õa. SISUKORD Jrk. nr. Nimetus Lk. nr. Sissejuhatus 6 1. Juhtimine ja juht 7 1.1 Juhtimine ja juht: üldmõisted ja funktsioonid 7 1.1.1 Juhtimise (mänedzmendi) üldmõisted 7 1.1.2 Juhtimise koht ja roll 8 1.1.3 Põhilised juhtimisfunktsioonid...
" ACTA on mitmepoolne riikidevaheline kokkulepe, mis püüab määratleda rahvusvahelisi norme intellektuaalomandi õiguste jõustamiseks. ACTA peamine eesmärk on tõkestada piraatvara/loomingu levikut internetis. Väga paljud internetikasutajad kasutavad erinevaid failiedastusportaale, kust on võimalik enda arvutisse tõmmata nii vabavarana levikus olevat materjali kui ka materjali, mille eest inimene, kes seda kasutada tahab, tegelikult maksma peaks. Rahva arvates on ACTA taga tegelikult muusika- ja filmitööstuse hiigelkorporatsioonid, kelle taskud on niigi rahast pungil, kuid kes siiski tahavad enamat. Juba 2006. aastal hakkasid USA ja Jaapan ACTA-t välja töötama. Kanada ja Euroopa Liit liitusid läbirääkimistega 2006. aasta lõpus ja 2007. aastal. Ametlikud läbirääkimised algasid 2008. aasta juunis, kui lä...
Faraday ei mõistnud siis veel, et elektrivälja tekitab mitte magnetväli ise, vaid magnetvälja muutmine. Pealegi ei olnud Faraday käsutuses piisavalt tundlikku mõõteriista. Voolu mõõtis Faraday magnetnõela pöördumise järgi vooluga juhtme läheduses. 1831. aasta suvel asus Faraday taas korraldama samalaadseid uuringuid. Nüüd aga tugevdas ta pooli magnetvälja raudsüdamiku abil. Magnetvälja järsk muutmine tekitas samal südamikul paiknevas teises poolis vooluimpulsi. 29. augustil 1831 kirjutas Faraday laboripäevikusse, et raudsüdamikule mähitud juhtmepooli ühendamine vooluallikaga kutsub esile lühiajalise voolu ka teises, samale südamele keritud poolis.(Sama aasta 17. oktoobril tehtud sissekanne kõneleb aga voolu registreerimisest...
Tuuma koostisesse kuuluvad prootonid ja neutronid, millel ei ole laengut. Prootoni ja neutroni ühisnimetusena kasutatakse mõistet nukleon. Nukleone seob ühtseks tervikuks tuumajõud. See jõud on tingitud tugevast vastasmõjust. Kuna prootonid ja neutronid alluvad tõrjutusprintsiibile, siis on tuum analoogiliselt elektronkattega kihiline. Energiat, mis tuleb tuumale anda selleks, et tuuma lõhkuda üksikuteks nukleonideks, nimetatakse tuuma seoseenergiaks. Seoseenergiat ühe nukleoni kohta nimetatakse eriseoseenergiaks. Radioaktiivsuseks nimetatakse mingit liiki osakeste iseeneslikku kiirgumist tuumadest. Radioaktiivseid materjale leidub kõikjal keskkonnas ning meie keha sisaldab selliseid radioaktiivseid materjale nagu süsinik, kaalium ja poloonium. Kogu elu Maal on arenenud selle kiirguse mõju all. Alates röntgenkiirguse avastamisest...
Muusika on minu arust kahtlemata võimas väljendusvahend ning võib inimisiksuse kujunemisel äärmiselt suurt rolli mängida. Muusikal on äärmiselt tähtis koht ajaloos. Esimeseks mõtteks lööb pähe Laulva revolutsiooni, mis toimus 11.septembril 1988.aastal. See üritus tõi Tallinna Lauluväljakule kokku üle 300 000 inimese, et esitada oma poliitilised nõuded ning sealjuures laulda ühiselt isamaalisi laule. Sellel üritusel nõuti avalikult esimest korda Eesti iseseisvumise taastamist, mis kindlasti omal moel kiirendas selle eesmärgini jõudmist. Eesti tasandil edasi liikudes meenutame 2008.aastal toimunud maailma esimest punk laulupidu, mis leidis aset just nimelt meie väikeses Eestis. Otseloomulikult ei jäänud esitamata ülemaailmne punk-rock'i hümn ,,Anarchy in the UK". Kindlasti andis see ür...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Tehnoökoloogia õppetool Villu Vares ENERGIA ja KESKKOND Konspekt 1 Villu Vares Energia ja keskkond Tallinn 2012 2(113) Villu Vares Energia ja keskkond SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................5 1 ENERGIAKASUTUS JA MAAILMAS JA EESTIS...
Kui on asjakohane, peavad põrandad võimaldama piisavat pinnalt äravoolu." http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do? uri=CONSLEG:2004R0852:20081028:ET:PDF See on antud hetkel ainuke määruslik nõue, mis aitab samalaadseid tööõnnetusi vältida või minimaliseerida. Kinnitatud on, milline peab olema põrandapind, kuid pole kindlaks määratud (tööõnnetuste vältimise mõistes), millised peavad täpselt olema liikumisteed, kasutatavad toidunõud, ahjud jne. Õnnetuse eest vastutajad Antud tööõnnetuses ei saa vastutusele võtta tööandjat. Kindlasti on täidetud nõudmised põrandatele ning selle materjalile, kuna vastupidiselt poleks ettevõte saanud toidukäitlemisluba...
Platoni jaoks olid ideed aluseks nähtavatele asjadele ja need kopeerivad asju nii palju kui võimalik. Aristoteles nii aga ei arvanud, tema meelest ei saanud ideid ja meeleorganitega tajutavat lahutada eraldiseisvateks asjadeks. Pigem mõistis Aristoteles ideed kui asja olemust ja midagi mis soeb ühte mitmes suhtes küll erinevaid, kuid tegelikuid samalaadseid asju. Ta ei välistanud juhuslikkust, kuna organismid ei pruugi iga kord täiuseni välja areneda, kuid kui inimese psüühiline toimimine on korras, siis on võimalik tunnetada füüsilist maailma. Platonil oli erinev arusaam ka ideaalsest riigist. Tema jaoks pidid filosoofid juhtima riiki. Aristoteles pidas aga ideaalseks riigiks seda, kus kodanikuõigused kuuluksid keskmise jõukusega inimestele....
Organite ehituse prinsiip (torujad ja kompaksed organid) Karakteerese (iseloomuliku) kuju, asendi ja talituedga makroskoopilist ehituslikku üksust organismis nimetatakse organiks. Nii on keel, hambad,magu, maks jt seedeorganid, süda- vereringeorgan, neerud- kuseorganid jne.Organid mis sooritavad samalaadseid talitusi, moodustavad organite süsteemi ehk aparaadi. Loomorganismis eristatakse järgmisi organite süsteeme ehk aparaate: 1)liikumisaparaati, kuhu kuuluvad a)skeleti- ja b)lihastesüsteem, 2)seedeaparaati, 3)hingamisaparaati, 4)kuse- suguaparaati, kuhu kuuluvad a)kuse- ja b) suguorganid, 5)soontesüsteem, 6)närvisüsteemi, 7) meeleorganid,8) endokriinnäärmed, 9)keha väliskatet. Organite ehitus erineb selle järgi, kas nad on kopaksed või torujad ehk õõnsad:...
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Anete Merilin Leetberg XIIA ENERGIAALLIKAD MAISMAATRANTSPORDI ARENGUS Referaat Juhendaja: Õpetaja Ergo Aas Tallinn 2012 Sissejuhatus Energiaallikate areng maismaatrantspordis pole vist ühegi lugeja jaos liialt uudne teema. Arvan, et kõik oskaksid peast nimetada etappe, mis sellega seotud on. Põhjuseks loomulikult aktiivne meediakajastus ja ajaloo tunnid. Trantsport on 21. sajandil elavale isikule lihtsalt sama oluline kui toit ja elukoht. See on ka üks põhjustest, miks me sellest koguaeg kuuleme, inimesi huvitab areng ja uued...
12 000 a eKr tõi kliima soojenemine järkjärgult kaasa jääaja lõpu. Inimasustus levis Euroopa ja Aasia põhjaosadesse. Kirde-Aasiast lähruvalt asustati Ameerika. U. 8500 a eKr (11500 aastat tagasi) sai Lähis-Idas alguse üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele. Peagi õpiti kuduma kangast ja valmitama savinõusid. Põlluharimine sai alguse ja esimesed kariloomad kodustati arvatavasti IX aastatuhandel eKr kusagil Lähis-Idas. Jääaeg oli selleks ajaks läbi ja kliima antud piirkonnas soe ning mõneti niiskem, kui tänapäeval. Mesopotaamia tasandikku ja Araabia kõrbealasid ümbritseva Süüria, Väike-Aasia ja Iraani mägede vööndis sadas piisavalt vihma suhteliselt lopsakaks taimekasvuks. Tingimused viljakasvatuseks olid seega soodsad. Põlluharimine saigi meile teadaolevalt alguse just nimetatud mägede ümbruskonnas ehk niinimetatud viljaka poolk...
See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude poolsaarte ning saartega. Suhteliselt väikesed tasandikud on eraldatud sageli raskelt läbitavate mäeahelike või sügavalt maismaasse lõikuvate merelahtedega. Peamine ühendustee on siin aastatuhandeid olnud meri. Seda mööda on peetud ühendust ka välismaailmaga. Sellised olud tõid kaasa ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes, teisalt aga sügavalt juurdunud sisemise killustatuse. Kreeka maakonnad on sajandite vältel kiivalt kaitsnud oma iseseisvust. Kreeka paiknes Lähis-Ida kõrgtsivilisatsioonide ja märksa vähemarenenud Euroopa vahel ning täitis sellest tulenevalt pideva kultuurivahendaja rolli. Kreeklased võtsid varmalt üle ida kultuuri silmapaistvamaid saavutusi, kohandasid neid oma vajadustele ja kujundasid nende najal oma...
KarS § 87 lõikes 2 sisalduvad karistusjärgse kinnipidamise kohaldamise eeldused võib jagada formaalseteks (kuriteo iseloom, mõistetava vangistuse raskus, varasemalt toimepandud kuriteod ja nende eest kohaldatud karistused) ja materiaalseteks (arvestades süüdimõistetu isikut, sealhulgas varasemat elukäiku ja elutingimusi ning kuritegude toimepanemise asjaolusid, on alust arvata, et isik paneb kuritegeliku kalduvuse tõttu vabaduses viibides toime uusi samalaadseid kuritegusid.). Otsus on üldjuhul edasikaevatav. 5 HMK, 01.02.2011, 4-1-16-10m Eesti Vabariigi Põhiseadus RT 1992, 26, 349 Karistusseadustik RT I 2001, 61, 364 JUSTIITSMINISTRI SEISUKOHT6 Justiitsminister leiab, et süüdimõistva kohtuotsuse alusel on KarS § 87 2 järgi määratav karistusjärgne kinnipidamine kooskõlas PS §-ga 20 ja konventsiooni artikli 5 lõike 1 punktiga a. Ministri sõnul ei ole samuti põhjendatud väide, et karistusjärgne kinnipidamine oleks...
Ljontev 3. oli looja sellel eriepdagoogikal? ,,Psühholingvisika ja emakeeleõpetus" võta see raamat!! Üks ülesanne on arendada lapse kõnet. Milles see aga seisneb? Kuidas sa mõistad seda? Nt sõnavara laiendamine: nt selleks suhtle lapsega, Mis teadmised on 3-aastasel koerast ja mis teadmised on koerast vanemal/õpetajal. ET laps kutsub koera kutsuks, vanem aga koeraks. Sna tähendust on paljude aasatte jooksule vaja edasi arendada. Ehk teadmiste lisamine olemasoleva teadmise juurde. Ehk psühholingstika aitab mõista seda lõiku üldse. Aga miks üldse keelt vaja on?: suhtlemiseks ja teadmiste hankimiseks. Suhtlemise kaudu saab inimene nii palju infot. Oluline on õpetada analüüsi, et mis on kõneleja kavatusus; ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti sõ...
Karnak obelisk, Egiptus, Luxori lähedal. Heliopolise obelisk, Vatikani linnas Saint Peteri väljakul. Hyde Park Obelisk, Sydney, Austraalia. Sfinks- lõvi keha ja inimese peaga mütoloogiline olend. Kõige enam on tuntud Vana- Egiptuse ja Vana-Kreeka sfinksid, kuid samalaadseid olevusi esines ka mujal Vana-Lähis- Idas. Sõna sfinks pärineb vanakreeka keelest ja tähendab kägistajat. Egiptuses tähistasid sfinkside skulptuurid valitsejat või päikesejumalat, tavaliselt oli neil mehe pea. Kõik sfinkside kujud pärinevad Vana Riigi perioodist. Egiptlaste sõna sellise skulptuuri tähistamiseks ei ole teada. Nt. Karnaki ja Luksori templi ühendav sfinkside tee. Sfinks....
Milles on aine ja välja erinevus? Looduses vaadeldavad objektid esinevad kahel peamisel kujul. Näiteks raamat, veekogu, nutitelefon ja inimkeha on ainelised. Samas valgus, mida me näeme ja kuuma pliidi soojuskiirgus, mida me käega tunneme, on väljalised. Looduse kaks erinevalt käituvat põhivormi on aine ja väli. Aine all mõistetakse füüsikas kõike seda, millest koosnevad kehad. Ainelised objektid võtavad alati enda alla mingi ruumi, kuhu teisi samalaadseid objekte asetada ei saa. Aine tõrjub teist ainet. Aine hulka saab määrata aineosakesi loendades või vastava ainekoguse massi määrates. Lisaks koosnemisele ainest ja mõõtmete omamisele on kehade omadusteks veel liikumine, kalduvus säilitada oma liikumisolekut ehk inertsus ja võime osaleda vastastikmõjudes. Kehade vastastikmõju vahendajat nimetatakse väljaks. Sellel on mingisugune jõud. Väljasid pole võimalik näha, kuid neid on võimalik muuta nähtavaks. 30...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Gerda Mihhailova TURISMIETTEVÕTTE JUHTIMINE JA PERSONALITÖÖ LOENGUKONSPEKT Pärnu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. JUHTIMINE JA EESTVEDAMINE OLEMUS, SEOSED JA MÕISTED 5 1.1 Sissejuhatus ehk juhtimisega seonduvad mõisted...............................................................................5 1.2 Organisatsiooni keskkond juhi pilgu läbi ja juhi töö..........................................................................8 juhid on väga hõivatud ja nad töötavad pingeliselt, ................................................................................12 1.3 Juhtimine ja eest...
Ettevõtluse plussiks on oma aja planeerimine ja vabadus valida töö sisu ning selle tegemiseks sobiv organisatsioonikultuurIga päev teeme kümneid valikuid ehk võtame vastu majanduslikke otsuseid. Tulude teenimine oma heaolu tagamiseks ning selle jagamine tänaste vajaduste rahuldamise ja tuleviku kindlustamise vahel on teemad, millega iga täisjõus inimene tegeleb. Samalaadseid otsustusi tehakse ettevõtte ja riigi tasandil. Igal ajahetkel on ressursid piiratud. Ja nii nagu perekonna rahakotis on raha just nii palju, kui parasjagu on ning piiramatul hulgal pole seda võimalik juurde saada, ei saa ka ettevõte hakata päevapealt valmistama uut ja väga nõutud ning tulusat toodet. Samuti ei saa valitsus muuta lühikese aja jooksul kõiki ühiskonna liikmeid näiteks poole rikkamaks. Nii üksikisikul, ettevõttel kui valitsusel...
Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo armastama 2) sophia tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu...
EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses. Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on...