loodusmuuseumis 1947-1948 andis USA-s vene keele ning kirjanduse loenguid, mis olid väga populaarsed Aastal 1953 lõpetas Vladimir raamatu Lolita, mis osutus väga edukaks 1961 kolis abikaasaga Montreux paleesse Šveitsis Suri 2. juulil bronhiiti Tõlgitud looming "Lolita" 1990 – Tõlkinud Hans Luik "Lužini kaitse“ 1990 – Tõlkinud Mare Mauer "Läbipaistvad asjad“ 1992 – Tõlkinud Mati Soomre "Kutse tapalavale; Kangelastegu“ 1999 – Tõlkinud Rein Saluri "Ada ehk Arm: ühe suguseltsi kroonika“ 2002 – Tõlkinud Rein Saluri Lolita Avaldati 1955. aastal Pariisis Aastal 1958 avaldati New Yorgis Prantsuse ajaleht Le Monde valis selle sajandi 100 parima raamatu hulka Romaan on minategelase vanglas kirjutatud surmaeelne pihtimus Raamatu sisuks on peategelase elu läbiv igatsus oma surnud noorusarmastuse, 12- aastase Annabeli järele Antud raamatust on valminud ka 1997. aastal film
19701976 Draamateatri peanäitejuht. Lisaks isikupärasele kujundlikule reziile tõi Panso taas jõuliselt tähelepanu keskmesse eesti autorid ja klassikatõlgendused, lavale jõudsid Traadi, Vetemaa, Saluri, Krossi teosed. Murrangulised nii Eesti ajaloos kui teatris olid 1980. aastad: algas rahvuslik vabadusvõitlus, seda ennustasid ja toetasid mitmed lavastused, eelkõige Jaan Kruusvalli ja Rein Saluri ajalooteemalised näidendid. Lavastaja Mikk Mikiver tõi lavale mitmeid näidendeid, kus põimusid rahvuse ja üksikisiku saatus, ajaloolised valikud. Esmakordselt jõudsid lavale seni keelatud teemad nagu eestlaste põgenemine Läände läheneva Punaarmee eest, nõukogude repressioonid, küüditamine, sunniviisiline kolhooside loomine, metsavennad. Taasiseseisvuse aja olulisimaid autoreid on füüsikust ja filosoofist Madis Kõiv oma keerukate
Teetsovil , , esinäitlejad Türk . "Showboat" . , Teetsovil . : *1911- Kitzberg «», . Teetsov *1912th H. « », . Teetsov *1912th H. Sudermann " », . Teetsov 1944 Riivo Endla , . , Knight II Tier III. 300 . , , . : *1945th H. Oak Island / A. Särev " », . Türk 1988 Endla . , . , 1600- , 400 . , , . - , 2 10 Endla . : 1988th R. Saluri "Go", . 1988th / M. ' ", . Cross Country () Urk "Showboat 100" 2011 100- . Triinu Ojalo. Endla juubelipeo 22 2011. " 100" Endla . Endla 1911 2010 . . ? , 21 , , . 2 20 . · Kunstilise juhi kt o Triinu Ojalo · Lavastajad o Enn Keerd o Andres Noormets · Näitlejad o Ago Anderson o Sten Karpov o Ireen Kennik o Lauri Kink o Liis Laigna
1950. aastatel lavastati palju tollaseid noori autoreid (Smuul, Rannet, Liives). 1955. alustas Draamateatris lavastajana tööd Voldemar Panso, Moskvas GITIS-es lavastajaks õppinud mees, kellest hiljem sai üks legendaarsemaid eesti teatritegelasi, teatrikooli ja noorsooteatri looja, aastatel 19701976 Draamateatri peanäitejuht. Lisaks isikupärasele kujundlikule reziile tõi Panso taas jõuliselt tähelepanu keskmesse eesti autorid ja klassikatõlgendused, lavale jõudsid Traadi, Vetemaa, Saluri, Krossi teosed. Murrangulised nii Eesti ajaloos kui teatris olid 1980. aastad: algas rahvuslik vabadusvõitlus, seda ennustasid ja toetasid mitmed lavastused, eelkõige Jaan Kruusvalli ja Rein Saluri ajalooteemalised näidendid. Lavastaja Mikk Mikiver tõi lavale mitmeid näidendeid, kus põimusid rahvuse ja üksikisiku saatus, ajaloolised valikud. Esmakordselt jõudsid lavale seni keelatud teemad nagu eestlaste põgenemine Läände läheneva Punaarmee eest, nõukogude
Tunda maailmakirjanduse mõju Kritiseeris iganenud tõdesid Päevakajalised teemad ja kõiketeadev autor kaovad Uuendusmeelsed: Unt, Vetemaa, Traat, Tuulikud, Kallas. Traditsiooniline proosa: o H.Sergo ,,Põgenike laev" o R. Kaugver ,,40 küünalt" o V. Saar ,,Ukuaru" UUDE proosasse lisandub tinglikkus, modernsus, inimese siseelu uurimine. Autoreid: Vahing, Saluri, Saaber, Vint, Saat. 70ndail traditsioonilise ja tingliku korvale tuli DOKUMENTAALSUS. o Tugineb ajaloolistele allikatele o Eesmärgiks näitada nii palju tõde kui vähegi võimalik. o Ajaloolisi isikuid vaadeldakse omas ajas. Parimad: o J.Kross jõulised inimesed väljaspool oma päritolu keskkonda. o L.Meri muinasajast, põhjarahvast ,,Hõbevalge" , ,,Virmaliste väraval" ka reisikirjad ja filmid. o Ajaloolisi isikuid ei kujuta M
aastal Weekend Festival Balticu toimumiskohaks Pärnu rand. Üheks kõige suuremaks saavutuseks on olnud ka sport ja olümpiamängud. Nii mõnigi Eesti tuntud sportlane on võitnud maailma olümpiatel medaleid, näiteks Rio olümpiamängudel, kus me saime sellel aastal pronksmedali. Pronksmedali tõid koju neli sõudjat. Peale meie sõudjate osales selle aasta Rio olümpiamängudel ka teised Eesti armastatud tegelased, nagu näiteks Rasmus Mägi, Karl Robert Saluri, Kaidi Kivioja ja Roman Fosti. Mainimata ei saa ka jätta meie taasiseseisvumist - minu arust on just see kõige tähtsam punkt, kus ma näen meie edukust. Juba palju aastaid tagasi, meie vanavanemad laulsid ennast vabaks Vene võimu alt - see näitab minu arust seda, et meie, kui üks väikseimaid maailma rahvaid suudame teha kõike. Kui võrrelda meie riigi ja rahva suurust ning võrrelda seda sellega, kuidas me oleme suutnud ennast kaardile sokutada - me oleme väga innovatiivne
Diplomilavastusteks olid Delaney "Mee maik" 1991. aastal, kus ta mängis Peter Smithi ning 1992.aastal Dostojevski ja Rohumaa "Kosjakased 2 (Idioot)", kus tema mängis Parfjom R. Mõlemad etendusid teatris "Ugala". Alates 1985.aastast tegutses Dan Põldroos harrastusnäitlejana kirjandusteatris "Varius". 1992 1999 oli ta Eesti Draamateatri näitleja. 2000. aastal oli Dan Põldroos Nõmme põhikoolis õpetaja, kus ta õpetas suhtlemist. Dan Põldroosi rollid teatris: Juku ( Saluri "Meie kallis osmik", 1992. aastal "Ugalas"; Osaline ( Õunapuu ja Saarepera "Sannikovi maa", 1993. aastal Von Krahli Teatris); Jörgen Tesman ( Ibseni "Hedda Gabler", 1993); Kolmas politseinik Fox jt. (O´Brieni "Kolmas politseinik",1995); Sebastian ( Baueri "Uhe võõra silmades", 1995 ); Ants Laikmaa ( Sarapuu "Sinine puri", 1995 "Variuses"); Joseph Porter Pitt ( Kushneri "Inglid Ameerikas", 1996), Johannes Brahms ( Holmi "Shumanni öö", 1996),; Aadam ( Kivirähki "Atentaat", 1997),;
Imbi-Malle Kuus Triin Krigul Kaja Kiho Katrin Oja Kirti-Kai Loorand Maiu Mägi Mairit Mitt Eva Petuhhov Astrid Muhel Kristjan Nõlvak Martti Mägi Lauri Toom Hanna-Liis Nahkur Varje Remmel Juhan Palm-Peipman Margus Uus Tõnis Pajupuu Urmas Roomere Pille Saluri Maris Vallsalu Merje Roomere Mail Sildos Svjatoslav Zavjalov Piret Sandberg Miina Laanesaar Toomas Veenre Kaiu Talve Airi Sleifer Andrus Tork Marlis Timpmann Tarmo Truuväärt KONTRABASS FLÖÖT KLARNET METSASARV Mati Lukk Mihkel Peäske Guy Spielman Kalervo Kulmala
Näiteks kahekordne olümpiavõitja kettaheites Gerd Kanter või kaugushüppaja Ksenija Balta või praegune Eesti jalgpalli au ja uhkus Ragnar Klavan. Sellest võib järeldada, et suure töö ja vaevaga on võimalik väga palju saavutada ning kaugele jõuda. Eestis on praegugi sirgumas väga palju noori ja andekaid sportlasi, kelle eesmärgid ulatuvad kindlasti Eestist väljapoole. Mitmed on seda ka juba saavutanud. Tuleb meelde kohalik spordipoiss Karl-Robert Saluri, kes end Koselt Rio olümpiale välja murdis. Väikekoha noorte jaoks on kodukandistst sirgunud kuulsus kindlasti väga motiveeriv. Ikka on vaja kedagi, kes oleks noortele eeskujuks ja innustaks neid pingutama oma unistuste saavutamise nimel. Mida lähemalt on eeskuju, seda reaalsem tundub ka oma unistuste saavutamine. Eestlaste seas on küll palju inimesi, kelle üle me võime uhked olla, ent on ka neid, kes välismaailmas meie latti alla tõmbavad.
„Suur maalritöö“ ja „Krõll“; Iko Maran „Londiste, õige nimega Vant“. Realismi ja fantaasia põimumine sõnamängulises lasteluules: Paul-Eerik Rummo, Hando Runnel, Ott Arder, Jaan Kaplinski, Eno Raud, Kalju Kangur jt Süvenemine laste ja noorte psüühikasse ning sotsiaalsetesse probleemidesse: Lehte Hainsalu, Mari Saat, Leelo Tungal, Meri-Liis Laherand jt. Loodus- ja aimekirjandus: Harri Jõgisalu, Jaan Rannap, Rein Saluri, Viktor Masing jt. Ühiskondlik ja kirjanduslik huvi lastekirjanduse ning selle probleemide vastu: lastekirjanduse aastaülevaated, võistlused, uurimused. Laste endi osalemine kirjandusloomes ja raamatute kujundamises. Muutuste keerises: 1990ndad Lastekirjanduse muutumine üleminekuaja tingimustes. Tõlketeosed ja kordustrükid. Perioodi II poolest algupärandeid rohkem. Lasteajakirjandus: Meie Meel, Põhjanael, Täheke jt.
1980 . aastal lahvatavad rahvuslikud pinged noorterahutustes. Niisuguses olukorras muutub teatri tähtsamaks ülesandeks vaimne vastupanu võõrale võimule. Teater võtab üle ajakirjanduse funktsiooni . 1980. aastate draamakirjanduse peateemaks on ajalugu, mille abil uuritakse ja kinnitatakse rahvuslikku identiteeti. Teatris jälgib seda liini Mikk Mikiver, kelle lavastustest saavad suurima vastukõla Jaan Kruusvalli ,,Pilvede värvid" ja ,,Vaikuse vallamaja" ning Rein Saluri ,,Minek". Kodune ülesanne: 1.Otsida infot ja kirjutada referaat Jaan Krossist. 2. ülesanne siseveebis. 5 TÖÖLEHT 1. Mis ühendab filme ,,Kevade" ja teleseriaali ,, Wikmani poisid" ? Kes on tegelased, kus ja millal toimub tegevus? Täitke tabel. Kevade Wikmani poisid Kes? Kus? Millal? Mison ühist? 2
Otepää Gümnaasium. Michael Andreas Barclay de Tolly. Referaat. Koostaja: Mikk Vihmann 10b. Juhendaja: Anu Saluri. Sangaste 2008. Sisukord: Michael Andreas Barclay de Tolly. 1. Varajane elu:.............................................................................................1 2. Michael Andreas Barclay de Tolly teenistuse ajalugu:........................1 3. Napoleoni sissetung:..............................................................................1-2 4.Välis sõjakäigud:......................................................................................2 5. Pildid...................
Pildimaterjal koos liigikirjeldustega on tänuväärne õppevahend just lapse jaoks, kuna mitmete lindude kohtamine linnaümbruses on harv ja õnnelik juhus. Materjali koostajad on kasutanud tänapäevaseid võimalusi info leidmiseks interneti teel, samuti varasemaid lindude kohta ilmunud väljaandeid. Üle- vaade kasutatud kirjandusest asub köite lõpus. Lindude kohta on ilmunud palju huvitavat kirjandust, eriti sooviksime esile tõsta selliseid teoseid nagu Rein Saluri ,,Linnud" (1981), Mart Mägeri ,,Linnud rahva keeles ja meeles" (1969) ning Mare Urbase ,,Lindudest suulises rahvapärimuses" (1992). Loodame, et koostatud abimaterjalid leiavad tänuväärset kasutust. 4 KES ON LINNUD? Linnud on selgroogsed loomad. Maailmas on teada ligikaudu 9700 linnuliiki. Lindudel on voolujooneline keha, mida katavad suled. Paljud linnud on väga värvikireva sulestikuga,
Jaan Kaplinski, Eno Raud, Leelo Tungal. Realistlik proosa – irooniat, psühholoogiat, sotsiaalset teravust: Jaan Rannap, Agu Sihvka annab aru 1973, looma- ja koolilood; Leelo Tungal, Neitsi Maarja neli päeva 1980, Kirju liblika suvi 1986; Ly Seppel, Kaarini ja Eeva raamat 1981; Mari Saat, Mina ise 1988; Lehte Hainsalu, Kes te koormatud olete 1988. Rootsis ilmus Helga Nõu noorteromaan Pea suu! (1983). Loodus- ja aimekirjandus: Harri Jõgisalu, Rein Saluri, Viktor Masing jt. Üldsuse suurenenud huvi lastekirjanduse probleemide vastu: uurimused, võistlused, lastekirjanduse kriitika. Laste endi osalemine kirjandusloomes ja raamatute kujundamises. 1990ndatest uude sajandisse Lasteajakirjandust on 1990ndaist peale ilmunud rohkesti, ent ebastabiilselt ja paljud väljaanded lühikest aega. Kirjanduslikult olulisemad on Täheke (jätkab ilmumist 1960. aastast) ja Hea Laps (alates 1994); lisaks noorte kirjandusajakiri Värske Rõhk
Kirjandusreferaat George Orwell ,,1984" Juhendaja: Marja- Liisa Kütis Koostaja: Marili Kase 10. klass 2009-10-31 George Orwell George Orwell (tegelik nimi Eric Arthur Blair; 25. juuni 1903 Indias Bihari provintsis 21. jaanuar 1950) oli inglise kirjanik. Elukäik ja looming Georg Orwell sai hariduse Etoni kolledzis. Aastail 19221928 teenis ta Birmas Briti Impeeriumipolitseis; lahkus protestiks koloniaalvägivalla vastu ("Birma päevad", 1934). Birmas sai temast veendunud kolonialismivastane. Järgmised kaks aastat elas ta Pariisi vaestekvartaleis ja siirdus siis Inglismaale õpetajaks ("Pariisi ja Londoni heidikud", 1933). Hiljem töötas ta ühes raamatukaupluses ja lähenes töölisliikumisele ("Tee Wigani kaile", 1937). 18. juulil 1936 puhkes Hispaania kodusõda. 15. detsembril 1936 sõitis Orwell umbes 25- liikmelise brittide rühma koo...
koha"Sellel maavõistlusel püstitasid meie noored üksikaladel kokku 50 uut isiklikku rekordit!" lisas Kaukis.Individuaalsetes arvestustes olid eestlaste seas edukaimad Taavi Saar (Pärnumaa SL) U20 vanuseklassi seitsmevõistluse võitjana 5038 punktiga, samas vanuseklassis lõpetas võist use kolmandana Mikk Merents (KJK TIPP ) 4817punktiga.U18 vanuseklassi seitsmevõistluses oli pjedestali kõik kolm kohta eestlaste päralt: 1. koht Markus Leemet (SK Leksi 44) 4523, 2. koht Karl-Robert Saluri (Kose 2000) 4519 ja 3. koht Joosep Lohur (KJK Järvala) 4471 punktiga.Kolmikvõidu tõid Eestile ka alla U18 vanuseklassis tüdrukud: Grete Sadeiko - (KJK Järvala) 3927, Laura Maasik (Nõmme KJK) 3404 ja Tähti Allver (Nõmme KJK) 3313 punkti.Naisjuunioride (U20) vanuseklassi viievõistlejatest jõudsid poodiumile Eleriin Haas (3510p - II koht) ja Andra Viidikas (3284p - III koht). Jalgpalli mitmevõistlus
1950. aastatel lavastati palju tollaseid noori autoreid (Smuul, Rannet, Liives). 1955. alustas Draamateatris lavastajana tööd Voldemar Panso, Moskvas GITIS-es lavastajaks õppinud mees, kellest hiljem sai üks legendaarsemaid eesti teatritegelasi, teatrikooli ja noorsooteatri looja, aastatel 19701976 Draamateatri peanäitejuht. Lisaks isikupärasele kujundlikule reziile tõi Panso taas jõuliselt tähelepanu keskmesse eesti autorid ja klassikatõlgendused, lavale jõudsid Traadi, Vetemaa, Saluri, Krossi teosed. Murrangulised nii Eesti ajaloos kui teatris olid 1980. aastad: algas rahvuslik vabadusvõitlus, seda ennustasid ja toetasid mitmed lavastused, eelkõige Jaan Kruusvalli ja Rein Saluri ajalooteemalised näidendid. Lavastaja Mikk Mikiver tõi lavale mitmeid näidendeid, kus põimusid rahvuse ja üksikisiku saatus, ajaloolised valikud. Esmakordselt jõudsid lavale seni keelatud teemad nagu eestlaste põgenemine Läände läheneva Punaarmee eest, nõukogude
Hermaküla ja Toominga kõrval oli uuenduse kolmandaks oluliseks nimeks Kaarin Raid – tema lavastused tõid suurtele sümbolitele lisaks mängulist kujundlikkust (Neimar 1996: 9). Teatriuuenduse kui nähtuse ja protsessi kohta – selle tipp-aastateks peetakse ajavahemikku 1969–1972, mida kroonisid „Tuhkatriinumäng” ja „Laseb käele suud anda” –, on käibel mõnevõrra erinevad vaatenurgad: tinglikuks lõppvaatuseks ja kokkuvõtteks on ühelt poolt arvatud Rein Saluri näidendi „Külalised” lavastus Raidilt (1974 Draamateatris) (Epner 1998: 182); teisalt on uuendust määratletud aga sootuks avaramal ajalisel ja loovisikute skaalal, hõlmates protsessi Kalju Komissarovi, Merle Karusoo, Ago-Endrik Kerge ja Lembit Petersoni, samuti Ingo Normeti, Raivo Trassi ja Kaarel Kilveti, ning nimetades lõpp-punktina, mispuhul protsess on juba iseendale vastandiks pöördunud, Juhan Viidingut (Neimar 1996: 3)
Ando, kes oli alati sünge. Üllar, kes käis paralleelklassis ning oli kooli komsomoli sekretär. Aarne käis kinos sõpradega. /-/ Tööpäev. Kuna oli kolhooside aeg, siis pidid ka koolilapsed minema appi saaki korjama. Nii läks Aarne koos klassiga nii kartulivõtule kui ka maisipõllule appi. Käidi ka õunaraksus. /-/ Peatükk ´poliitiline päev´, kus Aarne ja Arno räägivad maailma asju ja ka Jutast. /-/ Tantsupäev. Õhtul oli koolipidu. Rein Saluri laulis bugit, mis tollal oli rangelt keelatud. Seal üritas Ando Jutale läheneda kuigi hirm sai võitu. Jälle. Juta on tüdruk, kes meeldib Andole, kuid viimane ei julge ega oska kuidagi oma tundeid talle väljendada. Seal peol tantsis Üllar Kajaga ja Aarne Maiaga. Üllar oli justkui Maia sokutanud Aarne tüdrukuks. Sel õhtul saatis Aarne tüdruku esimest korda koju. /-/ Pühapäev. Jutustab kommunismist. Mainitud Jaan Gross. /-/ Päev uduga a la Remarque. Lumi tuli maha. Aarne
Ando, kes oli alati sünge. Üllar, kes käis paralleelklassis ning oli kooli komsomoli sekretär. Aarne käis kinos sõpradega. /-/ Tööpäev. Kuna oli kolhooside aeg, siis pidid ka koolilapsed minema appi saaki korjama. Nii läks Aarne koos klassiga nii kartulivõtule kui ka maisipõllule appi. Käidi ka õunaraksus. /-/ Peatükk ´poliitiline päev´, kus Aarne ja Arno räägivad maailma asju ja ka Jutast. /-/ Tantsupäev. Õhtul oli koolipidu. Rein Saluri laulis bugit, mis tollal oli rangelt keelatud. Seal üritas Ando Jutale läheneda kuigi hirm sai võitu. Jälle. Juta on tüdruk, kes meeldib Andole, kuid viimane ei julge ega oska kuidagi oma tundeid talle väljendada. Seal peol tantsis Üllar Kajaga ja Aarne Maiaga. Üllar oli justkui Maia sokutanud Aarne tüdrukuks. Sel õhtul saatis Aarne tüdruku esimest korda koju. /-/ Pühapäev. Jutustab kommunismist. Mainitud Jaan Gross. /-/ Päev uduga a la Remarque. Lumi tuli maha
muutusid ajapikku publikule mõistetavaks. Lõplik tunnustus saabus Jaan Toominga suurlavastustega 1970. aastate lõpupoolel; vaimult iseloomustas neid pööre spirituaalsetesse otsingutesse, sageli ka folkloorihuvi. Samas hakkas metafoorilis-füüsiline teater järjest laiemale kandudes lahjenema ja põnevust kaotama, aga esialgu hoidsid üldpildi rikkust teistsugused lähenemisviisid.Lavakeele vabadus ja keerukus kajastus ka ajajärgu juhtivate dramaturgide Enn Vetemaa, Vaino Vahingu, Rein Saluri ja Jaan Kruusvalli näidendites. Tagantjärele üllatab kogu tollase teatriuuenduse vastavus maailmateatris parajasti toimunud otsingutele, mille tegelikke vilju siinsed lavastajad polnud ju peaaegu näinudki. 9 1980. aastad Väliselt paistis Eesti teatrimaastik 1980. aastate algul üsna hea. Teatrid mängisid tavaliselt täismajadele, vaatajate aastane üldarv seisis 1.7 miljoni ringis. Ometi võis
On rahustav, lühike ja toetab arengut. Eesti aimekirjanduse areng ja teemad 20. sajandi II poolel ja 21. sajandi alguses Murrang toimus 1960- ndatel aastatel, kui ilmusid Beekmani, Puki, Kiige jt. Raamatud paberi valmistamisest, lugemishügieenist, aia- ja põllutaimedest. Kümnendi tähelepanuväärsemaid teoseid oli M. Mägeri ,,Linnud rahva keeles ja meeles”. 1970- 80-ndad aastatel mitmekesistus laste tarbeks kirjutatud aimekirjanduse sisu. Rohkelt käsitleti loodusteemat (Rein Saluri ,,Mudilaste loomaraamat”, Fred Jüssi,,Rebasetund”). Ilmusid tervishoidu, geneetikat ja seksuaalkasvatust käsitlevad teosed (M. Johanson ,,Kuidas ma maailma tulin”. Linnastumine ja sellega seotud liiklusprobleemid tõstsid huvikeskmesse H. 1 Taidre käsitluses. Ajaloo ja ammustest aegadest kirjutas lastele H. Palamets ,,Vanaaja kultuurist ja olustikust”
20sajandil aimekirjanduse traditsioonide kujunemine ja printisiipide väljaarendamine. J.Piiperi ,,Pilte ja hääli kodumaa loodusest" 193 5; H.Kauri ,,Veealune eluriik" 1937; K.Põldmaa ,,Must valgel" 1939 40-50ndatel tagasiminek meisterdamisraamatud ja lastekalendrid. Silmapaistvain K.A. Hindry ,, Agerja teekond" 1950 Murrang 1960ndatel :V.Beekman, H.Pukk, H.Kiik. Tähelepanuväärseim teos M.Mägeri ,,Linnud rahva keeles ja meeles" 10970-80 mitmekesistumine. Palju loodusteemat. R. Saluri ,, Mudilaste loomaraamat", F.Jüssi ,, Rebasetund", J.Kaplinski ,, Kes mida sööb, kes keda sööb", V.Masing ,, Sina sõprus tammega" Ilmusid tervishoidu, geneetikat ja seksuaallasvatust puudutavad teosed. M. Johnson ,, Kuidas ma maailma tulin". Linnastumine ja sellega kaasnevad liiklusprobleemidest kirjutas A. Taidre. Ajaloost ja ammustest aegadest H.Palamets ,, Vanaja kultuurist ja olustikust", H. Toomet ,, Vana aja lood" ja ,,Kodused asjad". Ilmus ENEKE. 20sajandi lõpp ja 20sajandi algus
Raid lõi keskkonna, mis oli suhteliselt pingestatud. Korduv element tema lavastustes (võimaldus lisastseene ja -tegevusi) oli ratas ehk ring, hiljem ka pendel. Suure rattana kohal mõlemas lavastuses, nim Rattalavastusteks. Raidi hilisemates lavastustes süvenes eeskätt kammerlikkus ja peen psühholoogiline töö näitlejatega. Peet Vallak/M. Unt, ,,Epp Pillarpardi Panjaba potitehas" 1974, Pärnu teater ja Rein Saluri, Külalised. 1974, Tallinna Draamateater. Kujundlikud misanstseenid. Süntees metafoorse ja psühholoogilise vahel. 10. Jaan Toominga teatrimõistmise ja rezii peajooned, lähemalt üks lavastus. Jaan T jõudis publiku ette seoses teatriuuendusega. Tema tollane ja mõningate reservatsioonidega ka hilisematel perioodidel andis aimu totaalsest teatrist, mis kasutab külluslikult kõiki teatri kasutuses olevaid võimalusi näitlejat emotsionaalsest kõrgepingest
Keskpäev. Õhtuselgus" (1982) biograafiline näidend Faehlmanist. Traditsiooni ajaloo juurte, rahvusliku ajaloo juurde pöördumine. Näidend on liiga pikk. Ei järgi realistlikku esteetikat. Räägib ajaloost ja selle sündmusest. Psühholoogilise rõhuasetuse kaudu võib rääkida psühhomodernismi tulekust Eesti draamasse ja ka Eesti proosakirjandusse: 1970nda I poolel Vaino Vahing , tema näidendid ,,Suvekool" (1972) ja ,,Mees, kes ei mahu kivile" (1975). Rein Saluri ,,Külalised" (1974) tekstilahendusega loob mudelsituatsiooni, mängides ühte mudelit erineval viisil läbi. Samas psühholoogiline rõhuasetus, mälu teema. Postmoderne draama: ennekõike Mati Unt ,,Vaimude tund Jannseni tänaval" (1984). Postmodernistlik esteetika erinevus senisest modernistlikust: ,,Good-bye, baby" (1975) läbiv süzee laguneb, näitemäng toimub pisikeste piltide kaudu. Kokku saavad uuenduslikud dendentsid, traditsioonide poole pöörduvad dendentsid, mälu
kui ka palju kaudsemaid, lavalise tegevuse käigus tekkivaid tähendusi. Raid lõi keskkonna, mis oli suht pingestatud. Korduv element tema lavastustes (võimaldus lisastseene ja -tegevusi) oli ratas ehk ring, hiljem ka pendel. Suure rattana kohal mõlemas lavastuses, nim Rattalavastusteks. Raidi hilisemates lavastustes süvenes eeskätt kammerlikkus ja peen psühholoogiline töö näitlejatega. Peet Vallak/M. Unt, ,,Epp Pillarpardi Panjaba potitehas" 1974, Pärnu teater ja Rein Saluri, Külalised. 1974, Tallinna Draamateater. Kujundlikud misanstseenid. Süntees metafoorse ja psühholoogilise vahel. 10.Jaan Toominga teatrimõistmise ja rezii peajooned, lähemalt üks lavastus. Jõudis publiku ette seoses teatriuuendusega. Tooming ja Hermaküla said mõjutusi maailmas esile tõusnud teatriideedest, nad jagasid loomingulisi põhimõtteid ning mängisid üksteise lavastustes. Ometi on tegu kahe täiesti erineva lavastajaga, kelle loomingus avaldusid sarnased ideed küllaltki
nagu see sündis Mikk Mikiveri lavastatud Jaan Kruusvalli näidendis "Pilvede värvid" (1983). Näidendit, mis käsitles eestlaste põgenemist läände 1944. aastal mängiti Draamateatris rohkem kui 200 korda. Koos 1980. aastate teise poole perestroika ja glasnosti poolt liberaliseeritud õhustiku tekkega algas teatri vabanemine tsensuuri paine alt. Üheks tähiseks sai siin 1949. aasta suurküüditamist kujutav Eesti luuletajad Helsingi Rein Saluri Eteläsadamas näidend 1982. aasta "Minek" jaanuaris. (1989). Reisi põhjuseks oli Tuglase Seltsi korraldatud Tähelepanuväärsed teatriuuendajad luuleõhtu "Tuule lapsed"
jutustamisviisile omased viisid, draamas imelik tekstitüüp alles, mis ei mahu realistliku draama liistule. Vahing ja Kõiv kirjutasid pika näidendi ja seda siis tuli kärpida. Vaino Vahing 1972 Suvekool 1975 Mees, kes ei mahu kivile - monoetendus Jaan Oksast. Näidend kummalise võitu. Psühhomodernnsed näidendid. Vahing samaaegselt proosas hakkab tähtsat rolli mängima ja üldiste tõlgendusmudelite suunaja. Psühhoanalüüsi tutvustaja. Rein Saluri 1974 Külalised - Psühhomodernne. Seosed modelleeriva tendentsiga. Võrdlevalt Tuhkatriinumängu ja Saluri näidendit. Üks olulisemaid märksõnu "Mälu" Pöördutakse 40-50-aastate painete poole. Isiklikku mälu suhestatakse. Mati Unt 1975 Good-bye baby - Terviklik näidend laguneb, 13 erinevat stseeni. 1984 Vaimude tund Jannseni tänaval Merle Karusoo 1980 Olen 13-aastane - Sotsioloogiline teatri esiletõus. Draamakirjanduse iseseisvus on küsitavam. Küsitletakse
Loobuti kõiketeadva autori vaatepunktist ja eitati absoluutseid tõdesid, kujutati eksistentsiaalseid seisundeid määramatus ja suhtelises reaalsuses. Tuntavad on Kafka ja Camus' mõjud. Autoreid ja nende teoseid: Arvo Valtoni novellikogud "Kaheksa jaapanlannat" (1986), "Sõnumitooja" ja "Õukondlik mäng" (1972), Mati Undi "Mõrv hotellis" (1969), "Tühirand" (1972), lisaks Vaino Vahing, Rein Saluri, Kalju Saaber, Jaan Kruusvall, Toomas Vint, Mari Saat, Nikolai Baturin. Eriti hea vastuvõtt proosa modernismiautoritele osaks ei saanud. Modernism tuleb vähemal määral esile ka realistlikuma kujutusviisi juurde jäänud Enn Vetemaa, Teet Kallase, Mats Traadi jt puhul. Põhiautorid oolid siiski Valton ja Unt. Eriti just noorte autorite proosa psühhologiseerus. Kasutati sisemonoloogi, mis võimaldas tegelase hingeelu paremini jälgida
Kui Kõivu näidendid ette võtta, siis seal on eritüüpi näidendeid. Kui on pooleldi ilma šüžeeta näidend – inimesed kühveldavad lihtsalt heina. Dialoog on üsna absurdne, haakumised on ootamatud ja imelikud. On müüte teisendav tendent ja absurdidraama, kolmandaks võiks nimetada kultuuriloolisi näidendeid. 1972 Vaino Vahing „Suvekool“ 1975 Vaino Vahing „Mees, kes ei mahu kivile“ 1974 Rein Saluri „Külalised“ 1975 Mati Und „Good-bye, baby“ 1984 Mati Und „Vaimude tund Jannseni tänaval“ 1980 Merle Karusoo „Olen 13-aastane“ 70ndatest alates võiks rääkida psühhomodernistlikust lainest. Kõik uuenduslikud tükid on ka modernistlikud tükid, kuid modernism on pigem nagu katusmõiste ja selle alla mahub palju erinevat. Eesti draamas on eriti ilmekad ühelt poolt modelleeriv modernis a la Tuhkatriinumäng ja teiselt
· Rahvusliku meelsuse tõus · Teema on aktuaalne nii teles kui ka teatris (nt Saaberi ,,Koduvõõrad" Rakvere teatris). Rakvere oli fosforiiditehase keskmes. Teatri esmased reageeringud muutustele ühiskonnas: · Suurem sõnavabadus võimaldab tuua lavale teemasid, mis seni on olnud tabudeks (nt küüditamine, nõukogude poliitikat ja ühiskonnakorraldust kritiseerivad teemad, sh nn tööstusteema) · Saluri ,,Minek" (Mikiver Draamateater, Pedajas Endla), Kruusvalli ,,Pilvede värvid" (Mikiver Draamateater), Kruusvalli ,,Vaikuse vallamaja" (Mikiver Draamateater, Kerge Vanemuine), Kaplinski ,,Neljakuningapäev", Gogoli ,,Revident" jt. ,,Neljakuningapäev" oli keelatud tsensuuri poolt ja nüüd toodi lavale, kui teatud vabaduse märgina. Elu versus teater 1988 Tartu rahu tähistamine, Teater ei jõua eluga sammu pidada
piinamine (Vei, 2002, 225) Tegelikult vajab väikelaps atmosfääri, mille iseloomustamiseks sobivad kõige paremini sellised sõnad nagu turvalisus, rahuldatus, mõnus viibimine eakohastes tingimustes. Tal peaks olema õigus enesestmõistetavalt rahuldatud vajadustega "paradiisliku" faasi läbielamisele, sest alles sellisest esmasest usaldusest võib aegamööda tekkida julgus anduda elule, tundmata seejuures hirmu hävimise ees (Riemann, 1999, 31) I. Saluri ajakirjanikuna märgib, et kui lapsepõlvekodus on inimese väärtusarusaamad täpselt paika pandud, siis vaevalt vägivalla nägemine teda vägivaldselt käituma paneb. Pidev vägivalla nägemine muudab inimese tuimaks, nüristab. Varsti ei teki tal sellega seoses enam mingeid emotsioone. Jõhkrus ja vägivald jätavad ta täiesti külmaks. Selliselt inimeselt pole loota ei abi ega kaastunnet (Vei, 2002, 331) Vanemad arvavad sageli, et lapse tegelik õpetamine algab koolis. Ometi
Teaduskirjandusel on oluline koht ühiskonna, kultuuri ja majanduse arenguloos. Suurem osa teadmiste maailmast on kandunud põlvest põlve just teaduskirjanduse vahendusel. Teadustekstid on näiteks uurimus, teaduslik artikkel, essee. teadusstiil teaduses ja populaarteaduses kasutatav teadmiste, teooriate jmt vahendamise keel. teadvuse vool kirjanduse moodne jutustamistehnika, mis põhineb tegelase teadvuses toimuva jälgimisel. Näiteks Rein Saluri (1939) novell "Mälu". teema teoses käsitletav nähtuste ring. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, sõda jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. tees väide, mida kirjutaja või kõneleja tahab tõestada, kaitsta või ümber lükata.
15, p. 2 In drama the opposition to the foreign suppression power was obvious. History became the main topic for treatment bringing forth crucial questions about being Estonian in the past and in the present. Three dramas must be mentioned which were met by the strongest feedback from the theatregoers: Pilvede värvid (The Colours of Clouds) and Vaikuse vallamaja (The Vaikuse Community Centre) by Jaan Kruusvall (b. 1940), and Minek (Departure) by Rein Saluri (b. 1939). All portraying the lugubrious Fifties – escape of the coast dwellers to the West, collisions and conflicts between national-minded rural residents and communists, ruthless deportation by the new rulers. In May 1983 an exhibition of Estonian books was opened in Helsinki (with more than 300 titles on display), in the same year in Moscow at the international Book Fair, the Estonian exhibition had 700 titles on display. Foreign publishers obtained
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
