Mõeldud varju minemiseks, mitte koguaeg elamiseks. Enamikes piirkondades oli tara ehitatud puidust. Lääne-Eestis pole künkaid, kasutati ehitamise juures paekivi, sellest laoti vallid tasasele pinnale, mingit mörti vahele ei pandud. 5 kohta, kus asusid muinasaegsed linnused: Lõhavere (seos Lembituga), Otepää, Lihula, Soontagana, Varbola Keskmisest rauaajast pärineb ka aardeleide, peitleide. Väärtuseid tuli peita, see tunnuseks rahututele aegadele. Andmed Salme viikingilaevade kohta: mis ajast, millised leiud, mis oletused pärit 8.saj. Muinaslaev avastati 2008. aasta sügisel mullatööde käigus. Laevalt leiti väljakaevamiste käigus seitsme inimese luustik, kaks mõõka, paar odaotsa, kümmekond nuga, nooleotsi, mängunuppe ja mõned täringud. Soomes tehtud analüüside põhjal on laevaneetide valmistamiseks kasutatud raud pärit tõenäoliselt Põhja-Norrast.
Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Värsimõõt. Trohheus. Jamb. Daktül. Amfibrahh. Anapest. Riim. Riimitüübid. Algriim. Lõppriim. Täisriim. Irdriim. Liitriim. Meesriim. Naisriim. Daktülriim. Hüperdaktülriim. Paarisriim. Ristriim. Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Koomapalat "Poeetika" ILUKIRJANDUSLIKKUS ! Luule e POEESIA on keeleline looming, kunst. Ilukirjanduslikud tekstid: --> lüürika ! ! ! -> eepika ! ! ! -> dramaatika POEETIKA--> filoloogia ja filosoofia haru, mis uurib ilukirjanduslike tekstide olemust, ehitust ja toimet. --> Luulekunsti või laiemalt iluki...
R Kreutzwald. Kreutzwald kogus lisamaterjali ja asus "Kalevipoja" lugusid esialgu proosavormis kirja panema. Hiljem otsustas ta aga regivärsilise vormi kasuks. "Kalevipoja" 12 loost koosnev algredaktsioon (tuntud ka kui "Alg-Kalevipoeg") valmis 1853 ja seltsis esitatud parandus- ja täiendusettepanekute põhjal muudeti käsikirja. Kreutzwald kirjutas juurde kaheksa lugu ja muutis eepose algusosa. Ülesehitusest: Eeposes on 20 lugu, mis jagunevad kahte ossa. I lugu : Kalevi tulek; Salme ja Linda. Salme kosilased,Linda kosilased ja pulmad. II lugu : Kalevite pärandus, Kalevipoja sünd. 6. Läti eepose eripärast. Läti eepose A.Pumpursi ,,Karutapja" eripära on see, et seal on kasutatud vähesel määral kohalikke müüte ja muistendeid. Kindlasti on üheks eripäraks ka see, et eepos kujutab muinaslätlaste võitlust saksa ristisõdijate vastu ja väljendab rahva vabaduspüüdlusi ning on kirjutatud orjastajate vastu.
Saaremaal asuv Kaarma vald on väga suure ja huvitava keskkonna ja loodusega turismipiirkond. 3 Kaarma valla asukoht Kaarma vald asub Saaremaa kesk- ja lõunaosas, ümbritsedes maismaal Kuressaare linna. Valla pindala on 400 km2, maismaapiiri pikkus on 87 km ja merepiiri pikkus 98 km. Valla koosseisu kuuluvad ka Abruka, Väike-Tulpe, Vahase, Kasselaid ja teised väiksemad saared. Ühine piir on Salme, Kärla, Mustjala, Leisi ja Pihtla valla ning Kuressaare linnaga. Vallas on 70 asulat - 68 küla ja 2 alevikku. 4 5 Ajalugu Kaarma vald on Saaremaa vanimaid asustuspiirkondi. Juba muinasajal oli olemas Kaarma (Carmele) kihelkond, hiljem Kaarma kirikukihelkond. Pärast Muistset Vabadusvõitlust (1208- 1227) ja kaotust sakslastele 1227
puudus pronksiks vajalik vask ja tina, kasutati edasi kivi- ja luuesemeid. Asva kultuur, Kaali meteoriidikraater •Toodi sisse skandinaaviast, seega paremini esindatud saartel ja lääne- eestis RAUAAEG 500 eKr-1200 pKr Vanem rauaaeg 500 eKr-450 pKr Rooma rauaaeg 1pKr-450 pKr- rooma riigist pärit esemeid on palju, rooma riigi hiilguse, õitsengu ja languse aeg Keskmine rauaaeg 450-800 pKr •rahvasterändeperiood, eestlasi eriti ei puuduta •eelviikingiaeg 700-800 pKr, Salme muinaslaevad •Kindlustatud asulad, sest rändajate eest oli vaja Noorem rauaaeg 800-1200 pKr •viikingiaeg 800-1050- Skandinaavia päritolu meresõitjad-tuluallikateks rüüsteretked •viikingid Venemaal- varjaagid- arvatavasti alus Vene riigile Hiline rauaaeg 1050-1200 pKr 3. EESTLASED MUINASAJA LÕPUL 13. sajandi alguses oli Eestis 45 kihelkonda 8 maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala
a neis nimetustes sisalduvad muud nimed). Nt rahvatantsupidu, künnivõistlused, bioloogiaolümpiaad, sümfooniakontsert, XV olümpiamängud, XII üldlaulupidu, IV sisekergejõustiku MM-võistlused, kohalike omavalitsuste nõupäev, Eesti võrkpalli-meistrivõistluste poolfinaalmängud, Eesti Vabariigi 75. aastapäeva pidustused, Soome-Eesti filateelianäitus, rahvusvaheline muusikakasvatuse konverents, rahvusvaheline raamatuaasta, Georg Lurichi mälestusvõistlused, Salme Raunami metallehistööde näitus, ÜRO Peaassamblee XXX istungjärk, Põhjamaade Nõukogu istungjärk, Riigikogu erakorraline istungjärk, Plovdivi rahvusvaheline mess, Tallinna päevad Kotkas, Tartu maraton, Tallinna I rahvusvaheline kunstifestival, Eesti mükoloogide X suvelaager, USA grand prix' võistlused, Sõpruse karika turniir. Üritusenimed kirjutatakse läbiva suurtähega, v.a liigisõna (festival, turniir, võistlus,
Morfoloogia ehk vormiõpetus Loeng aines "Keel kui süsteem" EKKI lektor Annika Kilgi (annika.kilgi[ätt]tlu.ee) Mis on morfoloogia ehk vormiõpetus? Keeleteaduse haru, mis uurib sõnavormide moodustamist ja sõnade struktuuri. Morfoloogia teistes teadustes Bioloogias: organismide ja nende osade kuju uurimine Morfoloogia teistes teadustes Astronoomias: taevakehade kuju uurimine Morfoloogia teistes teadustes Folkloristikas: rahvajuttude struktuuri uurimine Morfoloogia teistes teadustes Geomorfoloogia: Maa pinnavormide uurimine Morfoloogia teistes teadustes Jõemorfoloogia: jõgede voolusängide muutumise uurimine Morfoloogia põhimõisted Lekseem on sõnavara põhiüksus, eri vorme sisaldav üldistatud sõna. Paradigma on lekseemi kõigi muutevormide kogum. Sõnavorm e muutevorm on lekseemi konkreetne esinemisjuht tekstis, nt majadeni, majale. Morfoloogia Morfoloogia põhimõisted põhimõisted ...
became the actual ruler of Russia for a couple of years until he was defeated in the power struggle and banished into exile. 23 Lai Street The buildings at Lai 19-23 belong to the City Theatre. It has a couple of small halls as well as some rehearsal rooms, and is planning to build a large auditorium in the present courtyard. All together the theatre has eight stages on which it performs, both indoor and outdoor, including towers and mills along the Old Town walls and Salme Cultural Centre in the nearby suburb of Kalamaja. The theatre performs both world classics and modern drama. It often shines the spotlight on new Estonian productions. Performances are given in different venues, and there is an outdoor stage for summer plays. Lai 23 is a typical merchant`s house in the Late Gothic style. It is a two-room building, the so- called diele-dornse house, in which a vestibule diele is a bigger room at the street side and
väga rikaste panustega. · kamberkivikalmed? Lepna, Proosa, Paju- pm nagu kivivarekalmed aga neil on keskel kividest laotud kambrilaadne ase. · laevmatused kivikalmes . Kalmetes palju neete, mis võivad olla omased omaaegsetele laevadele. Surnu ise on eelnevalt põletatud laevas ja hiljem on laevapõletuses säilinud needid samuti viidud kalmesse. Võib-olla toimusid ka põletused kalme peal. * Laevkalmed Salme, Saaremaal, maetud 7 meest, paat üle 10 meetri. Paadist järgi vaid roostetanud needid. *Maahaudadega põletusmatused Kirimäe *Kääpad (pikad kääpad ja ümarkääpad) kääpad- algselt suur liivakuhi , 3-4 m läbimõõduga, 1 m kõrge. Sinna sisse on maetud põletatud surnu+ panused. Eriti levinud Kagu-Eesti idapoolsel alal. Aarde peitleiud , koosnevad hõbe- ja kuldesemetest. Viikingiaeg 800- 1050.
perioodiks, kuna sellest ajast pärinevad tarandkalmed ning neis ei ole enamasti relvi, sellest ajast ei olnud teada ka linnuseid. Hilisemalt on leitud aga näiteks linnuseid, kus on leitud söeproovide abil, et seal on inimesed elanud ka Rooma rauaajal. Linnuseid ei ole sel perioodil aga pidevalt kasutatud. Sellest ajajärgust on leitud neli mõõka. Keskmine rauaaeg (450-800) Eestist leitud mõõkade arv mõnevõrra kasvab, kui aga arvestada Salme laevmatuseid, siis kasvas mõõkade arv üpriski drastiliselt. Kahest laevast leiti kokku kuskil 40 mõõka, neist enamik üheteralised. Ühes laevas on 7, teises 34 meest ning enamikul neist on tuvastatud äratuntavad relvajäljed luustikel. Suurem osa on mõõgajäljed, kuid leidub ka noolejälgi. Esijalgsed andmed viitavad, et tegemist oli skandinaavlastega. Tekkinud küsimus, et kuna mõõgad olid sel ajal väga kallid, siis miks olid nad maetud koos mõõkadega? Vastuseks
44002110722 Hunt Ene Kabli 12 37110240441 Hunt Heiki Kabli 13 47704250911 Ilves Annika Laiksaare 6 37302150417 Ilves Tom Surju 3 36405130719 Jänes Ahto Uulu 7 36605150941 Kaasik Reijo Abja 4 35404050446 Kadak Priit Tali 12 34103030178 Kana Kalju Tori 9 34708140585 Karu Karl Uulu 4 48305030944 Karu Salme Tali 7 46404170054 Kesa Katy Tali 9 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 45711080030 Kuusk Maria Tori 10 38104220473 Känd Aare Kabli 13 34408020335 Marmor Aare Tori 13 34506190557 Meigas Reijo Abja 7 34112180084 Meister Anton Surju 3 35408240148 Merilaid Arnold Asuja 9
aastaks, leping sõlmiti märtsis 2009. De facto kontrollib alates 2008. aastast kogu Abhaasia territooriumi end sõltumatuks kuulutanud osaliselt tunnustatud Abhaasia Vabariik. 2008. augustini oli umbes 17% Abhaasiast Gruusia kontrolli all. ÜRO liikmesriikidest on Abhaasia iseseisvust tunnistanud Venemaa, Nicaragua, Venezuela ja Nauru. Põhilised rahvad on abhaasid, armeenlased, grusiinid ja venelased. Abhaasias on 5 eesti küla: Sulevi, Salme, Linda (Ülem-Linda), Alam-Linda ja Estonia. Eestlaste arv Abhaasias on viimasel ajal märgatavalt vähenenud, 2003. aastal elas Abhaasias 446 eestlast. Võrdluseks 1989. aastal elas seal eestlasi 1466 ning kõige rohkem aastal 1939, mil eestlasi oli seal 2282. 2011. aasta rahvaloenduse kohta andmeid pole. Riigikeel on abhaasi keel. Vene keelt on lubatud kasutada asjaajamiskeelena riiklikes asutustes inimestel, kes ei valda abhaasi keelt, kuid vene keel ei ole riigikeel.
Viiendal kvartetil, tema Kolmandal sümfoonial ja Sümfonietil. Heino Elleri Elust Lapsepõlv, St. Peterburg Heino Eller sündis 17.03.1887 Tartus muusikalembeses peres. Emal oli hea lauluhääl, isa meisterdas nooruses ise viiuleid ning mängis külapidudel ja pulmades, laulis "Kalevala" meeskvartetis, tegeles aktiivselt "Vanemuise" seltsis jne. Ka pere kõik lapsed olid musikaalsed, neist neli said muusikuteks: Elsa pianistiks, Salme viiuldajaks, Ernst lauljaks ja Heino heliloojaks. Heino Elleri esimesed muusikakogemused olid enamasti seotud viiuli- ja kitarrimänguga. 12-aastasena (1899) hakkas ta viiulitunde võtma "Vanemuise" esiviiuldaja Samuel Lindpere juures. Eller mängis viiulit kooli orkestris ja keelpillikvartetis, mida juhtiski Tobias. Tobiase juures pani Eller kirja ka oma esimesed kompositsioonikatsetused. Juba 1907. aasta sügisel astus Eller Peterburi konservatooriumi viiuliklassi
Folkloristika alused. Kordamisküsimused 2014/2015. 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Vanavara, ka vana vara- termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a., propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku) Rahvamälestused- käibesse tõi termini 1870.aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor- termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a., Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna Rahvaluule- eelmise tõlge, termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis ,,Sõnakene luuldest" Folkloor=rahvaluule, omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel Pärimus- kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt ...
Folkloristika alused. Kordamisküsimused 2014/2015. 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Vanavara, ka vana vara- termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a., propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku) Rahvamälestused- käibesse tõi termini 1870.aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor- termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a., Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna Rahvaluule- eelmise tõlge, termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis ,,Sõnakene luuldest" Folkloor=rahvaluule, omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel Pärimus- kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt ...
On moodsa maailma tunnus, mida moodsam ühiskond, seda vähem religiooni. Ent tegelikult on moderniseerimine toonud maailmas kaasa pigem religiooni elavnemise. Sai alguse valgustusajastul. Mõne erandiga on maailm religioossem kui iial enne. Kadunud on usk traditsioonilistesse religioossetesse institutsioonidesse kui institutsioonidesse. Usklikkus on muutunud mitmekesisemaks. Religioossne karlova- Nevski kirik sõbratänaval. Tartu baptistide Kolgata kogudus Tähe tänaval. Salme tänaval elab keegi aser. Salemi kirik Õnne ja Kalevi tänava nurgal (1990. aastates) Seitsmenda päeva adventistide kogudus Lille tänaval. Õigeusu vennaskond Võru tänaval pizza poe taga. Venekeelne Kolgata baütistikogudus Võru tänaval, seda palvelat kasutab ka Eesti karismaatiline Osaduskirik. Pauluse kirik Riia tänaval, ehitati 1915-1917. Tallinn: Nevski katedraal Kirkutornides paiknevad sümbolid- nendeks võivad olla kukk, rist ja täht. Kuked levinud eelkõige lõunas
44002110722 Hunt Ene Kabli 12 37110240441 Hunt Heiki Kabli 13 47704250911 Ilves Annika Laiksaare 6 37302150417 Ilves Tom Surju 3 36405130719 Jänes Ahto Uulu 7 36605150941 Kaasik Reijo Abja 4 35404050446 Kadak Priit Tali 12 34103030178 Kana Kalju Tori 9 34708140585 Karu Karl Uulu 4 48305030944 Karu Salme Tali 7 46404170054 Kesa Katy Tali 9 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 45711080030 Kuusk Maria Tori 10 38104220473 Känd Aare Kabli 13 34408020335 Marmor Aare Tori 13 34506190557 Meigas Reijo Abja 7 34112180084 Meister Anton Surju 3 35408240148 Merilaid Arnold Asuja 9
arvatud üks poeg, kes on eeskujulik töömees. Isekusele, põikpäisusele ja võimuahnusele lisanduvad romaani keskse kuju Jaan Juurupi klassipärased iseloomujooned: ta on jõhker ja kaval ekspluataator, kes hindab tööinimesei vaid isikliku kasu seisukohalt. Ka Kaarel Kalmuses on mõningaid Rohu varasemast loomingust pärinevaid jooni Kalmus on poliitikast eemalseisev leplik ja alandlik popsikuju. Aktiivse võitluse teele jõuavad aga Kaarli naine Salme ja nende poeg Arno, kellest saab partisan ja hiljem Punaarmee sõjamees. Romaanis ,,Kaks perekonda" astub Roht kindlalt välja kulakluse, fasislike okupantide ning nende käsilaste vastu. Tema siiras sümpaatia kuulub lihtsatele inimestele, kes asusid võitlema uue korra eest. Ent kirjaniku veendumused pole kristalliseerunud kunstipärastes kujundites, vaid avalduvad sageli deklaratiivsetes aruteludes, kohati naiiv-retoorilises jutlustamises.
44002110722 Hunt Ene Kabli 12 37110240441 Hunt Heiki Kabli 13 47704250911 Ilves Annika Laiksaare 6 37302150417 Ilves Tom Surju 3 36405130719 Jänes Ahto Uulu 7 36605150941 Kaasik Reijo Abja 4 35404050446 Kadak Priit Tali 12 34103030178 Kana Kalju Tori 9 34708140585 Karu Karl Uulu 4 48305030944 Karu Salme Tali 7 46404170054 Kesa Katy Tali 9 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 45711080030 Kuusk Maria Tori 10 38104220473 Känd Aare Kabli 13 34408020335 Marmor Aare Tori 13 34506190557 Meigas Reijo Abja 7 34112180084 Meister Anton Surju 3 35408240148 Merilaid Arnold Asuja 9
aasta esimeses numbris. Samal aastal lõpetas ta ka Valga poeglastegümnaasiumi, mille lõpuaktusel ta ka kõne pidas (Kruus, 2003: 19). Kuid vaatamata edukale õppetööle ja edukale lõputunnistusele näis nüüd tee edasi suletud. Majanduslikud takistused olid liiga suured, et unistada ülikooli minekust. Isatalu oli väike kahehobuse-talu ja lähenev majanduskriis andis juba ennast tunda. Ja tööjõudu kodus oli vaja, sest isa oli juba vana, ema haiglane, ainus õde Salme kodunt lahkunud. Kuid kuna talvel isatalus midagi teha ei olnud, otsustati Bernard talveks Tartusse studeerima saata. Nii viiski ta paberid ülikooli filosoofiateaduskonda. Õppeained valis ta kindla tulevikukavata ning nendeks olid eesti ja üldkirjandus, eesti keel, filosoofia ja rahvaluule (Ristikivi: 1967: 12). Kuid kuna peagi majanduslikolukord paranes, sai ta oma õpinguid ülikoolis jätkata. Nii lõpetaski Bernard Kangro 1937
Neist 46,90% oli mehed ning 53,10% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 10,43, suremuse üldkordaja 12,70 ja loomulik iive -2,28. 98,32% elanikest oli eestlased ja 1,00% venelased. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 14,37%, tööealisi (vanuses 15-64) 67,35% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 18,28%. Töötuse määr] oli 7,0%. Elanike tihedus oli 11,9 in/km².Saare maakonnas on 1 linn, 8 alevikku ja 493 küla.Linnad:Kuressaare,AlevikudAste - Kihelkonna - Kudjape - Kärla - Leisi - Orissaare - Salme - Valjala Ajalugu Muinas- ja keskajal oli Saaremaa tuntud kui Eysysla - Osericta - Osilia Oesilia - Ozel - Ösel Oesel, vene ajaloolises sõjanduses ja merenduses ka .Muinasaja lõpus olid saarlased tuntud meresõitjad ja mereröövlid. Nende alistamine oli ristisõdijatel eestlaste muistses vabadusvõitluses ka kõige keerukam, see saavutati 1227. aastaks. Järgnevalt jagati Saaremaa Liivi ordu, {{Riia]] linna ja {{Saare-Lääne piiskop]]i vahel kolmeks
" Jne) Pisuhänd Esimakordselt etendati Eduard Vilde naljamängu ,,Pisuhänd" Estonias 25.veebruaril 1914, kus näitejuhiks oli Theodor Altermann. Osatäitjad: vana Vestmann Paul Pinna/Aleksander Trilljärv Mathilda Netty Pinna, Milly Jürgenshon(Altermann) Laura Erna Villmer Luvig Sander Karl Jugholz Tiit Piibeleht Theodor Altermann Liina, Sandrite toatüdruk Salme Peetson Hiljem tihti Eesti parimaks salongikomöödiaks tituleeritud näidendi esiettekanne, keda tüüris vilunud näitejuht Altermann. Piibelehest sai aga tema üks kõige paremini õnnestunud kujusid. Paul Pinnagi pidas ärimees Vestmanni, seda kasina haridusega, kuid nupukat ja bravuurset edasirühkijat oma parimaks osaks. Altermanni(piibeleht) ja Pinna(Vestmann) dialoogid olid särtsakad, rafineeritud vaimuduellid, mille ootamatud pöörded pakkusid publikule suurt naudingut
44002110722 Hunt Aili Kabli 12 37110240441 Hunt Heino Kabli 13 47704250911 Ilves Annika Laiksaare 6 37302150417 Ilves Tom Surju 3 36405130719 Jänes Ahto Uulu 7 36605150941 Kaasik Reijo Abja 4 35404050446 Kadak Priit Tali 12 34103030178 Kana Kalju Tori 9 34708140585 Karu Karl Uulu 4 48305030944 Karu Salme Tali 7 46404170054 Kesa Katy Tali 9 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 45711080030 Kuusk Maria Tori 10 38104220473 Känd Aare Kabli 13 34408020335 Marmor Aare Tori 13 34506190557 Meigas Reijo Abja 7 34112180084 Meister Anton Surju 3 35408240148 Merilaid Arnold Asuja 9
EUROOPA MUINASKULTUURID Arheoloogia mõiste archaios - vana, muistne logos - sõna, kõne, mõistus, käsitlus, teadus Sõna `arheoloogia' kasutas esmakordselt Platon 4. saj. e.m.a. dialoogis "Hippius". Arheoloogia on ajalooteaduste haru, mis uurib muistiseid ja rekonstrueerib nende põhjal ajalugu. Arheoloogia ajalugu Renessanssi ajal olid arheoloogid antiikkunsti uurijad-eksperdid. Ajalugu kui teadus hakkas kujunema valgustusajastul 17.-18. sajandil. Arheoloogia omandas oma tänapäevase mõiste 19. sajandil. Arheoloogia jagunemine perioodide järgi (Arheoloogiline periood algab u. 2,6 milj. a. tagasi.) Esiaja arheoloogia Klassikaline arheoloogia Keskaja arheoloogia Uusaja arheoloogia Arheoloogia jagunemine uurimisvaldkondade järgi Linnaarheoloogia Asustusarheoloogia Majandusarheoloogia Arhitektuuriar...
ja õppima saksa keelt, et raudmeeste käest "veelgi vahvamaid ja moodsamaid vigureid üle lüüa" . Teos oli väga sündmusterikas ja peategelase elu raske ning rusuv. Esimene hoop peategelasele Leemetile oli see, et tema parim sõber Pärtel kolis koos paljude teistega külasse elama, muutes oma nime ristiinimesele sobilikumaks Peetrus. Peagi unustas ta Leemeti, ega tahtnud temaga suhelda, rääkimata sellest, et ussisõnad olid ununenud. Teiseks hoobiks oli, õde Salme, kes hakkas koos elama paksu karu Mõmmiga. Metsas oli tihti nii, et karud meelitasid endale noori neide. (Leemeti emale oli see veelgi rusuvam, sest minevikus oli ta petnud karuga oma meest ning karu oli tapnud Leemeti isa.) Lisaks sellele elasid metsas ka imelikud elanikud- hiietark Ülgas, kes tahtis ohverdada metshaldjatele suurtes koguses jäneseverd, karjasuuruse hundikarja ja lisaks veel metsa viimase neitsi Hiie. Hiie oli nimelt Leemeti tulevane naine. Hiie
Teoksil on ka bakalaureuse- ja magistritöö kirderanniku murrete foneetilistest erijoontest, uurima on hakatud piirkondlike eesti keele aktsentide foneetilist olemust. Uusi andmeid eesti murrete foneetika kohta pakub ka Jaan Rossi ja Ilse Lehiste raamat eesti rahvalaulude temporaalsest struktuurist (2001). Murrete fonoloogiat on käsitletud EKI murdetekstide akadeemilise sarja köidete murdetutvustustes (vt raamatute andmeid eespool). Eraldi monograafiana on ilmunud Salme Nigoli häälikulooline ülevaade Hargla murrakust (Nigol 1994), keskmurde häälikujooni käsitleb Mari Musta ja Aili Univere keskmurde raamat (Must, Univere 2002). Üldistavalt on Võru murde häälikulist eripära vaadelnud Sulev Iva (2000a, 2000b). Karl Pajusalu on uurinud lõunaeesti hääliku-uuendusi (Pajusalu 1999b). Helmi Neetar on jälginud tk-ühendit eesti murretes (Neetar 2002b). Murrete fonoloogia teoreetilisemaid
eestlaste arvelt põhja poole. Sellel perioodil rajati Kagu- Eestisse hulk linnuseid. 4) Suhted viikingitega: *Aktiivselt kaubeldi. Väga populaarne kauplemiskoht oli Ojamaa. *Vastastikku sõditi. *Pärast skandinaavlaste ristiusustamist lõpetasid viikingit oma sõjaretked Eestisse ära. *Ei ole teada, kas Eestis toimus hulle taplemisi või võitlusi, sest andmed puuduvad, kuid Eestis toimunud taplustele viitavad mõned ruunikivid ja hiljaaegu avastatud Salme laevamatus. *Ida-Euroopas põimus viikingiajastu Araabia-kaubanduse ning Vana-Vene riigi sünniga. 7.-8. Sajandil oli välja kujunenud võimas kaubateedevõrgustik, mida kasutasid ja valitsesid eeskätt viikingid. Kõige tähtsamad kaubateed otseselt Eestit ei läbinud. *Viikingiajastu oli siiski üsna rahutu, seda tõestavad tollal arvukad linnused nagu Viljandi, Tartu, Iru, Rõuge. *Rahututele oludele viitavad ka rohked peitleiud. Leitud on rauast relvi, pronksist ja hõbedast ehteid jm
igasuguse sissetuleku ja sotsiaalse staatusega inimesi • Usub ühe religiooni ülemvõimu, mistõttu ei tohiks riik fundamentalistide arvates kohelda kõiki religioone võrdselt • Kaldub pooldama patriarhaalset elu ja ühiskonnakorraldust; vastustab nt. naiste ja meeste võrdset kohtlemist ühiskonnas. On samas valikuliselt nüüdisaegne - fundamentalistid pooldavad moodsat tehnoloogiat, osalevad valimistel jne. • Peab teatud valitud pühakirja lõike ja salme vaieldamatult tõeseks • Absolutiseerib - fundamentalistid leiavad, et vaid neil on täiuslik, muutumatu ja ilmeksimatu tõde. Kõik teised on eksiteel, sest neil pole seda tõde. • Veendumus, er käes on lõpuajad, st fundamentalistid ususvad, et peatselt saabub maailmalõpp • On enamasti arvulises vähemuses, võrreldes usuliste konservatiivide, mõõdukate ja liberaalidega. Arvulises vähemusest hoolimata on fundamentalistid sageli motiveeritumad ja
Kati, Riina. Kõige vähem nimesid oli 18.saj venestusajal. rahvusvahelised mugandamata nimed (alates 19.saj keskpaigast) Koos haridustaseme kasvuga jõudsid eestlased arusaamani, et peab kandma Euroopas levinud nimesid. Dokumentidesse hakkasid ilmuma keerulised saksa nimed, mida rahvasuus kindlasti mugandati. eesti nimed (1880–…) 1892 võeti Isamaa Kalendrisse Linda, Salme, Sulev ja soome nimedest Hilja, Helmi, Kullervo. Radikaalsemalt võttis selle käsile Mats Tõnisson, kes sõdis otseselt saksa nimede vastu. Tema kalendrist pärineb hulk tänapäevalgi tavalisi nimesid: Aade, Heldi, Laine, Luule, Meeli, Koidu, Õie. Kuigi ta väidab, et ta võttis need rahvasuust, oli keegi Sõggel need talle saatnud ja on ise välja mõelnud hoopis: Enne, Kulla, Linnu, Rahu, Säde, Rahuleid, Tõeleid. Eesti nimede kasutus kalendrites kasvas hoogsalt
Tartu Kutsehariduskeskus Eestis tegutsevate kaubanduskettide iseloomustus Referaat Koostaja:Klaarika Leppik 2008 Sisukord lk 2 Sissejuhatus lk 3 ETK lk 4-7 Põlva Tarbjate Ühistu lk 8-10 Selver lk 11-14 Comarket lk 15 Rimi ja säästumarket lk 16 Prisma Peremarket lk 17-20 Maxima lk 21-22 Ektoni hulgikaubandus lk 23 Õiglase kaubanduse ajalugu lk 24 Kokkuvõtte lk 25 Kasutatud kirjandus lk 26 2 Kuigi Eesti majanduskasv on viimase 5-6 aasta jooksul olnud väga kiire, on Eesti Lääne-Euroopaga võrreldes siiski umbes poole vaesem. Eesti elanike sissetulek on umbes pool Lääne-Euroopa keskmisest, kuigi majanduskasv viima...
on korralik huumor, Sakala ja Võrumaa Teataja huumorileheküljed on heal tasemel. Kasvõi Bluusivennad oli ju huumor Kuna oles võimalik kullelda sinu uut tseedeed või lindisalvestit? noo omma sellise asja mis lätt võromaa nuurile mehille pääle. Sinnu tsiteeritas ikk päris pallo. Olet võromaa 10 meestelle pallo andnu. Kas uusi viisijuppõ või salme ka tule, kasvai paprepääl pisukõsõ raamatuna. Nuu umma hää asja kaasa võtta koskile ja lukke naile kes asjast ei maad ei mütsü mõista. Moment ei ole raamatut tuleman, a ku valla päsess, küll sis naid tule - materjaali om kogunenu jah. Tseedeed vahtset ei tii, ku keski just iist ei võta ja esi vällä ei anna, sis ma või minnä ja sisse lukke külh Mida arvate meie uuest kultuuriministrist Laine Jänesest? Kuidas üldse suhtute kultuuri ja poliitika kokkupuutesse?
Haushoferil. Kanti peamiseks tooks on aga 1934. aastal ilmunud "Eesti rahvastik ning eluruum". See oli esimene põhjapanev töö eesti rahvastikugeograafias üldse. Eesti inimgeograafia nõukogude perioodil. 1944. aastal lahkusid praktiliselt koik Tartu ülikooli geograafid Eestist. Eesti geograafiateadus suri kodumaal välja. Mõne aasta möödudes hakkas see, uuesti tekkima, nüüd vene nõukogude teaduse osana. Eesti inimgeograafia taastekkes on suurimaid teeneid Salme Nõmmiku (1910-1988) pikaajalisel õppe-ja organisatoorsel tool. Kanti algatatud ja Nõmmiku poolt edasiarendatud hierarhilise asustusstisteemi teooria täpsustamisel ja rikastamisel konkreetse sisuga tegi palju ara Ann Marksoo (s. 1930). 3.osa INIMGEOGRAAFIA PEAMISED KONTSEPTSIOONID Arusaamad inimiihiskonna ja looduse vahekorrast
Folkloristika kordamisküsimused 1. Nimeta ja kommenteeri vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja nende tausta. vanavara, ka vana vara – termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a.; propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku); rahvamälestused – käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) folkloor < ingl. folklore = folk + lore; termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a.; Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna; rahvaluule – eelmise tõlge (vrd ka sm kansanrunous), termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. arYklis “Sõnakene luuldest”, Sakala lisaleht, nr. 3 folkloor = rahvaluule; omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel; pärimus < soome perinne; kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsiooni mõistega; populaarne alates 1990. aastatest; vt nt lastepärim...
47605040659 Sirel Kristel Massiaru 7 47704250911 Toomsalu Tiina Massiaru 14 48109130038 Tubin Juulia Massiaru 7 34203130136 Ilves Tom Surju 3 36110070151 Meister Anton Surju 3 36605150941 Mäger Karl Surju 9 38005180669 Oks Aarne Surju 11 38008200347 Oks Kristiina Surju 8 38104220473 Okspuu Reijo Surju 4 34408020335 Kadak Priit Tali 12 34810190405 Karu Salme Tali 7 34811280456 Kesa Katy Tali 9 38206070961 Pajusaar Hanno Tali 9 45711080030 Raja Tiina Tali 9 45903030319 Rebane Rein Tali 7 47508150058 Siil Aigi Tali 3 48007150516 Tubin Ahti Tali 12 34506190557 Kana Kalju Tori 9 35312110930 Kuusk Maria Tori 10 35408240148 Marmor Aare Tori 13 37006180544 Mänd Olav Tori 7 37111200348 Müller Tarmo Tori 9
44002110722 Hunt Ene Kabli 12 37110240441 Hunt Heiki Kabli 13 47704250911 Ilves Annika Laiksaare 6 37302150417 Ilves Tom Surju 3 36405130719 Jänes Ahto Uulu 7 36605150941 Kaasik Reijo Abja 4 35404050446 Kadak Priit Tali 12 34103030178 Kana Kalju Tori 9 34708140585 Karu Karl Uulu 4 48305030944 Karu Salme Tali 7 46404170054 Kesa Katy Tali 9 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 4 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 8 45711080030 Kuusk Maria Tori 10 38104220473 Känd Aare Kabli 13 34408020335 Marmor Aare Tori 13 34506190557 Meigas Reijo Abja 7 34112180084 Meister Anton Surju 3 35408240148 Merilaid Arnold Asuja 9
koolidirektorilt kolm rubla, tuues ettekäändeks, et ei saa muidu koju sõita. Tegelikult läks aga klassivennaga lõbustusparki esimest suitsu proovima. Nad jäid vahele, aga öeldi: ,,Beethoven tegi ka pulli" ning Urmas võis kooli edasi jääda. Seejärel tuli ühes tunnis kirjutada Leninist. Urmas otsustas selle asemel kirjutada hoopis sellest, kui ilus on mets kuuvalgel. Ühe peo ajal kirjutati valmis ligi 60-70 salmi ropu sisuga laulu. Urmaski otsustas seda täiendada, nii et lõpuks oli salme kokku sada üks. Kuna ta laulis muusikakeskkooli poistekooris, õpetas ta ka neile lood selgeks. Kord ärgitasid teised teda jälle neile ette laulma, olles ise mikrofoni salaja sisse lülitanud, nii et terve kool 8 Urmase laulmist kuulis. Lauljale siiski jälile ei jõutud ning Urmas jäi kooli edasi. Kui aga üks kasvataja ühel päeval tema päevikust laulusõnad leidis, arutas õppenõukogu päevi, kas jätta
44002110722 Hunt Ene Kabli 5413354 37110240441 Hunt Heiki Kabli 5120371 47704250911 Ilves Annika Laiksaare 5057838 37302150417 Ilves Tom Surju 5491681 36405130719 Jänes Ahto Uulu 5538140 36605150941 Kaasik Reijo Abja - 35404050446 Kadak Priit Tali 5774191 34103030178 Kana Kalju Tori 5167468 34708140585 Karu Karl Uulu 5265690 48305030944 Karu Salme Tali 5436197 46404170054 Kesa Katy Tali 5378397 44311270496 Kukk Krista Laiksaare 5349248 36110070151 Kuusik Kaivo Võiste 5213901 45711080030 Kuusk Maria Tori 5777718 38104220473 Känd Aare Kabli 5742433 34408020335 Marmor Aare Tori - 34506190557 Meigas Reijo Abja 5172207 34112180084 Meister Anton Surju 5744042
Kolmas istus põhjakotka selga ja lendas Viru randa. Sinna rajas ta riigi ja sai maa esimeseks valitsejaks. Läänemaal aga elas noor lesknaine. Ühel hommikul karja ajades leidis ta metsast kana,mille põue pistis, tedremuna, mille pani põue ja varesepoja, kelle pani põlle sisse. Kodus pani ta muna kana alla villavakka, varesepoja viskas aga kirstu taha. Hulga aja pärast läks perenaine vaatama ja nägi et kanast oli kasvanud ilus naine Salme ja tedremunast teine tütar Linda. Varesepojast aga orjatüdruk. Aeg läks ja Salmel hakkasid käima kosilased. Kosjas käis kahvatu kuu ja põlevasilmne päike, kuid Salme saatis nad koju tagasi. Siis tuli kosja täht ja Salme võttis kosjad vastu. Mõrsja pandi piduriidessse ja rahvas tuli lustima. Peotralli peale tulid päike ja kuu teist korda, kuid ka Lindagi ütles neile ära. Kuu läks koju nukralt ja päike vihast puhkides. Sealt tuli ka kolmas kosilane vesi
ah, hm). Eeslauljat oskas hinnata tööjuhataja ja temast pidasid lugu ka teised töölised. Eriti suure tähtsuse omandas eeslaulja kokkuaheldatud vangide töö juures, kus ühtlase rütmi segiminek põhjustas seisakuid ja võis vangidele isegi vigastusi tekitada. Kuigi niisuguste gruppide koosseisus võis olla segamini valgeid ja musti töölisi, oli eeslauljaks ikka mõni neeger. Head eeslauljat tunti ka sellest, et ta alati uusi salme improviseeris ning töökaaslasi pidevalt ergutas, maalides neile pilte helgemast elust. Armastatud olid töölauludes ka kangelaste-tugevate ja osavate töömeeste motiivid. Juba pealkirjad kõnelevad sellest, m illest lauldi: "Üheksajalane labidas", "Pressi seda puuvilja","Issand,seepuitpeab veerem a","Töölõpu laul". Oli ka laule, mida lauldi üksi. Nende hulka kuuluvad hollerid , mida võib võrrelda eesti rahvamuusikas tuntud helletuste ja huigetena
- 4 Innu talu Abruka, Kaarma vald 200.- 5 Jaagu talu Varpe, Lümanda vald 400.- 6 Jurna turismitalu Upa, Kaarma vald 650.- 7 Kura talu Paiküla, Kaarma vald 300.- 8 Lause talu Jursi, Valjala vald 300.- 9 Lõo talu Vahtraste, Muhu vald 500.- 10 Mardise talu Lõmala, Salme vald 400.- 11 Mihkelsoni Talu Paaste, Leisi vald 12 Mihkli talu Koguva, Muhu vald 150.- 13 Palu turismitalu Ariste, Orissaare vald 360.- 14 Pärdi talu Koguva, Muhu vald 250.- - 400.- 15 Pühasoo turismitalu Neeme, Kihelkonna vald 380.- - 460.- 16 Saadu talu Koguva, Muhu vald 300.- - 400.-
- 4 Innu talu Abruka, Kaarma vald 200.- 5 Jaagu talu Varpe, Lümanda vald 400.- 6 Jurna turismitalu Upa, Kaarma vald 650.- 7 Kura talu Paiküla, Kaarma vald 300.- 8 Lause talu Jursi, Valjala vald 300.- 9 Lõo talu Vahtraste, Muhu vald 500.- 10 Mardise talu Lõmala, Salme vald 400.- 11 Mihkelsoni Talu Paaste, Leisi vald 12 Mihkli talu Koguva, Muhu vald 150.- 13 Palu turismitalu Ariste, Orissaare vald 360.- 14 Pärdi talu Koguva, Muhu vald 250.- - 400.- 15 Pühasoo turismitalu Neeme, Kihelkonna vald 380.- - 460.- 16 Saadu talu Koguva, Muhu vald 300.- - 400.-
(huh, ah, hm). Eeslauljat oskas hinnata tööjuhataja ja temast pidasid lugu ka teised töölised. Eriti suure tähtsuse omandas eeslaulja kokkuaheldatud vangide töö juures, kus ühtlase rütmi segiminek põhjustas seisakuid ja võis vangidele isegi vigastusi tekitada. Kuigi niisuguste gruppide koosseisus võis olla segamini valgeid ja musti töölisi, oli eeslauljaks ikka mõni neeger. Head eeslauljat tunti ka sellest, et ta alati uusi salme improviseeris ning töökaaslasi pidevalt ergutas, maalides neile pilte helgemast elust. Armastatud olid töölauludes ka kangelaste- tugevate ja osavate töömeeste motiivid. Juba pealkirjad kõnelevad sellest, millest lauldi: "Üheksajalane labidas", "Pressi seda puuvilja", "Issand, see puit peab veerema", "Töölõpu laul". Oli ka laule, mida lauldi üksi. Nende hulka kuuluvad hollerid , mida võib võrrelda eesti rahvamuusikas tuntud helletuste ja huigetena
saj neid enam ei ehitata (st et tarandeid ei ehitata juurde). Seejärel ,,auk" - 7.-8. saj ilmuvad uuesti. 1. Kangrukalmed ja kivivarekalmed mõlemad on pm N: Lagedi (146 Väga rikaste kivihunnikud, ~ümarad (d 10 m või rohkem), paar kihti raudneeti), panustega kalmete kive (raud, pae). Eristatud, kuna viimasel suhteliselt vähe Rae, Asuri, ilmumine ülikud?: kive, tänapäeval ei pruugi märgatagi maapinnal. Ajaliselt Salme Proosa; Paju & Lepna oli neid keeruline paika panna (leide vähe), keskmise (jahipistriku Katkuauk (Saaremaa); rauaaja lõpus mõlemasse maetud ka paadis luud). Kirimäe (??????) 2. Kääpad Kagu ja idapoolses Eestis liivakuhjatised ja põletusmatused. Ümarkääpad 5-7 x 6 m, pikikääpad 5-7 + max 120 m. · Keskmise rauaaja kultuuriühendused 1. Kivikalmed, 2. Kääpad (tsuudid?), 3. Baltipärased kalmed, 4
teatris kaasa lüüa. Silmapaistvad lavastajad: · Kaarel Ird (1909-1986) · Voldemar Panso (1920-1977) · Mikk Mikiver · Ilmar Tammur · Epp Kaidu · Kulno Süvalep Näitlejatest: · 1953 oli lõpetanud Moskvas õpingud GITIS-e Eesti Stuudio: Kaljo Kiisk, Tõnis Kask, Jaanus Orgulas, Ita Ever, Silvia Laidla, Ervin Abel, Arvo Kruusement jt. · Varem tegutsenutest: Ants Eskola, Kaarel Karm, Ants Lauter, Ruut Tarmo, Salme Reek, Jüri Järvet, Helend Peep, Herta Elviste, Lia Laats, Gunnar Kilgas jt. Terve GITIS-e kursus suruti Draamateatrisse. Mõned vanad olijad lasti isegi lahti. Draamateatril oli tänu sellele tugev ühtne ansambel. Näitlejaid ühelt poolt nagu oli, aga uut juurdekasvu ei tulnud GITIS-e stuudio oli ühekordne. Jõuti otsusele, et teatrikool tuleb siiski asutada. Näitlejate järelkasvu koolitamine · 1957 asutati Lavakunstikateeder (juht Panso)
Kaks aastat peale tema esimest luuletust, "Kevad" avaldati trükis. Samal aastal astus ta Moskva Ülikooli, tolleaegsesse elavamasse kultuuri ja ideloogia keskustesse, kus õppisid ka demokraatlikult häälestatud mõtlemisega aadlikud nagu Aleksandr Herzen, Nikolai Platonovich Ogarjov jt. Õpilased innuklat diskuteerisid poliitiliste ja filosoofiliste probleemide, pärisorjade raske saatuse ja hiljutise Detsembri ülestõusu üle. Sellises atmosfääris kirjutas ta paljusid lüürilisi salme, pikki, jutustavaid luuletusi ja näidendeid. Tema näidend "Imelik Mees" peegeldas tollaseid seisukohti õpilasühiskonnas: viha ainuvalitsejaga riigikorra ja pärisorjuse vastu. 1832. aastal peale oma tagurliku professoriga tekkinud vastuolusid lahkus ta ülikoolist ning läks Peterburis asuvasse militaarkooli. Koheselt peale kooli lõpetamist ja ratsaväe alama auastme saamist 1834. aastal määrati ta Peterburi lähedal, Tsarskoje Selosse Hussari Ihukaitse rügementi
võib olla raamatu kaane servast (6.saj), võib olla olid need röövitud, aga äkki oli siin raamatuid? 4. Pajukalmed Saaremaal, agraff esemed, hõbe asjad. Lepna kalme, leitud puutumatuna ja läbikaevatud. Lepna kalmes 80m sügavusel maa sees kivist ristkülik (omamoodi hauakalme), seinte ääres häbe ja kuld ehteid, odaotsi, mõõga katkeid. 5. Paadimatused mõned, leitud ohtralt laevaneete. Laev põletati koos surnuga kalme kohal. Salme küla leid näitab, et võidi matta ka lihtsalt laev, kui see polnud enam sõidukõlblik. 6. Kääbaskalme kõrgem liivakuhjatis, ühed pikad kääpad ja teised ümarkääpad ( läbim. 5-6m, kõrgus 1,5m), paiknevad kõrvuti. Surnud maeti põletatult kääpa alla maapinnale, saviurni või auku kääpa all. Põhiliselt Kagu Eesris. Panuseid ääretult vähe, üksikud esemed. Suur diferentseerumine, osadel palju uhkeid panuseid, teistel paar üksikut.
1922. ja 1934. aasta rahvaloenduse andmete kohaselt ei elanud Eesti vabariigi territooriumil kodanikke, kes oma usutunnistuseks oleksid märkinud baha'i usundi. (Baha'i usk Eestis 2009) Ajavahemikus 1932-1937 ilmunud "Eesti entsüklopeedia" 1-s köites leiame baha'i usu kohta ühe artikli. Mainitud artikkel on üldsõnaline ja paljuski eksitav. (Ibid) Alates 20. sajandi teisest poolest on olnud eestlasi, kes väljaspool oma kodumaad elades on vastu võtnud baha'i usu: Jakob Kain Rootsis ja Salme Renate Tankaria Inglismaal (Ibid). 1968. aastal külastas Eestit Alice Dudley, baha'i ja esperantist, ning võttis ühendust Eesti Esperanto Seltsiga. Ta tutvus Johannes ja Raia Paluga, kes olid juhtivad esperantistid. Seega esimesteks Eestimaal elavateks baha'ideks loetakse esperantist Johannes Palu ja tema abikaasat Raia Palu. Perekond Palu liitus baha'i kogudusega 1968. aastal. (Ibid) 1989. aastal saabus tagasi Eestisse, et siin oma usku õpetada, pr. Brigitte Lundblade (sünd.
vormiuuendusega. Ajaloolise proosa laine Ristikivi alates 1960ndate algusest, kuid see oli ka enne 1960ndaid. Ajaloolise proosa juures peetakse silmas kaugemat ajalugu. 1960ndatel tuli uus nooremaid autoreid, kuid 1970ndatel ja 1980ndatel enam mitte. 1940ndatel paguluses: August Gailit, August Mälk, K. Ristikivi, B. Kangro, Valev Uibopuu, Ain Kalmus, Pedro Krusten, Gert Helbemäe. Paguluses debüteerisid: Arvo Mägi, Arved Viirlaid, Salme Ekbaum. 1950ndatel: Ilmar Talve, Ilmar Jaks, Herbert Salu, Raimond Kolk, Aino Thoen, Harri Asi, Asta Willmann. Gert Helbemäe Ajalooline proosa. Alustas ajaloo läbikirjutamisega. Stiilipuhas ajalooline romaan ,,Sellest mustas mungast". Helbermäe proosa liigub psühholoogilises liinis. Psühholoogilise romaani zanr erinevates variantides. Tuntuim romaan ,,Ohvrilaev" (1960), mis ühendab realistlikuma põhikihi ja lisakihi(alltekst), tugineb kreeka ja juudi mütoloogiale.
1. luuletus võib koosneda ühestainsast värsist monostihhon 2. luuletus võib koosneda ainult ühest värsigrupist. Kui selle ehitus vastab stroofi tunnustele, kõneleme monostroofilisest luuletusest, kui mitte, siis kas pseudostroofist või salmideta luuletusest. 3. värsse võidakse grupeerida nii, et igas tekkinud salmis on neid ühepalju. Selliseid värsside arvult võrdseid ja sealjuures ka ühesuguse ehitusega salme nimetatakse stroofideks. Stroofideks ei loeta eraldiseisvaid üksikvärsse. Kui luuletus jaguneb võrdse värsiarvuga, kuid erineva ehitusega salmideks, on tegemist pseudostroofiga. 4. luuletus võib jaguneda erineva värsside arvuga salmideks: a. värsside arv salmides võib muutuda mingi range süsteemi järgi nagu nt itaalia (4+4+3+3) või inglise sonetis (4+4+4+2). Sellist luuletust võime
1924-44 töötas linnavalitsuse projekteerimisbüroos Ehitused: Riigikoguhoone , ühistu “Oma Kolle”, elamud Herne t (koos E. Habermanniga); Pelgulinna algkool; funktsionalistlikud elamud Arnold Matteus (1897-1896) 1921-25 Karlsruhe Tehnikaülikool 1925-26 töötas Karlsruhes 1926-35; 1941-44 ja 1944-60 Tartu linnaarhitekt Ehitused: Tartu ujula; Tartu Panga Maja (koos K. Burmaniga); Salme t koolimaja; hotell “Park”; korporatsioon “Sakala”; planeeris Tähtvere aedlinna; Emajõe kaldad ja pargid Eugen Habermann (1884-1944) 1902-05 Riia Polütehniline Instituut 1906-09 Dresdeni Tehnikaülikool 1910-11 töötas Liepajas ja Riias 1920-23 töötas koos H. Johansoniga 1921 Eesti Arhitektide Ühingu asutaja Ehitused: Riigikogu hoone,Lutheri mööblivabriku tööliselamu, ühistu “Oma Kolle”, elamu Raua 4 (Koos H
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
