Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"salumetsas" - 25 õppematerjali

salumetsas on ka väga palju erinevaid linde: sookurgi,vareseid,kuldnokki,kägusid,toonekurgesid ja rähni.
thumbnail
34
docx

Nõmmemetsad ja salumetsad

7 2.3.1 Metsis.................................................................................................... 8 2.4 Nõmmemetsa tähtsus ja kasutamine ................................................................. 9 3. SALUMETSAD............................................................................................................ 10 3.1 Elutingimused salumetsas ................................................................................... 10 3.2 Taimestik salumetsas ........................................................................................... 11 .2.1 Harilik jänesekapsas ............................................................................. 12 3.3 Loomastik salumetsas .......................................................................................... 13 .3.1 Metssiga...

Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Metshiir

Sigimise hooaeg algab kevadel ja lõpeb sügisel. Pärast tiinust, mis kestab neli nädalat, sünnib 4-7 poega. Pojad on alguses paljad ja pimedad. Ema sünnitab pojad pesa kambrisse urus. Pojad avavad silmad kuue päeva pärast ning selleks ajaks on neil juba paks karvakiht, mis on tumedam, kui täiskasvanutel. Pärast kolme nädalat saadab ema oma lapsed pesast välja ning siis on nad omapead. Mis metsas ta võiks elutseda? Mina arvan, et see väike imetaja võiks elada, kas salumetsas või lodumetsas. Seal on hea ennast peita ja lihtne pesa teha. Mõned metshiire andmed: Keha pikkus 97-110mm, saba pikkus 69- 115mm, Kaal: 13-27kg....

Metsloomad
4 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Ökoloogia kontrolltöö

Kommensalism- suhte vorm, mille puhul saab üks osapool kasu, kuid teisele on see kooselu kahjutu, toomata erilist kasu. Konkurents- ilmneb siis, kui liikidel on ühine piiratud ressurss (elupaik/toidubaas) ja selle korral on mõju vastastikku negatiivne. Kisklus- röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe, mis lõpeb saaklooma surmamise ja ärasöömisega. Mutualism- suhtetüüp, millest saavad kasu mõlemad osapooled. 15) Miks me ei leia loodusliku päritoluga salumetsas mändi, kultuurmetsas aga küll? Miks on röövlindude emalinnud reeglina suuremad isaslindudest? Sest mänd on pioneerliik ja valguslembene. Looduslikus salumetsas jäävad väikesed männitaimed varju ja surevad. Emaslinnud on suuremad, et ei tekiks isastega toidukonkurentsi saagi suuruse osas, kuna elu(jahi)paigad on lindudel samad. 16) Miks õnnestub lepatriinut kergesti kätte võtta aga mitte kärbest? Tooge näiteid mimikrist...

Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Pärn

PÄRN PILDID TUNNUSED · Lehtpuu · Kõrgus kuni 30-35 m · Vanus kuni 300-400 a, sageli ka kuni 600 a · Õisik on 3-11 õiega · Putuktolmleja · Kuulub taimede hulka KASVUPAIK Sega- ja lehtmetsades, rohkem salumetsas ja puisniitudel. Mullastiku suhtes küllaltki nõudlik, vajab viljakat mulda. Meie lehtpuudest parima varjutaluvusega. Täiesti külmakindel. RAHVAMEDITSIIN · Pärna kasutati ärevuse peletamiseks · Õied teena on kõige sagedamini kasutatud raviks nohu korral, köha, palavik, kurguvalu, erinevad infektsioonid ja põletikud, kõrge vererõhk, peavalu ja isegi epilepsia. · Paljusi neid meetodeid kasutatakse ka tänapäeval. MILLISEID TAIMEORGANEID KASUTATAKSE?...

Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
14
pdf

Ilukirss ja-õunapuu, kontpuu, magesõstar

Liigid: Cornus sanguinea – verev kontpuu Cornus suecica – rootsi kukits Cornus mas – kirss-kontpuu Cornus alba – siberi kontpuu Cornus stolonifera – võsund-kontpuu o Puit on kõva nagu kont. o Odysseuse nooled. o Rooma linna Romulusel kontpuust oda. Cornus sanguinea – verev kontpuu o Eestis sagedamini Põhja- ja Lääne-Eestis, osaliselt ka Lääne- ja Edela-Eestis. o Kasvab leht- ja segametsades, salumetsas , looniitudel, puisniitudel, põõsarindes. o Kasvutingimused: Eelistab lubjarikast pinnast. Metsistub kergelt. o Vars: Verev- punakas, punakaspruun o Suurus: 1,5-2m kõrguseks o Viljad: Musta värvi viljad on kergelt mürgised. o Õied: Valged o Rahvapärased nimetused: kukerkuusk, kukepuu, luupuu. Cornus suecica – rootsi kukits o Põhja-Eestis ja Hiiumaal. o Vars: neljakandiline, hõredalt karvane. o Lehed: rootsuta, ümardunud alusega, 1,5-4 cm pikad....

Eesti taimestik ja loomastik
4 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun