LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Nimi ÕPIMAPP Iseseisev töö Õppejõud: Nimi, MA Mõdriku 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................4 1 KAUBAMÄRGI MÕISTE, ARENG JA KAITSE...........................................................5 1.1 Kaubamärgi mõiste.....................................................................................................5 1.2 Kaubamärgi liigid.......................................................................................................5 1.3 Kaubamärgi ajalugu maailmas...................................................................................6 1.4 Kaubamärgi ajalugu Eestis.....................................................
• inhalatsioon: Q-palavik, ornitoos, Pasteurella multocida, katk, tulareemia, antraks jt; • hammustuse või küünistusega: Pasteurella multocida, marutõbi, katk, kassi- ja rotiküünistustõbi, tulareemia: • vektori abil: katk, tulareemia, tähniline tüüfus, Lyme'i tõbi, Q-palavik, entsefaliidid, trüpanosomiaas, leišmanioos jt; • toiduainetega: brutselloos, tulareemia, tuberkuloos, Q-palavik, listerioos, salmonelloos, antraks, Taenia solium, Taenia saginata, Trichinella, Diphyllobothrium latum, toksoplasmoos. 49 Riketsiate üldiseloomustus Sugukond Rickettsiaceae koosneb väga väikestest aeroobsetest gramnegatiivsetest bakteritest, mis on obligatoorselt rakusisesed parasiidid. Nad ei kasva kunstlikel söötmetel. Riketsiad on pleomorfsed mikroorganismid, nad võivad olla pulgakujulised, kokid või isegi filamendid. Riketsiates esineb nii DNA kui ka RNA
satub verre. Sellega kaasneb veremürgitus (septitseemia). Alguses peale nakatamist on bakterid isoleeritavad verest, hiljem väljaheidetest. Iseloomulik on ka roosatäpilise lööbe teke rinnale ja kõhule. Aitab AB ravi. Pärast tüüfusest tervenemist võib inimene olla Salmonella kandja kuid või isegi enam. Kõhutüüfus on enam levinud vähe arenenud maades, kus vee puhastamisele ja toiduainete töötlemisele rõhku ei panda. Eestis 2003 aastal ei olnud kõhutüüfuse juhte. 2. Salmonelloos e. Salmonella-enteriit e. enterokoliit. Tekitavad S. typhimurium ja S. enteritidis. See on maailmas levinuim Salmonella-infektsioon. Bakterid esinevad sooleepiteelis (jäävad epiteelirakkudesse) ja verre ei tungi. Levivad fekaalidega saastunud toiduainete kaudu. Kui organismi satub piisavalt Salmonella typhimuriumi rakke, siis hakkavad nad sooles paljunema ja ca 12-24 tunni pärast ilmnevad külmavärinad, peavalu, kõhulahtisus, oksendamine, alakõhu krambid, palavik, mis kestavad 2-5 päeva.
surevad. Pat.ana: Sigade klassikalise katku üliägeda kulu puhul patoloogilised muutused puuduvad. Haiguse ägeda kulu korral tekivad sigade katkule iseloomulikud muutused: verevalumid nahas, lümfisõlmedes, neerudes, kusepõies ja niude-umbsoole ühenduskoha limaskestas karakteersed on hemorraagilis-nekrootilised kolded (infarktid) põrna servadel, entsefalomüeliit, Peyeri naastudel nekroosikolded (butoonid). Dif.diagnoos: Aujeszky haigus, SRRS, Sigade tsirkoviroos, Salmonelloos, Sigade Aafrika katk, Punataud, Pastörelloos, Koliseptitseemia. Diagnoosimine: Viiruse isoleerimiseks ja identifitseerimiseks uuritakse tonsille, lümfisõlmi (farüngeaalsed, mesenteriaalsed), põrna, neeru, niudesoole alumist osa ja verd EDTA lahuses. Seroloogiliseks uurimiseks võetakse vereproovid. Viiruse isoleerimiseks nakatatakse rakukultuuri PK-15, identifitseerimiseks kasutatakse peroksidaasisiduvat neutralisatsioonireaktsiooni, immunofluorestsentsitest, ELISA
rohukuivised). Mittekvaliteetne sööt (hallitusseentest tabandunud teravili, kasvama läinud või päikese käes seisnud kartul jne), liigselt lahjunud emised. Suguelundite anormaalsused, patoloogilised muutused ja haigused - Emiste reproduktsioonivõimet vähendavad sellised infektsioonhaigused nagu brutselloos, tuberkuloos, katk, leptospiroos, salmonelloos, tokso-plasmoos jt. suguteedesse sattunud mikroobide (emist on poegimisel abistatud, pole kinni peetud puhtusnõuestest) tõttu võib emisel tekkida emakapõletik e metriit, mis põhjustab hiljem emaka limaskesta kroonilise põletiku (endometriit) Sperma bakteriaalne saastatus - Madala viljakuse ja suure embrüonaalse suremuse põhjuseks võib olla ka sperma bakteriaalne saastatus (kunstliku seemenduse korral)
Tavalisemad aereerimis-meetodid · Õhk pumbatakse surve all veekogu põhja · Õhk juhitakse veekogu põhja pumbatavasse vette · Hapnikurikast ülakihi vett pumbatakse põhjakihti, säilitades veekogu termilist kihistamist · Keemiline sidumine · Põhjamuda kõrvaldamine · Veekogudes vohavat taimestikku saab niita ja välja vedada Kehtestud nõuded joogiveele, suplusveele · Veevõrgu kaudu levivatest haigustest olulisemad soolenakkushaigused nagu düsenteeria, hepatiit A, kõhutüüfus, salmonelloos. · Suplusvee puhul sinivetikad ehk tsüanobakterid. 1 1 Energiakasutus 2 Kogu maapinnale langev kiirgusenergia - 178 000 TW, (15000 korda suurem, kui kogu maailma praegune energiatarve kokku) Peegeldub tagasi kosmosesse - 30% neeldub soojusena keskkonnas - 50% peab ülal veeringet - 20% seotakse fotosünteesil elusorganismidesse - 0,006% Energia on igasuguse tootmise aluseks, tootmise suurendamine nõudluse (=tarbimise) kasvu tõttu nõuab aga ka energiatootmise kasvu. 3
Mineraal / vitamiinsööt 25 Toorproteiini sisaldus 17,3% 4. variant kalajahuga kg/t Kaer 350 Oder 525 Kalajahu 100 Mineraal / vitamiinsööt 25 Toorproteiini sisaldus 16,1% Tallede surevuse põhjused: 1. Abort, surnult sünd- 40 % · Infektsioonhaigused (klamüüdia, salmonelloos, listerioos, toksoplasmoos, viiruslik borderi haigus · Ainevahetushaigused (kaksiktallehaigus) · Uttede mehhaanilised vigastused 34 · Loote mürgistused (taimed. antihelmintikud) 2. Tallede külmumine 30% 3. Bakteriaalsed haigused · Pastörelloos · Klostridioos · Tallede düsenteeria 4. Muud põhjused- 10% Tallede kunstlik üleskasvatamine
maksas, põrnas, luuüdis. 10-14 päeva pärast pulkade sissesöömist tekib järjest tõusev palavik, mittespetsiifilised kaebused nagu peavalu, müalgiad, väsimus, anoreksia. Need sümptomid säilivad nädalakese. Järgnevad GI sümptomid (soole reinfektsioon pärast bakterieemiat). • Septitseemia. Kõik liigid võivad põhjustada. Risk kõrgem lastel, vanuritel, AIDSi korral. Kuni 10% võivad esineda lokaliseeritud mädased infektsioonid. • Salmonelloos (enterokoliit). S. enteritidis, S. typhimurium jt: sümptomid 6…48 tundi pärast kontamineeritud vee või toidu tarbimist: iiveldus, oksendamine, vereta diarröa. Sagedased on ka palavik, kõhukrambid, müalgia, peavalu. Ägeda vormi korral protsessid jämesooles ka. Sümptomid kaovad iseeneslikult 2 päeva kuni nädala pärast. Diagnostika. Isolatsioon roojast selektiivsete söötmetega. Tüüfuse puhul saadan verekülvi 5. palavikupäeval, siis tehakse ka antikehade määramine.
Enamik neist moodustavad mürgiseid aineid ehk toksiine, mis kutsuvad esile koekahjustusi. Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekitajaid. Erinevalt viirushaigustest saab bakterihaigusi ravida antibiootikumidega, abi on ka vaktsineerimisest. Nakatumine bakterhaigustesse Bakteriaalsed haigused on enamasti ka nakkushaigused. Nakkusviisid: Piisknakkus. Nt difteeria, läkaköha, tuberkoloos Saastunud toidu ja joogiga. Nt salmonelloos, koolera, botulism, düsenteeria Siirutajad. Nt puukborrelioos, Otsene kontakt haigega. Nt leepra, gonorröa (suguliselt), süüfilis Haava kaudu/süstla. Nt teetanus, botulism, süüfilis, 22 Seened. Soodsates elutingimustes kasvavad, paljunevad ja evolutsioneeruvad seened suhteliselt kiiresti. Kõik seened on eukarüoodid- tsütoplasmas on üks või mitu rakutuuma
(süüfilise tekitaja). Osa bakterhaigusi levib ka siirutajate vahendusel, näiteks kirbud siirutavad katku. Süüfilist tekitav bakter kandub emalt lootele. Joonis ja alltekst: Bakterid põhjustavad inimesel haigusi eri elundkondades ja organites. Selgitus: Närvisüsteem - baktermeningiit, teetanus e kangestuskramptõbi, borrelioos; hingamisteed - kopsupõletik, tuberkuloos, difteeria; nahk - vistrikud, pidalitõbi, muhkkatk; seedekulgla - salmonelloos, düsenteeria, tüüfus, koolera; suguelundid süüfilis. Lisa Kõige mürgisem senituntud baktertoksiin on botulismitekitaja bakteri mürk botuliin. Botulismitekitajad elavad tavaliselt mullas või mõnd liiki kalade sooltes. Sattunud toiduainetesse ja hapnikuta keskkonda, hakkavad botulismitekitajad paljunema ja sünteesivad botuliini. Sagedamini võib see juhtuda kodus tehtud konservide riknemisel. Lisa Tõvestavaid baktereid on inimesed kasutanud ka sõjalistel eesmärkidel. Juba
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
