellel etapil hinnatakse, milliseid toksilisi toimeid ja kas üldse aine võiks esile kutsuda. Selleks kasutatakse tavaliselt lähteandmeid, mis pärinevad: 1. inimeste epidemioloogiast; 2. toksilisuse loomkatsetest, 3. in vivo ja in vitro ja teistest uuringutest. Määratakse primaarne e. kõige olulisem oht. Järjest suuremat tähtsust hakkab omama uute ainete toksilisuse ennustamine kvantitatiivsete struktuur-aktiivsus seoste (QSAR) meetodil
grammi järgi, spooride moodustumine ( spoore moodustavad ja mittemoodustavad bakterid ). Füsioloogilised ja bioloogilised tunnused hapniku vajadus, kasvu temperatuur, toitainete vajadused, ainevahetuse saadused, pH ja ensüümide moodustumine. Loetuid mikroobe jaotatakse taksonoomiliselt: 1) liik; 2) perekond; 3) sugukond; 4) selts; 5) klass; 6) riik. Selle süsteemi aluseks on liik ühendatud perekondadeks jne. Identifikatsioon ( samastamine ) klassifikatsiooni praktiline kasutamine, kus tundmatud mikroobid samastatakse tundmatute mikroobide järgi. Näiteks, kui toiduainetest kasvavad välja teatud mikroobid, siis tehakse kindlaks kasulikud ja kahjulikud mikroobid. Nomenklatuur esimene sõna tähistab perekonna nimetust, perekonnanimele järgneb liiki iseloomustav sõna. Sugukonna nimi tuleneb perekonnanimest. Põhiline taksonoomiline ühik on liik, mille all peetalse silmas ühe genotüübiga
grammi järgi, spooride moodustumine ( spoore moodustavad ja mittemoodustavad bakterid ). Füsioloogilised ja bioloogilised tunnused hapniku vajadus, kasvu temperatuur, toitainete vajadused, ainevahetuse saadused, pH ja ensüümide moodustumine. Loetuid mikroobe jaotatakse taksonoomiliselt: 1) liik; 2) perekond; 3) sugukond; 4) selts; 5) klass; 6) riik. Selle süsteemi aluseks on liik ühendatud perekondadeks jne. Identifikatsioon ( samastamine ) klassifikatsiooni praktiline kasutamine, kus tundmatud mikroobid samastatakse tundmatute mikroobide järgi. Näiteks, kui toiduainetest kasvavad välja teatud mikroobid, siis tehakse kindlaks kasulikud ja kahjulikud mikroobid. Nomenklatuur esimene sõna tähistab perekonna nimetust, perekonnanimele järgneb liiki iseloomustav sõna. Sugukonna nimi tuleneb perekonnanimest. Põhiline taksonoomiline ühik on liik, mille all peetalse silmas ühe genotüübiga
· Kujud- anti kaasa juhuks kui muumia hävib. · Maalingud- stseenid elust, et elu jätkuks. · Maagilised loitsud- sisaldasid õpetussõni surmariiki pääsemiseks ja seal käitumiseks. Jumalad : Ra Päikesejumal, maailma looja ja selle esimene valitseja. Iga päev sõidab ta oma laevaga üle taevakaare, öösel läbib allmaailma sünged ning ohtlikud valdused. Amon Ra-ga samastamine. Tekkis Amon-Ra, kes muutus uue riigi ajal tõeliseks peajumalaks, keda peeti vaarao isaks. Horos Pistrikukujuline taevajumal, kes kehastas elavat valitsejat. Jumal Osirise ja jumalanna Isise poeg. Kuningas. Hathor Lehmakujuline naisjumal. Naiste kaitsja. Osiris Viljakuse jumal ja surnute valitseja. Õpetas inimestele põlluharimist ja kanalite kaevamist, käsitööd ja kirjatarkust
Diskursuse osa saab alati sõnastada tekstina, muuta tekstiks. Tekst sünnib tähenduseks, lugeja tõlgenduseks. Tekst, mida keegi ei loe, ei saa diskursuseks. Mõistlik on pidada tekstiks tõlgendust, mille lugeja loob, seostades laused olukordade ja tähendustega. Tähenduslikustamine ehk tähenduse andmine – lugeja annab tekstile tähenduse seda tõlgendades. Lugeja toodab tekstimärkidest uusi märke, mis määrab teksti määratluse. Tõlgenduse ja tähenduse samastamine hõlbustab tekstianalüüsi probleemiasetust. Uurijal on ülesanne selgitada teksti võimalikke tõlgendusi. Iga uurija peab olema teadlik, et uurijana ta ise ka tõlgendab tähendusi. Tähendusi pole algupärases mateerias olemas, sest tekivad alles lugedes. Kelle käes on tähendus? - Tähenduse määrab teksti autor. - Tähendus on tekstis. - Tähenduse loob kuulaja/lugeja. Kirjalikus tekstis on peale sõnade õigekirjasüsteem, esiletõstetud kohad, küljendus- ja
esile merkantilism, mille põhimõtted valitsesid 18. sajandini. Selleks ajaks oli toimunud suur kaubanduskapitali akumuleerumine suurkaupmeeste kitsas ringis. Väiketootmine ei suutnud enam rahuldada nõudlust turgudel, pandi manufaktuuridega alus suurtootmisele. Merkantilistid eraldasid majanduse uurimise religioonist, majandusprotsesse vaadeldi kui omaette fenomene. Nende peamisteks seisukohtadeks olid: 1) läbi realiseerimisväärtuse rikkuse samastamine rahaga, 2) tootmise seadmine rikkuse eelduseks, 3) kasumi allika nägemine riikidevahelises raharingluses. Merkantilismi algperioodil oldi seisukohal, et kaupu tuleb rohkem välja kui sisse vedada ja jõukuse tagavad riigi rahavarud. Raha peab ringlema, et rohkem raha sisse tuua. Liberalism Feodaalsuhete lagunemise käigus esildus 17. ja eriti 18 saj. majanduslik liberalism. Selle põhiideeks oli arusaam, et rikkuse allikaks on inimese töö, sõltumata selle rakendamise kohast
kahtlust, et see loetelu võinuks olla veelgi pikem. Mitmed neist kehastasid loodusnähtusi, paljud olid välja arenenud mõnest pühaks peetud loomast või linnust, mõned omasid vaid kohalikku tähtsust, teisi aga austati kogu Egiptuses. Kindlat ja üldkehtivat süsteemi selles jumalate maailmas ei olnud. Mitmete jumalate tunnused langesid suurel määral ühte, samalaadseid lugusid võidi jutustada erinevatest jumalatest jne. Tavaline oli ka erinevate jumalate samastamine. Nagu enamus muistseid rahvaid, ei muretsenud egiptlased suuremat selle üle, kuidas keegi ühest või teisest religioossest üksikasjast aru saab. Lepiti ka teineteisele otse vasturääkivate seisukohtadega. Jumalate soosingu saavutamiseks tuli neid karta ja austada ning täita kohusetruult religioosseid kombeid. Päikesejumal Ra oli maailma looja ja esmane valitseja, keda kujutati tavaliselt eaka mehena
Hea on lihtne idee, mida ei saa enam osadeks analüüsida ega tema loomust seletada sellele, kes juba ei tea, mis on hea. Naturalistlik eksitus Moore’i järgi ei saa eetilisi termineid taandada mitte-eetilistele terminitele ning eetikaväiteid ei saa tuletada mitte-eetikaväidetest. Eetilised omadused, nt hea, pole määratletavad mitte- eetiliselt. Väärtustermineid ei saa määratleda faktiväidete kaudu. Naturalistlik eksitus ongi eetilise või moraalse termini, mõiste või omaduse samastamine mõne mitte-eetilise (naturaalse) termini, mõiste või omadusega, mille tõttu asju väärtustatakse.Naturalistid püüavad esitada moraalimõistete naturalistlikke määratlusi: “Hea” = ... (naturaalne, mitte-eetiline omadus). Näiteks utilitarist paneb toime naturalistliku eksituse kui väidab, et mingi tegu on hea, on sama mis öelda, et see toob rohkem õnne kui mingi alternatiivne tegu. Lahtise küsimuse argument Moore’i lahtise küsimuse argument naturalismi vastu: Võime kujutleda
19%-ga järgnes haldjate algmaterjalina loodus – siia alla koonduvad nii looduse hingestatuse teooria kui ka pöialliisilik lilleõiest koorumine. 15% vastanuist arvas, et haldjad on kogu aeg olemas olnud ning 13%-ga järgnesid erinevad Maa- väliste jõudude teooriad, mis näitavad pigem inimeste endi fantaasiat (tähetolmust, meteoriitidest, tähtede plahvatustest jne), kui kindlaid teadmisi. 9% kogusid haldjate tekkimine surnute hingedest ning nende tekkimine inglitest või samastamine inglitega. Arvati, et haldjad on naissoost inglid, aga teati ka edaspidi kirjeldatavaid inglite taevast allaviskamise teooriaid. 5% pidas haldjaid inimeste kõrval samuti evolutsioonilise protsessi tulemuseks. Tegelikult on haldjate tekke põhjendusi mitmesuguseid. Ühed seletavad neid kui nähtust ehk osakest kultuurist ja tavandist, teised aga kui ka tõeliselt eksisteerivaid olendeid. Järgnevalt on ka ära toodud valik tekke ja kujunemislugusid erinevatest lähtepunktidest vaadatuna. 2
4. on olemas tundemärgid selle kohta, et aine võiks inimesele ohtlik olla; 5. on tõenäoline inimese eksponeerumine ainele kas selle valmistamise või kasutamise ajal. Riski ohjamine (risk management) on protsess, mille käigus kaalutakse erinevaid tegutsemisviise ning riski hindamise tulemuste ja sotsiaalsete, majanduslike ning poliitiliste kaalutluste põhjal valitakse välja sobivaim seadusandlik (regulatory) tegevus. · Riski hindamine koosneb neljast põhietapist: 1. Ohu samastamine (identifitseerimine). Sellel etapil hinnatakse, milliseid toksilisi toimeid ja kas üldse aine võiks esile kutsuda. Selleks kasutatakse tavaliselt lähteandmeid, mis pärinevad: 1. inimeste epidemioloogiast; 2. toksilisuse loomkatsetest, 3. in vivo ja in vitro ja teistest uuringutest. Määratakse primaarne e. kõige olulisem oht. Järjest suuremat tähtsust hakkab omama uute ainete toksilisuse ennustamine kvantitatiivsete struktuur-aktiivsus seoste (QSAR) meetodil. In silico eriti
Põhjustab erutuse irridatsioon teise analüsaatori alale. (kollane-soojus) Kontrast- erinevus, tugev kontrast on selgesti esile tulev erinevus; intensiivsuse või kvaliteedi erinevus objekti ja tema vahetu ümbruse vahel. Ärritajate vaheline erinevus kannab infot, tundlikud kontrastile, erinevusele, kalduvad tegelikku erinevust subjektiivselt veelgi võimendama. Kontrastiefekt. Pärast külma tundub soe kuumana. Vastandnähtus- assimilatsioon- erinevuste sarnastamine, samastamine. Kontrasti põhiliigid: *simultaankontrast- tekib üheaegsel ärritajate mõjusel *suktsessiivkontrast- tekib järjestikkusel ärritajate mõjumisel Olulisi kohastumuslikke funktsioone: tajupildis võimenduvad esemete, objektide, stseenide informatiivsed tunnused- servad, kontuurid jne. Tajuva organismi oluline tunnus on kontrastitundlikkus. Valitavad tundlikud kanalid; detektorid.- ajus on mõned närvirakud, mis aktiveeruvad ainult sobilikele ärritajatele
Institutsiooni mõjuvõim Inimeste mõjutamise tulemused: · Nõustumine juhi korralduste täitmine isikliku kasu saamiseks või negatiivsete tagajärgede vältimiseks; · Samastumine samastutakse tavaliselt autoriteetse, meeldiva ja karismaatilise juhiga või ka kõrge ja prestiizika ametipositsiooniga. Tuleviku kindlustamise eesmärgil. · Internaliseerumine oma mõtete ja tahte vabatahtlik samastamine juhi ideede ja seisukohtadega ning tagab töötajate sisulise nõustumise juhiga, tema teadliku järgimise ja tööalaste kohustuste täitmise. French-Raven'i mõjuvõimu tüübid: · Ametlik võim (tulemus: nõustumine v. vastuseis); · Sunnivõim põhineb karistamisel, s.h. füüsilisel ja psühholoogilisel ähvardamisel (tulemus: vastuseis ja harv nõustumine); · Kompenseeriv mõjuvõim põhineb töötajate hüvitamisel (tulemus: nõustumine ja sageli ka kohustumus);
Weiler: mingil määral võib teise võimaluse realiseerumist täheldada liikmesriigid on 'sotsialiseeritud' B) tõusevad demokraatia ja legitiimsuse küsimused i) Euroopa Parlamendi roll demokraatia defitsiidi küsimuses · tavapäraselt asetatakse vastutus demokraatia ja legitiimsuse eest just Parlamendile · samas, Euroopa Parlament on olnud nõrk, omades tagasihoidlikku rolli Weiler: ent tavapärase arutelu puuduseks on legitiimsuse ja demokraatia samastamine! tuleb eristada kaht tüüpi legitiimsust: 1) legaal-formaalne (õiguslikkus) 2) sotsiaalne (väärtuspõhine aktsept) Weiler: Ühendus/Liit omab selget formaalset legitiimsust, ent...aga kuidas on lugu sotsiaalse legitiimsusega? siin tähendab demokraatlikkus seda, · ...et riik asuks kodanikule võimalikult lähedal, · ...et eksisteeriks side riigi ja kodaniku vahel -> riigiorganid peavad kodanikku esindama
Taoliste geenide kandumine bakteritele on transduktsioon, tulemus aga faagi konversiooniks näiteks difteeria toksiini geen > C. diphtheriae, erütrogeenne toksiin > S. pyogenes, botulismi toksiin > C. botulinum, Shiga toksiin > E. coli. Rakenduslik bakteriaalne geneetika meditsiinis Mikrobiaalsed (mitte ainult!) nukleiinhapped leiavad kasutamist 4 suuremas valdkonnas: § Nukleiinhapeta alusel haigusetekitaja või teatud omadustega mikroobi (näiteks - mecA > MRSA) avastamine ja samastamine uuritavas materjalis. § Nukeiinhapete alusel sarnasuse leidmine ajas ja ruumis koos esinevate isolaatide vahel - epidemioloogiline uuring puhangu, hospitaalinfektsiooni jne. selgitamiseks. § Mokekulaarne kloneerimine (kloonimine) - insenergeneetika, mille abil muuta bakterite omadusi. § DNA vaktsiinid Kloneerimine § Molekulaarne kloneerimine - raku DNA isoleerimine, identifitseerimine, muutmine ja viimine mistahes elusraku kromosoomi (DNA- sse)
Lk 1694 viimane lõik. Võetakse kasutusse üldine kontseptsioon – tõelisuse (reality) kontseptsioon. Mida tuleks pidada tõelisuse all? Selgitus käib kolme astme kaudu: selgus, selgepiirilisus ja pragmatism. Kaks esimest on ka rakendatatvad, aga madalamal tasemel. Need täiendavad viimast astet. Selgitatakse kõigil kolmel tasemel. 1. Selgus – mis on tõelisus ja mis pole. Esimesel tasemel on see ka lapse jaoks selge. Tuntakse ära ega aeta segamini. Õige samastamine, mitte segi ajamine. 2. Selgepiirilisus – defineerimine abstraktsete terminite kaudu. Defineerida tõelisust abstraktsete mõistete kaudu. Seda laps enam ei suudaks. Abstrakse definitsioon tõelisuse kohta on, et see on miski, mille tunnused on sõltumatud sellest, mida ükskõik kes, usub sel olevat. 3. Pragmatism – esimene samm: spetsiifiline praktikavorm – uskumuste kujundamine. Tõelisus ise on raske empiiriliste tagajärgedega tuvastada
kaudu. Inimeste mõjutamine viib tavaliselt üheni kolmest tulemusest: · Nõustumine juhi korralduste täitmine isikliku kasu saamiseks või negatiivsete tagajärgede vältimiseks; · Samastumine samastutakse tavaliselt autoriteetse, meeldiva ja karismaatilise juhiga või ka kõrge ja prestiizika ametipositsiooniga. Tuleviku kindlustamise eesmärgil; · Internaliseerumine oma mõtete ja tahte vabatahtlik samastamine juhi ideede ja seisukohtadega ning tagab töötajate sisulise nõustumise juhiga, tema teadliku järgimise ja tööalaste kohustuste täitmise. French-Raveni järgi saab mõjuvõimu tüüpe tuua välja järgmiselt (Türk 2001:145): · Ametlik võim (tulemus: nõustumine v. vastuseis); · Sunnivõim põhineb karistamisel, s.h. füüsilisel ja psühholoogilisel ähvardamisel (tulemus: vastuseis ja harv nõustumine);
Sünesteesia mingi aistinguga samaaegase nn sekundaarse asitingu tekkimine mõne teise meele piirkonnas. Sünesteesiat põhjustab erutuse irradiatsioon teise analüsaatori alale. (nt kollase ja punase tooni nägemisega kaasneb soojus-, siniste ja rohelistega külmaaistingud). Kontrast - intensiivsuse või kvaliteedi erinevu objekti ja tema vahetu ümbruse (või naabruse) vahel. Assimilatsioon kontrasti vastandnähtus: erinevuste sarnastamine, taandamine, samastamine. Kontrast võib asenduda assimilatsiooniga eelkige intensiivsuse-, ruumi- jms väiksete erinevuste korral. Kontrasti põhiliigid: simultaankontrast (üheaegsel ärritajate mõjumisel) suktsesiivkontrast (järjestikusel ärritajate mõjumisel) kontrastinähtus pole juhuslik. Tema abil võimenduvad tajupildis just esemete, objektide ja stseenide informatiivsed tunnused. Tajuva organismi oluliseks omaduseks on kontrastitundlikkus. Praktilistes valdkondades
Inimeste mõjutamise tulemused: Nõustumine juhi korralduste täitmine isikliku kasu saamiseks või negatiivsete tagajärgede vältimiseks; Samastumine samastutakse tavaliselt autoriteetse, meeldiva ja karismaatilise juhiga või ka kõrge ja prestiiika ametipositsiooniga. Tuleviku kindlustamise eesmärgil. Internaliseerumine oma mõtete ja tahte vabatahtlik samastamine juhi ideede ja seisukohtadega ning tagab töötajate sisulise nõustumise juhiga, tema teadliku järgimise ja tööalaste kohustuste täitmise. French-Raven'i mõjuvõimu tüübid: Ametlik võim (tulemus: nõustumine v. vastuseis); Sunnivõim põhineb karistamisel, s.h. füüsilisel ja psühholoogilisel ähvardamisel (tulemus: vastuseis ja harv nõustumine);
Realistliku romaani eelkäija on ,,Calisto ja Melibea" 1540te keskpaigast, autoriks Fernando de Rojas, kellest pole palju teada. Ristitud juutide järeltulija arvatavasti. Vb see andis tõuke sellise teose kirjutamiseks. Ristitud juute kiusati Hispaanias taga. Nende ristiusku ei peetud siiraks, vaid on juudiusu küüsis ikkagi. Hiljem tuleb esile pealkiri ühe tegelase järgi ,,Celestina" (kupeldajamoor). Kirjutatud otsekui näidendivormis. Jumala ja looduse samastamine. Miks peaks keelama loomulikku armastust? Celestina monoloogid annavad värvi. Väga mitmeplaaniline teos, mis ei ole lihtsalt mingi farss, vaid tõsisem teos. On siiski erandlik väliselt oma näidendivormi tõttu. Tormese Lazarillo elukäik ehk ,,Lazarillo de Tormes" irooniline pealkiri. 1554 ilmus. Autor ei ole siiamaani teada. Samas üks neist, millel kindlasti oli autor olemas. Vb tollaste humanistide ringkonda kuulus. Ilmus samal aastal kolmes erinevas linnas
Sissejuhatus psühholoogiasse Lektor: Prof. Talis Bachmann Sissejuhatus Psyche + logos = Psühholoogia (hing + õpetus = hingeteadus) Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Seega on lühidalt öeldes psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. sajandi teisest poolest. K...
Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo armastama 2) sophia tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu...
vabaneda senisest arutlusviisist ja läheneda uuel viisil probleemile (paindlikkus) ning võime produtseerida tõeliselt uudseid ideid (originaalsus). Tänapäeval peetakse loomingulisuse põhikriteeriumiks tehtud töö originaalsust ja sotsiaalset väärtust. Loomingulisuse mõõtmine. Siin kerkivad samalaadsed probleemid nagu teistegi psühholoogiliste mõõtmistega. Enne seda aga veel selgus loomingulisuse mõistes. Seetõttu on kõige levinumaks lähenemiseks kujunenud loomingulisuse samastamine divergentse mõtlemisega. Loomingulisuse mõõtmise alased tööd pärinevad põhiliselt E. TORRANCEilt (1966,1990). Ta lõi palju teste diverg mõtlemise mõõtmiseks. Need jaotuvad 2-ks tüübiks: verbaalsed testid (siin palutakse testitaval välja mõelda võimalikult rohkem lahendusi mingile asjale, n plastpudeli kasutamisele jne) ja graafilised testid (testitavad moodustavad elementidest kujundeid – n 30 paari paralleelseid
OPERAATOR on see, kes või mis sooritab talle spetsiifilise operatsiooni. OPERAND on see väärtus, millega operaator oma operatsiooni sooritab. Matemaatikas on üheks tuntumaks operaatoriks plussmärk ehk liitmisoperaator. Nii nagu nimigi ütleb, on plussmärgi tegevuseks kahe väärtuse kokkuliitmine. Me ütleme "kaks pluss kolm on viis" ja mõistame selle lause all seda, et kui liita kokku väärtused 2 ja 3, siis tulemuseks saame väärtuse 5. Plussmärgi ja liitmisoperaatori samastamine tuleneb meie kooliharidusest. Kui õpetaja koolis esimesest klassist alates õpetaks, et pluss tähistab kahe arvu kõrvutiasetamist ehk "2 + 3 on 23", siis kooli lõpetades te selle peale enam ei mõtleks ja võtaksite seda kui iseenesest mõistetavat tõsiasja. Liitmisoperaatorit võib kujutada ka funktsioonina LIIDA(a,b). Siis on täiesti samaväärne, kas me kirjutame 1 + 2 + 3 või LIIDA(1, LIIDA(2,3)),
(suured religioonid) valdavalt lähtunud loodu täiuslikkusest - Jumal on kõikvõimas ja täiuslik - seega peab olema ka loodu täiuslik. Ja kuigi antiikkreeka mõte oli palju rikkam, kui niisugune must-valge stsenaarium, läks keskaega ja kristlusesse üle siiski eelkõige Platoni Absoluutse Idee kontseptsioon. Sellest tulenevalt: idee ebatäiuslikust loodusest, mis on pidavas muutuses ja kohanemises muutuva ümbruskonnaga ei saanudki olla elujõuline. Täiuslikkuse ja muutumatuse samastamine ei ole ju tegelikult sugugi imperatiivne: täiuslikkust võib samahästi interpreteerida võimena muutuda. Kuid on ilmne, et ideed muutuvast loodusest hakkasid elujõudu koguma alles 18 sajandi teisel poolel. Dogmaatiline kirik ja tähttähelt võetav Vana Testament on valdavalt võõras ka tänapäeva (katoliku) kirikule. Paavst astus siin hiljaaegu paar otsustavat sammu. Galileo mõisteti õigeks ja seejärel sõnastati ka k. kiriku uus seisukoht
operaator. OPERAATOR on see, kes või mis sooritab talle spetsiifilise operatsiooni. OPERAND on see väärtus, millega operaator oma operatsiooni sooritab. Matemaatikas on üheks tuntumaks operaatoriks plussmärk ehk liitmisoperaator. Nii nagu nimigi ütleb, on plussmärgi tegevuseks kahe väärtuse kokkuliitmine. Me ütleme "kaks pluss kolm on viis" ja mõistame selle lause all seda, et kui liita kokku väärtused 2 ja 3, siis tulemuseks saame väärtuse 5. Plussmärgi ja liitmisoperaatori samastamine tuleneb meie kooliharidusest. Kui õpetaja koolis esimesest klassist alates õpetaks, et pluss tähistab kahe arvu kõrvutiasetamist ehk "2 + 3 on 23", siis kooli lõpetades te selle peale enam ei mõtleks ja võtaksite seda kui iseenesest mõistetavat tõsiasja. Liitmisoperaatorit võib kujutada ka funktsioonina LIIDA(a,b). Siis on täiesti samaväärne, kas me kirjutame 1 + 2 + 3 või LIIDA(1, LIIDA(2,3)),
sotsioloogiliste meetoditega ja seeläbi jõuda paremate normide loomiseni Sots meetodeid kasutades saab paremini teada, missugused peaks olema õiged õigusnormid Õiguse sotsioloogia teadus, mis oma olemuselt asub õigusteaduse ja sotsioloogia piirimail Teatud kitsendustega võib lugeda ikka õigusteaduse hulka kuuluvaks 2. Õiguse mõiste klassikalisi käsitlusi. (vt ka loengukonspekt!) Ühtne arusaam puudub. Ühendavaks tunnuseks on normatiivsus- õiguse samastamine normisüsteemiga, olgu siis vastavate ideaalide, väärtuste vmt vormis (loomuõiguslik) või kirjutatud seaduste ja teiste õigusaktide kujul (õiguspositivistlik). Objektivistlik normikäsitlus - õigus on süsteem, mis peegeldab ühiskondlikule olemisele loomuomast korrastatust, ühiskonna toimimise ning arengu seaduspärasusi. Subjektivistlik normikäsitlus - õigus on ühiskonda kujundav ja valitsev tegur. Positivistlik õigusõpetus - õigus on suletud süsteem, mis toimib iseenda alusena
on [(a, b)] vastandelement. Korrutamise suhtes on [(2, 1)] ühikelement. Defineerime ka [(a, b)] < [(c, d)], kui a + d < b + c. ÜHE MUUTUJA MATEMAATILINE ANALÜÜS 13 Vahetu kontroll näitab, et kehtib järgmine lause. Lause 1.6 Täisarvude hulk on järjestatud ring, s.t. ring, kus on defineeritud tehetega kooskõlas olev järjestusseos. Iga naturaalarvu n samastame täisarvuga [(S(n), 1)]. Kontroll näitab, et see samastamine on koos- kõlas tehete ja järjestusega. Niisiis N ⊆ Z. Järgnevalt koostame ratsionaalarvude hulga (rational numbers, рациональные числа). Selleks defineerime hulgas Z × N järgmise seose: (a, b) ∼= (c, d) ⇔ ad = bc. Kontroll näitab, et seos ∼ = on ekvivalentsusseos; faktorhulka Z × N/ ∼ = tähistame tähega Q ja nimetame ratsionaalarvude hulgaks.
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS II OSA. ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraa...
ÕIGUSE ÜLDTEOORIA I teema. Õigusteadusest 0. Sissejuhatav loeng: Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. 1. Õigusteadus: süsteemne-struktuurne käsitlus 1.1. Süsteemse-struktuurse käsitluse olemus 2. Õiguse tunnetusviisidest. 2.1. Õiguse filosoofia kui õiguse tunnetusviis 2.2. Õiguse sotsioloogia kui õiguse tunnetusviis 2.3. Õiguse ajalugu kui õiguse tunnetusviis 3. Multi Level Approach moodsas õigusmõtlemises 4. Tänapäevane õiguse mõiste 0. Õiguse topeltloomusest globaliseerumise tingimustes. Õiguse topeltloomusest Allikas: The Dual Nature of Law. Alexy. Õiguse topeltloomusest on tänapäeval saanud üks kesksemaid doktriine. Rober Alexy selgitab topeltloomust läbi kahe dimensiooni ehk faktilise ja kriitilise. Esimene neist tähendab õigust positiivses mõttes ehk selle sotsiaalset mõjusust ning teine loomuõiguslikku sisu ehk õigluse ideed. Alexy tõestab oma väite läbi r...
u ¨htse algh¨a¨alduse ja -t¨ahenduse. Vormilt divergeeruvatena m¨arkide u ¨hendamine viib aga u ¨liabstraktsete algt¨ahendusteni, mida ei toeta ei u ¨lalmainitud Long ega ka Peirce m¨argiteooria d¨ unaamika. Samuti ei saa t~oeseks pidada seletust mingil liiginimel p~ohinevast 164 algt¨ahendusest (nt. lk.62, ), kuna liiginimi ise on juba k¨ ullalt abstraktseks m~oisteks. M¨ argi ja selle morfoloogia samastamine Nagu eelnevalt ka kordu- valt mainitud, pole morfoloogilises m~ottes piltm¨ark m¨argina sugu- gi piltm¨ark, vaid toimib mitmevalentse keelelise s¨ umbolina. M¨argi morfoloogiline taksonoomia pole seotud m¨argi enese taksonoomiaga, mis s~oltub juba ajastust, keelest ja kontekstist ja ka lugejast (sub- jektist) enesest nagu Peirce m¨argiteooria o~petab. M¨argi morfoloogi- line olek on aga selle esmasuses ja teisasuses konstant, probleemiks
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olema...
Õigust võiksime defineerida kui printsiipide ja reeglite kogumit, mille eesmärgiks on tagada inimsuhete stabiilsus, mis on vajalik inimühiskonnas eksisteerimise seisukohalt. Sotsioloogiline käsitlus: Õigus on normide kogum, mis on täitmiseks kohustuslikud. Normid määratlevad sotsiaalsed suhted, mis on kehtestatud grupi poolt sellesse kuuluvate indiviidide jaoks antud ajamomendil. Klassikaline käsitlus: Ühtne arusaam puudub. Ühendavaks tunnuseks on normatiivsus- õiguse samastamine normisüsteemiga, olgu siis vastavate ideaalide, väärtuste vmt vormis (loomuõiguslik) või kirjutatud seaduste ja teiste õigusaktide kujul (õiguspositivistlik). Objektivistlik normikäsitlus- õigus on süsteem, mis peegeldab ühiskondlikule olemisele loomuomast korrastatust, ühiskonna toimimise ning arengu seaduspärasusi. Subjektivistlik normikäsitlus- õigus on ühiskonda kujundav ja valitsev tegur. Positivistlik õigusõpetus- õigus on suletud süsteem, mis toimib iseenda alusena
OBJEKT mõjutavad juhivad JUHT suhtlevad ALLUV SUBJEKT SUBJEKT Joonis 2.1. Juhtimise subjekt ja objekt38 Juhtimisteaduse mõistet kasutavad Eesti juhtimisteadlased harva, kusjuures probleemiks on eelkõige juhtimisteaduse ja juhtimisteooria eristamine või samastamine. Organisatsiooni- ja juhtimisteooria on organisatsiooni ja juhtimise olemusse ning talitlemisse puutuvate seaduspärasuste ja püsitõdede kogum.39 Alljärgnevalt toon ära A. Siimon'i arusaama juhtimisteaduse ja teooria erinevusest ja seosest40, kuna see aitab käesoleva konspekti autoril põhjendada materjali valikut ,,Juhtimise aluste" õppeaine õpetamiseks. Teadus on teadmiste loogiline süsteem, teaduslikud üldistused tunnetusobjekti kohta, selle objekti olemusse
mahu tähenduses, kuid neid peab eristama. Praktiku jaoks tegeleb loogika enamasti väljendatud mõtlemise, st terminite ja väitlausetega, ning sel puhul võib olla lihtsam rääkida terminitest, mitte mõistetest. Ent kuna kokkuleppelised mõisted on kommunikatsioonile avatud, siis on võimalik rääkida ka (kokkuleppeliste) mõistete sisust ja mahust. Lubatud on nii mõistepõhine kui ka terminipõhine käsitlusviis, kuid mõistete ja terminite samastamine ei ole aktsepteeritav. Küllaltki sageli ilmneb, et termini sisu (intensiooni) kasvades sama termini maht (ekstensioon) väheneb ning termini intensiooni kahanedes sama termini ekstensioon suureneb. Nt vaatleme terminite järjestust ,,asi“, „elusolend“, „inimene“, „tudeng“, „TÜ esmakursuslane", „TÜ esmakursuslane, kes on vähemalt 200 aastat vana“. Termin „asi“ on väga suure mahuga – kõikvõimalikud asjad – ja väga väikese sisuga
tähenduses, kuid neid peab eristama. Praktiku jaoks tegeleb loogika enamasti väljendatud mõtlemise, st terminite ja väitlausetega, ning sel puhul võib olla lihtsam rääkida terminitest, mitte mõistetest. Ent kuna kokkuleppelised mõisted on kommunikatsioonile avatud, siis on võimalik rääkida ka (kokkuleppeliste) mõistete sisust ja mahust. Lubatud on nii mõistepõhine kui ka terminipõhine käsitlusviis, kuid mõistete ja terminite samastamine ei ole aktsepteeritav. Küllaltki sageli ilmneb, et termini sisu (intensiooni) kasvades sama termini maht (ekstensioon) väheneb ning termini intensiooni kahanedes sama termini ekstensioon suureneb. Nt vaatleme terminite järjestust ,,asi", ,,elusolend", ,,inimene", ,,tudeng", ,,TÜ esmakursuslane", ,,TÜ esmakursuslane, kes on vähemalt 200 aastat vana". Termin ,,asi" on väga suure mahuga kõikvõimalikud asjad ja väga väikese sisuga. Iga järgmise sammuga sisu kasvab, sest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
