Need üpris ärgipäevased sõnad annavad tunnistust sellest, et kunagi varem oli tihedad kaubanduslikud suhted lõunanaabritega. (Rätsep 2002: 70, Saareste 1952: 55) Peale euroopa- indoiraani laene tulevad balti laenud, mille vanem osa on jõudnud keelde II aastatuhande lõpust e. Kr. Balti laene on arvuliselt 94-156 ehk 1,70-2,82% tüvede koguarvust. Siia rühma kuuluvad laenud erinevatelt aladelt: loodus- meri, salu, taevas; taimed- hein, hernes, karbe, seeme, tael; loomad- angerjas, hani, härg ,herilane, oinas; keha- hammas, kael; põllutöö- ale, seeme, vagu, äke, ädal jt. Balti laenude kohta tavaliselt mõeldakse, et tegu on hoopis indoiraani laenudega. (Rätsep 2002: 70-71, Saareste 1952: 55) Siis ajalooliseks tähtsaks laenudeks peetakse germaani laenud. Mõju on peamiselt tulnud Skandinaaviast. Germaani laenud dateeritakse I ja II aastatuhande e. Kr.
1 ELU OLEMUS Elu tunnused: 1. Kõik elusorganismid on rakulise ehitusega 2. Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid nii ehituslikul, talituslikul kui ka regulatoorsel tasandil 3. Kõigile elusorganismidele on iseloomulik aine-ja energiavahetus Ükski organism ei saa kohe väliskeskkonnast rakkude ehitamiseks kõlbulikke valke, lipiide jne need tuleb sünteesida. Organismi lagundamis-ja sünteesiprotsessid moodustavad ainevahetuse. 4. Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. Püsiv keemiline koostis tuleneb ainevahetuslikest protsessidest. Püsiv happesusereaktsioon(pH), kõigu-või püsisoojasus 5. Kõigile organismidele on omane paljunemisvõime. Suguline või mittesuguline (pooldumine, vegetatiivne, eostega) paljunemine. 6. Kõik organismid arenevad. Otsene või moondeline. 7. Kõik organismid reageerivad ärritusele. ...
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Marian Sarapuu, Vilma Jürgen, Birgit Luiv MH I Vooremaa maastikurajoon Referaat Juhendaja: lekt. Are Kaasik Tartu 2011 1 Sisukord 1. Sissejuhatus Referaadi ,,Vooremaa maastikurajoon" eesmärk on anda ülevaade Vooremaa maastikust ja kirjeldada, kuidas on inimene Vooremaa pinnavorme kasutanud ja kuidas neid rikkunud. Käesolevas referaadis on käsitletud Vooremaa maastikurajooni kui tervikut, iseloomustades Vooremaad üldiselt, kirjeldades seal leiduvaid pinnavorme, looduslikke tingimusi, elusloodust, majandusharusid ning hinnates inimmõju sellele piirkonnale. Voorema omapärane maastik on olnud eepose ,,Kalevipoja" kangelastegude paigaks ja andnud ainest rahvajuttudele- ja lauludele. 2. Üldiseloomustus 2.1. Asend, piirid, suurus Jõgevamaa maastikke il...
Bioloogia 10.klass PUISNIIDUD Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 4 Puisniidud on eesti looduse üks silmapaistvamaid näiteid, ometigi unustuse hõlma vajunud. Kui eelmise sajandi alguses olid need kooslused meie riigis väga levinud ning ka mujal läänemeremaades, siis nüüd hoolitakse nendest aina vähem. Vahepealse tööstus- ja põllumajandusbuumi käigus Nõukogude Liidu ajal ei pööratud looduse kaitsmisele just kuigi palju tähelepanu, märksa rohkem oli tähtsam kasum..............................................................4 Siiski ei ole puisniidud meie maalt täielikult kadunud ja meie töö ongi nende säilitamine ka edasisteks põlvedeks, et ka tulevased ...
Metsa kasvukohatüübid Kasvukohatingimused mõjutavad suurel määral kõiki metsa omadusi (koosseis, alustaimestik, juurdekasv, puidu kvaliteet jne). Mõjutavad oluliselt ka metsade majandamist. Metsad jagatakse kasvukohatüüpideks. Metsanduses kasutatakse E. Lõhmuse poolt 1984. a. avaldatud kasvukohatüüpide klassifikatsiooni. Metsa kasvukohatüüpi defineeritakse kui ühesuguse metsakasvatusliku efektiga (s.o. ühesuguste looduslike, taimestikku mõjutavate tegurite kompleksiga) metsamaade kogumit. Kasvukohatüüp määratakse tunnuste kompleksi alusel! Peamised tunnused, millest juhindutakse on: - muld - veerežiim - alustaimestik - reljeef Enamuspuuliigi järgi eristatakse iga kasvukohatüübi piires ühte või mitut metsatüüpi. Metsa kasvukohatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik + reljeef Metsatüüp = muld + veerežiim + alustaimestik + reljeef + puistu. (Metsatüübi nimetus koosneb kasvukohatüübi ja enamuspuuliigi nimetusest nt mustikakuusik, rabamänni...
Hea on, kui välitööd toimuvad metoodiliselt (juhend). Hea on, kui jäädvustused on tehniliselt kaasaegsel tasemel. Mari ja Udmurdi pühapaigad Kesk-Venemaal elavad marid ja udmurdid on oma identiteedi säilitanud mitmeski mõttes paremini kui eestlased. Mari pühapaigad Iga mari küla juures on kohad ohvritalituste ja suuremate ühispalvete jaoks. Need on kas eraldiseisvad või metsast mõtteliselt või aiaga eraldatud puusalud. Veel 20. Sajandi alguses oli igal külal kuni neli püha salu, mille kasutamist määrasid palvuse tähtsus, tähistatav püha või lepitatav jumal. Praeguseks on suur osa ohvrisaludest alles, ehkki paljudes palvusi enam ei peeta. Pühas salus hoiti iga puud, eriti aga onapuud. Arvati onapuu ladvas elavad jumalad. Seetõttu oli nendega seotud terve rida tabusid, mis osalt laienesid kogu küsoto’le. Küsoto oli püha, seal ei tohtinud vanduda, tülitseda, halba mõelda, sülitada, loomulikke vajadusi rahuldada, vilistada, kõvasti naerda, puid lõhkuda,
Audentese Spordigümnaasium Kerli Neljas MINU KODUÜMBRUSE LINNUD Uurimistöö Juhendaja: Heli Illipe-Sootak bioloogiaõpetaja Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................5 1. LINNUVAATLUS. KIRJANDUSE ÜLEVAADE.......................................................................6 1.1. Kes on linnuvaatleja?.............................................................................................................6 1.2. Linnuvaatluse ajalugu............................................................................................................6 1.3. Linnundus, linnuvaatlus, twitching (Birding, birdwatching, and twitching).........................7 1.4. Võistlused...........................................
vormiuuendusega. Ajaloolise proosa laine Ristikivi alates 1960ndate algusest, kuid see oli ka enne 1960ndaid. Ajaloolise proosa juures peetakse silmas kaugemat ajalugu. 1960ndatel tuli uus nooremaid autoreid, kuid 1970ndatel ja 1980ndatel enam mitte. 1940ndatel paguluses: August Gailit, August Mälk, K. Ristikivi, B. Kangro, Valev Uibopuu, Ain Kalmus, Pedro Krusten, Gert Helbemäe. Paguluses debüteerisid: Arvo Mägi, Arved Viirlaid, Salme Ekbaum. 1950ndatel: Ilmar Talve, Ilmar Jaks, Herbert Salu, Raimond Kolk, Aino Thoen, Harri Asi, Asta Willmann. Gert Helbemäe Ajalooline proosa. Alustas ajaloo läbikirjutamisega. Stiilipuhas ajalooline romaan ,,Sellest mustas mungast". Helbermäe proosa liigub psühholoogilises liinis. Psühholoogilise romaani zanr erinevates variantides. Tuntuim romaan ,,Ohvrilaev" (1960), mis ühendab realistlikuma põhikihi ja lisakihi(alltekst), tugineb kreeka ja juudi mütoloogiale. Helbermäe oli ka näitekirjanik
47605040659 Hilja Raid naine 5/4/1976 40 Müük sekretär 640 47111150090 Tiina Rajamäe naine 11/15/1971 45 Transport dispetser 710 44012150956 Aasa Randla naine 12/15/1940 75 Majandus koristaja 480 38104220473 Aare Raudsepp mees 4/22/1981 35 Müük diiler 700 37111200348 Margus Roosimägi mees 11/20/1971 45 Transport autojuht 910 34811280456 Argo Salu mees 11/28/1948 68 Tootmine tööline 770 34810190405 Karl Salu mees 10/19/1948 68 Ladu dispetser 660 37105220288 Kustav Salu mees 5/22/1971 45 Tootmine tööline 770 37006180544 Erno Salumets mees 6/18/1970 46 Müük juhataja 2,430 44607080463 Evi Sarapik naine 7/8/1946 70 Finants raamatupida 850
Biotoopide konspekt Arurohumaad Niitude terminoloogiast üldiselt, erinevad rohumaade jaotused, funktsioonid. Niit - peam. mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus, kus puud ja põõsad puuduvad või on nende osatähtsus väike (puude liituvus < 0.3, põõsaste katvus < 30 % Mesofüüt: parasniiskete kasvukohtade liik Rohumaa – laiem mõiste kui niit taimestik koosneb: rohundid (1-2-aastased, püsikud) graminoidid (kõrrelised, lõikheinalised, loalised) puhmad (puitunud vartega taimed väga kuivadel rohumaadel, nt. kanarbik nõmmerohumaadel) rohumaad levinud kõigil mandritel v.a. polaaralad mõõduka kliimaga aladel domineerivad mitmeaastased rohttaimed, soojema kliimaga aladel domineerivad 1- aastased rohttaimed Rohumaa = niisked ja märjad kooslused +niit (parasniiske)+ kuivad kooslused aas – (rohumaa v. nii...
Biotoopide eksam: 1. Metsad 1.1. Põlismetsa olemus, erinevus majandusmetsast. Põlismets on inimtegevuse mõjuta välja kujunenud stabiilne ökosüsteem. Siin leidub palju erinevas kõdunemisjärgus lamatüvesid, mis pakuvad eluvõimalusi spetsiifiliste nõudlustega organismidele ja suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused...
paikades ja taevas(eriti äikese ajal). Vägi võis olla ka sõnades, nendega sa loitsida, nõiduda haigusi ravida. Inimesed, kes seda oskasid, omasid erilist väge ja neid nimetati tarkadeks või nõidadeks.Targad tundsid hästi loodust ja mingil määral oskasid ennustada. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks; magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda, surma puhul lahkus hing jäädavalt. Hiis on püha mets või salu. Tähtsal kohal oli usk hauatagusesse ellu. Animism on kogu elusa ja eluta looduse hingestamine. Looduses esines vaime ja haldjaid, kes hoidsid ja kaitsesid loodust. Tõnn oli tuntud koduhaldjas mitmel pool Pärnu-ja Viljandimaal, setudel oli viljasalves Peko, kes toodi välja viad põllutöö ja karjaga seotud tähtpäevadel. Koduhaldjal oli suur tähtsus, nii et teda vaadati kui jumalat. Tarapita on ainuke konkreetne muinasajast teadaolev eestlaste jumal
PUITTAIMED Eestis kasvavaid okaspuid: Harilik mänd (pinus sylvestris) MA: 1. Leviala: Levila hõlmab laiad alad Euroopas ja Aasias, ka kõige põhjapoolsemad piirkonnad. Eestis väga sage, kõige tavalisem metsapuu. 2. Suurus: Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m. Vanus võib olla 300400 (kuni 600) aastat. Raieküpseks saab sõltuvalt boniteedist (1.a-5.) 90-120 aastasena. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Tüvi on tavaliselt sirge, jämedaima läbimõõt 140 cm, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8-10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus kasvades laasub kõrgelt, lagedal kasvades on võra vihmavarju kujuga. Noored helepruunid võrsed. 4. Lehed ja pungad: Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4-7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Pungad munajad, pru...
Metsa kasvukohatüübid Metsad on väga erinevad liigilise koosseisu, struktuuri, produktiivsuse ja muude omaduste poolest ning see mitmekesisus on tingitud erinevatest metsa kasvukohatingimustest. Kasvukohatingimused mõjutavad suurel määral metsa koosseisu, alustaimestiku iseloomu, puude juurdekasvu ja saadava puidu kvaliteedi. Metsade suure mitmekesisuse tõttu saab nende majandamine olla edukas vaid konkreetseid ökoloogilisi tingimusi tundes ja arvestades. Metsade majandamiseks on vaja neid klassifitseerida (jagada sarnaste kasvukohatingimuste alusel), selleks jagatakse metsad kasvukohatüüpideks (kkt). Metsade majandamine toimub Eestis suures osas kasvukohatüüpide põhiselt (erinevates kkt-ides kasvatatakse erinevaid puuliike, kasutatakse erinevaid uuendusmeetodeid jne). Et võimalikult lühidalt ja informatiivselt iseloomustada valitsevaid kasvukohatingimusi, ongi kasutusele võetud kasvukohatüüpide mõiste. Eesti metsanduses (nii praktikas,...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Soome lahe rannikumadalik Rühmatöö Eesti loodusgeograafia kursuses Tartu 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 1. MAASTIKURAJOONI ÜLEVAADE......................................................................................3 1.1. Asend............................................................................................................................ 3 1.2. Geoloogilised iseärasused............................................................................................4 1.3. Aluspõhi ja reljeef..........................................................................................................4 1.4. Kliima...............................................................................................
3. Loomakooslus. 4. Mikroorganismid. Kõik nimetatud kooslused koosnevad erinevate liikide populatsioonidest. 11. Biotoop = ökotoop, biotsönoosi (elukoosluse) abiootiliste tegurite komplekt või ka elukeskkond. 12. Ökotoobis eristatakse järgmisi abiootilisi tegureid: 1. Veekeskkond, 2. Õhkkeskkond, 3. Muldkeskkond. 13. Liigiline koosseis on ökosüsteemi liikide nimistu. Liigirikkus on taime-, looma-, või seenekooslusse kuuluvate liikide arv. Üheks liigirikkamaks ökosüsteemiks on salu – segamets. Selles ökosüsteemis on liigirikkad nii taime, looma- kui seenekooslused. Liigivaeseks koosluseks on näiteks raba. Väga rikkad taimekooslused on näiteks troopikametsades võrreldes meie erinevate metsatüüpidega. Ökosüsteemi iseloomustatakse ka dominantidega. Dominandiks nimetatakse liiki, mille populatsioon on ökosüsteemis kõige arvukam. Enamasti on dominant üks olulisemaid liike ökosüsteemi toitumissuhetes. Selle kõrval võib eristada ka kaasdominante
Mets on kõigis oma arengujärkudes tihedalt seotud loomastikuga. Loomastiku koosseis metsas oleneb metsa koosseisust, liitusest, vanusest, rindelisusest, metsatüübist, metsa asetusest teiste maastikuelementide suhtes, inimese majanduslikust tegevusest ja metsa suurusest. Kõige loomarikkamad on sega- ja liitpuistud, sest nad suudavad toitu ja varju anda paljudele erinevatele loomaliikidele. Loomaliigid on kohastunud sobivate metsatüüpidega. Näiteks põder eelistab niiskeid segametsi ja sanglepalodusid, metskits ja teder alasid, kus metsasalud vahelduvad põldudega, rebane ja mäger pesitsevad palumetsades, metsist kohtab soostunud männikutes. Okaspuumetsi eelistavad käbilind ja musträhn. Loomad ja linnud ei püsi tavaliselt aasta läbi samas metsatüübis, vaid otsivad eri aastaaegadel toitu erinevatest metsatüüpidest. Ulukite arvukust mõjutavad temast toituvad teised loomad ja linnud, ilmastik ning haigused. Inimene mõjutab ulukite arvukust küt...
I Ökoloogia põhimõisted. Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus. Ökoloogia on teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelisi suhteid neid ümbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidu...
Eesti geoloogiline ehitus Geoloogiline kuuluvus Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Aluspõhi koosneb aluskorrast ja pealiskorrast. Aluskorra kivimid on väga vanad kivimid, millest vanimad kuuluvad eelkambriumi. Aluskorra kivimid ei paljandu Eestis mitte kusagil (lähimad Suursaarel). Tallinnas on aluskorra kivimid 118-130 m sügavusel, Võrus 600 m sügavusel. Kivimiliselt moondekivimid: gneisid, amfiboliidid, kvartsiidid, kildad, rabakivid, kvartsporfüürid jne. moodustunud 1900-2600 milj. a. tagasi. Jõhvi kandis sisaldavad magnetiiti ja hematiiti, mis põhjustavad seal tugeva magnetilise anomaalia. Asuvad 500 m sügavusel tööstuslikku tähtsust pole. Aluskorra kivimid on täis lõhesid, lõhed täitunud soonkivimitega. Mõnes kohas säilinud tektooniline aktiivsus. Pealiskord settekivimite kompleks, mis katab aluskorda. Paiknevad peaaegu rõhtsalt, kuid on lõhesid ja settelünki. VENDI ladestu vanim 600-570 milj...
______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ ,,Puit ja puitmaterjalid" Eesmärgid Puit on kõige tuntum tarbe- ja ehitusmaterjal, tema omadused on olnud muutumatud aastatuhandete jooksul. Seoses tööstuse kiire arenguga on puitmaterjalide tootmine ja kasutamine 20. sajandi teisel poolel saavutanud kõrge tehnilise taseme. Puit ehitusmaterjalina erineb suuresti tööstuslikult toodetud materjalidest. Kuna puit naturaalsel kujul on looduslik materjal, ei ole tema omadusi võimalik oluliselt mõjutada. Seda enam on vaja tunda puidu anatoomilist ehitust ning selle mõju puidu tehnilistele omadustele. Lisavõimalusi puidu kasutamiseks annab asjaolu, et erinevate puuliikide puit erineb üksteisest värvuse, kaalu, struktuuri, töötlemisomaduste ning ilmastikukindluse poolest. Seepärast peab puitu hästi tundma õppima, teda ratsionaalselt tootma ning kasutama. Käesolev õppematerjal sisaldab olulist inform...
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnaka...
EESTI TAIMKATE 1. Mõisted: taimestik, taimkate, katvus, ohtrus geobotaanika, taimekooslus, kasvukohatüüp, dominantliik, boniteet, rinne ja horisont, liituvus, suktsessioon, looduslik kooslus, pool-looduslik kooslus ja kultuurkooslus. Taimestik ehk floora (flora) ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Floorat uuriv teadus floristika. Nt. liikide loend. Taimkate ehk vegetatsioon (plant cover, vegetation) mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika (vegetation science). katvus (katteväärtus) - taimeliigi isendite maapealsete elusate osade pindala protsentuaalselt prooviruudu pindalast. Määratakse kas kogemuslikult (visuaalselt) või etalonskaalaga võrreldes, samuti joon- või nõelameetodil. Taimeliikide katvuste summa üldiselt peaks olema suurem kui 100%, sest erineva suurusega liigid katavad üksteist. ...
siirus, külalislahkus LINNAPEA Nils Usakovs VEEKOGUD · Daugava (31km) · Jõed · Kanalid · Järved SILLAD · Vansu tilts vant-, rippsild; 1981 · Akmens tilts kivisild; 1972, 1957 · Dzelzcela tilts raudtee sild; 1914, 1951 · Salu tilts saar(t)e sild; 1976 · Dienvidu tilts Lõunasild; 2008 DAUGAVA · Zaku sala (Jäneste saar) SAARED · Lucavsala · Kipsala · Kundzinsala MEzAPARKS · 1950 · 11, 821 km2 · Liela estrade (Suur laululava); 1955 · Zoodarzs (Loomaaed); 1912 PARGID · Vermanes aed o 1814 o Anna G
45710100356 Põld Airi Uulu 7 45902200391 Põld Evelin Kabli 5 46307080393 Põldmaa Malle Uulu 6 47605040659 Raid Hilja Laiksaare 5 47111150090 Raja Tiina Tali 6 44012150956 Randla Aasa Asuja 8 46809210954 Rebane Helen Uulu 8 36110090988 Rebane Rein Tali 6 37111200348 Roos Margus Massiaru 8 38105090295 Saar Erki Kabli 5 34811280456 Salu Argo Abja 4 34810190405 Salu Karl Uulu 7 37105220288 Salu Kustav Laiksaare 7 37006180544 Salumets Erno Võiste 8 44607080463 Sarapik Evi Tori 6 46802240722 Siil Aigi Tali 4 48007150516 Sirel Kristel Massiaru 6 44601210234 Toomsalu Tiina Massiaru 6 35901050084 Tubin Ahti Tali 4 45209010485 Tubin Juulia Massiaru 8 35312110930 Vesi Kaspar Abja 7
1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hoold...
Peko- setudel viljasalves, kes toodi välja vaid põllutöö ja karjaga seotud tähtpäevadel. Tarapita- konkreetne muinasajast teada olev eestlaste jumal. Tarapita oli saarlaste jumal, kes sündis Virumaal ja lendas sealt Saaremaale. Uku- hilisemal ajal tuntud Eesti jumal. Hing- inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks; magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda, surma puhul lahkus hing jäädavalt. Hiis- püha mets või salu. Maagia põhines arusaamisel, et asjade ja nähtuste vahel võivad olla omavahelised seosed, mida on võimalik mõjutada. Tähtsal kohal oli ka ravimaagia. Nõidumine- ravitsemine, kaaisinimeste ja looduse mõjutamine, viljakuse tagamine oma hingejõu ja toimingutega. 10. Ristiusu mõjud Eesti alal 11 sajand. Muistse vabadusvõitluse esimesed aastad Meinhard- augustiinlaste ordu koolihärra, tuli Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama
ERIZOOLOOGIA LIIK AINURAKSED e protistid Liikumisorganellid: • Kulendid• Viburid• Ripsmed Toitumiselundid: • Kulendloomadel– kogu kehapind– toitevakuool ehk toitekublik • Vibur- ja ripsloomadel– rakusuu– rakuneel– toitevakuool ehk toitekublik • Võime entsüsteeruda HÕIMKOND: AINUTUUMSED Liikumisorganellid puuduvad või liiguvad kulendite või viburite abil KLASS VIBURLOOMAD 1-8 viburit toitumisviisilt auto-(nagu taim), hetero (organilistest ainetest) ja miksotroofselt. roheline silmviburlane enamasti kaetud tiheda elastse kestaga – pelliikulaga – Autotroofsed – Heterotroofsed – Miksotroofsed KLASS JUURJALGSED Võime moodustada ajutisi protoplasmaatilisi jätkeid – kulendeid ehk pseudopoode, rakusuu ja pärak puuduvad. N Amööb, kambrilised KLASS EOSLOOMAD sügoot kattub kestaga – eosed Siseparasiidid Levivad eoste ehk spooridega Malaaria plasmoodium HÕIMKOND RIPSMEKANDJAD e infusoorid Kaetud ripsmetega, makro- ja...
Peko- setudel viljasalves, kes toodi välja vaid põllutöö ja karjaga seotud tähtpäevadel. Tarapita- konkreetne muinasajast teada olev eestlaste jumal. Tarapita oli saarlaste jumal, kes sündis Virumaal ja lendas sealt Saaremaale. Uku- hilisemal ajal tuntud Eesti jumal. Hing- inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks; magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda, surma puhul lahkus hing jäädavalt. Hiis- püha mets või salu. Maagia põhines arusaamisel, et asjade ja nähtuste vahel võivad olla omavahelised seosed, mida on võimalik mõjutada. Tähtsal kohal oli ka ravimaagia. Nõidumine- ravitsemine, kaaisinimeste ja looduse mõjutamine, viljakuse tagamine oma hingejõu ja toimingutega. 10. Ristiusu mõjud Eesti alal 11 sajand. Muistse vabadusvõitluse esimesed aastad Meinhard- augustiinlaste ordu koolihärra, tuli Väina jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama
LILLEKASVATUS LÄVENDIPÕHISED TAIMED ELIISABET OJAR ACONITUM NAPELLUS – SININE KÄOKING • Tulikaliste sugukonnast, mitmeaastane. Õitsva taime kõrgus on 50 kuni 150 (200) cm. Tugevad püstised varred on harunenud ja paljad. Lehed sõrmjagused kuni kolmetised. Tumelillad, mõnikord peaaegu mustad või valkjad õied on viietised, ülemine kroonleht kumer. Õitseb pikalt: juulist septembrini. Sinine käoking on väga mürgine, juba taime puudutamisest võib tekkida allergiline lööve. • Kasvab hästi ja lausa eelistab poolvarju. Päikse käes kasvades peab muld olema piisavalt niiske. Väga vähenõudlik ja külmakindel. Armastab niiskemat, viljakat mulda. Talle meeldiks, kui see oleks kergelt happeline. ACHILLEA MILLEFOLIUM - HARILIK • Kitsad, mitmel korral jagunenud, RAUDROHI veidi hallikasrohelised lehed ja suured valged liitõisikud. Raudrohi on korvõieline ja seega ei koosne suur liitõ...
Põhimõisted Taimestik e. floora taimeliikide ajalooliselt kujunenud kogum mingil alal või ajajärgul. Uuriv teadus floristika. Traditsiooniliselt kuuluvad floora mõistesse sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed. Floorasse kuuluvad kõik aja jooksul looduslikult levinud liigid (spontaanne floora) ja inimese vahendusel loodusesse sattunud (adventiivfloora) või avamaal kultuuris kasvavad liigid (kultuurfloora). Taimkate e. mingi ala taimekoosluste ja muude taimerühmitiste kogum. Uuriv vegetatsioon teadus geobotaanika. Taimekooslus e. taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates fütotsönoos keskkonnatingimustes, vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskko...
Kohapealne savistumine Lähtekivimiks põhiliselt moreenid: valkjashall, kollakashall, kollakaspruun ja punakaspruun Leetjad mullad - KI või pruun (Kagu-Eesti) moreen, ka fluvioglatsiaalsed setted Enamus kasutuses põllumaana Karbonaatsel lähtekivimil kujunenud mullad, keemine sügavamal kui 60 cm. Metsa sinilille kasvukohatüüp, salu ja sürjametsad Profiilis eluviaalne hor. Looduslikud rohumaad pärisaru- ja sürjarohumaad A- metsamull, Hu 4,5 5%, põllul 2,7 3,1% Hõlmavad 2% kogu maafondist ja 6% põllumaast, üles haritud 63% Nüld 0,19 0,20% Enamlevinud Järvamaal, Lääne-Virumaal, Jõgevamaal ja Viljandimaal C:N metsas 14 15, põllul 10 11
1.Eluslooduse süsteem Maal on kokku u 1,5miljonit liiki, neist loomad 1,3 miljonit (750 000 putukat ja 280 000 muud), prokarüoodid 4800 liiki, seened 69 000, taimed 250 000 ja protistid 57 700. Prokarüoodid: Planeedil Maa on korraga umbes 5*1030 bakterit. Üks inimese soolestikus elav bakter Escherichia coli suudab ühe ööga tekitada populatsiooni suurusega 10 miljonit bakterit. 1cm2 inimese nahal on 1000 – 10 000 bakterit. Eluvormid ja uurimisvaldkonnad: bakterid (sinivetikad e sinikud) – bakterioloogia vetikad (osa protiste) – algoloogia seened, sh samblikud(seen+vetikas) – mükoloogia ja lihenoloogia taimed – sammaltaimed – brüoloogia; sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed, katteseemnetaimed – botaanika Eluvorm on sarnase välimuse ja eluviisiga organismide rühm. Taimede uurimine: botaanika – teadus taimedest botaanika valdkonnad: taimemorfoloogia, taimeanatoomia, taimefüsioloogia, taimegeneetika, taimeembrüoloogia, taimeökoloogia, taime...
1. Loopealsed 2. Nõmmemetsad 3. Palumetsad 4. Laanemetsad 5. Salumetsad 6. Soovikumetsad 7. Rabastuvad metsad 8. Rohusoometsad 9. Samblasoometsad 10. Kõdusoometsad ALVAR FORESTS LOOPEALSED METSAD This groupof types includes forests of low productivity and with a peculiar xeromesophilous ground vegetation, which grow on a layer of limestone, gravel, grit or shingle. See metsa kasvukohatüüp sisaldab madala tootlikkuse ja iseloomulikult suure või keskmise kuivusnõudlikkusega alustaimestikku, mis kasvab pae-, kruusa- , peenkruusa või klibukihil. This layer is close to surface, with thickness of soil up to 30 centimetres. See rinne on maapinnale lähemal, mullatüsedus on kuni 30 sentimeetrit. Alvar forests grow mainly in western Estonia (also on the islands) and to a lesser extent in Northern Estonia. Loopealsed metsad kasvavad peamiselt Lääne-Eestis (samuti saartel) ning vähemal määral P...
Mõisted: Taimestik ehk floora ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Nt. liikide loend (arukask, paakspuu jne). Taimkate ehk vegetatsioon mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika. Geobotaanika - taimkatteteadus, käsitleb taimekooslusi, nende teket, arengut, koosseisu, ehitust, levikut jms. Taimekooslus e. fütotsönoos taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes. Koos kasvavate taimede kogum. Taimekooslusi eristatakse peamiselt liigilise koosseisu, rindelisuse, kasvukoha jt. tunnuste järgi.Uurib taimeökoloogia e. geobotaanika. Taimekooslust iseloomustavad tunnused: 1) Kindel liigiline koosseis; 2) Struktuur liikide ruumiline paigutus vastavalt nende suurusele ja nõuetele; 3) Aasta-ajaline muutuste käik; 4)...
vokaalide ühend · tar- ja elu-liitelised sõnad · Võõrnimed ja võõrsõnad, mille viimane silp on lühike ning pearõhuline ja kõpeb tähega b, d, g, l, m, n, r, s, z PÕHITÜÜP PESA · Pesa, pesa, pesasse e pessa, pesade, pesasid e pesi, pesadesse e pesisse · Astmevahelduseta 2-silbilised I-vältelised noomenid, mille ainsuse nominatiivi lõpul ei ole e (abi, ava, ema, hüva, jada, kidu, kogu, lasu, muna, nõva, oma, pala, ravi, salu, toru, tragi, udu, vaba) · elu-liitelised sõnad (arutelu, eritelu, esitelu, keskustelu, käsitelu, loetule, mõtiskelu, oleskelu, otsiskelu, usutelu, õnnitelu) · 4- ja 5-silbilised võõrnoomenid, mille kaks viimast silpi on lühikesed ning algavadkonsonandiga · tar-liitelised sõnad ·Viimase lühikese pearõhulise silbiga võõrnimed ja võõrsõnad VORMISTIKUST: · Ains part lõputa · Ainsuse illat: -sse
· Basti tempel (lk 89)- tegutses Bubastise linnas ning sealt on leitud arvukalt kassimuumiaid. Kuigi Egiptuses oli kassi tapmine rangelt keelatud, näib, et ohverdamise eesmärgil seda siiski lubati. Noorte kasside ohverdamist tingis ilmselt praktiline vajadus, sest templis elavate kasside arvukus tuli hoida mingites piirides. Herodotose kirjelduse kohaselt oli tempel väga ilus ja uhke ning oli tehtud punasest graniidist. Keskel oli salu ja jumalanna kuju. Igal pool olid kassid. Tänapäevaks on säilinud ainult varemed. · Keemine (lk 96) Keemine on aine üleminek vedelast faasist gaasilisse, kusjuures vedelik aurustub intensiivselt kogu ruumala ulatuses. Keemisel tekivad vedeliku sees küllastunud auru mullikesed, mis üha kasvades tõusevad pinnale ja paiskavad auru vedeliku kohal olevasse ruumi. Keemine on füüsikaline nähtus, aine agregaatoleku muutus, mitte keemiline reaktsioon
Assimilatsioon- ehk anabolism - kõik organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Protsessi käigus sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid: valke lipiide, süsivesikuid, nukleiinhappeid jne. N: fotosüntees, DNA süntees. Sünteesiks kasutatakse ATP energiat (heterotroofid) või päikeseenergiat(autotroofid) Dissimilatsioon ehk katabolism - elusainete lagunemise protsess. Orgaanilised ained lagunevad, muutuvad lihtsamateks ühenditeks, vabaneb organismi elutegevuseks vajalik energia. N: glükoosi oksüdeerimine hingamisel Taime ja looma põhilised erinevused- taimedel olemas rakukest ja rakumembraan, plastiidid, vakuoolid; loomadel ainult rakumembraan. Taimed autotroofsed, loomad aga heterotroofsed. Taimedel varuaineks tärklis, loomadel aga rasvad. Taimedel kasv piiramatu, loomadel piiratud. Taimedel närvisüsteem ja hormonaalsed organid puuduvad, loomadel olemas. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind Autotroofne ja heterotro...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut ÕPIMAPP Ilutaimede kasutamine Tartu 2014 SISUKORD 1.1 Kortsleht (Alchemilla).......................................................................................................3 1.2 Ülane (Anemone)..............................................................................................................4 1.3 Metspipar (Asarum)..........................................................................................................5 6 1.4 Aster (Aster)......................................................................................................................6 1.5 Astilbe(Astilbe).................................................................................................................8 1.6 Bergeenia (Bergenia).................................................
( päid:häid, tohib:rohib, puul:tuul ). Osalise häälikulise kokkukõla puhul esineb irdriim ( süsi:rühi, lint:kink, noore:soone ). Kui riimsõna koosneb mitmest sõnast, siis nim riimuvaid sõnu liitriimiks ( püstipäi: müüri jäi, joosta: soos ta ). Silpide arvu järgi jagunevad riimid: 1. Ühesilbilised e meesriimid ( vend: end, voog: roog, sööb: lööb ) 2. Kahesilbilised e naisriimid ( valu: salu, takti: katki, jõuab: sõuab, kivi: rivi ) 3. Kolmesilbilised e libisevad riimid ( silmale: ilmale, tumestab: jumestab, laotama: kaotama ) 4. Neljasilbilised e ülilibisevad riimid ( laigulised: maigulised ) Asukoha järgi stroofis jagunevad riimid: 1. Paarisriim ( skeem: a a b b ) 2. Ristriim ( a b a b ) 3. Süliriim ( a b b a ) 4. Segariim riimi kasutamine ilma kindla seaduspärasuseta, kasut enamasti vabavärsis. Üle pimeneva palu a
selgitas lapse surma esimeseks aastapäevaks, "et laps ise oli oma surmas süüdi..." (Kirsti Vainküla: "Lapse hind. Surnuks sõitja oli valmis maksma 22 000 eurot." Eesti Ekspress 21. 06. 2016). Aga kui advokaati nii käepärast pole ja pole ka raha advokaaditeenuse jaoks? Siis võib rahapuudus mõjutada edasikaebamisvõimalust, eriti kui kohtuotsust lubatakse edasi kaevata üksnes advokaadi vahendusel (Mikk Salu: "Sokeeriv! "Ütlesin, et isa vägistas mind. Tegelikult seda ei juhtunud" Eesti Ekspress 27. 04. 2016; selles artiklis ütleb süüdimõistetu: "Pole ka raha, et advokaati palgata..."; ajakirjanik täiendab teda: "Oleks Alexey Vronchenkol olnud rohkem ressursse ..."). Jääda süüdi lapse vägistamises või oma perekonna tapmises lihtsalt seetõttu, et sul pole kümneid tuhandeid eurosid advokaadile maksmiseks, või et ÕIGUSRIIK EI OLE
Aktiva. [URL] http:// www.aktiva.ee Kallam, H., Kolbre, E., Lend, E., Möller, L., Reinhold, V., Simson, A-L., Uustalu, A.M., Venesaar, U. 2003. Ärikorralduse põhiteadmised. Külim. Kotler, P. 2002. Kotleri turundus. Tallinn. Pegasus OÜ. Kullerkupp, A. 2007. Äriplaneerimine. Kuidas jõuda õigete otsusteni. Tallinn. Äripäeva kirjastus. Laidre, A., Reiljan, A., Lukason, O. 2004. Ettevõtte loomine ja äriplaan: rakendused tarkvaraga iPlanner. Võru. AS Võru Täht. Pramann Salu, M. 2005. Ettevõtluse alused. Tallinn. Ilo. Miettinen, A., Teder, J. 2006. Ettevõtlus I. Ettevõtlusest Ettevõtjast Ettevõtluspoliitikast. Tallinn. Külim. Mets, T. 2006. Edukas väikeettevõtlus ääremaal. Ettevõtluse käsiraamat. TTÜ Kuressaare Kolledz. Nagle, T., Hogan, J. 2006. Hind, strateegia ja taktika. Tallinna raamatutrükikoda. Turundusplaani koostamine. Aktiva. [URL] http://www.aktiva.ee Vihalemm, A. 1996. Marketing. Hind, müük ja reklaam. Tallinn. Külim. Vihalemm, A. 2003
kirjandusse palju uusi värsimõõte, mis olid mõeldud monoodiliseks laulmiseks lüüra saatel (soololauluks) kindlas seltskonnas, kindlas miljöös. Teemadeks olid tütarlaste tunded, elu pisiasjad. Ning pulmalaulud, hümnid armastuse ja abielu kaitsejumalatele. Sappho, fragment 2 (Aphroditele) Tõtta Kreetalt nüüd püha templi juurde, kus on õunapuid salu rõõmurikas, altareilt ent tõusmas on suitsujoana viirukihõngu! · Alkaios sündis Lesbose pealinnas Mytilenes, oli vana ülikusuguvõsa esindaja. Alkaiose loomingust säilinud u 400 fragmenti. Luule teemadeks olid : 1) Poliitilised motiivid-võitlus türann Myrsilose ja Pittakose vastu,
Jumalanna Basteti tempel (lk 92)- tegutses Bubastise linnas ning sealt on leitud arvukalt kassimuumiaid. Kuigi Egiptuses oli kassi tapmine rangelt keelatud, näib, et ohverdamise eesmärgil seda siiski lubati. Noorte kasside ohverdamist tingis ilmselt praktiline vajadus, sest templis elavate kasside arvukus tuli hoida mingites piirides. Herodotose kirjelduse kohaselt oli tempel väga ilus ja uhke ning oli tehtud punasest graniidist. Keskel oli salu ja jumalanna kuju. Igal pool olid kassid. Tänapäevaks on säilinud ainult varemed. Kult (lk 96) - sea isasloom. Hiinas ja Egiptuses peeti siga suisa pühaks loomaks. Vaaraode, keisrite ja kuningate õukonnas oli seakasvataja amet au sees. Rooma keisrite juures pakuti sigadele keelekasteks jumalate joogiks peetud veini. Kohi (lk 96) suguvõimetu, kohitsetu(d). Öeldakse nii ka nende kohta, kes ei tunne naiste vastu huvi.
45710100356 Põld Airi Uulu 7 45902200391 Põld Evelin Kabli 5 46307080393 Põldmaa Malle Uulu 6 47605040659 Raid Hilja Laiksaare 5 47111150090 Raja Tiina Tali 6 44012150956 Randla Aasa Asuja 8 46809210954 Rebane Helen Uulu 8 36110090988 Rebane Rein Tali 6 37111200348 Roos Margus Massiaru 8 38105090295 Saar Erki Kabli 5 34811280456 Salu Argo Abja 4 34810190405 Salu Karl Uulu 7 37105220288 Salu Kustav Laiksaare 7 37006180544 Salumets Erno Võiste 8 44607080463 Sarapik Evi Tori 6 46802240722 Siil Aigi Tali 4 48007150516 Sirel Kristel Massiaru 6 44601210234 Toomsalu Tiina Massiaru 6 35901050084 Tubin Ahti Tali 4 45209010485 Tubin Juulia Massiaru 8 35312110930 Vesi Kaspar Abja 7
I. ELUSLOODUSE SÜSTEEM 1. Elusorganismide jaotamine riikideks: loomad, taimed, seened, bakterid. Süstemaatika ja selle põhiühikud (järjekord!). Elu tunnused. Maal leidub kokku u 1,5 miljonit liiki. Kuhu kuuluvad loomad (kõige enam putukaid, rohkem kui muud kokku), prokarüoodid (kõige vähem, seened, taimed ja protistid). Süsteemse taimede, loomade ja mineraalide hierarhilise klassifikatsiooni tegi 1735 a Carl von Linne. See on kasutusel tänapäevani. See põhineb organismide välistel tunnustel. Järjekord: ELU TUNNUSED: 1. Rakuline ehitus - rakk on väikseim elusüksus. Rakkude hulga järgi jaotatakse elusorganismid: • ainurakseteks (bakterid, algloomad e. protistid, ainuraksed vetikad, ainuraksed seened) • hulkrakseteks (enamik taimi, loomi ja seeni). Ainuraksus on primaarne - hulkraksus tekkis 700 - 900 miljonit aastat tagasi. 2. Sisemine keeruline organiseeritus - keeruline ehitus, ...
nime. Tuli Tuli on püha ning tule pühadus väljendub keeldudes. Tulel on kättemaksuvõime. Tuli on läbinist animalistlik, ta on elus. Mets ja puud Eesti surnuaedadel on alati puud, ei ole mõeldav, et oleks lage surnuaed. Puid istutatakse surnuaeda. Kohad ja asjad kui olendid Üksikud pühapuud, millel ei ole hiis-liidet, kuid nad on sellegipoolest pühad puud. Selliseid puid eksisteerib üle terve Eesti. Hiiealal on sageli mets, salu või suurem puude kogum. Lõuna-Eesti pühapaikadele on iseloomulik aga just üksikute esemete eksisteerimine, mida pühaks peetakse. Lõuna- Eestis ei ole ka sellist sõna nagu hiis. Ka ohvripuud on pühad, arvatakse, et need suudavad inimese elu kuidagi mõjutada üldistes küsimustes. Neile viiakse ohvriande ning loodetakse mingeid vajaminevaid asju vastu saada. Taludel on olnud enda ohvripuud, mis vahel võisid olla ka aiaga piiratud.
Elavad vees. Silmad asuvad teise kombitsapaari alusel. Esindajad: suur mudatigu Lymnaea stagnalis, väike sootigu Galba truncatula , harilik sarvtigu Coretus corneus, väike labatigu Planorbis planorbis, jõe napptigu Ancylus fluviatilis. Selts: Tippsilmalised Stylommatophora Elavad maismaal. Silmad asuvad teise kombitsapaari tipus. Esindajad: viinamäetigu Helix pomatia, suur merevaiktigu Succinea putris, põllunälkjas Agrolimax agrestis, tavaline kiritigu Arianta arbustorum, salu vööttigu Cepaea nemoralis. Klass: Karbid Bivalvia(Lamellibranchia) Keha asub enamasti kahepoolse mineraalainest koja sees. Pea puudub. Elavad ainult vees. Filtreerivad loomad, hõõrel puudub. Vesi liigub mantliõõnde sissevoolusifooni kaudu ja välja väljavoolusifooni kaudu tuues mantliõõnde toitu ja hapnikku. Lahksugulised, esineb ujuv vastne veliger või ujumisvõimetu pihtvastne e glohhiid. Alamklass: Liistaklõpusesed Lamellibranchia Enamik liike kuulub sellesse alamklassi
Nipernaadi soovitas puud maha saagida. Kui viimane puu oli maha võetud, hüppas pärdik Joonatani õlale ja sealt edasi rukkipõldu. Piirati rukkinurm sisse, siis läks Mika Sirkli rukkisse, uuesti piirati rukkinurm sisse. Lõpuks sai Janka ahvi kätte. Mõni päev hiljem tuli valla kasak sinna ja ütles, et vendi võib parandada ainult vangirood ja surmanuhtlus. Neile esitati mitu süüdistust. 1: Sirkli rukkipõllu äratallamine. Trahv 670 krooni ja 4 senti. 2: Pusliku salu maha raiumine. Trahv 340.- 3: küla kokku käsutamine ja Tõramaa rukkipõllu hävitamine. 660.- 4: Kuslapi sae ja kirve vargus. Vennad hakkasid kõiges Nipernaadit süüdistama. Samal hetkel jooksis Milla Joonatani juurde nuttes, langes talle kaela. Nipernaadi jooksis ruttu minema. PÄRLIPÜÜDJA Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd
1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja, teritunud või tömpja tipuga. Õhulõhed kõigil neljal tahul või ainult allküljel. · Pungad koonilised vaiguta või vähese vaiguga. · Käbid esimesel paaril nädalal püstised, hiljem rippuvad, seemnesoomus ühtlase paksusega, kattesoomused varjatud, seemne lennutiiva alaosa ümbritseb seemet ühelt küljelt lusikataoliselt. · Puidu kasutusviisid: ehitus-, taara-, paberi-...
Kadri Tüür, Timo Maran EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU Eesti kirjandusloos on looduskirjandusest kõnelemine ja selle uurimine suhteliselt uus nähtus. Mitmed kirjandusuurijad on küll eri aegadel ja eri metoodikaid kasutades tegelenud loodusmotiivide analüüsimisega meie kirjandusklassikasse kuuluvates teostes (Rebane 1977; Tüür 2001; Kalda 2004), märkimisväärselt palju on pööratud tähelepanu loodus- kujunditele luules (Kepp 1999; Soovik 2002; Speek 2002). Eraldi looduse kujutamisele keskenduva proosa uurimine kirjandusteaduslike vahendi- tega ning selle kaasamine eesti kirjandusloo üldpilti on senini entusiast- liku algatuse tasemel, piirdudes peaasjalikult vastavateemaliste käsitlus- tega ajakirjanduses ja artiklikogumikes (Maran, Tüür 2001a; 2001b; Tüür 2004) ning publitseerimata töödega (Relve 1989; Tüür 2003). Loodusest kirjutavaid autoreid on Eestis aegade jooksul olnud kümneid ning nen- de loomingu mõju kultuurile on võrreldav rahvu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
